KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/327,

25. veebruar 2019,

milles sätestatakse meetmed andmetele juurdepääsuks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis (EES)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011, (1) eriti selle artikli 36 esimese lõigu punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2017/2226 loodi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (Entry/Exit System, edaspidi „EES“), mis registreerib elektrooniliselt liikmesriikide territooriumil lühiajaliseks viibimiseks loa saanud kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist väljumise aja ja koha ning arvutab nende lubatud viibimisaja.

(2)

EESiga soovitakse parandada välispiiride haldamist, hoida ära ebaseaduslikku sisserännet ja hõlbustada rändevoogude juhtimist. EES peaks eelkõige aitama tuvastada isikuid, kelle puhul ei ole või enam ei ole täidetud liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise tingimused. Ühtlasi peaks EES aitama kaasa terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamisele, avastamisele ja uurimisele.

(3)	Enne EESi väljatöötamist tuleb vastu võtta meetmed, mis on vajalikud süsteemi väljatöötamiseks ja tehniliseks teostamiseks.

(4)	Nende meetmete põhjal peaks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet saama kindlaks määrata EESi füüsilise arhitektuuri (sealhulgas selle sidetaristu) ja süsteemi tehnilise kirjelduse ning hakata süsteemi arendama.

(5)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmeid EESi väljatöötamiseks ja tehniliseks teostamiseks tuleks täiendada EESi tehnilise kirjelduse ja liidese juhenddokumendiga, mille töötab välja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet.

(6)	Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (2) kohaldamist.

(7)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EL) 2017/2226 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2017/2226 põhineb Schengeni acquis'l, teatas Taani 30. mail 2018 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2017/2226 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(8)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ; (3) seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (4) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(11)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(12)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(13)

Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul nõuab EESi kasutamine passiivse juurdepääsu andmist viisainfosüsteemile (VIS) ning seda, et kõik Schengeni infosüsteemi (SIS) käsitlevad Schengeni acquis' sätted oleksid jõustatud kooskõlas asjaomaste nõukogu otsustega. Neid tingimusi saab täita alles siis, kui kontrollimine kohaldatava Schengeni hindamiskorra kohaselt on edukalt lõpule viidud. Seepärast peaksid EESi kasutama ainult need liikmesriigid, mis vastavad neile tingimustele EESi töölerakendamise ajal. Liikmesriigid, mis EESi selle esmasest töölerakendamisest alates ei kasuta, tuleks ühendada EESiga määruses (EL) 2017/2226 sätestatud korra kohaselt niipea, kui nad vastavad kõikidele nimetatud tingimustele.

(14)	Euroopa Andmekaitseinspektor esitas oma arvamuse 20. juulil 2018.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas e-piiride komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riiklike asutuste juurdepääs EESile

Pädevatel riiklikel asutustel on juurdepääs EESile kolmanda riigi kodaniku isikusamasuse ja varasemate registreeringute kontrollimiseks ning oma ülesannete täitmiseks nõutavate päringute tegemiseks.

Selleks võimaldab EES teha otsinguid tähtnumbriliste andmete (määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõike 1 punktides a, b ja c, artikli 16 lõike 2 punktis d ja artikli 17 lõike 1 punktis a osutatud andmed) ja biomeetriliste andmete (määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõike 1 punktis f ja artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud andmed) alusel.

Artikkel 2

Tähtnumbrilised otsingud

1. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikes 2 osutatud tähtnumbrilised otsingud

Piirivalveasutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:

a)	perekonnanimi; eesnimi (-nimed);

b)	sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu;

c)	reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood;

d)	reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev.

Otsingu alustamiseks tuleb kasutada kõiki esimeses lõigus loetletud andmeid. Punktis a loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga, kuid muid andmeid tuleb otsida täppisotsinguga.

Riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteem tagab, et kui esimese lõigu punktides a ja b loetletud andmete põhjal ilmneb kokkulangevus, kuvab süsteem vastava toimiku isegi juhul, kui esimese lõigu punktides c ja d loetletud andmete põhjal kokkulangevus puudub.

2. Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 24 osutatud tähtnumbrilised otsingud

Sellise liikmesriigi viisasid väljastavatel asutustel, kes Schengeni acquis'd veel täielikult ei kohalda, kuid kes kasutab EESi, on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:

a)	perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu;

b)	reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood, reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev;

c)	lühiajalise viisa kleebise number, sealhulgas selle välja andnud liikmesriigi kolmetäheline kood.

Esimeses lõigus loetletud andmete mis tahes kombinatsiooni võib kasutada tingimusel, et:

—	sünniaega ja sugu kasutatakse koos muude andmetega;

—	reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäeva kasutatakse koos reisidokumendi numbriga.

Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.

3. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 25 lõikes 2 osutatud tähtnumbrilised otsingud

Pädevatel asutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:

a)	perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu;

b)	reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood;

c)	reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev.

Esimeses lõigus loetletud andmete mis tahes kombinatsiooni võib kasutada tingimusel, et:

—	sünniaega ja sugu kasutatakse koos muude andmetega;

—	reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäeva kasutatakse koos reisidokumendi numbriga.

Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.

4. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 26 lõikes 1 osutatud tähtnumbrilised otsingud

Immigratsiooniasutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:

a)	perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu;

b)	reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood;

c)	reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev.

Otsingu tegemiseks tuleb kasutada kõiki esimeses lõigus loetletud andmeid.

Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.

5. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 23 lõikes 2 ja artikli 27 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud tähtnumbrilised otsingud

Piirivalve- ja/või immigratsiooniasutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:

a)	perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu;

b)	reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood;

c)	reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev.

Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.

6. Määruse (EL) 2017/2226 artikli 32 lõikes 5 osutatud tähtnumbrilised otsingud

Määratud asutustel on juurdepääs otsingute tegemiseks järgmiste andmetega:

a)	perekonnanimi; eesnimi (-nimed); sünniaeg; kodakondsus(ed); sugu;

b)	reisidokumendi või -dokumentide liik ja number ning selle või need välja andnud riigi kolmetäheline kood, reisidokumendi või -dokumentide kehtivusaja lõppkuupäev;

c)	viisakleebise number ja viisa kehtivusaja lõppkuupäev;

d)	riiki sisenemise kuupäev ja kellaaeg, sisenemisloa andnud asutus ja sisenemise piiripunkt;

e)	riigist lahkumise kuupäev ja kellaaeg ning piiripunkt.

Esimeses lõigus loetletud andmete mis tahes kombinatsiooni võib kasutada.

Esimese lõigu punktides a, b ja c loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.

Artikkel 3

Biomeetrilised otsingud

Tingimused, mille kohaselt biomeetrilist otsingut võib teostada, sätestatakse komisjoni rakendusotsuses, millega kehtestatakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutise kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused (11).

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 25. veebruar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 327, 9.12.2017, lk 20.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(3) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(11) C(2019)1280.