(1)

Nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses, kehtestades selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, ning Vahemeres ka selliste liikide püügi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1967/2006 (2) III lisas määratletud alammõõte.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile d kohaldatakse Vahemere põhjalähedaste liikide püügiga seotud lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 2017 ja alates 1. jaanuarist 2019 ka ülejäänud liikide suhtes.

(3)

Lossimiskohustuse rakendamise võimaldamiseks on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 antud komisjonile õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekavad, mida võib pikendada veel kolmeks aastaks ning mis põhinevad ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(4)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 (3) on kehtestatud Vahemerel teatavate põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava, mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019 ja mis on kehtestatud arvestades komisjonile 2016. aastal mitme Vahemerel otsest majandamishuvi omava liikmesriigi (Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta ja Sloveenia) poolt esitatud kolme ühist soovitust. Need kolm ühist soovitust puudutasid vastavalt Vahemere lääneosa, Aadria merd ja Vahemere kaguosa.

(5)

Komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2017/86 on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/153 (4) pärast seda, kui asjaomased, Vahemere lääneosa ja Aadria mere puhul otsest majandamishuvi omavad liikmesriigid esitasid kõnealuste piirkondadega seonduvalt kaks ühist soovitust.

(6)

4. juunil 2018 esitasid Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania pärast piirkondliku kõrgetasemelise töörühmaga PESCAMED konsulteerimist komisjonile uue ühise soovituse Vahemere lääneosas toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava kohta (edaspidi „Vahemere lääneosa käsitlev uus ühine soovitus“). Kõnealust ühist soovitust muudeti 27. augustil 2018.

(7)

7. juunil 2018 esitasid Küpros, Kreeka, Itaalia ja Malta pärast piirkondliku kõrgetasemelise töörühmaga SUDESTMED konsulteerimist komisjonile uue ühise soovituse Vahemere kaguosas toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava kohta (edaspidi „Vahemere kaguosa käsitlev uus ühine soovitus“). Kõnealust ühist soovitust muudeti 28. augustil 2018.

(8)

8. juunil 2018 esitasid Horvaatia, Itaalia ja Sloveenia pärast piirkondliku kõrgetasemelise töörühmaga ADRIATICA konsulteerimist komisjonile uue ühise soovituse Aadria merel toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava kohta (edaspidi „Aadria merd käsitlev uus ühine soovitus“). Kõnealust ühist soovitust muudeti 29. augustil 2018.

(9)

Neid kolme ühist soovitust hindas kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 2.–6. juulini 2018 toimunud suvisel täiskogu kohtumisel (5).

(10)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt kaalus komisjon nii STECFi hinnangut kui ka seda, et liikmesriigid peavad alates 1. jaanuarist 2019 tagama lossimiskohustuse täieliku rakendamise. Mitmel juhul on erandite puhul vajalik püügitegevuse jätkamine ja andmete kogumine, et STECFi poolt tehtud märkusi saaks arvesse võtta. Neil juhtudel leiab komisjon, et pragmaatiline ja mõistlik lähenemisviis kalavarude majandamisele on see, kui erandid tehakse ajutiselt, sest neid mitte tehes ei oleks võimalik koguda vältimatult vajalikke andmeid tagasiheite nõuetekohaseks ja teadlikuks majandamiseks olukorras, kus lossimiskohustus täielikult jõustub.

(11)

Vahemere lääneosa käsitlevas uues ühises soovituses pakutakse veel välja, et mehhaniseeritud tragidega (HMD) püütavate jakobi kammkarbi (Pecten jacobeus), kukk-karpide (Venerupis spp.) ja veenuskarpide (Venus spp.) suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti b kohaste, s.o ellujäämismääral põhinevate erandite kohaldamist tuleks pikendada 31. detsembrini 2021. Kõnealune ellujäämismääral põhinev erand kehtestati delegeeritud määrusega (EL) 2017/86. Uue ühise soovituse hindamise käigus märkis STECF, et täiendavat teavet, mis toetaks erandi pikendamist, ei ole esitatud. Teaduskirjanduses on tõendid nende liikide ellujäämuse kohta aga olemas. Kuna ellujäämismäär võib olla kõrge ja arvestades püügivahendi, püügitegevuse ja ökosüsteemi omadusi, leiab komisjon, et ellujäämismääral põhineva erandi kohaldamist tuleks seega jätkata, kuna asjaolud ei ole muutunud.

(12)

Vahemere lääneosa käsitlevas uues ühises soovituses pakutakse välja, et põhjatraalidega (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT, TX) püütava norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes kehtiva ellujäämismääral põhineva erandi kohaldamist tuleks pikendada 31. detsembrini 2021. Kõnealune ellujäämismääral põhinev erand kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/153. Uues ühises soovituses tehti algselt ettepanek, et seda erandit tuleks kohaldada muul ajal kui juulis, augustis ja septembris, mil tuleks kohaldada uut vähese tähtsusega erandit. STECF leidis, et puudusid tõendid, mis toetaksid vähese tähtsusega erandi kohaldamist suvekuudel, ja täiendavaid märkusi ei lisanud. Siiski leidub teaduslikke tõendeid nende liikide ellujäämuse kohta selles piirkonnas ja mujal. Kuna ellujäämismäär võib olla kõrge ja arvestades püügivahendi, püügitegevuse ja ökosüsteemi omadusi, leiab komisjon, et ellujäämismääral põhineva ja kogu aasta vältava erandi kohaldamist tuleks jätkata.

(13)

Aadria merd käsitlevas uues ühises soovituses on tehtud ettepanek pikendada piimtraaliga („rapido“) (TBB) püütud hariliku merikeele (Solea solea) suhtes kehtiva ellujäämismääral põhineva erandi kohaldamist. Kõnealune ellujäämismääral põhinev erand kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/86. STECF uut taotlust ei hinnanud. Aadria mere GSA 17 piirkonnas viiakse praegu läbi nende liikide ellujäämust käsitlevat sihtuuringut. Seega leiab komisjon, et kõnealust erandit tuleks pikendada vaid üheks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama 1. maiks 2019 asjakohased andmed, mille alusel STECF saaks erandit uuesti hinnata.

(14)

Kolmes uues ühises soovituses on tehtud ettepanek kehtestada ellujäämismääral põhinev erand Vahemere lääneosas, Aadria meres ja Vahemere kaguosas lõkspüünistega (FPO ja FIX) püütud norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes. STECF leidis, et konkreetset teavet selle erandi toetuseks ei ole esitatud. Seega leiab komisjon, et kõnealune erand tuleks kehtestada vaid üheks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama 1. maiks 2019 asjakohased täiendavad andmed, mille alusel STECF saaks erandit uuesti hinnata.

(15)

Kolmes uues ühises soovituses on tehtud ettepanek kehtestada ellujäämismääral põhinev erand Vahemere lääneosas, Aadria meres ja Vahemere kaguosas õngekonksude ja -nööridega (LHP, LHM, LLS, LLD, LL, LTL ja LX) püütud besuugo (Pagellus bogaraveo) suhtes. STECF leidis, et selle kavandatud erandi toetuseks tuleks esitada täiendavaid tõendeid. Seega leiab komisjon, et kõnealune erand tuleks kehtestada vaid üheks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama 1. maiks 2019 asjakohased täiendavad andmed, mille alusel STECF saaks erandit uuesti hinnata.

(16)

Kolmes uues ühises soovituses on tehtud ettepanek kehtestada ellujäämismääral põhinev erand Vahemere lääneosas, Aadria meres ja Vahemere kaguosas võrkudega (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR ja GEN) ning lõkspüünistega (FPO ja FIX) püütud euroopa homaari (Homarus gammarus) ja langustlaste (Palinuridae) suhtes. STECF leidis, et asjaomaste liikmesriikide poolt esitatud ning langustlaste ellujäämust käsitlev uuring on piisavalt kindlapõhjaline ja näitab lühiajalist ellujäämise määra, samas märgitakse seal, et valim oli väike. Nii langustlaste kui ka homaaride kohta tuleks esitada veel teaduslikke andmeid. Seega leiab komisjon, et kõnealune erand tuleks kehtestada vaid üheks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama 1. maiks 2019 asjakohased täiendavad andmed, mille alusel STECF saaks erandit uuesti hinnata.

(17)

Aadria merd ja Vahemere kaguosa käsitlevas uues ühises soovituses on tehtud ettepanek kehtestada ellujäämismääral põhinev erand Aadria meres ja Vahemere kaguosas põhjatraalidega (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT ja TX) püütud norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes. Uues ühises soovituses tehti algselt ettepanek, et seda erandit tuleks kohaldada muul ajal kui juulis, augustis ja septembris, mil tuleks kohaldada uut vähese tähtsusega erandit. STECF leidis, et puudusid tõendid, mis toetaksid vähese tähtsusega erandi kohaldamist suvekuudel, ja täiendavaid märkusi ei lisanud. Siiski leidub teaduslikke tõendeid nende liikide ellujäämuse kohta muudes piirkondades. Kuna ellujäämismäär võib olla kõrge ja arvestades püügivahendi, püügitegevuse ja ökosüsteemi omadusi, leiab komisjon, et tuleks kehtestada ellujäämismääral põhinev ja kogu aasta vältav erand.

(18)

Kolmes uues ühises soovituses on tehtud ettepanek pikendada euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja meripoisuri (Mullus spp.) puhul määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti c kohaselt kehtestatud vähese tähtsusega erandi kohaldamist Vahemere lääneosas, Aadria meres ja Vahemere kaguosas 2019. ja 2020. aastal kuni 6 % ulatuses ning 2021. aastal 5 % ulatuses nende liikide aastasest kogupüügist, mis on tehtud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT ja TX) kasutavate laevadega, ning 2019., 2020. ja 2021. aastal 1 % ulatuses kogu nende liikide aastasest püügist, mis on tehtud nakkevõrke ja abaraid (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR ja GEN) kasutavate laevadega. Vähese tähtsusega erand nende liikide puhul kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/86. Tuginedes teaduslikele tõenditele, mis esitati sellega seonduvalt ühises soovituses ja mille on läbi vaadanud STECF, võttes arvesse püügivahendite omadusi, püügitegevusega hõlmatud liikide suurt arvu, Vahemere piirkonna püügitegevuse iseloomu ja eripära (sh väikesemahulise kalapüügi ülekaalu), leidis komisjon, et kõnealuse vähese tähtsusega erandi kehtestamine on asjakohane vältimaks soovimatu püügi käitlemisega kaasnevaid ebaproportsionaalselt suuri kulusid. STECF ei hinnanud uut soovitust põhjatraalide osas. Hinnates uut soovitust nakkevõrkude ja abaratega seoses märkis STECF, et asjaomaste liikmesriikide esitatud teave ei olnud piisavalt täielik. Võttes aga arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, leiab komisjon, et kõnealuse väheses tähtsusega erandi kohaldamist tuleks jätkata eespool nimetatud protsendimäärade ulatuses.

(19)

Aadria merd käsitlevas uues ühises soovituses on tehtud ettepanek pikendada euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja meripoisuri (Mullus spp.) puhul kehtestatud vähese tähtsusega erandi kohaldamist Aadria meres 2019., 2020. ja 2021. aastal kuni 1 % ulatuses kogu nende liikide aastasest püügist, mis on tehtud piimtraale („rapido“) (TBB) kasutavate laevadega, ning hariliku merikeele (Solea solea) puhul 2019., 2020. ja 2021. aastal kuni 3 % ulatuses nende liikide aastasest kogupüügist, mis on tehtud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT ja TX) kasutavate laevadega. Vähese tähtsusega erand nende liikide puhul kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/86. Tuginedes teaduslikele tõenditele, mis esitati sellega seonduvalt ühises soovituses ja mille on läbi vaadanud STECF, võttes arvesse püügivahendite omadusi, püügitegevusega hõlmatud liikide suurt arvu, Vahemere piirkonna püügitegevuse iseloomu ja eripära (sh väikesemahulise kalapüügi ülekaalu), leidis komisjon, et kõnealuste vähese tähtsusega erandite (kuni 1 % euroopa merluusi ja meripoisuri ning kuni 3 % hariliku merikeele puhul) kehtestamine on asjakohane vältimaks soovimatu püügi käitlemisega kaasnevaid ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Uut ühist soovitust hinnates leidis STECF, et puudus konkreetne teave, mis toetanuks kohaldavate protsendimäärade märgatavat suurendamist. Võttes aga arvesse, et asjaolud praegu kehtiva protsendimäära kohaldamiseks ei ole muutunud, leiab komisjon, et kõnealuse erandi kohaldamist tuleks jätkata eespool nimetatud protsendimäärade ulatuses.

(20)

Vahemere kaguosa käsitlevas uues ühises soovituses on tehtud ettepanek pikendada roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) puhul kehtestatud vähese tähtsusega erandi kohaldamist Vahemere kaguosas 2019. ja 2020. aastal kuni 6 % ulatuses ja 2021. aastal kuni 5 % ulatuses nende liikide aastasest kogupüügist, mis on tehtud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT ja TX) kasutavate laevadega. Vähese tähtsusega erand nende liikide puhul kehtestati komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/86. Tuginedes teaduslikele tõenditele, mis esitati sellega seonduvalt ühises soovituses ja mille on läbi vaadanud STECF, võttes arvesse püügivahendite omadusi, püügitegevusega hõlmatud liikide suurt arvu, Vahemere piirkonna püügitegevuse iseloomu ja eripära (sh väikesemahulise kalapüügi ülekaalu), leidis komisjon, et kõnealuse vähese tähtsusega erandi kehtestamine on asjakohane vältimaks soovimatu püügi käitlemisega kaasnevaid ebaproportsionaalselt suuri kulusid. STECF uut soovitust ei hinnanud. Võttes aga arvesse, et asjaolud ei ole muutunud, leiab komisjon, et kõnealuse väheses tähtsusega erandi kohaldamist tuleks jätkata eespool nimetatud protsendimäärade ulatuses.

(21)

Vahemere kaguosa käsitlevas uues ühises soovituses on tehtud ettepanek pikendada huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohade (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), hispaania besuugo (Pagellus acarne), besuugo (Pagellus bogaraveo), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), hariliku merikeele (Solea solea), doraado (Sparus aurata) ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) puhul kehtestatud vähese tähtsusega erandi kohaldamist 2019. aastal kuni 5 % ulatuses nende liikide aastasest kogupüügist, mis on tehtud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT ja TX) kasutavate laevadega; 2019. aastal kuni 3 % nende liikide (v.a roosa süvahännak) aastasest kogupüügist, mis on tehtud nakkevõrke ja abaraid (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR ja GEN) kasutavate laevadega; 2019. aastal kuni 1 % nende liikide (v.a besuugo ja roosa süvahännak) aastasest kogupüügist, mis on tehtud õngekonkse ja -nööre (LHP, LHM, LLS, LLD, LL, LTL ja LX) kasutavate laevadega.

(22)

Aadria merd käsitlevas uues ühises soovituses on tehtud ettepanek pikendada huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohad (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), hispaania besuugo (Pagellus acarne), besuugo (Pagellus bogaraveo), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), doraado (Sparus aurata) ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) puhul kehtestatud vähese tähtsusega erandi kohaldamist 2019. aastal kuni 5 % ulatuses nende liikide aastasest kogupüügist, mis on tehtud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT ja TX) kasutavate laevadega; 2019. aastal kuni 3 % nende liikide (v.a roosa süvahännak, ent sh harilik merikeel) aastasest kogupüügist, mis on tehtud nakkevõrke ja abaraid (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR ja GEN) kasutavate laevadega; 2019. aastal kuni 1 % nende liikide (v.a besuugo ja roosa süvahännak) aastasest kogupüügist, mis on tehtud õngekonkse ja -nööre (LHP, LHM, LLS, LLD, LL, LTL ja LX) kasutavate laevadega.

(23)

Vahemere kaguosa käsitlevas uues ühises soovituses on tehtud ettepanek pikendada huntahvena (Dicentrarchus labrax), hariliku peitelhamba (Diplodus annularis), nõgusnina-peitelhamba (Diplodus puntazzo), peitelhammasahvena (Diplodus sargus), kaksvööt-peitelhamba (Diplodus vulgaris), kivikohad (Epinephelus spp.), triibulise peitelhamba (Lithognathus mormyrus), hispaania besuugo (Pagellus acarne), besuugo (Pagellus bogaraveo), punase besuugo (Pagellus erythrinus), hariliku pagruse (Pagrus pagrus), ameerika vrakkahvena (Polyprion americanus), hariliku merikeele (Solea solea) ja doraado (Sparus aurata) puhul kehtestatud vähese tähtsusega erandi kohaldamist 2019. aastal kuni 5 % ulatuses nende liikide aastasest kogupüügist, mis on tehtud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT ja TX) kasutavate laevadega; 2019. aastal kuni 3 % nende liikide aastasest kogupüügist, mis on tehtud nakkevõrke ja abaraid (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR ja GEN) kasutavate laevadega; 2019. aastal kuni 1 % nende liikide (v.a besuugo) aastasest kogupüügist, mis on tehtud õngekonkse ja -nööre (LHP, LHM, LLS, LLD, LL, LTL ja LX) kasutavate laevadega.

(24)

Ning lõpetuseks on kolmes uues ühises soovituses tehtud ettepanek kohaldada Vahemere lääneosas, Aadria merel ja Vahemere kaguosas vähese tähtsusega erandit anšoovise (Engraulis encrasicolus), sardiini (Sardina pilchardus), makrelli (Scomber spp.) ja stauriidi (Trachurus spp.) puhul 2019. aastal kuni 5 % ulatuses nende liikide aastasest kogupüügist, mis on tehtud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT, TX) kasutavate laevadega.

(25)

STECF märkis, et põhjendustes 21, 22 ja 23 nimetatud erandid hõlmavad väga mitmeid liike, mille tagasiheitemäärad on väga erinevad, ning et konkreetset teavet, mis toetaks taotletud erandit, ei ole esitatud. Siiski viitab komisjon sellele, et neid erandeid kohaldatakse liikide rühmadele, mis hõlmavad ka ülejäänud liike, mille suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas määratletud alammäärad, ning mille puhul praeguses etapis püügi piirnorme ei ole kehtestatud. Seega ei kohaldata nende liikide suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikeid 8 ja 9. Lisaks püütakse neid liike samal ajal ja väga erinevas koguses, mistõttu on ühe kalavaru põhjal kavandatud lähenemist keeruline kohaldada. Lisaks püütakse neid liike väikeste kalapüügilaevadega ja lossitakse mitmes eri lossimispunktis, mille geograafilised asukohad on hajutatud piki rannikut. Seepärast on väga tõenäoline, et soovimatu püügi käitlemise kulud on lossimiskohustuse rakendamise esimesel aastal ebaproportsionaalselt suured. Arvestatud on ka seda, et erandid on põhimõtteliselt väiksemad kui maksimaalsed lubatud püüginormid. Sellises olukorras leiab komisjon, et neid vähese tähtsusega erandeid tuleks kohaldada vaid ühe aasta jooksul. Liikmesriigid peaksid 1. maiks 2019 esitama asjakohased andmed, mille alusel saaks STECF erandi põhjendatust täielikult hinnata ja komisjon saaks erandi põhjendatuse läbi vaadata.

(26)

Kokkuvõttes märgib komisjon, et liikmesriigid peaksid kasutama rohkem erinevaid püügivahendeid (nagu nähakse ette praegustes uurimiskavades), et vähendada ja piirata soovimatut püüki ning eelkõige kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite püüki.

(27)

Komisjon märgib veel, et kooskõlas Vahemere lääneosa käsitleva ühise soovitusega peaksid asjaomased liikmesriigid kasutama julgemalt noodapäraga traale ja/või võrgupikendust, mis kinnitatakse 50 mm võrgusilmaga T90-tüüpi traalidele, ning jätkama pistelist püügipiirkondade sulgemist reaalajas.

(28)

Uute ühiste soovitustega väljapakutud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 4, artikli 15 lõike 5 punktiga c ja artikli 18 lõikega 3, mistõttu võib need lisada delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 kehtestatud tagasiheitekavasse.

(29)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/161 (6) on kehtestatud vähese tähtsusega erandid, mida kohaldatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi puhul nende liikide suhtes. Vastukaaluks tuleks delegeeritud määrusesse (EL) 2017/86 lisada väikeste pelaagiliste liikide kaaspüügi suhtes põhjalähedase püügi korral kehtivad vähese tähtsusega erandid.

(30)

Seepärast tuleks komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2017/86 vastavalt muuta.

(31)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2019,

1)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(*1)  Käesolevas määruses kasutatud püügivahendikoodid vastavad komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (ELT L 122, 30.4.2011, lk 1) XI lisas esitatud koodidele. Vähem kui kümnemeetrise kogupikkusega laevade puhul vastab käesolevas määruses esitatud püügivahendi kood FAO püügivahendite klassifikatsiooni koodile.“ "

2)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2021“.

4)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.