EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1805,

14. november 2018,

mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.

(2)

Kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö liidus põhineb kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mida on liidus 15.–16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates üldiselt nimetatud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks.

(3)

Kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine on ühed kõige tulemuslikumad kuritegevusega võitlemise vahendid. Liit on võtnud kohustuse tagada kuritegeliku vara tõhusam kindlakstegemine, konfiskeerimine ja taaskasutamine kooskõlas dokumendiga „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel“ (2).

(4)	Kuna kuritegevus on sageli rahvusvaheline, on tulemuslik piiriülene koostöö kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimisel ja konfiskeerimisel esmatähtis.

(5)	Liidu kehtiv õigusraamistik arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise kohta koosneb nõukogu raamotsustest 2003/577/JSK (3) ja 2006/783/JSK (4).

(6)

Komisjoni rakendamisaruanded raamotsuste 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kohta näitavad, et olemasolev arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise kord ei toimi täies ulatuses. Kõnealuseid raamotsuseid ei ole liikmesriikides ühetaoliselt rakendatud ega kohaldatud, mille tõttu ei ole vastastikune tunnustamine piisav ega piiriülene koostöö optimaalne.

(7)

Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist käsitlev liidu õigusraamistik ei ole pidanud sammu liidu ja liikmesriikide viimaste seadusandlike muudatustega. Võttes eriti arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/42/EL (5) on sätestatud vara arestimise ja konfiskeerimise miinimumnormid. Kõnealused miinimumnormid puudutavad kuriteovahendite ja kriminaaltulu konfiskeerimist, muu hulgas kahtlustatava või süüdistatava haiguse või menetlusest kõrvalehoidumise korral, kui seoses kuriteoga on kriminaalmenetlust juba alustatud, laiendatud konfiskeerimist ning konfiskeerimist kolmandalt isikult. Nimetatud miinimumnormid puudutavad ka vara arestimist selle võimaliku hilisema konfiskeerimise eesmärgil. Vastastikuse tunnustamise õigusraamistik peaks hõlmama ka kõnealuse direktiiviga reguleeritud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste liike.

(8)

Direktiivi 2014/42/EL vastuvõtmisel teatasid Euroopa Parlament ja nõukogu avalduses, et arestimise ja konfiskeerimise toimiv süsteem liidus on lahutamatult seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste hästi toimiva vastastikuse tunnustamisega. Võttes arvesse vajadust kehtestada liidus kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise terviklik süsteem, kutsusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni üles esitama seadusandlik ettepanek arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise kohta.

(9)

Komisjon märkis oma 28. aprilli 2015. aasta teatises „Euroopa julgeoleku tegevuskava“, et kriminaalasjades tehtav õiguskoostöö tugineb tõhusatele piiriülestele vahenditele ning et kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikune tunnustamine on julgeolekuraamistiku keskne element. Samuti tuletas komisjon meelde vajadust parandada arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.

(10)

Komisjon rõhutas oma 2. veebruari 2016. aasta teatises terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta vajadust tagada, et terrorismi rahastavad kurjategijad jäetaks oma varast ilma. Komisjon märkis, et sellise organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks, mille abil rahastatakse terrorismi, on oluline asjaomased kurjategijad kriminaaltulust ilma jätta. Komisjon märkis, et selleks on vaja tagada, et iga liiki arestimis- ja konfiskeerimisotsused pöörataks maksimaalses ulatuses täitmisele kogu liidus, rakendades vastastikuse tunnustamise põhimõtet.

(11)	Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tulemusliku vastastikuse tunnustamise tagamiseks tuleks nende otsuste tunnustamise ja täitmise normid kehtestada õiguslikult siduva ja vahetult kohaldatava liidu õigusaktiga.

(12)

Tähtis on hõlbustada arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist selliste normide kehtestamise abil, mis kohustavad liikmesriike täiendavate formaalsusteta tunnustama teise liikmesriigi poolt kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid ning neid oma territooriumil täitma.

(13)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada kõikide arestimis- ja konfiskeerimisotsuste suhtes, mis on tehtud kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames. „Kriminaalasjades läbiviidavad menetlused“ on liidu õiguse autonoomne mõiste, nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus, olenemata Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Seetõttu hõlmab mõiste iga liiki arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mis on tehtud kuriteoga seotud menetlustes, mitte üksnes direktiiviga 2014/42/EL hõlmatud otsuseid. Ühtlasi hõlmab see muud liiki otsuseid, mis on tehtud ilma lõpliku süüdimõistva otsuseta. Kuigi sellised otsused ei pruugi liikmesriigi õigussüsteemis olla ette nähtud, peaks asjaomane liikmesriik saama tunnustada ja täita sellist otsust, mille on teinud mõni teine liikmesriik. Kriminaalasjades läbiviidav menetlus võiks samuti hõlmata politsei ja muude õiguskaitseasutuste kriminaaluurimisi. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta tsiviil- või haldusasjades läbiviidavate menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsused.

(14)

Käesolev määrus peaks hõlmama nii direktiiviga 2014/42/EL reguleeritud kuritegudega seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid kui ka muude kuritegudega seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid. Käesoleva määrusega hõlmatud kuritegude osas ei tohiks seetõttu piirduda eriti ohtlike, piiriülese mõõtmega kuritegudega, kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 82 ei nõuta sellist piirangut meetmetele, millega kehtestatakse normid ja menetlused kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise tagamiseks.

(15)

Liikmesriikidevaheline koostöö, mis rajaneb vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja kohtuotsuste viivitamatul täitmisel, eeldab veendumust, et otsused, mida tuleb tunnustada ja täita, tehakse alati kooskõlas õiguspärasuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Samuti eeldab selline koostöö, et arestimis- või konfiskeerimisotsusest puudutatud isikute õigused peaksid olema tagatud. Nende puudutatud isikute hulka, kes võivad olla füüsilised või juriidilised isikud, peaksid kuuluma isikud, kelle suhtes arestimis- või konfiskeerimisotsus tehti, või isikud, kellele kuulub kõnealuses otsuses käsitletav vara, ning kõik kolmandad isikud, kelle õigusi selle varaga seoses kõnealuse otsusega otseselt piiratakse, sealhulgas heausksed kolmandad isikud. See, kas arestimis- või konfiskeerimisotsus mõjutab otseselt selliseid kolmandaid isikuid, tuleks otsustada kooskõlas täitva riigi õigusega.

(16)	Käesolev määrus ei muuda kohustust austada Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 6 sätestatud põhiõigusi ja õiguspõhimõtteid.

(17)

Käesolevas määruses järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „ELi põhiõiguste harta“) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (edaspidi „Euroopa inimõiguste konventsioon“) tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. See hõlmab ka põhimõtet, et diskrimineerimine soo, rassilise kuuluvuse või etnilise päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või puude alusel on keelatud. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2010/64/EL, (6) 2012/13/EL, (7) 2013/48/EL, (8) (EL) 2016/343, (9) (EL) 2016/800 (10) ja (EL) 2016/1919 (11) sätestatud menetlusõigusi tuleks nimetatud direktiivide kohaldamisala piires kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud kriminaalmenetluste suhtes nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes nimetatud direktiivid on siduvad. Igal juhul tuleks ELi põhiõiguste hartast tulenevaid kaitsemeetmeid kohaldada kõigi käesoleva määrusega hõlmatud menetluste suhtes. Eelkõige tuleks ELi põhiõiguste hartas sätestatud olulisi kriminaalmenetluste kaitsemeetmeid kohaldada käesoleva määrusega hõlmatud selliste kriminaalasjades läbiviidavate menetluste puhul, mis ei ole kriminaalmenetlused.

(19)	Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste edastamise, tunnustamise ja täitmise normid peaksid tagama kuritegeliku vara sissenõudmise protsessi tõhususe, ent seejuures tuleb austada põhiõigusi.

(20)

Topeltkaristatavuse kindlakstegemisel peaks täitva riigi pädev asutus kontrollima, kas kõnealuse kuriteo aluseks olevad faktilised asjaolud, mis on kajastatud taotleva riigi pädeva asutuse esitatud arestimis- või konfiskeerimistunnistuses, annaksid sellistena alust kohaldada kriminaalkaristust ka täitvas riigis, kui need esinenuks selles riigis arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise otsuse tegemise ajal.

(21)

Taotlev asutus peaks tagama, et arestimis- või konfiskeerimisotsuse tegemisel järgitakse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Käesoleva määruse kohaselt tuleks arestimis- või konfiskeerimisotsus teha ja edastada teise liikmesriigi täitvale asutusele üksnes juhul, kui selle oleks saanud teha ja seda oleks saanud kasutada üksnes riigisisese juhtumi puhul. Taotlev asutus peaks vastutama kõikidel juhtudel selliste otsuste vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise eest, kuna arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamisest ja täitmisest ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas määruses sätestatud alustel.

(22)

Mõnel juhul võib arestimisotsuse teha asutus, kelle taotlev riik on selleks määranud ja kes on kriminaalasjades pädev tegema või täitma arestimisotsust kooskõlas liikmesriigi õigusega ning kes ei ole kohtunik, kohus või prokurör. Sellisel juhul peaks kohtunik, kohus või prokurör arestimisotsuse kinnitama enne selle edastamist täitvale asutusele.

(23)

Liikmesriigid peaksid saama teha avalduse, milles nad teatavad, et kui neile edastatakse arestimis- või konfiskeerimistunnistus arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, peaks taotlev asutus edastama koos arestimis- või konfiskeerimistunnistusega ka arestimis- või konfiskeerimisotsuse originaali või selle kinnitatud ärakirja. Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama, kui nad sellise avalduse teevad või selle tagasi võtavad. Komisjon peaks tegema sellise teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja nõukogu otsuses 2008/976/JSK (12) sätestatud Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik peaks tegema kõnealuse teabe kättesaadavaks kõnealuses otsuses osutatud veebisaidil.

(24)

Taotlev asutus peaks edastama arestimis- või konfiskeerimistunnistuse koos arestimis- või konfiskeerimisotsusega, kui see on asjakohane, kas otse täitvale asutusele või täitva riigi keskasutusele, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimustel, mis võimaldavad täitval asutusel teha kindlaks tunnistuse või otsuse ehtsuse, näiteks tähitud kirja või turvatud e-posti teel. Taotleval asutusel peaks olema võimalik kasutada kõiki asjakohaseid edastuskanaleid või -vahendeid, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku turvalist telekommunikatsioonisüsteemi, Eurojusti või muid kanaleid, mida õigusasutused kasutavad.

(25)

Kui taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et isik, kelle suhtes on tehtud rahasummat käsitlev arestimis- või konfiskeerimisotsus, omab mõnes liikmesriigis vara või sissetulekut, peaks ta edastama selle otsusega seotud arestimis- või konfiskeerimistunnistuse kõnealusele liikmesriigile. Sellest tulenevalt võiks tunnistuse näiteks edastada liikmesriigile, kus füüsiline isik, kelle suhtes otsus on tehtud, elab või, kui sellel isikul puudub alaline aadress, sellele liikmesriigile, kus ta tavaliselt elab. Kui otsus on tehtud juriidilise isiku suhtes, võiks tunnistuse edastada liikmesriigile, kus juriidiline isik asub.

(26)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata arestimis- ja konfiskeerimisotsustega seotud tunnistuste edastamise ja vastuvõtmise haldamiseks üks või mitu keskasutust, kui see on nende riigisisese õigussüsteemi ülesehituse tõttu vajalik. Sellised keskasutused võivad samuti pakkuda haldustuge, neil võib olla koordineeriv roll ning nad võivad aidata koguda statistikat, hõlbustades ja edendades nõnda arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist.

(27)

Kui rahasummat käsitleva konfiskeerimisotsusega seotud konfiskeerimistunnistus edastatakse rohkem kui ühele täitvale riigile, peaks taotlev riik püüdma vältida olukorda, et konfiskeeritakse vajalikust rohkem vara ja otsuse täitmisest saadud koguväärtus ületab selles täpsustatud maksimumsummat. Selleks peaks taotlev asutus muu hulgas märkima konfiskeerimistunnistusele vara väärtuse, kui see on teada, igas täitvas riigis, et täitvad asutused saaksid seda arvesse võtta, hoidma täitvate asutustega vajalikku ühendust ja pidama vajalikku dialoogi konfiskeeritava vara üle ning teavitama viivitamata asjakohast täitvat asutust või täitvaid asutusi, kui ta leiab, et võib olla oht konfiskeerimisel ületada maksimumsummat. Vajaduse korral võiks Eurojust täita oma pädevuse piires koordineerivat rolli, et vältida ülemäärast konfiskeerimist.

(28)	Liikmesriike tuleks julgustada tegema avaldust, milles nad märgivad, et täitvate riikidena aktsepteerivad nad arestimis- või konfiskeerimistunnistusi või mõlemaid ühes või mitmes liidu ametlikus keeles, mis ei ole nende riigi ametlik(ud) keel(ed).

(29)

Täitev asutus peaks arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid tunnustama ja võtma nende täitmiseks vajalikud meetmed. Arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsus tuleks teha ning arestimine või konfiskeerimine tuleks läbi viia sama kiiresti ja omistades sellele samasugust tähtsust kui sarnasele riigisisesele juhtumile. Selleks et tagada, et arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise otsus tehakse kiiresti ja tõhusalt ning et arestimis-või konfiskeerimisotsust kiiresti ja tõhusalt täidetakse, tuleks kehtestada tähtajad, mida tuleks arvutada kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (13). Arestimisotsuse puhul peaks täitev asutus alustama asjaomase otsuse täitmiseks vajalike konkreetsete meetmete võtmist hiljemalt 48 tunni möödumisel selle tunnustamise ja täitmise otsuse tegemisest.

(30)

Arestimisotsuse täitmisel peaksid taotlev asutus ja täitev asutus võtma nõuetekohaselt arvesse menetluse konfidentsiaalsust. Eelkõige peaks täitev asutus tagama arestimisotsuse asjaolude ja sisu konfidentsiaalsuse. See ei piira kohustust teavitada puudutatud isikuid arestimisotsuse täitmisest kooskõlas käesoleva määrusega.

(31)

Arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ja täitmisest ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas määruses sätestatud alustel. Käesoleva määrusega peaks täitval asutusel olema lubatud jätta konfiskeerimisotsus tunnustamata või täitmata ne bis in idem põhimõtte, puudutatud isikute õiguste või kohtulikul arutelul isiklikult kohalviibimise õiguse alusel.

(32)

Käesoleva määrusega peaks täitval asutusel olema lubatud jätta konfiskeerimisotsus tunnustamata või täitmata juhul, kui isik, kelle suhtes konfiskeerimisotsus tehti, ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusena tehti lõpliku süüdimõistva otsusega seotud konfiskeerimisotsus. See peaks olema konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise alus üksnes juhul, kui kohtuliku arutelu tulemusena tehakse lõpliku süüdimõistva otsusega seotud konfiskeerimisotsus, ent mitte siis, kui menetluse tulemusena tehakse konfiskeerimisotsus ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Siiski peaks selleks, et seda alust saaks kohaldada, toimuma üks või mitu kohtuistungit. Kõnealust alust ei peaks saama kohaldada, kui asjaomased riigisisesed menetlusnormid ei näe ette kohtuistungi läbiviimist. Sellised riigisisesed menetlusnormid peaksid olema kooskõlas ELi põhiõiguste harta ja Euroopa inimõiguste konventsiooniga, eelkõige selles osas, mis puudutab õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Nii on see näiteks juhul, kui menetlus viiakse läbi lihtsustatud korras, täielikult või osaliselt kirjaliku menetlusega või menetlusega, mille puhul kohtuistungit ei ole ette nähtud.

(33)

Üksnes erakorralistel asjaoludel peaks olema võimalik jätta arestimis- või konfiskeerimisotsus tunnustamata või täitmata, kui selline tunnustamine või täitmine takistaks täitval riigil kohaldada oma põhiseadusest tulenevaid norme, mis on seotud ajakirjandusvabadusega või väljendusvabadusega muudes meediakanalites.

(34)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine liidus põhineb vastastikusel usaldusel ja eeldusel, et teised liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eelkõige põhiõigusi. Erandjuhtudel, kui konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal on põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest tooks arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmine kaasa asjakohase ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguse ilmselge rikkumise, peaks täitval asutusel olema võimalik teha otsus jätta asjaomane otsus tunnustamata või täitmata. Põhiõigused, mis peaksid sel juhul asjakohased olema, on eelkõige õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigus kaitsele. Õigus omandile ei peaks põhimõtteliselt asjakohane olema, kuna vara arestimine ja konfiskeerimine tähendab sekkumist isiku omandiõigusesse ning sellega seoses on vajalikud kaitsemeetmed liidu õiguses, sealhulgas käesolevas määruses, juba ette nähtud.

(35)	Enne kui mis tahes tunnustamata või täitmata jätmise aluse esinemisel tehakse arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise otsus, peaks täitev asutus konsulteerima taotleva asutusega, et hankida vajalikku lisateavet.

(36)

Kui vaadatakse läbi täitva asutuse taotlust piirata ajavahemikku, mille vältel peaks vara olema arestitud, peaks taotlev asutus võtma arvesse juhtumi kõiki asjaolusid, eelkõige seda, kas arestimisotsuse täitmise jätkamine võib põhjustada täitvas riigis põhjendamatut kahju. On soovitatav, et täitev asutus konsulteeriks taotleva asutusega selles küsimuses enne ametliku taotluse esitamist.

(37)

Taotlev asutus peaks teavitama täitvat asutust, kui taotleva riigi asutus saab rahasumma, mille asjaomane isik on seoses konfiskeerimisotsusega maksnud, kusjuures eeldatakse, et täitvat riiki tuleks teavitada üksnes siis, kui otsuse alusel makstud summa mõjutab järele jäävat summat, mis tuleks otsuse kohaselt konfiskeerida.

(38)	Täitval asutusel peaks olema võimalik arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmist edasi lükata, eriti juhul, kui otsuse täitmine võib kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust. Niipea kui edasilükkamise aluseid enam ei esine, peaks täitev asutus võtma otsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

(39)

Pärast arestimisotsuse täitmist ning pärast konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse tegemist peaks täitev asutus võimaluse korral sellisest täitmisest või sellisest otsusest teavitama talle teada olevaid puudutatud isikuid. Selleks peaks täitev asutus tegema kõik mõistlikud jõupingutused, et teha kindlaks puudutatud isikud, kuidas nendega ühendust võtta ja teavitada neid arestimisotsuse täitmisest või konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsusest. Kõnealuse kohustuse täitmisel võib täitev asutus küsida taotlevalt asutuselt abi, näiteks kui puudutatud isikud tunduvad elavat taotlevas riigis. Käesoleva määruse kohane täitva asutuse kohustus esitada puudutatud isikutele teavet ei piira taotleva asutuse kohustust esitada isikutele taotleva riigi õiguse kohaselt teavet näiteks arestimisotsuse tegemise või taotleva riigi õiguse kohaselt olemasolevate õiguskaitsevahendite kohta.

(40)

Taotlevat asutust tuleks viivitamata teavitada, kui arestimis- või konfiskeerimisotsust on võimatu täita. Täitmine võib osutuda võimatuks, sest vara on juba konfiskeeritud, kadunud, hävitatud, seda ei ole võimalik leida taotleva asutuse osutatud kohast või vara asukoht ei ole piisavalt täpselt osutatud vaatamata täitva asutuse ja taotleva asutuse vahelistele konsultatsioonidele. Sellisel juhul ei peaks täitev asutus olema enam kohustatud otsust täitma. Kui täitev asutus saab aga hiljem teavet, mis võimaldab tal teha kindlaks vara asukoha, peaks tal olema võimalik otsust täita, ilma et oleks vaja edastada uus tunnistus kooskõlas käesoleva määrusega.

(41)	Kui täitva riigi õigus muudab arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise õiguslikult võimatuks, peaks täitev asutus võtma ühendust taotleva asutusega, et arutada olukorda ja leida lahendus. Lahendus võib seisneda selles, et taotlev asutus võtab asjaomase otsuse tagasi.

(42)

Niipea kui konfiskeerimisotsus on täidetud, peaks täitev asutus teavitama taotlevat asutust täitmise tulemustest. Kui see on praktiliselt võimalik, peaks täitev asutus sel ajal teavitama taotlevat asutust ka sellest, milline vara või rahasumma konfiskeeriti ja muud üksikasjad, mida ta peab asjakohasteks.

(43)

Arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmist peaks reguleerima täitva riigi õigus ning üksnes täitva riigi asutused peaksid olema pädevad otsustama täitmise korra üle. Taotlev ja täitev asutus peaksid asjakohasel juhul saama paluda, et Eurojust või Euroopa õigusalase koostöö võrgustik abistaksid neid oma pädevuse piires küsimustes, mis on seotud arestimis- ja konfiskeerimisotsuste täitmisega.

(44)

Käesoleva määruse nõuetekohane toimimine eeldab asjaomaste pädevate riiklike asutuste vahelist tihedat suhtlemist, eriti juhul, kui konfiskeerimisotsust täidetakse samaaegselt enam kui ühes liikmesriigis. Pädevad riiklikud asutused peaksid seepärast üksteisega konsulteerima iga kord, kui see on vajalik, kas otse või asjakohasel juhul Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu.

(45)

Kannatanute õigust hüvitise maksmisele ja vara tagastamisele ei tohiks piiriüleste juhtumite puhul piirata. Arestitud või konfiskeeritud vara käsutamise normides tuleks eelistada hüvitise maksmist ja vara tagastamist kannatanutele. Kannatanu mõistet tuleb tõlgendada taotleva riigi õiguse kohaselt, milles peaks samuti olema võimalik ette näha, et käesoleva määruse kohaldamisel võib kannatanu olla ka juriidiline isik. Käesolev määrus ei tohiks piirata riigisisese menetluse raames kannatanutele hüvitise maksmise või vara tagastamise suhtes kohaldatavaid norme.

(46)

Kui täitvat asutust on teavitatud otsusest, mille taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud arestitud vara kannatanule tagastamise kohta, peaks täitev asutus võtma vajalikud meetmed selle tagamiseks, et asjaomane vara arestitakse ja tagastatakse kannatanule niipea kui võimalik. Täitval asutusel peaks olema võimalik anda vara üle taotlevale riigile, et viimati nimetatu saaks vara kannatanule tagastada, või taotleva riigi nõusolekul otse kannatanule. Kohustus tagastada arestitud vara kannatanule peaks sõltuma järgmistest tingimustest: kannatanu õigus varale ei tohiks olla vaidlustatud, st tunnistatakse, et kannatanu on vara seaduslik omanik ja puuduvad tõsised väited selle kahtluse alla seadmiseks; vara ei peaks olema vaja kasutada tõendina täitvas riigis läbiviidavas kriminaalmenetluses; ning see ei tohiks piirata otsusest puudutatud isikute, eriti heausksete kolmandate isikute õigusi. Täitev asutus peaks arestitud vara kannatanule tagastama üksnes juhul, kui need tingimused on täidetud. Kui täitev asutus leiab, et need tingimused ei ole täidetud, peaks ta konsulteerima taotleva asutusega, näiteks küsima lisateavet või arutama olukorda, et leida lahendus. Kui lahendust ei leita, peaks täitval asutusel olema võimalik teha otsus jätta arestitud vara kannatanule tagastamata.

(47)

Iga liikmesriik peaks kaaluma riikliku keskasutuse loomist, mis vastutab arestitud vara haldamise eest, pidades silmas selle võimalikku hilisemat konfiskeerimist, samuti konfiskeeritud vara haldamise eest. Arestitud ja konfiskeeritud vara võiks suunata eelkõige õiguskaitse alastesse ja organiseeritud kuritegevuse ennetamise projektidesse ning muudesse üldist huvi pakkuvatesse ja ühiskondlikult kasulikesse projektidesse.

(48)

Iga liikmesriik peaks kaaluma riikliku fondi loomist, et tagada asjakohane hüvitis kuriteoohvritele, näiteks tööülesannete täitmisel hukkunud või püsiva puude saanud politseiametnike ja riigiteenistujate perekondadele. Liikmesriigid võiksid sel eesmärgil suunata sellesse fondi osa konfiskeeritud varast.

(49)

Liikmesriikidel ei tohiks olla võimalik nõuda üksteiselt käesoleva määruse kohaldamisest tulenevate kulude hüvitamist. Kui aga täitev riik on kandnud suuri või erandlikke kulusid, näiteks kuna vara on olnud arestitud pikka aega, peaks taotlev asutus kaaluma täitva asutuse ettepanekut kulude jagamiseks.

(50)

Selleks et tulevikus saaks võimalikult kiiresti käsitleda kindlaks tehtud probleeme, mis puudutavad käesoleva määruse lisades esitatud tunnistuste sisu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende tunnistuste muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(51)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)

Raamotsuse 2003/577/JSK tõendite arestimist käsitlevad sätted on juba asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/41/EL (15) liikmesriikide puhul, kelle suhtes nimetatud direktiiv on siduv. Raamotsuse 2003/577/JSK sätted, mis käsitlevad vara arestimist, tuleks asendada käesoleva määrusega nende liikmesriikide vahel, kelle suhtes käesolev määrus on siduv. Käesolev määrus peaks nende liikmesriikide vahel, kelle suhtes see on siduv, asendama ka raamotsuse 2006/783/JSK. Raamotsuse 2003/577/JSK sätteid, mis käsitlevad vara arestimist, ning raamotsuse 2006/783/JSK sätteid tuleks seepärast jätkuvalt kohaldada mitte üksnes nende liikmesriikide vahel, kelle suhtes käesolev määrus ei ole siduv, vaid ka käesoleva määrusega mitte seotud liikmesriigi ja liikmesriigi vahel, kelle suhtes käesolev määrus on siduv.

(53)

Käesoleva õigusakti õigusliku vormiga ei tohiks luua pretsedenti liidu tulevaste õigusaktide jaoks kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise valdkonnas. Liidu tulevaste õigusaktide õigusliku vormi valikut tuleks igal üksikjuhul eraldi hoolikalt hinnata, võttes muu hulgas arvesse õigusakti tõhusust ning proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid.

(54)

Liikmesriigid peaksid tagama, et vastavalt nõukogu otsusele 2007/845/JSK (16) teevad nende kriminaaltulu jälitamise talitused omavahel koostööd, et hõlbustada sellise kriminaaltulu ja kuritegevusega seotud muu vara jälitamist ja tuvastamist, mille kohta võidakse teha arestimis- või konfiskeerimisotsus.

(55)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(56)	Protokolli nr 21 artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(57)	ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, MÕISTED JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse õigusnormid, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mille mõni teine liikmesriik on kriminaalasjades läbiviidavate menetluste raames teinud.

2. Käesolev määrus ei muuda kohustust austada ELi lepingu artiklis 6 sätestatud põhiõigusi ja õiguspõhimõtteid.

3. Arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tegemisel tagab taotlev asutus, et järgitakse vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

4. Käesoleva määruse kohaldamisalasse ei kuulu tsiviil- või haldusasjades läbiviidavate menetluste raames tehtud arestimis- ja konfiskeerimisotsused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „arestimisotsus“– taotleva asutuse tehtud või kinnitatud otsus eesmärgiga takistada vara hävitamist, muutmist, eemaldamist, üleandmist või käsutamist selle konfiskeerimise tagamiseks;

2) „konfiskeerimisotsus“– lõplik karistus või meede, mille kohus on määranud kuriteoga seotud menetluses ning mille tulemusena võetakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult vara lõplikult ära;

3) „vara“– igasugune vara, kehaline või mittekehaline ese, kinnis- või vallasvara, ning sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi tõendavad õiguslikud dokumendid või aktid, mis taotleva asutuse arvates

a)	on kuriteoga saadud tulu või sellise tulu väärtusele kas täielikult või osaliselt vastav tulu;

b)	on kuriteo toimepanemise vahend või selle väärtus;

c)	kuulub konfiskeerimisele tulenevalt direktiivis 2014/42/EL sätestatud konfiskeerimispädevuse kohaldamisest taotlevas riigis või

d)	kuulub kuriteoga seotud menetluse tulemusena konfiskeerimisele selliste taotleva riigi õiguse muude sätete kohaselt, mis puudutavad konfiskeerimispädevust, sealhulgas konfiskeerimist lõpliku süüdimõistva otsuse puudumise korral;

4) „tulu“– kuritegelikul teel kas otseselt või kaudselt saadud majanduslik hüve, mis hõlmab mis tahes vara, sealhulgas otsese tulu hilisemat taasinvesteerimist või muundust ja igasugust väärtust omavat tulemit;

5) „kuriteovahend“– vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes viisil täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemiseks;

6) „taotlev riik“– liikmesriik, kus tehakse arestimis- või konfiskeerimisotsus;

7) „täitev riik“– liikmesriik, kellele arestimis- või konfiskeerimisotsus tunnustamiseks ja täitmiseks edastatakse;

8) „taotlev asutus“–

arestimisotsuse puhul:

i)	asjaomases asjas pädev kohtunik, kohus või prokurör, või

ii)

muu pädev asutus, kelle taotlev riik on selleks määranud ja kes on pädev otsustama vara arestimise üle kriminaalasjades või täitma arestimisotsust kooskõlas liikmesriigi õigusega. Lisaks kinnitab arestimisotsuse enne selle täitvale asutusele edastamist taotleva riigi kohtunik, kohus või prokurör pärast seda, kui ta on kontrollinud, kas see vastab käesoleva määruse kohastele arestimisotsuse tegemise tingimustele. Kui kohtunik, kohus või prokurör on otsuse kinnitanud, võib seda muud pädevat asutust otsuse edastamisel käsitada samuti taotleva asutusena;

b)	konfiskeerimisotsuse puhul asutus, kelle taotlev riik on selleks määranud ja kes on kooskõlas liikmesriigi õigusega pädev täitma kriminaalasjades kohtu tehtud konfiskeerimisotsuseid;

9) „täitev asutus“– asutus, kes on pädev arestimis- või konfiskeerimisotsust tunnustama ja tagama selle täitmise kooskõlas käesoleva määrusega ja menetlustega, mida kohaldatakse vara arestimist ja konfiskeerimist käsitleva liikmesriigi õiguse kohaselt; kui sellise menetluse puhul on vajalik, et kohus registreeriks otsuse ja annaks loa selle täitmiseks, on täitev asutus asutus, kes on pädev sellist registreerimist ja loa andmist taotlema;

10) „puudutatud isik“– füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on tehtud arestimis- või konfiskeerimisotsus, või füüsiline või juriidiline isik, kellele kuulub asjaomases otsuses käsitletav vara, ning kõik kolmandad isikud, kelle asjaomase varaga seotud õigusi see otsus täitva riigi õiguse kohaselt otseselt piirab.

Artikkel 3

Kuriteod

1. Arestimis- või konfiskeerimisotsus täidetakse ilma sellise otsuse aluseks olnud teo topeltkaristatavust kindlaks tegemata, kui maksimaalne karistus sellise teo eest on taotlevas riigis vähemalt kolme aasta pikkune vabadusekaotus ning see tegu on taotleva riigi õiguse kohaselt üks või mitu järgmistest kuritegudest:

1)	kuritegelikus organisatsioonis osalemine;

2)	terrorism;

3)	inimkaubandus;

4)	laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno;

5)	ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega;

6)	ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega;

7)	korruptsioon;

8)	pettus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (17) määratletud pettus ja muud liidu finantshuve kahjustavad kuriteod;

9)	kriminaaltulu rahapesu;

10)	raha, sealhulgas euro võltsimine;

11)	arvutikuriteod;

12)	keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega;

13)	ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis elamisele kaasaaitamine;

14)	tahtlik tapmine või raskete kehavigastuste tekitamine;

15)	ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega;

16)	inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine või pantvangi võtmine;

17)	rassism ja ksenofoobia;

18)	organiseeritud või relvastatud röövimine;

19)	ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega;

20)

kelmus;

21)	räkit ja väljapressimine;

22)	toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine;

23)	haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine,

24)	maksevahendi võltsimine;

25)	ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega;

26)	ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainetega;

27)	varastatud sõidukitega kauplemine;

28)	vägistamine;

29)	süütamine;

30)	Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod;

31)	õhusõiduki või laeva kaaperdamine;

32)

sabotaaž.

2. Muude kui lõikes 1 osutatud kuritegude puhul võib täitev riik seada arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise tingimuseks, et arestimis- või konfiskeerimisotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, olenemata selle kuriteokoosseisu tunnustest või sellest, kuidas kuritegu on kirjeldatud taotleva riigi õiguses.

II PEATÜKK

ARESTIMISOTSUSTE EDASTAMINE, TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 4

Arestimisotsuste edastamine

1. Arestimisotsus edastatakse arestimistunnistuse abil. Taotlev asutus edastab artiklis 6 sätestatud arestimistunnistuse otse täitvale asutusele või asjakohasel juhul artikli 24 lõikes 2 osutatud keskasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimustel, mis võimaldavad täitval asutusel arestimistunnistuse ehtsuse kindlaks teha.

2. Liikmesriigid võivad teha avalduse, milles nad teatavad, et kui neile edastatakse arestimistunnistus arestimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, peab taotlev asutus edastama koos arestimistunnistusega ka arestimisotsuse originaali või selle kinnitatud ärakirja. Artikli 6 lõike 2 kohaselt tuleb aga tõlkida üksnes arestimistunnistus.

3. Liikmesriigid võivad teha lõikes 2 osutatud avalduse enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva või pärast seda kuupäeva. Liikmesriigid võivad selle avalduse igal ajal tagasi võtta. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nad sellise avalduse teevad või tagasi võtavad. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

4. Kui taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et isik, kelle suhtes on tehtud rahasummat käsitlev arestimisotsus, omab liikmesriigis vara või sissetulekut, edastab taotlev asutus sellise arestimisotsuse puhul arestimistunnistuse kõnealusele liikmesriigile.

5. Konkreetset vara puudutava arestimisotsuse puhul edastab taotlev asutus arestimistunnistuse liikmesriigile, kelle puhul taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et seal asub kõnealune vara.

6. Arestimistunnistusele kehtivad järgmised nõuded:

a)	sellele lisatakse artikli 14 kohaselt edastatud konfiskeerimistunnistus või

b)	see sisaldab korraldust selle kohta, et vara peab jääma täitvas riigis arestituks seni, kuni konfiskeerimisotsus artikli 14 kohaselt edastatakse ja täidetakse, ning sellisel juhul märgib taotlev asutus arestimistunnistusele edastamise eeldatava kuupäeva.

7. Taotlev asutus teavitab täitvat asutust igast talle teadaolevast puudutatud isikust. Taotlev asutus edastab täitvale asutusele viimase taotluse korral ka teabe nimetatud puudutatud isiku võimalike varaga seotud nõuete kohta, sealhulgas kõnealuse isiku isikuandmed.

8. Kui vaatamata sellele, et teave on kooskõlas artikli 24 lõikega 3 kättesaadavaks tehtud, ei ole pädev täitev asutus taotlevale asutusele teada, teeb taotlev asutus kõik vajalikud päringud, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu, et teha kindlaks, milline asutus on pädev arestimisotsust tunnustama ja täitma.

9. Kui arestimistunnistuse saanud täitva riigi asutus ei ole pädev arestimisotsust tunnustama või selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta arestimistunnistuse viivitamata oma liikmesriigi pädevale täitvale asutusele ja teavitab sellest taotlevat asutust.

Artikkel 5

Arestimisotsuse edastamine ühele või mitmele täitvale riigile

1. Arestimistunnistus edastatakse vastavalt artiklile 4 korraga üksnes ühele täitvale riigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 või 3.

2. Kui arestimisotsus puudutab konkreetset vara, võib arestimistunnistuse edastada samaaegselt enam kui ühele täitvale riigile, kui

a)	taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et arestimisotsusega hõlmatud vara asub erinevates täitvates riikides, või

b)	arestimisotsusega hõlmatud konkreetse vara arestimisega seoses tuleb meetmeid võtta enam kui ühes täitvas riigis.

3. Kui arestimisotsus puudutab rahasummat, võib arestimistunnistuse edastada samaaegselt enam kui ühele täitvale riigile, kui taotlev asutus leiab, et selleks on konkreetne vajadus, eelkõige juhul, kui vara, mida võib arestida taotlevas riigis ja mis tahes täitvas riigis, eeldatavast väärtusest tõenäoliselt ei piisa kogu arestimisotsuses ette nähtud rahasumma arestimiseks.

Artikkel 6

Standardne arestimistunnistus

1. Arestimisotsuse edastamiseks täidab taotlev asutus I lisas sätestatud arestimistunnistuse, allkirjastab selle ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

2. Taotlev asutus esitab täitvale asutusele arestimistunnistuse eksemplari, mis on tõlgitud täitva riigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mida täitev riik lõike 3 kohaselt aktsepteerib.

3. Liikmesriik võib igal ajal kinnitada komisjonile esitatavas avalduses, et ta aktsepteerib arestimistunnistuse eksemplare, mis on tõlgitud ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde, mis ei ole kõnealuse liikmesriigi ametlik keel. Komisjon teeb avaldused kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

Artikkel 7

Arestimisotsuste tunnustamine ja täitmine

1. Täitev asutus tunnustab kooskõlas artikliga 4 edastatud arestimisotsust ja võtab vajalikud meetmed, et täita see samal viisil nagu riigisisene arestimisotsus, mille on teinud täitva riigi asutus, välja arvatud juhul, kui ta kasutab ühte artiklis 8 sätestatud arestimisotsuse tunnustamata ja täitmata jätmise alustest või ühte artiklis 10 sätestatud täitmise edasilükkamise alustest.

2. Täitev asutus esitab taotlevale asutusele arestimisotsuse täitmise kohta aruande, mis sisaldab arestitud vara kirjeldust ja selle väärtuse hinnangut, kui see on olemas. Aruanne esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendamatu viivituseta niipea, kui täitvat asutust on teavitatud, et arestimisotsus on täidetud.

Artikkel 8

Arestimisotsuse tunnustamata ja täitmata jätmise alused

1. Täitev asutus võib otsustada jätta arestimisotsuse tunnustamata või täitmata üksnes juhul, kui

a)	arestimisotsuse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

täitva riigi õiguse kohaselt eksisteerib privileeg või immuniteet, mis takistaks asjaomase vara arestimist, või on olemas kriminaalvastutuse kindlaksmääramise või piiramise normid, mis puudutavad ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust muudes meediakanalites ning takistavad arestimisotsuse täitmist;

c)	arestimistunnistus on puudulik või ilmselgelt väär ning seda ei ole täiendatud pärast lõikes 2 osutatud konsulteerimist;

d)	arestimisotsus on seotud kuriteoga, mis on toime pandud täielikult või osaliselt väljaspool taotleva riigi territooriumi ja täielikult või osaliselt täitva riigi territooriumil ning tegu, millega seoses arestimisotsus tehti, ei ole täitva riigi õiguse kohaselt kuritegu;

artikli 3 lõike 2 kohasel juhul ei ole tegu, millega seoses arestimisotsus tehti, täitva riigi õiguse kohaselt kuritegu; arestimisotsuse tunnustamisest ega täitmisest ei tohi siiski keelduda makse või tollimakse või tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevate õigusnormidega seotud juhtumite korral seetõttu, et täitva riigi õiguses ei ole kehtestatud samalaadseid makse või tollimakse või et nendes puuduvad samalaadsed makse ja tollimakse käsitlevad õigusnormid või samalaadsed tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevad õigusnormid nagu taotleva riigi õiguses;

erandjuhul on konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest rikuks arestimisotsuse täitmine ilmselgelt asjakohast ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele või õigust kaitsele.

2. Enne arestimisotsuse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata jätmise üle otsustamist konsulteerib täitev asutus lõikes 1 osutatud juhul asjakohaste vahendite abil taotleva asutusega ja palub asjakohasel juhul taotleval asutusel edastada talle viivitamata kogu vajalik teave.

3. Arestimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise otsus tehakse viivitamata ja sellest teatatakse taotlevale asutusele viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

4. Kui täitev asutus on arestimisotsust tunnustanud, kuid ta saab selle täitmise käigus teada, et on kohaldatav üks arestimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise alustest, võtab ta viivitamata sobival viisil ühendust taotleva asutusega, et arutada asjakohaseid võetavaid meetmeid. Selle põhjal võib taotlev asutus otsustada, et ta võtab arestimisotsuse tagasi. Kui selliste arutelude tulemusena lahendust ei leita, võib täitev asutus otsustada arestimisotsuse täitmise peatada.

Artikkel 9

Arestimisotsuste tunnustamise ja täitmise tähtajad

1. Pärast seda, kui täitev asutus on saanud arestimistunnistuse, teeb täitev asutus arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse ning täidab selle viivitamata ja sama kiiresti ning omistades sellele samasugust tähtsust kui sarnasele riigisisesele juhtumile.

2. Kui taotlev asutus on arestimistunnistusele märkinud, et arestimisotsus tuleb täita kindlaksmääratud kuupäeval, võtab täitev asutus seda võimalikult suurel määral arvesse. Kui taotlev asutus on märkinud, et asjaomaste liikmesriikide vahel on vajalik koordineerimine, võtavad täitev asutus ja taotlev asutus üksteisega ühendust arestimisotsuse täitmise kuupäeva kokkuleppimiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta, määrab täitev asutus arestimisotsuse täitmise kuupäeva, võttes võimalikult suurel määral arvesse taotleva asutuse huve.

3. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, kui taotlev asutus on arestimistunnistusele märkinud, et arestimine on vaja teha viivitamata, sest on õigustatult alust arvata, et asjaomane vara lähiajal eemaldatakse või hävitatakse, või tulenevalt taotleva riigi uurimisalastest või menetluslikest vajadustest, teeb täitev asutus otsuse arestimisotsuse tunnustamise kohta hiljemalt 48 tunni möödumisel sellest, kui täitev asutus on selle kätte saanud. Täitev asutus võtab hiljemalt 48 tunni möödumisel sellise otsuse tegemisest konkreetsed meetmed, mis on vajalikud otsuse täitmiseks.

4. Täitev asutus edastab arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse taotlevale asutusele viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5. Kui konkreetse juhtumi puhul ei ole võimalik pidada kinni lõikes 3 sätestatud tähtaegadest, teavitab täitev asutus sellest taotlevat asutust viivitamata mis tahes vahendite abil, esitades põhjused, miks ei olnud võimalik tähtaegadest kinni pidada ning konsulteerib taotleva asutusega arestimisotsuse tunnustamiseks või täitmiseks sobiva ajakava üle.

6. Lõikes 3 sätestatud tähtaegade möödumine ei vabasta täitvat asutust kohustusest võtta viivitamata vastu arestimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsus ning seda viivitamata täita.

Artikkel 10

Arestimisotsuste täitmise edasilükkamine

1. Täitev asutus võib artikli 4 kohaselt edastatud arestimisotsuse täitmise edasi lükata, kui

a)	selle täitmine võib kahjustada käimasolevat kriminaaluurimist, millisel juhul võib arestimisotsuse täitmise edasi lükata ajani, mida täitev asutus peab mõistlikuks;

b)	vara suhtes juba kehtib arestimisotsus, millisel juhul võib arestimisotsuse täitmise edasi lükata ajani, kui kõnealune kehtiv otsus tagasi võetakse, või

vara suhtes juba kehtib arestimisotsus, mis on tehtud täitvas riigis muu menetluse käigus, millisel juhul võib arestimisotsuse täitmise edasi lükata ajani, kui kõnealune kehtiv otsus tagasi võetakse; käesolevat punkti kohaldatakse üksnes juhul, kui kehtiv otsus on liikmesriigi õiguse kohaselt kriminaalasjades tehtavate edaspidiste riigisiseste arestimisotsuste suhtes ülimuslik.

2. Täitev asutus esitab taotlevale asutusele viivitamata arestimisotsuse täitmise edasilükkamise kohta aruande kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, täpsustades täitmise edasilükkamise alused ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatava kestuse.

3. Niipea kui edasilükkamise aluseid enam ei esine, võtab täitev asutus viivitamata arestimisotsuse täitmiseks vajalikud meetmed ja teavitab sellest taotlevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

1. Arestimisotsuse täitmise käigus võtavad taotlev asutus ja täitev asutus nõuetekohaselt arvesse selle menetluse konfidentsiaalsust, mille raames arestimisotsus tehti.

2. Täitev asutus tagab arestimisotsuse asjaolude ja sisu konfidentsiaalsuse kooskõlas oma liikmesriigi õigusega, välja arvatud osas, mis on vajalik arestimisotsuse täitmiseks. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, teavitab täitev asutus niipea, kui arestimisotsus on täidetud, sellest puudutatud isikuid kooskõlas artikliga 32.

3. Käimasoleva menetluse kaitseks võib taotlev asutus esitada täitvale asutusele taotluse lükata puudutatud isikute artikli 32 kohane arestimisotsuse täitmisest teavitamine edasi. Niipea kui käimasoleva menetluse kaitseks ei ole puudutatud isikute teavitamist enam vaja edasi lükata, teavitab taotlev asutus sellest täitvat asutust, et täitev asutus saaks puudutatud isikuid arestimisotsuse täitmisest artikli 32 kohaselt teavitada.

4. Kui täitev asutus ei saa käesoleva artikli kohaseid konfidentsiaalsuskohustusi täita, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust, võimaluse korral enne arestimisotsuse täitmist.

Artikkel 12

Arestimisotsuste kehtivuse kestus

1. Arestimisotsuses käsitletud vara jääb täitvas riigis arestituks seni, kui kõnealuse riigi pädev asutus on andnud lõpliku vastuse artikli 14 kohaselt edastatud konfiskeerimisotsusele või kui taotlev asutus on teavitanud täitvat asutust otsusest või meetmest, mille tõttu ei ole arestimisotsus enam täitmisele pööratav või mille tõttu see võetakse tagasi kooskõlas artikli 27 lõikega 1.

2. Täitev asutus võib juhtumi asjaolusid arvesse võttes esitada taotlevale asutusele põhjendatud taotluse vara arestimise kestuse piiramiseks. Taotlus, sealhulgas igasugune asjakohane lisateave, edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimustel, mis võimaldavad taotleval asutusel taotluse ehtsuse kindlaks teha. Sellise taotluse läbivaatamisel võtab taotlev asutus arvesse kõiki huve, sealhulgas täitva asutuse huve. Taotlev asutus vastab taotlusele niipea kui võimalik. Kui taotlev asutus ei ole piiranguga nõus, teatab ta täitvale asutusele selle põhjused. Sellisel juhul jääb vara lõike 1 kohaselt arestituks. Kui taotlev asutus ei vasta kuue nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist, ei ole täitev asutus enam kohustatud arestimisotsust täitma.

Artikkel 13

Arestimisotsuse täitmise võimatus

1. Kui täitev asutus leiab, et arestimisotsust on võimatu täita, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust.

2. Enne taotleva asutuse lõike 1 kohast teavitamist konsulteerib täitev asutus asjakohasel juhul taotleva asutusega.

3. Arestimisotsuse käesoleva artikli kohane täitmata jätmine võib olla põhjendatud üksnes juhul, kui vara

a)	on juba konfiskeeritud;

b)	on kadunud;

c)	on hävitatud;

d)	ei ole võimalik arestimistunnistusel märgitud kohast leida või

e)	ei ole võimalik leida, sest selle asukoht ei ole lõikes 2 osutatud konsultatsioonidest hoolimata piisavalt täpselt märgitud.

4. Lõike 3 punktides b, d ja e osutatud juhtudel, kui täitev asutus saab hiljem teavet, mis võimaldab tal teha kindlaks vara asukoha, võib täitev asutus täita arestimisotsuse, ilma et oleks vaja edastada uus arestimistunnistus, tingimusel et täitev asutus on enne arestimisotsuse täitmist saanud taotlevalt asutuselt kinnituse, et arestimisotsus on endiselt kehtiv.

5. Olenemata lõikest 3, kui taotlev asutus on märkinud, et võiks arestida võrdse väärtusega vara, ei nõuta täitvalt asutuselt arestimisotsuse täitmist, kui esineb üks lõikes 3 sätestatud asjaoludest ja ei ole võrdse väärtusega vara, mida saaks konfiskeerida.

III PEATÜKK

KONFISKEERIMISOTSUSTE EDASTAMINE, TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 14

Konfiskeerimisotsuste edastamine

1. Konfiskeerimisotsus edastatakse konfiskeerimistunnistuse abil. Taotlev asutus edastab artiklis 17 sätestatud konfiskeerimistunnistuse otse täitvale asutusele või asjakohasel juhul artikli 24 lõikes 2 osutatud keskasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tingimustel, mis võimaldavad täitval asutusel konfiskeerimistunnistuse ehtsuse kindlaks teha.

2. Liikmesriigid võivad teha avalduse, milles nad teatavad, et kui neile edastatakse konfiskeerimistunnistus konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks, peab taotlev asutus edastama koos konfiskeerimistunnistusega ka konfiskeerimisotsuse originaali või selle kinnitatud ärakirja. Artikli 17 lõike 2 kohaselt tuleb aga tõlkida üksnes konfiskeerimistunnistus.

4. Rahasummat käsitleva konfiskeerimisotsuse puhul edastab taotlev asutus konfiskeerimistunnistuse liikmesriigile, kui taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et isik, kelle suhtes konfiskeerimisotsus on tehtud, omab seal vara või sissetulekut.

5. Konkreetset vara puudutava konfiskeerimisotsuse puhul edastab taotlev asutus konfiskeerimistunnistuse liikmesriigile, kui taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et seal asub kõnealune vara.

6. Taotlev asutus teavitab täitvat asutust igast talle teadaolevast puudutatud isikust. Taotlev asutus edastab täitvale asutusele viimase taotluse korral ka teabe nimetatud puudutatud isiku võimalike varaga seotud nõuete kohta, sealhulgas kõnealuse isiku isikuandmed.

7. Kui vaatamata sellele, et teave on kooskõlas artikli 24 lõikega 3 kättesaadavaks tehtud, ei ole pädev täitev asutus taotlevale asutusele teada, teeb taotlev asutus kõik vajalikud päringud, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu, et teha kindlaks, milline asutus on pädev konfiskeerimisotsust tunnustama ja täitma.

8. Kui konfiskeerimistunnistuse saanud täitva riigi asutus ei ole pädev konfiskeerimisotsust tunnustama või selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab kõnealune asutus konfiskeerimistunnistuse viivitamata oma liikmesriigi pädevale täitvale asutusele ja teavitab sellest taotlevat asutust.

Artikkel 15

Konfiskeerimisotsuse edastamine ühele või mitmele täitvale riigile

1. Konfiskeerimistunnistus edastatakse vastavalt artiklile 14 korraga üksnes ühele täitvale riigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 või 3.

2. Kui konfiskeerimisotsus puudutab konkreetset vara, võib konfiskeerimistunnistuse edastada samaaegselt enam kui ühele täitvale riigile, kui

a)	taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et konfiskeerimisotsusega hõlmatud vara asub erinevates täitvates riikides, või

b)	konfiskeerimisotsusega hõlmatud konkreetse vara konfiskeerimisega seoses tuleb meetmeid võtta enam kui ühes täitvas riigis.

3. Kui konfiskeerimisotsus puudutab rahasummat, võib konfiskeerimistunnistuse edastada samaaegselt enam kui ühele täitvale riigile, kui taotlev asutus leiab, et selleks on konkreetne vajadus, eelkõige juhul, kui

a)	asjaomast vara ei ole arestitud käesoleva määruse alusel või

b)	vara, mida võib konfiskeerida taotlevas riigis ja mis tahes täitvas riigis, eeldatavast väärtusest tõenäoliselt ei piisa kogu konfiskeerimisotsuses ette nähtud rahasumma konfiskeerimiseks.

Artikkel 16

Konfiskeerimisotsuste edastamise tagajärjed

1. Konfiskeerimisotsuse edastamine vastavalt artiklitele 14 ja 15 ei piira taotleva riigi õigust konfiskeerimisotsust ise täita.

2. Rahasummat puudutava konfiskeerimisotsuse täitmise puhul ei tohi konfiskeeritud kogusumma ületada kõnealuses otsuses kindlaks määratud maksimumsummat, olenemata sellest, kas kõnealune otsus edastati ühele või mitmele täitvale riigile.

3. Taotlev asutus teavitab viivitamata täitvat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui

a)	ta leiab, eelkõige täitvalt asutuselt artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt saadud teabe põhjal, et on olemas oht, et konfiskeeritakse rohkem kui maksimumsumma;

b)	konfiskeerimisotsus on täielikult või osaliselt täidetud taotlevas riigis või mõnes teises täitvas riigis, millisel juhul ta täpsustab summa, mille ulatuses on konfiskeerimisotsus veel täitmata, või

c)	pärast konfiskeerimistunnistuse edastamist vastavalt artiklile 14 saab taotleva riigi asutus rahasumma, mis on makstud seoses konfiskeerimisotsusega.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel annab taotlev asutus esimesel võimalusel täitvale asutusele teada, kui kõnealuses punktis osutatud ohtu enam ei esine.

Artikkel 17

Standardne konfiskeerimistunnistus

1. Konfiskeerimisotsuse edastamiseks täidab taotlev asutus II lisas sätestatud konfiskeerimistunnistuse, allkirjastab selle ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust.

2. Taotlev asutus annab täitvale asutusele konfiskeerimistunnistuse eksemplari, mis on tõlgitud täitva riigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mida täitev riik lõike 3 kohaselt aktsepteerib.

3. Liikmesriik võib igal ajal kinnitada komisjonile esitatavas avalduses, et ta aktsepteerib konfiskeerimistunnistuse eksemplare, mis on tõlgitud ühte või mitmesse liidu ametlikku keelde, mis ei ole kõnealuse liikmesriigi ametlik keel. Komisjon teeb avaldused kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

Artikkel 18

Konfiskeerimisotsuste tunnustamine ja täitmine

1. Täitev asutus tunnustab kooskõlas artikliga 14 edastatud konfiskeerimisotsust ja võtab meetmed, mis on vajalikud, et täita see samal viisil nagu riigisisene konfiskeerimisotsus, mille on teinud täitva riigi asutus, välja arvatud juhul, kui kõnealune täitev asutus kasutab ühte artiklis 19 sätestatud konfiskeerimisotsuste tunnustamata ja täitmata jätmise alustest või ühte artiklis 21 sätestatud täitmise edasilükkamise alustest.

2. Kui konfiskeerimisotsus puudutab konkreetset vara, võivad taotlev asutus ja täitev asutus juhul, kui see on sätestatud taotleva riigi õiguses, kokku leppida, et konfiskeerimine täitvas riigis võib toimuda sellise rahasumma konfiskeerimise teel, mis on võrdne konfiskeerimisele kuulunud vara väärtusega.

3. Kui konfiskeerimisotsus puudutab rahasummat ja kui täitval asutusel ei ole võimalik sellist rahasummat saada, täidab täitev asutus konfiskeerimisotsuse vastavalt lõikele 1, konfiskeerides mis tahes selleks kättesaadava vara. Vajaduse korral arvestab täitev asutus konfiskeeritava rahasumma ümber täitva riigi vääringusse selle päeva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud euro päevakursi alusel, mil konfiskeerimisotsus tehti.

4. See osa rahasummast, mis konfiskeerimisotsuse kohaselt on sisse nõutud mujal kui täitvas riigis, arvestatakse täielikult maha summast, mis tuleb täitvas riigis konfiskeerida.

5. Kui taotlev asutus on teinud konfiskeerimisotsuse, kuid ei ole teinud arestimisotsust, võib täitev asutus osana lõikes 1 sätestatud meetmetest otsustada arestida asjaomane vara omal algatusel kooskõlas oma liikmesriigi õigusega, pidades silmas konfiskeerimisotsuse hilisemat täitmist. Sellisel juhul teavitab täitev asutus viivitamata taotlevat asutust ja võimaluse korral enne asjaomase vara arestimist.

6. Niipea kui konfiskeerimisotsus on täidetud, teavitab täitev asutus taotlevat asutust täitmise tulemusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 19

Konfiskeerimisotsuste tunnustamata ja täitmata jätmise alused

1. Täitev asutus võib otsustada jätta konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata üksnes juhul, kui

a)	konfiskeerimisotsuse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

täitva riigi õiguse kohaselt eksisteerib privileeg või immuniteet, mis takistaks asjaomase vara konfiskeerimist, või on olemas kriminaalvastutuse kindlaksmääramise või piiramise normid, mis puudutavad ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust muudes meediakanalites ning takistavad konfiskeerimisotsuse täitmist;

c)	konfiskeerimistunnistus on puudulikult täidetud või ilmselgelt väär ning seda ei ole täiendatud pärast lõikes 2 osutatud konsulteerimist;

d)	konfiskeerimisotsus on seotud kuriteoga, mis on toime pandud täielikult või osaliselt väljaspool taotleva riigi territooriumi ja täielikult või osaliselt täitva riigi territooriumil ning tegu, millega seoses konfiskeerimisotsus tehti, ei ole täitva riigi õiguse kohaselt kuritegu;

e)	puudutatud isikute õiguste tõttu oleks täitva riigi õiguse alusel konfiskeerimisotsuse täitmine võimatu, ka siis kui see võimatus on tingitud õiguskaitsevahendite kasutamisest vastavalt artiklile 33;

artikli 3 lõike 2 kohasel juhul ei ole tegu, millega seoses konfiskeerimisotsus tehti, täitva riigi õiguse kohaselt kuritegu; konfiskeerimisotsuse tunnustamisest ega täitmisest ei tohi siiski keelduda makse või tollimakse või tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevate õigusnormidega seotud juhtumite korral seetõttu, et täitva riigi õiguses ei ole kehtestatud samalaadseid makse või tollimakse või et nendes puuduvad samalaadsed makse ja tollimakse käsitlevad õigusnormid või samalaadsed tolli- ja rahavahetustehinguid käsitlevad õigusnormid nagu taotleva riigi õiguses;

vastavalt konfiskeerimistunnistusele ei ilmunud isik, kelle suhtes konfiskeerimisotsus tehti, isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusena tehti lõpliku süüdimõistva otsusega seotud konfiskeerimisotsus, välja arvatud juhul, kui konfiskeerimistunnistuses on märgitud, et kooskõlas taotleva riigi õiguses sätestatud täiendavate menetlusnõuetega see isik

sai isiklikult õigeaegselt kohtukutse ning seega oli teda teavitatud sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusena konfiskeerimisotsus tehti, või sai see isik tegelikult ametliku teabe selle kohta, millal ja kus kõnealune kohtulik arutelu toimub, muul viisil selliselt, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et kõnealune isik oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, ning teda oli õigeaegselt teavitatud sellest, et sellise konfiskeerimisotsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule;

ii)	olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli andnud volitused enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks asjaomase isiku või riigi poolt määratud kaitsjale, kes kõnealust isikut kohtulikul arutelul ka tegelikult kaitses, või

iii)

pärast seda, kui talle konfiskeerimisotsus kätte toimetati ning teda teavitati sõnaselgelt õigusest nõuda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata, milles tal oleks õigus osaleda ning mis võimaldaks asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali, sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla esialgse konfiskeerimisotsuse tühistamine, teatas sõnaselgelt, et ta ei vaidlusta konfiskeerimisotsust, või ei nõudnud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud tähtaja jooksul;

erandjuhtudel on konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest rikuks konfiskeerimisotsuse täitmine ilmselgelt asjakohast ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigust, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, õigust õiglasele kohtulikule arutamisele või õigust kaitsele.

2. Enne konfiskeerimisotsuse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata jätmise üle otsustamist konsulteerib täitev asutus lõikes 1 osutatud juhul asjakohaste vahendite abil taotleva asutusega ja palub asjakohasel juhul taotleval asutusel edastada talle viivitamata kogu vajalik teave.

3. Konfiskeerimisotsuse tunnustamata või täitmata jätmise otsus tehakse viivitamata ja sellest teatatakse taotlevale asutusele viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 20

Konfiskeerimisotsuste tunnustamise ja täitmise tähtajad

1. Täitev asutus teeb konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse viivitamata ja – ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist – hiljemalt 45 päeva jooksul pärast seda, kui täitev asutus on konfiskeerimistunnistuse kätte saanud.

2. Täitev asutus edastab konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse taotlevale asutusele viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3. Täitev asutus võtab konkreetsed meetmed, mis on vajalikud, et viivitamata täita konfiskeerimisotsus vähemalt sama kiiresti ja omistades sellele samasugust tähtsust kui sarnasele riigisisesele juhtumile, välja arvatud juhul, kui esineb artikli 21 kohane täitmise edasilükkamise alus.

4. Kui konkreetse juhtumi puhul ei ole võimalik pidada kinni lõikes 1 kehtestatud tähtajast, teavitab täitev asutus sellest mis tahes vahendite abil viivitamata taotlevat asutust, esitades põhjused, miks ei olnud võimalik tähtajast kinni pidada, ning konsulteerib taotleva asutusega konfiskeerimisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks sobiva ajakava üle.

5. Lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumine ei vabasta täitvat asutust kohustusest teha viivitamata konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsus ning seda viivitamata täita.

Artikkel 21

Konfiskeerimisotsuste täitmise edasilükkamine

1. Täitev asutus võib artikli 14 kohaselt edastatud konfiskeerimisotsuse tunnustamise või täitmise edasi lükata, kui

a)	selle täitmine võib kahjustada käimasolevat kriminaaluurimist, millisel juhul võib konfiskeerimisotsuse täitmise edasi lükata ajani, mida täitev asutus peab mõistlikuks;

b)	ta leiab rahasummat puudutava konfiskeerimisotsuse puhul, et on olemas oht, et kõnealuse konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud kogusumma võib märkimisväärselt ületada konfiskeerimisotsuses kindlaks määratud summat, kuna konfiskeerimisotsust täidetakse samaaegselt enam kui ühes liikmesriigis;

c)	vara on juba täitvas riigis käimasoleva konfiskeerimismenetluse objektiks või

d)	kasutatakse artiklis 33 osutatud õiguskaitsevahendit.

2. Olenemata artikli 18 lõikest 5 võtab täitva riigi pädev asutus seni, kuni konfiskeerimisotsuse täitmine on edasi lükatud, kõik meetmed, mida ta võtaks sarnase riigisisese juhtumi puhul, et tagada vara kättesaadavus konfiskeerimisotsuse täitmiseks.

3. Täitev asutus esitab taotlevale asutusele viivitamata konfiskeerimisotsuse täitmise edasilükkamise kohta aruande kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, täpsustades edasilükkamise alused ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatava kestuse.

4. Niipea kui edasilükkamise aluseid enam ei esine, võtab täitev asutus viivitamata konfiskeerimisotsuse täitmiseks vajalikud meetmed ja teavitab sellest taotlevat asutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 22

Konfiskeerimisotsuste täitmise võimatus

1. Kui täitev asutus leiab, et konfiskeerimisotsust ei ole võimalik täita, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust.

2. Enne taotleva asutuse lõike 1 kohast teavitamist konsulteerib täitev asutus asjakohasel juhul taotleva asutusega, võttes arvesse ka artikli 18 lõikes 2 või 3 sätestatud võimalusi.

3. Konfiskeerimisotsuse käesoleva artikli kohane täitmata jätmine võib olla põhjendatud üksnes juhul, kui vara

a)	on juba konfiskeeritud;

b)	on kadunud;

c)	on hävitatud;

d)	ei ole võimalik konfiskeerimistunnistusel märgitud kohast leida või

e)	ei ole võimalik leida, sest selle asukoht ei ole lõikes 2 osutatud konsultatsioonide läbiviimisest hoolimata piisavalt täpselt märgitud.

4. Lõike 3 punktides b, d ja e osutatud juhtudel, kui täitev asutus saab hiljem teavet, mis võimaldab tal teha kindlaks vara asukoha, võib täitev asutus täita konfiskeerimisotsuse, ilma et oleks vaja edastada uus konfiskeerimistunnistus, tingimusel et täitev asutus on enne konfiskeerimisotsuse täitmist saanud taotlevalt asutuselt kinnituse, et konfiskeerimisotsus on endiselt kehtiv.

5. Olenemata lõikest 3, kui taotlev asutus on märkinud, et võiks konfiskeerida võrdse väärtusega vara, ei nõuta täitvalt asutuselt konfiskeerimisotsuse täitmist, kui esineb üks lõikes 3 sätestatud asjaoludest ja ei ole võrdse väärtusega vara, mida saaks konfiskeerida.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 23

Täitmist reguleeriv õigus

1. Arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise suhtes kohaldatakse täitva riigi õigust ning üksnes täitva riigi asutused on pädevad otsustama selle täitmise korra üle ja määrama kindlaks kõik sellega seotud meetmed.

2. Juriidilise isiku suhtes tehtud arestimis- või konfiskeerimisotsus täidetakse ka siis, kui täitev riik ei tunnusta juriidiliste isikute kriminaalvastutuse põhimõtet.

3. Olenemata artikli 18 lõigetest 2 ja 3 ei tohi täitev riik kehtestada taotleva riigi nõusolekuta meetmeid, mis on alternatiivsed artikli 4 kohaselt edastatud arestimisotsusele ja artikli 14 kohaselt edastatud konfiskeerimisotsusele.

Artikkel 24

Pädevatest asutustest teavitamine

1. Hiljemalt 19. detsembriks 2020 teatab iga liikmesriik komisjonile artikli 2 punktides 8 ja 9 määratletud asutuse või asutused, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt pädevad juhtudel, kui see liikmesriik on vastavalt taotlev või täitev riik.

2. Liikmesriik võib määrata, kui see on tema õigussüsteemi ülesehituse tõttu vajalik, ühe või mitu keskasutust vastutama arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste edastamise ja vastuvõtmise haldamise eest ning abistama oma pädevaid asutusi. Liikmesriik teavitab komisjoni selliselt määratud asutustest.

3. Komisjon teeb käesoleva artikli kohaselt saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule.

Artikkel 25

Teabe edastamine

1. Taotlev asutus ja täitev asutus konsulteerivad vajaduse korral viivitamata üksteisega, et tagada käesoleva määruse tõhus kohaldamine, kasutades kõiki asjakohaseid sidevahendeid.

2. Kogu teabe edastamine, sealhulgas tegelemine arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmiseks vajalike dokumentide edastamise või ehtsuse kindlakstegemisega seotud probleemidega, toimub taotleva asutuse ja täitva asutuse vahel otse, ning kui liikmesriik on artikli 24 lõike 2 kohaselt määranud keskasutuse, osaleb selles asjakohasel juhul kõnealune keskasutus.

Artikkel 26

Mitmekordsed otsused

1. Kui täitev asutus saab erinevatelt liikmesriikidelt kaks või enam arestimis- või konfiskeerimisotsust, mis on tehtud ühe ja sama isiku suhtes, ning kõnealusel isikul ei ole täitvas riigis kõikide otsuste täitmiseks piisavalt vara, või kui täitev asutus saab kaks või enam arestimis- või konfiskeerimisotsust, mis on tehtud seoses sama konkreetse varaga, teeb täitev asutus täitva riigi õiguse kohaselt otsuse selle kohta, millised otsused täidetakse, ilma et see piiraks võimalust lükata konfiskeerimisotsuse täitmine artikli 21 kohaselt edasi.

2. Võimaluse korral peab täitev asutus sellise otsuse tegemisel prioriteetseks kannatanute huve. Ta võtab samuti arvesse kõiki muid asjaolusid, sealhulgas järgmisi:

a)	kas vara on juba arestitud;

b)	asjakohaste otsuste tegemise kuupäevad ja nende edastamise kuupäevad;

c)	asjaomase kuriteo raskus ning

d)	kuriteo toimepanemise koht.

Artikkel 27

Arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise lõpetamine

1. Taotlev asutus võtab arestimis- või konfiskeerimistunnistuse viivitamata tagasi, kui arestimis- või konfiskeerimisotsus ei ole enam täitmisele pööratav või enam ei kehti.

2. Taotlev asutus teavitab täitvat asutust viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arestimis- või konfiskeerimisotsuse tagasivõtmisest ja igast otsusest või meetmest, mille tulemusena arestimis- või konfiskeerimisotsus tagasi võetakse.

3. Kui täitmist ei ole veel lõpule viidud, lõpetab täitev asutus arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmise niipea, kui taotlev asutus on teda lõike 2 kohaselt teavitanud. Täitev asutus saadab taotlevale riigile kinnituse täitmise lõpetamise kohta põhjendamatu viivituseta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 28

Arestitud ja konfiskeeritud vara haldamine ja käsutamine

1. Arestitud ja konfiskeeritud vara haldamise suhtes kohaldatakse täitva riigi õigust.

2. Täitev riik haldab arestitud ja konfiskeeritud vara, et hoida ära selle väärtuse vähenemine. Selleks on täitval riigil võimalik arestitud vara müüa või üle anda, võttes arvesse direktiivi 2014/42/EL artiklit 10.

3. Arestitud vara ja sellise vara lõike 2 kohasest müümisest saadud raha jääb täitvasse riiki kuni konfiskeerimistunnistuse edastamiseni ja konfiskeerimisotsuse täitmiseni, ilma et see piiraks võimalust vara artikli 29 kohaselt tagastada.

4. Täitvalt riigilt ei nõuta konfiskeerimisotsusega hõlmatud konkreetsete esemete müümist või tagastamist, kui need esemed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/60/EL (18) artikli 2 punktis 1 määratletud kultuuriväärtused. Käesolev määrus ei mõjuta kohustust kultuuriväärtused nimetatud direktiivi kohaselt tagastada.

Artikkel 29

Arestitud vara tagastamine kannatanule

1. Kui taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud oma liikmesriigi õiguse kohaselt otsuse tagastada arestitud vara kannatanule, lisab taotlev asutus arestimistunnistusele teabe kõnealuse otsuse kohta või edastab selle teabe täitvale asutusele hiljem.

2. Kui täitvat asutust on lõike 1 kohaselt arestitud vara kannatanult tagastamist käsitlevast otsusest teavitatud, võtab ta vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui asjaomane vara on arestitud, tagastatakse see kannatanule niipea kui võimalik kooskõlas täitva riigi menetlusnormidega, vajaduse korral taotleva riigi kaudu, tingimusel et

a)	kannatanu õigust varale ei ole vaidlustatud;

b)	vara ei ole vaja kasutada tõendina täitvas riigis toimuvas kriminaalmenetluses ning

c)	puudutatud isikute õigusi ei piirata.

Täitev asutus teavitab taotlevat asutust, kui vara antakse kannatanule üle otse.

3. Kui täitev asutus leiab, et lõikes 2 osutatud tingimused ei ole täidetud, konsulteerib ta lahenduse leidmiseks viivitamata ja asjakohaste vahendite abil taotleva asutusega. Kui lahendust ei leita, võib täitev asutus teha otsuse jätta arestitud vara kannatanule tagastamata.

Artikkel 30

Konfiskeeritud vara või sellise vara müümisest saadud raha käsutamine

1. Kui taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud oma liikmesriigi õiguse kohaselt otsuse konfiskeeritud vara kannatanule tagastamise või kannatanule hüvitise maksmise kohta, lisab taotlev asutus konfiskeerimistunnistusele teabe kõnealuse otsuse kohta või edastab teabe selle otsuse kohta täitvale asutusele hiljem.

2. Kui täitvat asutust on lõike 1 kohaselt konfiskeeritud vara kannatanule tagastamist käsitlevast otsusest teavitatud, võtab ta vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui asjaomane vara on konfiskeeritud, tagastatakse see vara kannatanule niipea kui võimalik, vajaduse korral taotleva riigi vahendusel. Täitev asutus teavitab taotlevat asutust, kui vara antakse kannatanule üle otse.

3. Kui täitval asutusel ei ole võimalik vara kannatanule tagastada kooskõlas lõikega 2, kuid konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusel on selle varaga seoses saadud raha, kantakse vastav rahasumma selle tagastamiseks üle kannatanule, vajaduse korral taotleva riigi kaudu. Täitev asutus teavitab taotlevat asutust, kui raha antakse kannatanule üle otse. Ülejäänud vara käsutatakse lõike 7 kohaselt.

4. Kui täitvat asutust on lõike 1 kohaselt teavitatud kannatanule hüvitise maksmise otsusest ning konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusel on saadud raha, kantakse vastav rahasumma, kui see ei ületa tunnistusel osutatud summat, selle tagastamiseks üle kannatanule, vajaduse korral taotleva riigi kaudu. Täitev asutus teavitab taotlevat asutust, kui raha kantakse kannatanule üle otse. Ülejäänud vara käsutatakse lõike 7 kohaselt.

5. Kui tagastamise või hüvitise maksmise menetlus on taotlevas riigis pooleli, teavitab taotlev riik sellest täitvat asutust. Täitev riik hoidub konfiskeeritud vara käsutamisest seni, kuni täitvale asutusele edastatakse teave kannatanule vara tagastamist või hüvitise maksmist käsitleva otsuse kohta, seda isegi juhul, kui konfiskeerimisotsus on juba täidetud.

6. Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, käsutatakse konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusel saadud mitterahalist vara järgmiste normide kohaselt:

a)	vara võib müüa; sel juhul käsutatakse müügist saadud tulu vastavalt lõikele 7;

b)	kui konfiskeerimisotsus puudutab rahasummat, võib vara üle anda taotlevale riigile tingimusel, et taotlev asutus on andnud selleks nõusoleku;

c)	kui ei ole võimalik kohaldada punkti a ega b, ning tingimusel, et järgitakse punkti d, võib vara käsutada mõnel muul viisil kooskõlas täitva riigi õigusega, või

d)	vara võib täitvas riigis kasutada avalikes huvides või ühiskondlikul otstarbel kooskõlas tema õigusega ja taotleva riigi nõusolekul.

7. Kui konfiskeerimisotsusele ei ole lisatud otsust kannatanule vara tagastamise või kannatanule hüvitise maksmise kohta lõigete 1–5 kohaselt või kui asjaomased liikmesriigid ei ole kokku leppinud teisiti, käsutab täitev riik konfiskeerimisotsuse täitmise tulemusel saadud raha järgmiselt:

a)	kui konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud summa on 10 000 eurot või väiksem, laekub see täitvale riigile, või

b)	kui konfiskeerimisotsuse täitmisel saadud summa on suurem kui 10 000 eurot, kannab täitev riik sellest 50 % üle taotlevale riigile.

Artikkel 31

Kulud

1. Liikmesriik kannab talle käesoleva määruse kohaldamisest tulenevad kulud, ilma et see piiraks artiklis 28 sätestatud konfiskeeritud vara käsutamist käsitlevate sätete kohaldamist.

2. Täitev asutus võib esitada taotlevale asutusele ettepaneku kulude jagamiseks, kui enne või pärast arestimis- või konfiskeerimisotsuse täitmist selgub, et otsuse täitmisega kaasneksid suured või erandlikud kulud.

Sellisele ettepanekule lisatakse täitva asutuse kantud kulude üksikasjalik jaotus. Pärast sellist ettepanekut konsulteerivad taotlev asutus ja täitev asutus teineteisega. Asjakohasel juhul võib Eurojust sellist konsulteerimist vahendada.

Konsultatsioonid või vähemalt nende tulemus registreeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Artikkel 32

Kohustus teavitada puudutatud isikuid

1. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, teavitab täitev asutus võimaluse piires ja oma liikmesriigi õiguses sätestatud menetluste kohaselt viivitamata pärast arestimisotsuse täitmist või pärast konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise otsuse tegemist talle teadaolevaid puudutatud isikuid sellisest täitmisest ja sellisest otsusest.

2. Lõike 1 kohaselt esitatav teave peab täpsustama taotleva asutuse nime ja andmeid täitva riigi õiguse kohaselt kättesaadavate õiguskaitsevahendite kohta. Samuti tuleb vähemalt lühidalt täpsustada kõnealuse otsuse tegemise põhjused.

3. Vajaduse korral võib täitev asutus paluda taotlevalt asutuselt abi lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 33

Täitva riigi õiguskaitsevahendid arestimis- või konfiskeerimisotsuse tunnustamise ja täitmise vastu

1. Puudutatud isikutel on õigus kasutada täitva riigi tõhusaid õiguskaitsevahendeid artikli 7 kohaste arestimisotsuste ja artikli 18 kohaste konfiskeerimisotsuste tunnustamise ja täitmise otsuse vastu. Õigust õiguskaitsevahendile kasutatakse täitva riigi kohtus täitva riigi õiguse kohaselt. Konfiskeerimisotsuste puhul võib õiguskaitsevahendi kasutamisel olla otsuse täitmist peatav toime, kui täitva riigi õiguses on nii sätestatud.

2. Arestimis- või konfiskeerimisotsuse tegemise sisulisi põhjuseid ei saa täitva riigi kohtus vaidlustada.

3. Taotleva riigi pädevat asutust teavitatakse õiguskaitsevahendist, mida kasutatakse lõike 1 kohaselt.

4. Käesolev artikkel ei piira direktiivi 2014/42/EL artikli 8 kohaste kaitsemeetmete ja õiguskaitsevahendite kohaldamist taotlevas riigis.

Artikkel 34

Hüvitamine

1. Kui täitev riik vastutab oma õiguse kohaselt kahju eest, mida ta puudutatud isikule artikli 4 kohaselt edastatud arestimisotsust või 14 kohaselt edastatud konfiskeerimisotsust täites on tekitanud, hüvitab taotlev riik täitvale riigile kogu puudutatud isikule makstud kahjuhüvitise. Kui aga taotlev riik saab tõendada täitvale riigile, et kahju või osa sellest tulenes üksnes täitva riigi tegevusest, lepivad taotlev ja täitev riik omavahel kokku hüvitatavas summas.

2. Lõige 1 ei piira liikmesriikide sellise õiguse kohaldamist, mis käsitleb füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud kahju hüvitamise nõudeid.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Statistika

1. Liikmesriigid koguvad asjakohastelt asutustelt regulaarselt igakülgset statistikat. Nad säilitavad nimetatud statistikat ning saadavad selle igal aastal komisjonile. Lisaks direktiivi 2014/42/EL artikli 11 lõikes 2 osutatud teabele sisaldab see statistika liikmesriigi poolt teistelt liikmesriikidelt saadud selliste arestimis- ja konfiskeerimisotsuste arvu, mida tunnustati ja mis täideti ning mille tunnustamisest ja täitmisest keelduti.

2. Kui see on asjaomases liikmesriigis kesktasandil kättesaadav, saadab liikmesriik komisjonile igal aastal ka järgmise statistika:

a)	selliste juhtumite arv, kus kannatanule maksti hüvitist või tagastati konfiskeerimisotsuse käesoleva määruse kohasel täitmisel saadud vara, ning

b)	arestimis- ja konfiskeerimisotsuste käesoleva määruse kohase täitmiseks vajaminev keskmine aeg.

Artikkel 36

Tunnistuse ja vormi muudatused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisas esitatud tunnistuste muutmiseks. Sellised muudatused peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega ning ei tohi seda mõjutada.

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 36 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 19. detsembrist 2020.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 36 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 36 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Aruandlus ja läbivaatamine

Hiljemalt 20. detsembriks 2025 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise ja sealhulgas järgmise kohta:

a)	liikmesriikidele ette nähtud võimalus teha ja võtta tagasi avaldusi artikli 4 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt;

b)	põhiõiguste austamise ning arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise vaheline koostoime;

c)	artiklite 28, 29 ja 30 kohaldamine seoses arestitud või konfiskeeritud vara haldamise ja käsutamise, vara kannatanutele tagastamise ja kannatanutele hüvitise maksmisega.

Artikkel 39

Asendamine

Käesolev määrus asendab need raamotsuse 2003/577/JSK sätted, mis puudutavad vara arestimist, liikmesriikide vahel, kelle suhtes käesolev määrus on siduv, alates 19. detsembrist 2020.

Käesolev määrus asendab raamotsuse 2006/783/JSK liikmesriikide vahel, kelle suhtes käesolev määrus on siduv, alates 19. detsembrist 2020.

Viiteid vara arestimise puhul raamotsusele 2003/577/JSK ja viiteid raamotsusele 2006/783/JSK käsitatakse viidetena käesolevale määrusele liikmesriikide suhtes, kelle suhtes käesolev määrus on siduv.

Artikkel 40

Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud 19. detsembril 2020 või pärast seda kuupäeva.

2. Arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud enne 19. detsembrit 2020, kohaldatakse liikmesriikide vahel, kellele käesolev määrus on siduv, ka edaspidi raamotsuseid 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kuni arestimis- või konfiskeerimisotsuse lõpliku täitmiseni.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 19. detsembrist 2020.

Artiklit 24 kohaldatakse aga alates 18. detsembrist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 14. november 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

K. EDTSTADLER

(1) Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. novembri 2018. aasta otsus.

(2) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

(3) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.8.2003, lk 45).

(4) Nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsus 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 59).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.5.2016, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1).

(12) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130).

(13) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(14) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).

(16) Nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas (ELT L 332, 18.12.2007, lk 103).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/60/EL liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 159, 28.5.2014, lk 1).

I LISA

ARESTIMISTUNNISTUS

A JAGU

Taotlev riik: …

Taotlev asutus: …

Otsuse kinnitanud asutus (kui on kohaldatav): …

Täitev riik: …

Täitev asutus (kui on teada): …

B JAGU. Täitmise kiireloomulisus ja/või taotletav täitmise kuupäev

1. Märkige kiireloomulisuse konkreetne põhjus:

☐	on õigustatult alust arvata, et kõnealune vara lähiajal eemaldatakse või hävitatakse, nimelt: … …

☐	taotleva riigi uurimisalased või menetlusvajadused, nimelt: … …

2. Täitmise kuupäev:

☐	soovitakse konkreetset kuupäeva, nimelt: …

☐	asjaomaste liikmesriikide vahel on vajalik koordineerimine

Sellise taotluse põhjused:

…

C JAGU. Puudutatud isik(ud)

Sellis(t)e isiku(te) andmed, kelle suhtes on tehtud arestimisotsus, või sellis(t)e isiku(te) andmed, kelle vara suhtes on tehtud arestimisotsus (kui see puudutab rohkem kui ühte isikut, siis esitage teave iga isiku kohta)

1. Isikuandmed

i) Füüsilise isiku puhul

Perekonnanimi: …

Eesnimi (eesnimed): …

Muu nimi (muud nimed), kui on kohaldatav: …

Varjunimed, kui on kohaldatav: …

Sugu: …

Kodakondsus: …

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber, kui on teada: …

Isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart või pass) liik ja number, kui on teada:

…

Sünnikuupäev: …

Sünnikoht: …

Elukoht ja/või teadaolev aadress (kui aadress ei ole teada, siis viimane teadaolev aadress):

…

Keel(ed), millest puudutatud isik aru saab: …

Märkige puudutatud isiku roll menetluses:

☐	isik, kelle suhtes on tehtud arestimisotsus

☐	isik, kelle vara suhtes on tehtud arestimisotsus

ii) Juriidilise isiku puhul

Nimi: …

Õiguslik vorm: …

Lühinimi, tavanimi või ärinimi, kui on kohaldatav: …

Registrijärgne asukoht: …

Registreerimisnumber: …

Aadress: …

Esindaja nimi: …

Märkige puudutatud isiku roll menetluses:

☐	isik, kelle suhtes on tehtud arestimisotsus

☐	isik, kelle vara suhtes on tehtud arestimisotsus

2. Kui erineb eespool märgitud aadressist, siis märkige koht, kus arestimisotsus tuleb täita:

…

3. Kolmandad isikud, kelle õigusi seoses arestimisotsusega hõlmatud varaga kõnealuse otsusega otseselt piiratakse (isikuandmed ja põhjused):

…

4. Esitage igasugune muu teave, mis aitab arestimisotsust täita:

…

D JAGU. Teave otsusega seotud vara kohta

1. Märkige, kas otsus puudutab:

☐	rahasummat

☐	konkreetset vara (kehaline või mittekehaline, vallas- või kinnisvara)

☐	vastava väärtusega vara (väärtusepõhise konfiskeerimise puhul)

2. Kui otsus puudutab rahasummat või sellele rahasummale vastava väärtusega vara:

—	Täitvas riigis arestimisele kuuluv rahasumma numbrite ja sõnadega (märkige vääring): …

—	Otsusega hõlmatud kogusumma numbrite ja sõnadega (märkige vääring): …

Lisateave:

—	põhjused, mis annavad alust arvata, et puudutatud isik omab täitvas riigis vara/sissetulekut: …

—	puudutatud isiku vara/sissetulekuallika kirjeldus (võimaluse korral): …

—	puudutatud isiku vara/sissetulekuallika täpne asukoht (kui ei ole teada, siis viimane teadaolev asukoht): …

—	puudutatud isiku pangakonto andmed (kui on teada): …

3. Kui otsus puudutab konkreetset vara või sellise vara väärtusele vastava väärtusega vara:

Otsuse täitvale riigile edastamise põhjused:

☐	vara asub täitvas riigis

☐	vara on registreeritud täitvas riigis

☐	taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et otsusega hõlmatud vara asub tervikuna või osaliselt täitvas riigis

Lisateave:

—	põhjused, mis annavad alust arvata, et vara asub täitvas riigis: …

—	vara kirjeldus: …

—	vara asukoht (kui ei ole teada, siis viimane teadaolev asukoht): …

—	Muu asjakohane teave (näiteks kohtuhalduri määramine): …

E JAGU. Arestimisotsuse tegemise põhjus

1. Asjaolude kokkuvõte

Märkige arestimisotsuse tegemise põhjus, sealhulgas:

—	asjaolude kokkuvõte, sealhulgas kuriteo (kuritegude) kirjeldus: … …

—	uurimise etapp: … …

—	arestimise põhjused: … …

—	muu asjakohane teave: … …

2. Selle kuriteo (nende kuritegude) laad ja liigitus, millega seoses arestimisotsus tehti, ning kohaldatav(ad) õigusnorm(id):

…

3. Kas kuritegu, millega seoses arestimisotsus on tehtud, on taotlevas riigis karistatav vabadusekaotusliku karistusega, mille maksimummäär on vähemalt kolm aastat, ja kas see on lisatud allpool toodud kuritegude loetellu? (Tehke vastavasse ruutu rist.) Kui arestimisotsus puudutab mitut kuritegu, siis märkige allpool esitatud kuritegude loetelus nendele kuritegudele vastavad numbrid (mis vastavad eespool punktides 1 ja 2 kirjeldatud kuritegudele).

☐	Kuritegelikus organisatsioonis osalemine

☐

Terrorism

☐	Inimkaubandus

☐	Laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno

☐	Ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

☐	Ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega

☐	Korruptsioon

☐	Pettus, sealhulgas direktiivis (EL) 2017/1371 määratletud pettus ja muud liidu finantshuve kahjustavad kuriteod

☐	Kriminaaltulu rahapesu

☐	Raha, sealhulgas euro võltsimine

☐	Arvutikuriteod

☐	Keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega

☐	Ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis elamisele kaasaaitamine

☐	Tahtlik tapmine või raskete kehavigastuste tekitamine

☐	Ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega

☐	Inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine või pantvangi võtmine

☐	Rassism ja ksenofoobia

☐	Organiseeritud või relvastatud röövimine

☐	Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega

☐

Kelmus

☐	Räkit ja väljapressimine

☐	Toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine

☐	Haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine

☐	Maksevahendi võltsimine

☐	Ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega

☐	Ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainetega

☐	Varastatud sõidukitega kauplemine

☐	Vägistamine

☐

Süütamine

☐	Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod

☐	Õhusõiduki või laeva kaaperdamine

☐

Sabotaaž

4. Muu asjakohane teave (nt vara ja kuriteo vaheline seos):

…

F JAGU. Otsuse konfidentsiaalsus ja/või taotlus järgida konkreetseid vorminõudeid

☐	Vajadus säilitada otsuses sisalduva teabe konfidentsiaalsus pärast otsuse täitmist: …

☐	Vajadus järgida otsuse täitmise ajal konkreetseid vorminõudeid: …

G JAGU. Kui arestimistunnistus on edastatud rohkem kui ühele täitvale riigile, esitage järgmine teave:

1. Arestimistunnistus on edastatud järgmis(t)ele teis(t)ele täitva(te)le riigile (riikidele) (riik ja asutus):

…

2. Arestimistunnistus on edastatud rohkem kui ühele täitvale riigile järgmistel põhjustel:

Kui arestimisotsus puudutab konkreetset vara:

☐	otsusega hõlmatud vara asub arvatavalt erinevates täitvates riikides

☐	konkreetse vara arestimiseks tuleb võtta meetmeid rohkem kui ühes täitvas riigis

Kui arestimisotsus puudutab rahasummat:

☐	vara, mida võib arestida taotlevas riigis ja mis tahes täitvas riigis, eeldatavast väärtusest tõenäoliselt ei piisa kogu otsuses ette nähtud summa arestimiseks

☐	muu konkreetne vajadus …

3. Vara väärtus igas täitvas riigis, kui see on teada:

…

4. Kui konkreetse vara arestimiseks tuleb võtta meetmeid rohkem kui ühes täitvas riigis, siis esitage täitvas riigis võetavate meetmete kirjeldus:

…

H JAGU. Seos varasema arestimisotsuse ja/või muu(de) otsus(t)e või taotlus(t)ega

Märkige, kas käesolev arestimisotsus on seotud varasema otsuse või taotlusega (nt arestimisotsus, Euroopa uurimismäärus, Euroopa vahistamismäärus või vastastikuse õigusabi taotlus). Kui see on asjakohane, lisage varasema otsuse või taotluse kindlakstegemiseks vajalik teave:

—	otsuse/taotluse liik: …

—	väljaandmise kuupäev: … …

—	asutus, kellele otsus/taotlus edastati: …

—	taotleva asutuse antud viitenumber: …

—	täitva(te) asutus(t)e antud viitenumber (viitenumbrid): …

I JAGU. Konfiskeerimine

Märkige, kas:

☐	käesolevale arestimistunnistusele on lisatud taotlevas riigis väljaantud konfiskeerimistunnistus (konfiskeerimistunnistuse viitenumber): …

☐	vara jääb täitvas riigis arestituks kuni konfiskeerimisotsuse edastamise ja täitmiseni (võimaluse korral konfiskeerimistunnistuse esitamise eeldatav kuupäev): …

J JAGU. Alternatiivsed meetmed

1. Märkige, kas taotlev riik lubab täitval riigil kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui arestimisotsust ei ole täielikult või osaliselt võimalik täita:

☐

jah

☐

2. Kui jah, siis märkige, milliseid meetmeid võib kohaldada:

…

K JAGU. ARESTITUD VARA TAGASTAMINE

1. Märkige, kas on tehtud otsus tagastada arestitud vara kannatanule:

☐

jah

☐

Kui jah, siis esitage arestitud vara kannatanule tagastamise otsuse kohta järgmine teave:

Otsuse teinud asutus (ametlik nimi):

…

Otsuse kuupäev: …

Otsuse viitenumber (kui on teada): …

Tagastatava vara kirjeldus: …

Kannatanu nimi: …

Kannatanu aadress: …

Kui kannatanu õigus varale on vaidlustatud, siis esitage üksikasjad (õiguse vaidlustanud isikud, põhjused jne):

…

Kui vara tagastamise tulemusena võidakse piirata puudutatud isikute õigusi, siis esitage üksikasjad (puudutatud isikud; õigused, mida võidakse piirata; põhjused jne):

…

2. Kas taotlevas riigis on arestitud vara kannatanule tagastamise taotluse menetlemine pooleli:

☐

☐	jah, menetluse tulemus edastatakse täitvale asutusele

Kui vara antakse kannatanule üle otse, siis tuleb teavitada taotlevat asutust.

L JAGU. Õiguskaitsevahendid

Taotleva riigi asutus, kes võib anda täpsemat teavet õiguskaitsevahendite taotlemise kohta taotlevas riigis ning selle kohta, kas õigusabi ning suuline ja kirjalik tõlge on kättesaadavad:

☐	taotlev asutus (vt M jagu)

☐	otsuse kinnitanud asutus (vt N jagu)

☐	muu teave: …

M JAGU. Taotleva asutuse kontaktandmed

Taotleva asutuse liik:

☐	kohtunik, kohus, prokurör

☐	taotleva riigi määratud muu pädev asutus

Asutuse nimi: …

Kontaktisiku nimi: …

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …

Toimiku nr: …

Aadress: …

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

E-post: …

Keeled, milles on võimalik taotleva asutusega suhelda: …

Kui erineb eespool toodust, selle isiku (nende isikute) kontaktandmed, kellega võtta ühendust lisateabe saamiseks või otsuse täitmiseks vajalike praktiliste korralduste tegemiseks:

Nimi/ametinimetus/asutus: …

Aadress: …

E-post/telefoni nr: …

Taotleva asutuse ja/või tema esindaja allkiri, millega kinnitatakse arestimistunnistuse täpsust ja õigsust: …

Nimi: …

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …

Kuupäev: …

Ametlik pitser (kui on olemas): …

N JAGU. Arestimisotsuse kinnitanud asutuse andmed

Märkige arestimisotsuse kinnitanud asutuse liik (kui on kohaldatav):

☐	kohtunik või kohus

☐

prokurör

Otsuse kinnitanud asutuse nimi: …

Kontaktisiku nimi: …

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …

Toimiku nr: …

Aadress: …

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

E-post: …

Keeled, milles on otsuse kinnitanud asutusega võimalik suhelda: …

Märkige täitva asutuse peamine kontaktpunkt:

☐	taotlev asutus

☐	otsuse kinnitanud asutus

Otsuse kinnitanud asutuse ja/või tema esindaja allkiri ja andmed:

…

Nimi: …

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …

Kuupäev: …

Ametlik pitser (kui on olemas): …

O JAGU. Keskasutus

Kui taotlevas riigis kuulub arestimistunnistuste edastamine ja vastuvõtmine keskasutuse haldusalasse, siis märkige:

Keskasutuse nimi: …

Kontaktisiku nimi: …

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …

Toimiku number: …

Aadress: …

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

E-post: …

P JAGU. Lisad

Märkige tunnistusele lisatud dokumendid: …

II LISA

KONFISKEERIMISTUNNISTUS

A JAGU

Taotlev riik: …

Taotlev asutus: …

Täitev riik: …

Täitev asutus (kui on teada): …

B JAGU. Konfiskeerimisotsus

1. Konfiskeerimisotsuse teinud kohus (ametlik nimi):

…

2. Konfiskeerimisotsuse viitenumber (kui on teada):

…

3. Konfiskeerimisotsuse tegemise kuupäev:

…

4. Konfiskeerimisotsuse lõplikuks muutumise kuupäev:

…

C JAGU. Puudutatud isik(ud)

Sellis(t)e isiku(te) andmed, kelle suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus, või sellis(t)e isiku(te) andmed, kelle vara suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus (kui see puudutab rohkem kui ühte isikut, siis esitage teave iga isiku kohta)

1. Isikuandmed

i) Füüsilise isiku puhul

Nimi: …

Eesnimi (eesnimed): …

Muu nimi (muud nimed), kui on kohaldatav: …

Varjunimed, kui on kohaldatav: …

Sugu: …

Kodakondsus: …

Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber, kui on teada: …

Isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart või pass) liik ja number, kui on teada:

…

Sünnikuupäev: …

Sünnikoht: …

Elukoht ja/või teadaolev aadress (kui aadress ei ole teada, siis viimane teadaolev aadress):

…

Keel(ed), millest puudutatud isik aru saab: …

Märkige puudutatud isiku roll menetluses:

☐	isik, kelle suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus

☐	isik, kelle vara suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus

ii) Juriidilise isiku puhul

Nimi: …

Õiguslik vorm: …

Lühinimi, tavanimi või ärinimi, kui on kohaldatav: …

Registrijärgne asukoht: …

Registreerimisnumber: …

Aadress: …

Esindaja nimi: …

Märkige puudutatud isiku roll menetluses:

☐	isik, kelle suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus

☐	isik, kelle vara suhtes on tehtud konfiskeerimisotsus

2. Kui erineb eespool märgitud aadressist, siis märkige koht, kus konfiskeerimisotsus tuleb täita:

…

3. Kolmandad isikud, kelle õigusi seoses konfiskeerimisotsusega hõlmatud varaga kõnealuse otsusega otseselt piiratakse (isikuandmed ja põhjused):

…

4. Igasugune muu teave, mis aitab konfiskeerimisotsust täita:

…

D JAGU. Teave otsusega seotud vara kohta

1. Kohus on otsustanud, et vara:

☐	on kuriteo tulemusel saadud tulu või sellise tulu väärtusele täielikult või osaliselt vastav tulu

☐	on sellises kuriteo toimepanemise vahend või selle väärtus

☐	kuulub konfiskeerimisele tulenevalt direktiivis 2014/42/EL sätestatud konfiskeerimispädevuse kohaldamisest taotlevas riigis (sh laiendatud konfiskeerimine)

☐	kuulub kuriteoga seotud menetluse tulemusena konfiskeerimisele selliste taotleva riigi õiguse muude sätete kohaselt, mis puudutavad konfiskeerimispädevust, sealhulgas konfiskeerimist lõpliku süüdimõistva otsuse puudumise korral

2. Märkige, kas otsus puudutab:

☐	rahasummat

☐	konkreetset vara (kehaline või mittekehaline, vallas- või kinnisvara)

☐	vastava väärtusega vara (väärtusepõhise konfiskeerimise puhul)

3. Kui otsus puudutab rahasummat või sellele rahasummale vastava väärtusega vara

—	Täitvas riigis konfiskeerimisele kuuluv rahasumma numbrite ja sõnadega (märkige vääring): …

—	Otsusega hõlmatud kogusumma numbrite ja sõnadega (märkige vääring): …

Lisateave:

—	põhjused, mis annavad alust arvata, et puudutatud isik omab vara/sissetulekut täitvas riigis: …

—	puudutatud isiku vara/sissetulekuallika kirjeldus (võimaluse korral): …

—	puudutatud isiku vara/sissetulekuallika täpne asukoht (kui ei ole teada, siis viimane teadaolev asukoht): …

—	puudutatud isiku pangakonto andmed (kui on teada): …

4. Kui otsus puudutab konkreetset vara või sellise vara väärtusele vastava väärtusega vara

Otsuse täitvale riigile edastamise põhjus:

☐	vara asub täitvas riigis

☐	vara on registreeritud täitvas riigis

☐	taotleval asutusel on põhjendatult alust arvata, et otsusega hõlmatud vara asub tervikuna või osaliselt täitvas riigis

Lisateave:

—	põhjused, mis annavad alust arvata, et vara asub täitvas riigis: …

—	vara kirjeldus: …

—	vara asukoht (kui ei ole teada, siis viimane teadaolev asukoht): …

—	muu asjakohane teave (nt kohtuhalduri nimetamine): …

5. Teave konfiskeeritava vara asendamise ja üleandmise kohta.

Kui otsus puudutab konkreetset vara, märkige, kas taotleva riigi õiguses on sätestatud, et konfiskeerimine täitvas riigis võib toimuda nii, et konfiskeeritakse vara väärtusele vastav rahasumma:

☐

jah

☐

E JAGU. Arestimisotsus

Märkige, kas:

☐	konfiskeerimisotsusele on lisatud taotlevas riigis tehtud arestimisotsus (arestimistunnistuse viitenumber): …

☐	vara on arestitud kooskõlas varasema täitvale riigile edastatud arestimisotsusega

—	arestimisotsuse tegemise kuupäev: …

—	arestimisotsuse edastamise kuupäev: …

—	asutus, kellele see edastati: …

—	taotleva asutuse antud viitenumber: …

—	täitva asutuse antud viitenumber: …

F JAGU. Konfiskeerimisotsuse tegemise põhjused

1. Kokkuvõte konfiskeerimisotsuse tegemise asjaoludest ja põhjustest, sealhulgas kuriteo (kuritegude) kirjeldus ja muu asjakohane teave:

…

2. Selle kuriteo (nende kuritegude) laad ja liigitus, millega seoses konfiskeerimisotsus tehti, ning kohaldatav(ad) õigusnorm(id):

…

3. Kas kuritegu, millega seoses konfiskeerimisotsus tehti, on taotlevas riigis karistatav vabadusekaotusliku karistuse, mille maksimummäär on vähemalt kolm aastat ja kas see on lisatud allpool toodud kuritegude loetellu? (Tehke vastavasse ruutu rist.) Kui konfiskeerimisotsus puudutab mitut kuritegu, siis märkige allpool toodud kuritegude loetellu vastav number (eespool punktides 1 ja 2 kirjeldatud kuritegudele vastavad numbrid).

☐	Kuritegelikus organisatsioonis osalemine

☐

Terrorism

☐	Inimkaubandus

☐	Laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno

☐	Ebaseaduslik kauplemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega

☐	Ebaseaduslik kauplemine relvade, laskemoona ja lõhkeainetega

☐	Korruptsioon

☐	Pettus, sealhulgas direktiivis (EL) 2017/1371 määratletud pettus ja muud liidu finantshuve kahjustavad kuriteod

☐	Kriminaaltulu rahapesu

☐	Raha, sealhulgas euro võltsimine

☐	Arvutikuriteod

☐	Keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega

☐	Ebaseaduslikule piiriületamisele ja ebaseaduslikule riigis elamisele kaasaaitamine

☐	Tahtlik tapmine või raskete kehavigastuste tekitamine

☐	Ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega

☐	Inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine või pantvangi võtmine

☐	Rassism ja ksenofoobia

☐	Organiseeritud või relvastatud röövimine

☐	Ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega

☐

Kelmus

☐	Räkit ja väljapressimine

☐	Toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine

☐	Haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine

☐	Maksevahendi võltsimine

☐	Ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega

☐	Ebaseaduslik kauplemine tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainetega

☐	Varastatud sõidukitega kauplemine

☐	Vägistamine

☐

Süütamine

☐	Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod

☐	Õhusõiduki või laeva kaaperdamine

☐

Sabotaaž

4. Muu asjakohane teave (nt vara ja kuriteo vaheline seos):

…

G JAGU. Kui konfiskeerimistunnistus on edastatud rohkem kui ühele täitvale riigile, siis esitage järgmine teave

1. Konfiskeerimistunnistus on edastatud järgmis(t)ele teis(t)ele täitva(te)le riigile (riikidele) (riik ja asutus):

…

2. Konfiskeerimistunnistus on edastatud rohkem kui ühele täitvale riigile järgmistel põhjustel:

Kui konfiskeerimisotsus puudutab konkreetset vara:

☐	otsusega hõlmatud vara asub arvatavalt erinevates täitvates riikides

☐	vara konfiskeerimiseks tuleb võtta meetmeid rohkem kui ühes täitvas riigis

Kui konfiskeerimisotsus puudutab rahasummat:

☐	asjaomast vara ei ole arestitud määruse (EL) 2018/1805 alusel

☐	selle vara, mida võib konfiskeerida taotlevas riigis ja mis tahes täitvas riigis, eeldatavast väärtusest tõenäoliselt ei piisa kogu otsuses ette nähtud summa konfiskeerimiseks

☐	muu konkreetne vajadus: …

3. Vara väärtus igas täitvas riigis, kui see on teada:

…

4. Kui konkreetse vara konfiskeerimiseks tuleb võtta meetmeid rohkem kui ühes täitvas riigis, siis esitage täitvas riigis võetavate meetmete kirjeldus:

…

H JAGU. Konfiskeerimisotsuseni viinud toimingud

Märkige, kas isik, kelle suhtes konfiskeerimisotsus tehti, ilmus isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel lõpliku süüdimõistmisega seotud konfiskeerimisotsus tehti.

☐	Jah, isik ilmus isiklikult kohtulikule arutelule.

☐	Ei, isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule

☐	Ei, vastavalt riigisisestele menetlusnormidele kohtulikku arutelu ei toimunud.

Kui tegite risti punktis 2 olevasse ruutu, siis kinnitage ühte järgmisest:

4.1a. ☐

isikule esitati … (päev/kuu/aasta) isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel konfiskeerimisotsus tehti, ja teda teavitati sellest, et konfiskeerimisotsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule,

VÕI

4.1b. ☐

isikule ei antud kohtukutset üle isiklikult, ent ta sai muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane konfiskeerimisotsus tehti, ja sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, ning teda teavitati sellest, et konfiskeerimisotsuse võib teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule,

VÕI

4.2. ☐

asjaomane isik, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, on andnud volitused enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks asjaomase isiku või riigi poolt määratud kaitsjale, kes teda kohtulikul arutelul ka tegelikult kaitses,

VÕI

4.3.

☐

asjaomasele isikule anti konfiskeerimisotsus kätte … (päev/kuu/aasta) ning teda teavitati sõnaselgelt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisuliselt uuesti läbi vaadata ja mille tulemuseks võib olla esialgse konfiskeerimisotsuse tühistamine, ning

☐	asjaomane isik teatas sõnaselgelt, et ta ei vaidlusta konfiskeerimisotsust,

VÕI

☐	asjaomane isik ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

5.	Kui tegite risti punkti 4.1b, 4.2 või 4.3 juures olevasse ruutu, siis esitage teave selle kohta, kuidas asjaomane tingimus on täidetud: …

I JAGU. Alternatiivsed meetmed, sealhulgas vabadusekaotuslikud karistused

1. Märkige, kas taotlev riik lubab täitval riigil kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui konfiskeerimisotsust ei ole võimalik täielikult või osaliselt täita:

☐

jah

☐

2. Kui jah, siis märkige ja täpsustage, milliseid meetmeid võib võtta:

☐	vabadusekaotus (maksimummäär): …

☐	üldkasulik töö (või sellega samaväärne) (maksimaalne kestus): …

☐	muud meetmed (kirjeldus): …

J JAGU. Otsus kannatanule vara tagastada või hüvitada

1. Märkige, kui see on asjakohane:

☐	taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud otsuse kannatanule hüvitada või tagastada järgmine rahasumma: …

☐	taotlev asutus või taotleva riigi muu pädev asutus on teinud otsuse tagastada kannatanule järgmine mitterahaline vara: …

☐	kannatanule vara tagastamise või hüvitise maksmise menetlus on taotlevas riigis pooleli ning tulemus edastatakse täitvale asutusele

2. Kannatanule vara tagastamist või hüvitise maksmist käsitleva otsuse üksikasjad:

Otsuse teinud asutus (ametlik nimi): …

Otsuse tegemise kuupäev: …

Otsuse lõplikuks muutumise kuupäev: …

Otsuse viitenumber (kui on teada): …

Tagastamisele kuuluva vara kirjeldus: …

Kannatanu nimi: …

Kannatanu aadress: …

Kui vara antakse kannatanule üle otse, siis tuleb teavitada taotlevat asutust.

K JAGU. Taotleva asutuse andmed

Asutuse nimi: …

Kontaktisiku nimi: …

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …

Toimiku nr: …

Aadress: …

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

E-post: …

Keeled, milles on võimalik taotleva asutusega suhelda: …

Kui erineb eespool toodust, siis selle isiku (nende isikute) kontaktandmed, kellega võtta ühendust lisateabe saamiseks või otsuse täitmiseks või vara üleandmiseks vajalike praktiliste korralduste tegemiseks:

…

Nimi/ametinimetus/asutus: …

Aadress: …

E-post/telefoni nr: …

Taotleva asutuse ja/või tema esindaja allkiri, millega kinnitatakse konfiskeerimistunnistuse sisu täpsust ja õigsust: …

Nimi: …

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …

Kuupäev: …

Ametlik pitser (kui on olemas): …

L JAGU. Keskasutus

Kui taotlevas riigis kuulub konfiskeerimistunnistuste edastamine ja vastuvõtmine keskasutuse haldusalasse, siis märkige:

Keskasutuse nimi: …

Kontaktisiku nimi: …

Ametikoht (ametinimetus/ametijärk): …

Toimiku number: …

Aadress: …

Telefoni nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

Faksi nr (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): …

E-post: …

M JAGU. Taotleva riigi maksetega seotud andmed:

IBAN: …

BIC kood: …

Pangakontoomaniku nimi: …

N JAGU. Lisad

Märkige tunnistusele lisatud dokumendid: