KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/1039,

23. juuli 2018,

milles käsitletakse vask(II)diatsetaatmonohüdraadi, vask(II)dihüdroksükarbonaat monohüdraadi, vask(II)kloriiddihüdraadi, vask(II)oksiidi, vask(II)sulfaatpentahüdraadi, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraadi, valguhüdrolüsaatide vask(II)kelaadi, glütsiini vask(II)kelaadi hüdraadi (tahke) ja glütsiini vask(II)kelaadi hüdraadi (vedel) lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning määruste (EÜ) nr 1334/2003, (EÜ) nr 479/2006 ja (EL) nr 349/2010 ning rakendusmääruste (EL) nr 269/2012, (EL) nr 1230/2014 ja (EL) 2016/2261 muutmist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Vaseühendeid vask(II)atsetaatmonohüdraat, aluseline vask(II)karbonaatmonohüdraat [Termin on muutunud. Uus termin on „vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraat“], vask(II)kloriiddihüdraat, vask(II)oksiid, vask(II)sulfaat, pentahüdraat [Termin on muutunud. Uus termin on „vask(II)sulfaatpentahüdraat“] aminohapete vask(II)kelaadi hüdraat ja vase kelaat glütsiinhüdraadiga [Termin on muutunud. Uus termin on „glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat“] on lubatud tähtajatult kasutada kõikide loomaliikide söödalisandina komisjoni määrustega (EÜ) nr 1334/2003 (3) ja (EÜ) nr 479/2006 (4) kooskõlas direktiiviga 70/524/EMÜ. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need ained olemasolevate toodetena hiljem söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 ja koostoimes kõnealuse määruse artikliga 7 esitati taotlused, et uuesti hinnata vask(II)atsetaatmonohüdraadi, vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraadi, vask(II)kloriiddihüdraadi, vask(II)oksiidi, vask(II)sulfaatpentahüdraadi, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraadi ja glütsiini vask(II)kelaadi hüdraadi lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina. Taotlejad taotlesid kõnealuste söödalisandite liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Teaduslikel põhjustel soovitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) oma 14. novembri 2012. aasta arvamuses, (5)31. jaanuari 2013. aasta arvamuses (6) ja 11. märtsi 2015. aasta arvamuses (7) asendada võimaliku vääritimõistmise ärahoidmiseks varem inglise keeles vask(II) kohta kasutatud nimetus uuega. Toiduohutusamet soovitas ka jaotada aminohapete vask(II)kelaadid nende keemiliste omaduste järgi kahte rühma: aminohapete vask(II)kelaadi hüdraat ja valguhüdrolüsaatide vask(II)kelaat.

(5)

Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda vask(II)diatsetaatmonohüdraat, vask(II)dihüdroksükarbonaat monohüdraat, vask(II)kloriiddihüdraat, vask(II)oksiid, vask(II)sulfaatpentahüdraat, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraat, valguhüdrolüsaatide vask(II)kelaat, glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat (tahke) ega glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat (vedel) (edaspidi „asjaomased ained“) kahjulikku toimet loomatervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Hingamisteid, silmi ja nahka ärritava mõju tõttu tuleks kõnealuste söödalisandite ja neid sisaldavate eelsegude käitlemisel võtta asjakohased kaitsemeetmed, et hoida ära kasutajate ohutusega seotud probleemide tekkimist.

(6)

Seoses söödalisandite niklisisaldusega, eelkõige vask(II)sulfaatpentahüdraadi puhul, võidakse teatavate söödalisandi partiide suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 (8) sätestatud nõudeid. Söödakäitleja, kes selliseid söödalisandeid turule laseb, peaks täitma asjaomased nõuded. Toiduohutusamet jõudis samuti järeldusele, et asjaomased ained aitavad tõhusalt rahuldada loomade vasevajadust. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruanded söödas sisalduvate söödalisandite analüüsimise meetodi kohta.

(7)

Asjaomaste ainete hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Toiduohutusamet tunneb siiski muret seoses range kinnipidamisega loomadele antavast vase maksimumkogusest, kui vaske lisatakse joogiveele. Seepärast tuleks anda luba asjaomaste ainete kasutamiseks käesoleva määruse lisas määratletud viisil ning nende kasutamine joogivees tuleks keelata.

(8)

Toiduohutusametil paluti võimaliku keskkonnamõjuga seoses esitada teaduslik arvamus vase kehtiva lubatud maksimumsisalduse kohta täissöödas. Toiduohutusamet soovitas oma 13. juuli 2016. aasta arvamuses (9) muuta eri sihtliikide puhul vase kehtivat lubatud maksimumsisaldust täissöödas. Kõnealused uued tasemed tuleks vastu võtta. Põrsaste puhul ei tohiks vase maksimumsisalduse soovitatud järsk langetamine tasemele 25 mg/kg vahetult pärast võõrutamist siiski toimuda ühe korraga, et mitte seada ohtu loomade füsioloogiliste vajaduste rahuldamist, eelkõige kõnealusel kriitilisel perioodil, ning vältida muud negatiivset mõju põrsaste tervisele. Pidades silmas eesmärki vähendada vasesisaldust veelgi maksimumsisalduse järgmise läbivaatamise tulemusena, et saavutada 25 mg/kg maksimumsisaldus kohe pärast põrsa võõrutamist, tuleks julgustada söödakäitlejaid ja uurimisinstituute koguma uusi teaduslikke andmeid toiduohutusameti soovitatud maksimumsisalduse mõju kohta põrsaste tervisele ja heaolule ning uurida viivitamata toiduohutusameti poolt nimetatud vase lisamise alternatiivide kasutamist ja tõhusust.

(9)

Kuna vask(II)atsetaatmonohüdraadile, vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraadile, vask(II)kloriiddihüdraadile, vask(II)oksiidile, vask(II)sulfaatpentahüdraadile, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraadile ja glütsiini vask(II)kelaadi hüdraadile antakse uued load, tuleks kõnealuseid aineid käsitlevad kanded määrustest (EÜ) nr 1334/2003 ja (EÜ) nr 479/2006 tervikuna välja jätta. Vasklüsiinsulfaadi luba kaotas kehtivuse 31. märtsil 2004. Õiguskindluse huvides tuleks määrusest (EÜ) nr 1334/2003 välja jätta kõnealust ainet käsitlev kanne.

(10)

Komisjoni määrusega (EL) nr 349/2010 (10) ning komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 269/2012, (11) (EL) nr 1230/2014 (12) ja (EL) 2016/2261 (13) on antud luba mitme vaseühendi kasutamiseks söödalisandina. Selleks et võtta arvesse toiduohutusameti 13. juuli 2016. aasta arvamuses esitatud järeldusi, mis olid ka selliste sätete teaduslikuks aluseks, milles käsitletakse vase kogusisaldust segasöödas käesoleva määrusega lubatud söödalisandite puhul, ning millega peamiselt osutatakse vasega täiendatud sööda keskkonnamõjule, on asjakohane ühtlustada määruses (EL) nr 349/2010 ning rakendusmäärustes (EL) nr 269/2012, (EL) nr 1230/2014 ja (EL) 2016/2261 sätestatud vase maksimumsisaldused käesoleva määruse sätetega, milles käsitletakse vase sisaldust segasöödas. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 349/2010 ning rakendusmäärusi (EL) nr 269/2012, (EL) nr 1230/2014 ja (EL) 2016/2261 vastavalt muuta.

(11)

Kuna ohutusnõuded ei eelda vask(II)atsetaatmonohüdraadi, vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraadi, vask(II)kloriiddihüdraadi, vask(II)oksiidi, vask(II)sulfaatpentahüdraadi, aminohapete vask(II)kelaadi hüdraadi ja glütsiini vask(II)kelaadi hüdraadi ning määrusega (EL) nr 349/2010 ja rakendusmäärustega (EL) nr 269/2012, (EL) nr 1230/2014 ning (EL) 2016/2261 lubatud vaseühendite loa tingimuste muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas nimetatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Kasutamise eritingimused

Lisas nimetatud lubatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid“, ei tohi kasutada joogivees.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 1334/2003 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1334/2003 lisast jäetakse elementi vask (Cu) käsitlevast kandest E 4 välja järgmised söödalisandid: „vask(II)atsetaatmonohüdraat, aluseline vask(II)karbonaatmonohüdraat, vask(II)kloriiddihüdraat, vask(II)oksiid, vask(II)sulfaat, pentahüdraat, vasklüsiinsulfaat ja aminohapete vask(II)kelaatide hüdraadid“.

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 479/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 479/2006 lisast jäetakse välja söödalisandit „vase kelaat glütsiinhüdraadiga“ käsitlev kanne E4.

Artikkel 5

Määruse (EL) nr 349/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 349/2010 lisa rea 3b4.10 kaheksanda veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku);

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku)“.

Artikkel 6

Rakendusmääruse (EL) nr 269/2012 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 269/2012 lisa rea 3b409 kaheksanda veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku);

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku)“.

Artikkel 7

Rakendusmääruse (EL) nr 1230/2014 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 1230/2014 lisas asendatakse rea 3b411 kaheksanda veeru tekst järgmisega:

„Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku);

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku)“.

Artikkel 8

Rakendusmääruse (EL) 2016/2261 muutmine

Rakendusmääruse (EL) 2016/2261 lisas asendatakse rea 3b412 kaheksanda veeru tekst järgmisega:

„Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku);

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku)“.

Artikkel 9

Üleminekumeetmed

1. Määrusega (EÜ) nr 1334/2003 ja määrusega (EÜ) nr 479/2006 lubatud aineid vask(II)atsetaatmonohüdraat, aluseline vask(II)karbonaatmonohüdraat [Termin on muutunud. Uus termin on „vask(II)hüdroksükarbonaat monohüdraat“], vask(II)kloriiddihüdraat, vask(II)oksiid, vask(II)sulfaat, pentahüdraat [Termin on muutunud. Uus termin on „vask(II)sulfaatpentahüdraat“] aminohapete vask(II)kelaadi hüdraat ja vase kelaat glütsiinhüdraadiga [Termin on muutunud. Uus termin on „glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat“] ning määruse (EL) nr 349/2010 ja rakendusmäärustega (EL) nr 269/2012, (EL) nr 1230/2014 ja (EL) 2016/2261 lubatud vaseühendeid ning kõnealuseid aineid sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 13. veebruari 2019 kooskõlas enne 13. augustit 2018 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2. Lõikes 1 osutatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 13. augustit 2019 kooskõlas enne 13. augustit 2018 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

3. Lõikes 1 osutatud aineid sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 13. augustit 2020 kooskõlas enne 13. augustit 2018 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuli 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).

(3) Komisjoni 25. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1334/2003, millega muudetakse mitmete mikroelementide gruppi kuuluvate söödalisandite lubamistingimusi (ELT L 187, 26.7.2003, lk 11).

(4) Komisjoni 23. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 479/2006 teatavate mikroelementide ühendite rühma kuuluvate söödalisandite kasutamise lubamise kohta (ELT L 86, 24.3.2006, lk 4).

(5) EFSA Journal 2012; 10(12):2969.

(6) EFSA Journal 2013; 11(2):3107.

(7) EFSA Journal 2015; 13(4):4057.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(9) EFSA Journal 2016; 14(8):4563

(10) Komisjoni 23. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 349/2010, milles käsitletakse metioniini hüdroksüanaloogi vaskkelaadi kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina (ELT L 104, 24.4.2010, lk 31).

(11) Komisjoni 26. märtsi 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 269/2012 divaskkloriidtrihüdroksiidi lubamise kohta kõikide loomaliikide söödalisandina (ELT L 89, 27.3.2012, lk 3).

(12) Komisjoni 17. novembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1230/2014 vaskbilüsinaadi lubamise kohta kõikide loomaliikide söödalisandina (ELT L 331, 18.11.2014, lk 18).

(13) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2261, milles käsitletakse loa andmist vask(I)oksiidi kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina (ELT L 342, 16.12.2016, lk 18).

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja nimi

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Elemendi (Cu) sisaldus (mg/kg) täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Kategooria: toitainelised lisandid. Funktsionaalrühm: mikroelementide ühendid

3b401

—

Vask(II)diatsetaatmonohüdraat

Söödalisandi koostis

Vask(II)diatsetaatmonohüdraat pulbrina, mille vasesisaldus on vähemalt 31 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: Cu(CH3COO)2 · H2O

CASi nr: 6046-93–1

Analüüsimeetodid (1)

Vask(II)diatsetaatmonohüdraadi määramiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafiad 2146 ja 20301

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	röntgendifraktsioon

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu üldsisalduse määramine söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009 (2), IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Kõik loomaliigid

—

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegu kasutajatele kasutamiskorra ja asjakohased korralduslikud meetmed, et vältida sissehingamisest, nahakaudsest kokkupuutest ja silma sattumisest tulenevaid võimalikke riske, eelkõige seoses raskmetallide, sealhulgas nikli sisaldusega. Kui kõnealuseid riske ei ole sellise korra ja selliste meetmetega võimalik vähendada lubatava tasemeni, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel asjakohaseid isikukaitsevahendeid.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

3b402

—

Vask(II)dihüdroksükarbonaat monohüdraat

Söödalisandi koostis

Vask(II)dihüdroksükarbonaat monohüdraat pulbrina, mille vasesisaldus on vähemalt 52 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: CuCO3 · Cu(OH)2 · H2O

CASi nr: 100742-53–8

Analüüsimeetodid (1)

Karbonaadi määramiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafia 20301

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria, ICP-AES (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu kogusisalduse määramiseks söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009, IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Kõik loomaliigid

—

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

3b403

—

Vask(II)kloriiddihüdraat

Söödalisandi koostis

Vask(II)kloriiddihüdraat pulbrina, mille vasesisaldus on vähemalt 36 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: CuCl2 · 2H2O

CASi nr: 10125-13–0

Analüüsimeetodid (1)

Kloriidi määramiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafia 20301

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	röntgendifraktsioon

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu kogusisalduse määramiseks söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009, IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria, ICP-AES (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Kõik loomaliigid

—

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

3b404

—

Vask(II)oksiid

Söödalisandi koostis

Vask(II)oksiid pulbrina, mille vasesisaldus on vähemalt 77 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: CuO

CASi nr: 1317-38–0

Analüüsimeetodid (1)

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	röntgendifraktsioon

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu kogusisalduse määramiseks söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009, IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Kõik loomaliigid

—

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

3b405

—

Vask(II)sulfaatpentahüdraat

Söödalisandi koostis

Vask(II)sulfaatpentahüdraat pulbrina, mille vasesisaldus on vähemalt 24 %

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: CuSO4 · 5H2O

CASi nr: 7758-99–8

Analüüsimeetodid (1)

Vask(II)sulfaatpentahüdraadi määramiseks söödalisandis:

—	Euroopa farmakopöa monograafiad 0894 ja 20301

Söödalisandi kristallograafiliseks kirjeldamiseks:

—	röntgendifraktsioon

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu kogusisalduse määramiseks söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009, IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Kõik loomaliigid

—

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Vask(II)sulfaatpentahüdraati võib turule lasta ja kasutada söödalisandina preparaadi kujul.

2.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

3b406

—

Aminohapete vask(II)kelaadi hüdraat

Söödalisandi koostis

Vask(II) ja aminohapete kompleksühendid, milles vask ja sojavalgust saadud aminohapped on kelaaditud koordinatiivse kovalentse sideme abil, pulbrina, mille vasesisaldus on vähemalt 10 %.

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: Cu(x)1 – 3 · nH2O, x = hüdrolüüsitud sojavalgust saadud mis tahes aminohappe anioon.

Kuni 10 % molekulidest on molekulmassiga üle 1 500 Da.

Analüüsimeetodid (1)

Aminohappesisalduse määramiseks söödalisandis:

—	ioonvahetuskromatograafia koos ninhüdriinderivaadi moodustamisega pärast kolonnist väljumist ja fotomeetrilise määramisega (määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu kogusisalduse määramiseks söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009, IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Kõik loomaliigid

—

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Aminohapete vask(II)kelaadi hüdraati võib turule lasta ja kasutada selle preparaati söödalisandina.

2.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

3b407

—

Valguhüdrolüsaatide vask(II)kelaat

Söödalisandi koostis

Valguhüdrolüsaatide vask(II)kelaat pulbrina, mille vasesisaldus on vähemalt 10 % ja mille puhul vähemalt 50 % vasest on kelaaditud.

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: Cu(x)1 – 3 · nH2O, x = hüdrolüüsitud sojavalgust saadud mis tahes aminohappe anioon.

Analüüsimeetodid (1)

Valguhüdrolüsaatide sisalduse määramine söödalisandis:

—	ioonvahetuskromatograafia koos ninhüdriinderivaadi moodustamisega pärast kolonnist väljumist ja fotomeetrilise määramisega (määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Vase kelaatumise kvalitatiivseks kontrollimiseks söödalisandis:

—	Fourier'-teisendusega infrapunaspektroskoopia (FTIR), seejärel kasutatakse mitme muutujaga regressioonmeetodeid

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu kogusisalduse määramiseks söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009, IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Kõik loomaliigid

—

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

3b413

—

Glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat (tahke)

Söödalisandi koostis

Glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat pulbrina, mille vasesisaldus on vähemalt 15 % ja mille niiskusesisaldus on kuni 13 %.

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: Cu(x)1 – 3 · nH2O, x = glütsiini anioon.

Analüüsimeetodid (1)

Glütsiinisisalduse määramiseks söödalisandis:

—	ioonvahetuskromatograafia koos ninhüdriinderivaadi moodustamisega pärast kolonnist väljumist ja fotomeetrilise määramisega (määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu kogusisalduse määramiseks söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009, IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Kõik loomaliigid

—

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

3b414

—

Glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat (vedel)

Söödalisandi koostis

Glütsiini vask(II)kelaadi hüdraat vedelikuna, mille rauasisaldus on vähemalt 6 %.

Toimeaine kirjeldus

Keemiline valem: Cu(x)1 – 3 · nH2O, x = glütsiini anioon.

Analüüsimeetodid (1)

Glütsiinisisalduse määramiseks söödalisandis:

—	ioonvahetuskromatograafia koos ninhüdriinderivaadi moodustamisega pärast kolonnist väljumist ja fotomeetrilise määramisega (määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Cu kogusisalduse määramiseks söödalisandis ja eelsegudes:

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Cu kogusisalduse määramiseks söödamaterjalis ja segasöödas:

—	aatomiabsorptsioonspektroskoopia, AAS (määrus (EÜ) nr 152/2009, IV lisa C osa) või

—	induktiivsidestunud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES) (EN 15510 või CEN/TS 15621)

Veised:

—	veised enne mäletsema hakkamist: 15 (kokku);

—	muud veised: 30 (kokku).

Lambad: 15 (kokku).

Kitsed: 35 (kokku).

Põrsad:

—	piimapõrsad ja võõrutatud põrsad kuni nelja nädala jooksul pärast võõrutamist: 150 (kokku).

—	põrsad viis kuni kaheksa nädalat pärast võõrutamist: 100 (kokku).

Koorikloomad: 50 (kokku).

Muud loomad: 25 (kokku).

1.	Glütsiini vask(II)kelaadi hüdraati (vedelik) võib turule lasta ja kasutada söödalisandina preparaadi kujul.

2.	Lisand lisatakse söödale eelseguna.

Etiketil esitatakse järgmine teave:

—	lammaste sööda puhul, mille vasesisaldus on suurem kui 10 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib teatavatel lambatõugudel põhjustada mürgistust.“;

—	mäletsema hakanud veistele ette nähtud sööda puhul, mille vasesisaldus on väiksem kui 20 mg/kg: „Vasesisaldus selles söödas on selline, et võib põhjustada vasepuudust veistel, kes söövad karjamaadel, kus leidub palju molübdeeni või väävlit.“

13. august 2028

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009, 27. jaanuar 2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1).