16.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 179/30

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/975,

4. juuli 2018,

millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamine aitaks kaasa pikaajalise keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamisele.

(2)

Liit on kiitnud nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, mis sisaldab mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise põhimõtteid ja nõudeid. Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(3)

Nõukogu otsuse 2012/130/EL (5) kohaselt on liit alates 26. juulist 2010 osaline Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis („SPRFMO konventsioon“), millega loodi Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO).

(4)

SPRFMO raames on SPRFMO komisjon vastutav selliste meetmete vastuvõtmise eest, mis on kavandatud tagama kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva kasutamise, kohaldades kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ning kaitstes nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme. Sellised meetmed võivad muutuda liidule siduvaks.

(5)

On vaja tagada, et SPRFMO poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed („SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmed“) võetakse täielikult üle liidu õigusesse ning et neid rakendatakse liidus ühetaoliselt ja tõhusalt.

(6)

SPRFMO on volitatud vastu võtma tema pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse- ja majandamismeetmeid, mis on SPRFMO konventsiooni osalistele („konventsiooniosalised“) siduvad. Kõnealused meetmed on eelkõige adresseeritud konventsiooniosalistele ja nendes on sätestatud käitajatele (näiteks laeva kapten) kehtestatud kohustused.

(7)

Käesoleva määrusega ei tuleks hõlmata SPRFMO otsustatavaid kalapüügivõimalusi, sest need eraldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu võetava kalapüügivõimalusi käsitleva iga-aastase määruse raames.

(8)

SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem.

(9)

Selleks et SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete edasised siduvad muudatused kiiresti liidu õigusesse sisse viia, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade ja asjakohaste artiklite muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(10)

Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli-, seire- ja rakendamissüsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu.

(11)

Eelkõige on nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (7) kehtestatud liidu kontrolli-, seire- ja rakendamissüsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi eeskirjade järgimine, ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 (8) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (9) on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (10) sätestatud kalapüügilubade väljastamise ja haldamise nõuded liidu kalalaevadele, millega tehakse püügitoiminguid vetes, mis kuuluvad sellise piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni egiidi alla, milles liit on osaline. Nimetatud määrustega rakendatakse juba mitmeid SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmetega ettenähtud sätteid. Seetõttu ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(12)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 on kehtestatud lossimiskohustus, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 väikeste ja suure pelaagiliste liikide püügi, tööndusliku püügi ning Läänemeres lõhepüügi suhtes. Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et lossimiskohustus ei piira siiski liidu rahvusvahelisi kohustusi, näiteks neid, mis tulenevad SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse piirialade kalavarude püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed SPRFMO konventsiooni alal.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)

liidu kalalaevad, millega tegutsetakse SPRFMO konventsiooni alal;

b)

liidu kalalaevad, millega laaditakse ümber SPRFMO konventsiooni alal püütud kalandustooteid;

c)

kolmanda riigi kalalaevad, millega taotletakse pääsu liidu sadamatesse või mida kõnealustes sadamates inspekteeritakse ja mille pardal on SPRFMO konventsiooni alalt püütud kalandustooted.

Artikkel 3

Seos muude liidu õigusaktidega

Välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei piira käesoleva määruse kohaldamine määruseid (EÜ) nr 1005/2008, (EÜ) nr 1224/2009 ja (EL) 2017/2403.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „SPRFMO konventsiooni ala“– SPRFMO konventsiooni artiklis 5 märgitud geograafiline piirkond;

2)   „kalalaev“– mis tahes liiki ja mis tahes suurusega laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, sealhulgas abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad;

3)   „liidu kalalaev“– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

4)   „SPRFMO kalavarud“– kõik mere bioloogilised ressursid SPRFMO konventsiooni alal, v.a:

a)

sessiilsed liigid, mis kuuluvad rannikuriikide jurisdiktsiooni alla vastavalt 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (edaspidi „ÜRO mereõiguse konventsioon“) artikli 77 lõikele 4;

b)

pika rändega liigid, mis on loetletud ÜRO mereõiguse konventsiooni I lisas;

c)

anadroomsed ja katadroomsed liigid;

d)

mereimetajad, mereroomajad ja merelinnud;

5)   „SPRFMO kalandustooted“– SPRFMO konventsiooni alal püügitegevuse tulemusena saadud veeorganismid või nendest valmistatud tooted;

6)   „püügitegevus“– kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine, kalade ja kalandustoodete üleandmine ja lossimine;

7)   „põhjapüük“– kalalaeva püügitegevus mis tahes püügivahendiga, mis puutub tõenäoliselt kokku merepõhja või põhjaorganismidega;

8)   „põhjapüügi jalajälg“– põhjapüügi ruumiline ulatus SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikus 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006;

9)   „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“– ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punktides 1–4;

10)   „SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgne nimekiri“– SPRFMO sekretariaadi koostatud ning SPRFMO vastavus- ja tehnilisele komiteele arutamiseks esitatud selliste kalalaevade esialgne nimekiri, millel väidetavalt tegeletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

11)   „uurimuslik kalapüük“– kalapüük, mille puhul ei ole kala püütud või mille puhul ei ole 10 aastat kala püütud teatavat tüüpi püügivahendiga või teataval püügiviisil;

12)   „suur pelaagiline triivvõrk“– nakkevõrk või muu võrk või kombineeritud võrgud, mille pikkus on üle 2,5 kilomeetri ja mille eesmärk on veepinnal või vees triivimisega põhjustada kalade võrku mähkumine, kinnijäämine või takerdumine;

13)   „süvamere nakkevõrk“ (nt abar, kinnitatud võrk, seisevvõrk, heitevõrk)– ühest, kahest või kolmest vertikaalsest võrgulinast koosnev kompleks, mis asub põhjas või põhja lähedal ning millesse kala nakkub, takerdub või end mähib. Süvamere nakkevõrgud koosnevad ühekordsetest või harvemini kahe- või kolmekordsetest võrkudest, mis on kinnitatud koos samadele tugitrossidele. Ühes püügivahendis võib olla kombineeritud mitut liiki võrke. Selliseid võrke võib kasutada kas ühekaupa või korraga mitmekaupa ritta seatuna (võrgujadad), mis on tavalisem. Püügivahend võib olla põhja kinnitatult paigal või jäetud vabalt või laeva külge kinnitatuna triivima;

14)   „SPRFMO koostööpartner, kes ei ole konventsiooniosaline“ („SPRFMO koostööpartner“)– riik või kalandusorganisatsioon, kes ei ole SPRFMO konventsiooni osaline, kuid kes on nõustunud tegema igakülgset koostööd SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rakendamisel;

15)   „SPRFMO laevaregister“– SPRFMO sekretariaadi hallatav ning konventsiooniosaliste ja SPRFMO koostööpartnerite teadetel põhinev nende kalalaevade nimekiri, millega on lubatud püüda kala SPRFMO konventsiooni alal;

16)   „ümberlaadimine“– kõigi või osa kalalaeval olevate kalandustoodete laadimine teisele kalalaevale;

17)   „muud ohustatud liigid“– XIII lisas loetletud liigid;

18)   „ohualdis mereökosüsteem“– mereökosüsteem (sealhulgas ka rahud, veealused mäed, hüdrotermilised lõõrid, külmaveekorallid või külmaveekäsnad), mille terviklikkust (s.o ökosüsteemi struktuuri või talitlust) võib parima olemasoleva teadusteabe põhjal ja ettevaatuspõhimõtte kohaselt ohustada märkimisväärne kahjulik mõju, mida põhjustab tavalise kalapüügi käigus toimuv füüsiline kokkupuude põhjapüügivahenditega.

II JAOTIS

TEATAVATE LIIKIDE MAJANDAMISE, KAITSE JA KONTROLLI MEETMED

I PEATÜKK

Stauriid ( Trachurus murphyi )

Artikkel 5

Stauriidi kvoodi ammendumisest teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata stauriidi püügipiirkonna püügikeeluajast, kui 100 % püügi piirnormist on ammendatud. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 6

Vaatleja pardalolek stauriidipüügi ajal

Liikmesriigid tagavad, et vähemalt 10 % püügireiside puhul on nende lipu all sõitvate kalalaevade pardal teaduslik vaatleja. Kalalaevade puhul, millega tehakse kuni kaks püügireisi aastas, arvutatakse vaatleja pardaloleku 10 % ulatus traalerite puhul aktiivsetest püügipäevadest ja seinnoodalaevade puhul võrkude arvust lähtudes.

Artikkel 7

Stauriidipüügi andmete esitamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks eelmisel kuul püütud stauriidi kogused. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile iga kuu 20. kuupäevaks.

2.   Lisaks lõikele 1 teatavad liikmesriigid komisjonile stauriidipüügi kohta järgmised andmed:

a)

iga kuu 15. kuupäevaks selliste nende lipu all sõitvate kalalaevade nimekirja, millel tegeleti eelmisel kuul ümberlaadimisega. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile iga kuu 20. kuupäevaks;

b)

vähemalt 45 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist teadusliku aastaaruande eelmise aasta kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist.

Artikkel 8

Stauriidipüügivõimaluste jaotamine

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud stauriidipüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi, ning püüavad riigi kvoote õiglaselt jaotada eri laevastikuosade vahel ning pakkuda stiimuleid neile liidu kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügitehnikaid.

II PEATÜKK

Merelinnud

Artikkel 9

Merelinde käsitlevad leevendusmeetmed õngejadalaevade jaoks

1.   Käesolevas artiklis sätestatud merelindudega seotud leevendusmeetmed kehtivad kõigile õngejadasid kasutavatele liidu kalalaevadele.

2.   Kõigil põhjaõngejadasid kasutavatel liidu kalalaevadel peavad õngejadad olema varustatud raskustega, samuti tuleb kasutada linnutõrjeliine.

3.   Liidu kalalaevadelt ei tohi õngejadasid vette lasta pimedal ajal.

4.   Õngejadad varustatakse raskustega vastavalt I lisale.

5.   Linnutõrjeliine kasutatakse vastavalt II lisale.

6.   Liidu kalalaevadelt ei tohi heita kalajäätmeid vette õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal. Kui seda ei ole võimalik vältida ja kui bioloogiliste jäätmete kõrvaldamine on vajalik tööohutuse tagamiseks, hoitakse jäätmeid pardal kaks tundi või kauem.

Artikkel 10

Merelinde käsitlevad leevendusmeetmed traalerite puhul

1.   Käesolevas artiklis sätestatud merelindudega seotud leevendusmeetmed kehtivad kõigile traalnootasid kasutavatele liidu kalalaevadele.

2.   Liidu kalalaevadel tuleb püügi ajal kasutada kahte linnutõrjeliini või kui püügitegevusest lähtuvalt ei ole linnutõrjeliini võimalik tõhusalt kasutada, tuleb kasutada linnupeletit.

3.   Linnupeleteid kasutatakse vastavalt III lisale.

4.   Võimalust mööda keelatakse liidu kalalaevadelt õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal kalajäätmeid vette heita.

5.   Kui see on võimalik ja kohane, töödeldakse kalajäätmed liidu kalalaevadel kalajahuks ja kõiki jäätmeid hoitakse pardal, merre on lubatud lasta üksnes vedelad jäätmed/pilsivesi. Kui see ei ole võimalik ega kohane, hoitakse jäätmeid kalalaeva pardal kaks tundi või kauem.

6.   Võimaluse korral puhastatakse võrgud pärast iga püügioperatsiooni, eemaldades nendesse takerdunud kalad ja põhjaorganismid, et need püügivahendite kasutamise ajal linde ligi ei meelitaks.

7.   Haalamisel on võrk võimalikult lühikest aega veepinnal; selleks tuleb vintse nõuetekohaselt hooldada ja järgida tekil sellekohast parimat tava.

Artikkel 11

Merelindudega seotud andmete esitamine

Artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud teaduslikus aastaaruandes märgivad liikmesriigid:

a)

merelinde käsitlevad leevendusmeetmed, mida kõigil nende lipu all sõitvatel kalalaevadel SPRFMO konventsiooni alal kalapüügil kasutatakse;

b)

mil määral pardal olevad vaatlejad registreerivad merelindude kaaspüüki;

c)

kõik lindudega kokkupuutumist käsitlevad vaatlusandmed.

III JAOTIS

TEATAVATE PÜÜGIVIISIDEGA SEOTUD MAJANDAMIS-, KAITSE- JA KONTROLLIMEETMED

I PEATÜKK

Põhjapüük

Artikkel 12

Põhjapüügiluba

1.   Liikmesriigid ei anna nende lipu all sõitvatele kalalaevadele luba tegeleda põhjapüügiga ilma SPRFMO eelneva loata.

2.   Liikmesriigid, kelle laevadega kavandatakse põhjapüüki SPRFMO konventsiooni alal, esitavad komisjonile loa taotluse hiljemalt 45 päeva enne SPRFMO teaduskomitee seda kohtumist, kus nad soovivad, et nende taotlus läbi vaadataks. Komisjon edastab taotluse SPRFMO sekretariaadile hiljemalt 30 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist. Taotlus sisaldab järgmist:

a)

põhjapüügi jalajälg, mis põhineb asjaomase liikmesriigi koostatud aruandlusel põhjapüügi või põhjapüügi koormuse kohta SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006;

b)

aasta keskmine püügitase ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006;

c)

põhjapüügi mõju hindamine;

d)

hinnang selle kohta, kas kavandatud tegevus edendab sihtliikide ja kaaspüügina püütud mittesihtliikide säästvat majandamist ning kaitseb nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme, sealhulgas hoiab ära märkimisväärse kahjuliku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

3.   Lõike 2 punktis c osutatud mõjuhinnang tehakse vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 2009. aastal avaldatud avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvahelistele suunistele („FAO süvamerekalapüügi suunised“) ning selles võetakse arvesse SPRFMO põhjapüügi mõjuhinnangu standardit ja alasid, kus ohualdiste mereökosüsteemide esinemine on teada või tõenäoline.

4.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile SPRFMO otsusest seoses loaga tegeleda põhjapüügiga SPRFMO konventsiooni alal, mille kohta mõjuhinnang koostati, sealhulgas seonduvad tingimused ja asjaomased meetmed, et vältida märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 punktis c osutatud mõjuhinnanguid ajakohastatakse, kui püügitegevuses on toimunud oluline muudatus, mis tõenäoliselt mõjutab ohualteid mereökosüsteeme, ja esitavad kõnealuse teabe selle kättesaamisel komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 13

Põhjapüük väljaspool põhjapüügi jalajälge või võrdlusperioodi püügitaseme ületamisel

1.   Liikmesriigid ei anna nende lipu all sõitvatele kalalaevadele luba tegeleda põhjapüügiga väljaspool põhjapüügi jalajälge või võrdlusperioodi püügitaseme ületamisel ilma SPRFMO eelneva loata.

2.   Liikmesriigid, kelle laevadega kavandatakse põhjapüüki väljaspool põhjapüügi jalajälge või kavatsetakse ületada keskmist iga-aastast püügitaset, millele on osutatud artikli 12 lõike 2 punktis b, esitavad komisjonile loa taotluse vähemalt 80 päeva enne SPRFMO teaduskomitee seda kohtumist, kus nad soovivad, et nende taotlus läbi vaadataks. Komisjon edastab taotluse SPRFMO sekretariaadile vähemalt 60 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist. Taotlus sisaldab järgmist:

a)

põhjapüügi mõju hindamine;

b)

hinnang selle kohta, kas kavandatud tegevus edendab sihtliikide ja kaaspüügina püütud mittesihtliikide säästvat majandamist ning kaitseb nende kalavarude elukohaks olevaid mereökosüsteeme, sealhulgas hoiab ära märkimisväärse kahjuliku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

3.   Lõike 2 punktis a osutatud mõjuhinnang koostatakse vastavalt FAO süvamerekalapüügi suunistele ning selles võetakse arvesse SPRFMO põhjapüügi mõjuhinnangu standardit ja alasid, kus ohualdiste mereökosüsteemide esinemine on teada või tõenäoline.

4.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile SPRFMO otsusest seoses loaga tegeleda põhjapüügiga SPRFMO konventsiooni alal, mille kohta mõjuhinnang koostati, tehes sealhulgas teatavaks ka seonduvad tingimused ja asjaomased meetmed, mille eesmärk on vältida märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

5.   Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 punktis a osutatud mõjuhinnanguid ajakohastatakse, kui püügitegevuses on toimunud oluline muudatus, mis tõenäoliselt mõjutab ohualteid mereökosüsteeme, ja esitavad kõnealuse teabe selle kättesaamisel komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 14

Ohualtid mereökosüsteemid põhjapüügil

1.   Seni kuni SPRFMO teaduskomitee ei ole veel esitanud oma arvamust piirmäärade kohta, kohaldavad liikmesriigid nende lipu all sõitvate kalalaevade suhtes ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuute piirmäärasid, võttes arvesse FAO süvamerekalapüügi suuniste punkti 68.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad lõpetaksid põhjapüügi viie meremiili ulatuses mis tahes kohast SPRFMO konventsiooni alal, kus selline kokkupuude ületab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kehtestatud piirmäärasid. Liikmesriigid teatavad kokkupuutest ohualdiste mereökosüsteemidega komisjonile IV lisas sätestatud suuniste alusel. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 15

Vaatleja pardalolek põhjapüügil

Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate ja põhjapüügiga tegelevate traalerite pardal on vaatleja 100 % püügireisidel ning nende lipu all sõitvate ja muid põhjapüügivahendeid kasutavate kalalaevade pardal vähemalt 10 % püügireisidel.

Artikkel 16

Põhjapüügiga seotud andmete esitamine

1.   Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 33 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks eelmisel kuul põhjapüügi käigus püütud liikide kogused.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu 15. kuupäevaks nimekirja nende lipu alla sõitvatest kalalaevadest, millel tegeletakse aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile viie päeva jooksul pärast teabe kättesaamist.

3.   Liikmesriigid keelavad nende lipu all sõitvatel kalalaevadel tegeleda põhjapüügiga, kui V lisas sätestatud kalalaeva identifitseerimiseks vajalikke miinimumandmeid ei ole esitatud.

II PEATÜKK

Uurimuslik kalapüük

Artikkel 17

Uurimusliku kalapüügi luba

1.   Liikmesriigid, kes kavandavad lubada nende lipu all sõitval kalalaeval tegeleda uurimusliku kalapüügiga, esitavad komisjonile vähemalt 80 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist:

a)

loa taotluse, milles on esitatud V lisa kohane teave;

b)

VI lisa kohase kalapüügi tegevuskava, sealhulgas kohustuse järgida artikli 18 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud andmekogumiskava.

2.   Hiljemalt 60 päeva enne SPRFMO teaduskomitee kohtumist edastab komisjon taotluse SPRFMO komisjonile ja kalapüügi tegevuskava SPRFMO teaduskomiteele.

3.   Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile uurimusliku kalapüügi loa asjus tehtud SPRFMO otsusest.

Artikkel 18

Uurimuslik kalapüük

1.   Liikmesriigid ei anna nende lipu all sõitvatele kalalaevadele luba tegeleda uurimusliku kalapüügiga ilma SPRFMO eelneva loata.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõigil nende lipu all sõitvatel kalalaevadel tegeletakse uurimusliku kalapüügiga üksnes vastavalt SPRFMO heaks kiidetud kalapüügi tegevuskavale.

3.   Liikmesriigid tagavad, et SPRFMO andmekogumiskavaga nõutud andmed on esitatud komisjonile, kes edastab kõnealused andmed SPRFMO sekretariaadile.

4.   Uurimusliku kalapüügi luba omavatel liidu kalalaevadel on keelatud uurimuslikku kalapüüki jätkata, välja arvatud juhul, kui SPRFMO sekretariaadile on esitatud SPRFMO andmekogumiskavas täpsustatud andmed viimase hooaja kohta, mil püük toimus, ja SPRFMO teaduskomiteele on antud võimalus need läbi vaadata.

5.   Liikmesriigid, kelle kalalaevad osalevad uurimuslikus kalapüügis, tagavad, et kõigil nende lipu all sõitvatel kalalaevadel on pardal üks või mitu sõltumatut vaatlejat, et koguda andmeid vastavalt SPRFMO andmekogumiskavale.

Artikkel 19

Kalalaeva asendamine uurimusliku kalapüügi korral

1.   Olenemata artiklitest 17 ja 18 võivad liikmesriigid lubada uurimusliku kalapüügiga tegeleda nende lipu all sõitval laeval, mida kalapüügi tegevuskava ei hõlma, kui kalapüügi tegevuskavas esitatud liidu kalalaeval ei ole võimalik tegeleda asjaomase püügiga põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata komisjoni ja esitab:

a)

plaanitava asenduslaeva täielikud andmed;

b)

põhjaliku aruande asendamise põhjuste kohta ja kõik asjakohased täiendavad dokumendid;

c)

kõigi asenduslaeval kasutatavate püügivahendite täieliku tehnilise kirjelduse.

2.   Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

III PEATÜKK

Suured pelaagilised triivvõrgud, süvamere nakkevõrgud ja muud nakkevõrgud

Artikkel 20

Suured pelaagilised triivvõrgud ja süvamere nakkevõrgud

Suurte pelaagiliste triivvõrkude ja kõigi süvamere nakkevõrkude kasutamine on kogu SPRFMO konventsiooni alal keelatud.

Artikkel 21

Nakkevõrgud

Liikmesriigid, kelle laevadega, mille pardal on nakkevõrgud, kavatsetakse läbida SPRFMO konventsiooni ala:

a)

annavad vähemalt 36 tundi enne laeva SPRFMO konventsiooni alale sisenemist sellest teada SPRFMO sekretariaadile, teatades muu hulgas alale sisenemise ja sealt väljumise eeldatavad kuupäevad ning pardal oleva nakkevõrgu pikkuse;

b)

tagavad, et nende lipu all sõitvatel laevadel kasutatakse laevaseiresüsteemi ja neilt edastatakse SPRFMO konventsiooni alal viibides andmed iga kahe tunni järel;

c)

esitavad SPRFMO sekretariaadile laevaseiresüsteemi asukohateated 30 päeva jooksul alates ajast, mil laev lahkub SPRFMO konventsiooni alalt, ning

d)

juhul kui nakkevõrk kogemata kaotatakse või see üle parda kukub, teatavad SPRFMO sekretariaadile esimesel võimalusel, kuid igal juhul 48 tunni jooksul alates püügivahendi kaotamisest nakkevõrgu kaotamise kuupäeva, kellaaja ja asukoha ning nakkevõrgu pikkuse meetrites.

IV JAOTIS

ÜHISED KONTROLLIMEETMED

I PEATÜKK

Kalapüügiload

Artikkel 22

SPRFMO laevaregister

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 15. novembriks nimekirja nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, millega on järgmisel aastal lubatud püüda kala SPRFMO konventsiooni alal, sealhulgas V lisa kohase teabe. Komisjon edastab kõnealuse nimekirja SPRFMO sekretariaadile. Liikmesriigid võtavad SPRFMO konventsiooni ala kalapüügilubade väljaandmisel arvesse seda, kuidas kalalaevad ja käitajad on seni õigusnorme täitnud.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile nende lipu all sõitvatest kalalaevadest, millega on lubatud püüda kala SPRFMO konventsiooni alal, vähemalt 20 päeva enne selliste laevade esimese sisenemise kuupäeva SPRFMO konventsiooni alale. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 15 päeva enne SPRFMO konventsiooni alale esimese sisenemise kuupäeva.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvate ja SPRFMO konventsiooni ala kalapüügiluba omavate kalalaevade andmeid ajakohastatakse. Komisjonile teatatakse igast muudatusest vähemalt 10 päeva jooksul pärast sellist muudatust. Komisjon teavitab SPRFMO sekretariaati viie päeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.

4.   Kui luba peatatakse, selle andmisest keeldutakse või see tunnistatakse muudel asjaoludel kehtetuks, teatavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjonile, et viimane saaks esitada kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile kolme päeva jooksul pärast loa kehtetuks muutumise kuupäeva.

5.   Liidu kalalaevadega, mis ei ole kantud SPRFMO laevaregistrisse, on keelatud püüda SPRFMO konventsiooni alal SPRFMO vastutusalasse kuuluvaid kalaliike.

II PEATÜKK

Ümberlaadimine

Artikkel 23

Ümberlaadimise üldsätted

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse nende ümberlaadimistoimingute suhtes, mis on tehtud:

a)

SPRFMO konventsiooni alal seoses sealt püütud SPRFMO kalavarude ja nendega koos püütud muude liikidega;

b)

väljaspool SPRFMO konventsiooni ala seoses sealt püütud SPRFMO kalavarude ja nendega koos püütud muude liikidega.

2.   Merel ja sadamas võib ümberlaadimistoiminguid teha üksnes SPRFMO laevaregistrisse kantud kalalaevadega.

3.   SPRFMO konventsiooni alal võib kütust, laevapere liikmeid, püügivahendeid või muud varustust merel üle anda üksnes SPRFMO laevaregistrisse kantud kalalaevadelt.

4.   SPRFMO kalavarude ja koos nendega SPRFMO konventsiooni alalt püütud muude liikide ümberlaadimine merel on liidu vetes keelatud.

Artikkel 24

Stauriidi ja põhjalähedaste liikide ümberlaadimisest teatamine

1.   Olenemata sellest, kus ümberlaadimine toimub, edastab selle liikmesriigi ametiasutus, kelle lipu all sõitvatelt kalalaevadelt SPRFMO konventsiooni alal püütud stauriidi ja põhjalähedasi liike ümber laaditakse, samal ajal komisjonile ning SPRFMO sekretariaadile järgmise teabe:

a)

ümberlaadimise kavatsuse teade, milles märgitakse 14-päevane periood, mil SPRFMO konventsiooni alal püütud stauriidi ja põhjalähedasi liike on kavas ümber laadida, ning mis peab laekuma seitse päeva enne 14-päevase perioodi esimest päeva;

b)

tegelikku ümberlaadimist käsitlev teade, mis peab laekuma vähemalt 12 tundi enne ümberlaadimise eeldatavat aega.

Liikmesriigid võivad lubada, et liidu kalalaeva käitaja esitab kõnealuse teabe elektrooniliselt otse SPRFMO sekretariaadile, kui samal ajal edastatakse kõnealune teave ka komisjonile.

2.   Lõikes 1 osutatud teated sisaldavad asjakohast kättesaadavat teavet ümberlaadimistoimingu kohta, sealhulgas eeldatavat kuupäeva ja kellaaega, eeldatavat asukohta, kalavaru ning VII lisa kohast teavet asjaomase liidu kalalaeva kohta.

Artikkel 25

Stauriidi ja põhjalähedaste liikide ümberlaadimise seire

1.   Kui mahalaadiva või vastuvõtva liidu kalalaeva pardal on vaatleja, jälgib vaatleja ümberlaadimistoiminguid. Vaatleja täidab ümberlaadimisega seotud SPRFMO püügipäevikulehe vastavalt VIII lisale, et kontrollida ümberlaaditud kalandustoodete kogust ja liike, ning esitab püügipäevikulehe koopia selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle lipu all kontrollitav laev sõidab.

2.   Liikmesriik, kelle lipu all kalalaev sõidab, esitab ümberlaadimisega seotud SPRFMO püügipäevikulehe vaatlusandmed komisjonile 10 päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist. Komisjon edastab kõnealused andmed SPRFMO sekretariaadile hiljemalt 15 päeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

3.   Ümberlaaditavate kalandustoodete koguse ja liikide kontrollimiseks ning selle tagamiseks, et kontrolli saaks teha nõuetekohaselt, peab pardal oleval vaatlejal olema täielik juurdepääs kontrollitavale liidu kalalaevale, sealhulgas laevaperele, püügivahenditele, varustusele, püügiandmetele (sealhulgas elektrooniliselt) ja kalatrümmidele.

Artikkel 26

Pärast stauriidi ja põhjalähedaste liikide ümberlaadimist esitatav teave

1.   Liikmesriigid, kelle laevadel tehakse ümberlaadimistoiminguid, teatavad kõigist ümberlaadimise üksikasjadest samal ajal nii SPRFMO sekretariaadile kui ka komisjonile vastavalt IX lisale hiljemalt seitse päeva pärast ümberlaadimise toimumist.

2.   Liikmesriigid võivad lubada, et liidu kalalaeva käitaja esitab lõikes 1 osutatud teabe elektrooniliselt otse SPRFMO sekretariaadile, kui samal ajal edastatakse kõnealune teave ka komisjonile. Kõik liidu kalalaeva käitaja poolt SPRFMO sekretariaadilt saadud taotlused selgituste saamiseks edastatakse ka komisjonile.

III PEATÜKK

Andmete kogumine ja aruandlus

Artikkel 27

Andmete kogumine ja aruandlus

1.   Lisaks artiklites 7, 11, 14, 16, 18, 25 ja 26 sätestatud aruandlusnõuetele esitavad liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, komisjonile käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmed.

2.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad iga aasta 15. septembriks komisjonile eelmise kalendriaasta jooksul püütud liikide ja liigirühmade eluskaalu. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile 30. septembriks.

3.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad komisjonile iga aasta 15. juuniks andmed traalpüügi kohta traalide kaupa; andmed põhjaõngejadade kohta õngede sisselaskmise alusel; andmed lossimiste (sh külmutuslaevad) ja ümberlaadimiste kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile 30. juuniks.

4.   Komisjon võib rakendusaktides sätestada käesolevas artiklis osutatud andmete esitamise üksikasjalikud nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

Vaatlejate programmid

Artikkel 28

Vaatlejate programmid

1.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, koostavad vaatlejate programmid, et koguda X lisas sätestatud andmeid.

2.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad komisjonile iga aasta 15. septembriks X lisas sätestatud kohaldatavad vaatlusandmed eelmise kalendriaasta kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile 30. septembriks.

3.   Liikmesriigid, kelle laevadega püütakse kala SPRFMO konventsiooni alal, esitavad iga aasta 15. augustiks eelmise aasta vaatlejate programmi rakendamise aastaaruande. Aruanne kajastab vaatlejate koolitust, programmi koostamist ja ulatust, kogutud andmete liiki ning aasta jooksul ilmnenud probleeme. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile 1. septembriks.

Artikkel 29

Laevaseiresüsteem

1.   Liidu kalalaevadele paigaldatud satelliitseireseadmed tagavad laevaseiresüsteemi andmete automaatse edastamise lipuriigi kalapüügi seirekeskusele, kusjuures positsiooniviga peab satelliitnavigatsiooni normaalsetes toimimistingimustes olema alla 100 meetri.

2.   Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seirekeskused edastavad automaatselt ja pidevalt nende lipu all sõitvate SPRFMO konventsiooni alal kala püüdvate laevade laevaseiresüsteemi andmed SPRFMO sekretariaadile sagedusega vähemalt kord tunnis ning et nende lipu all sõitvatele laevadele paigaldatud satelliitseireseadmed suudavad edastada laevaseiresüsteemi andmeid vähemalt iga 15 minuti tagant.

3.   Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõike 4 kohaldamisel loetakse SPRFMO konventsiooni alaks, kus kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1, ka SPRFMO konventsiooni ala ümbritsev 100 meremiili laiune vöönd.

4.   Liikmesriigid tagavad, et kui nende lipu all sõitvatel laevadel on satelliitseireseadme antenn paigaldatud seadme korpusest eraldi, kasutatakse nii satelliitnavigatsioonisaatja kui ka -dekooderi jaoks üht ühist antenni ning korpus on selle antenniga ühe katkematu kaabli kaudu ühendatud.

V PEATÜKK

Kolmandate riikide kalalaevade kontrollimine liikmesriikide sadamates

Artikkel 30

Kontaktpunktid ja määratud sadamad

1.   Liikmesriik, kes soovib anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on SPRFMO konventsiooni alal püütud kalandustooted või sellistest kalavarudest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, peab:

a)

määrama sadamad, kuhu võidakse taotleda kolmanda riigi kalalaeva sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

b)

määrama kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

c)

määrama kontaktpunkti inspekteerimisaruannete vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 11 lõikele 3.

2.   Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide ja määratud sadamate loetelu muudatused komisjonile vähemalt 40 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne muudatuste jõustumist.

Artikkel 31

Eelnev teatamine

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 6 lõikest 1 nõuavad sadamaliikmesriigid, et kolmandate riikide kalalaevade kohta, millega kavatsetakse nende sadamates lossida või ümber laadida SPRFMO kalandustooteid, mida ei ole varem lossitud või ümber laaditud, esitataks hiljemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega XI lisa kohaselt järgmine teave:

a)

laeva tunnusandmed (pardatähis, nimi, lipuriik, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number (kui on) ja rahvusvaheline raadiokutsung);

b)

selle määratud sadama nimi, kuhu kalalaevaga soovitakse siseneda, ja sadamakülastuse eesmärk (lossimine või ümberlaadimine);

c)

kalapüügiloa koopia või asjakohasel juhul mõni muu kalalaevale antud luba tegevuse tõendamiseks seoses SPRFMO kalandustoodetega või luba neid ümber laadida;

d)

eeldatav sadamasse saabumise kuupäev ja kellaaeg;

e)

iga pardal hoitava SPRFMO kalandustoote eeldatav kogus (kilogrammides) koos vastavate püügipiirkondadega. Kui SPRFMO kalandustooteid pardal ei ole, esitatakse tühi ehk null-aruanne;

f)

iga lossitava või ümberlaaditava SPRFMO kalandustoote eeldatav kogus koos vastavate püügipiirkondadega;

g)

kalalaeva munsterroll;

h)

püügireisi kuupäevad.

2.   Lõike 1 kohaselt esitatud teabele tuleb lisada määruse (EL) nr 1005/2008 III peatüki kohaselt kinnitatud püügisertifikaat, kui kolmanda riigi kalalaeva pardal on SPRFMO kalandustooted.

3.   Sadamaliikmesriigid võivad küsida ka lisateavet, et kindlaks teha, kas kalalaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või sellega seotud tegevusega.

4.   Sadamaliikmesriigid võivad ette näha pikema või lühema teatamistähtaja, kui on sätestatud lõikes 1, võttes muu hulgas arvesse kalandustoote liiki ning püügipiirkondade ja nende sadamate vahelist kaugust. Sellisel juhul teavitab sadamaliikmesriik komisjoni, kes edastab teabe kiiresti SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 32

Sadamas lossimise või ümberlaadimise luba

Pärast artikli 31 kohase asjaomase teabe saamist otsustab sadamaliikmesriik, kas lubada või keelata kolmanda riigi kalalaeval oma sadamasse siseneda. Kui kolmanda riigi kalalaeva sadamasse sisenemisest keeldutakse, teavitab sadamaliikmesriik komisjoni, kes edastab teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile. Sadamaliikmesriigid keelavad oma sadamatesse siseneda kalalaevadel, mis on kantud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade SPRFMO nimekirja.

Artikkel 33

Inspekteerimine sadamas

1.   Sadamaliikmesriigid inspekteerivad vähemalt 5 % SPRFMO kalandustoodetega seotud lossimis- ja ümberlaadimistoimingutest, mida kolmanda riigi kalalaevadega nende määratud sadamates tehakse.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõike 2 kohaldamist, inspekteerivad sadamaliikmesriigid kolmanda riigi kalalaevu, kui:

a)

teine konventsiooniosaline, SPRFMO koostööpartner või asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon taotleb, et konkreetset kalalaeva tuleb inspekteerida, eelkõige kui sellisele taotlusele on lisatud tõendid, et asjaomasel kalalaeval on tegeletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, ja on selgelt alust kahtlustada, et kalalaeval on tegeletud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

b)

kalalaeva kohta ei ole esitatud täielikku teavet, nagu on nõutud artiklis 31;

c)

kalalaeval on SPRFMO või muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni reeglitest tulenevalt keelatud sadamasse siseneda või sadamat kasutada.

Artikkel 34

Inspekteerimismenetlus

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 10 sätestatud inspekteerimismenetluse nõuetele.

2.   Liikmesriigi inspektoritel peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument. Nad võivad teha koopiaid kõikidest asjakohastest dokumentidest.

3.   Inspekteeritakse viisil, et võimalikult vähe häirida kolmanda riigi kalalaeva ning et saagi kvaliteet võimaluse korral ei halveneks.

4.   Pärast inspekteerimise lõpuleviimist antakse laeva kaptenile võimalus lisada aruandele oma kommentaarid või vastuväited ning võtta seoses inspekteerimisaruandega ühendust asjaomase sadamaliikmesriigi pädeva asutusega. Inspekteerimisaruande vorm on esitatud XII lisas. Laeva kaptenile antakse aruande koopia.

5.   Sadamaliikmesriik edastab komisjonile 12 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise lõpuleviimise kuupäeva koopia määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 10 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 3 osutatud inspekteerimisaruandest, mis on täidetud vastavalt käesoleva määruse XII lisale. Komisjon edastab aruande SPRFMO sekretariaadile 15 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimise lõpuleviimist.

6.   Kui inspekteerimisaruannet ei ole võimalik saata komisjonile, et edastada see 15 tööpäeva jooksul SPRFMO sekretariaadile, teatab sadamaliikmesriik komisjonile küllalt aegsasti viivituse põhjused ja aja, mil aruanne esitatakse, nii et komisjon saaks SPRFMO sekretariaati 15 tööpäeva jooksul teavitada.

Artikkel 35

Sadamas inspekteerimise käigus SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete tõendatud rikkumiste korral kohaldatav menetlus

1.   Kui inspekteerimise käigus kogutud teave sisaldab tõendeid, et kolmanda riigi kalalaevaga on rikutud SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid, kohaldatakse lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 11 käesolevat artiklit.

2.   Sadamaliikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile inspekteerimisaruande koopia nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul viie tööpäeva jooksul. Komisjon edastab kõnealuse aruande viivitamata SPRFMO sekretariaadile ja lipuriigiks olevale konventsiooniosalisele või SPRFMO koostööpartneri kontaktpunktile.

3.   Sadamaliikmesriigid teatavad kiiresti rikkumise korral võetud meetmetest lipuriigiks oleva konventsiooniosalise või SPRFMO koostööpartneri pädevale asutusele ja komisjonile, kes edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile.

VI PEATÜKK

Täitmise tagamine

Artikkel 36

Liikmesriikide teatatud väidetavad SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rikkumised

Liikmesriigid esitavad vähemalt 145 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut komisjonile dokumenteeritud teabe võimalike juhtumite kohta, mil viimase kahe aasta jooksul ei ole SPRFMO konventsiooni alal kalalaevaga täidetud SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon uurib kõnealust teavet ja edastab selle kohasel juhul SPRFMO sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne aastakoosolekut.

Artikkel 37

Liikmesriigi kalalaeva lisamine SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja

1.   Kui komisjon saab SPRFMO sekretariaadilt ametliku teate, et liikmesriigi kalalaev on kantud SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, edastab ta teate, sealhulgas tõendavad dokumendid ja SPRFMO sekretariaadi esitatud muu dokumenteeritud teabe lipuliikmesriigile temapoolsete märkuste saamiseks hiljemalt 45 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut. Komisjon uurib kõnealust teavet ja edastab selle SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne aastakoosolekut.

2.   Pärast komisjoni teate saamist teatavad lipuliikmesriigi ametiasutused kalalaeva omanikule, et laev on kantud SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, samuti teatavad nad võimalikest tagajärgedest juhul, kui laeva kandmine SPRFMO poolt vastu võetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja saab kinnitust.

Artikkel 38

SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud kalalaevadega seotud meetmed

1.   Kui SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri on vastu võetud, palub komisjon lipuliikmesriigil teatada kindlaks tehtud kalalaeva omanikule SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kandmisest ja tagajärgedest, mis tulenevad kõnealusesse nimekirja kandmisest.

2.   Kui liikmesriigil on teavet, et SPRFMO ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud kalalaeva nimi või rahvusvaheline raadiokutsung on muutunud, edastab ta kõnealuse teabe võimalikult kiiresti komisjonile. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 39

SPRFMO sekretariaadi teatatud väidetav nõuete täitmata jätmine

1.   Kui komisjon saab SPRFMO sekretariaadilt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik ei ole väidetavalt SPRFMO konventsiooni ja/või SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid täitnud, edastab komisjon kõnealuse teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2.   Liikmesriik esitab komisjonile väidetava nõuete täitmata jätmise suhtes algatatud uurimise tulemused ja võetud meetmed probleemi lahendamiseks vähemalt 45 päeva enne SPRFMO komisjoni aastakoosolekut. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne aastakoosolekut.

Artikkel 40

Konventsiooniosalise või SPRFMO koostööpartneri teatatud väidetavad SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete rikkumised

1.   Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, kellele konventsiooniosalised ja SPRFMO koostööpartnerid saadavad sadamas läbiviidud inspekteerimise aruanded.

2.   Liikmesriigid edastavad kõik määratud kontaktpunktide nimekirja muudatused komisjonile vähemalt 40 päeva enne muudatuste jõustumist. Komisjon edastab kõnealuse teabe SPRFMO sekretariaadile vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist.

3.   Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab konventsiooniosaliselt või SPRFMO koostööpartnerilt inspekteerimisaruande, mis sisaldab tõendeid, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitva kalalaevaga on rikutud SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmeid, uurib lipuliikmesriik viivitamata väidetavat rikkumist ning teatab komisjonile uurimise seisust ja võimalike täitemeetmete rakendamisest, et komisjon saaks teavitada SPRFMO sekretariaati kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist. Kui liikmesriik ei saa uurimise seisu aruannet komisjonile esitada kolme kuu jooksul alates inspekteerimisaruande kättesaamisest, teatab ta komisjonile kõnealuse kolmekuulise ajavahemiku jooksul viivituse põhjused ja kuupäeva, hiljemalt millal aruanne esitatakse. Komisjon edastab uurimise seisu või viivitust käsitleva teabe SPRFMO sekretariaadile.

Artikkel 41

Satelliitseireseadmete tehniline rike

1.   Satelliitseireseadmete tehnilise rikke korral tuleb liidu kalalaevade kohta teatada asjakohaste telekommunikatsioonivahendite kaudu kalalaeva lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele iga nelja tunni tagant järgmised andmed:

a)

IMO number;

b)

rahvusvaheline raadiokutsung;

c)

laeva nimi;

d)

laeva kapteni nimi;

e)

asukoht (laius- ja pikkuskraad), kuupäev ja kellaaeg (UTC);

f)

tegevus (püük/transiit/ümberlaadimine).

2.   Liikmesriigid tagavad, et kui satelliitseireseadmete tehniline rike ei ole 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teatamiskohustuse alguskuupäeva kõrvaldatud, lõpetatakse nende lipu all sõitvate kalalaevadega püügitegevus, stoovitakse püügivahendid ja pöördutakse viivitamata sadamasse tagasi, et satelliitseireseadmed remontida.

3.   Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse lisaks määruse (EL) nr 404/2011 artiklis 25 sätestatud nõuetele.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid tuleb käsitleda kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetega.

Artikkel 43

Muudatuste tegemise kord

Selleks et viia SPRFMO kaitse- ja majandamismeetmete muudatused sisse liidu õigusesse, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse:

a)

käesoleva määruse lisasid;

b)

artikli 7 lõigetes 1 ja 2, artiklis 11, artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 16 lõigetes 1 ja 2, artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 22 lõigetes 1 – 4, artikli 24 lõikes 1, artikli 25 lõikes 2, artikli 26 lõikes 1, artikli 27 lõigetes 2 ja 3, artikli 28 lõigetes 2 ja 3, artikli 29 lõikes 1, artikli 30 lõikes 2, artikli 31 lõikes 1, artikli 34 lõigetes 5 ja 6, artikli 35 lõigetes 2 ja 3, artiklis 36, artikli 37 lõikes 1, artikli 39 lõikes 2, artikli 40 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 41 lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tähtaegu;

c)

artiklites 6 ja 15 sätestatud nõuet vaatleja pardaloleku kohta;

d)

võrdlusperioodi, et määrata kindlaks artikli 12 lõike 2 kohane põhjapüügi jalajälg;

e)

artikli 33 lõikes 1 sätestatud inspekteerimise ulatust;

f)

artikli 7 lõikes 2, artiklis 11, artikli 12 lõigetes 2 ja 3, artikli 13 lõigetes 2 ja 3, artikli 14 lõikes 1, artikli 16 lõigetes 1 ja 2, artikli 17 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 2 ja 3, artikli 19 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1, artikli 25 lõikes 2, artikli 27 lõigetes 2 ja 3, artikli 28 lõikes 3, artikli 31 lõikes 1 ja artikli 41 lõikes 1 sätestatud andmete liiki ja teabenõudeid.

Artikkel 44

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 43 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 19. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 43 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 43 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 4. juuli 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

K. EDTSTADLER

(1)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 129.

(2)  Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. juuni 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa 28. juuli 1994. aasta rakenduskokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5)  Nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsus 2012/130/EL Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).

(6)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(7)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(8)  Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1),

(9)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).

I LISA

Nõuded õngejadade varustamisele raskustega

Laevad peavad õngejadade puhul kasutama raskussüsteemi, mille kohaselt saavutatakse õngejada tõendatud minimaalne vajumiskiirus 0,3 m/s, kuni püügivahend ulatub 15 meetri sügavusele. Eelkõige:

a)

väliste raskustega varustatud õngejadade puhul Hispaania süsteemis ja põhjaõngejadade puhul tuleb vähemalt 8,5 kg raskused (kivid) asetada kuni 40-meetriste vahedega, 6 kg raskused (betoonist raskused) kuni 20-meetriste vahedega ja 5 kg raskused (kõvast metallist raskused) kuni 40-meetriste vahedega;

b)

väliste raskustega varustatud automaatsete õngejadade puhul tuleb kasutada vähemalt 5 kg raskusi kuni 40-meetriste vahedega ja lasta need laevalt vette selliselt, et ahtris ei tekiks pinget (pinge ahtris võib juba vette lastud õngejada osad uuesti üles tõsta);

c)

siseste raskustega varustatud õngejadadel peab südamiku raskus olema vähemalt 50 g/m.

II LISA

Linnutõrjeliinide tehniline kirjeldus

Pardal peab kogu aeg olema kaks linnutõrjeliini, mida kasutakse iga kord, kui püügivahend lastakse laevalt vette. Eelkõige:

a)

peab linnutõrjeliin olema laevale kinnitatud selliselt, et kasutamisel on sööt linnutõrjeliiniga kaitstud, isegi külgtuule korral;

b)

linnutõrjeliinidel tuleb kasutada eredavärvilisi peletuspaelasid, mis on piisavalt pikad ja ulatuvad tüüne mere korral veepinnani (pikad peletuspaelad), asetatud vähemalt viiemeetriste vahedega tõrjeliini esimesel 55 meetril ning kinnitatud liini külge pöörlitega, et paelad ei keerduks liini ümber;

c)

linnutõrjeliinidel võib kasutada ka vähemalt ühe meetri pikkuseid peletuspaelasid (lühikesed peletuspaelad), mis on asetatud kuni ühemeetriste vahedega;

d)

kui linnutõrjeliin kasutamisel puruneb või saab kahjustada, tuleb see parandada või asendada selliselt, et laev vastaks kõnealustele nõuetele, enne kui konksud uuesti vette lastakse;

e)

linnutõrjeliine tuleb kasutada selliselt, et:

i)

need jäävad veepinnale, kui konksud on lastud 15 m sügavusele, või

ii)

need ulatuvad lahtiselt vähemalt 150 m kaugusele ja on kinnitatud laevale sellisest kohast, mis tüüne mere korral on 7 m üle veepinna.

III LISA

Linnupeletite tehniline kirjeldus

Linnupeleti koosneb kahest või enamast poomist, mis on kinnitatud laeva ahtrisse, kusjuures vähemalt üks poom on kinnitatud paremparda ahtrisse ja teine poom on kinnitatud vasakparda ahtrisse:

a)

iga poom peab ulatuma vähemalt 4 m laeva pardast või ahtrist väljapoole;

b)

rippköied peavad olema kinnitatud poomi külge vähemalt kahemeetriste vahedega;

c)

plastkoonused, vardad või muud eredavärvilised ja vastupidavad esemed peavad olema kinnitatud rippköite otstesse selliselt, et nende alumine ots on tuulevaikuse ja tüüne mere korral vähemalt 500 mm üle veepinna;

d)

rippköite vahele võib kinnitada köied või võrgud, et vältida sassiminekut.

IV LISA

Juhised ohualdiste mereökosüsteemidega kokkupuutest teadete koostamiseks ja esitamiseks

1.   Üldteave

Sisaldab kontaktandmeid, lipuriiki, laeva nime(sid) ja andmete kogumise kuupäevi.

2.   Ohualti mereökosüsteemi asukoht

Märkida kõigi püügivahendite kasutamise algus- ja lõppasukohad ning tähelepanekud.

Esitada püügiasukohtade kaardid, asjakohane batümeetria või elupaikade ja kalapüügi ruumiline ulatus.

Märkida püügisügavus(ed).

3.   Püügivahend

Märkida igas asukohas kasutatud püügivahendid.

4.   Täiendavad andmed

Võimaluse korral esitada püügitegevuse asukohas või selle lähedal kogutud täiendavad andmed.

Nt järgmised andmed: lehviksonari batümeetrilised andmed, okeanograafilised andmed, nt CDT-profiilid, hoovuse profiilid, vee keemiline koostis, erinevat tüüpi substraadid kõnealustes asukohtades või nende lähedal, muud täheldatud loomaliigid, videosalvestused, heliprofiilid jne.

5.   Ohualti mereökosüsteemi taksonid

Iga püügikoha kohta esitada täheldatud ohualti mereökosüsteemi taksonite üksikasjalikud andmed, sh nende suhteline tihedus, absoluutne tihedus või võimaluse korral organismide arv.

V LISA

Nõuded laeva andmetele

1.

 Artiklite 16, 17 ja 22 kohaselt tuleb koguda järgmised andmed:

i)

praegune lipuriik ja laeva nimi;

ii)

registreerimisnumber;

iii)

rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas);

iv)

UVI (kordumatu laevatunnus) / IMO number;

v)

eelmised nimed (kui on teada);

vi)

registreerimissadam;

vii)

varasem lipuriik;

viii)

laeva tüüp;

ix)

kalapüügiviisi(de) liik;

x)

pikkus;

xi)

pikkuse tüüp, nt kogupikkus, loodsirgete vaheline pikkus;

xii)

brutotonnaaž – GT (esitada eelistatavalt brutotonnides);

xiii)

brutoregistertonnaaž – GRT (esitada, kui brutotonnaaž ei ole teada; võib märkida ka brutotonnaažile lisaks);

xiv)

peamasina(te) võimsus (kW);

xv)

lastiruumi mahutavus (m3);

xvi)

külmutusseadmete liik (kui neid on);

xvii)

külmutusseadmete arv (kui neid on);

xviii)

külmutusseadmete mahutavus (kui neid on);

xix)

laeva sideliigid ja -numbrid (INMARSAT A, B ja C numbrid);

xx)

laevaseiresüsteemi andmed (mark, mudel, omadused ja tunnus);

xxi)

omaniku/omanike nimi;

xxii)

omaniku/omanike aadress;

xxiii)

kalapüügiloa alguskuupäev;

xxiv)

kalapüügiloa lõppkuupäev;

xxv)

SPRFMO laevaregistrisse kandmise kuupäev;

xxvi)

kõrgresolutsiooniga, nõuetekohase heleduse ja kontrastiga kvaliteetne laevafoto, mis on tehtud vähem kui viis aastat tagasi:

—

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva tüürpoord ja selle osad;

—

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on kogu pikkuses näha laeva pakpoord ja selle osad;

—

vähemalt 12 × 7 cm suurune foto, millel on näha vaid laeva ahter.

2.

 Võimaluse korral tuleb esitada järgmine teave:

i)

väline märgistus (nt laeva nimi, registreerimisnumber või rahvusvaheline raadiokutsung);

ii)

kalatöötlemisviisid (vajaduse korral);

iii)

ehitamise aasta;

iv)

ehitamise koht;

v)

teoreetiline pardakõrgus;

vi)

laius;

vii)

elektroonilised pardaseadmed (nt raadio, kajalood, radar, võrgusonarid);

viii)

kalapüügiloa omanik(ud) (kui muu kui laevaomanik);

ix)

kalapüügiloa omaniku (omanike) aadress (kui muu kui laevaomaniku aadress);

x)

laeva käitaja(te) nimi (kui muu kui laevaomanik);

xi)

laeva käitaja(te) aadress (kui muu kui laevaomaniku aadress);

xii)

laeva kapteni nimi;

xiii)

laeva kapteni kodakondsus;

xiv)

püügimeistri nimi;

xv)

püügimeistri kodakondsus.

VI LISA

Uurimusliku kalapüügi tegevuskava

Uurimusliku kalapüügi tegevuskava peab kättesaadavas ulatuses sisaldama järgmist teavet:

i)

uurimusliku kalapüügi kirjeldus, sh piirkond, sihtliigid, kavandatud püügiviisid, kavandatud maksimaalsed püügi piirnormid ning kõnealuste püügi piirnormide jaotus püügipiirkondade ja liikide kaupa;

ii)

kasutatavate püügivahendite liikide tehniline ja täielik kirjeldus, sealhulgas püügivahendi võimalikud muudatused, et leevendada kavandatava püügi mõju mittesihtliikidele, sihtliikidega seotud või neist sõltuvatele liikidele või nende kalavarude elukohaks olevatele mereökosüsteemidele;

iii)

kalapüügi tegevuskavaga hõlmatud ajavahemik (kuni kolm aastat);

iv)

põhjalikel uurimis- või vaatlusreisidel kogutud bioloogiline teave, nagu levik, arvukus, andmed liikide ja kalavarude iseloomulike tunnuste kohta;

v)

üksikasjalikud andmed mittesihtliikide, sõltuvate ja seotud liikide või nende kalavarude elukohaks olevate mereökosüsteemide kohta ning ulatus, mil määral võiks püük kavandatud piirkonnas selliseid liike mingil moel mõjutada; samuti selliste mõjude leevendamiseks võetavad meetmed;

vi)

asjakohasel juhul kogu püügitegevuse eeldatav mõju uurimusliku kalapüügi toimumise alal;

vii)

sama piirkonna teistest püügipiirkondadest või mujal asuvatest sarnastest püügipiirkondadest saadav teave, mis võib aidata hinnata uurimusliku kalapüügi võimalikku saagikust, et liikmesriik saaks kõnealuse teabe esitada;

viii)

kui kavandatakse põhjapüüki, siis mõjuhinnang asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate ja põhjapüügiga tegelevate laevade kohta vastavalt artiklitele 12 ja 13;

ix)

kui sihtliike majandab ka SPRFMO naabruses asuv piirkondlik kalandusorganisatsioon või sarnane organisatsioon, siis sellise püügitegevuse piisav kirjeldus, et SPRFMO teaduskomitee saaks esitada oma nõuande.

VII LISA

Ümberlaadimisest etteteatamine

Liikmesriigid peavad artikli 24 lõike 1 kohaselt esitama järgmised andmed.

 

Lossiva laeva üksikasjalikud andmed

a)

Laeva nimi

b)

Registreerimisnumber

c)

Rahvusvaheline raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

f)

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

Vastuvõtva laeva üksikasjalikud andmed

a)

Laeva nimi

b)

Registreerimisnumber

c)

Rahvusvaheline raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

f)

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

VIII LISA

Vaatleja esitatav teave ümberlaadimise kohta

Artikli 25 lõike 1 kohaselt ümberlaadimist jälgiv vaatleja peab esitama järgmised andmed.

I.   Lossiva kalalaeva üksikasjalikud andmed

Laeva nimi

 

Registreerimisnumber

 

Rahvusvaheline raadiokutsung

 

Laeva lipuriik

 

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

 

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

II.   Vastuvõtva kalalaeva üksikasjalikud andmed

Laeva nimi

 

Registreerimisnumber

 

Rahvusvaheline raadiokutsung

 

Laeva lipuriik

 

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

 

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

III.   Ümberlaadimistoiming

Ümberlaadimise alguse kuupäev ja kellaaeg (UTC)

 

Ümberlaadimise lõppemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)

 

Merel toimuva ümberlaadimise korral: asukoht (1/10 kraadi täpsusega) ümberlaadimise alguses. Kui ümberlaadimine toimub sadamas: sadama nimi, riik ja kood (1)

 

Merel toimuva ümberlaadimise korral: asukoht (1/10 kraadi täpsusega) ümberlaadimise lõppemisel

 

Tooteliikide kirjeldus kalaliikide kaupa (nt terve kala, külmutatud kala 20 kg kastides)

Liik

 

Tooteliik

 

Liik

 

Tooteliik

 

Liik

 

Tooteliik

 

Kastide arv, toote netokaal (kg), kalaliikide kaupa.

Liik

 

Kastid

 

Netokaal

 

Liik

 

Kastid

 

Netokaal

 

Liik

 

Kastid

 

Netokaal

 

Liik

 

Kastid

 

Netokaal

 

Ümberlaaditud toote kogunetokaal (kg)

 

Külmveolaevas toodete ladustamiseks kasutatavate trümmide arv

 

Vastuvõtva kalalaeva sihtsadam ja -riik

 

Eeldatav saabumiskuupäev

 

Eeldatav lossimiskuupäev

 

IV.   Märkused (vajaduse korral)

V.   Kontroll

Vaatleja nimi

 

Ametiasutus

 

Allkiri ja tempel

 

(1)  ÜRO asukohakood (UN/LOCODE).

IX LISA

Pärast ümberlaadimist esitatav teave

Artikli 26 lõike 1 kohaselt peavad lipuliikmesriigid esitama komisjonile hiljemalt seitse päeva pärast ümberlaadimise toimumist järgmise teabe.

 

Lossiva laeva üksikasjalikud andmed

a)

Laeva nimi

b)

Registreerimisnumber

c)

Rahvusvaheline raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

f)

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

Vastuvõtva laeva üksikasjalikud andmed

a)

Laeva nimi

b)

Registreerimisnumber

c)

Rahvusvaheline raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

IMO number/IHS Fairplay number (kui on olemas)

f)

Laeva kapteni nimi ja kodakondsus

 

Ümberlaadimistoimingu üksikasjalikud andmed

a)

Ümberlaadimise alguse kuupäev ja kellaaeg (UTC)

b)

Ümberlaadimise lõppemise kuupäev ja kellaaeg (UTC)

c)

Kui ümberlaadimine toimub sadamas:

sadamariik, sadama nimi ja kood

d)

Merel toimuva ümberlaadimise korral:

i)

asukoht (1/10 kraadi täpsusega) ümberlaadimise alguses (kümnendarvuna)

ii)

asukoht (1/10 kraadi täpsusega) ümberlaadimise lõppemisel (kümnendarvuna)

e)

Vastuvõtvas laevas toodete ladustamiseks kasutatavate trümmide arv

f)

Vastuvõtva laeva sihtsadam

g)

Eeldatav saabumiskuupäev

h)

Eeldatav lossimiskuupäev

 

Ümberlaaditud saagi andmed

a)

Ümberlaaditud liigid:

i)

kala kirjeldus tooteliikide kaupa (nt terve kala, külmutatud kala);

ii)

kastide arv ja toote netokaal (kg) liikide kaupa;

iii)

ümberlaaditud toote kogunetokaal (kg).

b)

Kasutatud püügivahendid laeval, millelt saak ümber laaditakse

 

Kontroll (asjakohasel juhul)

a)

Vaatleja nimi

b)

Ametiasutus

X LISA

Vaatlusandmed

Laeva andmed ja vaatlusandmed tuleb märkida ainult üks kord iga vaatlejaga hõlmatud reisi kohta ja esitada selliselt, et laeva andmed oleksid vastavuses punktide A, B, C ja D kohaselt nõutavate andmetega.

A.   Laeva andmed ja vaatlusandmed, mida tuleb koguda iga vaatlusreisi kohta

1.   Igal püügireisil, millel vaatleja osaleb, tuleb koguda järgmised laevaandmed:

a)

praegune lipuriik;

b)

laeva nimi;

c)

laeva kapteni nimi;

d)

püügimeistri nimi;

e)

registreerimisnumber;

f)

rahvusvaheline raadiokutsung (kui on olemas);

g)

Lloydi/IMO number (kui on olemas);

h)

eelmised nimed (kui on teada);

i)

registreerimissadam;

j)

varasem lipuriik (kui on olnud);

k)

laeva tüüp (kasutada asjakohast ISSCFV koodi);

l)

püügiviis(id) (kasutada asjakohast ISSCFG koodi);

m)

pikkus (m);

n)

pikkuse tüüp, nt kogupikkus, loodsirgete vaheline pikkus;

o)

laius (m);

p)

brutotonnaaž – GT (esitada eelistatavalt brutotonnides);

q)

brutoregistertonnaaž – GRT (esitada, kui brutotonnaaž ei ole teada; võib märkida ka brutotonnaažile lisaks);

r)

peamasina(te) võimsus (kilovattides);

s)

lastiruumi mahutavus (kuupmeetrites);

t)

andmed pardaseadmete kohta, mis võivad mõjutada püügivõimsust (navigatsiooniseadmed, radar, sonar, ilmafaks või ilmasatelliit, veepinna temperatuuri kujutise vastuvõtja, Doppleri hoovusemõõtur, raadiopeilingaator), kui see on vajalik;

u)

laevapere liikmete koguarv (kogu personal, v.a vaatlejad).

2.   Igal püügireisil, millel vaatleja osaleb, tuleb koguda järgmised vaatlusandmed:

a)

vaatleja nimi;

b)

vaatleja asutus;

c)

pardalemineku kuupäev (UTC kuupäev);

d)

pardalemineku sadam;

e)

laevalt lahkumise kuupäev (UTC kuupäev);

f)

laevalt lahkumise sadam.

B.   Püügi- ja püügikoormuse andmed, mida tuleb koguda traalpüügi kohta

1.   Andmed kogutakse eraldi (traalide kaupa) kõigi traalide kohta, mida vaatleja jälgib.

2.   Iga traali kohta, mida vaatleja jälgib, tuleb koguda järgmised andmed:

a)

traali vettelaskmise kuupäev ja kellaaeg (kellaaeg, mil püük algab – UTC);

b)

traali väljatõmbamise kuupäev ja kellaaeg (kellaaeg, mil püügivahendit hakatakse välja tõmbama – UTC);

c)

püügivahendi lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

d)

püügivahendi lõppasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

e)

kavandatud sihtliigid (FAO liigikood);

f)

traali tüüp, põhjatraal või pelaagiline traal (kasutada ISCCFG püügivahendite standardite hulgast sobivat põhja- või pelaagilise traali koodi);

g)

traali tüüp: üksiktraal, kaksiktraal, kolmiktraal (S, D või T);

h)

võrgu ava kõrgus;

i)

võrgu ava laius;

j)

võrgu pära võrgusilma suurus (venitatud võrgusilm, mm) ja võrgusilma liik (romb, ruut vm);

k)

püügivahendi sügavus (alumisest selisest) püügi alustamisel;

l)

põhja (merepõhi) sügavus püügi alustamisel;

m)

kõigi pardal hoitavate liikide (FAO liigikood) hinnanguline kogus, liikide kaupa, eluskaalus (lähima kg-ni);

n)

kas püügi käigus püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida liikide kaupa kõik püütud mereimetajad, -linnud ja -roomajad või muud ohustatud liigid;

o)

kas traalis oli põhjaorganisme? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida traaliga püütud tundlikud põhjaorganismid, eelkõige ohualtid või elupaiku moodustavad liigid, nt käsnad, pehmed korallid või korallid;

p)

hinnanguline kogus (kaal või maht) ülejäänud mereressurssidest, mida ei ole loetelud alapunktides m, n või o ja mis lasti tagasi vette, jaotatuna väikseimaks teadaolevaks taksoniks;

q)

märkida, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati:

i)

kas kasutati linnutõrjeliine? (puudub/seadme kood – nagu on kirjeldatud punktis L)

ii)

kas kasutati linnupeleteid? (puudub/seadme kood – nagu on kirjeldatud punktis N)

iii)

kirjeldada kalajäätmete kõrvaldamisega ja tagasiheitega seotud tegevust pardal (valida kõik asjakohased tegevused: jäätmete heide on keelatud õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal/üksnes vedeliku heide/jäätmete hoidmine pardal > 2 tundi/muu/puudub)

iv)

kas kasutati muid meetmeid, et vähendada mereimetajate, merelindude, roomajate või muude ohustatud liikide kaaspüüki? (jah/ei)

Kui „jah“, kirjeldage.

C.   Püügi- ja püügikoormuse andmed, mida tuleb koguda seinnoodapüügi kohta

1.   Andmed kogutakse eraldi (nootade kaupa) kõigi seinnootade kohta, mida vaatleja jälgib.

2.   Iga seinnooda kohta, mida vaatleja jälgib, tuleb koguda järgmised andmed:

a)

otsingu aeg kokku enne nooda vettelaskmist, alates eelmise nooda vettelaskmisest;

b)

nooda vettelaskmise kuupäev ja kellaaeg (kellaaeg, mil püük algab – UTC);

c)

nooda väljatõmbamise kuupäev ja kellaaeg (kellaaeg, mil püügivahendit hakatakse välja tõmbama – UTC),

d)

nooda lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

e)

võrgu kogupikkus (m);

f)

võrgu kõrgus (m);

g)

võrgusilma suurus (venitatud võrgusilm, mm) ja liik (romb, ruut vm);

h)

kavandatud sihtliigid (FAO liigikood);

i)

kõigi pardal hoitavate liikide (FAO liigikood) hinnanguline kogus, liikide kaupa, eluskaalus (lähima kg-ni);

j)

kas püügi käigus püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida liikide kaupa kõik püütud mereimetajad, -linnud ja -roomajad või muud ohustatud liigid;

k)

kas noodas oli põhjaorganisme? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida püütud tundlikud põhjaorganismid, eelkõige ohualtid või elupaiku moodustavad liigid, nt käsnad, pehmed korallid või korallid;

l)

hinnanguline kogus (kaal või maht) ülejäänud mereressurssidest, mida ei ole loetletud alapunktis i, j või k ja mis lasti tagasi vette, jaotatuna väikseimaks teadaolevaks taksoniks;

m)

märkida ja kirjeldada, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati.

D.   Püügi- ja püügikoormuse andmed, mida tuleb koguda põhjaõngejada kasutamise kohta

1.   Andmed kogutakse eraldi (õngekonksude kaupa) kõigi põhjaõngejadade kohta, mida vaatleja jälgib.

2.   Iga õngejada kohta, mida vaatleja jälgib, tuleb koguda järgmised andmed:

a)

õngekonksude vettelaskmise kuupäev ja kellaaeg (UTC vorming);

b)

õngekonksude väljatõmbamise kuupäev ja kellaaeg (UTC vorming);

c)

õngejada lähteasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

d)

õngejada lõppasukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega – kümnendarvuna);

e)

kavandatud sihtliigid (FAO liigikood);

f)

õngejada kogupikkus (km);

g)

õngejada konksude arv;

h)

sügavus (merepõhi) õngekonksude vettelaskmisel;

i)

õngekonksude arv, mida vaatleja püügi käigus jälgis (sh püütud mereimetajad ja -linnud, roomajad või muud ohustatud liigid);

j)

kõigi pardal hoitavate liikide (FAO liigikood) hinnanguline kogus, liikide kaupa, eluskaalus (lähima kg-ni);

k)

kas püügi käigus püüti ka mereimetajaid, merelinde, roomajad või muid ohustatud liike? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida liikide kaupa kõik püütud mereimetajad, -linnud ja -roomajad või muud ohustatud liigid;

l)

kas võrgus oli põhjaorganisme? (jah/ei/teadmata)

Kui „jah“, märkida püütud tundlikud põhjaorganismid, eelkõige ohualtid või elupaiku moodustavad liigid, nt käsnad, pehmed korallid või korallid;

m)

selliste ülejäänud mereressursside hinnanguline kogus (kaal või maht), mida ei ole loetletud alapunktis j, k või l ja mis lasti tagasi vette, jaotatuna väikseimaks teadaolevaks taksoniks;

n)

märkida, milliseid kaaspüügi leevendusmeetmeid kasutati:

i)

kas kasutati linnutõrjeliine? (puudub/seadme kood – nagu on kirjeldatud punktis L)

ii)

kas õngejadade vettelaskmine toimus üksnes nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal? (jah/ei)

iii)

millist liiki püügivahendeid kasutati? (välised raskused/sisesed raskused/põhjaõngejada/muu)

iv)

väliste raskuste puhul kirjeldada raskusi ja ujukeid (kasutada punkti M kohast vormi)

v)

siseste raskuste puhul märkida köie südamiku raskus (grammi meetri kohta)

vi)

kas põhjaõngejada puhul kasutatud tõkkena Cachalotera-võrke? (jah/ei)

vii)

muu puhul kirjeldage;

o)

millist leevendusmeedet püügil kasutati? (linnutõkkekardin/muu/puudub)

Muu puhul kirjeldage;

p)

millist sööta kasutati? (kala/kalmaar/segu; elus/surnud/segu; külmutatud/üles sulatatud/segu);

q)

kirjeldada bioloogilist päritolu materjali heidet õngejadade vettelaskmise ja väljatõmbamise ajal (heide vähem kui kahe tunni tagant/heide iga kahe või enama tunni tagant/puudub/ei ole teada);

r)

kas kasutati muid meetmeid, et vähendada mereimetajate, merelindude, roomajate või muude ohustatud liikide kaaspüüki? (jah/ei)

Kui „jah“, kirjeldage.

E.   Kogutavad pikkuselise koosseisu andmed

Sihtliikide ja kui see on ajaliselt võimalik, siis muude peamiste kaaspüügiliikide kohta tuleb juhusliku valimi alusel koguda esindavad pikkuselise koosseisu andmed. Pikkuse andmed tuleb vastava liigi puhul koguda ja esitada kõige suurema täpsusastmega (cm või mm, ümardatud kas lähima ühikuni üles- või allapoole) ning samuti tuleb märkida mõõtmisviis (kogupikkus, pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni või tavapikkus). Võimaluse korral tuleb registreerida pikkuselise koosseisu valimi kogukaal või hinnata seda ning märkida hindamismeetod. Vaatlejad võivad nõuda mõõdetud kala soo kindlaksmääramist, et koostada pikkuselise koosseisu andmed sugude kaupa.

1.   Kaubandusliku proovivõtu protokoll

a)

muud kalaliigid kui varilõpusesed:

i)

pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni tuleb mõõta lähima cm-ni kalade puhul, kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on üle 40 cm;

ii)

pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni tuleb mõõta lähima mm-ni kalade puhul, kelle pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 40 cm;

b)

railased:

tuleb mõõta maksimaalne keha laius;

c)

haid:

iga liigi puhul tuleb kasutada asjakohast pikkuse mõõtmise viisi (vt FAO tehniline aruanne 474 haide mõõtmise kohta). Üldjuhul tuleb mõõta kogupikkus.

2.   Teadusliku proovivõtu protokoll

Liikide teaduslikuks proovivõtuks võib olla vaja täpsemat pikkuse mõõtmist, kui on täpsustatud punktis 1.

F.   Bioloogiliste proovide võtmine

1.   Peamiste sihtliikide ja kui see on ajaliselt võimalik, siis muude peamiselt püütavate kaaspüügiliikide kohta tuleb esindava valimi jaoks koguda järgmised bioloogilised andmed:

a)

liik;

b)

pikkus (mm või cm); märkida, millist pikkuse mõõtmise viisi kasutati. Mõõtmistäpsus ja -viis tuleb kindlaks määrata liikide kaupa kooskõlas punktis E esitatuga;

c)

sugu (isane, emane, ebaküps, sugutu);

d)

suguküpsusaste.

2.   Vaatlejad peavad koguma kudede, otoliidi ja/või kõhuproove vastavalt eelnevalt kindlaks määratud konkreetsetele teadusprogrammidele, mida SPRFMO teaduskomitee poolt või riiklike teadusuuringutega rakendatakse.

3.   Vaatlejatele antakse ülevaade ja võimaluse korral kirjalikud pikkuselise koosseisu ja bioloogiliste proovide protokollid, samuti andmed proovivõtu prioriteetide kohta igast vaatlusreisist lähtuvalt.

G.   Kogutavad andmed merelindude, imetajate, kilpkonnade ja muude ohustatud liikide kaaspüügi kohta

1.   Kõigi püügioperatsiooni käigus püütud merelindude, imetajate, roomajate (kilpkonnad) ja muude ohustatud liikide kohta tuleb koguda järgmised andmed:

a)

liigid (nii palju kui võimalik taksonoomiliselt kindlaks määratud või lisada foto, kui kindlaksmääramine on keeruline) ja suurus;

b)

märkida kõikide traali või noodaga püütud liikide arv;

c)

mida tehakse kaaspüütud looma(de)ga (hoitakse pardal või lastakse vabaks/heidetakse tagasi vette)?

d)

seisund vabakslaskmisel/tagasiheitel (elujõuline, elus, letargiline, surnud);

e)

surnud loomade puhul tuleb koguda piisav teave või proovid, et neid saaks maismaal identifitseerida vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud proovivõtumenetlustele. Kui see ei ole võimalik, võivad vaatlejad nõuda iseloomulike elundite osaproovide kogumist, nagu on täpsustatud bioloogiliste proovide protokollides;

f)

märkida kokkupuute viis (konks/tõrjeliini takerdumine/vaieri löök/võrku sattumine/muu).

Muu puhul kirjeldage.

2.   Märkida iga üksiku taksoni sugu, kui see on välisel vaatlusel võimalik, nt loivalised, väikevaalalised või varilõpusesed (Elasmobranchii) ja muud ohustatud liigid.

3.   Kas kaaspüüki põhjustasid mingil määral ka teatavad asjaolud või tegevused (nt linnutõrjeliinide takerdumine, suur söödakadu)?

H.   Püügitegevuse kindlakstegemine seoses ohualdiste mereökosüsteemidega

Iga jälgitava traali kohta tuleb kõigi püütud tundlike põhjaorganismide, eelkõige ohualdiste või elupaiku moodustavate liikide (nt käsnad, pehmed korallid või korallid) kohta koguda järgmised andmed:

a)

liigid (nii palju kui võimalik taksonoomiliselt kindlaks määratud või lisada foto, kui kindlaksmääramine on keeruline);

b)

traaliga püütud iga loetletud põhjaorganismi hinnanguline kogus (kaal (kg) või maht (m3));

c)

traaliga püütud iga loetletud selgrootu põhjaorganismi hinnanguline üldkogus (kaal (kg) või maht (m3));

d)

võimaluse korral ja eelkõige uute või haruldaste põhjaorganismide puhul, mis ei ole kantud liigimäärajatesse, tuleb koguda terved proovid ja säilitada need nõuetekohaselt identifitseerimiseks maismaal.

I.   Märgiste tagastamisega seoses kogutavad andmed

Kõigi kalade, merelindude, imetajate või roomajate tagastatavate märgiste puhul tuleb koguda järgmised andmed, sõltumata sellest, kas loom on surnud, teda hoitakse pardal või ta on elus.

a)

Vaatleja nimi

b)

Laeva nimi

c)

Laeva raadiokutsung

d)

Laeva lipuriik

e)

Märgised tuleb koguda, tähistada (kõigi allpool esitatud üksikasjadega) ja hoida alles, et need hiljem vastavale asutusele tagastada

f)

Liigid, mille märgis tagastatakse

g)

Märgise värv ja tüüp (torumärgis, andmesalvestiga märgis)

h)

Märgise numbrid (kui kalale oli kinnitatud mitu märgist, esitada iga märgise number. Kui registreeritakse vaid üks märgis, tuleb lisada selgitus selle kohta, kas mõni märgis puudus või mitte). Kui loom on elus ja lastakse vabaks, tuleb märgise teave koguda vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud proovivõtumenetlustele

i)

Püügi kuupäev ja kellaaeg (UTC)

j)

Püügi asukoht (laius-/pikkuskraad, ühe minuti täpsusega)

k)

Looma pikkus/suurus (cm või mm) koos mõõtmise kirjeldusega (nt kogupikkus, pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni jne). Pikkuse mõõtmise andmed tuleb koguda punktis E esitatud kriteeriumide kohaselt

l)

Sugu (F = emane, M = isane, I = määramata, D = uurimata)

m)

Kas märgised leiti vaatlejaga hõlmatud püügiperioodi käigus (jah/ei)

n)

Tagastamise teave (nt nimi ja aadress, kuhu märgis saata)

(On teada, et mõned siinkohal kogutavad andmed kattuvad eelmistes kategooriates kogutavate andmetega. See on vajalik, kuna märgise tagastamise teabe võib saata teistest vaatlusandmest eraldi.)

J.   Vaatlusandmete kogumise tähtsusjärjestus

1.   Võttes arvesse asjaolu, et vaatlejatel ei ole igal püügireisil võimalik koguda kõiki käesolevas standardis kirjeldatud andmeid, on koostatud kogutavate vaatlusandmete tähtsusjärjestus. Lähtudes vastavatest teadusuuringute programmide nõuetest, võib koostada püügireisi- või programmipõhiste vaatlusülesannete prioriteedid, mida vaatlejad peavad järgima.

2.   Püügireisi- või programmipõhiste prioriteetide puudumisel peaksid vaatlejad järgima järgmisi üldisi prioriteete:

a)

püügioperatsiooni andmed:

kõik laevad ja traalid/noodad/püügikoormuse teave;

b)

püügiaruanne:

i)

märkida aeg, proovivõtu kaal võrreldes kogupüügi või püügikoormusega (st õngekonksude arv) ning iga püütud liigi koguarv;

ii)

merelindude, imetajate, roomajate (kilpkonnad), tundlike põhjaorganismide või ohualdiste liikide tuvastamine ja loendamine;

iii)

märkida kõikide pardale jäetud või vette tagasi lastud liikide arv või kaal;

iv)

kui see on asjakohane, märkida juhud, kui on tegemist kahjustusega;

c)

bioloogilised proovid:

i)

märgiste olemasolu kontroll;

ii)

sihtliikide pikkuselise koosseisu andmed;

iii)

sihtliikide bioloogilised andmed (sugu, suguküpsus);

iv)

peamiste kaaspüügiliikide pikkuselise koosseisu andmed;

v)

sihtliikide otoliidiproovid (ja kõhuproovid, kui neid kogutakse);

vi)

kaaspüügiliikide põhilised bioloogilised andmed;

vii)

kaaspüügiliikide bioloogilised proovid (kui neid kogutakse);

viii)

fotod;

d)

püügiaruannete koostamine ja bioloogiliste proovide võtmine tuleb tähtsuse järgi järjestada liigirühmade lõikes järgmiselt:

Liik

Prioriteet (1 – kõrgeim)

Peamised sihtliigid (nt stauriid pelaagilise püügi puhul ja oranž karekala põhjalähedase püügi puhul)

1

Merelinnud, imetajad, roomajad (kilpkonnad) või muud ohustatud liigid

2

Muud liigid, mis kuuluvad viie enim püütud liigi hulka (nt austraalia makrell pelaagilise püügi puhul ning perekonda Oreosomatidae kuuluvad kalad ja limapead) põhjalähedase püügi puhul)

3

Kõik muud liigid

4

Nende tegevuste vaatlemiseks kuluv aeg sõltub püügioperatsioonist ja -viisist. Osaproovide suurus võrreldes kogustega, mida vaatleja ei jälginud (nt konksude arv seoses uuritud liigilise koosseisuga võrreldes kasutatud õngekonksudega), tuleb vastavalt liikmesriigi vaatlusprogrammide juhistele selgelt märkida.

K.   Vaatlusandmete märkimiseks kasutatavate koodide kirjeldused

1.   Kui konkreetsete andmeliikide kohta ei ole sätestatud teisiti, tuleb vaatlusandmed esitada vastavalt samadele koodikirjeldustele, nagu on täpsustatud käesolevas punktis K.

2.   Kellaja märkimiseks kasutada koordineeritud maailmaaega (UTC).

3.   Asukoha märkimiseks kasutada kümnendkraade.

4.   Kasutada järgmist koodisüsteemi:

a)

liikide kirjeldamiseks kasutada FAO kolmetähelisi liigikoode;

b)

püügiviise kirjeldada rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooni (ISSCFG, 29. juuli 1980) koodidega;

c)

kalalaeva tüüpi kirjeldada rahvusvahelise kalalaevade statistilise standardklassifikatsiooni (ISSCFV) koodidega.

5.   Mõõtmisel kasutada meetermõõdustikku, eelkõige:

a)

saagi kaal märkida kilogrammides;

b)

kõrgus, kaugus, sügavus, pikkus või laius märkida meetrites;

c)

maht märkida kuupmeetrites;

d)

mootori võimsus märkida kilovattides.

L.   Linnutõrjeliini kirjelduse vorm

Image

Linnutõrjeliini üldine kirjeldus:

Püügireisi number

Linnutõrjeliini asukoht

Linnutõrjeliini kood

Peletuspaelte vaheline kaugus (m)

Peletuspaelte arv (nt 7 sellel joonisel)

Peletuspaelte pikkus min./max. (m)

Linnutõrjeliini tüüp (siin: paaris)

Linnutõrjeliini materjal

Kinnituse kõrgus veepinnast (m)

Kandetrossi pikkus (m)

Peletuspaelte värvus

Veetav objekt

Peletuspaelte materjal

Linnutõrjeliini suurim kaugus laeva pardast (m)

Täiendavad märkused

LINNUTÕRJELIINI KOODID/VALIKUD:

Asukoht

Tüüp

Veetav objekt

Materjal

Värv

Vasakparras

Üksik

F

=

Pööratud lehter/plastkoonus

T

=

Plasttoru

P

=

Roosa

Paremparras

Paaris

L

=

Jämeda köie pikkus

S

=

Plastrihmad

R

=

Punane

Ahter

 

K

=

Jämeda köie sõlm või silmus

O

=

Muu

C

=

Oranž

 

 

B

=

Poi

 

Y

=

Kollane

 

 

N

=

Võrgupoi

 

G

=

Roheline

 

 

S

=

Kott või pakend

 

B

=

Sinine

 

 

W

=

Kaal

 

W

=

Pruun

 

 

Z

=

Ei ole veetav objekt

 

F

=

Värv (mis tahes värv) tuhmunud

 

 

O

=

Muu

 

O

=

Muu


Kasutatavad märgusõnad

Püügireisi number

Peletuspaelte vaheline kaugus

Linnutõrjeliini kood

Peletuspaelte pikkus (min.)

Linnutõrjeliini asukoht

Peletuspaelte pikkus (max.)

Kandetrossi pikkus

Peletuspaelte värvus

Suurim kaugus laeva pardast

Peletuspaelte materjal

Kinnituse kõrgus veepinnast

Peletuspaelte arv

Linnutõrjeliini materjal

Veetav objekt

Linnutõrjeliini tüüp

Täiendavad märkused

M.   Õngejadade väliste raskuste kirjelduse vorm

Image

Põhjaõngejada raskused

Ühekordne või topeltliin?

Täiendavad märkused

Ujukite keskmine läbimõõt (m)

Kaugus veealuse ujuki ja pealiini vahel (m)

Konksude arv pinnaujuki ja ankru vahel

Kaugus õngejada ja raskuse vahel

Raskuste kesk-mine kaal (kg)

Konksude arv veealuste ujukite vahel

Konksude arv raskuste vahel

Kasutatavad märgusõnad

Ühekordne või topeltliin?

Konksude arv pinnaujuki ja ankru vahel

Raskuste keskmine kaal

Konksude arv veealuste ujukite vahel

Kaugus veealuse ujuki ja pealiini vahel

Konksude arv raskuste vahel

Kaugus õngejada ja raskuse vahel

Täiendavad märkused

N.   Linnupeleti kirjelduse vorm

Image

Linnupeleti – pealtvaade

Küljepoom

Kardin küljepoomi ja ahtripoomi vahel?

VASAKPARRAS

PAREMPARRAS

Poomi pikkus

Peletuspaelte arv

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte värvus

Peletuspaelte materjal

Küljepoom

Kaugus ahtrist

AHTER

Ahtripoom

Ahtripoom

Kardin ahtripoomide vahel?

Poomi pikkus

Peletuspaelte arv

Kardina pikkus

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte arv

Peletuspaelte värvus

Kardina pikkus

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte materjal

Peletuspaelte arv

Peletuspaelte värvus

Kõrgus veepinnast

Peletuspaelte materjal

Peletuspaelte värvus

Peletuspaelte materjal

Kasutatavad märgusõnad

—

Kaugus ahtrist

 

Pardapoom

Ahtripoom

—

Poomi pikkus

—

Poomi pikkus

—

Peletuspaelte arv

—

Peletuspaelte arv

—

Peletuspaeltevaheline keskmine kaugus

—

Peletuspaeltevaheline keskmine kaugus

—

Kõrgus veepinnast

—

Kõrgus veepinnast

—

Peletuspaelte värvus

—

Peletuspaelte värvus

—

Peletuspaelte materjal

—

Peletuspaelte materjal

Ahtri küljepoolses osas asuv kardin

Ahtris asuv kardin

—

Kardina pikkus

—

Kardina pikkus

—

Peletuspaelte arv

—

Peletuspaelte arv

—

Peletuspaeltevaheline keskmine kaugus

—

Peletuspaeltevaheline keskmine kaugus

—

Kõrgus veepinnast

—

Kõrgus veepinnast

—

Peletuspaelte värvus

—

Peletuspaelte värvus

—

Peletuspaelte materjal

—

Peletuspaelte materjal

O.   Tüüpilised vaatlusandmed, mida tuleb koguda lossimise käigus või kui laev on sadamas

Liikmesriigid võivad seoses nende lipu all sõitvate kalalaevadega ja SPRFMO majandatavate liikidega, mida lossitakse ja mis on töötlemata (st terved ja ühtegi osa ei ole eemaldatud) ning kui selliseid lossimisi jälgib vaatleja, koguda ja esitada järgmist teavet.

1.

Järgmised laevaandmed iga lossimise kohta, mida vaatleja jälgib:

a)

praegune lipuriik;

b)

laeva nimi;

c)

kalalaeva registreerimisnumber;

d)

rahvusvaheline raadiokutsung (kui on olemas);

e)

Lloydi/IMO number (kui on olemas);

f)

laeva tüüp (kasutada asjakohast ISSCFV koodi);

g)

püügiviis(id) (kasutada asjakohast ISSCFG koodi).

2.

Järgmised vaatlusandmed iga lossimise kohta, mida vaatleja jälgib:

a)

vaatleja nimi;

b)

vaatleja organisatsioon;

c)

lossimisriik (ISO kolmetäheline riigi kood);

d)

lossimissadam/-koht.

3.

Järgmised andmed iga lossimise kohta, mida vaatleja jälgib:

a)

lossimise kuupäev ja kellaaeg (UTC vorming);

b)

esimene püügipäev – võimaluste piires;

c)

viimane püügipäev – võimaluste piires;

d)

orienteeruv püügipiirkond (laius-/pikkuskraad kümnendarvuna, ühe minuti täpsusega – võimaluste piires);

e)

peamised sihtliigid (FAO liigikood);

f)

seisund lossimisel liikide kaupa (FAO liigikood);

g)

lossitud (elus)kaal liikide kaupa (kilogrammides) vaatlejaga hõlmatud lossimiste kohta.

Lisaks tuleb pikkuselise koosseisu andmete, bioloogiliste andmete ja/või märgiste tagastamise andmete kogumisel kõnealuste liikide puhul järgida vastavalt käesoleva lisa punktides E, F ja I kirjeldatud standardeid, kui lossimist jälgib vaatleja või kui laev on sadamas.

Punktid G (kaaspüük) ja H (ohualtid mereökosüsteemid) ei ole vaatlejaga hõlmatud lossimistel asjakohased. Punktides I (märgiste tagastamine), J (tähtsusjärjestus) ja K (koodide kirjeldused) kirjeldatud standardeid tuleb kohaldatavuse korral siiski järgida.

XI LISA

Sadamakülastuse taotlus

Laeva andmed:

Laeva nimi

Laeva lipuriik

IMO laevakood

Raadiokutsung

Pardatähis

 

 

 

 

 

Sadamakülastuse üksikasjad:

Kavandatav sihtsadam (1)

Sadamariik

Sadama-külastuse eesmärk (2)

Eeldatav saabumis-kuupäev

Eeldatav saabumisaeg

Kuupäev

 

 

 

 

 

 

Pardal olevad SPRFMO majandatavad liigid:

Liik

FAO püügipiirkond

Toote seisund

Pardal hoitavate toodete kogukaal

Ümberlaaditavad/lossitavad kogused

Ümberlaaditud/lossitud koguse vastuvõtja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui pardal ei hoita SPRFMO liike ega sellistest liikidest pärit kalandustooteid, märkida „puudub“.

Asjaomase kalapüügiloa andmed:

Tunnus

Väljastaja

Kehtivus

Püügipiirkond (-piirkonnad)

Liik

Püügi-vahend (3)

 

 

 

 

 

 

Kas munsterroll on lisatud? JAH/EI

(1)  Peaks olema SPRFMO sadamaregistris loetletud määratud sadam.

(2)  Nt lossimine, ümberlaadimine, tankimine.

(3)  Kui luba hõlmab üksnes ümberlaadimist, märkida püügivahendiks „ümberlaadimine“.

XII LISA

Sadamas läbiviidud inspektsiooni tulemuste kokkuvõte

Inspektsiooni üksikasjad:

Inspekteerimisaruande number

 

Peainspektori nimi

 

Sadamariik

 

Inspekteeriv asutus

 

Inspekteeritav sadam

 

Külastuse eesmärk

 

Inspektsiooni alguskuupäev

 

Inspektsiooni algusaeg

 

Inspektsiooni lõppkuupäev

 

Inspektsiooni lõpuaeg

 

Kas eelteade on kätte saadud?

 

Kas eelteate andmed vastavad inspekteerimisaruandele?

 

Laeva andmed:

Laeva nimi

 

Laeva lipuriik

 

Laeva tüüp

 

Rahvusvaheline raadiokutsung

 

Pardatähis

 

IMO laevakood

 

Laeva omanik

 

Laeva käitaja

 

Laeva kapten

(ja kodakondsus)

 

Laeva esindaja

 

Kas laevaseiresüsteem on olemas?

 

Laevaseiresüsteemi liik

 

Asjaomased kalapüügiload:

Loa tunnus

 

Väljastaja

 

Kehtivus

 

Püügipiirkond

 

Liik

 

Püügivahend (1)

 

Kas laev on kantud SPRFMO laevaregistrisse?

 

Kehtiv luba?

 

SPRFMO majandatavad liigid, mis on lossitud (käesoleva sadamakülastuse ajal)

Liik

FAO püügipiirkond

Toote seisund

Lossimisel deklareeritud kogus

Lossitud kogus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SPRFMO majandatavad liigid, mis on pardale jäetud:

Liik

FAO püügipiirkond

Toote seisund

Deklareeritud kogus, mida hoitakse pardal

Kogus, mida hoitakse pardal

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SPRFMO majandatavad liigid, mis on ümberlaadimisel vastu võetud (käesoleva sadamakülastuse ajal)

Liik

FAO püügipiirkond

Toote seisund

Vastuvõtmisel deklareeritud kogus

Vastuvõetud kogus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kontroll ja tähelepanekud

Punkt

Märkused

Püügipäevikute ja muude dokumentide kontroll

Pardal olevate püügivahendite liik

Inspektorite tähelepanekud

Ilmsed rikkumised (sh viide asjaomastele õigusaktidele)

Laeva kapteni märkused

Võetud meetmed

Laeva kapteni allkiri

Inspektori allkiri

(1)  Kui luba hõlmab üksnes ümberlaadimist, märkida püügivahendiks „ümberlaadimine“.

XIII LISA

Muude ohustatud liikide loetelu

Teaduslik nimi

Eestikeelne nimi

Kolmetäheline kood

Carcharhinus longimanus

pikkuim-hallhai

OCS

Carcharodon carcharias

mõrtsukhai

WSH

Cetorhinus maximus

hiidhai

BSK

Lamna nasus

harilik heeringahai

POR

Manta spp.

sarvikraid

MNT

Mobula spp.

merisarvikud

RMV

Rhincodon typus

vaalhai

RHN