20.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 101/40

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“), Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „esialgseteks meetmeteks“ ning määruses (EÜ) nr 1796/1999 sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks“.

(2)

Pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (3) artikli 13 kohaseid uurimisi selgus, et Ukrainast ja HRVst pärit impordi puhul kehtivatest esialgsetest meetmetest hoitakse kõrvale vastavalt Moldova ja Maroko kaudu. Sellest tulenevalt laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 760/2004 (4) Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Moldovast lähetatud samasuguste toodete impordile. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1886/2004 (5) laiendati ka HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Marokost lähetatud samasuguste toodete impordile.

(3)

Pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist säilitas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1858/2005 (6) HRVst, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordile kehtestatud esialgsed meetmed. Mehhikost pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaeg lõppes 18. augustil 2004 (7). Ungari ja Poola suhtes kehtestatud meetmete kohaldamine lõpetati 1. mail 2004, mil need riigid said Euroopa Liidu liikmeks.

(4)

Nõukogu laiendas pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist 2010. aasta mais rakendusmäärusega (EL) nr 400/2010 (8) määrusega (EÜ) nr 1858/2005 HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordile kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärineva impordina või mitte. Korea teatavad eksportivad tootjad vabastati laiendatud tollimaksust, kuna nende puhul ei täheldatud lõplikest dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmist.

(5)

Indiast pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaeg lõppes 17. novembril 2010 (9).

(6)

Pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 (10) artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist säilitas nõukogu 2012. aasta jaanuaris rakendusmäärusega (EL) nr 102/2012 (11) dumpinguvastase tollimaksu HRV ja Ukraina suhtes, mida on laiendatud HRV puhul Maroko ja Korea Vabariigi suhtes ning Ukraina puhul Moldova suhtes. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks“ ning rakendusmääruse (EL) nr 102/2012 kohast aegumise läbivaatamist „eelmiseks aegumise läbivaatamiseks“.

(7)

Nõukogu lõpetas sama määrusega ka menetluse Lõuna-Aafrika suhtes. Lõuna-Aafrikast pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaeg lõppes 9. veebruaril 2012.

(8)

Pärast teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (12) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamise taotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus“).

(9)

Läbivaatamistaotluse esitas 7. novembril 2016 terastrosside ja -kaablite tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu kogutoodangust, Euroopa Liidu terastrossitootjate koostöökomitee (edaspidi „taotleja“). Taotlus põhines väitel, et HRV suhtes kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise. Taotleja ei esitanud piisavaid tõendeid, mis kinnitanuks, et Ukraina suhtes kehtestatud meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja kahju jätkumise ja kordumise.

(10)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 8. veebruaril 2017Euroopa Liidu Teatajas  (13) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

(11)

Kuna Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite importi käsitlevat nõuetekohaselt põhjendatud aegumise läbivaatamise taotlust ei esitatud, teatas komisjon Ukraina suhtes kehtestatud dumpinguvastase meetme aegumisest. Sellest tulenevalt aegus Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks 10. veebruaril 2017 (14).

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine kestis 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 31. detsembril 2016 (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(13)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, HRV eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning HRV ametiasutustele.

(14)

Huvitatud isikuid kutsuti üles avaldama oma seisukohti, esitama teavet ja tõendeid algatamisteatises esitatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(16)

Arvestades HRV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(17)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil 21-l HRV teadaoleval eksportival tootjal esitada algatamisteates nimetatud teave. Teave hõlmas tootmismahtu ja tootmisvõimsust. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Ainult üks eksportivate tootjate rühm vastas, et on valmis koostööd tegema. Selle rühma toodang moodustas 100 % terastrosside ja -kaablite ekspordist HRVst liitu, kuid Hiina terastrosside ja -kaablite kogutoodangust moodustas see vaid vähem kui 2 %. Kuna koostööst oli huvitatud ainult üks eksportivate tootjate rühm, ei olnud vaja väljavõttelist uuringut teha.

(19)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Vastavalt alusmääruse artiklile 17 moodustati valim samasuguse toote müügimahu alusel. Valimisse kuulusid kuus liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 50,5 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul ei esitatud ühtki märkust, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(20)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõik sõltumatud importijad või nende esindajad. Neil paluti endast teada anda, esitades komisjonile oma äriühingu(te) kohta algatamisteate II lisas nõutud teabe.

(21)

Lisaks sellele võttis komisjon algatamisetapis ühendust 44 läbivaatamistaotluses nimetatud importijaga ning palus neil oma tegevust kirjeldada ja esitada eespool nimetatud lisas nõutud teabe.

(22)

Tagasisidet andis vaid seitse importijat, kuid nende vastuste põhjal ei importinud kuus neist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil terastrosse ega -kaableid. Seetõttu ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(23)

Komisjon saatis küsimustikud väljavõttelise uuringu vormi täitnud koostööd teinud eksportivate tootjate rühmale, kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale, ühele importijale, kümnele kasutajale, kes andsid endast teada pärast uurimise algatamist, ning 50 teadaolevale võimalike kolmandate turumajandusriikide (Kanada, India, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Šveits, Tai, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“) tootjale.

(24)

Küsimustikule vastasid eksportivate tootjate rühm ja viis liidu tootjat. Importija ega ükski kasutaja küsimustikule ei vastanud.

(25)

Küsimustikule vastasid kaks kolmanda turumajandusriigi tootjat, kellest üks asus Türgis ja teine USAs.

(26)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(27)

Vaatlusalune toode on HRVst pärit terastrossid ja kaablid, sh mittehargnevad trossid, v.a roostevabast terasest trossid ja kaablid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla.

(28)

HRVs toodetud ja liitu eksporditud vaatlusalusel tootel, kolmandas turumajandusriigis USAs toodetud ja selle siseturul müüdaval vaatlusalusel tootel ning liidus liidu tootjate toodetud ja müüdaval vaatlusalusel tootel on samasugune lõppkasutus, samasugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja seepärast peetakse neid samasugusteks toodeteks alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(29)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(30)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(31)

Nagu märgiti põhjenduses 18, tegi uurimise raames koostööd ainult üks eksportivate tootjate rühm, kelle toodang moodustab HRV terastrosside ja -kaablite kogutoodangust vähem kui 2 %. Sellesse rühma kuulub seitse terastrosside ja -kaablite tootmise või müügiga tegelevat seotud äriühingut. Kuna selle rühma toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 100 % HRVst liitu suunduvast terastrosside ja -kaablite ekspordist, leidis komisjon, et sellest teabest piisab ekspordihindade ja dumpingumarginaali hindamiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (punkt 3.2).

(32)

Ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma andmed eksportmüügi kohta kolmandatele riikidele olid siiski puudulikud: neli rühma kuulunud ning terastrosside ja -kaablite tootmise ja müügiga tegelevat äriühingut ei vastanud küsimustikule eraldi, nagu paluti. Kuna nad ei vastanud nõuetekohaselt, ei esitanud nad ka mingit teavet eksportmüügi kohta muudesse kolmandatesse riikidesse. Peale selle ei esitanud üks rühma kuulunud seotud äriühing, kes küll küsimustikule vastas, teavet oma eksportmüügi kohta muudesse kolmandatesse riikidesse tooteliikide kaupa tehingupõhiselt.

(33)

Selle tulemusel teatas komisjon ainsale koostööd teinud eksportivate tootjate rühmale, et kavatseb kohaldada eksportmüügi suhtes kolmandatesse riikidesse alusmääruse artiklit 18 ning et rühmal on võimalus esitada märkusi vastavalt nimetatud määruse artikli 18 lõikele 4.

(34)

Koostööd teinud eksportivate tootjate rühm möönis märkustes, et ei esitanud küsimustikule vastuseid nelja seotud äriühingu puhul. Rühm väitis, et ei ole põhjendatud nõuda teavet eksportmüügi kohta kolmandatesse riikidesse toote kontrollnumbri alusel tehingupõhiselt. Selle väitega ei saa nõustuda. Nõutud teave oli vajalik, sest kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama ja on vaja prognoosida HRV tootjate edasist käitumist, on oluline omada täpset ja täielikku teavet nende praeguse käitumise kohta terastrosside ja -kaablite eksportimisel muudesse kolmandatesse riikidesse. Kui isik ei tee kõike endast olenevat kõikide nõutud andmete esitamiseks, nagu käesoleval juhul, vaid esitab andmed osaliselt, mis ei ole pealegi piisavalt üksikasjalikud ja mida ei saa kontrollida, ei saa sellist poolikut teavet pidada piisavalt täpseks ja täielikuks, et komisjon saaks nõuetekohaselt täielikult informeerituna hinnata Hiina tootjate käitumist terastrosside ja -kaablite eksportimisel muudesse kolmandatesse riikidesse.

(35)

Punktis 3.3.2 esitatud järeldused on seega tehtud kättesaadavate andmete põhjal. Selleks et saada täielik ülevaade dumpinguvastastest meetmetest, mida kohaldatakse muude oluliste kolmandate riikide terastrosside ja -kaablite turgudel, nagu selgitatakse põhjenduses 68, kasutati ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma esitatud teavet, välja arvatud teave müügi kohta kolmandatesse riikidesse, aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teavet, taotlejate esitatud teavet, Hiina ekspordistatistika (15) (edaspidi „HRV andmebaas“) andmeid, Maailmapanga andmeid ja muud avalikult kättesaadavat teavet.

(36)

HRVst pärit ekspordi dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehti kindlaks teabe põhjal, mis saadi ainsalt koostööd teinud eksportivate tootjate rühmalt, mis esindas kogu terastrosside ja -kaablite eksporti HRVst liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 18).

(37)

Esialgse uurimise raames ei kohaldatud ühegi HRV eksportiva tootja suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktidega a ja b tuleb kõigi eksportivate tootjate puhul määrata normaalväärtus turumajanduslikus kolmandas riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks tuli valida kolmas turumajanduslik riik.

(38)

Algatamisteates nägi komisjon ette Türgi kasutamise kolmanda turumajandusliku riigina. Algatamisteates märgiti ka seda, et samasugust toodet võidakse ka toota muudes kolmandates turumajanduslikes riikides, nagu Tai, Vietnam ja Malaisia. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi turumajandusliku kolmanda riigi valiku kohta normaalväärtuse määramiseks HRV puhul. Algatamisteates ette nähtud ajavahemiku jooksul ei saadud ühtegi märkust.

(39)

Nagu algatamisteates märgiti, uuris komisjon, kas samasugust toodet toodeti ja müüdi neis turumajanduslikes kolmandates riikides, kus on märke, et toimub tootmine. Peale selle tegi komisjon läbivaatamistaotluses esitatud teabe ja saadaoleva statistilise teabe (Eurostat) põhjal kindlaks muud võimalikud kolmandad turumajanduslikud riigid: Kanada, India, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Šveits, Tai, Ukraina ja USA. Komisjon tegi neis riikides, kellega ühendust võeti ja paluti esitada vajalikku teavet, kindlaks 50 võimalikku tootjat.

(40)

Ainult üks Türgi ja üks USA tootja võttis ühendust ja esitas nõutud teabe.

(41)

USAs oli kokku 15 võimalikku samasuguse toote tootjat. Tehti kindlaks, et USA on avatud turg, kus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus märkimisväärne terastrosside ja -kaablite import ja eksport. Terastrosside ja -kaablite impordile ei olnud USAs kehtestatud imporditollimaksu ega dumpinguvastast/tasakaalustavat tollimaksu. Koostööd teinud USA tootja tootmismaht oli USA hinnangulise kogutoodanguga võrreldes märkimisväärne (moodustades ligikaudu [15–25 %] hinnangulisest omamaisest kogutoodangust).

(42)

Seepärast leiti, et USA on avatud ja suur turg, kus paljud omamaised tootjad ja import omavahel konkureerivad. Konkurentsitase leiti olevat USAs kõrgem kui Türgis. Peale selle oli Türgi tootja esitatud teave suures osas puudulik ja normaalväärtuse määramiseks vajalikud olulised elemendid olid puudu, kuid USA tootja vastused olid usaldusväärse normaalväärtuse määramiseks piisavalt täielikud. Seega valis komisjon asjakohaseks kolmandaks turumajanduslikuks riigiks USA.

(43)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada USA kolmandaks turumajanduslikuks riigiks valimise kohta märkusi. Ettenähtud tähtajaks ei saadud ühtegi märkust.

(44)

Komisjon otsustas valida käesoleva uurimise jaoks kolmandaks turumajanduslikuks riigiks USA.

(45)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 kõigepealt, kas kolmanda turumajandusliku riigi tootja samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esindav. Leiti, et koostööd tegeva USA tootja samasuguse toote müük toimus siseturul esindavates kogustes, mis on võrreldavad Hiina eksportivate tootjate liitu eksporditud vaatlusaluse toote kogustega.

(46)

Seejärel uuris komisjon, kas neid müügitehinguid võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks kasumliku müügi osakaal sõltumatutele klientidele. Müügitehinguid peeti kasumlikuks, kui ühiku hind oli võrdne või kõrgem kui USA tootja tootmiskulu uurimisperioodil.

(47)

Komisjon tegi kindlaks need tooteliigid, mille müügist riigi siseturul rohkem kui 80 % toimus kuludest kõrgema hinnaga ja mille keskmine kaalutud müügihind oli võrdne ühiku tootmiskuludega või ületas neid. Nendel juhtudel arvutati normaalväärtus tooteliigi kohta kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi tegelike hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte. Nii toimiti ligikaudu 50 % liitu eksporditud tooteliikide puhul.

(48)

Kui tooteliigi kasumlik müük moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 %, määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna põhjal, mida väljendati kõnealuse tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana uurimisperioodil. Nii toimiti ligikaudu 50 % liitu eksporditud tooteliikide puhul.

(49)

Seega määrati kõikide tooteliikide normaalväärtus omamaiste müügihindade põhjal.

(50)

Normaalväärtus määrati USA koostööd tegeva tootja terastrosside ja -kaablite müügihindade põhjal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktidele a ja b ning artikli 2 lõigetele 1–6.

(51)

Ekspordihind põhines HRV koostööd teinud eksportivate tootjate rühma esitatud andmetel vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 ehk esimesele liidus asuvale sõltumatule kliendile, kes oli sõltumatu importija, tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(52)

Kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate rühma eksporditavate tooteliikide ja kolmanda turumajandusliku riigi omamaise müügi puhul kõik toote kontrollnumbri näitajad täielikult ei kattu, määrati normaalväärtus kõige rohkem sarnaneva tooteliigi omamaise hinna põhjal kõnealuses kolmandas turumajanduslikus riigis. Tooteliikide vaheliste erinevuste kajastamiseks võeti normaalväärtuse määramisel arvesse tooteliigi omadusi, mis on määratletud toote kontrollnumbriga: tootekategooria, traadi omadused, trossi liik, välimine läbimõõt ja tõmbetugevus. Selleks et võtta arvesse tooteliikidevahelisi erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, tehti kohandused vahemikus [5–15 %].

(53)

HRVst pärit eksport maksustatakse osaliselt tagastatava käibemaksuga, samal ajal kui USA omamaise müügi pealt tagastatakse kõik maksud. Selleks et tagada õiglane võrdlus, kohandas komisjon kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga (16) vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b HRVst liitu (kus eksport maksustatakse 17 % suuruse käibemaksuga, millest siis 5 % tagastatakse) suunduva eksportmüügi käibemaksu erinevusi.

(54)

Lisaks kohandas komisjon normaalväärtusi pakendamiskulude (alla 2 %) ja riigisisese kaubaveo (vahemikus 2–10 %) erinevuste alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktidega e ja f. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e alusel kohandati ekspordihinda ka seoses käitlemis- ja laadimiskuludega (alla 1 %), HRVs riigisisese kaubaveo kuludega (vahemikus 1–5 %), mereveokuludega (vahemikus 1–5 %) ja kindlustuskuludega (alla 1 %). Lisaks sellele arvati kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktidega g ja k ekspordihinnast maha laenukulud (alla 1 %) ja pangatasud (alla 1 %).

(55)

Eksportmüük liitu toimus Hiinas asuvate müügiga tegelevate seotud äriühingute kaudu. Komisjon ei uurinud, kas selliste müükide puhul on kohandamine alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohaselt õigustatud. Põhjuseks oli asjaolu, et aegumise läbivaatamise eesmärk ei ole määrata täpsed dumpingumarginaalid, vaid kindlaks teha, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(56)

Selleks et tagada iga tooteliigi puhul hindade võrreldavus, võrdles komisjon normaalväärtust põhjenduste 45–51 kohaselt välja arvutatud ekspordihindadega. Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi kolmandas turumajanduslikus riigis toodetud samasuguse toote iga tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(57)

Selle põhjal on kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist 16,7 %.

(58)

Lisaks dumpingu avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmine, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, HRV tootjate hinnakäitumine muudes kolmandates riikides, kõrvalehoidmise tavad ning liidu turu atraktiivsus.

(59)

Ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma tootmisvõimsus moodustas vähem kui 3 % HRV terastrosside ja -kaablite kogutootmisvõimsusest ja vähem kui 2 % HRV terastrosside ja -kaablite kogutoodangust. Arvestades, et HRV teised terastrosside ja -kaablite tootjad koostööd ei teinud, põhines dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine, mille eesmärk oli hinnata muutusi impordis meetmete kehtetuks tunnistamise korral, komisjonile kättesaadaval teabel, st ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma esitatud teabel, aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabel, HRV andmebaasi andmetel, Maailmapanga andmetel ja muudel avalikult kättesaadaval teabel, nagu selgitatakse põhjenduses 68, et saada täielik ülevaade dumpinguvastastest meetmetest muudel olulistel terastrosside ja -kaablite turgudel.

(60)

Muu teabe puudumisel tugines komisjon oma järelduste tegemisel aegumise läbivaatamise taotlusele, mis sisaldas uuringut „Hiina terastrosside tööstuse pakkumise ja nõudluse suundumused aastatel 2012–2016 ja lähitulevikus“ (edaspidi „uuring“). Selle teabe põhjal hinnati HRV terastrosside ja -kaablite tootmisvõimsuseks 5,8 miljonit tonni aastas ja tegelikuks toodanguks ligikaudu 4,0 miljonit tonni aastas, mis tähendab, et HRV-l oli 2016. aastal ligikaudu 1,8 miljonit tonni vaba tootmisvõimsust, mis ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu terastrosside ja -kaablite kogutarbimise enam kui kümme korda, nagu ilmneb põhjendusest 75.

(61)

Uuring näitas, et HRV omamaine tarbimine küündis ligikaudu 3,8 miljoni tonnini aastas. Uurimine ei toonud esile ühtegi tõendit, mis näitaks, et Hiina omamaine nõudlus lähitulevikus märkimisväärselt suureneks. Sama kehtib ka Hiina ekspordi suhtes muudesse kolmandatesse riikidesse, kuna puudub teave, mis näitaks terastrosside ja -kaablite nõudluse märkimisväärset suurenemist maailmas.

(62)

Aegumise läbivaatamise taotluse ja eelkõige uuringuga seoses tuleb märkida, et neis sisalduvat teavet ei vaidlustanud ükski huvitatud isik. Nagu märgiti põhjendustes 17 ja 18, meenutatakse seejuures ka, et enamik Hiina terastrosse ja -kaableid eksportivatest tootjatest ei esitanud nõutud teavet ning koostööd tegi ja nõutud teabe esitas üks eksportivate tootjate rühm, kelle tootmisvõimsus moodustab alla 3 % Hiina kogutootmisvõimsusest.

(63)

Muu teabe puudumisel järeldatakse, et terastrosside ja -kaablite omamaine ja ülemaailmne nõudlus ei suuda ära kasutada Hiina suurt vaba tootmisvõimsust.

(64)

Nagu selgitati põhjendustes 32–35, ei saa ainsa koostööd teinud eksportivate tootjate rühma esitatud teavet kasutada Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumise nõuetekohaseks hindamiseks muudes kolmandates riikides. Seepärast peab komisjon tuginema sellise käitumise hindamisel olemasolevatele faktidele vastavalt alusmääruse artiklile 18. Selleks kasutas komisjon HRV andmebaasi, nagu ka eelmise aegumise läbivaatamise puhul (17).

(65)

Tuleb märkida, et HRV andmebaas hõlmab laiemat tootevalikut kui vaatlusalune toode, kuna hõlmab ka keerutatud traati, roostevabast terasest trosse ja kaableid ning terastrosse ja -kaableid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt ei ületa 3 mm. Seetõttu ei saa HRV andmebaasi andmetele tuginedes koostada sisukat analüüsi muudele turgudele eksporditud koguste kohta. HRV andmebaasi saab siiski kasutada hinnaanalüüsiks. Hinnaanalüüs põhineb mõistlikul hinnangul ja võtab arvesse tõenäoliselt analüüsi kaasatud muude toodete sarnaseid omadusi.

(66)

Selle põhjal leidis komisjon, et kui võrrelda viiele peamisele eksporditurule väljaspool liitu (India, Lõuna-Korea, Tai, USA ja Vietnam) suunatud Hiina ekspordi hinda kolmandas turumajanduslikus riigis kehtestatud normaalväärtusega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 45–50, varieerusid dumpingumarginaalid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 129 %-st 314 %-ni. Hiina terastrosside ja -kaablite eksport nimetatud viiele muule turule moodustab hinnanguliselt 40 % Hiina terastrosside ja -kaablite ülemaailmsest koguekspordist. Ka küündis liitu suunatud müügi dumpingumarginaal 97 %-ni.

(67)

Seega oli dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina terastrosside ja -kaablite ekspordi puhul muude kolmandate riikide turgudele tõenäoliselt veelgi suurem kui liitu suunatud eksportmüügi puhul. Muu teabe puudumisel leiti, et muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset saab vaadelda liitu suunatud ekspordi tõenäolise hinnataseme indikaatorina juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Arvestades madalat hinnataset kolmandate riikide turgudel, jõuti ka järeldusele, et liitu suunatud ekspordi hindu saaks oluliselt vähendada, mis omakorda suurendaks ka dumpingut.

(68)

Lisaks sellele kehtivad avalikult kättesaadavate andmete kohaselt (18) terastrosside ja -kaablite Hiinast pärit impordile kehtestatud dumpinguvastased meetmed ka Türgis, (19) Mehhikos (20) ja Brasiilias (21). Hiljuti algatas Colombia dumpinguvastase uurimise Hiinast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes (22) ja detsembris 2017 kehtestati ajutised 15 % suurused dumpinguvastased meetmed. See näitab selgelt, et Hiina eksportivate tootjate terastrosse ja -kaableid on eksporditud ka muudele turgudele dumpinguhindadega. See näitab ka seda, et Hiina terastrosside ja -kaablite eksport nendele turgudele on või saab olema piiratud ning et Hiina terastrosside ja -kaablite eksportivad tootjad peavad leidma oma vaba tootmisvõimsuse jaoks alternatiivsed turud.

(69)

Nagu selgitati põhjenduses 66, leiti kättesaadava teabe põhjal, et HRV eksportivad tootjad võivad liidu turul küsida kõrgemat hinda kui muude kolmandate riikide turgudel. HRV andmebaasi kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmine FOB (franko laeva pardal) ekspordihind liitu 1 688 eurot tonni kohta, samal ajal kui ekspordi puhul viiele peamisele kolmanda riigi turule küündis see keskmiselt vaid 1 191 euroni tonni kohta. Seega olid Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad ligikaudu 30 % väiksemad kui liitu suunatud ekspordi hinnad (arvestamata liidu turul makstavaid dumpinguvastaseid tollimakse). See näitab, et liidu turg on atraktiivne turg, kuna Hiina eksportivad tootjad saavad liitu müügist suuremat tulu kui müügist muudele eksporditurgudele.

(70)

Järelikult viitab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaal, HRV märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning liidu turu tuvastatud atraktiivsus ja ekspordikäitumine muudes kolmandates riikides sellele, et meetmete tühistamisel dumping tõenäoliselt jätkub ning dumpinguhinnaga eksporttoodang siseneks liidu turule suurtes kogustes. Seega leitakse, et juhul, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on dumpingu kordumine tõenäoline.

(71)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis liidus terastrosse ja -kaableid üle 22 tootja/tootjate rühma. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(72)

Läbivaatamistaotluse, taotleja esitatud täiendava teabe ja valimisse kuulunud liidu tootjate küsimustikule antud vastuste põhjal tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang 168 701 tonni.

(73)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, koosnes valim kuuest tootjast/tootjate rühmast. Komisjon sai küsimustikule vastused viielt liidu tootjalt ja kontrollis neid. Viie tootja toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 43 % liidu kogutoodangust. Valimit peeti seega liidu tootmisharu suhtes piisavalt representatiivseks.

(74)

Liidu tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul, kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi maht, mis põhines liikmesriikide poolt alusmääruse artikli 14 lõike 6 alusel esitatud andmetel (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) ning koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate rühma kontrollitud andmetel.

(75)

Tabelis 1 on esitatud liidu tarbimise muutused vaatlusalusel perioodil.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(76)

Liidu tarbimine oli aastatel 2013–2014 stabiilne ja vähenes seejärel ajavahemikus 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 6 %.

(77)

Komisjon tegi HRVst liitu suunatud impordimahu kindlaks eksportivate tootjate rühma poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuste ning artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmete alusel vaatlusalusel perioodil.

(78)

Selle põhjal muutus import HRVst liitu ja HRV turuosa järgmiselt.

Tabel 2

Müügimaht ja turuosa

(79)

Vaatlusalusel perioodil kõikusid terastrosside ja -kaablite impordi mahud HRVst aastast aastasse. 34 % suurusele langusele aastatel 2013–2014 järgnes aastatel 2014–2015 80 % suurune tõus (23). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes impordimaht 2 697 tonnilt 2013. aastal 2 005 tonnini. Kokkuvõttes vähenes impordimaht vaatlusalusel perioodil 26 %.

(80)

HRVst pärit impordi turuosa käitumine oli samalaadne. Kokkuvõttes vähenes see vaatlusalusel perioodil 1,5 %-st 1,2 %-ni.

(81)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Hiina koostööd teinud eksportivate tootjate rühma poolt küsimustikule antud kontrollitud vastuste ning artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi vaatlusaluse perioodi andmete alusel. HRVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

HRVst pärit impordi keskmine hind

(82)

Vaatlusalusel perioodil kõikus HRVst imporditud toodete keskmine hind aastast aastasse. 2014. aastal langesid hinnad 21 %. 2015. aastal hinnad tõusid, ulatudes peaaegu 2013. aasta tasemele, ning jätkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusu. Üldiselt võib täheldada, et hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 45 %.

(83)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(84)

Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootmisharu kaalutud keskmisest hinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Hinna allalöömise puudumine näitab meetmete tõhusust. Kui meetmetel lastakse aeguda ja Hiina terastrosside ja -kaablite tootjate ekspordihinnad jäävad samale tasemele, saab hinna allalöömise marginaali arvutada, arvates impordihinnast maha dumpinguvastase tollimaksu. Selliselt kindlaks tehtud hinna allalöömise marginaal oleks 36,3 %. See peaks andma piisavalt aimu liitu suunatud ekspordi hindade võimalikest tulevastest tasemetest juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(85)

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst tuleb peamiselt Korea Vabariigist, Türgist, Taist, Venemaalt ja Malaisiast.

(86)

Tabelis 4 on esitatud liitu suunatud impordi mahud, nende turuosa ja keskmised hinnad.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst

(87)

Kokkuvõttes jäi vaatlusalusel perioodil muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht suhteliselt stabiilseks, suurenedes 1 %.

(88)

Kuna liidu kogutarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes, avaldus see suurenemine nende turuosa suurenemises sellel perioodil 36,1 %-st 38,8 %-ni.

(89)

Vaatlusalusel perioodil kõikus muudest kolmandatest riikidest kui HRVst imporditud toodete keskmine hind aastast aastasse. 2014. aastal langesid hinnad 7 %. 2015. aastal tõusid hinnad 2 % ja langesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 %. Kokkuvõttes langesid hinnad vaatlusalusel perioodil 13 %.

(90)

Korea Vabariigi turuosa oli vaatlusalusel perioodil liidu turul liidu tootmisharu järel suuruselt teine.

(91)

Nagu põhjenduses 4 märgiti, hoiti HRVst pärit terastrosside ja-kaablite impordi suhtes kohaldatavatest esialgsetest meetmetest kõrvale, kasutades importimiseks Korea Vabariiki. Seetõttu laiendati 2010. aastal HRVst pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu Korea Vabariigist lähetatud samasuguste toodete impordile, välja arvatud 15 tegeliku Korea eksportiva tootja valmistatud tooted.

(92)

Praktiliselt kogu Korea Vabariigist liitu suunatud terastrosside ja-kaablite import ehk 99,98 % Korea koguimpordist tuli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportivatelt tootjatelt, kes olid laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud.

(93)

Tabelis 5 on esitatud Koreast liitu suunatud impordi mahu, turuosa ja keskmiste hindade muutused vaatlusalusel perioodil.

Tabel 5

Koreast pärit impordi maht, turuosa ja keskmine hind

(94)

Korea Vabariigist pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %, kusjuures impordimaht vähenes veidi suuremal määral kui tarbimine.

(95)

Kuna impordimaht vähenes suuremal määral kui tarbimine, vähenes turuosa vaatlusalusel perioodil vaid veidi ehk 21,0 %-st 20,0 %-ni.

(96)

Impordi keskmine hind tõusis ajavahemikul 2013–2015 6 % ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 9 %, mis tähendab, et kokkuvõttes langes hind vaatlusalusel perioodil 3 %. Keskmine hind (CIF-hind, tollimaksuta) oli liidu tootmisharu keskmisest hinnast (tehasehind) 48 % väiksem.

(97)

Leiti, et Marokost pärit või lähetatud import vaatlusperioodil peaaegu puudus. Seetõttu ei peetud täiendavat analüüsi vajalikuks.

(98)

Vaatlusalusel perioodil kehtis Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordile 51,8 % suurune dumpinguvastane tollimaks, mida laiendati Moldovast lähetatud samasuguste toodete impordile, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Moldovast pärinevana või mitte.

(99)

Need meetmed aegusid 10. veebruaril 2017, nagu selgitati põhjenduses 11.

(100)

Leiti, et Ukrainast ja Moldovast pärit või lähetatud import vaatlusalusel perioodil peaaegu puudus. Seetõttu ei peetud täiendavat analüüsi vaatlusaluse perioodi kohta vajalikuks.

(101)

Muud kolmandad riigid, kust import peamiselt pärines, olid Türgi, Tai, Venemaa ja Malaisia. Tabelis 6 kirjeldatakse impordi muutusi.

Tabel 6

Import muudest kolmandatest riikidest

(102)

Koguimport muudest kolmandatest riikidest suurenes ajavahemikul 2013–2015 27 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes import 10 %. Kokkuvõttes suurenes import vaatlusalusel perioodil 17 %. Kuna tarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes, nagu märgiti põhjenduses 76, kasvas muude kolmandate riikide turuosa samal perioodil 15 %-st 19 %-ni.

(103)

Import Türgist kõikus vaatlusalusel perioodil, kuid jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2013. aastaga (vaatlusaluse perioodi algus) sarnasele tasemele, täpsemalt 7 028 tonnini. Kokkuvõttes jäi nende riikide turuosa vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks, suurenedes 0,4 % võrra ehk 3,9 %-st 2013. aastal 4,3 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Keskmine hind langes 9 %.

(104)

Import Taist suurenes ajavahemikus 2013–2014 25 %, kuid vähenes pärast seda järjepidevalt ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 6 122 tonnini, mida on siiski rohkem kui 5 206 tonni 2013. aastal. Kokkuvõttes suurenes import vaatlusalusel perioodil 18 %. Turuosa 2014. aastal samuti suurenes ja jäi kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini stabiilseks. Ajavahemiku 2014–2015 keskmine impordihind kõikus (– 4 %, + 15 %) ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemeni, mis oli 2013. aasta tasemest 2 % kõrgem.

(105)

Import Venemaalt suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, kuid jäi kogu perioodi jooksul suhteliselt madalale tasemele. Turuosa suurenes samuti 0,9 %-st 2,9 %-ni. Keskmine hind langes vaatlusaluse perioodi jooksul 21 %.

(106)

Import Malaisiast kõikus vaatlusaluse perioodi algusest alates, kuid jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 2013. aasta tasemele ehk 4 530 tonnini. Hoolimata kõikumistest suurenes vaatlusalusel perioodil terastrosside ja -kaablite Malaisiast pärit impordi turuosa kokkuvõttes vaid veidi ehk 0,2 %. Keskmine impordihind langes vaatlusalusel perioodil 13 %.

(107)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid Türgist, Taist, Venemaalt ja Malaisiast pärit terastrosside ja -kaablite impordihinnad keskmiselt liidu tootmisharu keskmisest hinnast madalamad (49–63 %). Need olid madalamad ka Hiinast pärit impordi hindadest (41–57 %).

(108)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutanud asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(109)

Kahju kindlaks tegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid taotlejalt saadud andmete põhjal ning võrdles neid teabega, mida esitasid mitu liidu tootjat algatamiseelses etapis, ja valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastustega. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustiku vastustes esitatud kontrollitud andmete põhjal. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamiseks representatiivseks.

(110)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(111)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, keskmine ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(112)

Tabelis 7 on esitatud liidu kogutoodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise muutused vaatlusalusel perioodil.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(113)

Kogu tootmismaht jäi ajavahemikus 2013–2014 suhteliselt stabiilseks ja vähenes 2015. aastal 5 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes tootmismaht siiski veel 12 %. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 18 %.

(114)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tootmisvõimsus veidi ja kokkuvõttes vaid 5 %.

(115)

Selle tulemusel vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste 71 %-st 2013. aastal 55 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes tootmisvõimsuse rakendusaste vaatlusalusel perioodil pärast tootmismahtude vähenemist 22 %.

(116)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa

(117)

Müügimahu puhul täheldati tootmismahuga sarnast suundumust. See jäi ajavahemikus 2013–2014 suhteliselt stabiilseks ja vähenes 2015. aastal 5 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes tootmismaht veel 5 %. Kokkuvõttes vähenes müügimaht vaatlusalusel perioodil 10 %.

(118)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 2,4 % võrra ehk 62,4 %-st 60,0 %-ni.

(119)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes veelgi rohkem ehk 10 %. Selle tulemusel vähenes liidu tootmisharu turuosa 2,4 % võrra. Müügimahu vähenemine kajastus ka tootmisvõimsuse rakendamise 22 % suuruses vähenemises.

(120)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

(121)

Töötajate arv vähenes liidu tootmisharus vaatlusalusel perioodil 9 %, kusjuures peamine vähenemine toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See järgnes tootmis- ja müügimahu vähenemisele, nagu on kirjeldatud põhjendustes 113 ja 117.

(122)

Kuna tootmismaht vähenes suuremal määral kui töötajate arv, vähenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 10 %.

(123)

Uurimise käigus tehti kindlaks (põhjendus 57), et vaatlusaluse toote import HRVst liidu turule toimus endiselt dumpinguhinnaga, mille määr oli 16,7 %. Impordi maht oli kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõhususe tõttu väike. Sellest hoolimata oli HRV liidu turul endiselt esindatud, säilitades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,2 % suuruse turuosa (vt tabel 2).

(124)

Eelmise aegumise läbivaatamise ajal ilmutas liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjudest taastumise märke. Vaatlusalusel perioodil taastumisprotsess aeglustus ja põhilistel kahjunäitajatel oli tendents väheneda. Lisaks sellele tõi väiksem nõudlus mahtkaupade järele ja naftahindade langus kaasa tootmise vähenemise mäenduses ning nafta- ja gaasitööstuses. See kahjustas terastrosside ja -kaablite nõudlust, mistõttu vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 6 % (vt tabel 1).

(125)

Liidu hindade järkjärgulise vähenemise tõttu vaatlusalusel perioodil ei jätkunud liidu tootmisharu taastumine varasema dumpingu mõjudest.

(126)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised müügihinnad ja ühikuhinnad

(127)

Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad sõltumatutele tarbijatele liidu turul langesid vaatlusalusel perioodil 12 %.

(128)

Samas suurenes vaatlusalusel perioodil keskmine ühiku tootmiskulu 13 %. Ühikuhinna tõus oli tingitud peamiselt tootmis- ja müügimahu vähenemisest (vaatlusalusel perioodil vastavalt 18 % ja 10 %, põhjendused 113 (vt tabel 7) ja 117 (vt tabel 8)). Tuleb märkida, et ühikuhind tõusis hoolimata tootmise kogukulude vähenemisest vaatlusalusel perioodil. Kuigi liidu tootmisharu suutis tootmise kogukulu vähendada, ei suudetud tootmis- ja müügimahu ulatusliku vähenemise tõttu vähendada ühikuhinda.

(129)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(130)

Kokkuvõttes suurenesid vaatlusalusel perioodil keskmised tööjõukulud pärast väikseid kõikumisi veidi ehk 3 %.

(131)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Laovarud

(132)

Laovarud vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %. Kuna liidu tootmisharu peab säilitama enim levinud liiki terastrosside ja -kaablite nõudluse koheseks rahuldamiseks minimaalse laovaru, ei saanud laovarud rohkem väheneda ja sellest tulenevalt suurenes nende väärtus protsendina toodangust 38 %.

(133)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(134)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil 7,5 % suurusest kasumist 2013. aastal 1,6 % suuruse kahjumini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(135)

Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil drastiliselt – 79 %. See on veel üks tõend liidu tootmisharu põhitegevuse kehvast tulemuslikkusest ja likviidsuspuudujäägist, millega tootmisharul tuleb rinda pista.

(136)

Selle tõttu vähenesid vaatlusalusel perioodil investeeringud 50 %. Kasumimarginaali vähenemise ja suure surve tõttu hindadele piirdusid investeeringud peamiselt keskkonna- või julgeolekualastel kaalutlustel tehtud investeeringutega. Tootmistegevusse ja -tehnoloogiasse investeeriti samal ajal vähe, tehes seda eesmärgiga suurendada uurimisperioodil tõhusust ja tootlikkust.

(137)

Investeeringutasuvus näitab investeeringult saadavat kasu või kahju, võrreldes investeeritud summaga. Vaatlusalusel perioodil vähenes investeeringutasuvus 33,3 %-st negatiivse – 5,2 %-ni.

(138)

Tänu kehtestatud dumpinguvastastele tollimaksudele jätkas liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi esimesel kahel aastal (2013–2014) taastumist varasemast kahjustavast dumpingust ja säilitas kasumimarginaali, mis ületas 5 % suurust taotletud kasumimarginaali.

(139)

Sellest hoolimata tõi väiksem nõudlus mahtkaupade järele ja naftahindade langus kaasa tootmise vähenemise mäenduses ning nafta- ja gaasitööstuses. Sellest tulenevalt vähenes vaatlusalusel perioodil nõudlus terastrosside ja -kaablite järele. Nõudluse vähenemine mõjutas otseselt liidu tootmisharu, mis kajastus tootmis- ja müügimahtude ning turuosa vähenemises. Samal ajal suurenes madala hinnaga terastrosside ja -kaablite osakaal, tuues kaasa liidu hinna languse ja finantstulemuste edasise halvenemise. Seepärast on peaaegu kõik kahjunäitajad halvenenud. Selle põhjal jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju.

(140)

Terastrosside ja -kaablite impordil HRVst on liidu tootmisharu kahjustatud olukorra tekkimisele piiratud negatiivne mõju. Tänu kehtivatele meetmetele oli nende turuosa kogu vaatlusalusel perioodil väike. Sellest hoolimata oli Hiina terastrosside ja -kaablite import liidu turul esindatud.

(141)

Samal ajal oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi üldine turuosa 38,8 %, ilmutades väikest kasvusuundumust vaatlusalusel perioodil (vt tabel 4). Muude kolmandate riikide keskmised impordihinnad olid langustrendis ja nende tase jäi oluliselt allapoole liidu müügihinda liidu turul. Seega mõjutas selline import märkimisväärselt liidu tootmisharu kahjustatud olukorra teket. Nagu põhjendustes 85–89 juba analüüsiti, suutsid muud kolmandad riigid vaatlusalusel perioodil mitte ainult oma turuosa säilitada, vaid ka suurendada. Lisaks sellele langes samal perioodil keskmine impordihind (põhjendus 89), mis avaldas veelgi liidu hindu langetavat survet ning tõi kaasa liidu hindade 12 % suuruse languse kogu vaatlusalusel perioodil (vt põhjendus 127) ja finantstulemuste edasise halvenemise.

(142)

Komisjon jõudis järeldusele, et liidu tootmisharu sai esialgsetest meetmetest kasu, kuna vaatlusaluse perioodi esimesel kahel aastal (2013–2014) jätkus taastumine varasemast kahjustavast dumpingust. Eespool nimetatud tegurite tõttu taastumisprotsess siiski aeglustus.

(143)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas Hiinast pärit impordi tekitatud oluline kahju võib korduda, kui HRV-vastastel meetmetel lastakse aeguda. Uurimisel selgus, et import HRVst toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga (põhjendus 57) ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline (põhjendus 70).

(144)

Kahju kordumise tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: i) HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, ii) Hiinast pärit impordi võimalik hinnatase, kui meetmetel lastakse aeguda, iii) Hiina eksportivate tootjate käitumine muudes kolmandates riikides, iv) liidu turu atraktiivsus ning v) Hiinast pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui meetmetel lastakse aeguda.

(145)

Nagu põhjenduses 60 selgitati, on HRV tootjatel märkimisväärne tootmisvõimsus Hiinas ja sellest tulenevalt vaba tootmisvõimsus, mis ei ületa mitte ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud koguseid, vaid kogu liidu tarbimist.

(146)

Peale selle, nagu selgitati põhjenduses 63, ei viita miski sellele, et omamaine nõudlus terastrosside ja -kaablite järele võiks HRVs või muudel kolmandate riikide turgudel lähitulevikus suureneda. Komisjon jõudis seega järeldusele, et omamaine nõudlus Hiina või muudel kolmandate riikide turgudel ei suuda vaba tootmisvõimsust ära kasutada.

(147)

Nagu märgiti põhjenduses 18, ei esitanud HRV ainus koostööd teinud eksportivate tootjate rühm andmeid ekspordimüügi kohta muudele kolmandate riikide turgudele. Seega kasutati muude kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi hindade kindlakstegemisel muu teabe puudumisel HRV andmebaasi.

(148)

Ekspordi hinnataset peeti ka mõistlikuks näitajaks võimalike liitu suunatud ekspordi hindade taseme hindamiseks juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(149)

Nagu põhjenduses 69 selgitati, olid HRV keskmised ekspordihinnad muudele eksporditurgudele märkimisväärselt madalamad kui ekspordihinnad liitu ehk ligikaudu 30 %. Selle põhjal järeldati, et HRV tootjatel on liitu suunatud ekspordi hindade alandamiseks küllalt ruumi.

(150)

Lisaks sellele lõi koostööd teinud eksportivate tootjate rühma ekspordihind, arvestamata dumpinguvastast tollimaksu, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinnad alla 36,3 %, nagu märgiti põhjenduses 84. See peaks andma piisavalt aimu võimalikest liitu suunatud ekspordi hindade tasemetest juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(151)

Muu teabe puudumisel kasutati muudele kolmandatele turgudele suunatud Hiina ekspordi hindade kindlakstegemisel HRV andmebaasi, nagu selgitati põhjendustes 64 ja 65.

(152)

Selle teabe kohaselt olid Hiina terastrosside ja -kaablite muudele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnad sõltuvalt eksporditurust liidu tootmisharu müügihindadest keskmiselt 40–80 % madalamad.

(153)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid mahu poolest Hiina terastrosside ja -kaablite ekspordi kolm peamist sihtkohta Korea Vabariik (123 891 tonni ehk 11 % koguekspordist), USA (97 936 tonni ehk 9 % koguekspordist) ja Vietnam (76 344 tonni ehk 7 % koguekspordist). Keskmised ekspordihinnad nendele turgudele olid vastavalt 1 107 eurot/t, 1 444 eurot/t ja 781 eurot/t. Seega olid keskmised ekspordihinnad nendesse riikidesse liidu tootmisharu keskmistest hindadest 50–80 % madalamad.

(154)

Eelmises põhjenduses esitatud hinnaanalüüsi arvesse võttes võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, on Hiina eksportivad tootjad suutelised langetama märkimisväärselt impordihindu liidu turule, saades liidu turul ikkagi kõrgemaid hindu kui muude kolmandate riikide turgudel. Seetõttu on Hiina eksportivatel tootjatel suur stiimul suunata oma eksport liidu turule, kus nad saavad küsida kõrgemat hinda, olles samal ajal suutelised lööma oluliselt alla liidu tootmisharu müügihinda. Peale selle on neil stiimul eksportida vähemalt osa vabast toomisvõimsusest madalate hindadega liidu turule.

(155)

Liidu turu atraktiivsusest annab tunnistust ka asjaolu, et meetmete kohaldamise algusest alates on Hiina eksportijad püüdnud neist kõrvale hoida, kuid need juhtumid on tuvastatud ja nendega on tegeletud, nagu selgitati põhjendustes 2 ja 4.

(156)

Liidu turu atraktiivsust kinnitab ka HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi esinemine hoolimata meetmetest, mis kehtivad 1999. aastast alates.

(157)

Seega võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, on HRV eksportivatel tootjatel potentsiaal ja stiimul oluliselt suurendada terastrosside ja -kaablite ekspordi mahtu liitu dumpinguhindadega, lüües märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hindu.

(158)

Kui liidu tootmisharu säilitab praeguse hinnataseme, ei suuda ta madala hinnaga Hiina impordi tõttu säilitada oma müügimahtu ega turuosa. On ülimalt tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, kasvab Hiina turuosa kiiresti. See toimub tõenäoliselt liidu tootmisharu arvelt, kuna selle hinnatase on kõrgeim. Müügimahtude vähenemine toob kaasa veelgi madalama tootmisvõimsuse rakendusastme ja keskmise tootmiskulu suurenemise. See toob omakorda kaasa liidu tootmisharu finantsolukorra ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tekkinud kahjumit tootva olukorra edasise halvenemise.

(159)

Kui liidu tootmisharu peaks müügimahtude ja turuosa säilitamise nimel siiski otsustama oma hinnataset langetada, halveneb selle finantsolukord peaaegu kohe ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tekkinud kahjumit tootev olukord halveneb oluliselt.

(160)

Mõlema variandi puhul avaldab meetmete aegumine liidu tootmisharule ja eelkõige tööhõivele kahjulikku mõju. Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu juba sunnitud vähendama asjaomaste toodetega seotud töökohti 9 % (vt tabel 9). Liidu tootmisharu olukorra edasine halvenemine võib tuua kaasa tervete tootmisüksuste sulgemise.

(161)

Seepärast võib järeldada, et on väga tõenäoline, et kehtivate meetmete aegumine toob kaasa Hiinast lähtuva terastrosside ja -kaablite impordi tekitatud kahju kordumise ning liidu tootmisharu niigi kahjustatud olukorra halvenemise veelgi.

(162)

Eelmise aegumise läbivaatamise perioodil 2007–2010 arenes liidu tootmisharu majanduslik olukord positiivselt. Tootmisharu suutis säilitada kasumlikkuse 5 % suuruse sihtkasumi lähedal ka praeguse vaatlusaluse perioodi kahel esimesel aastal (2013–2014). Seega on liidu tootmisharu tõendanud, et on struktuuriliselt elujõuline tootmisharu ja suudab kahjumliku olukorra ümber pöörata. Käesolevas aegumise läbivaatamises vaatluse all olnud perioodil muutus liidu tootmisharu finantsolukord siiski taas ebakindlaks, mis halveneb veelgi, kui meetmetel lastakse aeguda. Liidu tootmisharu ei suudaks siis praegusest kahjulikust olukorrast enam taastuda ja kannaks veel rohkem kahju Hiinast pärit terastrosside ja -kaablite dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis suure tõenäosusega suureneks.

(163)

Tuleb tunnistada, et terastrosside ja -kaablite import Korea Vabariigist ja muudest kolmandatest riikidest on nende mahtu ja madalat hinnataset arvesse võttes tegur, mis suurendab liidu tootmisharu kantavat kahju. Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt piirduti käesoleval uurimisel selle hindamisega, kas Hiina kahjustavate hindadega terastrosside ja -kaablite impordi tekitatud kahju kordumine on tõenäoline, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Liidu tootmisharu ebakindlat olukorda arvesse võttes halvendaks Hiina impordi märkimisväärne kasv seda veelgi HRV märkimisväärse vaba tootmismahu, liidu turu atraktiivsuse ja Hiina terastrosside ja -kaablite liitu suunatud impordi võimaliku madala hinnataseme tõttu.

(164)

Asjaolu, et Hiina terastrosside ja -kaablite import liidu turule toimub praegu palju väiksemas mahus kui enne meetmete kehtestamist, näitab, et kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudega õnnestus edukalt taastada moonutamata konkurentsitingimused Hiina vaatlusaluse toote eksportijate ja liidu tootmisharu vahel. Asjaolu, et import Korea Vabariigist ja muudest kolmandatest riikidest lõi Hiina impordihinnad alla, ei mõjuta komisjoni kohustust jääda käesoleva uurimise raamidesse. Nagu märgiti põhjenduses 165, on komisjon tõendanud, et meetmete aegumise korral on kahju kordumise tõenäosus suur.

(165)

Komisjon järeldas, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneks tõenäoliselt oluliselt Hiina terastrosside ja -kaablite dumpinguhinnaga import, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad alla ja suurendaksid seega liidu tootmisharu kantud kahju veelgi. Selle tulemusel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

(166)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(167)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõigile huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(168)

Siinkohal olgu meelde tuletatud, et eelmise aegumise läbivaatamise käigus jõuti seisukohale, et meetmete rakendamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist meetmete aegumise läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju huvitatud isikutele.

(169)

Selle põhjal uuriti, kas hoolimata dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest eksisteerib kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole konkreetsel juhul liidu huvides.

(170)

Uurimine näitas ka, et kui meetmed peaksid aeguma, on sel tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule ja selle ebakindel finantsolukord halveneks veelgi. Meetmete aegumine ohustaks tõsiselt liidu tootmisharu elujõulisust, sundides liidu tootjaid tegevust lõpetama ja jättes liidu turu täielikult sõltuvaks terastrosside ja -kaablite impordist.

(171)

Liidu tootmisharu on näidanud end minevikus elujõulise, positiivsete majandus- ja finantstulemustega tootmisharuna. See suutis jääda kasumlikuks, kusjuures kasumimarginaal ületas sihtkasumit.

(172)

Seepärast oleks kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

(173)

Nagu põhjendustes 20–22 ja 24 märgiti, ei teinud ükski importija käesolevas uurimises koostööd ega esitanud nõutud teavet. Eelmiste uurimiste käigus leiti, et meetmete kehtestamine ei avaldaks importijatele olulist mõju. Vastupidiste tõendite puudumisel võib kinnitada, et kehtivatel meetmetel ei ole olulist negatiivset mõju importijate finantsolukorrale ning et meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjuta neid ülemäära.

(174)

Terastrossidel on palju eri kasutusalasid, nagu kalandus, merendus/laevandus, nafta- ja gaasitööstus, mäendus, metsandus, õhutransport, tsiviilehitus, ehitus ja tõsteseadmed.

(175)

Nagu põhjendustes 23 ja 24 märgiti, ei teinud ükski kasutaja käesolevas uurimises koostööd ega esitanud nõutud teavet. Mõned kasutajad, kes endast teada andsid, väitsid, et kasutavad terastrosse ja -kaableid väga vähe. Seepärast järeldati, nagu ka eelmistes uurimistes, et kehtivad meetmed ei ole avaldanud kasutajate majandusolukorrale märgatavat negatiivset mõju ning et meetmete kehtivuse pikendamine ei mõjutaks kasutavate tööstusharude olukorda ülemäära.

(176)

Komisjon järeldas seega, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamist.

(177)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada säilitada HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtivad meetmed. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ühtki märkust ei saadud üheltki osaliselt.

(178)

Nagu märgiti põhjenduses 6, laiendati HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordile kehtivat dumpinguvastast tollimaksu Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina või mitte. HRVst pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes jätkuvalt kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu tuleb jätkuvalt laiendada Marokost ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina või mitte. Maroko eksportiv tootja, kes vabastati määrusega (EÜ) nr 1886/2004 laiendatud meetmetest, tuleks vabastada ka käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest. Korea Vabariigi 15 eksportivat tootjat, kes vabastati rakendusmäärusega (EL) nr 400/2010 laiendatud meetmetest, tuleks samuti vabastada käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest.

(179)

Pidades silmas Euroopa Kohtu hiljutist kohtupraktikat, (26) on asjakohane sätestada viivisintressi määr lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted ei näe ette sellist intressimäära ning riigisiseste eeskirjade kohaldamine põhjustaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi vastavalt sellele, milline liikmesriik on valitud tollivormistuseks.

(180)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.