17.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 45/3

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/231,

26. jaanuar 2018,

pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2018/2)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõige 1 sätestab, et statistikaaruandluse nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punktist a tuleneb, et pensionifondid (PFd) kuuluvad andmeid esitava üldkogumi hulka EKP statistikaaruandluse nõuete täitmise eesmärgil, sh monetaar- ja finantsstatistika valdkonnas. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikkel 3 kohustab EKPd kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis ja võimaldab tal vabastada teatavad andmeesitajate klassid statistikaaruandluse nõuetest osaliselt või täielikult.

(2)

PFde statistikaaruandluse kohustuse eesmärk on anda EKP-le piisav statistika PFde allsektori finantstegevuse kohta ühtse majandusterritooriumina käsitletavates liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid“). PFde kohta statistilise teabe kogumine on vajalik EKP regulaarsete ja ühekordsete analüüside puhul, et toetada EKP monetaar- ja finantsanalüüsi ja EKPSi panust finantssüsteemi stabiilsuses.

(3)

RKPdel peab olema pädevus koguda ja kontrollida vajalikku teavet PFde kohta tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt laiema, muude eesmärkidega statistikaaruandluse raames, juhul kui see ei sea ohtu EKP statistikaaruandluse nõuete täitmist. Sellistel juhtudel on kohane läbipaistvuse tagamiseks teavitada andmeesitajaid erinevatest statistikaeesmärkidest, mille jaoks andmeid kogutakse. PFde aruandluskoormuse minimeerimiseks peaks RKPdel olema võimalus ühendada käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõudeid Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) (3) sätestatud aruandluse nõuetega.

(4)

PFde aruandluskoormuse minimeerimiseks ja kooskõlas kohalike koostöölepetega peab RKPdel lisaks sellele olema pädevus koguda vajalikku PFde teavet asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu, kes juba kogub PFde andmeid.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (4) kehtestatud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (edaspidi „ESA 2010“) kohaselt esitatakse andmed institutsionaalsete üksuste varade ja kohustuste kohta residendiks olemise riigis.

(6)

Kohaldada tuleb konfidentsiaalse statistilise teabe kaitsele ja kasutamisele määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud standardeid.

(7)

Kuigi Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artikli 34.1 alusel vastu võetud määrused ei anna õigusi ega pane kohustusi liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid“), kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklit 5 nii euroala kui euroalaväliste liikmesriikide suhtes. EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb kohustus kavandada ja võtta riigi tasandil kõik euroalaväliste liikmesriikide poolt kohaseks peetud meetmed statistilise teabe kogumiseks, mis on vajalikud EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada euroala liikmesriigiks.

(8)

Kuigi käesolev määrus on adresseeritud eelkõige pensionifondidele, võib terviklik teave PFde varade kohta osutuda kättesaamatuks vahetult pensionifondidest, mistõttu võib asjaomane RKP tegelikus andmeid esitavas üldkogumis hõlmata ka pensioniskeemi haldurid.

(9)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõike 1 kohaselt on EKP-l õigus määrata sanktsioone andmeesitajatele, kes ei ole täitnud EKP määrustes või otsustes sätestatud statistikaaruandluse nõudeid.

(10)

Aastaks 2022 peab EKP nõukogu hindama tulu ja kulu järgmise osas: a) varade kohta andmete edastamise tähtaja lühendamine andmeesitajatele viiele nädalale pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse; ja b) statistikaaruandluse nõuete ulatuse laiendamine laenude kaupa aruandluse hõlmamiseks pensionifondide poolt, võttes arvesse selle sektori majandusliku tähtsuse kasvu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „pensionifond (PF)“ (pension fund) (ESA 2010 allsektor S.129)– finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ja sageli muid hüvitisi surma ja puude korral.

Mõiste ei hõlma järgmist:

a)

investeerimisfondid (investment funds) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) (5) artikli 1 tähenduses;

b)

väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) (6) artikli 1 tähenduses;

c)

rahaloomeasutused (RAd) (monetary financial institutions, MFI) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (7) artikli 1 tähenduses;

d)

kindlustusseltsid (insurance corporations) Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) (8) artikli 1 tähenduses;

e)

mitteiseseisvad pensionifondid (non-autonomous pension funds), mis ei ole institutsionaalsed üksused ja jäävad neid loonud institutsionaalsete üksuste osaks;

f)

ESA 2010 punktis 2.117 määratletud sotsiaalkindlustusfondid (social security funds);

2.   „andmeesitaja“ (reporting agent)– määratlus määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1;

3.   „resident“ (resident)– määratlus määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1. Käesoleva määruse eesmärgil ning juhul kui juriidilisel isikul puudub mis tahes füüsiline mõõde, määratakse residentsus majandusterritooriumi alusel, mille õigusaktide alusel on üksus asutatud. Juhul kui üksust ei ole asutatud, kasutatakse kriteeriumina asukohta, milleks on riik, mille õigusaktide alusel on üksus moodustatud ja tegutseb;

4.   „asjaomane RKP“ (relevant NCB)– RKP liikmesriigis, kus pensionifond ja/või pensioniskeemi haldur on resident;

5.   „asjaomane riiklik pädev asutus“ (relevant NCA)– riiklik pädev asutus liikmesriigis, kus pensionifond ja/või pensioniskeemi haldur on resident;

6.   „pensioniskeemi haldur“ (pension manager)– määratlus ESA 2010 punktis 5.185;

7.   „andmed väärtpaberite kaupa“ (security-by-security data)– üksikute väärtpaberite kaupa andmete kogumine;

8.   „andmed kirjete kaupa“ (item-by-item data)– üksikute varade ja kohustuste kaupa andmete kogumine;

9.   „agregeeritud andmed“ (aggregated data)– andmed, mida ei esitata üksikute varade ja kohustuste kaupa;

10.   „finantstehing“ (financial transaction)– tehing, mis tuleneb finantsvara või kohustuste omandiõiguse tekkimisest, lõppemisest või muutusest kirjelduse kohaselt II lisa 5. osas;

11.   „ümberhindluskorrigeerimine“ (revaluation adjustments)– muutused varade ja kohustuste hindamises, mis tulenevad varade ja kohustuste hinna muutustest, ja/või valuutakursi muutustest tulenev mõju välisvaluutas nomineeritud, kuid eurodes väljendatud varade ja kohustuste väärtusele kirjelduse kohaselt II lisa 5. osas.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1.   Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb euroala liikmesriikide territooriumil residendiks olevatest pensionifondidest.

2.   Tegeliku andmeesitajate üldkogumi pensionifondid peavad esitama statistikanõuete osas täisaruandluse, kui nende suhtes ei kohaldata artiklis 7 sätestatud erandit.

3.   Ilma et see mõjutaks lõiget 1, võib asjaomane RKP PFde varade ja kohustuste teabe kogumise eesmärgil kooskõlas I lisa 3. osaga otsustada, et tegelik andmeid esitav üldkogum hõlmab liikmesriigis residendiks olevad konkreetsed pensioniskeemi haldurid. Sellistel juhtudel võib RKP anda erandi selle tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluva pensioniskeemi halduriga seotud pensionifondile, kui I lisa 3. osa kohaselt nõutavat statistilist teavet kogutakse muudest kättesaadavatest allikatest. RKPd kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et iga järgmise kalendriaasta alguses saaks vajaduse korral teha erandeid või tühistada need kokkuleppel EKPga.

Artikkel 3

Statistilistel eesmärkidel koostatud pensionifondide nimekiri

1.   EKP juhatus koostab ja muudab statistilistel eesmärkidel peetavat pensionifondide ja pensioniskeemide haldurite nimekirja, mis moodustavad käesoleva määruse kohaselt tegeliku andmeid esitava üldkogumi. Nimekirja aluseks võivad olemasolu korral olla riigi ametiasutuste poolt koostatud nimekirjad, millele lisatakse muud artikli 1 pensionifondide ja pensioniskeemide haldurite mõistega hõlmatud pensionifondid ja pensioniskeemide haldurid.

2.   RKPd ja EKP võimaldavad juurdepääsu nimekirjale ja selle ajakohastustele kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

3.   Kui lõikes 2 osutatud nimekirja viimane elektrooniline versioon on ebatäpne, ei kohalda EKP sanktsioone ühegi andmeesitaja suhtes, kes ei ole oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui nad tuginesid ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

Artikkel 4

Statistikaaruandluse nõuded

1.   Kohalike koostöölepete alusel ja kooskõlas I ja II lisaga esitavad andmeesitajad asjaomasele RKP-le otse või asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu järgmised andmed:

a)

kvartaliandmed pensionifondide varade ja kohustuste positsioonide kvartalilõpu seisuga ning kohastel juhtudel kvartali ümberhindluskorrigeerimise või varade finantstehingute andmed kooskõlas artikliga 5;

b)

aastaandmed pensionifondide varade ja kohustuste positsioonide aastalõpu seisuga ning kohastel juhtudel aasta ümberhindluskorrigeerimise või kohustuste finantstehingute andmed kooskõlas artikliga 5;

c)

aastaandmed pensioniskeemi liikmete arvu kohta aastalõpu seisuga, eristades aktiivsed liikmed, edasilükatud pensioniga liikmed ja pensionile jäänud liikmed.

2.   RKPd tuletavad kvartaliprognoosi pensionifondide kohustuste kohta andmeesitajate poolt artikli 4 lõike 1 punkti b esitatud aastaandmete põhjal.

3.   RKPd teavitavad andmeesitajaid nende poolt kogutud andmete erinevatest eesmärkidest.

4.   PFde aruandluskoormuse minimeerimiseks peab RKPdel olema pädevus kombineerida käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõudeid määruses (EL) nr 1011/2012 (EKP/2012/24) sätestatud aruandluse nõuetega.

5.   Kui asjaomane RKP ei ole otsustanud hõlmata pensioniskeemi halduri tegelikus andmeid esitavas üldkogumis artikli 2 lõike 3 kohaselt, peab artikli 4 lõigete 1 ja 2 ning artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt nõutavaid aruandlusandmeid omav pensioniskeemi haldur edastama need andmed õigeaegselt pensionifondile, et pensionifond saaks järgida oma statistikaaruandluse nõudeid kooskõlas artikliga 8. Kui PF ei täida statistikaaruandluse nõudeid põhjusel, et pensioniskeemi haldur ei ole PF-le andmeid esitanud, peab RKP hõlmama pensioniskeemi halduri tegelikus andmeid esitavas üldkogumis kooskõlas artikli 2 lõikega 3.

Artikkel 5

Ümberhindluskorrigeerimised ja finantstehingud

1.   Teavet ümberhindluskorrigeerimiste ja finantstehingute kohta saadakse järgmiselt.

a)

Andmeesitajad peavad asjaomase RKP juhiseid järgides esitama agregeeritud teabe ümberhindluskorrigeerimiste ja finantstehingute kohta.

b)

RKPd tuletavad väärtpaberite tehingute ligikaudse väärtuse väärtpaberite kaupa esitatavatest andmetest või koguvad neid andmeid vahetult andmeesitajatelt väärtpaberite kaupa saadud tehingute põhjal. RKPd võivad kasutada sama meetodit mis varade (v.a väärtpaberite) kirjete kaupa andmete kogumise puhul.

c)

Kui pensionifond annab välja pensioniõigusi, tuletavad finantstehingute ligikaudse väärtuse:

i)

andmeesitajad kooskõlas asjaomase RKP juhistega euroala parima ühise tava kohaselt; või

ii)

asjaomane RKP pensionifondide poolt esitatud andmete põhjal.

2.   Täiendavad juhised ümberhindluskorrigeerimiste või finantstehingute koostamise kohta on sätestatud II lisas.

Artikkel 6

Raamatupidamiseeskirjad

1.   Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, on käesolevale määrusele vastava aruandluse jaoks pensionifondide poolt järgitavad raamatupidamiseeskirjad need, millega võetakse riigis üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, (9) või pensionifondide suhtes kohaldatavad muud riigisisesed või rahvusvahelised standardid, võttes arvesse RKPde juhiseid.

2.   Põhisummas ei võeta arvesse laenu kustutamist ja väärtuse vähendamist kohaldatava raamatupidamistava alusel ja see aruandlus toimub eraldi.

3.   Ilma et see piiraks euroala liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist ja tasaarvelduskorda, tuleb statistilistel eesmärkidel esitada finantsvarad ja kohustused brutosummana.

Artikkel 7

Erandid

1.   Väikestele pensionifondidele võib teha järgmisi erandeid.

a)

RKPd võivad teha erandeid varade kogumahu seisukohalt väikseimatele pensionifondidele, juhul kui agregeeritud kvartalibilansis arvessevõetud pensionifondide bilansiseisud moodustavad vähemalt 85 % kõikide asjaomases euroala liikmesriigis residendiks olevate pensionifondide varadest.

b)

Kooskõlas artikliga 13 võivad RKPd teha erandeid väikseimatele pensionifondidele, kui viimaste aastaandmete põhjal või 2018. aasta osas esitatud aruandluse alguse põhjal, mis on RKP-le või riiklikule pädevale asutusele kättesaadav, on pensionifondi varade kvartali agregeeritud maht alla 25 miljoni euro või sellel on alla 100 liikme. Asjaomane RKP peab tagama, et agregeeritud kvartalibilansis võetakse arvesse pensionifondid, kelle osa moodustab vähemalt 80 % kõikide asjaomases euroala liikmesriigis residendiks olevate pensionifondide varadest.

c)

Pensionifondid, kellele on antud erand aruandlusnõuetest artikli 4 punkti a või b alusel, peavad järgima aastaaruandluse nõudeid artikli 4 lõike 1 punkti a alusel, kui agregeeritud kvartalibilansis arvessevõetud pensionifondide bilansiseisud moodustavad vähemalt 95 % kõikide asjaomases euroala liikmesriigis residendiks olevate pensionifondide varadest.

d)

Pensionifond, kellele on antud erand punkti a või b alusel, peab esitama vähemalt aastaaruanded koguvarade kohta, milles näidatakse võlaväärtpaberid, omandiväärtpaberid, investeerimisfondide aktsiad/osakud ja muud saadavad/makstavad arved.

e)

RKPd kontrollivad punktides a kuni c sätestatud tingimuste täitmist õigeaegselt, et sellest alates teise kalendriaasta alguses saaks vajaduse korral tehtud või tühistatud erandid jõustada.

2.   Pensionifondid võivad soovi korral eranditest loobuda ja täita artiklis 4 sätestatud aruandluse nõudeid täielikult. Pensionifondi sellise valiku korral peab ta saama asjaomase RKP eelneva nõusoleku mis tahes erandite kasutamiseks.

Artikkel 8

Tähtajalisus

1.   Kooskõlas riigisiseste koostöölepingutega edastavad andmeesitajad asjaomasele RKP-le, pädevale riiklikule asutusele või mõlemale nõutavad kvartaliandmed vähemalt kümme nädalat pärast kvartalilõppu, mille kohta andmeid esitatakse. See tähtaeg lüheneb ühe nädala võrra igal järgmisel aastal ja on seitse nädalat aastal 2022.

2.   Kooskõlas riigisiseste koostöölepingutega edastavad andmeesitajad asjaomasele RKP-le, pädevale riiklikule asutusele või mõlemale nõutavad aastaandmed vähemalt 20 nädalat pärast aastalõppu, mille kohta andmeid esitatakse. See tähtaeg lüheneb kahe nädala võrra igal järgmisel aastal ja on 14 nädalat aastal 2022.

Artikkel 9

Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord

1.   Andmeesitajad peavad järgima nende suhtes kohaldatavaid aruandlusnõudeid, mis on kooskõlas III lisas sätestatud miinimumnõuetega edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja paranduste kohta.

2.   Riikide keskpangad sätestavad ja rakendavad aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab täpselt kontrollida III lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete täitmist.

Artikkel 10

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised

Ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teavitab asjaomane andmeesitaja asjaomast RKPd otse või asjaomase riikliku pädeva asutuse kaudu kooskõlas riigisiseste koostöölepingutega käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmise kavast pärast selle toimingu teostamise kavatsuse avaldamist ja mõistliku aja jooksul enne selle teostamist.

Artikkel 11

Kontrollimine ja sundkogumine

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida andmeesitajad peavad esitama käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada neid õigusi ise. Seda õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse III lisas sätestatud edastamise, täpsuse, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

Artikkel 12

Aruandluse algus

1.   Aruandlus algab varade kvartaliandmetega 2019 kolmanda kvartali ning kohustuste ja liikmete aastaandmetega 2019. aasta kohta. Need andmed esitatakse kooskõlas artikliga 8.

2.   Artikli 7 lõike 1 punktides c ja d osutatud pensionifondid esitavad varade aastaandmed kooskõlas nende sätetega aruandlusperioodi 2018 kohta 2019. aasta lõpuks.

3.   Pensionifondide kvartalihinnangute tuletamiseks kohustuste kohta 2019. aasta osas kooskõlas artikli 4 lõikega 2 kasutavad RKPd asjaomasele RKP-le või riiklikule pädevale asutusele kättesaadavaid 2018. aasta kohustuste andmeid.

Artikkel 13

Üleminekusätted

Juhul kui RKP teeb erandi artikli 7 lõike 1 punkti b alusel, peab asjaomane RKP tagama, et agregeeritud kvartalibilansis esindatud pensionifondid moodustavad aruandluse alguses vähemalt 75 % asjaomases euroala liikmesriigis residendiks olevate pensionifondide koguvaradest hiljemalt kuupäeval, mil andmeesitajad peavad edastama kvartali- ja aastaandmed 2022. aasta osas artikli 8 alusel.

Artikkel 14

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 26. jaanuar 2018

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2)  Arvamus, 26. september 2017.

(3)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012, väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24) (ELT L 305, 1.11.2012, lk 6).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1073/2013, 18. oktoober 2013, investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 73).

(6)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).

(7)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

(8)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1374/2014, 28. november 2014, kindlustusseltside statistikaaruandluse nõuete kohta (EKP/2014/50) (ELT L 366, 20.12.2014, lk 36).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).

I LISA

STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED

1. OSA

Statistikaaruandluse üldnõuded

1.

Tegelik andmeid esitav üldkogum peab kord kvartalis esitama järgmise statistikateabe:

a)

väärtpaberite kaupa andmed ISIN koodidega väärtpaberite osas;

b)

ISIN koodideta väärtpaberite andmed kas väärtpaberite kaupa või agregeeritult, jaotustega instrumentide/tähtaegade liikide ja tehingupoolte kohta;

c)

varade andmed, v.a väärtpaberid, kas kirjete kaupa või agregeeritult, jaotustega instrumentide/tähtaegade liikide ja tehingupoolte kohta.

2.

Agregeeritud andmed tuleb esitada bilansiseisu kohta asjaomase RKP juhiste kohaselt järgmise osas: a) hinna ja valuutakursi muutustest tingitud ümberhindamine või b) finantstehingud.

3.

Lisaks sellele peavad euroala liikmesriigis residendiks olevad pensionifondid (PF) esitama kord aastas andmed kohustuste kohta II lisa kohaselt.

4.

ISIN koodiga väärtpaberite osas tuleb andmed esitada asjaomasele RKP-le väärtpaberite kaupa tabeli 2.1 kohaselt ja ISIN koodita väärtpaberite osas tabeli 2.2 kohaselt. Agregeeritud kvartalistatistika aruandlus bilansiseisude ning hinna, valuutakursi või finantstehingutest tuleneva ümberhindluse kohta on sätestatud tabelites 1a ja 1c. Agregeeritud aastastatistika aruandlus bilansiseisude ning hinna, valuutakursi või finantstehingutest tuleneva ümberhindluse kohta on sätestatud tabelis 1b. Aastaandmed, mis tuleb esitada pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kohta, on sätestatud tabelis 3.

2. OSA

Pensionifondide eraldised

1.

Pensionifondide eraldiste puhul peavad andmeesitajad tuletama allpool toodud aastaaruandluse nõuetekohased andmed, kui neid ei saa otseselt tuvastada, kooskõlas asjaomase RKP juhistega parima ühise tava kohaselt, mis on euroala tasandil määratletav:

—

pensioniskeemi alusel tasumisele kuuluvad summad määratud sissemaksega ja määratud väljamaksega skeemide kaupa;

—

ümberhindluskorrigeerimised (sh valuutakursi muutusest tulev korrigeerimine) või finantstehingud kõikide nõutavate jaotuste kaupa tabeli 1b kohaselt.

2.

RKPd tuletavad kvartaliandmed andmeesitajate poolt edastatud aastaandmete põhjal.

3. OSA

Aruandlustabelid

Tabel 1a

VARAD

Bilansiseisud ja ümberhindluskorrigeerimised (k.a valuutakursi muutused) või finantstehingud

Kvartaalselt esitatavad andmed

 

Kokku

Riigisisene/riigivälised euroala riigid (kokku)

Välismaailm (kokku)

 

rahaloomeasutused (S.121 + 122)

mitterahaloomeasutused kokku

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125), finantsvahenduse abiettevõtted (S.126), varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

VARAD (kokku)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1

 Sularaha ja hoiused (ESA 2010: F.21, F.22 ja F.29)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest arveldushoiused (ESA 2010: F.22)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

 Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

 Laenud (ESA 2010: F.4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle viie aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4

 Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F.512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

 Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.521)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.522)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest võlakirjafondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest aktsiafondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest segafondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest kinnisvarafondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest riskimaandusfondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud fondid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

 Pensionifondide eraldised (ESA 2010: F.6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest edasikindlustusest tulenevad sissenõutavad summad (F.61)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7

 Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.7)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8

 Muud saadavad/makstavad arved (ESA 2010: F.8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9

 Mittefinantsvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 1b

KOHUSTUSED

Bilansiseisud ja ümberhindluskorrigeerimised (k.a valuutakursi muutused) või finantstehingud

Kord aastas  (1) esitatavad andmed

 

Kokku

Riigisisene/riigivälised euroala riigid (kokku)

Välismaailm (kokku)

 

rahaloomeasutused (S.121 + 122)

mitterahaloomeasutused kokku

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125), finantsvahenduse abiettevõtted (S.126), varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (4)

KOHUSTUSED (kokku)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10

 Laenud (ESA 2010: F.4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 1 ja kuni 5 aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11

 Emiteeritud võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12

 Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.5, F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.

 Kindlustustehnilised eraldised (ESA 2010: F.6)  (2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.1

Pensioniõigused (ESA 2010: F.63)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest määratud sissemaksega pensioniskeemid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest määratud väljamaksega pensioniskeemid (3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.2

Pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele (ESA 2010: F.64)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.3

Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (ESA 2010: F.65)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

14

 Tuletisinstrumendid (ESA 2010: F.71)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

15

 Muud saadavad/makstavad arved (ESA 2010: F.8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

16

 Netoväärtus (ESA 2010: B.90)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 1c

JAOTUS RIIKIDE KAUPA

Bilansiseisud ja ümberhindluskorrigeerimised (k.a valuutakursi muutused) või finantstehingud

Varade andmed tuleb esitada kord kvartalis ja kohustuste andmed kord aastas  (5)

 

Muud riigivälised euroala residendid

 

BE

DE

EE

IE

EL

ES

FR

IT

CY

LV

LT

LU

MT

NL

AT

PT

SI

SK

FI

VARAD (kokku)

Sularaha ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valitsemissektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud residendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valitsemissektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud residendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED (kokku)

Pensioniõigused (ESA 2010: F.63)  (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

Mitteosalevad liikmesriigid

 

BG

CZ

DK

HR

HU

PL

RO

SE

UK

VARAD (kokku)

Sularaha ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valitsemissektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud residendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valitsemissektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud residendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED (kokku)

Pensioniõigused (ESA 2010: F.63)  (7)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

Peamised ELi-välised tehingupooled

 

Brasiilia

Kanada

Hiina

Hong Kong

India

Jaapan

Venemaa

Šveits

USA

ELi institutsioonid

Muud rahvusvahelised organisatsioonid

Offshore finantskeskused (kontsernina)

VARAD (kokku)

Sularaha ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (ESA 2010: F.3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.51)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteeritud aktsiad (ESA 2010: F.511)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest noteerimata aktsiad (ESA 2010: F. 512)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest muud omandiväärtpaberid (ESA 2010: F.519)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (ESA 2010: F.52)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED (kokku)

Pensioniõigused (ESA 2010: F.63)  (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 2

Nõutavad andmed väärtpaberite kaupa

Andmed tabelite 2.1 ja 2.2 lahtrites tuleb esitada iga väärtpaberi kohta, mis kuulub liiki „Võlaväärtpaberid“, „Omandiväärtpaberid“ ja „Investeerimisfondide aktsiad/osakud“ II lisa 1. osa tabeli A kohaselt. Tabel 2.1 on ISIN koodiga väärtpaberite kohta ja tabel 2.2 on ISIN koodita väärtpaberite kohta.

Tabel 2.1: ISIN koodiga väärtpaberiosalused

Andmed tuleb esitada lahtrites iga väärtpaberi kohta järgmiste reeglite kohaselt.

1.

Andmed lahtris 1 on kohustuslikud.

2.

Juhul kui asjaomane RKP ei kogu väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita kaks lahtrit kolmest 2, 3 ja 4 (st lahtrid 2 ja 3, lahtrid 2 ja 4 või lahtrid 3 ja 4). Kui andmeid kogutakse lahtri 3 osas, tuleb neid koguda ka lahtri 3b osas.

3.

Kui asjaomane RKP kogub väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb esitada andmed ka järgmistes lahtrites:

a)

5; või 6 ja 7; ja

b)

4; või 2 ja 3.

4.

Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka lahtrite 8, 9, 10 ja 11 andmeid.

5.

Asjaomane RKP peab tagama, et esitatud andmed hõlmavad 95 % ISIN koodiga väärtpabereid, kuid RKP ei pea andmeid esitavat üldkogumit suurendama koguvara alusel, kui on tehtud erandeid artikli 7 alusel.

Lahter

Nimetus

1

ISIN kood

2

Osade arv või agregeeritud nominaalväärtus

3

Hind

3b

Noteerimise alus

4

Turuväärtuse kogusumma

5

Finantstehingud

6

Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)

7

Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)

8

Vääring, milles väärtpaber on kirjendatud

9

Muud muutused mahtudes nimiväärtuse põhjal

10

Muud muutused mahtudes turuväärtuse põhjal

11

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

Tabel 2.2: ISIN koodita väärtpaberiosalused

Andmeväljad tuleb esitada kas: a) iga väärtpaberi kohta; või b) agregeerides mistahes arvu väärtpabereid üheks kirjeks.

Juhtumi a puhul kehtivad järgmised reeglid.

1.

Esitatakse andmed lahtrites 1, 12, 13, 14, 15 ja 17.

2.

Juhul kui asjaomane RKP ei kogu väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita kaks lahtrit kolmest 2, 3 ja 4 (st lahtrid 2 ja 3, lahtrid 2 ja 4 või lahtrid 3 ja 4).

3.

Kui asjaomane RKP kogub väärtpaberite kaupa teavet tehingute kohta vahetult, tuleb esitada andmed ka järgmistes lahtrites:

a)

5; või 6 ja 7; ja

b)

4; või 2 ja 3.

4.

Kui andmeid kogutakse lahtri 3 osas, tuleb neid koguda ka lahtri 3b osas.

5.

Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka lahtrite 3b, 8, 9, 10 ja 11 andmeid.

Juhtumi b puhul kehtivad järgmised reeglid.

1.

Esitatakse andmed lahtrites 4, 12, 13, 14 ja 15.

2.

Esitatakse andmed lahtrites 5 või 10 ja 16.

3.

Asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka lahtrite 8, 9 ja 11 andmeid.

Lahter

Nimetus

1

Väärtpaberi tunnuskood

2

Kogus või agregeeritud nimiväärtus

3

Hind

3b

Noteerimise alus

4

Turuväärtuse kogusumma

5

Finantstehingud

6

Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)

7

Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)

8

Vääring, milles väärtpaber on kirjendatud

9

Muud muutused mahtudes nimiväärtuse põhjal

10

Muud muutused mahtudes turuväärtuse põhjal

11

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

12

Instrument:

—

Võlaväärtpaberid (F.3)

—

Omandiväärtpaberid (F.51)

—

sellest noteeritud aktsiad (F.511)

—

sellest noteerimata aktsiad (F.512)

—

sellest muud omandiväärtpaberid (F.519)

—

Investeerimisfondide aktsiad ja osakud (F.52)

—

sellest rahaturufondide aktsiad ja osakud (F.521)

—

sellest muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad ja osakud (F.522)

13

Väärtpaberite emiteerimiskuupäev ja lunastamiskuupäev. Alternatiivselt esitatakse tähtajad järgmiselt: algne tähtaeg kuni üks aasta, üks kuni kaks aastat, üle kahe aasta ja järelejäänud tähtaeg kuni üks aasta, üks kuni kaks aastat, kaks kuni viis aastat, üle viie aasta.

14

Emitendi sektor või allsektor:

—

Keskpank (S.121)

—

Hoiustavad ettevõtted, v.a keskpank (S.122)

—

Rahaturufondid (S.123)

—

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

—

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide, finantsvahenduse abiettevõtted, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125 + S.126 + S.127)

—

Kindlustusseltsid (S.128)

—

Pensionifondid (S.129)

—

Mittefinantsettevõtted (S.11)

—

Valitsemissektor (S.13)

—

Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) (9)

15

Emitendi riik

16

Ümberhindluskorrigeerimine

17

Splittimise kuupäev (10) ja spliti faktor (11)

Tabel 3

Pensioniskeemides osalevate liikmete arv

Kord aastas esitatavad andmed – aasta lõpu seisuga

 

Kokku

 

sellest aktiivsed liikmed

sellest edasilükatud pensioniga liikmed

sellest pensionil liikmed

Liikmete arv

 

 

 

 

(1)  Kvartalihinnangu teeb RKP.

(2)  Tehniliste eraldiste kogusumma võib sisaldada elukindlustust.

(3)  Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemid on määratud väljamaksega skeemide kogumis.

(4)  Hüvitised, mis on asjakohased ainult kodumajapidamistele (S.14).

(5)  Kvartalihinnangud teeb RKP.

(6)  Kvartalihinnangud teeb RKP

(7)  Kvartalihinnangud teeb RKP

(8)  Kvartalihinnangud teeb RKP

(9)  Asjaomane RKP võib nõuda tegelikel andmeesitajatel eraldi kajastada allsektoreid „Kodumajapidamised“ (S.14) ja „Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid“ (S.15).

(10)  Splittimise kuupäev on viimase aktsiatükelduse või pöördtükelduse toimumise kuupäev. Aktsiaspliti puhul toimub olemasolevate aktsiate tükeldus, mis võrdses proportsioonis vähendab nende hinda ja suurendab nende arvu turul. Pöördspliti puhul suureneb võrdses proportsioonis aktsiahind ja väheneb nende arv turul.

(11)  Spliti faktor arvutatakse jagades splitijärgse aktsiate arvu splitieelse aktsiate arvuga.

II LISA

KIRJELDUSED

1. OSA

Instrumendiliikide kirjeldused

1.

Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne instrumendiliikide ülevaade, mille riikide keskpangad (RKPd) võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate liikide jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabelis toodud finantsinstrumentide nimekiri ja neile vastavad kirjeldused ei ole ammendavad. Kirjeldused viitavad Euroopa arvepidamise süsteemile, mis kehtestati määrusega (EL) nr 549/2013 (edaspidi „ESA 2010“).

2.

Mõne instrumendiliigi puhul peab esitama jaotuse tähtaegade kaupa. Tähtaja puhul osutatakse algsele tähtajale (st tähtaeg emissiooni hetkel), mis on finantsinstrumendile määratud ja enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lunastada (nt võlaväärtpaberid) või kui lunastamisega kaasneb teatud sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid).

3.

Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või – tuletisinstrumendi puhul – tasaarvestuse teel täielikult ühelt üksuselt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt“, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus.

Tabel A

Pensionifondide varade ja kohustuste instrumendiliikide kirjeldused

VARAD

Instrumendiliigid

Peamiste omaduste kirjeldus

1.

Sularaha ja hoiused

Ringluses olevate euro ja välisvaluuta pangatähtede ja müntide hoiused, mida pensionifondid (PF) tavaliselt kasutavad maksete tegemiseks ja hoiustamiseks rahaloomeasutuste juures (RAd). Siia võivad kuuluda üleöö hoiused, tähtajalised hoiused ja etteteatamisega lõpetatavad hoiused, samuti pöördrepodest tulenevad nõuded või väärtpaberite laenud sularaha tagatisel (kehtib ainult siis, kui tehingupool on hoiuseid kaasav ettevõte (ESA 2010, punkt 5.130).

1.1

Arveldushoiused

Arveldushoiused on need hoiused, mida saab kohe nõudmisel üle kanda maksete tegemiseks muudele majandustegevuses osalejatele, kasutades tavalisi maksevahendeid, näiteks krediitkorraldust ja otsedebiteerimise korraldust või krediit- või deebetkaarti, e-raha ülekannet, tšekki või samalaadseid vahendeid ilma olulise viivituseta, piirangute või trahvita. Hoiused, mida saab sularaha ja/või hoiuse väljavõtmiseks kasutada ainult võttes välja või kandes üle sama omaniku muu konto kaudu, ei ole arveldushoiused.

2.

Võlaväärtpaberid

Võlaväärtpaberite positsioonidega, mis on kaubeldavad võlga tõendavad finantsinstrumendid, kaubeldakse tavaliselt järelturul. Neid saab turul tasaarvestada ja need ei anna positsiooni omanikule omandiõigust emiteeriva asutuse üle.

Siia liiki kuulub järgmine:

—

väärtpaberid, mille valdajal on tingimusteta õigus saada kindlasummalist või lepinguga ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (või teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaks määratud kuupäevast;

—

laenud, mis on muutunud väärtpaberiturul vabalt kaubeldavaks (st kaubeldavad laenud), tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase hinnanoteeringu kohta, näiteks ostu-müügikursi vahe. Kui need kriteeriumid ei ole täidetud, tuleb need liigitada 3. liiki „Laenud“ (vt ka sama liigi jaotust „kaubeldavad laenud“);

—

allutatud laen võlakirjade kujul (vt ka 3. liigi „Allutatud laen hoiuse või laenu kujul“).

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingu alusel müüdud väärtpaberid jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omandajabilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte valikuvõimalus. Juhul kui ajutine omandaja müüb saadud väärtpaberid, tuleb müük kajastada otsese väärtpaberitehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi väärtpaberiportfelli negatiivse positsioonina.

3.

Laenud

Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see liik pensionifondide poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid või pensionifondide omandatud laene, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud.

Siia kuuluvad järgmised kirjed:

—

mittekaubeldavate võlaväärtpaberite positsioonid: omatavad väärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul;

—

kaubeldavad laenud: laenud, mis on reaalselt muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse „Laenude“ alla juhul, kui nendega järelturul kauplemine ei ole tõendatud. Muul juhul liigitatakse need „Võlaväärtpaberite“ alla (2. liik);

—

allutatud võlg laenu kujul: allutatud võlainstrumendid annavad emiteerinud asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud, andes neile „Omandiväärtpaberite“ teatud omadused. Statistikas liigitatakse allutatud laen finantsinstrumendi olemuse järgi kas „Laenude“ või „Võlaväärtpaberite“ alla. Kui kõiki pensionifondide hallatavaid allutatud laene esitatakse statistikas ühe arvuna, tuleb see arv esitada liigis „Võlaväärtpaberid“, kuna allutatud laenud esinevad enamasti võlaväärtpaberite, mitte laenude kujul;

—

pöördtehingutest tulenevad nõuded või väärtpaberite laenamine sularaha tagatisel (ainult juhul, kui tehingupool ei ole hoiuseid kaasav ettevõte (ESA 2010, punkt 5.130): sularaha vastaskirje arvel tehtud makse andmeesitajatelt ostetud väärtpaberite eest teatava hinnaga ja samade või sarnaste väärtpaberite sama hinnaga tagasimüügi kohustusega kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud kuupäeval; või väärtpaberite laen sularaha tagatisel.

Siia liiki ei kuulu pensionifondide poolt hoiustatud varad (kuuluvad 1. liiki).

4.

Omandiväärtpaberid

Finantsvara, mis esindab omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Põhimõtteliselt annab see finantsvara selle omanikule õiguse saada osa ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osa jagamisele kuuluvast netovarast.

Siia liiki kuuluvad noteeritud ja noteerimata aktsiad ja muud omandiväärtpaberid.

Väärtpaberite laenutehingute alusel välja laenatud või tagasiostulepingute alusel müüdud omandiväärtpabereid käsitletakse 2. liigi „Võlaväärtpaberid“ kohaselt.

4.1

Noteeritud aktsiad

Börsinimekirjadesse kantud omandiväärtpaberid. See börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mis tahes muus vormis. Noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks.

4.2

Noteerimata aktsiad

Noteerimata aktsiad on börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid.

4.3

Muud omandiväärtpaberid

Muud omandiväärtpaberid hõlmab omandiväärtpaberite liike, mis ei ole noteeritud aktsiad ega noteerimata aktsiad

5.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

Siia liiki kuuluvad rahaturufondide (MMF) ja investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) poolt emiteeritud aktsiate või osakute positsioonid.

5.1

MMF aktsiad/osakud

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 2 määratletud MMFide poolt emiteeritud aktsiate või osakute positsioonid.

5.2

Investeerimisfondide (v.a MMF) aktsiad/osakud

Määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artiklis 1 määratletud investeerimisfondide (v.a MMF) poolt emiteeritud aktsiate või osakute positsioonid.

6.

Pensionifondide eraldised

Siia liiki kuulub järgmine:

—

pensionifondide nõuded pensioniskeemide halduritele ESA 2010 punktide 5.186 ja 17.78 kohaselt;

—

pensionifondide finantsnõuded edasikindlustusseltside vastu, mis on seotud pensionieraldistega (edasikindlustusest sissenõutavad summad).

7.

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda.

Siia liiki kuulub järgmine:

—

optsioonid;

—

aktsiaostutähed;

—

futuurid;

—

forvardlepingud;

—

vahetuslepingud;

—

krediididerivatiivid.

Tuletisinstrumendid kirjendatakse turuväärtuses bilansis brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel.

Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata.

Tuletisinstrumente võib kirjendada netosummana erinevaid väärtuse määramise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, kirjendatakse need positsioonid.

See liik ei hõlma tuletisinstrumente, mida riigisiseste reeglite kohaselt bilansis ei kajastata.

8.

Muud saadavad/makstavad arved

See on bilansi varade poole jääknäitaja, millele osutatakse kui „Varad, mis ei ole mujal hõlmatud“. RKPd võivad nõuda selle liigi teatavate allkirjete aruandlust, näiteks:

—

saadavad dividendid;

—

hoiustelt saadavad kogunenud intressid;

—

laenudelt saadav kogunenud intress;

—

võlaväärtpaberitelt saadav kogunenud intress;

—

saadav kogunenud rent;

—

saadavad summad, mis ei ole seotud pensionifondide põhitegevusega.

9.

Mittefinantsvara

Materiaalne ja immateriaalne vara, mis ei ole finantsvara.

Siia kuuluvad eluruumid, muud hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, väärisesemed ja intellektuaalomandiõigustega seotud tooted, nt arvutitarkvara ja andmebaasid.


KOHUSTUSED

Instrumendiliigid

Peamiste omaduste kirjeldus

10.

Saadud laenud

PFde poolt kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Siia liiki kuulub järgmine:

—

laenud: PFdele antud laenud, mis on tõendatud kas mittekaubeldavate dokumentidega või ei ole dokumentidega tõendatud;

—

repod ja repolaadsed tehingud sularaha tagatisel: PFde poolt kindlaksmääratud hinnaga müüdud väärtpaberite eest saadud sularaha vastaskirje kohustusega osta samad või samalaadsed väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi. Summad, mida PFd on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja“) üle antud väärtpaberite eest, tuleb liigitada siia, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte valikuvõimalus. See tähendab, et kogu risk ja tulu tehingu aluseks olevate väärtpaberite suhtes jääb pensionifondidele;

—

väärtpaberite laenamise eest saadav sularaha tagatis: summad, mis on saadud kolmandatele isikutele ajutiselt sularahatagatise eest üle kantud väärtpaberite eest väärtpaberite laenutehingute alusel;

—

kulla ajutise üleandmise tehingute eest saadud sularahatagatis.

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

PFde emiteeritud väärtpaberid, v.a omandiväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust.

12.

Omandiväärtpaberid

Vt 4. liik.

13.

Tehnilised reservid

Kapital, mida PF peab hoidma, et täita poliisi omanike tulevasi pensioninõudeid.

13.1

sellest pensioniõigused

Kapital, mida PF peab hoidma, et täita pensioniskeemide tulevasi nõudeid.

Pensioniõigused; sellest määratud sissemaksega pensioniskeemid

Kapital, mida PF peab hoidma, et täita määratud sissemaksega poliisi omanike tulevasi pensioninõudeid.

Määratud sissemaksega skeemi puhul sõltuvad väljamaksed pensioniskeemi poolt omandatud varade tootlusest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi kohustus on fondi varade jooksev turuväärtus.

Pensioniõigused; sellest määratud väljamaksega pensioniskeemid

Kapital, mida PF peab hoidma, et täita määratud väljamaksega poliisi omanike tulevasi pensioninõudeid.

Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse skeemis osalevatele töötajatele lubatud pensionihüvitiste suurus kindlaks eelnevalt kokku lepitud valemi alusel. Määratud väljamaksega pensioniskeemide kohustus on võrdne lubatud hüvitiste nüüdisväärtusega.

Tinglikud määratud sissemaksega pensioniskeemid ja kombineeritud pensioniskeemid rühmitatakse määratud väljamaksega pensioniskeemideks (ESA 2010, punkt 17.59). Tinglik määratud sissemaksega pensioniskeem on sarnane määratud sissemaksega skeemiga, kuid garanteeritud minimaalse väljamakstava summaga. Kombineeritud skeemidel on nii määratud väljamakse kui ka määratud sissemakse elemendid. Skeem liigitatakse „kombineerituks“, kui esinevad nii määratud väljamakse kui ka määratud sissemakse sätted või kui, olles tinglik määratud sissemaksega pensioniskeem, on ta samas ka i määratud väljamakse või määratud sissemakse sätestusega.

13.2

Pensioniskeemide nõuded pensionifondide halduritele

Vt 6. liik.

13.3

Õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised

Netoosamaksete see osa, mis ületab hüvitisi, on kindlustusskeemi kohustuse suurenemine hüvitisesaajate suhtes (määratletud ESA 2010 punktis 5.187).

14.

Tuletisinstrumendid

Vt 7. liik.

15.

Muud saadavad/makstavad arved

Siia kuuluvad bilansi kohustuste poole muud kirjed, millele osutatakse kui „Kohustused, mis ei ole mujal hõlmatud“. RKPd võivad nõuda selle liigi teatavate allkirjete aruandlust, näiteks:

—

PFde põhitegevusega mitteseotud makstavad summad, s.o summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud, jne;

—

eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks, st pensionid, dividendid, jne;

—

netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest;

—

tulevaste väärtpaberitehingute arveldamisega seoses maksmisele kuuluvad netosummad;

—

laenudelt saadav kogunenud intress.

16.

Netoväärtus

See on bilansi tasakaalustav kirje (B.90) (ESA 2010, punkt 7.02). Bilansis kirjendatud varade ja kohustuste positsioonid hinnatakse kohaselt; tavaliselt eelistatakse turuhinda bilansiseisu kuupäeval. Määratud väljamaksega pensioniskeemi puhul määratakse skeemis osalevatele töötajatele lubatud pensionihüvitiste suurus kindlaks eelnevalt kokku lepitud valemi alusel. Määratud väljamaksega pensioniskeemi kohustus on võrdne lubatud väljamaksete nüüdisväärtusega ja seetõttu võib määratud väljamaksega pensioniskeemi netoväärtus olla nullist erinev.

Määratud sissemaksega skeemi puhul sõltuvad väljamaksed pensioniskeemi poolt omandatud varade tootlusest. Määratud sissemaksega pensioniskeemi kohustus on fondi varade jooksev turuväärtus. Fondi netoväärtus on alati null.

2. OSA

Väärtpaberite kaupa aruandluse omaduste kirjeldus

Tabel B

Väärtpaberite kaupa aruandluse omaduste kirjeldus

Lahter

Kirjeldus

Väärtpaberi tunnuskood

Väärtpaberi unikaalne tunnuskood RKP juhiste kohaselt (näiteks RKP tunnusnumber, CUSIP, SEDOL). See kood ei tohi ajas muutuda.

Kogus või agregeeritud nimiväärtus

Väärtpaberite kogus või agregeeritud nimiväärtus, juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte kogustes, v.a kogunenud intress.

Hind

Ühe väärtpaberi turuväärtus või protsent agregeeritud nimiväärtusest, kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte kogustes. Selle positsiooni all võivad RKPd nõuda ka kogunenud intressi aruandlust.

Noteerimise alus

Osutab, kas väärtpaber noteeritakse protsendina või kogusena.

Kogusumma

Väärtpaberi turuväärtus kokku. Juhul kui väärtpaberitega kaubeldakse kogustes, võrdub kogusumma väärtpaberite arv korrutatud ühe väärtpaberi hind. Juhul kui väärtpaberitega kaubeldakse summades, mitte kogustes, võrdub kogusumma agregeeritud nimiväärtus korda hind, mida väljendatakse protsendina nimiväärtusest.

RKPd peavad üldreeglina nõudma kogunenud intressi kajastamist selle positsiooni all või eraldi. Samas on RKPdel õigus jätta andmetest kogunenud intress välja.

Finantstehingud

Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostude summa miinus müügid (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid miinus lunastamised (väärtpaberid kohustuste poolel) eurodes.

Ostetud (varad) või emiteeritud (kohustused) väärtpaberid

Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostude summa kokku (väärtpaberid varade poolel) või emissioonid kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).

Müüdud (varad) või tagasiostetud (kohustused) väärtpaberid

Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite müügisumma kokku (väärtpaberid varade poolel) või lunastamised kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).

Väärtpaberi kirjendamise vääring

Vääringu ISO kood või muu samalaadne kood, mida kasutatakse väärtpaberi hinna ja/või jäägi väljendamiseks.

Muud mahumuutused nimiväärtuse põhjal

Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse nimiväärtuses nimivaluutas või eurodes.

Muud mahumuutused turuväärtuses

Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse turuväärtuses eurodes.

Portfelliinvesteering või otseinvesteering

Investeeringu otstarve maksebilansi statistika liigituse põhjal (1).

Emitendi riik

Emitendi residentsus. Investeerimisfondide aktsiate/osakute puhul osutab emitendi riik kohale, kus investeerimisfond, mitte fondivalitseja, on resident.

3. OSA

Pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kirjeldus

Tabel C

Pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kirjeldus

Liik

Kirjeldus

1.

Pensioniskeemides osalevate liikmete arvu (kokku)

Pensioniskeemides osalevate liikmete arvu kokku. See summa võrdub aktiivsete liikmete, edasilükatud pensioniga liikmete ja pensionile jäänud liikmete summaga.

Vt liigid 2, 3 ja 4.

2.

sellest aktiivsed liikmed

Pensioniskeemi aktiivsete liikmete arv.

Pensioniskeemi aktiivne liige on isik, kes teeb sissemakseid (ja/või kelle eest tehakse sissemakseid) ja kes kogub varasid või kogus varad minevikus ja kes ei ole veel pensionile jäänud.

3.

sellest edasilükatud pensioniga liikmed

Pensioniskeemi edasilükatud pensioniga liikmete arv.

Pensioniskeemi edasilükatud pensioniga liige on isik, kes enam ei tee sissemakseid skeemi ja kelle suhtes ei kogune varad, kuid kes ei ole veel hakanud skeemist pensionihüvitist saama.

4.

sellest pensionile jäänud liikmed

Pensioniskeemi pensionile jäänud liikmete arv

Pensioniskeemi pensionile jäänud liige on isik kes enam ei tee sissemakseid skeemi ja kelle suhtes ei kogune varad ja kes on hakanud skeemist pensionihüvitist saama.

4. OSA

Sektorite kirjeldused

Sektorite liigitus põhineb ESA 2010 standardil. Tabel D kirjeldab detailselt sektoreid, mille RKPd peavad kooskõlas käesoleva määrusega riigisiseses liigituses üle võtma. Euroala liikmesriikide residendiks olevad tehingupooled tuvastatakse nende sektori järgi kooskõlas Euroopa Keskpanga (EKP) statistika eesmärgil hoitavate nimekirjadega ning lähtudes EKP sektorikäsiraamatus „Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual: Guidance for the statistical classification of customers“ toodud juhistest tehingupoolte liigituseks.

Tabel D

Sektorite kirjeldused

Sektor

Kirjeldus

1.

Rahaloomeasutused (RAd)

RAd määruse (EL) nr 1071/2013 artikli 1 tähenduses (EKP/2013/33). Sektor hõlmab RKPd (S.121), liidu õigusaktides määratletud krediidiasutused, rahaturufondid, muud finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning vähemalt majanduslikus mõttes oma arvel ja nimel laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises, ning e-raha asutused, kes e-raha emiteerides peamiselt tegelevad finantsvahendusega (S.122).

2.

Valitsemissektor

Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse peamiselt kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010, punktid 2.111 kuni 2.113).

3.

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad

Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide“ (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud, või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega. Finantsvahendusettevõtted määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) määratluses kuuluvad siia allsektorisse (ESA 2010, punkt 2.86 kuni 2.94).

Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Siia allsektorisse kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtjad või enamik neist on finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95 kuni 2.97).

Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsvahenduse abiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. Allsektor hõlmab ka valdusettevõtted, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel, ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010, punktid 2.98 kuni 2.99).

4.

Investeerimisfondid (v.a rahaturufondid)

Investeerimisfondid määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 1 tähenduses. Allsektor hõlmab kõiki ühisinvesteerimisettevõtjaid (v.a rahaturufondid), kes investeerivad finantsvaradesse ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärgiks on avalikkuselt kaasatud kapitali investeerimine (S.124).

5.

Kindlustusseltsid

Kindlustusseltsid määruse (EL) nr 1374/2014 (EKP/2014/50) artikli 1 tähenduses (S.128).

6.

Pensionifondid

Pensionifondid käesoleva määruse artikli 1 tähenduses (S.129).

6.1

Pensioniskeemide haldurid

Pensioniskeemide haldurid käesoleva määruse artikli 1 tähenduses.

7.

Mittefinantsettevõtted

Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45 kuni 2.50).

8.

Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitletakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. Kodumajapidamiste sektor hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjaid ning ühinguid, millel puudub juriidiline staatus, v.a need, mida käsitletakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena ja mis on turutootjad (ESA 2010, punktid 2.118 kuni 2.128).

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129 ja 2.130).

5. OSA

Finantstehingute ja ümberhindluskorrigeerimise kirjeldused

1.

Finantstehingud on seotud muutustega finantsvara või kohustuste omandis, selle tekkimise või lõppemisega. Finantstehingud saadakse vahena aruandluse perioodi lõpu seisude vahel, millest kõrvaldatakse mõju, mis tuleneb ümberhindluskorrigeerimisega seotud muutustest (mis on tingitud hinna ja valuutakursi muutustest) ning ümberliigitamise ja muu korrigeerimisega. Finantstehingute andmete koostamiseks vajab EKP statistilist teavet korrigeerimise kohta, mis hõlmaks „Ümberliigitamise ja muu korrigeerimise“ ja „Hinna ja valuutakursi ümberhindamise“.

2.

„Ümberhindluskorrigeerimine“ osutab muutustele varade ja kohustuste hindamises, mis tulenevad varade ja kohustuste hinna muutustest ja/või valuutakursi muutustest, mis mõjutavad välisvaluutas nomineeritud, kuid eurodes väljendatud varade ja kohustuste väärtust. Varade/kohustuste ümberhindamisega seotud korrigeerimine viitab muutustele varade/kohustuste hindamises, mis tekib varade/kohustuste kirjendamise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. Hinna ümberhindamine hõlmab muutused perioodi lõpu väärtuspositsioonides seoses muutustega nende kirjendamise kontrollväärtuses, st kasum/kahjum. Muutused euro vahetuskursis, mis toimuvad perioodilõpu aruandekuupäevade vahel, tingivad euros väljendatud välisvääringus varade/kohustuste väärtuse muutuse. Kuna need muutused näitavad kasumit/kahjumit ega tulene finantstehingutest, tuleb see mõju tehingute teabest kõrvaldada. Põhimõtteliselt peaks ka ümberhindluskorrigeerimine hõlmama hindamise muutusi, mis tulenevad varade/kohustuste tehingutest, s.o realiseeritud kasum/kahjum, kuid riikidel on selles osas erinevad tavad.

3.

Osalised/lõplikud mahakandmised osutavad bilansis kajastatud laenu väärtuse vähenemisele, kui laenu käsitletakse väärtusetu varana (lõplik mahakandmine) või eeldatakse laenu osalist tagastamist (osaline mahakandmine). Kui see on tuvastatav, siis kuulub siia ka osaline/lõplik mahakandmine, mida määratletakse laenu müümise või üleandmise ajal kolmandale isikule.

(1)  Euroopa Keskpanga suunis EKP/2011/23, 9. detsember 2011, Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (ELT L 65, 3.3.2012, lk 1).

III LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

Euroopa Keskpanga (EKP) statistikaaruandluse nõuete täitmiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

1.

Edastamise miinimumnõuded:

a)

andmed tuleb edastada õigeaegselt ja asjaomase riigi keskpanga (RKP) seatud tähtaegade jooksul;

b)

statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab asjaomaste RKPde kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

c)

andmeesitajad peavad esitama ühe või mitme kontaktisiku andmed asjaomasele RKP-le;

d)

tuleb järgida tehnilisi spetsifikatsioone, mis käsitlevad andmeedastust asjaomasele RKP-le;

e)

väärtpaberite kaupa aruandluse korral peavad andmeesitajad esitama asjaomase RKP taotlusel täiendavat teavet (näiteks emitendi nimi, emissiooni kuupäev), mis on vajalik nende väärtpaberite tuvastamiseks, mille puhul tunnuskoodid ei ole täpsed või avalikult kättesaadavad.

2.

Täpsuse miinimumnõuded:

a)

statistiline teave peab olema õige: kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt vahesummad kokku peavad vastama lõppsummadele);

b)

andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengu kohta, mis on edastatud andmete kohaselt toimunud;

c)

statistiline teave peab olema täielik ning selles ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki; puuduvatest andmetest tuleb asjaomaseid RKPsid teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada niipea kui võimalik;

d)

andmeesitajad peavad järgima proportsioone, ümardamispõhimõtteid ja kümnendkohti, mis RKPd on määranud andmete tehniliseks edastamiseks.

3.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)

statistiline teave peab vastama käesolevas määruses sisalduvatele määratlustele ja liigitustele;

b)

kui nendest määratlustest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, kontrollivad andmeesitajad võimaluse korral korrapäraselt kasutatud meetme ja käesoleva määruse kohase meetme vahelist erinevust ja mõõdavad selle;

c)

andmeesitajad peavad suutma selgitada andmete esitamise katkemist, mis ilmneb esitatud andmete võrdlemisel varasemate perioodide andmetega.

4.

Andmete parandamise miinimumnõuded:

Tuleb järgida EKP ja asjaomaste RKPde sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.