(1)

16. augustil 2017. aastal kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) rakendusmääruse (EL) 2017/1480 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) alusel esialgse dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit lamellaargrafiitmalmist (hallmalmist) või keragrafiitmalmist (kõrgtugevast malmist) toodete ja nende osade (edaspidi „malmist tooted“) Euroopa Liitu (edaspidi „liit“) suunatud impordi kohta.

(2)

Komisjon algatas uurimise 10. detsembril 2016 algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas kaebuse alusel, mille esitasid 31. oktoobril 2016 seitse liidu tootjat, nimelt Fondatel Lecompte SA, Ulefos Niemisen Valimo Oy Ltd, Saint-Gobain PAM SA, Fonderies Dechaumont SA, Heinrich Meier Eisengießerei GmbH & Co. KG, Saint-Gobain Construction Products UK Ltd ja Fundiciones de Odena SA (edaspidi „kaebuse esitajad“), kelle toodang moodustab üle 40 % teatavate malmist toodete kogutoodangust liidus.

(3)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 33, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „uurimisperiood“) ning kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(4)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati („esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitajad, Hiina Masina- ja Elektroonikatoodete Impordi ja Ekspordi Kaubanduskoda (edaspidi „CCCME“), mitteseotud importijate ad hoc ühendus Free Castings Imports (edaspidi „FCI“), kaks mitteseotud importijat, India eksportivad tootjad ning seitse Hiina eksportivat tootjat kirjalikud märkused, milles andsid teada oma seisukoha esialgsete järelduste kohta.

(5)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ärakuulamised toimusid CCCME, FCI ja kaebuse esitajatega. CCCMEga toimus kaks ärakuulamist, mida juhatas kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik.

(6)

Komisjon vaatas huvitatud isikute esitatud märkused läbi ja käsitles neid allpool.

(7)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Sõltumatute importijate küsimustikuvastuste kontrollimiseks tehti kontrollkäigud järgmiste isikute valdustesse:

(8)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastane tollimaksu HRVst pärit malmist toodete liitu suunatud impordi suhtes ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad ning lõpetada Indiast lähtuva, liitu suunduva malmist toodete impordi uurimise (edaspidi „lõplik avalikustamine“).

(9)

Kõigile huvitatud isikutele anti aega lõpliku avalikustamise kohta märkuste esitamiseks. CCCME, FCI, liidu tootmisharu ja kolm eksportivat tootjat esitasid oma märkused kirjalikult pärast lõplikku avalikustamist ja ärakuulamisel. Kõik huvitatud isikute märkused vaadati läbi ja neid võeti arvesse.

(10)

CCCME ja Botou City Wangwu Town Tianlong Casting Factory väitsid, et komisjoni esialgsete järelduste avalikustamine oli ebapiisav ning mõjutas seega nende kaitseõigust, ning nad palusid komisjonilt täiendavaid selgitusi ja avalikustamist.

(11)

Need pooled nõudsid dumpinguarvutustega seoses lisateavet konkreetse meetodi kohta, mida iga tooteliigi puhul kasutati, nende meetoditega saadud normaalväärtuse kohta tooteliigi kaupa, erinevatest meetoditest tulenevate dumpingumarginaalide ning müügi-, üld- ja halduskulude puhul kasutatud summade kohta ning India turul müüdud erinevate tooteliikide kasumi- ja müügimahtude osatähtsuse kohta võrreldes kasumlike tehingutega.

(12)

Samuti palus CCCME komisjonil esitada tooteliikide loend koos ekspordi kogumahtudega kõigi valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate tooteliikide kaupa ning India tootjate omamaise müügi kogumaht.

(13)

Lisaks väitis CCCME, et komisjon ei avalikustanud teavet võrdlusriigi tootjate konkreetsete tooteliikide kohta ja et Hiina eksportivad tootjad ega CCCME ei saanud välja selgitada, kas esines erinevusi, millega põhjendada kohandust, kuna nad ei teadnud, millist liiki tooteid kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(14)

Dumpingumarginaali väljaselgitamiseks kasutatud meetodit kirjeldati üksikasjalikult ajutise määruse põhjendustes 61–98. Koostööd tegevate India tootjate ning valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate tundliku äriteabe kaitsmiseks avalikustati üksikasjalikud dumpinguarvutused, sealhulgas ka iga tooteliigi normaalväärtuse arvutamisel kasutatud meetod, üksnes valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele.

(15)

Kuna aga normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud andmed olid võrdlusriigis seotud üksnes kahe ettevõtete rühmaga, ei olnud võimalik normaalväärtuse kohta esitada koondarvet, ilma et seejuures ei oleks avalikustatud nende poolte tundlikku äriteavet. Seetõttu avalikustati normaalväärtus vahemikuna.

(16)

Komisjon ei teinud üldisi koondarvutusi kõigi valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate müüdud tooteliikide kaupa. Selle asemel tegi komisjon arvutused iga tooteliigi ja eksportiva tootja kaupa. Lisaks kujutavad koondandmed, mida CCCME taotleb kõigi valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate ja India võrdlustootjate müügimahtude kohta tooteliikide kaupa, endast tundlikku äriteavet alusmääruse artikli 19 tähenduses. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

(17)

Sellegipoolest lisati enne esialgsete järelduste avalikustamist mittekonfidentsiaalsesse toimikusse dokument, milles on üksikasjalikult esitatud nende tooteliikide kogu valiku tehnilised omadused, mida valimisse kuuluvad India tootjad müüsid võrdlusturul ja liidu turul.

(18)

Täiendava avalikustamise taotluse toetuseks seadis CCCME kahtluse alla ajutises määruses avaldatud hindade allalöömis- ja dumpingumarginaalid ning kordas pärast lõplikku avalikustamist samu kahtlusi. Ta väitis, et kuna võrdlusriigiks valiti India ning kuna Hiina ja India eksportivatel tootjatel on sarnased allalöömismarginaalid, oli loogiline järeldus, et mõlema riigi eksportivatel tootjatel peaksid samamoodi olema ühesugused dumpingumarginaalid. CCCME väitel ei olnud talle saadaolev teave piisav, et mõista komisjoni sellekohaseid järeldusi ja nende kohta märkusi teha.

(19)

Komisjon märkis, et nagu ajutise määruse põhjenduses 179 selgitatud, saab India ja Hiina eksportivate tootjate allalöömismarginaalide erinevusi selgitada Hiina ja India poolt liitu eksporditavate tootevalikute erinevusega. Komisjon tuletas meelde, et allalöömismarginaalid tulenevad Hiina eksportivate tootjate eksporditud toodete võrdlusest liidu tootmisharu müüdavate sarnaste toodetega, samas kui Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaalid tulenevad HRVst liitu eksporditud toodete võrdlusest India omamaisel turul müüdud sarnaste toodetega. Sel juhul ja nagu ka CCCME ise möönis, on võimalik, et need kaks marginaali lahknevad.

(20)

Lisaks selgitas komisjon 8. septembril 2017 ärakuulamise eest vastutava ametniku juhatusel CCCME osalusel toimunud ärakuulamisel, miks mõjutas tagastamatu käibemaksu kohandamine Hiina eksportivatele tootjatele kehtestatud dumpingumarginaali puhul võrdlust India ja Hiina tulemuste vahel. CCCME esitas selle kohanduse kohta ka märkusi, mida käsitletakse allpool.

(21)

Kahjuarvutuste kohta väitis CCCME, et komisjon ei ole arvestanud CCCME taotlust pääseda juurde mahu- ja hinnamõjude, kahjumarginaali ja kahjunäitajate arvutustele ning mis tahes muule teabele, mille alusel need arvutused tehti. CCCME väitis sellega seoses, et komisjoni kohustus säilitada konfidentsiaalsus ei ole absoluutne ning et see peaks olema tasakaalus huvitatud poolte kaitseõigusega. Näitena märkis CCCME, et komisjon ei avalikustanud talle toote omadusi, mida kasutati võrdluses liidu tootmisharu hindadega.

(22)

Veel tegi CCCME ettepanekuid viiside kohta, kuidas komisjon saaks saavutada väidetava nõutava tasakaalu konfidentsiaalsuse ja kaitseõiguse vahel. Need hõlmasid muu hulgas ettepanekuid teha „koondandmete avalikustamisi“. CCCME tegi ettepaneku, et komisjon esitaks hinna allalöömise arvutused kõigi valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate konsolideeritud andmetega ning kõigi valimisse kuuluvate liidu tootjate konsolideeritud andmetega. CCCME arvas, et selliste kompileeritud andmete esitamisega huvitatud pooltele, kes ise ei ole turul aktiivsed ettevõtjad, järgiks komisjon nõuetekohaselt alusandmete konfidentsiaalsust.

(23)

CCCME kritiseeris asjaolu, et komisjon on järjepidevalt eelistanud konfidentsiaalsust CCCME kaitseõigusele, hindamata konkreetseid asjaolusid, CCCME seisundit kõnealuse teabega seoses, ning üldisemalt, võtmata nõuetekohaselt arvesse kaitseõiguse olulisust.

(24)

Komisjon ei nõustunud selle hinnanguga. Ta analüüsis eraldi kõiki CCCME taotletud teabeelemente ning esitas 25. augustil 2017. aastal CCCME-le kogu teabe, välja arvatud teabe, mida ei olnud olemas, mis ei kuulunud toimikusse või mis oli konfidentsiaalne. Kui teave ei kuulunud toimikusse või oli konfidentsiaalne, põhjendas komisjon asjakohaselt oma keeldumist teabe andmisest. Täpsemalt ei teinud komisjon üldisi hindade allalöömise koondarvutusi ega hindade allalöömisarvutusi toote kontrollnumbri („PCN“ või tooteliigi) kaupa. Selle asemel tegi komisjon hindade allalöömisarvutused tooteliigi ja eksportiva tootja kaupa. Seega ei kasutatud uurimises koondteavet, mis seega ei kuulunud toimikusse.

(25)

Komisjon tuletas konfidentsiaalse teabeosas meelde, et alusmääruse artikli 19 kohaselt oli tal kohustus sellist teavet kaitsta. Lisaks leidis komisjon, et kõikidele huvitatud isikutele, sealhulgas CCCME-le, juhtumi kohta kättesaadavaks tehtud avalikus toimikus oli olemas uurimises kasutatav teave, mis oli asjakohane nende seisukohtade esitamiseks. Juhul kui teavet peeti konfidentsiaalseks, sisaldas toimik selle kohta sisulist kokkuvõtet. Kõikidel huvitatud isikutel, sealhulgas ka CCCME-l, oli juurdepääs avalikule toimikule ja nad võisid sellega tutvuda. CCCME puhul täheldas komisjon, et kuigi ta esindab muu hulgas Hiina valutööstust, ei olnud tal eraldi ühegi valimisse kuuluva eksportiva tootja volitust pääseda juurde selle konfidentsiaalsele teabele. Seega ei saanud CCCME-le anda üksikutele Hiina eksportivatele tootjatele saadetud avalikustatud konfidentsiaalset teavet.

(26)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes arvas komisjon, et CCCME-le ja eksportivale tootjale oli antud võimalus oma kaitseõigust täielikult kasutada, ning lükkas nende väited tagasi.

(27)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas CCCME oma väidet, et ta ei olnud sellises olukorras, mis võimaldanuks tal täielikult oma kaitseõigust kasutada. CCCME ei taotlenud uut teavet ega esitanud uusi väiteid. Eelkõige ei vastanud CCCME komisjoni avalikustamise kirjale, milles komisjon käsitles üksikasjalikult küsimusi, mis ta oli 15. septembril 2017 ärakuulamise eest vastutavale ametnikule esitatud. Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest vastavalt käesoleva määruse põhjendustes 10–26 sätestatule andis ta CCCME-le täieliku juurdepääsu mittekonfidentsiaalsele teabele ja põhjendas nõuetekohaselt oma keeldumist avalikustada konfidentsiaalset teavet või teavet, mis ei kuulunud toimikusse.

(28)

Käesoleva määruse lisas esitatud Hiina eksportivate tootjate loendit muudeti – sinna lisati kahe eksportiva tootja nimed, kes olid ajutisest määrusest kas välja jäetud või olid nende nimed valesti kirjutatud.

(29)

Uurimise ajal teavitas üks valimisse mittekuuluv Hiina eksportiv tootja komisjoni, et ta muutis oma nime. Komisjon oli esitatud tõenditega rahul. Hiina eksportivate tootjate loendit muudeti vastavalt.

(30)

CCCME kutsus komisjoni üles uurima individuaalselt kaheksatteist valimisse mittekuuluvat Hiina eksportivat tootjat, kes olid sellist uurimist ametlikult taotlenud vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 3.

(31)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 27 selgitatud, oleks nii suure arvu taotluste läbivaatamine olnud tarbetult koormav ning nii ei oleks saanud uurimist alusmääruses kehtestatud tähtajaks lõpule viia. Seetõttu ei rahuldanud komisjon ühtegi individuaalse uurimise alustamise taotlust.

(32)

CCCME ja kaks Hiina eksportivat tootjat kordasid kogu käesoleva uurimise jooksul väidet, et kuna Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jaotise kehtivus lõppes 11. detsembril 2016, ei olnud võrdlusriigi valimine enam õigustatud ning komisjon peaks dumpingu olemasolu määrama kindlaks Hiina eksportivate tootjate omamaiste hindade ja kulude põhjal.

(33)

Komisjon kohaldas tollal kehtinud õigusakte. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktides a ja b nähakse HRV eksportivate tootjate puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ette võrdlusriigi meetodi kasutamine.

(34)

FCI kordas väidet, et vaatlusalune periood on liiga lühike, et midagi mõttekat välja selgitada, eeskätt HRVst pärit impordi mahtude kohta, ja et lühem kui nelja-aastane periood on vastuolus komisjoni väljakujunenud praktikaga, kuna tavajuhul valib komisjon perioodiks vähemalt neli aastat.

(35)

Komisjon märkis, et vaatlusalune periood määrati algatamise ajal kindlaks vastavalt komisjoni tavapärasele praktikale. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 35, hõlmab vaatlusalune periood uurimisperioodile eelnevat kolme tervet kalendriaastat. Komisjonil ei olnud põhjust kalduda oma tavapärasest praktikast kõrvale ja valida teistsugune periood. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(36)

Igal juhul oleks kogu perioodi kohta ilmnenud HRVst pärit impordi mahu ligikaudu 10 % suurenemine, isegi kui komisjon oleks FCI nõudmisel kaasanud kahjuanalüüsi ka 2012. aasta.

(37)

Kuna uurimisperioodi ega vaatlusaluse perioodi kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 33.

(38)

Ajutise määruse põhjenduses 36 on sätestatud vaatlusaluse toote esialgne määratlus.

(39)

Ajutise määruse põhjendustes 39–60 esitati India eksportivate tootjate, ühe Hiina eksportiva tootja, FCI ja kahe eraldi mitteseotud importija väited ning komisjoni poolt nendele väidetele antud hinnang seoses toote määratlusega.

(40)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitasid kaks mitteseotud importijat ja FCI taotlused selgituste saamiseks ja täiendavad väited, et teatud tooteliigid tuleks tootemääratlusest välja jätta. Väljajätmistaotlused olid seotud järgmiste tooteliikidega:

(41)

Seoses ühe importija taotlusega kinnitada, et toodete seast jäetakse välja valatud kaaned ja standardi EN 1433 kohased äravoolukanalite restid, kinnitas komisjon, et äravoolukanalite restide kohta kehtib standard EN 1433 ning seega jäetakse need kooskõlas ajutise määruse põhjendustega 44–60 vaatlusaluste toodete seast välja. Valatud kaante kohta märkis komisjon, et neil on samad füüsikalised omadused ja kasutusviisid kui äravoolukanalite restidel ning et seega kehtib nende kohta sama standard. Seega jättis komisjon valatud kaaned vaatlusaluste toodete seast välja.

(42)

Seoses FCI taotlusega kinnitada, et toodete seast jäetakse välja ronirauad ja tõsteklambrid, tegi komisjon kindlaks, et selliseid roniraudu ja tõsteklambreid ei käsitleta käesoleva uurimise tootemääratluse osana, sest neil on teistsugune funktsioon kui vaatlusaluse toote määratluses kirjeldatud. Need on vaatlusaluse toote tarvikud, aga neil ei ole samu tehnilisi omadusi kui vaatlusalusel tootel või selle osadel. Roniraudu ja tõsteklambreid tõepoolest ei kasutata maapinnal või selle all asuvate süsteemide katmiseks või maapinnal või selle all asuvatele süsteemidele juurdepääsemiseks või nende vaatlemise võimaldamiseks.

(43)

Põhjenduses 41 nimetatud importija esitas täiendavat teavet ajutise määruse põhjendustes 45–53 osutatud väljajätmistaotluse kohta, milles käsitleti Gatici komponente läbimõõduga üle 1 000 mm. Sellised komponendid ei kuulu standardi EN 124 alla ja on rohkem kui kaks korda kallimad kui tavalised kaevukaaned.

(44)

Kuna alla 1 000 mm läbimõõduga komponendid võivad olla üle 1 000 mm läbimõõduga toote osad, ei saa neid vaatlusalusest tootest toote ühegi füüsikalise ega tehnilise omaduse põhjal eristada. Komisjon käsitles seda ajutise määruse põhjendustes 51–53. Seega ei ole toodete hinnavahe oluline.

(45)

Pärast lõplikku avalikustamist jäi Gatic oma väite juurde, mille kohaselt tuleks juurdepääsu katmise komponendid, mille individuaalne sulgemata ava/sulgemata ala on suurem kui 1 000 mm, tootemääratlusest välja jätta, sest sellised suured komponendid ei kuulu standardi EN 124 alla. Lisaks sellele võivad liikmesriikide tolliasutused hõlpsasti eristada komponente, mille sulgemata ava on suurem kui 1 000 mm (nende suhtes ei kohaldata meetmeid), komponentidest, mille sulgemata ava on alla 1 000 mm (nende suhtes kohaldatakse meetmeid). Seetõttu ei ole põhjust jätta meetmete kohaldamisalast välja komponendid, mille sulgemata ava on suurem kui 1 000 mm.

(46)

Ajutise määruse põhjendustes 52 ja 53 on sätestatud, et kõik vaatlusaluse toote füüsikalised ja tehnilised omadused kehtivad ka Gatici komponentide suhtes, olenemata toote sulgemata ava mõõtudest. Kõnealuseid omadusi ei muuda asjaolu, et Gatici komponendid, mille individuaalse sulgemata ava läbimõõt on suurem kui 1 000 mm, ei kuulu standardi EN 124 alla. Vaatlusalune toode ei ole tõepoolest standardiga määratletud ning see hõlmab laiemat valikut tooteliikidest, kui need, mis kuuluvad standardi EN 124 alla. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(47)

Teine importija esitas taotluse jätta vaatlusaluste toodete seast sõnaselgelt välja standardi EN 1253 kohased tooted.

(48)

Ajutise määruse põhjendustes 54–56 osutatud põhjustel kinnitas komisjon, et need tooted ei ole osa käesoleva uurimise tootemääratlusest, ning kohandas vastavalt regulatiivosas esitatud tootemääratlust.

(49)

FCI väitis, et liidus ei esine Saksa standarditele vastavat vaatluskaevukaante tootmist ja et kui HRVst pärit vaatluskaevukaante impordi suhtes kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased meetmed, ei ole liidus enam saadaval keragrafiitmalmist vaatluskaevukaasi.

(50)

Komisjon märkis, et valimisse kuuluvad liidu tootjad toodavad ka Saksa standarditele vastavaid vaatluskaevukaasi.

(51)

Lisaks tuletas komisjon meelde, et lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata vaatlusaluse toote HRVst lähtuvale impordile turu sulgemiseks. Kui liidus ei toodeta Saksa standarditele vastavaid teatavat liiki vaatluskaevukaasi, on kasutajatel siiski võimalus hankida seda toodet kolmandatest riikidest, sealhulgas ka HRVst.

(52)

FCI esitas taotluse jätta välja peakraanikaaned, sest nende suhtes ei kohaldata standardit EN 124, vaid standardit EN 1563. Peakraanikaaned on vaatluskaevukaante kategooria. Viimased on juba hõlmatud väljajätmistaotlusega, mis lükati tagasi ajutise määruse põhjenduses 59. Seega lükkas komisjon tagasi ka taotluse jätta vaatlusaluste toodete seast välja peakraanikaaned.

(53)

FCI esitas taotluse, et välja jäetaks ka standardi EN 124 kohased restid, sest need täidavad täpselt sama funktsiooni kui standardi EN 1433 kohased äravoolukanalite restid. Need kuuluvad muude standardite alla, sest standardi EN 1433 kohaseid äravoolukanalite reste katsetatakse koos allapaigutatava kanaliga, aga standardi EN 124 kohaste restide puhul katsetatakse reste eraldi, samamoodi kui restkaevude reste ja kaevukaasi

(54)

Komisjon märkis, et selliste restide ja restkaevude restide ning kaevukaante tehnilised omadused on ühesugused, kuna nende kõigi suhtes kohaldatakse standardit EN 124. Neid ei saa muud liiki vaatlusalustest toodetest kergesti ega otseselt eristada ning seega lükati tagasi taotlus jätta vaatlusaluste toodete seast välja standardi EN 124 kohased restid.

(55)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas FCI oma väidet, et standardi EN 1433 kohastel äravoolukanalite juurde kuuluvatel restidel ja standardi EN 124 kohastel restidel on samad füüsikalised ja materjaliomadused ning sama tootmisprotsess. Seega on need tegelikult identsed tooted. Lisaks väitis FCI, et komisjoni argument, mille kohaselt eraldiseisvaid äravoolukanalite reste ei saa hõlpsalt ja otseselt eristada muudest vaatlusaluse toote liikidest, on selges vastuolus juhtumi asjaoludega.

(56)

Komisjon märkis, et standardi EN 124 kohaldamisala piirdub kaevukaante ja restkaevude restidega. Standardi EN 124 kohaseid reste käsitatakse seega nende toodete osana. Seetõttu ei saa standardi EN 1433 kohaseid äravoolukanalite juurde kuuluvaid reste ja standardi EN 124 kohaseid reste käsitada identsete toodetena.

(57)

Väites, et standardi EN 124 kohaseid reste ei saa kergesti eristada muudest vaatlusaluse toote liikidest, pidas komisjon silmas, et selliseid reste ei saa kergesti visuaalselt eristada restidest, mida kasutatakse kaevukaantes või restkaevudes kattena, mille kaudu vesi saab liikuda restkaevu või kaevu, mis kuulub selle osana vaatlusaluse toote alla. Seetõttu lükati väide tagasi.

(58)

Kaebuse esitajad kordasid oma vastuväiteid asjaolu kohta, et võrdlusriigiks valiti India, kuna eksporditoetustest, ekspordimaksust ja kahesuguse kasutusega kaupade poliitikast tulenevad moonutused mõjutavad rauamaagi hinda.

(59)

Komisjon käsitles neid väiteid ajutise määruse põhjendustes 80–81. Uusi väiteid ei esitatud ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(60)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 88 osutatud, siis valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate iga eksporditava tooteliigi ajutiste dumpingumarginaalide normaalväärtuste arvutamiseks määrati kõigepealt kindlaks normaalväärtus India iga võrdlustootja kohta ning seejärel kaaluti neid normaalväärtusi tooteliigi kaupa koos, kasutades India iga tootja toodetud kogust.

(61)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitasid mitmed huvitatud isikud komisjonile märkusi, väites, et arvestuslike väärtuste kasutamine võib olla suurendanud võrdlusriigis kindlaksmääratud normaalväärtust.

(62)

Eelkõige väitis CCCME, et komisjonil oli võrdlusriigi normaalväärtuse arvutamisel kaalutlusõigus alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaste „piisavate koguste“ taseme asjus.

(63)

Samuti väitis CCCME, et kui üks Hiina eksportiv tootja läbib esindavustesti, tuleks sama hinnal põhinevat normaalväärtust kasutada kõigi teiste Hiina eksportivate tootjate sama tooteliigi puhul.

(64)

Komisjon nõustus mõlema tehnilise väitega piisava koguse testi kohta ja hinnal põhineva normaalväärtuse kasutamise kohta ning vaatas normaalväärtuse arvutamise neid arvesse võttes läbi.

(65)

Arvestades asjaolu, et uurimises tegi koostööd enam kui üks valimisse kuuluv võrdlusriigi tootja, vaatas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramise läbi, et vähendada arvestuslike normaalväärtuste kasutamist nii palju kui võimalik.

(66)

Sellega seoses kasutati juhul, kui oli olemas Indias tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuva omamaise müügi hinnal põhinev normaalväärtus, seda hinda selle asemel, et kasutada sellest hinnast tuletatud keskmist normaalväärtust ja teistelt tootjatelt saadud arvestuslikku normaalväärtust. See on kooskõlas artikli 2 lõikega 7, mille kohaselt tuleks normaalväärtuse arvutamisel eelistada võrdlusriigi samasuguse toote omamaiseid hindu.

(67)

Kui ükski valimisse kuuluv India tootja ei müünud seda tooteliiki omamaisel turul, aga vähemalt üks valimisse kuuluv India tootja tootis seda tooteliiki, arvestati normaalväärtus selle India tootja tootmiskulude pluss müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal, mis saadi omamaise müügiga tavapärase kaubandustegevuse käigus. Nendel juhtudel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa, mida väljendati protsendina käibest, oli hallmalmist toodete puhul vahemikus 1–10 % ja keragrafiitmalmist toodete puhul 10–20 %.

(68)

Kui tooteliigi tasandil vaste puudus, kasutas komisjon normaalväärtust, mis põhines kõigi samu toormaterjale kasutavate tooteliikide tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuval omamaisel müügil. Viiest valimisse kuuluvast Hiina eksportivast tootjast nelja puhul oli see olukord seotud vähem kui 1,2 % ekspordi kogumahtudest. Ühe Hiina eksportiva tootja puhul moodustas see ekspordimahust üle 50 %. See Hiina eksportiv tootja müüs suhteliselt kalleid nišitooteid, millele ei leitud valimisse kuuluvate võrdlusriigi tootjate toodetavate ja müüdavate tooteliikide seast vastet ja mille puhul ei olnud võimalik kvantifitseerida normaalväärtuse ülespoole kohandamist. Kõigi sama toormaterjaliga tooteliikide keskmise normaalväärtuse kasutamine ei suurendanud selle eksportiva tootja dumpingumarginaali.

(69)

CCCME ja Botou City Wangwu Town Tianlong Casting Factory väljendasid ka oma rahulolematust meetodiga, mida komisjoni kasutas ebapiisavas koguses müüdud tooteliikide normaalväärtuse arvestamisel. Pärast põhjendustes 64–68 osutatud muudatuste tegemist, nagu eespool kirjeldatud, ei olnud see nõue enam asjakohane, kuna ei tekkinud olukorda, kus tuli arvestada normaalväärtust.

(70)

Pärast lõplikku avalikustamist arvas CCCME, et komisjon peaks normaalväärtuse arvutamisel kasutama kõigi India tootjate tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaise müügi müügi-, üld- ja halduskulusid ja saadud kasumit.

(71)

Põhjenduses 67 kirjeldatud asjaoludel ja alusmääruse artikli 2 lõike 6 selge sõnastuse kohaselt oli komisjon kohustatud kasutama kõnealuse tooteliigi valmistanud India tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaise müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(72)

Seepärast lükati tagasi CCCME väide, et komisjon peaks valima erinevad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi teistelt äriühingutelt, kes ei tootnud asjaomast tooteliiki, ja koostama nende põhjal mingisuguse keskmise.

(73)

Pärast lõplikku avalikustamist palus CCCME komisjonil kinnitada, et kaudsed maksud ei sisaldunud India tootjate tootmiskuludes, ei mõjutanud kasumlikkuse kontrollimist ja neid ei arvestatud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud omamaiste hindade hulka.

(74)

Komisjon kinnitas, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud hinnad ega kulud ei sisaldanud kaudseid makse ning et kaudsed maksud ei mõjutanud kasumlikkuse kontrollimist.

(75)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 89.

(76)

Üks eksportiv tootja väitis, et normaalväärtust tuleks kohandada vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10, kajastamaks asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad ei disaininud vaatlusalust toodet. Disaini tegi mitteseotud importija.

(77)

Kuna valimisse kuuluvad India tootjad disainisid omamaisel turul müüdava samasuguse toote ise, aktsepteeris komisjon väidet. Kohanduse suhteline kvantifitseerimine tehti valimisse kuuluvate liidu tootjate asjaomaste andmete alusel.

(78)

CCCME väitis, et kaudsete maksude kohandamine on ebaseaduslik ning et põhjenduses 91 ei mainitud seda artikli 2 lõikele 10 vastavates kohandustes. CCCME väitel oli osalise käibemaksutagastuse kohanduse aluseks komisjoni hinnang, et HRV on mitteturumajanduslik riik.

(79)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Komisjon tegi artikli 2 lõike 10 punkti b kohase kohanduse HRVst liitu (kus eksport maksustatakse 17 % maksuga, millest siis 5 % tagastatakse) suunduva eksportmüügi kaudsete maksude ning India omamaise müügi (kus maksud on omamaisest hinnast välja jäetud) kaudsete maksude erinevuse kohta. See kohandus ei ole kuidagi seotud võrdlusriigi meetodi kohaldamisega HRV suhtes. Ajutise määruse põhjenduses 91 ei ole seda kohandust mainitud, sest see jäi eksituse tõttu välja. Sellest kohandusest aga teatati valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele spetsiaalses esialgses avalikustamises. Neist keegi ei teinud kohanduse kohta märkusi.

(80)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas CCCME oma vastuväidet asjaolule, et komisjon kasutas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b, et tagada HRVst pärit ekspordihinna ja Indiast pärit normaalväärtuse võrreldavus. CCCME väitis, et kuna ekspordikäibemaksusüsteem oli üks põhjustest, miks HRV ei ole turumajanduslik riik, ei saanud seda kasutada hinnavõrdluse kohandamiseks. See väide lükati tagasi. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt peab komisjon leidma alternatiivse andmeallika normaalväärtuse arvutamiseks, kui riik ei ole turumajanduslik riik ja kui äriühing ei taotle turumajanduslikku kohtlemist („MET“). Kui normaalväärtus on kindlaks määratud, on komisjon kohustatud tagama õiglase ja mõistliku võrdluse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(81)

Nagu on täpsustatud põhjenduses 79, maksustatakse HRVst pärit valandite eksport osaliselt tagastatava käibemaksuga, samas kui India omamaise müügi pealt tagastatakse kõik maksud. Selleks et tagada õiglane võrdlus ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, (3) oli komisjon kohustatud kohandama normaalväärtust vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b, nagu ta oli teinud ka muude võrdlust mõjutavate erinevuste puhul alusmääruse artikli 2 lõike 10 muude sätete alusel.

(82)

Kui HRVs asuvale äriühingule oleks võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, oleks kohaldatud sama kohandust normaalväärtuse suhtes, sest oleks leitud samasugune maksude erinevus.

(83)

CCCME ja kaks Hiina eksportivat tootjat väitsid, et komisjon peaks täpsemalt avalikustama, mis põhjustel ta kasutab lühendatud toote kontrollnumbrit erinevate tooteliikide kindlaksmääramisel arvutuste tegemiseks ja kuidas see mõjub õiglasele võrdlusele.

(84)

Sellega seoses märkis komisjon, et ta on täitnud oma kohustuse tagada õiglane võrdlus ja et lühendatud toote kontrollnumber võimaldas võrrelda ekspordi kogumahtu samasuguse toote kõige sarnasemate liikidega, võttes arvesse nende põhilisi füüsikalisi omadusi. Komisjon ei tuvastanud mingeid erinevusi lühendatud toote kontrollnumbrist väljajäetud tooteomaduste turuväärtuses. Pealegi ei esitanud ükski Hiina eksportiv tootja arvulist väidet, millega oleks taotletud füüsikaliste erinevuste kohandamist.

(85)

Pärast lõplikku avalikustamist kordasid CCCME ja kaks Hiina eksportivat tootjat, et komisjon ei suutnud tagada hindade võrreldavust. CCCME väitis, et komisjon peaks tegema toodete erinevuste puhul kohandusi, olenemata sellest kas need kajastuvad esialgse toote kontrollnumbri omadustes või mitte. CCCME väitis, et tal ei olnud juurdepääsu India tootjate müüdud toote tehnilistele omadustele ning et India tootjate toodetud toote täieliku kontrollnumbri avalikustamine ei olnud piisav.

(86)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Komisjon tuletas meelde, et 2017. aasta juunis tegi ta kõikidele huvitatud isikutele kättesaadavaks võrdlusriigis toodetud toodete klassifikatsiooni esialgse toote kontrollnumbri viieteistkümne tehnilise omaduse alusel. Lisaks tootekataloogidele, mida India tootjatel ei olnud, ei olnud komisjoni valduses muud alternatiivset tehnilist teavet, mis oma laadilt ei olnud konfidentsiaalne või mille oleks saanud sisuliselt kokku võtta, et teised huvitatud isikud oleks saanud sellega tutvuda.

(87)

Lisaks, kuigi India tootjate toodetud toote esialgse kontrollnumbri viisteist omadust olid CCCME-le täielikult teada, ei esitanud ta mingeid konkreetseid väiteid selle kohta, milliseid kohandusi tuleks teha väljaspool toote kontrollnumbrit või toote kontrollnumbri sees. Lisaks ei tuvastanud komisjon kontrollkäikude ajal vajadust sellise kohandamise järele. Tuleb märkida, et CCCME ise rõhutas oma 22. detsembri 2016. aasta märkustes võrdlusriigi valiku kohta, et „kasutades Indiat, lahendataks ka kokkusobivate tooteliikide probleem, sest andmed oleksid esindavamad […]. Kui kasutada võrdlusriigina Indiat, on algandmete maht oluliselt suurem ja seega on palju tõenäolisem, et komisjonil on piisavalt andmeid, et leida kokkusobivad tooteliigid.“ Seetõttu lükati see väide tagasi.

(88)

CCCME väitis, et komisjon peaks India tootjate tootmiskulude puhul tegema kohandusi seoses keragrafiitmalmist toodete väikesest tootmismahust tulenevate väidetavate rikkumistega. CCCME ei esitanud selle väite kinnituseks mingeid tõendeid.

(89)

Kuna keragrafiitmalmist toodete müük Indias leiti olevat esindav, ei pidanud komisjon sellist kohandamist põhjendatuks. Igal juhul tuli see väide tagasi lükata, kuna see oli põhjendamatu.

(90)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas CCCME seda väidet ja teatas, et ta oli komisjonile selgitanud, et väidetavate rikkumiste tagajärjeks olid põhjendamatult kõrged tootmiskulud. CCCME lisas, et India tootjaid käsitleva kuluteabe avalikustamise puudumisel ei olnud tal võimalik esitada kohanduse kohta põhjendatud taotlust.

(91)

Komisjon ei saanud selle väite kohta üksikasjalikke selgitusi. Oma märkustes esialgse avalikustamise kohta väitis CCCME, et „tootmise käigus võib esineda eeskirjade eiramist või mitmesuguste kuluteguritega liialdamist, mille tõttu ühiku tootmiskulud on ekslikult kõrged.“ CCCME ei selgitanud üksikasjalikumalt või keeldus kommenteerimast, millist tootmiskulu oli mõjutatud, mille alusel tuleks kindlaks teha väidetav eeskirjade eiramine ja kuidas tuleks kohandus arvutada.

(92)

Komisjon ei olnud nõus väitega, et sellist taotlust ei saanud esitada, sest India tootjate tootmiskulusid ei avalikustatud.

(93)

Esiteks olid India tootjate kuluandmed konfidentsiaalsed ja neist ei saanud teiste huvitatud isikute jaoks kokkuvõtet teha viisil, mis oleks CCCME taotletava eesmärgi seisukohast mõttekas ja kaitseks samas India tootjate tundlikku äriteavet.

(94)

Teiseks on Indias ja HRV tootmisprotsessid väga sarnased. Seda kinnitati ajutise määruse põhjenduses 79 ning CCCME 22. detsembri 2016. aasta esildises India valimise kohta võrdlusriigiks. CCCME väitis, et „enamik Hiina tootjaid on väikesed valukojad ja tootmisprotsess ei ole automatiseeritud, vaid pigem manuaalne“. Komisjon märkis ka, et üldteada, et India ja Hiina on oma arengutaseme ja suuruse poolest sarnased ja muude kulusid ja hindu mõjutavate aspektide poolest on HRV ja India omavahel rohkem sarnased kui Hiina ja mis tahes teised riigid. Seega oleks CCCME, kes väidab, et esindab suurt hulka igasuguses suuruses Hiina tootjaid, võinud esitada oma väited ilma, et oleks olnud vaja kasutada India tootjate konfidentsiaalseid andmeid. Tuginedes oma tootmisharu teadmistele, oleks ta pidanud suutma kindlaks määrata tootmismustrid ja -suhtarvud, mis põhjustavad väidetavalt põhjendamatu ühiku tootmiskulu ja põhjendada taotletud kohandust.

(95)

Komisjon ei leidnud ühtegi elementi, mis õigustaks India tootjate tootmiskulude kohandamist seoses võrdlusriigis normaalväärtuse kindlaksmääramisega. Arvestades, et India tootjate müügimaht oli leitud olevat tüüpiline ning kuna CCCME ei esitanud konkreetseid ja põhjendatud väiteid, lükkas komisjon tagasi väite, et India tootjate tootmiskulusid tuleks kohandada.

(96)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et komisjon oli tema ekspordihindu alusetult krediidikuludega kohandanud, sest tal ei olnud selliseid kulusid.

(97)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Hindade õiglase võrdluse tagamiseks kohaldati kõigi Hiina eksportivate tootjate suhtes, kes esitasid oma klientidele maksetingimusi, krediidikuludega seotud kohandusi, sest mis tahes antud krediit on tegur, mida võetakse nõutavate hindade kindlaksmääramisel arvesse. Leiti, et see eksportiv tootja andis oma klientidele krediiti, ning seetõttu oli krediidikulusid arvestav kohandamine põhjendatud, isegi kui ettevõte ei laenanud tarne ja makse vahelise aja katmiseks raha.

(98)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis CCCME, et komisjon peaks kohandama normaalväärtust, kui see põhineb hindadel, mida kasutatakse samasuguse toote füüsilisse koostisse kuuluvate materjalide kaudsete maksude arvestamiseks.

(99)

Kuid arvestades, et käesoleval juhul ei sisaldanud samasuguse toote valmistamiseks kasutatud materjalid impordimakse või tagastamatuid makse, ei olnud CCCME ettepanek, et see oleks pidanud viima hinna kohandamiseni, asjakohane.

(100)

Nagu eespool esitatud põhjendustes üksikasjalikult kirjeldatud, võttis komisjon arvesse teatavaid huvitatud isikute märkusi ning arvutas Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaali uuesti.

(101)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 1

Lõplikud dumpingumarginaalid

(102)

Pärast avalikustamist ei saanud komisjon India kohta ühtegi muud märkust.

(103)

Seega kinnitas komisjon oma esialgseid järeldusi, et valimisse kuuluvate India eksportivate tootjate rühmade puhul ei leidnud dumping kinnitust.

(104)

Kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6 kinnitas komisjon, et ta ei tuvastanud dumpingut valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate ega ka ühegi teise India eksportiva tootja puhul, sest koostööd tegevate India eksportivate tootjate eksport moodustab suure osa (ligikaudu 85 %) India koguekspordist liitu.

(105)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 108–111 esitatud järeldused.

(106)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 112–114 esitatud järeldused.

(107)

CCCME kordas oma 23. jaanuaril 2017 esitatud märkuses väljendatud muret seoses vaatlusaluse toote impordiandmete usaldusväärsusega. Ta seadis kahtluse alla kaebuse esitajate kasutatud ja komisjoni heakskiidetud meetodi jõuda kohandatud Eurostati andmete abil impordiandmeteni, mis on piiratud vaatlusaluse tootega, ning väitis, et komisjon peaks kahjude läbivaatamisel erapooletult tuginema otsesele tõendusmaterjalile ja mitte kaebuse esitajate põhjendamatutele eeldustele. Lisaks väitis CCCME, et usaldusväärsete impordiandmete hankimine on komisjoni ülesanne.

(108)

Toetamaks oma väidet, mille kohaselt komisjoni kasutatud impordiandmed ei olnud väidetavalt usaldusväärsed ja et neid ei saanud käsitada otsese tõendina, esitas CCCME 6. novembril 2017 esimest korda HRVst pärit vaatlusaluse toote ekspordimahu andmed, mis väidetavalt põhinesid vaatlusalust toodet käsitleval HRV tolliasutuse ekspordistatistikal, mille ta oli kogunud tehingu kaupa ja konfidentsiaalselt. CCCME väitis veel, et ta võib toote kirjelduse põhjal kindlaks teha, millised tooted ei olnud vaatlusalused tooted, ning selle tulemusena arvutada HRVst eksporditud vaatlusaluse toote tegeliku mahu.

(109)

Komisjon märkis, et CCCME oli tehingu alusel ise arvutanud vaatlusaluse toote ekspordimahu HRV tolliandmetele tuginedes, jättes seega välja teatavad tootekirjeldused. Komisjon kaalus CCCME esitatud ekspordiandmeid ja leidis, et need andmed ei muutnud tema järeldusi turuosa, impordimahu ja liidu tarbimise suundumuste kohta vaatlusalusel perioodil. Lisaks märkis komisjon, et CCCME ei ole esitanud tõendeid andmete kogumise ammendavuse ja täpsuse kohta. Komisjon märkis ka, et CCCME ei täpsustanud, millist HRV tolliasutuste ametlikku andmebaasi ta kasutas, mis võimaldas andmete kogumist tehingu kaupa ja toote kirjelduse kindlakstegemist. Lõpuks märkis komisjon, et HRVst pärit ekspordistatistika ei ole tingimata identne Eurostati kogutud impordistatistikaga, pidades silmas HRVst eksportimise ja tegeliku liitu importimise vahelist viitaega. Komisjon analüüsis CCCME esitatud ekspordiandmeid ja leidis, et need andmed ei muutnud tema järeldusi turuosa, impordimahu ja liidu tarbimise suundumuste kohta vaatlusalusel perioodil. Sellest tulenevalt lükkas komisjon tagasi väite, et tema poolt kasutatud impordiandmed ei olnud usaldusväärsed.

(110)

Komisjon märkis, et kaebuse esitajate kasutatud meetod jõuda vaatlusaluse tootega seotud impordiandmeteni vaatlusalusel perioodil põhines Eurostati andmetel. See meetod hõlmas 2013. aasta CN-koodide 7325 10 50 ja 7325 10 92 koguarve, 30 % CN-koodist 7325 10 99 ning CN-koodi 7325 99 10 miinus kindlaksmääratud maht. Pärast CN-koodide vahetamist kasutasid kaebuse esitajad 2014. aastast kuni uurimisperioodini 60 % CN-koodist 7325 10 00 HRVst lähtuva impordi puhul ning CN-koodi 7325 99 10 miinus kindlaksmääratud maht.

(111)

Kuna komisjon ei leidnud muud teabeallikat, mis kajastaks vaatlusaluse toote impordiandmeid täpsemalt, pidas ta Eurostati andmetel põhinevat kõige asjakohasemaks. Seetõttu lükkas ta CCCME väite tagasi.

(112)

Nii FCI kui ka CCCME väitsid, et HRVst pärit impordi hindamiseks kasutatud meetod hõlmas ebakorrektselt kõiki tooteid, mis imporditi CN-koodi 7325 99 10 all miinus kindlaksmääratud maht, nagu kaebuse esitajad olid soovitanud, kuna tavajuhul, enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2005. aastal, seda koodi vaatlusaluse toote puhul ei kasutatud, ning kaebuse esitajad ei ole esitanud tõendeid, et pärast 2009. aastat kasutati vaatlusaluse toote impordi puhul seda CN-koodi. Seetõttu taotles FCI selle CN-koodi väljajätmist või selle suhtarvu arvessevõtmist vaatlusaluse toote impordimahtude arvutamisel.

(113)

Komisjon märkis, et selle CN-koodiga impordi analüüs alates ajutiste meetmete kehtestamisest kuni 2017. aasta oktoobrini osutab märkimisväärsele HRVst pärit ja üksnes vaatlusaluse tootega seotud impordile 6 796 tonni TARICi koodiga 7325991051. Niisiis on selge, et vaatlusalust toodet imporditakse ka CN-koodiga 7325 99 10. Komisjonil ei olnud aga tõendeid, et muude selle CN-koodiga toodete import oleks alates 2005. aastast järginud sama suundumust kui vaatlusalune toode. Järelikult ei oleks protsendimäära kasutamine perioodi kohta usaldusväärne.

(114)

Seetõttu otsustas komisjon HRVst pärit impordi mahtu mitte kohandada. Lisaks märkis komisjon, et isegi kui ta jätaks selle CN-koodi oma analüüsist välja, nähtuks impordimahust siiski võrreldav turuosa suurenemine vaatlusalusel perioodil.

(115)

CCCME väitis, et ei kaebuse esitajad ega komisjon ei ole selgitanud CN-koodi 7325 10 99 all imporditud vaatlusaluse toote mahtude hinnangulist protsenti ega põhjust, miks on koodi 7325 10 99 impordimaht püsinud vaatlusperioodil stabiilsena.

(116)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 122 käsitletud, tugines komisjon HRVst pärit vaatlusaluse toote impordimahu kindlakstegemisel kaebuse esitajate soovitatud meetodile, kuna pidas seda usaldusväärseks ja erapooletuks. Ükski pool ei soovitanud muud usaldusväärsemat meetodit. Äravoolukanalite restide väljajätmiseks võttis komisjon valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate äravoolukanalite restide keskmise müügi vaatlusperioodil, mis moodustas koguimpordist 10 %. Seda protsenti kasutati vaatlusperioodi puhul. Kuna CCCME ei ole esitanud mingeid alternatiivseid andmeid HRVst pärit äravoolukanalite restide impordi mahu kohta, lükati see väide tagasi.

(117)

FCI väitis, et praegusel juhul ei saa määrata kindlaks impordi märgatavat suurenemist, kui arvestada kõiki aastaid pärast dumpinguvastaste meetmete aegumist 2010. aastal, suurenes import üksnes aastatel 2013–2014, ja kuigi uurimisperioodi import ületas 2013. aasta taset, jäi see tunduvalt alla 2010. ja 2011. aasta taseme.

(118)

Komisjon leidis, et vaatlusalune periood on mõistlik ja kooskõlas komisjoni tavapraktikaga uurida kahju hindamisel asjakohaseid suundumusi. Seetõttu ei arvestanud ta varasemaid aastaid, kuigi FCI seda soovitas.

(119)

FCI väitis seoses allalöömisega, et esialgsed arvutused on eksitavad, kuna nendes võrreldakse Hiina tehaste poolt liidu importijatele müüdud toodete hindu nende toodete hindadega, mida liidu tootmisharu müüb lõppklientidele, ja et nendes ei võetud arvesse kulusid, mis tekkisid üksnes mitteseotud importijatel. Sellised kulud hõlmavad teadus- ja arendustegevuse kulusid, mudelite ja prototüüpide loomise kulusid, sertifitseerimis- ja homologeerimiskulusid, kvaliteedi- ja vastavuskontrolle ning lao- ja müügikulusid.

(120)

Komisjon kontrollis neid andmeid ja otsustas allalöömismarginaale nende kulude suhtes kohandada. Liidu tootmisharu tehasehindu kohandati allapoole valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmiste teadus- ja arendustegevuse kulude võrra, mis hõlmasid kõiki eelmises põhjenduses nimetatud asjaomaseid kulusid. Kohandamine moodustas 2,2 % valimisse kaasatud liidu tootjate käibest.

(121)

Lisaks kohandati impordihinda impordikulude suhtes ligikaudu 33 euro võrra tonni kohta, tuginedes kahe mitteseotud importija andmetele, mida kontrolliti pärast esialgsete meetmete kehtestamist.

(122)

CCCME nõudis rohkem üksikasju valimisse kuuluvate eksportivate tootjate allalöömismarginaalide kohta. Kahju kindlaksmääramiseks analüüsiti ühe kahjunäitajana dumpinguhinnaga impordi mõju hindadele ning alusmääruse artikli 3 lõikega 3 nõutakse, et allalöömine oleks oluline. Sel juhul saaks allalöömist vahemikus 31,6–39,2 % pidada oluliseks. Sellise järelduse puhul ei ole oluline, et allalöömine ilmneks iga tehingu puhul. See on nii põhjusel, et dumpinguhinnaga impordi toimet ja mõju liidu tootmisharule analüüsitakse tervikuna; see hõlmab dumpinguhinnaga impordist tulenevat hinna allalöömist. Igal juhul on teavitamiseesmärgil esitatud valimisse kuuluvate eksportivate tootjate allalöömismarginaalid järgmised:

Tabel 2

Hinna allalöömise marginaalid

(123)

Pärast lõplikku avalikustamist esitasid kaebuse esitajad vastuväite metoodika kohta, mida komisjon kasutas, et oma tehasehindu allapoole kohandada, selle asemel, et impordihindu ülespoole kohandada, kuigi suuremat osa teadus- ja arendustegevuse kuludest ei kanna importijad, vaid HRV tootjad. Peale selle leidsid kaebuse esitajad, et impordijärgsed kulud olid liiga suured ja võisid sisaldada kulusid, mis on seotud äravoolukanalite restide impordiga, ja valet 2,7 %-list impordimaksu 1,7 %-lise maksu asemel kõigi keragrafiitmalmist toodete puhul.

(124)

Teadus- ja arendustegevuse kulude kohandamine hinna allalöömise marginaali ja kahju kõrvaldamist võimaldava tasemeni põhines ühelt poolt valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud andmetel ja teiselt poolt sõltumatute importijate juures tehtud kontrollkäikudel ilmnenud tõenditel, et nad kannavad selliseid kulusid vaatlusaluse toote tootmisel HRVs. Kuna kaebuse esitajad ei esitanud tõendeid oma väite kohta, et sõltumatud importijad ei kanna neid kulusid, lükkas komisjon nende väite tagasi.

(125)

Impordijärgsete kulude arvutamine põhineb kahe valimisse kaasatud sõltumatu importija kontrollitud andmetel. Need andmed olid seotud üksnes vaatlusaluse tootega, seega ei hõlmanud need väljajäetud tooteid (nt äravoolukanalite reste). Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(126)

Imporditollimaksude kohandamise osas kasutas komisjon keragrafiitmalmist toodete impordi suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Selles ei võetud arvesse võimalikke valesti deklareerimisi, mille eesmärk on vältida imporditollimaksude maksmist õigel tasemel. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(127)

Pärast lõplikku avalikustamist esitas FCI tulemused Itaalia avalik-õiguslike asutuste algatatud kahe hiljutise pakkumuse kohta, mille võitis liidu tootjate edasimüüja, kes pakkus samasuguse toote eest madalamat hinda kui sõltumatud importijad vaatlusaluse toote eest. See hind oli palju madalam kui kaebuse esitajate poolt deklareeritud ja ajutises määruses esitatud hind.

(128)

Komisjon märkis, et sellised hiljutised esialgsed andmed ei ole piisavad järeldamaks, et tema kontrollitud andmeid uurimisperioodi kohta ei saa pidada usaldusväärseks. Lisaks sellele erineb nende pakkumuste tootevalik keskmise toodangu tootevalikust ja sellele vastavast tootmiskulust. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(129)

Kuna HRVst pärit impordi kohta muid märkusi ei esitatud ning arvestades põhjendustes 119–122 esitatud allalöömisarvutuste läbivaatamist, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 115–128 esitatud järeldused.

(130)

CCCME märkis, et kaebuse esitajate ja toetava tootmisharu puhul tugines komisjon oma makromajanduslike andmete analüüsis tegelikele andmetele ning liidu ülejäänud tootmisharu puhul kaebuste esitajatelt saadud hinnangutele. Ta väitis, et neid hinnanguid ei saanud käsitada otsese tõendina, sest nende summasid ja allikaid ei olnud huvitatud isikutele avalikustatud. Pärast lõplikku avalikustamist kordas CCCME oma väidet.

(131)

Komisjon rõhutas, et ta ei jaotanud oma analüüsi liidu tootmisharu kohta kaebuse esitajateks ja kaebuse mitteesitajateks, ning märkis, et ta oli nõudnud liidu tootmisharult makromajanduslikke andmeid ja teinud need andmed, mida ta oli uurimises kasutanud, kättesaadavaks avalikus toimikus, millega huvitatud isikud võisid tutvuda. Nagu ajutise määruse põhjenduses 32 selgitatud, oli ta allikaid ja protsessi, mille alusel kaebuse esitajad olid kogunud andmeid ülejäänud tootmisharu kohta, käinud kontrollimas ka viimaste valdustes kohapeal. Lisaks hõlmasid valimisse kuuluvatelt ettevõtetelt pärinevad andmed märkimisväärset osa üldistest makromajanduslikest andmetest ehk 48 % kogu tootmismahust ja 43 % liidu tootmisharu kogumüügist. Seetõttu lükkas komisjon CCCME väite tagasi.

(132)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis FCI, et komisjon räägib endale vastu, sest ajutise määruse põhjenduses 132 on mainitud, et komisjon hindas kõigi liidu tootjatega seotud makromajanduslikke näitajaid. Siiski on põhjenduses 131 märgitud, et makromajanduslikud andmed põhinevad valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmetel, mis hõlmavad 48 % kogu liidu tootmisharu tootmismahust ja 43 % kogumüügist. On selge, et andmed, mis hõlmavad vähem kui 50 % kogutoodangust, ei esinda liidu tootmisharu tervikuna. Eespool esitatud kaalutlustest lähtudes põhinevad komisjoni järeldused makromajanduslike näitajate kohta osalistel ja eksitavatel andmetel, mis ei võimalda liidu tootmisharu üldist olukorda nõuetekohaselt hinnata.

(133)

Komisjon märkis, et ta on kontrollinud kogu liidu tootmisharu käsitlevaid makromajanduslikke andmeid kaebuse esitajate valdustes kohapeal. Lisaks sellele kontrollis komisjon põhjalikult valimisse kaasatud äriühinguid, mis moodustavad suure osa liidu tootmisharu tootmismahust. Seega ei põhine makromajanduslikud andmed üksnes valimisse kaasatud äriühingute andmetel.

(134)

Lisaks väitis FCI, et makromajanduslikke näitajaid käsitlevad andmed on probleemsed, nagu näitab asjaolu, et komisjon pidi kaebuse esitajate advokaatide valdustes kontrollima algseid andmeallikaid rohkem kui ühel korral. Lisaks esitasid kaebuse esitajad erinevaid versioone makromajanduslikke näitajaidmakromajanduslikke näitajaid. Siiski on põhjenduses käsitlevate andmete kohta, iga kord erinevate numbritega. Ainuüksi see asjaolu näitab, et kaebuse esitajate kasutatud metoodika on vaieldamatult vigane.

(135)

Lisaks märkis FCI, et andmed, mille põhjal komisjon järeldusi teeb, on osalised. Tegelikult seonduvad andmed ainult kaebuse esitajatega ja ainult ühega kahest toetajast. Kokku hõlmavad andmed vähem kui 50 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(136)

Pärast lõplikku avalikustamist selgitasid kaebuse esitajad, et andmete koostamiseks kasutasid nad üksikasjalikke kahjunäitajate andmeid, mis olid saadud küsimustiku vastustest, millele olid alla kirjutanud kõnealuste äriühingute vastutavad ametnikud (ja mille esitasid kaebuse esitajad) ja üks kaebuses esitatud toetav tootja ning mis hiljem ajakohastati uurimisperioodi hõlmamiseks. Kaebuse esitajad esitasid hinnangud teiste liidu tootjate andmete kohta nende turuteabe põhjal. Kuna mõne liidu tootja kohta puuduvad kindlad andmed, on kaebuse esitajad võtnud konservatiivse seisukoha, eeldades, et tootmisvõimsuse rakendamine on 100 % ja et müüginäitajad on kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilsed.

(137)

Asjaolu, et kaebuse esitajad on ajakohastanud makromajanduslikke andmeid uurimise ajal, ei mõjutanud nende koostatud lõplike andmete usaldusväärsust. Komisjon on lõplikke andmeid kontrollinud ja leidnud need olevat usaldusväärsed. Seepärast lükkas komisjon FCI esitatud väite tagasi.

(138)

CCCME väitis ka, et komisjon ei teinud liikmesriikide kaupa kategooriatel põhinevat analüüsi, mille tulemusena jagunesid liikmesriigid peamiselt keragrafiitmalmi- või hallmalmiturgude järgi.

(139)

Komisjon osutas ajutise määruse põhjendusele 199, milles ta rõhutas, et liidu turg on ühtne turg ning et keragrafiitmalmist ja hallmalmist tooted on omavahel asendatavad. Seetõttu lükkas ta CCCME väite tagasi.

(140)

Esiteks väitis CCCME, et 2014. aastal toimunud vaatlusaluse toote tollikoodide muutmise tõttu ei ole 2013. aasta impordiandmed võrreldavad järgnevate aastate impordiandmetega ja uurimisperioodiga. Teiseks väitis CCCME, et võrreldamatute andmekogumite kasutamise tõttu ei saa komisjon impordimahtude muutumise kohta järeldusi teha. Viimaks väitis CCCME; et kui komisjon oleks analüüsinud mahu mõju samal meetodil põhinevate andmete suhtes, st ajavahemikul 2014. aastast kuni uurimisperioodini, oleks ta jõudnud järeldusele, et import ei ole suurenenud.

(141)

Komisjon märkis, et kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimise periood hõlmas ajavahemikku 2013. aastast kuni uurimisperioodini. Impordisuundumuste analüüsi jaoks kiitis komisjon heaks kaebuse esitajate meetodi, millega asjaomase toote impordi andmed saadi Eurostati andmetele tuginedes ning mida komisjon kontrollis ja luges põhjendatuks. Muid kättesaadavaid infoallikaid ei olnud. Seetõttu lükkas komisjon CCCME väite tagasi.

(142)

FCI ja CCCME väitsid, et faktid ei toeta komisjoni järeldust ajutise määruse põhjenduses 139, sest asjaomase toote import HRVst vähenes 2014. aastast kuni uurimisperioodini, erinevalt ajutise määruse põhjenduses 139 väidetust.

(143)

Komisjon nõustus nende väidetega. 2014. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal toimunud tootmismahu vähenemist põhjustas peamiselt tarbimise kahanemine, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduse 113 tabelis 3. Ent kuigi vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine 8 %, suurenes dumpinguhinnaga import HRVst 16 % ja liidu tootmisharu tootmismaht vähenes 4 %.

(144)

FCI väitis, et kaebuse esitajad arvutasid ajutise määruse põhjenduse 137 tabelis 6 esitatud tootmisvõimsuse rakendusastme kolme vahetuse põhjal. FCI väitel on malmist toodete turul üldteada, et valukoja positsioon on hea, kui selle töö on korraldatud kahes vahetuses, kolmas tootmisvahetus on aga kulukas ja madalama tootmisvõimsusega.

(145)

FCI argumenti toetavaid tõendeid ei olnud ja see ei välistanud kolmanda vahetuse võimalust. Komisjon märkis ka, et isegi kui tootmisvõimsuse rakendusaste arvutataks kahe vahetuse põhjal, oleks suundumus ikkagi selline, nagu esitatud ajutise määruse tabelis 6, ning vaba tootmisvõimsus oleks endiselt suur. Eeldades, et tootmine püsib kõikides vahetustes ühtlane, oleks tootmisvõimsuse rakendusaste kahe vahetuse põhjal ligikaudu 80 %.

(146)

Kuna tootmise, tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme kohta muid märkusi ei esitatud ning arvestades põhjendustes 142 ja 143 esitatud parandust ajutise määruse põhjenduse 139 kohta, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 137–142 esitatud järeldused.

(147)

FCI ja CCCME väitsid, et faktid ei toeta järeldust ajutise määruse põhjenduses 145, sest asjaomase toote import HRVst vähenes 2014. aastast kuni uurimisperioodini, erinevalt ajutise määruse põhjenduses 145 väidetust.

(148)

Komisjon nõustub, et ajutise määruse põhjenduses 145 on vääralt osutatud impordi suurenemisele 2014. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, ning märgib, et müügimahu vähenemine toimus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning seda võib seetõttu seostada ajutise määruse põhjenduse 113 tabelis 3 kirjeldatud tarbimise vähenemisega ja HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemisega kogu vaatlusalusel perioodil. Ent kuigi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %, suurenes dumpinguhinnaga import HRVst 16 %, mille tulemusena suurenes Hiina turuosa märgatavalt suuremal määral, st 26 %.

(149)

Kuna müügimahu ja turuosa kohta muid märkusi ei esitatud ning arvestades põhjendustes 147 ja 148 esitatud parandust ajutise määruse põhjenduse 145 kohta, kinnitas komisjon kõik muud ajutise määruse põhjendustes 143–146 esitatud järeldused.

(150)

Kuna kasvu kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 147 esitatud järeldused.

(151)

FCI väitis, et faktid ei toeta ajutise määruse põhjenduses 149 esitatud järeldust, sest tööhõive vähenemist ei saa seostada HRVst imporditud kaubakoguste suurenemisega, kuna ainsal aastal, mil import suurenes (2013–2014), suurenes ka tööhõive ühenduse tööstusharus. Aastatel, mil vähenes tööhõive, vähenes ka import HRVst.

(152)

Komisjon märkis, et kogu vaatlusaluse perioodi suundumus on töötajate arvu vähenemine, mis toimus peamiselt tootmise vähenemise mõjul. Tootmise vähenemine oli omakorda tingitud müügi vähenemisest liidus nii vähenenud nõudluse kui ka suurenenud dumpinguhinnaga impordi tõttu vaatlusalusel perioodil. See sündmuste järjestus nähtub kogu vaatlusaluse perioodi analüüsist, mitte aga aastati toimunud muutuste võrdlusest. Seega ei saa FCI argumendiga nõustuda.

(153)

FCI väitis, et tööhõive ja tootlikkuse tase ei toeta järeldust olulise kahju põhjustamise kohta. Tööhõive tase püsis suhteliselt stabiilne, eriti kui arvestada, et vaatlusalusel perioodil lõpetasid neli äriühingut uurimisaluse toote tootmise. Tootlikkus kasvas.

(154)

Komisjon märkis, et tööhõive vähenemine võib lisaks olla tingitud liidu tootmisharu püüdlustest vähendada tootmiskulusid ja suurendada efektiivsust, arvestades üha suuremat konkurentsi, mida põhjustab dumpinguhinnaga import HRVst. Nimetatud efektiivsuse kasvu tulemusena suurenes tootlikkus 3 %. Seetõttu lükati FCI argument tagasi.

(155)

Kuna tööhõive ja tootlikkuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 149 esitatud järeldused.

(156)

FCI väitis, et liidu tootmisharu olukord uurimisperioodil sarnaneb olukorraga, mis valitses 2011. aastal, kui tühistati meetmed HRVst pärit teatavate valandite impordi suhtes, kuivõrd ehitussektor ei ole veel majanduskriisist taastunud ja mitu liidu liikmesriiki on taristuprojektide eelarvet tunduvalt vähendanud.

(157)

FCI viitab Eurostati statistikale, mis aga neid väiteid ei toeta. Ehitus- ja tsiviilehitussektori statistikast nähtub, et tootmine selles sektoris kasvas vaatlusalusel perioodil. Malmist toodete tarbimine liidus sellest kasvust kasu ei saanud, nagu selgub ajutise määruse tabelist 3. Seetõttu lükkab komisjon väite tagasi. Seega ei saa FCI argumendiga nõustuda.

(158)

Pärast lõplikku avalikustamist märkis FCI, et põhjenduses 157 on valesti järeldatud, et ehitus- ja tsiviilehitussektori statistikast nähtub, et tootmine selles sektoris kasvas pärast dumpinguvastaste meetmete tühistamist 2011. aastal Võttes arvesse ehitussektori arengut alates aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpust 2010. aastate keskpaigas, väidab FCI, et kõnealune sektor ei ole 2008/2009. aasta majanduskriisist veel toibunud.

(159)

Komisjon märkis, et ehitus- ja tsiviilehitussektor on alates 2013. aastast tõusuteel, mis näitab aeglast taastumist varasemast langustrendist. See on vastuolus FCI väitega, et liidu tootmisharu praegune olukord on samasugune, nagu see oli kuni 2011. aastani, sest ehitus- ja tsiviilehitussektorit iseloomustas kõnealusel ajavahemikul langustrend. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(160)

Kuna dumpingumarginaali suuruse ja varasemast dumpingust taastumise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjendustes 150–151 sätestatud järeldused.

(161)

FCI väitel ei ole müügihinnad märkimisväärselt vähenenud, arvestades tootmiskulu vähenemist, ja seetõttu ei saa müügihinna vähenemist pidada viiteks olulise kahju kohta.

(162)

Ajutise määruse põhjenduse 153 kohaselt on valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind vaatlusalusel perioodil jätkuvalt vähenenud 5 %, samal ajal kui ühiku keskmine tootmiskulu on vähenenud üksnes 3 %. Kuna hinnalangus ületas tootmiskulu vähenemise, lükati see väide tagasi.

(163)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist ei ole esitatud märkusi valimisse kaasatud liidu tootjate tööjõukulude kohta.

(164)

Pärast esialgsete meetmete kehtestamist ei ole esitatud märkusi valimisse kaasatud liidu tootjate laovarude kohta.

(165)

CCCME seadis kahtluse alla komisjoni järelduse, et liidu tootmisharu kasum on alates 2006. aastast järk-järgult vähenenud, viidates 2010. aasta taotlusele aegumise läbivaatamiseks.

(166)

Komisjon kinnitas, et valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud ja toimikus kättesaadavate kontrollitud andmete põhjal on ajutise määruse põhjenduses 162 esitatud järeldus õige. Seetõttu lükkas komisjon CCCME väite tagasi.

(167)

Kuna muid märkusi mikromajanduslike näitajate kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 152–166 esitatud järeldused.

(168)

CCCME väitis, et komisjon ei ole uurinud liidu kesk- ja idaosa tootjate olukorda ega saa seetõttu teha järeldust kogu liidu toomisharu kantud kahju kohta.

(169)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest ta on uurinud makromajanduslikke kahjunäitajaid kogu liidu turu kohta. Komisjon on seisukohal, et liidu tootjate valim on mikromajanduslike näitajate kahjuanalüüsi jaoks piisavalt esindav ja kinnitab liidusisest kauplemist samasuguse tootega.

(170)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 167–170 esitatud järeldused.

(171)

FCI väitis, et ajutine määrus ei kajasta asjaolu, et HRVst pärit impordi maht alguses suurenes ja seejärel langes pidevalt 2014. aastast kuni uurimisperioodini, ent müügimaht vähenes liidus kogu vaatlusalusel perioodil ja liidu tootmisharu turuosa püsis stabiilsena.

(172)

Komisjon märkis, et kuigi vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müügimaht 11 % ja turuosa 3 %, suurenes HRVst imporditud toodete müügimaht samal perioodil 16 % ja turuosa 26 %. See näitab selget seost HRVst pärit impordi suurenemise ja liidu tootmisharu turu vähenemise vahel. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(173)

Pärast lõplikku avalikustamist palus FCI komisjonil selgitada järgmiseid erinevaid suundumusi: HRVst pärit import vähenes 8 % (samal ajal kui hinnad tõusid) ajavahemikul 2014. aastast kuni uurimisperioodini ning liidu tootmisharu müük vähenes isegi sel perioodil.

(174)

Kuigi liidu tootmisharu müügimaht ei näita paralleelset suundumust HRVst pärit impordimahu suhtes kogu vaatlusalusel perioodil, on suundumused turuosa seisukohast sarnased. Lisaks on liidu tootmisharu tootmismaht arenenud kooskõlas HRVst pärit impordi mahuga, mis näitab suurenemist 2013. aastast 2014. aastani ja seejärel vähenemist. See näitab, et liidu tootmisharu järgis Hiina impordi suundumust. Lisaks toetab kogu vaatlusaluse perioodi suundumus põhjusliku seose olemasolu nii mahu kui ka turuosa seisukohast. Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina impordi suurenemise ja liidu tootmisharu käsitlevate kahjunäitajate negatiivse suundumuse vahel oli üldine ajaline kokkulangevus.

(175)

FCI väitis, et liidu tootjate müügihinnad on 2013. aastast kuni uurimisperioodini pidevalt langenud, isegi kui Hiina impordi hinnad tõusid 2013. aastast kuni uurimisperioodini 4 %. Nimetatud kaks suundumust on selgelt erinevad ja sellest tulenevalt ei saa mõju liidu tootjate müügihindadele olla tingitud Hiina eksportivate tootjate hinnastrateegiast.

(176)

Lisaks väitis FCI, et asjaolu, et liidu tootjad ei ole müügi kasumlikkust suurendanud, kuigi Hiina toodete hinnad tõusid, on selge tõend selle kohta, et HRVst pärit import ei saa olla vaatlusalusel perioodil kantud mis tahes olulise kahju põhjus.

(177)

Komisjon lükkas need väited tagasi, sest vaatlusalusel perioodil toimunud hinnatõusule vaatamata lõi dumpinguhinnaga import HRVst liidu tootjate hinnad tuntavalt alla ja põhjustas seetõttu liidu tootmisharule olulist kahju.

(178)

Pärast lõplikku avalikustamist pöördus FCI selle küsimuse juurde tagasi, nõudes, et komisjon selgitaks põhjuslikku seost olenemata erinevate suundumuste olemasolust alates 2014. aastast, mil HRVst pärit import vähenes (– 8 %), samal ajal kui Hiina toodete hinnad tõusid (+ 1 %) ja liidu tootmisharu turuosa püsis stabiilsena (58,8 %).

(179)

Komisjon märkis, et tavapäraste makromajanduslike kõikumiste mõju vältimiseks vaatleb ta kogu vaatlusalust perioodi, et teha kindlaks suundumus. Lisaks näitas isegi liidu tarbimise langustrendi ajal vaatlusalusel perioodil HRVst pärit import turuosa suurenemist.

(180)

CCCME väitis, et komisjon ei suutnud tagada hinna allalöömise analüüsis hindade võrreldavust, sest ta jättis arvesse võtmata teatavad vaatlusaluse toote omadused. Lisaks väitis CCCME, et komisjon on dumpingumarginaali kindlaksmääramisel arvesse võtnud erinevaid toote omadusi.

(181)

Komisjon rõhutas, et ta arvestas hinnavõrdluses vaatlusaluse toote põhiomadusi ja on kättesaadava teabe põhjal taganud vaatlusaluse toote ja liidus toodetud samasuguse toote võrreldavuse. Seetõttu lükati see CCCME väide tagasi.

(182)

CCCME väitis, et temal ega Hiina eksportivatel tootjatel ei ole olnud võimalust kindlaks teha eksporditud Hiina toodete ja liidu tootjate müüdud toodete erinevusi, mis mõjutavad hindade võrreldavust, ja nõuda korrektsioone hinna allalöömise kindlakstegemisel.

(183)

Komisjon märkis, et ta avaldas Hiina eksportivatele tootjatele konkreetsed hinna allalöömise arvutused ja kasutatud arvutusmeetodi ning kinnitas, et ta tagas uuritava toote põhiomadustele tuginedes vaatlusaluse toote ja liidus toodetud ja müüdud samasuguse toote võrreldavuse. Vajadus teha konkreetseid korrektsioone füüsikaliste omaduste erinevuste arvessevõtmiseks ei olnud tõendatud. Seetõttu lükati see CCCME väide tagasi.

(184)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis CCCME, et Hiina eksportivatel tootjatel ja temal endal ei olnud võimalust vaadata läbi komisjoni arvutust valimisse kaasatud liidu tootjate müügi mahu ja väärtuse kohta toote kontrollnumbri kaupa ning seega ei saanud ta hinnata, kas sellega seoses oli tehtud vigu. Seetõttu väitis CCCME, et hindade allalöömise analüüsi faktiline alus on küsitav ja ei ole käsitatav otsese tõendina.

(185)

Komisjon märkis, et lõplikul avalikustamisel CCCME-le selgitas ta, miks need andmed tuleks hoida konfidentsiaalsena. Seetõttu lükkas ta CCCME väite tagasi.

(186)

CCCME väitis, et komisjon ei ole hinnanud hinna allalöömise olulisust võrreldes nende valimisse kaasatud liidu tootjate omamaise müügi osakaaluga, kelle puhul hinna allalöömist ei tuvastatud ning seadis seepärast kahtluse alla komisjoni objektiivsuse, kui ta uuris dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootjate müügihindadele. CCCME kordas oma väidet pärast lõplikku avalikustamist.

(187)

Komisjon tegi kindlaks, et valimisse kaasatud liidu tootjate kogumüügist liidus oli 62,6 % puhul valimisse kaasatud HRV eksportivate tootjate dumpinguhinnaga import hinnad alla löönud. Komisjon leidis, et kõik imporditud tooteliigid olid võrreldavad valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud tooteliikidega. Lisaks sellele märkis komisjon, et kõigi imporditud tooteliikide hinnad olid löönud alla valimisse kaasatud liidu tootjate müüdud võrreldavate tooteliikide müügihinnad. Seega järeldas komisjon, et see tõendab piisavalt Hiina impordihindade kahjulikku mõju liidu tootmisharu müügile.

(188)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas FCI, et tööhõive taseme ja tootlikkuse näitajad ei toeta järeldust Hiinast pärit impordi põhjustatud olulise kahju kohta. Lisaks sellele nõuab automatiseeritud tootmisliinide suurenev tõhusus tootmisüksuste arvu vähendamist.

(189)

Komisjon märkis, et tööhõive vähenemist võib seostada tootmismahu vähenemisega, mille põhjustasid HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemine vaatlusalusel perioodil ning liidu tootmisharu jõupingutused tootmiskulude vähendamiseks ja tõhususe suurendamiseks, sest HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu suurenes konkurents. Tööhõive vähenemine on suurem kui tootlikkuse kasv, mis näitab Hiinast pärit impordi põhjustatud kahju.

(190)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 173–174 esitatud järeldused.

(191)

Nagu komisjon märkis ajutise määruse põhjendustes 179 ja 180, ei kõrvaldanud Indiast pärit import põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel ega saanud liidu tootmisharule olulist kahju tekitada.

(192)

Sellegipoolest väitis CCCME, et Indiast pärit import võib kõrvaldada põhjusliku seose HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju vahel, kuna komisjonil ei ole tõendatud alust järeldada, et Hiina eksportivad tootjad suurendasid turuosa liidu tootmisharu arvel, kuivõrd India ja liidu turuosa vastav suurenemine ja vähenemine on identsed, Indiast pärit impordi mahu areng 2014. aastast kuni uurimisperioodini oli rohkem kooskõlas liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahuga kui HRVst pärit impordi maht ning hinna allalöömine India poolt on suurem kui Hiina poolt, mis tõendab, et mis tahes mõju hinnale avaldab suurema tõenäosusega Indiast pärit import kui HRVst pärit import.

(193)

Lisaks väitis CCCME, et komisjon peaks detailselt eristama kõiki Indiast pärit impordi võimalikke mõjusid ning eristama igaüht neist Hiinast pärit impordi väidetavast kahjulikust mõjust, kasutades segmendipõhist analüüsi liikmesriikide kaupa India toote hallmalmi ja Hiina toote keragrafiitmalmi puhul.

(194)

Komisjon oli seisukohal, et ajutise määruse põhjenduses 199 selgitatud põhjustel ei ole vajadust segmendipõhise analüüsi järele, et uurida, kas dumpinguhinnaga eksport HRVst tekitas liidu tootmisharule olulist kahju.

(195)

Komisjon märkis, et Indiast pärit turuosa suhteline suurenemine liidus on vaatlusalusel perioodil veidi kõrgem kui HRV puhul, kuid absoluutarvudes on India impordimaht ja turuosa palju väiksem kui HRV impordimaht ja turuosa sama perioodi vältel ja uurimisperioodil.

(196)

Komisjon märkis, et absoluutmahu põhjal ei saa ta järeldada, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine on täielikult tingitud Indiast pärit impordi turuosa suurenemisest.

(197)

Lisaks märkis komisjon, et CCCME väide, mis käsitleb impordimahtude arengut 2014. aastast kuni uurimisperioodini on vastuolus faktidega. Nii India kui ka HRV impordimahud arenesid sarnaselt, võrreldes liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahu arenguga.

(198)

Lisaks tunnistas komisjon hinna allalöömist India poolt ja kinnitas ajutise määruse põhjenduses 179 esitatud järeldust, et keskmised hinnaerinevused ei ole iseloomulikud, sest Indiast ja HRVst pärit impordi tootevalik erineb.

(199)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis CCCME, et tal puudus teave, mis võimaldanuks tal esitada märkusi hinnaerinevuste kohta, mis oleksid komisjonile sobivalt iseloomulikud, ning seega ei nõustunud ta komisjoni järeldusega.

(200)

Komisjon kinnitas, et arvestades impordimahtude, turuosa ja hindade muutumist, on võimalik, et Indiast pärit import on aidanud tekitada kahju liidu tootmisharule. Ei saa aga asuda seisukohale, et Indiast pärit import oli ainus liidu tootmisharu olukorra halvenemise põhjus. Kui hüpoteetiliselt kõrvaldada Indiast pärit impordi mõju, oleks HRVst pärit import siiski eraldi kahju põhjus. Eelkõige on HRVst pärit import uurimisperioodil märkimisväärselt (üle kolme korra) suurem kui Indiast pärit import sama perioodi jooksul.

(201)

Seetõttu järeldas komisjon, et tõenäoliselt aitas Indiast pärit import kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele. Nimetatud import ei kõrvaldanud aga oma väiksema mahu ja turuosa tõttu põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Lisaks märkis komisjon, et HRV-le ei omistata Indiast pärit impordi mõju, sest kahju kõrvaldamist võimaldav tase, mis on arvutatud väiksema tollimaksu reegli rakendamiseks, sisaldab üksnes HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi mõju.

(202)

Komisjon kinnitas eespool nimetatud põhjustel järeldusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 175–182, ja lükkab CCCME väited tagasi.

(203)

FCI väitis, et liidu tootmisharu kasumlikkust mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu suurenenud eksport kolmandatesse riikidesse ühiku tootmiskulust madalama hinnaga.

(204)

Komisjon märkis, et eksport kolmandatesse riikidesse moodustab üksnes 10 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügist vaatlusalusel perioodil. Seega järeldas komisjon, et eksport kolmandatesse riikidesse oleks uurimisperioodil saanud liidu tootmisharule avaldada üksnes marginaalset kahjulikku mõju ega suutnud seetõttu kõrvaldada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel.

(205)

Pärast lõplikku avalikustamist palus FCI komisjonilt selgitust selle kohta, kuidas ekspordi kasv kombineerituna väga madalate hindadega ei suuda kõrvaldada põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud väidetava kahju ja HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi vahel. FCI väitis, et kui liidu tootmisharu ei oleks müünud oma tooteid kolmandatele turgudele ja oleks selle asemel müünud kõnealuse osa toodangust siseturul liidu keskmiste hindadega, oleks ta võinud suurendada oma kasumimarginaali 17,20 %.

(206)

Komisjon märkis, et FCI oletus, et liidu tootjad võiksid müüa tooteid, mis nad eksportisid, liidu turul sama hinnaga, millega nad müüvad liidus, ei põhine tõenditel ja on pelgalt spekulatsioon. Esiteks on liidu tootmisharu hinnad HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu surve all. Teiseks toob pakkumise kasv majandusõiguse nõudluse ja pakkumise printsiibi kohaselt kaasa toote hinna languse. Lisaks võib valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditud toodete tootevalik erineda nende keskmisest toodangust ja vastavatest tootmiskuludest. Seepärast lükkas komisjon tagasi FCI väite, et liidu tootjad oleksid võinud oma kasumimarginaali suurendada, müües oma eksporti liidu turul.

(207)

FCI esitas tõendid, mille kohaselt ajutise määruse põhjenduses 190 nimetatud valukodade sulgemist tuleks seostada muude teguritega kui vaatlusaluse toote suurenenud import HRVst.

(208)

Komisjon märgib, et Aco puhul osutas avalikult kättesaadav teave sellele, et HRVst pärit impordi tekitatud hinnasurve ja konkurents olid üks liidu valukoja sulgemise põhjus. Teiste valukodade sulgemise põhjuste kohta ei esitanud FCI vaieldamatuid tõendeid. Igal juhul ei olnud kõnealused sulgemised valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindade ja kasumlikkuse vähenemise põhjus, sest need kajastavad konkurentsikaotust liidu siseturul. Seepärast lükkab komisjon selle väite tagasi ja jääb seisukohale, et nimetatud sulgemised langesid kokku liidu tootmisharu saadud kahjuga ega kõrvalda seetõttu põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(209)

CCCME väitis, et komisjon oleks pidanud eristama tarbimise languse kahjulikku mõju ja HRVst pärit impordi väidetavat kahjulikku mõju, sest on selge, et hinnates liidu tootmisharu müügi- ja tootmismahtude muutusi, ei saa tarbimise langust seostada HRVst pärit impordiga.

(210)

Lisaks väitis CCCME, et kuna HRVst pärit impordi suurenemine ei lange kokku liidu tootmisharu müügimahu vähenemisega, ei ole faktiliselt põhjendatud komisjoni väide, et kuna HRVst pärit impordi kasv on suurem kui liidu tootmisharu tarbimise ja müügi vähenemine, ei saa nõudluse vähenemine kõrvaldada põhjuslikku seost HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju vahel.

(211)

Komisjon märgib, et vastupidi sellele, mida väitis CCCME, langeb HRVst pärit impordi suurenemine nimelt kokku liidu tootmisharu müügimahu vähenemisega, arvestades kogu kahjuhindamise perioodi.

(212)

Seepärast lükkab komisjon selle väite tagasi ja kinnitab ajutise määruse põhjendustes 189–191 esitatud järeldused.

(213)

FCI väitis, et riiklikud standardid ja erinevad nõuded liikmesriikide tasandil killustavad liidu eri riikide malmist toodete turgudeks.

(214)

Komisjon märkis, et vaatamata eri tooteliikide riiklike standardite olemasolule on nii liidu tootjatel kui ka eksportivatel tootjatel võimalik toodete sertifitseerimise riiklikke nõudeid täita. Seepärast lükati see väide tagasi.

(215)

FCI väitis, et müüdud tooteühikute mass on vähenenud ja seetõttu kajastab samaväärne tonnides väljendatud toodangumaht müüdud ühikute suuremat arvu. FCI arvates tuleks asjaolu, et kasum ja turuosa ei suurene, seostada struktuursete muudatustega tehnoloogilises ja tootmisprotsessis, mitte HRVs valmistatud toodete pakutava konkurentsiga.

(216)

Komisjon märgib, et ta ei leidnud valimisse kaasatud liidu tootjate andmete põhjal märkimisväärset massi vähenemist vaatlusalusel perioodil. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(217)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis FCI, et malmist toodete mass on üldiselt vähenenud. Asjaolust, et liidu tootmismaht uurimisperioodil oli samaväärne 2013. aastal valitsenud olukorraga (96 %), ilmneb, et liidu tootmisharu pidi olema suurendanud müüdavate toodete arvu. Mis tahes kahju tuleks seega seostada struktuursete muudatustega tehnoloogilises ja tootmisprotsessis, mitte HRVs valmistatud toodete pakutava konkurentsiga.

(218)

Komisjon oli palunud valimisse kaasatud liidu tootjatelt andmeid toodetud koguste kohta nii tonnides kui ka ühiku kaupa. Kontrollitud andmed ei näidanud samasuguse toote massi märkimisväärset vähenemist. Seepärast ei nõustunud komisjon FCI väitega, et liidu tootmisharu pidi olema suurendanud müüdavate toodete arvu. Seetõttu lükati väide tagasi.

(219)

CCCME väitis, et vaatamata väidetavale hinna allalöömisele uurimisperioodil suutis liidu tootmisharu oma turuosa säilitada, mida on raske ühildada järeldusega põhjusliku seose kohta.

(220)

Komisjon märkis, et liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul, samal ajal kui HRVst pärit impordi turuosa suurenes märgatavalt. Komisjon tegi kindlaks ka märkimisväärse hinna allalöömise. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(221)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas CCCME oma väidet, et HRVst pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud väidetava kahju vahel ei ole ajalist kokkulangevust. CCCME juhtis tähelepanu asjaolule, et andmed näitasid kõnealuste kahjunäitajate ja tarbimise arengu vahel ajalist kokkulangevust, ning väitis, et see on väidetava kahju tegelik põhjus. Lisaks väitis ta, et see on omakorda mõjutanud muid kahjunäitajaid, näiteks kasumlikkust. CCCME väitis lõpuks, et kahju ja põhjusliku seose analüüsimisel oleks komisjon pidanud arvesse võtma impordi suundumusi vaatlusalusel perioodil, mitte võrdlema üksnes apellatsioonikogu (4) poolt esitatud lõplikke näitajaid.

(222)

Erinevalt apellatsioonikogu aruandest, milles ei esitatud suundumuste analüüsi, vaid üksnes võrdlus vaatlusaluse perioodi alguse ja lõpu vahel, analüüsis komisjon põhjalikult suundumusi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, sealhulgas kõnealuse perioodi kõigi aastate vahel. Selle kohaselt leidis komisjon, et HRVst pärit impordi ja selle ajavahemiku põhjal liidu tootmisharu kantud kahju vahel oli ajaline kokkulangevus. Seetõttu lükati väide tagasi.

(223)

Pärast esialgse määruse avaldamist väitis CCCME esimest korda uurimise jooksul, et liidu tootmisharu kahju võib olla ta enda põhjustatud, kuna mitu liidu tootjat hakkasid oma samasuguse toote asemel müüma liittooteid, mida nad samuti toodavad, mistõttu oleks CCCME arvates tulnud arvesse võtta nende toodete omavahelist konkurentsi, sest see võinuks kõrvaldada väidetava põhjusliku seose HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule väidetavalt tekkinud kahju vahel.

(224)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest CCCME ei esitanud selle põhjenduseks muid tõendeid peale ühe tootevoldiku. Komisjoni järeldused aga põhinevad uurimisaluse tootega seotud andmetel.

(225)

Pärast lõplikku avalikustamist kordasid kaebuse esitajad veel kord, et liittoodete müük on minimaalne ja moodustab vähem kui 1 % nende äritegevusest. Seepärast lükati need väited tagasi.

(226)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 202–205 esitatud järeldused.

(227)

FCI väitis, et HRVst pärit import ei avaldanud vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu uurimisaluse toote omamaistele hindadele allalöövat mõju, sest HRV hinnad on vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt tõusnud, liidu tootmisharu keskmine müügihind aga on vaatlusalusel perioodil pidevalt langenud ning see suundumus järgnes ühiku tootmiskulu üldisele langusele, mis oli liidu tootmisharu huvides.

(228)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest isegi pärast vaatlusaluse perioodi hinnatõusu olid HRVst pärit impordi hinnad liidu tootmisharu hindadest märgatavalt madalamad ja lõid seega liidus hindu alla. Seda toetab liidu tootmisharu müügihindade langus, mis ületas ühiku tootmiskulu vähenemist. Seepärast on liidu tootmisharu huvides peatada kõnealune hinnalangus, mida põhjustab madala dumpinguhinnaga import HRVst.

(229)

Pärast lõpliku avalikustamist väitis FCI, et liidu tootjad hangivad osa oma tootevalikust HRVst. Seetõttu tekitab HRV suhtes ajutise tollimaksu kehtestamine probleeme ka liidu tootjatele.

(230)

Lisaks tegi üks liidu tootja hiljuti suure investeeringu uue valukoja arendamiseks Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA“); lõpliku tollimaksu kehtestamine toob kaasa USAst pärit impordi suurenemise ja kõnealuse liidu tootja valitseva seisundi tugevnemise malmist toodete turul, kahjustades vaba ja õiglast konkurentsi.

(231)

Komisjon märkis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võib mõjutada kõiki liidu turuosalisi, sealhulgas liidu tootjaid. Pärast lõplikku avalikustamist väitsid kaebuse esitajad ja üks toetav tootja, et liidu tootmisharu huvides on kehtestada lõplik tollimaks, mis aitab kaasa turul võrdsete tingimuste loomisele.

(232)

Põhjenduses 230 nimetatud tootja juurde tehtud kontrollkäigu ajal teatas äriühing komisjonile, et investeering USAs tehakse juba olemasoleva tehase asendamiseks. Kuna FCI ei esitanud tõendeid toetamaks oma väidet, et kõnealune tootja kasutab kõnealust investeeringut USAst liitu suunduva impordi suurendamiseks, lükkas komisjon selle väite tagasi.

(233)

Kaebuse esitajad väitsid, et kui lõplikke tollimaksumäärasid vähendatakse lõpliku avalikustamise käigus kavandatud tasemeni, ei suuda nad dumpinguhinnaga impordiga konkureerida, sest HRVst pärit vaatlusaluse toote importijad on endiselt võimelised liidu tootmisharu hindu alla lööma, olenemata sellest, et kehtestati ajutine 33 %-ne keskmine tollimaks.

(234)

Dumpinguvastased meetmed kehtestatakse tasemel, mis on vajalik kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks. Seetõttu on võimalik, et impordihinnad konkureerivad jätkuvalt liidu tootmisharu müüdava samasuguse toote hinnaga, eelkõige seetõttu, et kehtestatud ajutine dumpinguvastane tollimaks põhineb dumpingumarginaalidel, mis leiti olevat madalamad kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(235)

FCI väitis, et komisjon on alahinnanud Euroopa VKEde moodustatud suure konsortsiumi ja selle pakutavate töökohtade arvu olulisust vaatlusaluse toote turul.

(236)

Komisjon märkis, et tema uurimistulemuste kohaselt on sõltumatutel tootjatel teatavad kulud seoses vaatlusaluse toote disaini, sertifitseerimise ning tootega seotud teadus- ja arendustegevusega ning seepärast otsustas ta kohandada hinna allalöömise ja kahju kõrvaldamise taseme arvutusi, nagu osutatud eespool põhjendustes 119–122. Hinna allalöömine ja kahju kõrvaldamist võimaldav tase jäävad aga isegi pärast sellist korrigeerimist kõrgeks.

(237)

FCI väitis, et komisjon ei võta arvesse vaatlusaluse toote sertifitseerimise ja pikaajaliste lepingute olemasolu tähtsust.

(238)

Komisjon märkis, et ta ei leidnud uurimise käigus tõendeid viidatud pikaajaliste lepingute olemasolu kohta. Vaatlusaluse toote sertifitseerimise kulusid on arvestatud hinna allalöömise ja kahju kõrvaldamise taseme kohandamisel seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega.

(239)

FCI liikmesettevõtjad annavad seoses kõikidest riikidest pärit impordiga tööd kokku ligikaudu 1 200 töötajale, seega nende töötajate arv, keda võiksid mõjutada üksnes HRVst pärit impordiga seotud meetmed, oleks väiksem.

(240)

FCI väitis, et samal ajal kui liidu tootmisharu suudab säilitada oma tegelikku töökohtade arvu isegi vaatlusaluse toote HRVst pärit impordi korral, on enamik FCI liikmesettevõtjaid sunnitud tegevuse lõpetama või töötajaid koondama, kui komisjon otsustab kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(241)

Komisjon lükkas selle argumendi tagasi, sest FCI ei esitanud oma väite kohta ühtegi tõendit ega analüüsi, millest ilmneks, et ettevõtjad oleks sunnitud tegevuse lõpetama või töökohtade arvu vähendama. Vastupidi, arvestades märkimisväärset hinna allalöömist, suudaksid Hiina impordihinnad pakkuda liidu tootmisharu hindadele konkurentsi ka vaatamata lõpliku tollimaksu mõjule ega põhjustaks ettevõtete sulgemist ja töökohtade arvu vähendamist.

(242)

FCI väitis, et sõltumatud importijad ei suuda hõlpsalt ja lühikese aja jooksul leida alternatiivseid tarneallikaid ning liidu tootjad ei müü uurimisalust toodet sõltumatutele importijatele, sest nad on üksteise otsesed konkurendid.

(243)

Väidete kohta, et meetmete kehtestamine tooks kaasa uurimisaluse toote tarnedefitsiidi, märkis komisjon kõigepealt, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole sulgeda liidu turgu igasugusele impordile, vaid taastada kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamise teel õiglane kaubandus. Seega ei peaks import HRVst lõppema, vaid õiglaste hindadega jätkuma.

(244)

Samas ei saa välistada, et HRVt käsitlevad meetmed ei avalda praktikas mõju. Kuid nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 220, on sõltumatutel importijatel võimalik üle minna impordile muudest kolmandatest riikidest. Sellega seoses tegi komisjon kindlaks, et sõltumatud importijad ei olene üksnes HRVst pärit impordist, vaid ostsid vaatlusalusel perioodil uurimisalust toodet ka muude kolmandate riikide, nagu India, Türgi ja Brasiilia tootjatelt. Komisjon nimetas ka importi Vietnamist, Egiptusest ja Ukrainast.

(245)

Lisaks leidis komisjon uurimise käigus, et liidu tootmisharul on vaba tootmisvõimsust, sest selle tootmisvõimsuse rakendusaste on olnud ligikaudu 50 %. FCI ei esitanud ühtegi tõendit väite kohta, et liidu tootmisharu ei müü uurimisalust toodet sõltumatutele importijatele.

(246)

Pärast lõplikku avalikustamist pöördus FCI tagasi varustuskindluse küsimuse juurde, märkides, et liidu tootjad ei ole kunagi nõustunud ega kavatse nõustuda valandeid tootma FCI liikmesettevõtjate nimel. FCI liikmesettevõtjad võtsid ühendust mitme valukojaga liidus ja nad kõik keeldusid tarnimast materjale, mis oli toodetud vastavalt nende mudelitele, või teatasid, et nad ei ole valmis tootma malmist tooteid, mis vastaksid kõigile nõutud mõõtmetele.

(247)

Seoses võimaliku üleminekuga impordile muudest kolmandatest riikidest väitis FCI, et ükski käesolevas määruses nimetatud riik ei ole HRV asemel elujõuline alternatiiv. India ja Türgi ei ole mõistlikud alternatiivid. Uurimisperioodil eksportisid nad vaatlusalust toodet vaid piiratud kogustes. India tootjad toodavad peaaegu eranditult hallmalmi, samas kui HRV tootjad toodavad peamiselt keragrafiitmalmi. Peale India imporditi muudest kolmandatest riikidest vaatlusalusel perioodil üksnes 30 000 tonni malmist tooteid, seega on FCI arvates mõeldamatu, et muudes riikides kui HRV hakatakse mõistliku aja jooksul piisavates kogustes valandeid tootma. Lisaks toob tarneallika vahetamine vaatlusaluse toote puhul sõltumatute importijate jaoks kaasa lisakulusid. Kõiki investeeringuid HRVs asuvatele tootjatele kuuluvatesse mudelitesse ei saa mujal kasutada ning seega kaotavad need oma väärtuse, kui kehtestatakse lõplik tollimaks. Lisaks nõuab mis tahes muudatus tootmises aega ning see viivitus sunnib sõltumatud importijad liidu turult lahkuma.

(248)

Komisjon märkis, et FCI ei ole esitanud mingeid tõendeid väite kohta, et liidu tootjad ei kavatse nõustuda FCI liikmesettevõtjate nimel valandeid tootma.

(249)

Samas aga väitsid kaebuse esitajad pärast lõplikku avalikustamist, et nad on valmis importijatele tarnima ja esitasid tõendid, et nad seda juba teevad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(250)

Asjaolu, et uurimisperioodil imporditi ainult piiratud kogustes muudest kolmandatest riikidest peale HRV, ei välista võimalust, et tootmine suunati ümber muudesse kolmandatesse riikidesse. Lisaks ei ole meetmete eesmärk sulgeda liidu turgu Hiinast pärit impordile, vaid taastada õiglane kaubandus, kõrvaldades kahjustava dumpingu mõju. Kuna lõplik tollimaksumäär on madalam kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase ja isegi madalam kui kõigi valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate puhul leitud allalöömismarginaal, ei ole sel tõenäoliselt HRVst pärit impordi suhtes takistavat mõju. Seda toetab alates ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest pärinev impordistatistika, millest nähtub, et HRVst imporditakse ikkagi märkimisväärsetes kogustes.

(251)

Kõik tootmise võimaliku muutmisega seotud lisakulud on seega üksnes spekulatiivsed ega ole olemuslikult seotud dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega.

(252)

Eespool esitatut arvesse võttes lükkas komisjon tagasi kõik FCI poolt esitatud väited varustuskindluse kohta.

(253)

FCI väitis, et meetmed oleks vastuolus mitmesuguste vajaduste ja erinõuetega, mis on riigiasutustel ja eraettevõtjatel, kes olenevad sõltumatute importijate impordist, iseäranis piirkondades, mis ei asu liidu tootjatele piisavalt lähedal.

(254)

Komisjon rõhutas, et lõppkasutajad ei saa kasutada dumpinguhinnaga tooteid liidu tootmisharu arvelt. Lisaks on uurimine näidanud, et liidusisene vaatlusaluse toote ja samasuguse toote pakkumine on juba olemas, sh piirkondadesse, mis ei asu liidu tootjate läheduses.

(255)

Kokkuvõttes ei viita ükski huvitatud isikute esitatud väidetest mõjuvatele põhjustele, mis takistaksid meetmete kehtestamist vaatlusaluse toote importimisele HRVst.

(256)

Negatiivset mõju sõltumatutele importijatele ei saa pidada ebaproportsionaalseks ning seda leevendab kas kolmandatest riikidest või liidu tootmisharust pärit alternatiivsete tarneallikate kättesaadavus. Dumpinguvastaste meetmete positiivne mõju liidu turule, eelkõige liidu tootmisharule, kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele huvirühmadele.

(257)

Kuna rohkem märkusi ei esitatud, kinnitab komisjon ajutise määruse põhjenduses 226 esitatud järeldused.

(258)

Arvestades asjaolu, et dumpingut kindlaks ei tehtud, lõpetatakse menetlus Indiast pärit impordi suhtes.

(259)

Kaebuse esitajad ei nõustunud kahju hüvitamist võimaldava taseme hindamisel kasutatud 5,3 % kasumlikkusega. Nende väitel oli liidu tootjate kasumlikkus 2006. aastal ligikaudu 10 %. Kahju hindamisel on lähtutud kasumlikkusest, mille saavutasid valimisse kaasatud liidu tootjad 2013. aastal.

(260)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 231, kajastab 2013. aasta kasumitase kasumit, mida võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Nimetatud sihtkasum on lisaks kooskõlas kasumiprotsendiga, mille kaebuse esitajad panid oma kaebuses ette turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamiseks.

(261)

FCI väitis, et esialgne hinnang kahju kõrvaldamise taseme kohta on eksitav, kuna selles võrreldakse Hiina valukodade poolt liidu importijatele müüdud toodete hindu nende toodete hindadega, mida liidu tootmisharu müüb lõppklientidele, ega võeta arvesse kulusid, mis tekkisid üksnes sõltumatutel importijatel. Sellised kulud hõlmavad teadus- ja arendustegevuse kulusid, mudelite ja prototüüpide loomise kulusid, sertifitseerimiskulusid, homologeerimiskulusid, kvaliteedikontrolle ja vastavuskontrolle, laokulusid ja müügikulusid.

(262)

Komisjon on neid andmeid kontrollinud ja otsustanud kohandada hinna allalöömise marginaali (vt põhjendused 119–122 eespool) ja kahju kõrvaldamist võimaldavat taset selliste kulude suhtes, kohandades liidu tootmisharu tehasehindu allapoole, võttes seejuures arvesse kaalutud keskmist teadus- ja arendustegevuse kulu valimisse kaasatud liidu tootjate käibelt. Lisaks kohandati impordihinda, et võtta arvesse kontrollitud impordijärgseid kulusid.

(263)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed dumpingumarginaali tasemel.

(264)

Eespool esitatust lähtudes kehtestatakse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, nagu on näidatud tabelis 3.

Tabel 3

Dumpingumarginaal, kahju kõrvaldamist võimaldav tase ja tollimaksu määr

(265)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks kõnealuse uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute olukorda, mis tehti kindlaks kõnealuse uurimise ajal. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit HRVst ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate vaatlusaluste toodete suhtes, mille tootja on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(266)

Iga taotlus kohaldada konkreetsete äriühingute jaoks ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks saata komisjonile (5) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(267)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tollile kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra.

(268)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks kõikide muude äriühingute suhtes kehtivat tollimaksumäära kohaldada mitte üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud tootjad vastavad artiklis 3 sätestatud tingimustele.

(269)

Rühm koostööd teinud eksportivaid tootjaid tegi koos CCCMEga pakkumise ühise hinnakohustuse kohta vastavalt alusmääruse artikli 8 lõikele 1. Nimetatud hinnakohustuse pakkumise hindamine on pooleli.

(270)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu hiljutist kohtupraktikat, (6) on asjakohane sätestada viivisintressi määr lõplike tollimaksude tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted ei näe ette sellist intressimäära ning siseriiklike eeskirjade kohaldamine põhjustaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi sõltuvalt sellest, milline liikmesriik on valinud tollivormistuse.

(271)

Pärast lõplikku avalikustamist esitasid CCCME ja 64 eksportivat tootjat hinnakohustuse pakkumise vastavalt alusmääruse artiklile 8.

(272)

Komisjon hindas seda pakkumist ja jõudis järeldusele, et sellise kohustuse heakskiitmine oleks ebapraktiline alusmääruse artikli 8 tähenduses järgmiste elementide põhjal:

(273)

CCCMEd, asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja liidu tootmisharu teavitati põhjustest, miks komisjon kavatses hinnakohustuse pakkumise tagasi lükata. Liidu tootmisharu oli tagasilükkamisega nõus.

(274)

CCCME esitas teatavad märkused ja ettepanekud vastuseks komisjoni hinnangule hinnakohustuse pakkumise kohta. CCCME tegi ettepaneku kasutada üht keskmist minimaalset impordihinda, mis põhineb kõige kallimatel tooteliikidel, piirata muude toodete eksporti ja määratleda teatavad valikukriteeriumid, et vähendada hinnakohustuses osalevate eksportivate tootjate arvu. Kuigi need soovitused võisid teataval määral leevendada teatavaid järelevalvega seonduvaid riske, ei saanud komisjon hinnata eksportivate tootjate arvu vähendamisega seonduvaid ja nende raamatupidamisandmete usaldusväärsusega kaasnevaid olemuslikke riske, kuna need soovitused ei olnud piisavalt täpsed, et teha läbivaadatud pakkumine. Lisaks võis osalevate eksportivate tootjate arvu piiramine kaasa tuua mitteosalevate eksportivate tootjate ekspordi kanaliseerimise osalevate eksportijate kaudu. Lõpuks tuletas komisjon meelde, et samasugust hinnakohustust, mis hõlmas palju väiksemat arvu eksportivaid tootjaid, rikuti korduvalt ja lõpuks võeti see tagasi. Seega ei muutnud CCCME märkused ja ettepanekud komisjoni hinnangut.

(275)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(276)

Lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest madalamad. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tuleks vabastada.

(277)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamust ei esitanud,