17.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 12/5


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/64,

29. september 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 ning täpsustatakse, kuidas tuleb artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud kriteeriume kohaldada selle hindamisel, kas teatavatel sündmustel oleks märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või mitmes liikmesriigis

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014, (1) eriti selle artikli 20 lõike 6 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud kvalitatiivne tingimus on üldine ja vaja on tagada, et pädevad asutused kohaldavad seda tingimust ühtselt, on asjakohane sätestada, kuidas kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul võib i) võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või ii) võrdlusaluse väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või iii) võrdlusaluse väljaandmine ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tuua kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või mitmes liikmesriigis.

(2)

Kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid kasutatakse sageli muus liikmesriigis kui see, kus neid välja antakse, ja neid kasutatakse eri liikmesriikides erinevalt. Seepärast on võimalik märkimisväärne mõju kas ühes või mitmes liikmesriigis või liidu tasandil. Samuti on kas ainult ühe või mitme artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud kriteeriumi puhul võimalik märkimisväärne kahjulik mõju. Seepärast on oluline korraldada hindamine nii riiklikul ehk turu tasandil kui ka liidu tasandil.

(3)

Määruses (EL) 2016/1011 on loetletud viis valdkonda, kus märkimisväärne kahjulik mõju esineda võib. Turu tervikluse puhul keskendutakse teatava finantstoote turule, finantsstabiilsuse puhul aga liikmesriigi või kogu liidu finantssüsteemile. Tarbijatele avaldub mõju peamiselt läbi finantsinstrumentide ja investeerimisfondide, sealhulgas pensionifondid, kuhu nad on investeerinud, ning läbi sõlmitud finantslepingute, mille puhul järgitakse asjaomast kriitilise tähtsusega võrdlusalust. Võimalik mõju reaalmajandusele on otse seotud selliste finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide väärtusega, mille puhul seda võrdlusalust järgitakse. Võimalik mõju kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele tõenäoliselt suureneb, kui laenujäägi väärtus võrreldes majanduse mahuga suureneb. Kui kodumajapidamiste ja ettevõtjate üldine võlatase on kõrge, on tarbijad ning kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamine halbade mõjude suhtes tundlikumad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Pädevate asutuste tehtav hindamine

1.   Pädevad asutused hindavad artiklites 2, 3, 4, 5 ja 6 osutatud kriteeriumide põhjal, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või mitmes liikmesriigis, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõike 1 punkti c alapunktis iii.

2.   Kui pädevad asutused eeldavad, et kõnealune märkimisväärne ja kahjulik mõju tekib rohkem kui ühes liikmesriigis, korraldavad nad eraldi iga asjaomase liikmesriigi hindamise ning kõigi liikmesriikide üldise hindamise.

Artikkel 2

Märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele

Pädevad asutused hindavad järgmiste kriteeriumide põhjal, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju turu terviklusele:

a)

selliste finantsinstrumentide väärtus, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse ning millega kaubeldakse asjaomaste liikmesriikide kauplemiskohtades, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kauplemiskohtades kaubeldavate finantsinstrumentide koguväärtusega;

b)

selliste finantslepingute väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide täitmata finantslepingute koguväärtusega;

c)

selliste investeerimisfondide väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust tootluse mõõtmisel kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes selliste investeerimisfondide koguväärtusega, mille turustamiseks nendes liikmesriikides on luba või mille turustamisest seal on teatatud;

d)

kas kooskõlas määruse (EL) 2016/1011 artikli 28 lõikega 2 on tehtud ettepanek, et võrdlusalus võiks olla muude, määruse (EL) 2016/1011 artikli 20 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetellu kuuluvate võrdlusaluste asendaja, või kas seda on juba sellena kasutatud;

e)

seoses raamatupidamis- või muude järelevalvestandarditega:

i)

kas võrdlusalust kasutatakse usaldatavusnõuete, näiteks kapitali-, likviidsus- või finantsvõimenduse nõuete puhul;

ii)

kas võrdlusalust kasutatakse rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites.

Artikkel 3

Märkimisväärne ja kahjulik mõju finantsstabiilsusele

Pädevad asutused hindavad järgmiste kriteeriumide põhjal, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju finantsstabiilsusele:

a)

selliste finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes järgmisega:

i)

asjaomaste liikmesriikide finantssektori koguvarad;

ii)

asjaomaste liikmesriikide pangandussektori koguvarad;

b)

selliste finantsasutuste haavatus, kes on sõlminud finantslepinguid või investeerinud finantsinstrumentidesse ja investeerimisfondidesse, mille puhul võrdlusalust järgitakse.

Artikkel 4

Märkimisväärne ja kahjulik mõju tarbijatele

Pädevad asutused hindavad järgmiste kriteeriumide põhjal, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju tarbijatele:

a)

kui tegemist on tarbijatele pakutavate finantsinstrumentide ja investeerimisfondidega:

i)

selliste finantsinstrumentide ja investeerimisfondide väärtus, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse ning mis on müüdud jaetarbijatele asjaomastes liikmesriikides, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes jaetarbijatele müüdud finantsinstrumentide ja investeerimisfondide koguväärtusega nendes liikmesriikides;

ii)

selliste tarbijate hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on ostnud finantsinstrumente ja investeerimisfonde, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kogurahvastikuga;

b)

kui tegemist on tööandja kogumispensioni asutustega:

i)

tööandja kogumispensioni asutuste selliste pensioniskeemide väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes tööandja kogumispensioni asutuste pensioniskeemide koguväärtusega nendes liikmesriikides;

ii)

selliste tarbijate hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on seotud tööandja kogumispensioni asutustega, millel on pensioniskeemid, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kogurahvastikuga;

iii)

milline on selliste tööandja kogumispensioni asutuste hinnanguline tähtsus liikmesriikide kodanike pensionisissetuleku jaoks, millel on pensioniskeemid, mille puhul võrdlusalust järgitakse;

c)

kui tegemist on tarbijatele mõeldud krediidilepingutega:

i)

selliste tarbijatele mõeldud krediidilepingute väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes tarbijatele mõeldud krediidilepingute koguväärtusega nendes liikmesriikides;

ii)

selliste tarbijate hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on sõlminud tarbijatele mõeldud krediidilepingud, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kogurahvastikuga;

iii)

tarbijate võlgnevuse tase asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 5

Märkimisväärne ja kahjulik mõju reaalmajandusele

Pädevad asutused hindavad, kas esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju reaalamajandusele, võttes arvesse selliste finantsinstrumentide, finantslepingute ja investeerimisfondide väärtust asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust kas otseselt või kaudselt (kui tegemist on võrdlusaluste kombinatsiooniga) järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide rahvamajanduse kogutoodanguga.

Artikkel 6

Märkimisväärne ja kahjulik mõju kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele

Pädevad asutused hindavad järgmiste kriteeriumide põhjal, kas ühes või mitmes liikmesriigis esineb märkimisväärne ja kahjulik mõju kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele:

a)

selliste kodumajapidamistele ja finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude väärtus asjaomastes liikmesriikides, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes kodumajapidamistele ja finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude koguväärtusega nendes liikmesriikides;

b)

selliste kodumajapidamiste hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on võtnud laene, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide kodumajapidamiste koguarvuga;

c)

selliste finantssektorivälistele äriühingute hinnanguline arv asjaomastes liikmesriikides, kes on võtnud laene, mille puhul võrdlusalust järgitakse, nii absoluutarvestuses kui ka võrreldes nende liikmesriikide finantssektoriväliste äriühingute koguarvuga;

d)

kodumajapidamiste ja äriühingute võlgnevuse tase asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)   ELT L 171, 29.6.2016, lk 1.