(1)

Komisjon võttis 22. novembril 2017 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 22. novembril 2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Poolat ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

2018. aasta aruanne Poola kohta avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Poola edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Poola edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

Poola esitas 26. aprillil 2018 oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 2018. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(4)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (4) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(5)

Poola suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Valitsuse 2018. aasta lähenemisprogrammi kohaselt on valitsusel kavas järk-järgult parandada nominaalset eelarvepositsiooni ning saavutada 2017. aasta puudujäägi 1,7 % SKPst asemel 2021. aastaks ülejääk 0,7 % SKPst. Keskpika perioodi eelarve-eesmärki, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 1,0 % SKPst, eeldatavasti ei saavutata 2021. aastaks, st lähenemisprogrammi lõpuks. Ümberarvutatud struktuurne eelarvepositsioon (5) osutab puudujäägile 1,3 % SKPst 2021. aastal. 2018. aasta lähenemisprogrammi kohaselt väheneb valitsemissektori võla suhe SKPsse eeldatavasti 50,6 %lt SKPst 2017. aastal 50,4 %le SKPst 2018. aastal ja langeb 2021. aastaks 46,0 %le SKPst. Nende eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on 2018. aastal ettevaatlik ja edaspidi usutav.

(6)

Nõukogu soovitas 11. juulil 2017 Poolal tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude (6) nominaalne kasvumäär ei ületa 2018. aastal 3,7 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,5 % SKPst. Samal ajal märgiti, et 2018. aasta eelarvekava hindamisel ja sellele järgneval 2018. aasta eelarvetulemuste hindamisel tuleb eesmärgina nõuetekohaselt arvesse võtta sellise eelarvepoliitika seisundi saavutamist, mis aitab kaasa nii käimasoleva majanduse elavnemise tugevdamisele kui ka riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele. Komisjon andis kvalitatiivse hinnangu Poola majandusliku olukorra tugevusele, võttes asjakohasel viisil arvesse riigi jätkusuutlikkusprobleeme. Selle põhjal võib järeldada, et muid elemente ei ole vaja arvesse võtta. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2018. aastal oht sellest soovitatud kohandusest olulisel määral kõrvale kalduda.

(7)

Võttes arvesse, et Poola prognoositav SKP lõhe on 1,5 %, ei tohiks valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 2019. aastal ületada 4,2 %, mis vastab struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst, mis tuleneb stabiilsuse ja kasvu pakti raames ühiselt kokku lepitud eelarvekohanduste nõuete maatriksist. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2019. aastal kaldutakse sellest nõudest märkimisväärselt kõrvale. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks tuleks alates 2018. aastast võtta meetmeid.

(8)

Keskpikas ja pikas perspektiivis ootab Poolat kulusurve mitmes valdkonnas, eriti seoses elanikkonna vananemisega, ja see nõuab uusi mehhanisme, millega hinnata avaliku sektori kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust ning lihtsustada ressursside ümberjaotamist. Selleks on valitsus alustanud eelarveprotsessi reformimist, eelkõige et tugevdada keskpika perioodi eelarveraamistikku ning lisada eelarveprotsessi kulude läbivaatamise. Poola on ainus liikmesriik, kellel ei ole täieõiguslikku sõltumatut eelarvenõukogu ega ole ka teada, et seda kavatsetaks moodustada, isegi kui sõltumatud asutused täidavad osa funktsioone, mis on harilikult eelarvenõukogu pädevuses. 2018. aasta riigiaruande põhjal ei ole Poola teinud edusamme vähendatud käibemaksumäära laialdase kasutamise piiramisel. Poola rahandusministeerium töötab aga selle nimel, et lihtsustada kohaldatavate määrade kehtestamist kaupadele ja teenustele.

(9)

Poola tööturg on viimastel aastatel hästi toiminud ja tööhõive määr jätkuvalt kasvanud. Teatavate elanikkonnarühmade, eelkõige naiste, madala kvalifikatsiooniga töötajate ja vanemaealiste tööturul osalemine on aga võrreldes teiste liikmesriikidega jäänud piiratuks. Mitu hiljutist poliitikameedet on töötamise motivatsiooni pigem vähendanud, eriti naiste ja vanemaealiste puhul. Poola sotsiaalkaitsesüsteem ei paku tööleasumiseks piisavaid stiimuleid. Samal ajal kui lapsetoetus on vaesust ja ebavõrdsust vähendanud, on see juba avaldanud ka negatiivset mõju lapsevanemate, eelkõige naiste tööjõus osalemise määrale, kuna toetuse suurus ja majandusliku olukorra piiratud hindamine vähendavad muudes sotsiaaltoetustes sisalduvate tööleasumise stiimulite mõju. Teine naiste tööturul osalemist takistav tegur on ametlikes lastehoiuasutustes käivate alla kolmeaastaste laste määr, mis on liidu üks madalamaid. Pikaajalist hooldust pakkuvatele isikutele kättesaadava toetuse piiratus takistab nende tööturule sisenemist. Seadusjärgse pensioniea alandamine on ergutanud eakamaid töötajaid tööturult lahkuma. Sisseränne väljastpoolt ELi mõjub soodsalt tööjõunõudluse kasvule.

(10)

Täiendav võimalus toetada nii tööturul osalemist kui ka majanduse innovatsioonivõimet on varustada õpilased ja täiskasvanud piisavate oskuste ja pädevustega, mis soodustaksid tööhõivet kiiresti muutuval tööturul. Täiskasvanute hariduses ja koolituses osalemise määr on palju madalam kui liidu keskmine. Koos teatavate puudujääkidega digioskustes ning ka kirja- ja arvutamisoskuses, eriti kõrghariduseta täiskasvanute puhul, takistab see nende tööalast konkurentsivõimet. Veel ei ole teada, millist mõju avaldavad oskustasemetele hiljuti kasutusele võetud ja kavandatavad poliitikameetmed, näiteks muudatused üld-, kutse- ja kõrghariduse korralduses.

(11)

Poola on jätkanud meetmete võtmist tööturu killustatuse vähendamiseks, piirates tähtajalise töösuhte kuritarvitamise võimalust, suurendades sotsiaalmakseid mittestandardsete töölepingute puhul ja kehtestades teatavale osale neist lepingutest minimaalse tunnitasu. Tähtajatute töölepingute arv ja osakaal on alates 2016. aasta lõpust suurenenud, kuid tähtajaliste lepingute osakaal on endiselt üks liidu suurimaid. Tööseadustiku reformimisega võivad kaasneda veel mõned tööturu duaalsusega seotud seadusemuudatused. Füüsilisest isikust ettevõtjate ja teatavate mittestandardsete töölepingutega isikute sotsiaalkaitse on uus potentsiaalne probleem, arvestades eelkõige tulevaste pensionide piisavust. Alates 2015. aastast on võetud mõningaid meetmeid FIEde ja mittestandardsete töölepingutega isikute sotsiaalkaitse täiustamiseks.

(12)

Keskmine pensioniiga on viimastel aastatel tõusnud tänu varasematele reformidele, nagu ennetähtaegselt pensionile jäämise võimaluste kaotamine ja seadusjärgse pensioniea järkjärguline tõstmine. Tegeliku pensioniea jätkuv kasv on väga tähtis keskpika perioodi majanduskasvu seisukohast ning pensionisüsteemi piisavuse ja eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks. Naiste seadusjärgse pensioniea hiljutine alandamine 60 aastale ja meestel 65 aastale on aga samm vastupidises suunas. Samal ajal ühtlustati üldkohtute mees- ja naissoost kohtunike pensioniiga 65 eluaastale, mis on kooskõlas komisjoni nõudmisega. Põllumajandustootjate erisotsiaalkindlustussüsteem, mida toetatakse ligi 1 % ulatuses SKPst, on üks töötajate vähese liikuvuse ja varjatud töötuse põhjus põllumajandussektoris.

(13)

Poola tervisenäitajate paranemiseks on vaja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja suurendada tulemuslikkust. Rahuldamata vajadus arstiabi järele inimese enda hinnangul on üks liidu suurimaid ning ootejärjekorrad on teatavat liiki arstiabi puhul eriti pikad. Haiglavoodikohtade arv on suhteliselt suur ja geograafiliselt mitte kõige optimaalsemalt jaotatud. Ambulatoorne ja esmatasandi arstiabi on enamasti vähearenenud ning arstidele on kasulik suunata patsiendid uuringuteks ja raviks spetsialistide juurde. Nende probleemide lahendamine on eriti keeruline, kui võtta arvesse, et avaliku sektori finantseerimise tase ning arstide ja õdede arv teatavatel erialadel on Poolas liidu keskmisest tublisti madalam. 2017. aastal tehti jõupingutusi tervishoiuressursside tõhusamaks jaotamiseks, kuid nende meetmete mõju laseb ennast veel oodata.

(14)

Majanduse innovatsioonivõime suurendamine on väga tähtis, et Poola üleilmses väärtusahelas ülespoole liiguks, säilitades seega võimaluse elatustaseme tõusuks. Selleks on vaja mitmesuunalisi poliitikameetmeid järk-järgult ja mitme aasta vältel. Peamiste asjaomaste poliitikavaldkondade seas on õiguskeskkonna usaldusväärsuse suurendamine, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse kulutuste stimuleerimine, teadusbaasi tugevdamine muu hulgas kõrgharidusreformi ja teadmiste vaba liikumise soodustamise teel ning tihe koostöö ettevõtjate ja teadusasutuste vahel. Viimane sisaldab ka soodsate tingimuste tagamist teadustegevuse turustamisele, mida arendatakse ja toetatakse avaliku sektori kaudu. Mitu poliitikameedet on nendes valdkondades juba võetud ja valitsus on kavandamas edasisi meetmeid.

(15)

Regulatiivsete muutuste kiire kulg ning avaliku ja ühiskondliku arutelu piiratud kasutamine mitme keskse õigusakti puhul kahjustavad õigusloome kvaliteeti ning suurendavad ettevõtjate ebakindlust. Õigusriigi põhimõtte järgimise tagamine ja kohtusüsteemi sõltumatus on selle saavutamiseks samuti esmatähtsad. Siinkohal tuletatakse meelde, et 2017. aasta detsembris esitas komisjon nõukogule põhjendatud ettepaneku võtta vastu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet. Õiguskindlus ning usaldus õigusloome-, maksu- ja muu poliitika ning institutsioonide kvaliteedi ja prognoositavuse vastu on olulised tegurid, mis võivad suurendada investeeringute määra. Konkreetsed mõju eel- ja järelhinnangud ning selgelt kavandatud ja korraldatud ühiskondlik ja avalik arutelu aitaks õigusloome kvaliteeti parandada, piiraks vajadust täiendavate muudatuste järele ning parandaks seeläbi õiguskeskkonna prognoositavust. Samuti võiks see aidata vähendada uute seaduste võimalikke lühiajalisi negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu halduskoormuse ajutine suurenemine maksualaste õigusnormide muutmise tõttu.

(16)

Teedevõrk on tänu liidu rahastamisele kiirelt arenenud, kuid liiklussurmade arv on endiselt üks suuremaid liidus. Peale selle on linnades üha suuremaid probleeme liikuvusega, nagu liiklusummikud ja õhusaaste, mida põhjustavad kasvav sõiduautopark ja vanade sõiduautode suur osakaal. Praegused stiimulid kollektiivsete, vähesaastavate ja aktiivsete transpordivõimaluste kasutamiseks ei ole piisavad, et nimetatud probleeme lahendada. Liidu kaasrahastatud raudteeprojektide elluviimisel esineb jätkuvalt märkimisväärseid kitsaskohti, mis on tingitud peamiselt ehitussektori piiratud suutlikkusest ja raudteetaristuettevõtja institutsioonilistest puudustest. Kuigi valitsus kavatseb ajakohastada asjakohast strateegiadokumenti, ei ole praegu piisavalt teavet kõigi transpordiliikide transpordivõrkude pikaajalise arenduse strateegilise visiooni kohta pärast 2023. aastat. Nende otstarve tuleb selgelt kindlaks määrata ja kinnitada selles dokumendis. Lisaks sellele püsivad energiavõrkudes ja -taristutes vaatamata viimastel aastatel tehtud investeeringutele kitsaskohad ja puudujäägid.

(17)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Poola majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta lähenemisprogrammi ja 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Poolale esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Poola eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(18)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (7) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.