(1)

Komisjon võttis 22. novembril 2017 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2018) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Euroopa Ülemkogu kiitis 22. märtsil 2018 heaks iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatud prioriteedid. Samuti võttis komisjon 22. novembril 2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles Lätit ei nimetatud ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 22. märtsil 2018. Nõukogu võttis 14. mail 2018 vastu soovituse euroala majanduspoliitika kohta (3) („euroala soovitus“).

(2)

Kuna Läti rahaühik on euro ning majandus- ja rahaliidu riigid on üksteisega tihedalt seotud, peaks Läti tagama euroala soovituse täieliku ja õigeaegse täitmise, nagu on kajastatud allpool esitatud soovitustes, eelkõige soovitustes 1 ja 2.

(3)

2018. aasta aruanne Läti kohta avaldati 7. märtsil 2018. Selles hinnati Läti edusamme nõukogu poolt 11. juulil 2017 vastu võetud riigipõhiste soovituste (4) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Läti edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(4)

Läti esitas 11. aprillil 2018 oma 2018. aasta riikliku reformikava ja 16. aprillil 2018 oma 2018. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(5)

Asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi on võetud arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide koostamisel. Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (5) artikliga 23, võib komisjon juhul, kui on vaja toetada asjaomaste nõukogu soovituste rakendamist, nõuda, et liikmesriik vaataks läbi oma partnerluslepingu ja asjaomased programmid ning teeks nende muutmise ettepanekud. Suunistes, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, esitas komisjon täiendavad üksikasjad selle kohta, kuidas ta kõnealust sätet kavatseb kasutada.

(6)

Läti suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa. Oma 2018. aasta stabiilsusprogrammis on valitsus ette näinud, et nominaalne eelarvepositsioon halveneb ning puudujääk, mis 2017. aastal oli 0,5 % SKPst, suureneb 2018. ja 2019. aastal 0.9 %-ni SKPst, ent 2020. ja 2021. see väheneb ja jõuab 0,4 %-ni SKPst. See areng on kooskõlas keskpika perioodi eelarve-eesmärgiga, milleks on struktuurne eelarvepuudujääk 1 % SKPst, ja lubatud kõrvalekalletega, mis põhinevad pensionireformil ja tervishoiusektori struktuurireformi klauslil. Ümberarvutatud (6) struktuurse eelarvepositsiooni puudujääk peaks prognoosi kohaselt suurenema: 2017. aastal oli see – 1,2 % SKPst, 2018. aastal peaks see jõudma – 1,7 %-ni SKPst ning 2019. aastal vähenema – 1,5 %-ni SKPst. 2018. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt väheneb valitsemissektori võla suhe SKPsse 40,1 %-lt SKPst 2017. aastal 36 %-le SKPst 2021. aastal. 2018. aasta stabiilsusprogrammi prognoosid SKP kasvu kohta näivad võrreldes komisjoni prognoosiga 2018. aastaks silmatorkavalt optimistlikud ja 2019. aastaks usutavad. Eelarvepositsiooni ohustavad riskid näitavad langustendentsi – selle põhjuseks on maksukuulekuse parandamise meetmete tootluse optimistlik prognoos.

(7)

11. juulil 2017 esitas nõukogu Lätile soovituse saavutada 2018. aastal oma keskpika perioodi eelarve-eesmärk, võttes arvesse lubatud ajutisi kõrvalekaldeid, mis on seotud süsteemse pensionireformi ja struktuurireformide rakendamisega. See on kooskõlas valitsemissektori esmaste netokulude (7) maksimaalse nominaalse kasvumääraga 6,0 % 2018. aastal, mis vastab struktuurse eelarvepositsiooni lubatud halvenemisele 0,3 % SKPst. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on 2018. aastal oht kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgist oluliselt kõrvale. Tänu 2017. aasta oodatust parematele tulemustele võib selline oht olla 2018. aastal siiski väiksem. Samal ajal osutab komisjoni 2018. aasta kevadprognoosil põhinev usutavusvahend suurele ebakindlusele Läti SKP lõhe hinnangus, mis on tehtud ühiselt kokku lepitud metoodikat järgides. Kui need osutuvad tõeseks, käsitletakse neid tegureid 2018. aasta järelhindamises 2019. aasta kevadel.

(8)

2019. aastal peaks Läti saavutama oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgi, arvestades talle 2017.–2019. aastaks lubatud ajutist kõrvalekallet, mis on seotud struktuurireformi rakendamisega tervishoiusektoris. Selleks ei tohi valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 2019. aastal ületada 4,3 %, mis vastab struktuurse eelarvepositsiooni nõutud paranemisele 0,4 % SKPst. Komisjoni 2018. aasta kevadprognoosi kohaselt on oht, et 2019. aastal ning 2018. ja 2019. aasta kokkuvõttes kaldutakse sellest nõudest oluliselt kõrvale. Üldiselt on nõukogu seisukohal, et alates 2018. aastast tuleks võtta stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmiseks vajalikke meetmeid.

(9)

Sissetulekud jaotuvad Lätis ebavõrdselt. Kõige rikkama 20 % ja kõige vaesema 20 % hulka kuuluvate leibkondade sissetulekute suhe oli 2017. aastal 6,3, mis oli üks liidu kõrgemaid näitajaid, kuna maksusoodustuste süsteemi kaudu ei jaotata sissetulekuid piisavalt ümber. Läti maksusüsteem on põhjalikult läbi vaadatud ja üksikisiku tulumaksu astmelisust suurendatud, ent madalapalgaliste maksukiil on endiselt suhteliselt suur ega innusta inimesi ametlikke töösuhteid sõlmima. Maksureform on olnud piiratud, sest eesmärki nihutada maksukoormus allikatele, mis ei pärsi nii tugevalt majanduskasvu, ja poliitilist eesmärki suurendada maksutulu osa SKPs, ei ole piisavalt saavutatud. Maksutulu vähene osa SKPs piirab avalike teenuste jätkusuutlikuks osutamiseks ja sotsiaalseks kaasamiseks vajalikke ressursse. Võrreldes teiste liidu riikidega, kasutatakse omandi- ja kapitalimaksude tulupotentsiaali liiga vähe. Ehkki maksudest kõrvalehoidumise vastases võitluses on tehtud mõningaid edusamme, valmistab maksukuulekus endiselt tõsiseid probleeme.

(10)

Sotsiaalse turvavõrgu nõrkusi kajastab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste suur osakaal ning see osutab miinimumsissetuleku, pensionide ja puuetega inimeste kaasamisega seotud probleemidele. Puuetega inimeste ja eakate vaesuse määr on viimastel aastatel tõusnud ning püsib liidu kõrgeimate hulgas. 2014. aastal välja kuulutatud miinimumsissetulekutaseme reformi ei ole rakendatud ning see avaldab negatiivset mõju kõige vaesematele leibkondadele. Sotsiaalabi piisavus on suurenenud vaid vähesel määral ja püsib endiselt madal. Vanaduspensioni miinimummäära ei ole 2006. aastast saadik tõstetud. Väga halbades tingimustes elavate inimeste osakaal on üks liidu suurimaid ja sotsiaaleluruumide pakkumine napp.

(11)

Tööturu olukord on negatiivse demograafilise arengu ja väljarände tõttu pingestumas. Tööhõive suurenemist pärsib üha enam tööjõu vähenev pakkumine ning tööhõivevõimalused on eri piirkondade ja oskuste eri tasemete lõikes erinevad. Kutsehariduse ja -õppe õppekavade reform, mille eesmärk on viia haridus vastavusse tänapäeva oskusvajadustega, on edenenud. Selle täielikuks rakendamiseks ning nii esma- kui ka jätkukutsehariduses ja -õppes osalevate inimeste arvu suurendamiseks tuleb siiski teha veel jõupingutusi. Sotsiaalpartnerite ja ettevõtjate osalusel on hakatud rakendama uut, töökohal toimuva väljaõppe kava. Paraku on selle kava alusel registreerunud vaid väike arv õppureid. Täiskasvanuõppes osalemine on vaid veidi suurenenud ja töötute osalemine aktiivsetes tööturumeetmetes on väiksem kui enamikus teistes liikmesriikides. Väheste oskustega isikute suure töötuse kontekstis tekitab selline olukord muret. Laiemas kontekstis on oluline suurendada sotsiaalpartnerite suutlikkust, et soodustada nende osalust.

(12)

Reforme on ellu viidud tervishoiusüsteemis. Tervishoiu suurem rahastamine peaks aitama vähendada mõningaid juurdepääsupiiranguid, mis on seotud teenuste pakkumise aastaste piirangute ja pikkade ootejärjekordadega. Tervishoiuteenuste riiklik rahastamine püsib paraku ikka veel tunduvalt allpool liidu keskmist ja tõhususe suurendamise meetmed, sealhulgas tõhusad ennetusmeetmed, haiglasektori ühtlustamine, esmatasandi arstiabi parandamine ja kvaliteedijuhtimine, tuleb alles rakendada. Tervisenäitajad on võrdlemisi kehvad ja kõik inimesed ei pääse taskukohastele tervishoiuteenustele aegsasti juurde. Levinud komme, mille kohaselt patsiendid tasuvad tervishoiuteenuste eest sageli omast taskust, ja teenuste jagunemine kahte kategooriasse („täisteenused“ ja „miinimumteenused“) võib mõne rühma juurdepääsu nendele teenustele piirata ja tuua kaasa negatiivsed tervisenäitajad.

(13)

Ettevõtluskeskkonda kahjustavad reguleerimise kvaliteedi puudujäägid ning avaliku halduse vähene tõhusus ja tulemuslikkus. 2017. aastal võttis valitsus vastu ulatuslikku reformikava vähem mahuka ja professionaalsema avaliku sektori saavutamiseks, püüdes parandada tõhusust töötajate arvu vähendamise ja tugifunktsioonide tsentraliseerimise teel ning tugevdada samal ajal töö tasustamist tulemuste järgi ja suurendada läbipaistvust. See kava piirdub aga üksnes keskvalitsustasandiga, hoolimata asjaolust, et tõhusust saaks olulisel määral suurendada ka kohalike omavalitsuste tasandil. Riigile kuuluvaid ettevõtteid, mis moodustavad märkimisväärse osa majandusest, koordineeritakse valitsuse tasandil. Keskvalitsusele kuuluvad ettevõtted on hõlmatud äriühingu üldjuhtimise tsentraliseeritud raamistikuga, ent sadamate ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate ettevõtete kohta see ei kehti.

(14)

Läti ettevõtluskeskkonda pärsib endiselt korruptsioon ning huvide konfliktide ennetamine püsib jäik ja formalistlik. Rikkumisest teatajate kaitset käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise viibimine kahjustab avaliku halduse usaldusväärsust ja tõhusust. Maksejõuetusmenetluse reguleerimist on viimastel aastatel oluliselt tugevdatud ja kuritarvitamise võimalusi seega vähendatud. Kohtute nõukogu on siiski soovitanud tegeleda maksejõuetussüsteemis varasemate rikkumissüüdistuste uurimisega ja vaadata teatavad juhtumid uuesti läbi. Ta on ka soovitanud parandada kohtunike kvalifikatsiooni hindamist ja vaadata läbi olemasolevad distsiplinaarmeetmed.

(15)

Mitteresidentidest kliente teenindavatel Läti pankadel on suurem oht olla kaasatud rahapesuga seotud tehingutesse. See tekitab probleeme Läti finantssüsteemi usaldusväärsusele, võib kahjustada selle mainet ning mõjutada negatiivselt investeeringuid ja majanduskasvu. Rahapesuvastast raamistikku on hiljuti tugevdatud, ent olukorra kestlikuks parandamiseks on tarvis teha järjepidevaid jõupingutusi. Läti võttis hiljuti vastu seaduse, mille eesmärk on tunduvalt piirata rahapesu ohtu Läti finantssektorile. Selle peamised elemendid on finantseerimis- ja õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse süvendamine ning varifirmadega toimuvate tehingute piiramine. Kõnealuse seaduse mõju ja tagajärgi on tarvis jälgida.

(16)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2018) raames Läti majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2018. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2018. aasta stabiilsusprogrammi, 2018. aasta riiklikku reformikava ning varasematel aastatel Lätile esitatud soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Läti eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka seda, mil määral need vastavad liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(17)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2018. aasta stabiilsusprogrammiga tutvunud ja tema arvamus (8) kajastub eelkõige soovituses 1,

1.

2.

3.