KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2018/790,

25. aprill 2018,

teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

2012. aasta juulis võttis Euroopa Komisjon vastu teadusinfo paketi, mis koosnes teatisest „Teadusinfo paremini kättesaadavaks: rohkem kasu avaliku sektori investeeringutest teadustegevusse“ (1) ning komisjoni soovitusest 2012/417/EL (2). Soovituse 2012/417/EL kohaselt vaatab komisjon kogu Euroopa Liidus tehtud edusammud üle, et hinnata vajadust võtta kehtestatud eesmärkide saavutamiseks täiendavaid meetmeid.

(2)

Teatises „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (3) rõhutatakse, et andmete levitamine on majanduskasvu, innovatsiooni ja digiteerimise katalüsaator majanduse kõigis sektorites, seda eeskätt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (sh idufirmade) jaoks, samuti ühiskonna jaoks tervikuna. Selles nenditakse, et suurandmed ja kõrgjõudlusega andmetöötlus muudavad teaduse tegemise ja teabe jagamise viise ning et see on tõhusamale ja reageerimisvõimelisemale avatud teadusele ülemineku osa (4). Selles teatakse komisjoni kavatsusest soodustada juurdepääsu avalikele andmetele, et innovatsioonile hoogu anda, ning alustada osana Euroopa pilvandmetöötluse algatusest tööd teadusotstarbelise avatud pilvandmetöötluse loomise nimel. Digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõttes (5) teatab komisjon oma kavatsusest teha avaliku sektori ja avaliku sektori rahastatud andmed veelgi paremini kättesaadavaks.

(3)

Teatises „Konkurentsivõimelise andme- ja teadmuspõhise majanduse ülesehitamine Euroopas“, (6) mis käsitleb Euroopa pilvandmetöötluse algatust, esitatakse ratsionaalne ja ulatuslik kava, mille alusel arendada Euroopa avatud teaduse pilv teadusandmete ja -tulemuste talletamise, jagamise ja taaskasutamise usaldusväärseks avatud keskkonnaks. Samuti teatatakse selles komisjoni kavast vaadata läbi soovitus 2012/417/EL teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta, et õhutada teadusinfot jagama ning looma teadlaste ja ettevõtjate jaoks andmete jagamist võimaldavaid stimuleerimiskavasid, preemiasüsteeme ning haridus- ja koolitusprogramme. Komisjoni talituste töödokumendis „Euroopa avatud teaduse pilve rakendamise tegevuskava“ (7) esitatakse liikmesriikide ja sidusrühmadega Euroopa avatud teaduse pilve võimalike juhtimis- ja rahastamismehhanismide teemal peetud mõttetalgute tulemused ning täpsustatakse meetmeid, mille eesmärk on kujundada Euroopa avatud teaduse pilvest teadusandmete taristute liit.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/98/EÜ (8) on kehtestatud põhimõte, et kõigil huvitatud isikutel peab olema võimalik taaskasutada kõiki avaliku sektori asutuse valduses olevaid kättesaadavaid andmeid ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel, võrreldavate taaskasutamisviiside osas mittediskrimineerivatel tingimustel ning tasu eest, mille ülempiiriks on andmete edastamisega seotud piirkulu.

(5)

Avatud juurdepääsu (9) poliitika eesmärk on teha vastastikuse eksperdihinnangu saanud teaduslikud väljaanded, teadusandmed ja muud teadustöö väljundid teadlastele ja laiemale avalikkusele levitamisprotsessi võimalikult varases etapis tasuta, avatud ja mittediskrimineerival viisil kättesaadavaks ning võimaldada teadusuuringute tulemusi taaskasutada. Avatud juurdepääs aitab parandada andmete kvaliteeti, vähendab vajadust teadusuuringuid tarbetult dubleerida, kiirendab teaduse arengut, aitab võidelda teaduspettusega ning soodustab üldisemalt majanduskasvu ja innovatsiooni. Lisaks avatud juurdepääsule on standardseks teadustavaks saamas andmehalduskavade koostamine.

(6)	Avatud juurdepääs on levitamisviis neile teadlastele, kes võivad otsustada oma töö avaldada, eriti avaliku sektori rahastatava teadustegevuse puhul. Litsentsimislahenduste eesmärk peaks olema teaduslike väljaannete levitamise ja taaskasutamise hõlbustamine.

(7)

Teadusuuringute tulemuste säilitamine on avalikes huvides. Tavapäraselt on see olnud raamatukogude ja arhiivide, eelkõige kohustusliku hoiustamisega tegelevate riiklike raamatukogude ülesanne. Uurimistulemuste maht suureneb pidevalt. Selleks et uurimistulemusi saaks digitaalsel kujul pikaajaliselt säilitada, peaksid olema loodud selleks vajalikud mehhanismid, taristud ja tarkvaralahendused. Oluline on rahastada säilitamist jätkusuutlikult, kuna digiteeritud sisu jooksev haldus on endiselt suhteliselt kulukas. Võttes arvesse uurimistulemuste säilitamise olulisust nende tulevase kasutamise seisukohast, tuleks liikmesriikidele anda soovitus töötada selles valdkonnas välja vastav poliitika või seda tõhustada.

(8)

Tehnoloogia edusammud on võimaldanud luua veebipõhised teadustaristud, millele on aluse pannud riikide valitsused, ülikoolid või teadusorganisatsioonid. Need toetavad käesoleva soovituse eesmärke, aidates teadlastel oma teadustöö tulemusi hallata ja võimaldades nende levitamist. Euroopa pilvandmetöötluse algatust käsitlevas teatises anti teada: „Euroopa avatud teaduse pilv ühendab alustuseks olemasolevad teadusandmete taristud, mis on praegu hajutatud eri teadusharude ja liikmesriikide vahel“. Vaja on kindlaks teha riikliku tasandi meetmed, mis peaksid võimaldama Euroopa avatud teaduse pilve tõhusat toimimist ja kasutamist, ning nende rakendamist soovitada.

(9)

Tehnoloogia edusammud on aja jooksul tinginud teadusmaailma olulise liikumise üha enam koostööl põhinevate meetodite suunas ja aidanud püsikindlalt kaasa teadusliku materjali mahu kasvule. Järjest koostööaltimaks ja läbipaistvamaks muutuva teadusliku lähenemise puhul tuleks tagada, et teadlastel on kõigis oma haridustee ja karjääri etappides võimalus oma kutseoskusi edasi arendada, sealhulgas kõrgharidusprogrammide varal. Samuti peaks neil olema võimalus omandada oskused, mis on vajalikud täielikuks kaasaminekuks avatud teadusega vastavalt digiõppe tegevuskavale (10).

(10)

Ametialase karjääri oluline osa on stiimulid ja preemiad. Ehkki teadlasi õhutatakse vaatama kaugemale riigi-, teadusharude ja valdkondade piiridest ning võtma omaks töötulemuste jagamise kultuuri, jääb selline tegevus nende ametialase karjääri seisukohast sageli tunnustuse ja tähelepanuta. Avatud teaduse tavade juurutamiseks tänapäevastes ülikoolides on välja töötamisel läbipaistvad ja vastutustundlikult koostatud näitajad. Selleks et mõõta paremini Euroopas tehtavat teadustööd ja pakkuda väärtuslikke stiimuleid teadlastele teadustöö tulemuste jagamiseks ning ülikoolidele ettevõtlusvaimu õhutamiseks, edendades samal ajal konkurentsi siseturul, võiks kasutada ajakohastatud preemiamehhanisme, mis kasutavad uue põlvkonna parameetreid.

(11)	Nagu on sedastatud nõukogu järeldustes, mis käsitlevad avatud, andmemahuka ja võrgustatud teadustööd kiirema ja laiema innovatsiooni hoogustajana (11) ning avatud teaduse süsteemile üleminekut, (12) peaksid liikmesriigid toetama avatud teadust ja avatud juurdepääsu.

(12)

Kõikjal maailmas tehakse jõupingutusi selleks, et liikuda avatud juurdepääsu poole. Liikmesriigid on osalenud nende püüdlustes ning nende jõupingutusi vastastikkusel põhineva, avatud ja koostööalti üleilmse teaduskeskkonna loomiseks tuleks toetada. Avatud teadus on liikmesriikide vastutustundlike teadusuuringute ja avatud innovatsiooni poliitika oluline aspekt. Sedamööda, kuidas digitehnoloogia kättesaadavaks muutub, tuleks teadus- ja rahastamispoliitikat selle uue keskkonnaga kohandada.

(13)

Komisjon on näidanud eeskuju sellistes valdkondades nagu võimalikult laialdane juurdepääs avatud teaduskeskkonnas (sealhulgas raamprogrammide käigus) toimunud teadustöö tulemustele ja nende taaskasutamine. Samuti on ta rakendanud arvatud andmete poliitikat komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse teadusandmete suhtes.

(14)

Valdkondades, mida käsitletakse soovituses 2012/417/EL ning teistes eelmistes põhjendustes nimetatud dokumentides, on tehtud hulgaliselt edusamme, kuid kõik eesmärgid ei ole saavutatud ning areng on liikmesriigiti olnud ebaühtlane. Euroopa teadustöö- ja innovatsioonipotentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peavad kõik liikmesriigid rohkem pingutama.

(15)	Käesolev soovitus tugineb soovitusele 2012/417/EL ning asendab selle,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Avatud juurdepääs teadusväljaannetele

Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama ja rakendama selge poliitika (vastavalt riiklikele tegevuskavadele) avalikest vahenditest rahastatava teadustegevuse tulemusel saadud teadusväljaannete levitamiseks ja neile avatud juurdepääsuks. Nimetatud poliitika ja tegevuskavadega tuleks ette näha järgmine:

—	konkreetsed eesmärgid ja näitajad edusammude mõõtmiseks;

—	rakenduskavad, mis hõlmavad vastutusala jaotust ja asjakohast litsentsimist;

—	sellega seonduv finantsplaneerimine.

Liikmesriigid peaksid kooskõlas autoriõiguse alase liidu acquis' ja sellega kaasnevate õigustega tagama, et nimetatud poliitikal või tegevuskavadel on järgmised tulemused:

—	hiljemalt 2020. aastast on avatud juurdepääsu kaudu kättesaadavad kõik avaliku sektori rahastatava teadustegevuse tulemusena avaldatud teadusväljaanded;

—

sõltumata avaldamise kanalist (teadusajakiri, digitaristu, multimeediakanalid või mis tahes uus ja eksperimentaalne akadeemilise teabevahetuse kanal) antakse avatud juurdepääs avalikest vahenditest rahastatava teadustegevuse tulemusel avaldatud väljaannetele niipea kui võimalik, eelistatavalt nende avaldamise hetkel ning igal juhul mitte hiljem kui kuus kuud pärast avaldamise kuupäeva (12 kuud sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul);

—

turul kasutatavad litsentsimistingimused, mille puhul võetakse arvesse tehnoloogia arengut, ei piira tarbetult teksti- ja andmekaevet avalikest vahenditest rahastatava teadustegevuse tulemusel avaldatud väljaannetest, kui see on kooskõlas kehtivate autoriõigustealaste õigustaktidega ja ei piira nende kohaldamist;

—	teadlane säilitab teaduskirjastusega lepingut sõlmides sellised õigused intellektuaalomandile, mis on vajalikud muu hulgas avatud juurdepääsu nõuete täitmiseks. See puudutab ennekõike isearhiveerimist ja taaskasutamist (näiteks teksti- ja andmekaeve kaudu);

—

turu läbipaistvuse ja õiglase konkurentsi suurendamiseks avaldatakse teave lepingute kohta, mille avaliku sektori institutsioonid või avaliku sektori institutsioonide rühmad ja kirjastaja on sõlminud teadusinfo kasutamise kohta, ilma et see piiraks oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) kaitset. See peaks hõlmama mitut liiki kokkuleppeid, eelkõige nn supersooduspakkumisi (st paberkandjal ja elektroonilisest väljaandest koosnevaid komplektabonemente, mida pakutakse soodushinnaga), ja nendega seotud nn kompensatsioonitehinguid, mille eesmärk on võimaldada konsortsiumidele avatud juurdepääsu raames toimuva avaldamise puhul soodustust;

—

innovatsiooni võimaldamiseks, avaliku sektori toetamiseks ja kodanike teavitamiseks on innovaatilistel ettevõtetel, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, sõltumatutel teadlastel (näiteks nn kodanikualgatuse korras teadlastel), avalikul sektoril, ajakirjandusel ja kodanikel üldiselt läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil võimalikult laialdane juurdepääs teadusväljaannetele, milles avaldatakse avaliku sektori rahastatava teadustegevuse tulemusi.

Liikmesriigid peaksid tagama, et teadustööd rahastavad institutsioonid, kes vastutavad teadustöö riikliku rahastamise eest, ja riiklikest vahenditest rahastatavad akadeemilised asutused rakendavad punktis 1 osutatud poliitikat ja riiklikke tegevuskavasid riiklikul tasandil koordineeritult järgmiselt:

—	kehtestavad rahastamisasutuses teadusväljaannete levitamise ja nendele avatud juurdepääsu poliitika ning koostavad rakenduskavad;

—	lisavad toetuslepingute sõlmimise ja teadusuuringutele antavate muude rahaliste toetuste andmise eeltingimuste hulka avatud juurdepääsu käsitlevad nõuded, loovad mehhanismid nendele nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning võtavad järelmeetmed nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks;

—

eraldavad vajalikud rahalised vahendid teadusinfo läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil levitamiseks (sealhulgas avatud juurdepääsu ja taaskasutamise kaudu) ning võimaldavad teadlastel kasutada selleks eri kanaleid, sealhulgas võimaluse korral digitaristuid, samuti uusi ja eksperimentaalseid viise akadeemiliseks teabevahetuseks;

—	annavad teadlastele juhtnööre avatud juurdepääsu käsitleva poliitika järgimise kohta ja õhutavad neid seda järgima, eelkõige seoses nende intellektuaalomandiõiguste haldamisega, et tagada avatud juurdepääs nende poolt avaldatud väljaannetele;

—	peavad ühiseid läbirääkimisi kirjastajatega, et saada läbipaistvad ja võimalikult soodsad tingimused väljaannetele juurdepääsuks, sealhulgas nende kasutamiseks ja taaskasutamiseks;

—	tagavad, et avaliku sektori rahastamise varal avaldatud väljaanded on asjakohaste tehniliste vahenditega kergesti tuvastatavad, muu hulgas teadustulemuste elektroonilistele versioonidele lisatud metaandmete ja püsivate tunnuskoodide kaudu.

Teadusandmete haldamine, mis hõlmab avatud juurdepääsu

Liikmesriigid peaksid vastavalt riiklikele tegevuskavadele kehtestama ja rakendama selge poliitika avalikest vahenditest rahastatava teadustegevuse tulemusel saadud teadusandmete haldamiseks, sealhulgas neile avatud juurdepääsuks. Nimetatud poliitika ja tegevuskavadega tuleks ette näha järgmine:

—	konkreetsed eesmärgid ja näitajad edusammude mõõtmiseks;

—	rakenduskavad, mis hõlmavad vastutusala jaotust ja asjakohast litsentsimist;

—	sellega seonduv finantsplaneerimine.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealusel poliitikal või tegevuskavadel on järgmised tulemused:

—	andmete haldamisest saab standardne teadustava teadusuuringute varajases etapis, kui andmeid genereeritakse või kogutakse; sel eesmärgil nõutakse muu hulgas andmehalduskavade koostamist;

—

avalikest vahenditest rahastatava teadustegevuse tulemusel saadud teadusandmed on turvalises ja usaldusväärses keskkonnas digitaristute, sealhulgas vajaduse korral Euroopa avatud teaduse pilve taristute kaudu leitavad, kättesaadavad, ühilduvad ja taaskasutatavad (nn FAIR-põhimõtted) ning püsivad sellisena, välja arvatud juhul, kui see on võimatu või kui see muudaks võimatuks uurimistulemuste edasise kasutamise (põhimõte „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“). Ennekõike võivad selle põhjused olla seotud eraelu puutumatuse, ärisaladuse, riikliku julgeoleku, õigustatud ärihuvide ning kolmandate isikute intellektuaalomandiõigustega. Nimetatud poliitika või riiklikud tegevuskavad ei tohiks mõjutada selliseid mis tahes kujul või mis tahes liiki andmeid, oskusteavet ja/või teavet, mis on enne teadustegevuse algust avaliku ja erasektori ühispartnerluses osalevate eraõiguslike isikute valduses;

—

võttes arvesse tehnoloogia arengut (sealhulgas dünaamilisi (reaalajas saadavaid) andmeid), ei piira turul kasutatavad litsentsimislahendused tarbetult teksti- ja andmekaevet avalikest vahenditest rahastatava teadustegevuse tulemusel saadud teadusandmetest, kui see on kooskõlas kehtivate autoriõigustealaste õigusaktidega ja ei piira nende kohaldamist;

—

innovatsiooni võimaldamiseks, avaliku sektori toetamiseks ja kodanike teavitamiseks on innovaatilistel ettevõtetel, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, sõltumatutel teadlastel (näiteks nn kodanikualgatuse korras teadlastel), avalikul sektoril, ajakirjandusel ja kodanikel üldiselt läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil võimalikult laialdane juurdepääs teadusandmetele, milles avaldatakse avaliku sektori rahastatava teadustegevuse tulemusi.

Liikmesriigid peaksid tagama, et teadustööd rahastavad institutsioonid, kes vastutavad teadustöö riikliku rahastamise eest, ja riiklikest vahenditest rahastatavad akadeemilised asutused rakendavad punktis 3 osutatud poliitikat ja riiklikke tegevuskavasid riiklikul tasandil koordineeritult järgmiselt:

—	kehtestavad rahastamisasutuse tasandil uurimisandmete haldamise poliitika ja koostavad rakenduskavad;

—

lisavad teadusandmeid produtseerivate projektide puhul toetuslepingutele ja muudele teadusuuringutele antavatele rahalistele toetustele andmehalduskava koostamise ja teadusandmetele avatud juurdepääsu käsitlevad nõuded (põhimõttel „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“), loovad mehhanismid nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning võtavad järelmeetmed nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks;

—	eraldavad vajalikud rahalised vahendid andmete haldamiseks;

—	annavad teadlastele juhtnööre teadusandmete haldamist käsitleva poliitika järgimise kohta ja õhutavad neid seda järgima, eelkõige seoses vilumuse omandamisega andmehalduse kavandamisel ning selliste digitaristute väljaarendamisega, mis toetavad juurdepääsu teadusandmetele ja nende säilitamist;

—	tagavad, et andmekogumid on püsivate tunnuskoodide abil kergesti tuvastatavad, et need saab sobilike mehhanismide kaudu muude andmekogumite ja väljaannetega linkida ning et esitatud on lisateave, mis võimaldab neid nõuetekohaselt hinnata ja kasutada.

Teadusinfo säilitamine ja taaskasutamine

Liikmesriigid peaksid vastavalt riiklikele tegevuskavadele kehtestama ja rakendama selge poliitika teadusinfo (väljaanded, andmekogumid ja muud uurimistegevuse väljundid) säilitamiseks ja taaskasutamiseks. Nimetatud poliitika ja tegevuskavadega tuleks ette näha järgmine:

—	konkreetsed eesmärgid ja näitajad edusammude mõõtmiseks;

—	rakenduskavad, mis hõlmavad vastutusala jaotust ja asjakohast litsentsimist;

—	sellega seonduv finantsplaneerimine.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealusel poliitikal või tegevuskavadel on järgmised tulemused:

—	avaliku sektori toetust saavad akadeemilised asutused töötavad välja oma teadustulemuste säilitamise poliitika;

—	olemas on tõhus elektroonilise teadusinfo hoidmise süsteem, mis hõlmab juba algselt digitaalkujul avaldatavaid väljaandeid ning nendega seotud uurimistegevuse väljundeid;

—	pikaajaliseks säilitamiseks valitud teadusinfot kureeritakse asjakohaselt ja olemas on andmete taaskasutamist võimaldav riist- ja tarkvara;

—

laia valiku püsivate tunnuskoodide kaudu õhutatakse kasutama kordumatut identifitseerimist (uurimistegevuse väljundite, teadlaste, nende koduinstitutsioonide ja rahastajate ning rahalise panuse andjate omavahel seostamine), et uurimistulemusi oleks võimalik leida, korrata ka pikaajaliselt säilitada;

—

olemas on masinloetavad litsentsimissüsteemid ja -tingimused, mis ühilduvad juba olemasolevate avatud litsentsidega, mis võimaldavad taaskasutada avaliku sektori rahastatud teadustegevuse tulemusena saadud teadusinfot, kui see on kooskõlas kehtivate autoriõigustealaste õigustaktidega ja ei piira nende kohaldamist, et võimaldada seaduslikku taaskasutamist ja säilitamist;

—	edendatakse soodsaid tingimusi sidusrühmadele, et pakkuda teadusinfo taaskasutamisel põhinevaid lisaväärtusteenuseid.

Avatud teaduse taristud

Liikmesriigid peaksid vastavalt riiklikele tegevuskavadele kehtestama ja rakendama selge poliitika selliste taristute edasiarendamiseks, millel põhineb teadusinfole juurdepääsu ning selle säilitamise, jagamise ja taaskasutamise süsteem, ning edendama nende liidendust Euroopa avatud teaduse pilve. Nimetatud poliitika ja tegevuskavadega tuleks ette näha järgmine:

—	konkreetsed eesmärgid ja näitajad edusammude mõõtmiseks;

—	rakenduskavad, mis hõlmavad vastutusala jaotust ja asjakohast litsentsimist;

—	sellega seonduv finantsplaneerimine.

Liikmesriigid peaksid tagama, et nimetatud poliitikal või riiklikel tegevuskavadel on järgmised tulemused:

—	vahendid määratakse, kaasatakse ja luuakse majanduslikult tõhusal ja innovatsiooni soodustaval viisil, edendades samal ajal konkurentsi siseturul;

—	on tagatud taristu kvaliteet ja usaldusväärsus, sealhulgas laialdaselt tunnustatud sertifitseerimismehhanismide, spetsifikaatide ja standardite kaudu;

—	teadlastel on läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil parem juurdepääs teadusressurssidele ja -teenustele teadusinfo talletamiseks, haldamiseks, analüüsiks, jagamiseks ja taaskasutamiseks, sealhulgas Euroopa avatud teaduse pilve kaudu, kui see on kättesaadav;

—	taristud kasutavad täiendavaid näitajaid ja parameetreid ning on sellest tulenevalt võimelised koguma teavet, mille alusel jälgitakse ja hinnatakse avatust ja avatud teadust, samuti teadustegevust ja teenistuskäigu hindamist.

Liikmesriigid peaksid tagama riiklike taristute omavahelise koostoime ning koostoime Euroopa avatud teaduse pilve ja muude üleilmsete algatustega järgmisel viisil:

—	osaledes töös, mille eesmärk on määratleda Euroopa avatud teaduse pilve kaudu juurdepääsetavate andmete ja teenuste suhtes kehtivad standardid, samuti näitajad ja parameetrid, mida kasutatakse teadustegevuse mõju mõõtmiseks Euroopa avatud teaduse pilve kontekstis;

—	tagades uute või äsja uuendatud taristute koostalitlusvõime, võttes seejuures arvesse Euroopa avatud teaduse pilve arengut ja vältides nii kapseldumist, aidates kaasa killustatuse vähendamisele ning edendades teadusavastusi ja teadusharude- ning riikideülest koostööd;

—	tehes ära eeltöö teenuste kasutamiseks ja teadusinfo jagamiseks Euroopa avatud teaduse pilve kaudu.

Oskused ja pädevused

Liikmesriigid peaksid vastavalt riiklikele tegevuskavadele kehtestama selge poliitika seoses oskuste ja pädevustega, mida teadlased ja akadeemiliste asutuste töötajad teadusinfoga seoses vajavad. Nimetatud poliitika ja tegevuskavadega tuleks ette näha järgmine:

—	konkreetsed eesmärgid ja näitajad edusammude mõõtmiseks;

—	rakenduskavad, sealhulgas vastutusala jaotus;

—	sellega seonduv finantsplaneerimine.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealusel poliitikal või tegevuskavadel on järgmised tulemused:

—

osana kõrgharidus- ja koolitussüsteemist tagatakse karjääri kõigis etappides vajalikud teadmised ja koolitus avatud juurdepääsu, andmete uurimise haldamise, andmete teenindamise, andmete säilitamise, andmete hooldamise ja avatud teaduse kohta ning nende varal jõutakse asjaomases valdkonnas parimate tavadeni;

—	edendatakse ja/või käivitatakse kraadiõppe programme, et luua andmetöötlustehnoloogia valdkonnas uusi ametiprofiile;

—	toetatakse andmemahuka andmetöötluse ekspertide, sealhulgas andmespetsialistide, tehnikute ja andmehaldurite väljaõpet ja koolitamist.

Stiimulid ja preemiad

Liikmesriigid peaksid vastavalt riiklikele tegevuskavadele kehtestama selge poliitika, mille alusel otsustada, milliseid muudatusi teha seoses teadusinfoga teadlaste töölevõtmise ja nende teenistuskäigu hindamise süsteemi, hindamissüsteemi, mida kasutatakse teadlastele toetuste andmisel, ja hindamissüsteemidesse, mis on ette nähtud teadustööga tegelevatele institutsioonidele. Nimetatud poliitika ja tegevuskavadega tuleks ette näha järgmine:

—	konkreetsed eesmärgid ja näitajad edusammude mõõtmiseks;

—	rakenduskavad, sealhulgas vastutusala jaotus;

—	sellega seonduv finantsplaneerimine.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealusel poliitikal või tegevuskavadel on järgmised tulemused:

—	akadeemilise karjääri süsteem toetab ja tunnustab teadlasi, kes osalevad oma uurimistulemuste vahetamises, eelkõige tagades oma väljaannete ja muude uurimistegevuse väljundite varajase jagamise ning neile avatud juurdepääsu;

—	teadusuuringute avaliku sektori rahastamisvahendite haldamise eest vastutavad asutused ning riiklikest vahenditest rahastatavad akadeemilised asutused toetavad riikliku poliitika rakendamist, nähes ette mehhanismid, mis võimaldavad, mõõdavad ja tunnustavad teadusandmete vahetamist;

—	uurimistegevuse ja teenistuskäigu hindamise süsteemidesse lisatakse täiendavad näitajad ja parameetrid, mille abil saab hinnata avatust, niihästi (kuid mitte ainult) uurimistegevuse laiema sotsiaalse mõju plaanis kui ka konkreetse teadlase tasandil (nn uue põlvkonna parameetrid).

Mitmeid sidusrühmi hõlmav dialoog avatud teaduse teemal riikide, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

10.

Liikmesriigid peaksid seoses punktides 1–9 käsitletud küsimustega osalema avatud teadusele ülemineku teemal peetavates, mitmeid sidusrühmi hõlmavates riikliku, Euroopa ja/või rahvusvahelise tasandi dialoogides.

Liikmesriigid peaksid tagama, et

—	sellised dialoogid tugevdavad avatud teaduse ühendatud tehnoloogilist keskkonda, mis hõlmab kõiki uurimistegevuse väljundeid selle elutsükli kõigis etappides (andmed, väljaanded, tarkvara, meetodid, protokollid jne);

—

järk-järgult saavutatakse süsteemi üleminek avatud teadusele ja see hõlmab lisaks tehnilistele muutustele ja tõhususele vastastikkuse põhimõtet, muutust teadlaste suhtumises, samuti akadeemilistes astutustes toimuva teadustegevuse ja rahastajate institutsioonide tasandi kursimuutust avatud teaduse suunas, ning vajaduse korral selliseid küsimusi nagu teadusväärikus ja -eetika.

Liikmesriikide struktureeritud koordineerimine Euroopa Liidu tasandil ja käesoleva soovituse järelmeetmed

11.

Liikmesriikidel peaks olema riiklik kontaktpunkt, mille ülesanded oleksid järgmised:

—	koordineerida käesolevas soovituses loetletud meetmeid;

—	olla vahendajaks komisjoniga suhtlemisel selliste küsimuste korral, mis on seotud teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamisega, ennekõike ühiste põhimõtete ja standardite paremad määratlused, rakendusmeetmed ning uurimistulemuste Euroopa teadusruumis levitamise ja vahetamise uued viisid;

—	koostada aruanne käesoleva soovituse järelmeetmete kohta.

12.

Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni käesoleva soovituse elementide põhjal võetud meetmetest 18 kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seejärel iga kahe aasta järel. Selle alusel peaks komisjon kogu ELis tehtud edusammud üle vaatama, et hinnata vajadust võtta kehtestatud eesmärkide saavutamiseks täiendavaid meetmeid.

Brüssel, 25. aprill 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariya GABRIEL

komisjoni liige

Carlos MOEDAS

(1) COM(2012) 401 final, 17. juuli 2012.

(2) Komisjoni 17. juuli 2012. aasta soovitus 2012/417/EL teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta (ELT L 194, 21.7.2012, lk 39).

(3) COM(2015) 192 final, 6. mai 2015.

(4) Avatud teadus tähistab koostöö ja teadmiste levitamise uutel viisidel põhinevat uut lähenemist teadusprotsessile, mis parandab digitehnoloogiat ja uusi koostöövahendeid kasutades uurimistulemuste kättesaadavust ja nende taaskasutatavust.

(5) COM(2017) 228 final, 10. mai 2017.

(6) COM(2016) 178 (final), 19. aprill 2016.

(7) SWD(2018) 83 final, 14. märts 2018.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

(9) Avatud juurdepääs tähendab võimalikult väheseid piiranguid hõlmavat võimalust saada juurdepääs uurimistegevuse digiteeritud väljunditele ja neid taaskasutada.

(10) COM(2018) 22 final.

(11) Nõukogu 29. mai 2015. aasta järeldused 9360/15.

(12) Nõukogu 27. mai 2016. aasta järeldused 9526/16.