23.4.2018

Euroopa Liidu Teataja

L 102/87

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2018/624,

20. aprill 2018,

kaitsevaldkonna allhankijate ja VKEde piiriülese turulepääsu kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu seadis 2013. aasta detsembris eesmärgiks saavutada terviklikum, jätkusuutlikum, innovaatilisem ja konkurentsivõimelisem Euroopa kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas (EDTIB), mis on vajalik kaitsevõime arendamiseks ja säilitamiseks ning Euroopa strateegilise sõltumatuse ja partneritega koostöövõime tugevdamiseks. Sellega seoses rõhutati, kui oluline on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks piiriülene turulepääs, kutsuti komisjoni üles uurima võimalikke lisameetmeid selliste tarneahelate avamiseks kõikide liikmesriikide VKEdele ning märgiti ära, et VKEd on kaitsevaldkonna tarneahela oluline osa, innovatsiooni allikas ja peamised konkurentsivõime edendajad (1).

(2)

30. novembril 2016 avaldatud Euroopa kaitsealase tegevuskava raames teatati, et komisjon esitab soovitused, millega lihtsustatakse kaitsevaldkonna VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest turulepääsu. Seda kinnitati ka 7. juunil 2017 vastu võetud komisjoni teatises „Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta“ (2).

(3)

Komisjon peab konkurentsivõimelisi piiriüleseid tarneahelaid terviklikuma ja konkurentsivõimelisema Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi oluliseks osaks ning usub, et Euroopa kaitsevarustuse turg peaks pakkuma võimalusi kõigile Euroopa äriühingutele sõltumata nende suurusest ja asukohast.

(4)

Käesoleva soovituse koostamises osalesid VKEde piiriülest juurdepääsu kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lepingutele käsitlev komisjoni nõuanderühm, mis viis oma töö lõpule ja avaldas lõpparuande 2016. aasta novembris, (3) ning liikmesriikide eksperdid. See on osa ulatuslikest komisjoni algatustest ja meetmetest, mille eesmärk on toetada kaitsevaldkonnas tegutsevaid VKEsid.

(5)	Käesoleva soovituse koostamisel on arvesse võetud Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) (4) poolt kaitsealaste riigihangete, oskuste, rahastamise ja VKEde suutlikkuse valdkonnas saadud kogemusi (5).

(6)

Kuna valdkonna ettevõtjad ja eelkõige peatööettevõtjad täidavad kaitsevaldkonnas olulist rolli, alustas komisjon lisaks käesoleva soovituse koostamisele ka valdkonna huvirühmadega dialoogi, et kindlaks teha võimalikud täiendavad meetmed, et luua tingimused konkurentsivõimeliste piiriüleste kaitsevaldkonna tarneahelate loomiseks, ja jõuda nende meetmete osas ühisele seisukohale.

(7)

Liikmesriikide meetmed võivad märkimisväärselt parandada kaitsevaldkonna VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülest turulepääsu. Seetõttu tuleks käesolevas soovituses esitada meetmete loetelu, millega on võimalik lahendada teatavaid VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ees seisvaid probleeme või aidata neil liituda kaitsevaldkonna tarneahelatega.

(8)	Kui VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad saaksid varajases etapis teavet tulevastest relvaostukavadest ja projektidest, saaksid nad paremini prognoosida turgude arengut ning võimalikku osalemist kaitsevaldkonna projektides ja hangetes.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ (6) artiklites 8 ja 9 kinnitatud künnisväärtuse alla jäävatest lepingutest teavitamine aitaks konkurentsi parandada. See edendaks ka VKEde osalemist kaitsevaldkonnas. Avaliku sektori hankijad ei peaks piirduma sellise teavitamise korral ainult oma liikmesriigiga.

(10)	Pakkujatele või võimalikele pakkujatele avaliku sektori hankijate poolt kättesaadavaks tehtud hankedokumentides sisalduva teabe keerukas laad võib uusi ja väiksemaid äriühinguid riigihanketurule sisenemisest eemale peletada. Kõnealune teave peab seetõttu olema asjaomane ja hästi struktureeritud.

(11)

Kaitsevaldkonna hankemenetluste ulatus ja nendega seotud nõuded, mis käsitlevad sobilikkust teenuste osutamiseks, on samuti VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks takistuseks. Olukorda saaks parandada, kui ühe riigihankemenetluse raames jaotataks väiksemad lepingud eraldi väiksemateks osadeks.

(12)	Pakkumiste esitamise tähtaja pikendamine annaks VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele rohkem aega ärivõimaluste kindlaks tegemiseks ja pakkumisel osalemise korraldamiseks.

(13)	Võimalus toetuda teiste ettevõtjate, sealhulgas alltöövõtjate või teistes konsortsiumites või ühendustes osalejate suutlikkusele lihtsustab pääsu hanketurule, seda eelkõige suurhangete puhul. Riigihankelepingutest huvitatud ettevõtjad peaksid nendest võimalustest algusest peale teadlikud olema.

(14)

Mahukad ja keerukad hankedokumendid ning vajadus esitada tõendeid ja sertifikaate võivad panna ettevõtjaid, eelkõige VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid kaitsevaldkonna hangete turule tulemisest loobuma. Sellele turule tuleku lihtsustamiseks peaksid avaliku sektori hankijad võimaluse korral olema nõus hindama kvalitatiivseid valikukriteeriume pakkumisetapis ainult pakkuja esitatud esialgsete tõendite alusel. Nad peaksid nõudma nende kriteeriumide täitmist tõendavate tõendusdokumentide ja sertifikaatide esitamist alles vahetult enne lepingu allkirjastamist. Kvalitatiivsete valikukriteeriumide täitmist käsitlevad esialgsed tõendid võib esitada standardse Euroopa ühtse hankedokumendi (7) vormis.

(15)	Liikmesriikidevaheline piirkondlik koostöö ja ettevõtjate klastrid võivad samuti aidata väiksemate äriühingute turupositsiooni parandada.

(16)	Innovatiivsus on olulisim trump, mida VKEd saavad kaitsetööstusesse kaasa tuua. Kõikides teadusuuringuid ja tehnoloogiat toetavates algatustes tuleks seega eelkõige arvesse võtta VKEsid ja tagada vastavalt võimalustele nende tõhus osalemine.

(17)	Kaitsetööstuses vajalike oskuste arendamine võiks võimaldada uutel osalejatel pääseda Euroopa kaitseturule.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. MÕISTED

Käesolevas soovituses mõeldakse „VKE“ all komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (8) määratletud ettevõtjat ning „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ all äriühingut, mis on suurem kui VKE, kuid mis ei ole keerukate kaitsesüsteemide tarnimist käsitlevas hankelepingus peatöövõtja.

Käesolevas soovituses hõlmab mõiste „avaliku sektori hankijad“ nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (9) artikli 2 lõikes 1 määratletud avaliku sektori hankijaid kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (10) artiklis 4 määratletud võrgustiku sektori hankijaid. Avaliku või võrgustiku sektori hankijatele suunatud soovitused on seotud vastavalt direktiivi 2009/81/EÜ artiklist 2 tulenevate kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lepingute sõlmimisega.

2. RIIGIHANKED

2.1. Pikaajalised kavad ja prioriteedid

Liikmesriigid peaksid võimaluse ja vajaduse korral esitama esialgset teavet oma edasiste pikaajaliste kavade kohta osta relvastust (suutlikkust ning teadusuuringuid ja tehnoloogiat käsitlevad tingimused ja prioriteedid). Selleks võib: avaldada planeerimisdokumente; korraldada erinevatest liikmesriikidest pärit ettevõtjatele (peatöövõtjad, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad) spetsiaalseid üritusi; ning esitada kaitsetööstusele, sealhulgas Euroopa Kosmose- ja Kaitsetööstuse Liidule, riiklikele kaitsetööstuse liitudele ja muudele kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ettevõtjate organisatsioonidele (nt klastrid) teavet läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, tagamaks, et asjaomane teave leviks üle kogu ELi. Hoolitseda tuleks selle eest, et sellise tegevuse tulemusena ei tekiks konkurentsimoonutusi või ei rikutaks mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

2.2. Vabatahtlik avaldamine ja läbipaistvusmeetmed

Avaliku sektori hankijad peaksid võimalikult suures ulatuses kasutama hanke eelnevat reklaamimist eelteadete (11) abil ning korraldama ennetavaid hankekavasid ja konkreetseid projekte käsitlevaid spetsiaalseid üritusi. Sellised üritused peaksid keskenduma erinevatest liikmesriikidest pärit ettevõtjatele (peatöövõtjad, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad). Asjaomast teavet võib levitada kogu kaitsetööstuse ulatuses, sealhulgas riiklike kaitsetööstuse liitude ja muude kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ettevõtjate organisatsioonide (nt klastrid) hulgas. Selliseid vahendeid kasutades peaksid avaliku sektori hankijad tagama läbipaistvust ja mittediskrimineerimist käsitlevate põhimõtete järgimise ning selgitama kõnealuste hankekavade esialgset laadi.

Avaliku sektori hankijad peaksid võtma eesmärgiks hankevõimaluste võimalikult laialdase reklaamimise ning minema kohaldatavatest õiguslikest nõuetest kaugemale. See hõlmab muu hulgas hanketeates sisalduva teabe võimalikult laialdast reklaamimist pärast selle saatmist avaldamiseks Euroopa Liidu Teataja Lisas (Tender Electronic Daily, TED), ning sellise mehhanismi võimaldamist, mille abil edasistest konkursikutsetest huvitatud ettevõtjad saavad tellida avaldatud teateid käsitleva postiloendi.

Avaliku sektori hankijad peaksid võimaluse korral reklaamima direktiivi 2009/81/EÜ (12) artiklites 8 ja 9 kehtestatud piirmäära mitteületavaid riigihankelepingute hankevõimalusi vabatahtliku avaldamise kaudu asjaomastes portaalides ja veebisaitidel (ei pea olema TED) ning saatma teabepäringuid või pakkumuse esitamise ettepanekuid võimalikele huvitatud ettevõtjatele üle kogu ELi. Hoolitseda tuleks selle eest, et sellise tegevuse tulemusena ei tekiks konkurentsimoonutusi ega rikutaks mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Avaliku sektori hankijad peaksid kasutama madala maksumusega lepingute korral lihtsustatud konkurentsimenetlusi, isegi kui seda riiklike eeskirjadega ametlikult ei nõuta.

2.3. Teabe kvaliteet

Avaliku sektori hankijad peaksid esitama turule otstarbeka ja täpse lühiteabe (nt TEDis avaldatud hanketeadetes esitatud hangete kirjeldus). See võimaldab ettevõtjatel võimalusi uurida ja kaaluda, ning teha teadlikke otsuseid, kas neil on huvi pakkumist esitada.

Võimaluse korral peaksid nad esitama sellise teabe mitteametliku tõlke inglise keelde või mõnda muusse kaitsevaldkonna kaubanduses laialdaselt kasutatavasse keelde kas hankija veebisaidil või TEDis avaldatuna.

2.4. Hankelepingute osadeks jagamine

Avaliku sektori hankijad peaksid kaaluma hankelepingute osadeks jagamist. Samuti võiks kaaluda pakkumismenetluste eraldi osadeks jagamist, nõudes seejuures, et nende osade jaoks eduka pakkumise esitanud äriühingud peavad tegema koostööd ettevõtjaga, kes võitis kogu projekti koordineerimise hanke (peatöövõtja).

2.5. Menetluste ettevalmistamine ja läbiviimine

Direktiivi 2009/81/EÜ artikliga 33 kohustatakse avaliku sektori hankijaid võtma pakkumiste ja osalemistaotluste laekumise tähtaegu kindlaks määrates arvesse konkreetse riigihankelepingu keerukust ja pakkumiste koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks nimetatud artikliga sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist. Avaliku sektori hankijad peaksid võimaluse korral andma pakkumiste esitamiseks rohkem aega kui nimetatud artikli tingimustega ette nähakse. Nii on tööstusharul, eelkõige VKEdel rohkem aega otsustada, kas pakkumisel osaleda, pakkumust koostada ja seda esitada, ning võtta vajalikke meetmeid konsortsiumi loomiseks või alltöövõtu korraldamiseks.

E-riigihange, eelkõige pakkumuste elektrooniline esitamine aitab menetlusi ühtlustada ning see vähendab bürokraatiat ja halduskulusid. See võib piiratud haldusressurssidega väiksemate ettevõtjate jaoks vähendada turulepääsu takistusi (menetluskulud). Avaliku sektori hankijad peaksid võimaluse korral kasutama e-riigihanget, pidades seejuures siiski silmas hankelepingu objekti ja eelkõige vajadust kaitsta salastatud teavet.

Hanketeates peaksid avaliku sektori hankijad järjepidevalt juhtima võimalike pakkujate tähelepanu võimalusele toetuda teiste osapoolte, sealhulgas alltöövõtjate (13) või samas konsortsiumis või ühenduses osalejate suutlikkusele, (14) et täita sobilikkuse kriteeriume vastavalt direktiivi 2009/81/EÜ artikli 41 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 42 lõigetele 2 ja 3.

Avaliku sektori hankijad peaksid võtma eesmärgiks hankemenetlusest tuleneva halduskoormuse leevendamise. Nad peaksid näiteks võimaluse korral vältima arvukate läbirääkimiskoosolekute pidamist ning nõudma ainult konkreetse menetlusega seotud teavet või dokumente.

2.6. Kvalitatiivne valik

Avaliku sektori hankijad peaksid säilitama valikukriteeriumide proportsionaalsuse ning vältima selliste nõuete kehtestamist, mis ei ole otseselt vajalikud. Tehnilise ja ametialase suutlikkuse puhul tuleks kasutada valikukriteeriume, mis võimaldavad kindlaks teha, kas pakkujal on vajalik suutlikkus kõnealuse hankelepingu täitmiseks, mitte hinnata tema üldist suutlikkust. Majandusliku ja rahalise olukorraga seoses ei tohiks nõutud minimaalne aastakäive ületada kahekordselt hankelepingu eeldatavat maksumust.

Tarnekindlust ja andmete turvalisust käsitlevad tingimused, mis on mittekohustuslikud kõrvalejätmise alused, valikukriteeriumid või lepingu täitmise tingimused, peaksid samuti olema proportsionaalsed ning kooskõlas eraldiseisva hanke vajadustega. Selliseid nõudeid kohaldades tuleks jälgida, et need piirduksid konkreetse eesmärgi saavutamiseks vajalikuga, ning tagada, et need ei piiraks alusetult konkurentsi. Liikmesriigid peaksid tagama, et kui läbida tuleb julgeolekukontroll ning avaliku sektori hankijad peavad tegelema kandidaatidega, kelle julgeolekukontrollisertifikaadi väljastas mõni teine liikmesriik, siis tuleb asjakohaselt ja õigeaegselt võtta meetmeid, võttes nõuetekohaselt arvesse direktiivi 2009/81/EÜ artiklit 22, et hinnata, kas see julgeolekukontroll on võrdväärne avaliku sektori hankija siseriikliku õiguse alusel teostatud kontrolliga (15). Liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi tagamaks, et teiste liikmesriikide tarnekindlust ja andmete turvalisust käsitlevate tingimuste täitmine nende kaitsevaldkonna ettevõtjate poolt oleks võimalik ja usaldusväärne.

Direktiivi 2009/81/EÜ artikliga 38 nähakse ette kandidaatide sobilikkuse kontrollimine vastavalt kriteeriumidele ning avaliku sektori hankijate poolt kõnealuse direktiivi alusel kehtestatud tõendusvahendite alusel. Selline tõendusmaterjal võib hõlmata sertifikaate. Avaliku sektori hankijad ei ole siiski kohustatud nõudma sertifikaatide ja muude tõendavate dokumentide esitamist samaaegselt pakkumise esitamisega. Hankemenetluses osalemise lihtsustamiseks peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma võimalust võtta pakkumiste esitamise ajal esialgse tõendusmaterjalina vastu ettevõtja kinnitused:

—	pakkuja isikliku olukorra kohta (direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 39),

—	pakkuja sobivuse kohta tegeleda kutsealase tööga (direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 40),

—	finants- ja majanduslikku seisundit ning tehnilist ja kutsealast suutlikkust käsitlevate kriteeriumide täitmise kohta pakkuja poolt (direktiivi 2009/81/EÜ artiklid 41–44),

ning nõudma asjaomaste tõendusmaterjalide ja sertifikaatide esitamist alles lepingu sõlmimise etapis, st enne lepingu allkirjastamist, kuid pärast võitja hindamist ja väljavalimist. Liikmesriigid peaksid sellega seoses kaaluma võimalust, et ettevõtjad saaksid esitada oma kinnituse või seda uuesti kasutada standardse ühtse hankedokumendi abil (Euroopa ühtne hankedokument, mis on sätestatud üldiseid riigihankeid käsitlevates õigusaktides, direktiivi 2014/24/EL artikkel 59), mida vajaduse korral täiendatakse teabega, mida Euroopa ühtne hankedokument ei hõlma.

Avaliku sektori hankijad võivad menetluse käigus tekkivate kahtluste korral küsida täiendavat teavet, sealhulgas teatavaid või kõiki täiendavaid dokumente, et tagada menetluse nõuetekohane läbiviimine. See võib vajalikuks osutuda eelkõige siis, kui avaliku sektori hankija otsustab piirata hankele või dialoogile kutsutavate kandidaatide arvu (direktiivi 2009/81/EÜ artikli 38 lõige 3). Selliste andmete või täiendavate dokumentide taotlemisel peaksid avaliku sektori hankijad alati tagama mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise.

Avaliku sektori hankijad ei peaks nõudma pakkujatelt juba nende valduses olevate dokumentide uuesti esitamist, või selliste dokumentide esitamist, mis on mistahes liikmesriigis riiklikest andmebaasidest hõlpsasti tasuta kättesaadavad.

Võimaluse korral peaksid avaliku sektori hankijad kasutama võimalust anda kandidaatidele, kellel ei ole veel julgeolekusertifikaati (kui see on vajalik), lisaaega selle saamiseks (direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punkti j kolmas lõik). Üldiselt peaksid avaliku sektori hankijad alati kasutama võimalust nõuda ettevõtjatelt puuduvate, kõrvalejätmise ja valikukriteeriumidega seotud dokumentide ja sertifikaatide esitamist, või paluma täpsustada selliseid dokumente ja sertifikaate, kui need on ebaselged (direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 45).

Liikmesriigid peaksid lihtsustama dokumentide ja sertifikaatide piiriülest kasutamist. Eelkõige peaksid nad tagama, et direktiivi 2009/81/EÜ alusel toimuvate hangete sertifikaate ja muus vormis dokumente käsitlev teave salvestatakse elektroonilisse tõendite andmebaasi (e-Certis) (16) ja seda ajakohastatakse regulaarselt. Direktiivi 2009/81/EÜ alusel menetluse läbiviimisel peaksid avaliku sektori hankijad kasutama e-Certise elektroonilist andmebaasi.

2.7. Hankekoolitused ja suutlikkuse suurendamine

Liikmesriigid peaksid korraldama riigihangetega tegelevatele ametnikele koolitusi, pakkuma võimalusi kogemuste jagamiseks ning koostama suuniseid. Nad peaksid pakkuma sihtotstarbelisi koolitusi, mis keskenduvad VKEde eripäradele ning nende tegevuslikele piirangutele (rahavood, inimressursid, intellektuaalomandi õiguste haldamine jne).

Liikmesriigid peaksid korraldama koolitusi ja koostama teabematerjale tarnijatele, teenuseosutajatele ning töövõtjatele. Sellised materjalid peaksid olema üldiselt kättesaadavad (või kättesaadavad vähemalt kõigile kaitsevaldkonna hankelepingutest huvitatud ettevõtjatele). See oleks eriti kasulik VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

3. TÖÖSTUSPOLIITIKA

3.1. Rahastamine

Liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud korraldusasutused peaksid toetama VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kes tegutsevad või võiksid tegutseda kaitsevaldkonna tarneahelates. Liikmesriigid saavad suurendada korraldusasutuste ja võimalike abisaajate (VKEd, keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, uurimisinstituudid ja teadusasutused) teadlikkust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise kohta kaitsevaldkonnas. Neid kutsutakse üles kasutama spetsiaalseid suuniseid, mida Euroopa Komisjon praegu koostab (17).

Liikmesriigid peaksid kaaluma olemasolevate riiklike rahastamisvahendite avamist kaitsevaldkonna VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kui seda veel tehtud pole.

Liikmesriigid peaksid kaaluma muud liiki võimaliku abi andmist VKEdele, nt andma innovatiivsete piiriüleste Euroopa kaitsevaldkonna projektidega ühinevatele VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud riigigarantii. Selline garantii võib osaliselt või täielikult katta sellises ettevõtmises osaleva väikeettevõtte või selliseid projekte rahastavate pankade äririski (18).

Liikmesriigid peaksid teavitama ja nõustama VKEsid riikliku ja ELi tasandi rahastamisvõimalustest, kasutades selleks foorumeid, platvorme ja teisi kaitsevaldkonna või muude majandussektorite vahendeid.

Liikmesriike kutsutakse üles pakkuma välja arukaid investeerimisprojekte tulevaste katse- ja hindamisnõuete tarbeks. See peaks avama VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele katse- ja hindamisvõimalusi ning aitama neil oma tooteid sertifitseerida ja saada kasu osalemisest Euroopa kaitsevaldkonna kvalifitseerimis- ja sertifitseerimisprotsessis.

3.2. Andmebaasid

Liikmesriigid võiksid võtta eesmärgiks kaardistada või vaadata läbi oma siseriikliku kaitsesektori tööstusliku baasi ning toetada oma tööstuse suutlikkuse kohta teabe levitamist. Seda võib teha näiteks uute andmebaaside loomise kaudu või andes panuse olemasolevatesse andmebaasidesse näiteks riiklike kaitsetööstuse liitude raames.

Liikmesriike kutsutakse üles toetama meetmeid, millega tõhustatakse kaitsevaldkonnaga seotud ettevõtjaid, nende suutlikkust ja neile kättesaadavaid rahastamisvahendeid ja -võimalusi hõlmavaid olemasolevaid andmebaase ja projekte. See peaks hõlmama eelkõige olemasolevate riiklike andmebaaside, riiklike kaitsetööstuse liitude kataloogide ja muude asjaomaste allikate (nt kaitsevaldkonnaga seotud klastrite loetelud) omavahelist sidumist. Sellised vahendid võivad hõlmata ka teavet ettevõtjate tehnoloogilise suutlikkuse kohta. Hilisemas etapis võivad VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad liita selliste andmebaaside abil oma kirjeldused tulevasi programme käsitleva liikmesriikide teabega või avaldatud hanketeadetega. Seega saaksid peatöövõtjad ühendada teatava VKE kirjelduse konkreetset liiki projekti või ärivõimalusega.

3.3. Klastrid

Liikmesriigid peaksid toetama tipptasemel konkurentsivõimeliste piirkondlike klastrite arendamist kaitsevaldkonnas ning kutsuma neid üles tegema koostööd piirkondade ja liikmesriikide vahel. Klastrites tuleks julgustada muid spetsiifilisi koostöövorme, edendades selleks tehnoloogiakeskuste, teadusparkide, „eluslaborite“, rahastajate ja projektidele keskendunud rühmade ennetavat osalemist, et tõhustada tehnoloogiakoostööd erinevate valdkondade vahel ning toetada kaitsevaldkonnaga seotud VKEde kasvuvõimalusi.

Liikmesriigid peaksid kutsuma kohalikke klastreid üles osalema Euroopa strateegilises klasterpartnerluses, (19) mida toetatakse ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) raames. Sellistel partnerlustel on kaks eesmärki: anda ettevõtjatele võimalus pääseda EList väljapoole jäävatele turgudele ning edendada ELis aruka spetsialiseerumisega seotud investeeringuid. Liikmesriigid peaksid julgustama klastreid ka tegema koostööd liidus programmi Horisont 2020 asjaomaste konkursikutsete (20) raames.

Liikmesriike kutsutakse üles keskenduma piirkondlike klastrite toetuseks strateegiate ja meetmete arendamisel ja rakendamisel kaitsevaldkonnale. Selleks võib kasutada liidu tasandil olemasolevaid vahendeid ja võrgustikke nagu näiteks kaitsevaldkonnaga seotud piirkondade Euroopa võrgustik (21). Samuti peaksid liikmesriigid laialdaselt edendama Euroopa klastrite koostööplatvormi (ECCP), (22) mis võib aidata neil ühendada oma klastrid enam kui 500 klastriorganisatsiooniga, käivitades nii VKEsid hõlmava koostöö Euroopas ja kaugemalgi.

3.4. Innovatsioon ning teadus- ja tehnoloogia

Liikmesriikidel palutakse osutada spetsiaalset abi VKEdele, kes kasutavad innovatiivseid kontseptsioone ja tehnoloogiaid, mida võiks rakendada kaitsevaldkonnas. Lisaks sellele peaksid sihtotstarbelised riiklike kontaktpunktide võrgustikud andma teavet uurimisprojektides osalemise ja uurimisstipendiumide saamise eeskirjade kohta. Samuti peaksid nad korraldama vahendusüritusi ja -teenuseid.

Liikmesriigid peaksid koostama teadusprojekte VKEde vajadusi arvestades. Lisaks sellele peaksid nende kaitsevaldkonna teadusasutused uurima, millises ulatuses on võimalik VKEsid oma projektidesse kaasata.

Liikmesriigid peaksid tagama, et intellektuaalomandi õiguste haldamist käsitlev teave oleks kaitsevaldkonna hankijate juures kättesaadav (nt asjaomaste institutsioonide kontaktandmed või hankijate ruumides kättesaadavad brošüürid).

Liikmesriigid peaksid toetama moodulitel põhinevates kaitsesüsteemides avalikku viitekorraldust, mis võimaldab VKEdel alamsüsteeme ja komponente sõltumatult ja konkurentsivõimeliselt kavandada ja müüa.

3.5. Oskused

Liikmesriigid peaksid omama ülevaadet, milliseid oskusi nende kaitsetööstus vajab.

Liikmesriigid peaksid oma oskuste nappuse ületamiseks kasutama ära hiljuti vastu võetud Euroopa uut oskuste tegevuskava ning selle poolt liidu, riiklikul ja piirkondlikul tasandil loodud võimalusi (23).

Liikmesriigid peaksid edendama tööstuse, haridus- ja koolitusasutuste ning muude asjaomaste organisatsioonide vahelist koostööd, et võtta kooskõlastatud meetmeid pakkumise ja nõudluse rahuldavamaks kooskõlla viimiseks ning ELi vahendite kasutamise julgustamiseks nende eesmärkide saavutamisel. Liikmesriigid peaksid kaaluma oskuste nappuse ületamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist, (24) see hõlmab eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (25).

3.6. VKEde suutlikkus

Liikmesriigid peaksid levitama teavet piiriüleste edulugude kohta, et julgustada VKEsid ja allhankijaid osalema piiriülestel hangetel. Nad peaksid ka toetama piiriüleste tarnijate konverentside korraldamist (ettevõtjatevahelised üritused ning otsekohtumised peatöövõtjatega), et parandada VKEde teadmisi peatöövõtjate nõuete, töömeetodite ning neilt oodatavate tööstusalaste oskuste ja suutlikkuse kohta, ning pakkuma platvormi ja võimalusi VKEde vaheliste piiriüleste kontaktide loomiseks.

Seda on võimalik saavutada näiteks sündmuste korraldajatele toetuste andmise kaudu, mis on proportsioonis VKEde ja idufirmade osalemise ulatusega. Selline toetus võib hõlmata tasakaalustatult erinevaid kaitsevaldkondi. See võib aidata VKEdel osaleda ettevõtjatevahelistel kohtumistel, käia ärireisidel välismaal ning osaleda muudel rahvusvahelistel üritustel.

Liikmesriigid peaksid ka süstemaatilisemalt kasutama olemasolevaid ELi tasandi vahendeid VKEde piiriülese tegevuse toetamiseks, kasutades näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustiku (26) kontaktide loomise teenust.

Brüssel, 20. aprill 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Elżbieta BIEŃKOWSKA

(1) Käesolevas soovituses käsitletakse küsimusi, mis on otseselt seotud VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülese osalemisega kaitsevaldkonna hankelepingutes, kuid soovitus ei hõlma küsimusi, mis võivad neid märkimisväärselt, kuid kaudselt mõjutada, nt eelkõige kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisene vedu, standardimine ja sertifitseerimine.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta“ (COM(2017) 295 final).

(3) http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/20354/

(4) https://www.eda.europa.eu/

(5) Ülevaade EDA tegevusest kõnealuses valdkonnas vt: https://www.eda.europa.eu/procurement-biz/information/eda-market-industry-policies; https://www.eda.europa.eu/what-we-do/activities/activities-search/small-and-medium-sized-enterprises-(smes).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

(7) Euroopa ühtne hankedokument nagu see on määratletud komisjoni 5. jaanuari 2016. aasta rakendusmääruses (EL) 2016/7 (millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm (ELT L 3, 6.1.2016, lk 16)) direktiivi 2014/24/EL artikli 59 alusel.

(8) Vt: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2003:124:0036:0041:en:PDF

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(11) Direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõige 1.

(12) Lepingute ja raamlepingute eeldatav väärtus on arvutatud artikli 9 alusel. Artiklis 8 sätestatud piirmäärasid ajakohastatakse kaks korda aasta, üldteave kehtivate hanke maksumuse piirmäärade kohta vt: https://ec.europa.eu/growth/single-market/public-procurement/rules-implementation/thresholds_en

(13) Vt direktiivi 2009/81/EÜ artikli 1 punkt 22 ja artikkel 21.

(14) Vt direktiivi 2009/81/EÜ artikli 1 punkt 13 ja artikli 5 lõige 2.

(15) Direktiivi 2009/81/EÜ artikli 22 viimases lõigus sätestatakse, et „liikmesriigid tunnustavad julgeolekusertifikaate, mida nad peavad võrdväärseks nende siseriikliku õiguse kohaste sertifikaatidega, ilma et see [piiraks] nende võimalust ise täiendavaid uurimisi läbi viia ja arvesse võtta, kui nad seda vajalikuks peavad“. Vt ka andmete turvalisust käsitleva juhendi lõige 12. https://ec.europa.eu/docsroom/documents/15411/attachments/1/translations/en/renditions/native.

(16) Vt: https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/ecertis.

(17) Nt komisjoni 2017. aasta brošüür „Dual use technology in the EU“. Vt: http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=9255

(18) Sellist garantiid andev liikmesriik peaks tagama, seda ei tehtaks riigiabi vormis (sellega seoses vt komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52008XC0620%2802%29&from=ET) või teavitama meetmest komisjoni.

(19) Euroopa klastrite koostööplatvorm https://www.clustercollaboration.eu/eu-cluster-partnerships

(20) Programmi Horisont 2020 kohta üldteavet vt: https://ec.europa.eu/programmes/horizon2020/en/what-horizon-2020.

(21) Vt: https://www.endr.eu/

(22) Vt: https://www.clustercollaboration.eu/

(23) Eelkõige Euroopa uue oskuste tegevuskava alla kuuluv oskustealase valdkondliku koostöö kava, mis käsitleb kaitsevaldkonda.

(24) Vt: https://ec.europa.eu/info/funding-tenders-0/european-structural-and-investment-funds_et

(25) Vt: http://ec.europa.eu/esf/home.jsp?langId=et

(26) Vt: http://een.ec.europa.eu/