KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1723,

26. oktoober 2018,

Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori piiriülese projekti Rail Baltica kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 6969 all)

(Ainult eesti-, leedu-, läti-, poola-, rootsi- ja soomekeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL, (1) eelkõige selle artikli 47 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori kolmandale töökavale (2) oodatakse piiriüleselt projektilt Rail Baltica keskse rolli täitmist selle tagamisel, et Baltimaade ja Poola ning Baltimaade ja Soome vahel toimiks koostalitlusvõimeline ja tõhusalt ühendatud koridor, samuti mitmeliigilised mere-, raudtee- ja maanteetranspordi ühendused.

(2)	Rail Baltica teostatakse kiire kombineeritud tava-, reisi- ja kaubaveoraudteeliinina. Rail Baltica projekti elluviimisega seoses oodatakse kauba- ja reisijateveovoogude märkimisväärset suurenemist.

(3)

Rail Baltica projekt on keerukas piiriülene projekt, mis hõlmab viit liikmesriiki ja mille piisav koordineerimine on oluline väljakutse. Selleks et toetada projekti kooskõlastatud ja õigeaegset elluviimist, on vaja vastu võtta sätted, millega kehtestatakse vajalike meetmete kirjeldus ja nende rakendamise ajakava. See aitaks saavutada Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori töökava piiriüleseid eesmärke. Kõnealuse töökava kohaselt alustab piiriülene projekt Rail Baltica tööd võimalikult vara ja igal juhul hiljemalt 2030. aastaks.

(4)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 1 lõike 4 kohaldamist, prognoositakse piiriülese projekti Rail Baltica täielikuks elluviimiseks vajalikuks ülejäänud eelarveosaks vähemalt 5,6 miljardit eurot. Seni elluviidud või kavandatud projektide maht on ligikaudu 1,9 miljardit eurot ja need hõlmavad liidupoolset rahastamist (kuni 85 % rahastamiskõlblikest kuludest). On oluline välja selgitada Rail Baltica projekti elluviimiseks vajalikud meetmed, et kavandada ja igakülgselt optimeerida liidu-, liikmesriikide- ja piirkondadepoolse rahastamise ning muude asjakohaste toetusliikide kättesaadavust.

(5)	Projekti piiriülene mõõde nõuab sihtotstarbeliste riiklike struktuuride moodustamist. Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaator ja komisjoni esindaja peaksid nende organite töös osalema vaatlejatena.

(6)

Eesti, Läti ja Leedu allkirjastasid ja ratifitseerisid valitsustevahelise kokkuleppe, milles kohustusid täielikult pühenduma Rail Baltica projektile. Projekti elluviimiseks on moodustatud äriühing RB Rail AS ja määratud riiklikud rakendusasutused. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome ministeeriumide omavahelist tööd juhib ja kooskõlastab Rail Baltica rakkerühm.

(7)	Selleks et jälgida elluviimise edusamme, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile korrapäraseid aruandeid oma territooriumil asuvate lõikude kohta ning teatama võimalikest viivitustest.

(8)	Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome on käesoleva otsusega ette nähtud meetmed heaks kiitnud.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 52 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses kirjeldatakse piiriülese projektiga Rail Baltica (Tallinn–Pärnu–Riia–Panevėžys–Kaunas–Varssavi, ühendusega Vilniusesse) seotud meetmeid ja selle elluviimise ajakava, samuti seonduvaid juhtimisalaseid sätteid.

Artikkel 2

Meetmed ja ajakava

Eesti, Läti, Leedu ja Poola tagavad järgmiste meetmete õigeaegse rakendamise:

31. detsembriks 2018:

1)	Eestis, Lätis ja Leedus on valminud ühtlustatud esialgne tehniline projekt;

2)	Eestis, Lätis ja Leedus (välja arvatud lõikudel Kaunas–Vilnius ja Kaunas – Leedu-Poola riigipiir) on lõpule viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine;

3)	Eestis, Lätis ja Leedus on valminud taristu majandamise uuring ja see on esitatud nende liikmesriikide asutustele;

b)	30. juuniks 2019: Eesti, Läti ja Leedu on sõlminud ehitatud taristu majandamise otsuse;

31. detsembriks 2020:

1)	Leedus on lõpule viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine lõigus Kaunas – Leedu-Poola riigipiir;

2)	Eestis, Lätis ja Leedus (välja arvatud lõigul Kaunas–Vilnius) on valminud ruumiline (territoriaalne) planeering ja heaks kiidetud üksikasjalikud marsruudilõigud;

3)	Eestis, Lätis ja Leedus on alanud ehitus;

4)	Eestis, Lätis (Riiat ümbritsevas keskosas) ja Leedus (välja arvatud lõikudel Kaunas–Vilnius ja Kaunas – Leedu-Poola riigipiir) on lõpule viidud raudtee tehniline projekteerimine;

5)	Poolas on valminud üksikasjalikud uuringud ja lõpetatud keskkonnamenetlused, millega määratakse kindlaks lõigu Ełk – Poola-Leedu riigipiir tehnilised näitajad ja ehitamise ajakava;

31. detsembriks 2021:

1)	Eestis, Lätis ja Leedus (välja arvatud lõikudel Kaunas–Vilnius ja Kaunas – Leedu-Poola riigipiir) on lõpule viidud maa omandamine;

2)	Leedus (lõigul Kaunas–Vilnius) on valminud ruumiline (territoriaalne) planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning heaks kiidetud üksikasjalikud marsruudilõigud;

3)	Lätis (põhja- ja lõunaosas) on lõpule viidud tehniline projekteerimine;

31. detsembriks 2023:

1)	Leedus (lõikudel Kaunas–Vilnius ja Kaunas – Leedu-Poola riigipiir) on lõpule viidud maa omandamine;

2)	Leedus (lõikudel Kaunas – Leedu-Poola riigipiir ja Kaunas–Vilnius) on lõpule viidud raudtee tehniline projekteerimine;

31. detsembriks 2025:

1)	Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas on valminud raudteetaristu: kahe rööbasteega raudteeliin segaliiklusele, sobilik minimaalselt 740 m pikkustele kaubarongidele, elektrifitseeritud, UIC-rööpmelaiusega;

2)	Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas on kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/6 (3) kasutusele võetud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), et saavutada täielik koostalitlusvõime;

3)	olemasolevates ja uutes raudtee-maanteeterminalides on tagatud ümberlaadimisvõimekus ning need on ühendatud tavapärase, kahe rööbasteega elektrifitseeritud kiirraudteeliiniga, mis on Euroopa standardrööpmelaiusega (1 435 mm).

Artikkel 3

Juhtimine

1. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome esindajad arutavad artiklis 2 osutatud meetmete rakendamisel tehtud edusamme vähemalt kaks korda aastas valitsustevahelises (ministrite) Rail Baltica rakkerühmas, mille töös osalevad Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaator ja komisjoni esindajad.

2. Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaator ja komisjoni esindajad ning Poola ja Soome määratud esindajad kutsutakse vaatlejatena osalema RB Rail AS nõukogu koosolekutel.

Artikkel 4

Aruandlus

Eesti, Läti, Leedu ja Poola annavad komisjonile ja Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaatorile vähemalt üks kord aastas aru artiklis 2 osutatud meetmete rakendamisel tehtud edusammudest ning teatavad kõigist viivitustest, märkides ära nende põhjused ja võetud parandusmeetmed. Selleks võivad need liikmesriigid vajaduse korral kasutada Euroopa ühendamise rahastu toetuslepingute raames esitatavate iga-aastaste aruannete sisu.

Artikkel 5

Läbivaatamine

Hiljemalt 31. detsembriks 2023 vaatab komisjon pärast Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poolaga konsulteerimist ning Põhjamere-Läänemere põhivõrgukoridori Euroopa koordinaatori abil läbi artiklis 2 osutatud meetmed ja ajakava.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Poola Vabariigile ja Soome Vabariigile.

Brüssel, 26. oktoober 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) ELT L 348, 20.12.2013, lk 1.

(2) Vt töökava aadressil https://ec.europa.eu/transport/themes/infrastructure/north-sea-baltic_en.

(3) Komisjoni 5. jaanuari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/6 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi Euroopa arenduskava kohta (ELT L 3, 6.1.2017, lk 6).