1.   Ühiskomitee täidab ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu (edaspidi „leping“) artiklis 52 sätestatud ülesandeid.

2.   Ühiskomitee koosneb mõlema lepinguosalise võimalikult kõrgetasemelistest esindajatest.

1.   Ühiskomitee tuleb tavaliselt kokku igal aastal. Ühiskomitee koosoleku kutsub kokku eesistuja. Koosolekud toimuvad ühiselt kokku lepitud kuupäeval vaheldumisi Hanois ja Brüsselis. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ühiskomitee erikoosolekuid, kui üks lepinguosaline seda taotleb.

2.   Mõlema lepinguosalise kokkuleppel võib ühiskomitee koosolekuid erandkorras korraldada ka video- või telekonverentsina.

3.   Ühiskomitee koosolekud on kinnised, välja arvatud juhul, kui eesistuja otsustab kokkuleppel lepinguosalistega, et koosolekud on avalikud.

1.   Ühiskomitee eesistujaks on kalendriaasta kaupa vaheldumisi selle lepinguosalise esindaja, kes korraldab kõnealusel kalendriaastal koosolekuid. Lepingu artiklis 52 sätestatud ühiskomitee eesistujaks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või Vietnami Sotsialistliku Vabariigi asepeaminister/välisminister. Lepinguosaline võib delegeerida oma volituse ühiskomitee koosolekut täielikult või osaliselt juhatada kõrgetasemelisele ametnikule.

2.   Esimest ühiskomitee koosolekut võõrustav lepinguosaline tegutseb eesistujana alates kõnealuse koosoleku toimumiskuupäevast kuni selle aasta 31. detsembrini.

1.   Enne iga koosolekut teatab iga lepinguosaline eesistujale oma delegatsiooni kavandatava koosseisu.

2.   Vajaduse korral ja lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel võib eesistuja kutsuda koosolekutel osalema eksperte või teiste asutuste esindajaid kas vaatlejana või teabe saamiseks konkreetse teema kohta.

1.   Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Esialgne päevakord saadetakse mis tahes kirjalikus vormis, koos asjaomaste dokumentidega lepinguosalistele hiljemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku algust. Kokkuleppel lepinguosalistega võib eesistuja konkreetse koosoleku jaoks mõne muu tähtaja kindlaks määrata.

2.   Lepinguosalised võivad mis tahes kirjalikus vormis taotleda eesistujalt punktide lisamist päevakorda. Esialgne päevakord sisaldab kõiki punkte, mille päevakorda võtmise kohta on eesistuja saanud sellise taotluse hiljemalt 21 päeva enne koosolekut.

3.   Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra. Esialgses päevakorras kajastamata punkti võib päevakorda lisada lepinguosaliste nõusolekul.

4.   Mõlemad lepinguosalised võivad ühiskomitee koosolekul vahetada teavet Vietnami ja ELi inimõigustealase dialoogi kohta.

1.   Iga koosoleku järel teeb eesistuja koosoleku järeldustest kokkuvõtte. Järelduste põhjal koostavad kaks sekretäri ühiselt koosoleku esialgse protokolli hiljemalt 30 päeva jooksul pärast koosoleku toimumise kuupäeva.

2.   Lepinguosalised kiidavad kohtumise protokolli kavandi heaks 60 päeva jooksul pärast koosoleku kuupäeva või mis tahes kuupäevaks, mille lepinguosalised on heaks kiitnud. Kui lepinguosalised on esialgse protokolli heaks kiitnud, allkirjastab eesistuja kaks originaaleksemplari. Kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari.

1.   Lepinguosaliste kokkuleppel võib ühiskomitee võtta vastu otsuseid ja esitada soovitusi ainult lepingu artikliga 52 talle omistatud funktsioonide ja ülesannete raames.

2.   Ühiskomitee vastu võetud otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ või „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Igas otsuses sedastatakse selle jõustumise kuupäev.

3.   Ühiskomitee võib otsuse või soovituse vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku menetluse kestuse tähtajas. Kui tähtaja möödumisel ei ole kumbki lepinguosaline otsuse või soovituse ettepanekule vastu, kuulutab ühiskomitee eesistuja otsuse või soovituse ühisel kokkuleppel vastuvõetuks.

4.   Ühiskomitees vastuvõetud otsused ja soovitused koostatakse kahes autentses eksemplaris ühiskomitee eesistuja allkirjaga.

5.   Kumbki lepinguosaline võib avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

1.   Ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud, kannab iga lepinguosaline ise.

2.   Ühiskomitee koosolekute suulise tõlke ja kirjaliku tõlkimisega seotud kulud kannab iga lepinguosaline ise.

3.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosoleku korraldanud lepinguosaline.

1.   Kooskõlas lepingu artikli 52 lõikega 3 võib ühiskomitee moodustada allkomiteesid või spetsialiseerunud töörühmi, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Allkomiteed ja töörühmad esitavad pärast iga oma koosolekut aruande ühiskomiteele.

2.   Ühiskomitee võib otsustada olemasolevad allkomiteed ja spetsialiseerunud töörühmad laiali saata, määratleda või muuta nende pädevustingimusi või moodustada täiendavaid allkomiteesid või spetsialiseerunud töörühmi, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel.

3.   Nimetatud allkomiteedel ja spetsialiseerunud töörühmadel puudub otsustusõigus.

1.   Iga allkomitee ja spetsialiseerunud töörühm võib oma koosolekul käsitleda lepingu rakendamisega seotud küsimusi tema pädevusse kuuluvates valdkondades. Hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste allkomitee võib arendada õigusriiki ja head valitsemistava käsitlevat koostööd ning vahetada teavet inimõigustealase koostöö kohta kokkulepitud päevakorra alusel, kuid ei käsitle Vietnami-ELi inimõigustealase dialoogi raames arutatud küsimusi.

2.   Allkomiteed ja spetsialiseerunud töörühmad võivad arutada ka kahepoolse koostöö asjaomase valdkonnaga seonduvaid teemasid või konkreetseid projekte.

1.   Allkomiteed ja spetsialiseerunud töörühmad koosnevad mõlema lepinguosalise esindajatest.

2.   Lepinguosaliste nõusolekul võivad allkomiteed ja spetsialiseerunud töörühmad kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vajaduse korral kuulata ära nende arvamused päevakorra konkreetsete punktide kohta.

1.   Allkomiteed ja spetsialiseerunud töörühmad tulevad kokku vajaduse korral mõlema lepinguosalise kirjalikul nõusolekul vähemalt kord aastas. Iga koosolek peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

2.   Allkomitee ja spetsialiseerunud töörühma koosoleku kokkukutsumise taotluse saamisel ühelt lepinguosaliselt vastab teise lepinguosalise sekretär sellele 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Eriti kiireloomulistel juhtudel võidakse allkomitee ja spetsialiseerunud töörühma koosolek lepinguosaliste kokkuleppel kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga.

3.   Allkomiteede ja spetsialiseerunud töörühmade koosolekuid kutsuvad kokku kaks sekretäri ühiselt.

4.   Enne iga koosolekut teatab iga lepinguosaline eesistujale oma delegatsiooni kavandatava koosseisu.

1.   Lepinguosalised võivad taotleda eesistujalt punktide lisamist allkomitee või spetsialiseerunud töörühma koosoleku päevakorda. Punktid päevakorda lisamiseks esitatakse sekretäridele vähemalt 20 tööpäeva enne asjaomase koosoleku kuupäeva. Täiendavad dokumendid esitatakse sekretäridele vähemalt 20 tööpäeva enne koosolekut.

2.   Sekretärid edastavad päevakorra projekti lepinguosalistele hiljemalt 10 tööpäeva enne koosolekut. Lõplik päevakord kinnitatakse mõlema lepinguosalise kokkuleppel. Erandlikel juhtudel võib lepinguosaliste nõusolekul punkte päevakorda lisada lühema tähtaja jooksul.

1.   Sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli.

2.   Kui ei ole teisiti otsustatud, ei ole allkomiteede ja spetsialiseerunud töörühmade koosolekud avalikud.

1.   Allkomiteede ja spetsialiseerunud töörühmade koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud, kannab iga lepinguosaline ise.

2.   Ühiskomitee koosolekute suulise tõlke ja kirjaliku tõlkimisega seotud kulud kannab iga lepinguosaline ise.

3.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosoleku korraldanud lepinguosaline.