26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 161/22

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/906,

25. juuni 2018,

millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 7. detsembril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/2274, (1) millega nimetati Ángel LOSADA FERNÁNDEZ Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Sahelis. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2018.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 20 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1.   Sahelisse nimetatud ELi eriesindaja Ángel LOSADA FERNÁNDEZe volitusi pikendatakse 29. veebruarini 2020. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

2.   ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Sahel selliselt, et see hõlmab Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia („strateegia“) ja selle piirkondliku tegevuskava („piirkondlik tegevuskava“) põhisuundi, milleks on Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger ja Tšaad. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd Tšaadi järve vesikonna riikidega ning teiste riikide ja piirkondlike või rahvusvaheliste üksustega väljaspool Sahelit, sealhulgas Magribis, Lääne-Aafrikas ja Guinea lahe piirkonnas.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Sahelit puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, et aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuses piirkonnas püsiv rahu, julgeolek ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks parandada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteeti, intensiivsust ja mõju Sahelis.

2.   ELi eriesindaja aitab arendada ja rakendada kõiki liidu pingutusi piirkonnas, eelkõige poliitika, julgeoleku ja arengu valdkonnas, ning koordineerida liidu tegevuse kõiki asjakohaseid vahendeid.

3.   Prioriteet on Mali pikaajaline stabiliseerimine ning partnerlus G5 Saheliga, koordineerides seda liidu delegatsioonide ja teiste asjakohaste sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa välisteenistusega.

4.   Liidu poliitiline eesmärk on edendada kõikide oma vahendite kooskõlastatud ja tulemusliku kasutamise abil Mali ja tema rahva tagasipöördumist rahu, leppimise, julgeoleku ja arengu teele.

5.   Liidu poliitiline eesmärk on samuti tugevdada julgeoleku- ja arenguküsimuste vahelist seost G5 Saheli riikides.

Artikkel 3

Volitused

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Sahelis on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

panustada aktiivselt strateegia ja selle piirkondliku tegevuskava rakendamisesse ning koordineerida ja arendada edasi liidu integreeritud lähenemisviisi piirkondlike kriiside suhtes, et suurendada liidu tegevuse üldist järjepidevust ja tulemuslikkust Sahelis;

b)

teha koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike organisatsioonide, eelkõige G5 Saheli ja selle ühendvägedega, millega seoses tuleks muu hulgas tähelepanu pöörata inimõiguste austamise edendamisele ning vägede mittesõjalistele elementidele, nagu politseikomponent, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, sealhulgas kõigi Magribi ja Tšaadi järve vesikonna riikidega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist Sahelis;

c)

esindada ja edendada liidu huve ja nähtavust asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas osalemine Mali rahulepingu järelevalve komitees, ning soodustada täielikult koordineeritud ja kõikehõlmavat liidu tegevust piirkonnas, tuginedes kõikidele asjakohastele vahenditele, sealhulgas arengukoostöö, nagu Saheli liit, liikmesriikide tegevus ning liidu toetus kriisiohjamisele ja konfliktide ennetamisele, kasutades selleks Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger), ja aluslepingu artikli 28 kohane stabiliseerimistegevus;

d)

säilitada tihe koostöö ÜROga, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika ja Saheli küsimustes, ÜRO peasekretäri eriesindaja ja ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni juhiga, Aafrika Liiduga, eelkõige Aafrika Liidu Mali ja Saheli kõrge esindajaga, G5 Saheliga, eelkõige G5 eesistuja ja selle peasekretäriga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusega, Tšaadi Järve Vesikonna Komisjoniga ning teiste juhtivate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega, ning samuti asjakohaste Magribi ja Lähis-Ida piirkonna ametiasutustega;

e)

jälgida tähelepanelikult piirkonna ees seisvate probleemide piirkondlikku ja piiriülest mõõdet, sealhulgas terrorismi, organiseeritud kuritegevust, relvade salakaubavedu, inimkaubandust ja -smugeldamist, uimastikaubandust, pagulas- ja rändevooge ning asjaomaseid rahavooge; aidata tihedas koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga kaasa ELi terrorismivastase võitluse strateegia edasisele rakendamisele;

f)

jälgida tähelepanelikult suurte pagulas- ja rändevoogude humanitaar-, poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi ning nendega seotud ebaseaduslikke rahavooge piirkonnas; taotluse korral osaleda asjaomaste sidusrühmadega rändeteemalistes dialoogides ning anda kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega üldisem panus liidu pagulas- ja rändepoliitikasse piirkonnas, eesmärgiga suurendada koostööd muu hulgas tagasisaatmise ja tagasivõtu osas; töötada Saheli riikidega, et kontrollida meetmeid, milles lepiti kokku 2015. aasta novembris Valletta tippkohtumisel (sh Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra ELi usaldusfond) ning seoses partnerlusraamistikega;

g)

säilitada korrapärane kõrgetasemeline poliitiline kontakt terrorismist ja rahvusvahelisest kuritegevusest mõjutatud riikidega piirkonnas ning tagada liidu oluline roll rahvusvahelistes püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. See hõlmab liidu jõupingutusi selleks, et tugevdada oma toetust julgeolekusektorile ÜJKP missioonide piirkondadeks jaotamise teel ja aktiivset toetust piirkondliku suutlikkuse suurendamisele, eelkõige G5 Saheli ühendvägedele, selle koordineerimisele koos rahvusvaheliste osalejatega nagu MINUSMA, ja nende suhetele kohaliku elanikkonnaga, järgides ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2359 (2017) ja 2391 (2017), ning selle tagamist, et tegeletakse piisavalt terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse algpõhjustega Sahelis;

h)

jälgida tähelepanelikult piirkonna humanitaarkriiside poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi;

i)

seoses Maliga aidata kaasa riigi stabiliseerimisele, eelkõige tavapärase põhiseadusliku korra ja valitsemise täielikule taastamisele kogu territooriumil ning usaldusväärsele kaasavale riigisisesele dialoogile Mali rahulepingu üldises raamistikus. See hõlmab ka tuge institutsioonide ülesehitamiseks, julgeolekusektori reformiks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2364 (2017) ning pikaajalise rahu tagamiseks ja leppimiseks ning korruptsiooni ja karistamatuse vastu võitlemiseks Malis, samuti Mali rahulepingu sujuva rakendamise edendamiseks aktiivsete ja täielikult koordineeritud liidu jõupingutuste soodustamist;

j)

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga rakendada kõnealuses piirkonnas liidu inimõigustepoliitikat, sealhulgas inimõigusi käsitlevaid ELi suuniseid, eelkõige ELi suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevaid ELi suuniseid ning liidu poliitikat, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut, ning edendada kaasamist ja soolist võrdõiguslikkust riigi ülesehitamise protsessis kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2242 (2015). See abi hõlmab arengusuundade jälgimist ja nende kohta aru andmist, samuti sellega seoses soovituste sõnastamist, ning korrapäraste kontaktide säilitamist asjakohaste ametiasutustega Malis ja kõnealuses piirkonnas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ning piirkonnas tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja vaatlejatega;

k)

jälgida ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 2056 (2012), 2071 (2012), 2085 (2012), 2100 (2013), 2295 (2016), 2364 (2017), 2374 (2017), 2359 (2017) ja 2391 (2017) täitmist ja anda selle kohta aru.

2.   ELi eriesindaja teeb oma volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:

a)

asjakohasel juhul annab nõu ja esitab aruandeid seoses liidu seisukohtade kindlaksmääramisega piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, et proaktiivselt edendada ja tugevdada liidu terviklikku lähenemisviisi Sahelis valitseva kriisi suhtes;

b)

hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega ning teeb tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonidega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste piires strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ette nähtud lähtesumma on 2 400 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3.   Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes (sh soolise võrdõiguslikkuse küsimustes) pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale geograafilises vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, reguleeritakse vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas isikkoosseisu liikmete ohutu liikumise korda, samuti julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise ja evakueerimise plaan;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis põhineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmel;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid, sh volituste täitmist käsitleva vahearuande 2019. aasta kevadel. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine teiste liidu osalejatega

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja strateegia ja piirkondliku tegevuskava raames kaasa liidu poliitilise ja diplomaatilise tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega.

2.   ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

3.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide esinduste asjakohaste juhtide ja liidu delegatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega missiooni EUCAP Sahel Niger juhile ja missiooni EUCAP Sahel Mali juhile ning missiooni EUTM Mali ülemale kohaliku olukorra kohta poliitilisi suuniseid. Asjakohasel juhul konsulteerivad ELi eriesindaja, missiooni EUTM Mali ülem ning missioonide EUCAP Sahel Niger ja EUCAP Sahel Mali tsiviiloperatsiooni ülem omavahel.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Sahelisse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab 31. oktoobriks 2018 nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile eduaruande ning 30. novembriks 2019 täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1)  Nõukogu 7. detsembri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/2274, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis (ELT L 322, 8.12.2015, lk 44).

(2)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).