26.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 161/16


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/905,

25. juuni 2018,

millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/819/ÜVJP, (1) millega nimetati Alexander RONDOS Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Aafrika Sarve piirkonnas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 20. juunil 2018.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 20 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1.   Aafrika Sarve piirkonda nimetatud ELi eriesindaja Alexander RONDOSe volitusi pikendatakse kuni 29. veebruarini 2020. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

2.   ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Aafrika Sarv järgmiselt: see hõlmab Djibouti Vabariiki, Eritrea Riiki, Etioopia Demokraatlikku Liitvabariiki, Keenia Vabariiki, Somaalia Liitvabariiki, Sudaani Vabariiki, Lõuna-Sudaani Vabariiki ja Uganda Vabariiki. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd riikide ja piirkondlike üksustega väljaspool Aafrika Sarve.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Aafrika Sarve puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, mis on esitatud 2016. aasta juunis vastu võetud ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, 14. novembril 2011 vastu võetud Aafrika Sarve strateegilises raamistikus, 26. oktoobril 2015 vastu võetud Aafrika Sarve piirkondlikus tegevuskavas 2015–2020 ning asjakohastes nõukogu järeldustes, ning nendeks on aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuse piirkonna riikide siseselt ja üleselt rahumeelne kooseksisteerimine ning püsiv rahu, julgeolek ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks panustada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteedi, intensiivsuse, mõju ja nähtavuse parandamisse Aafrika Sarve piirkonnas.

2.   Poliitilised eesmärgid, millesse ELi eriesindaja panustab, hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

Aafrika Sarve piirkonna jätkuv stabiliseerimine, võttes arvesse laiemat piirkondlikku dünaamikat;

b)

kõnealuse piirkonna riikide vaheliste või siseste konfliktide (eelkõige Somaalia, Lõuna-Sudaani ja Sudaani konfliktid) lahendamine ning võimalike uute konfliktide ärahoidmine või nende eest varakult hoiatamine;

c)

poliitika-, julgeoleku- ja majandusalase piirkondliku koostöö toetamine, eelkõige liidu ja Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) vahelise uuenenud poliitilise koostöö raames;

d)

Aafrika Sarve piirkonna siseste ja sealt lähtuvate segarändevoogude parem juhtimine, sealhulgas selliste voogude algpõhjuste ja humanitaaraspektidega tegelemine;

e)

julgeolek Punase mere ümbruses.

Artikkel 3

Volitused

1.   Aafrika Sarve puudutavate liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

teha strateegilise raamistiku ja selle piirkondliku tegevuskava alusel koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike asutuste, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist kõnealuses piirkonnas;

b)

teha koostööd peamiste Aafrika Sarve piirkonnas mõjujõudu omavate piirkonnaväliste osalejatega piirkonna laiema stabiilsuse küsimuste lahendamise huvides, sealhulgas seoses Punase mere, India ookeani lääneosa ja Somaalias asuva Aafrika Liidu missiooni (AMISOM) rahastamisega. Sellised kontaktid hõlmavad kahepoolset koostööd Ameerika Ühendriikide, Pärsia lahe riikide, Egiptuse, Türgi ja Hiinaga, piirkondlikke kontakte Pärsia lahe koostöönõukoguga ja kontakte teiste oluliste esilekerkivate osalejatega;

c)

esindada vajaduse korral liitu asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ja tagada, et liidu toetus kriisiohjamisele ning konfliktide lahendamisele ja ennetamisele oleks nähtav;

d)

ergutada ja toetada piirkonnas tulemuslikku poliitika- ja julgeolekualast koostööd ja majandusintegratsiooni, kasutades liidu partnerlust Aafrika Liidu ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige IGADiga; anda panus ELi ja IGADi ministrite kohtumistega ning ELi ja IGADi liikmesriikide mitteametlike ministrite kohtumistega seotud järeltegevusse;

e)

jälgida poliitilisi suundumusi piirkonnas ja aidata kaasa piirkonda käsitleva liidu poliitika väljatöötamisele, et koostada konkreetsed tegevusettepanekud, sealhulgas seoses Eritreaga, Etioopiaga, Somaaliaga, Sudaaniga, Lõuna-Sudaaniga, Djibouti-Eritrea piirivaidlusega, Etioopia-Eritrea piirivaidlusega, Alžiiri lepingu rakendamisega, Niiluse konfliktiga ning muude piirkonda puudutavate küsimustega, mis mõjutavad selle julgeolekut, stabiilsust ja õitsengut;

f)

Somaalia puhul aidata tihedas koostöös Somaalias asuva liidu delegatsiooni juhiga ning asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas ÜRO peasekretäri eriesindajaga Somaalias, Aafrika Liidu ja IGADiga jätkuvalt aktiivselt kaasa meetmetele ja algatustele, mille eesmärk on olukorra jätkuv stabiliseerimine Somaalias, eeskätt föderaalriigi loomise protsessi lõpuleviimine ja üleminekukava rakendamine, et juhatada sisse kohustuste järkjärguline üleminek ja üleandmine AMISOMilt Somaalia valitsusele ja institutsioonidele. Lisaks jätkab ELi eriesindaja Somaalia julgeolekusektori arendamise toetamist, kasutades selleks muu hulgas piirkonda lähetatud liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioone, ning liikmesriikidega tihedalt konsulteerides tööd selleks, et rahvusvaheliste rahastajate toetus Somaalia julgeolekusektorile oleks tõhusamalt koordineeritud;

g)

Sudaani puhul aidata tihedas koostöös asjaomaste liidu delegatsioonide juhtidega Hartumis ja Aafrika Liidu juures Addis Abebas kaasa sidusa ja tulemusliku liidu poliitika edendamisele Sudaani suhtes ning toetada poliitilisi lahendusi olukorrale Darfuris, Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse piirkonnas ning rahvuslikku leppimist tervikliku poliitilise protsessi kaudu, sealhulgas 2020. aastal valimiste korraldamiseks. Sellega seoses aitab ELi eriesindaja koos Aafrika Liidu ja eelkõige Sudaani ja Lõuna-Sudaaniga tegeleva Aafrika Liidu kõrgetasemelise komisjoni, ÜRO ning teiste juhtivate piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega kaasa sidusa rahvusvahelise lähenemisviisi edendamisele, pidades silmas ka Sudaani ja Lõuna-Sudaani rahumeelse kooseksisteerimise toetamise vajadust, eelkõige Addis Abeba kokkulepete rakendamise ja üldise rahukokkuleppe järgsete seni lahendamata küsimuste lahendamise kaudu;

h)

Lõuna-Sudaani puhul jätkata Lõuna-Sudaani konflikti lahendamise kokkuleppele ja kõrgetasemelisele taaselavdamisfoorumi protsessile tuginedes piirkondlikul tasandil koostööd eelkõige ÜRO, Aafrika Liidu, IGADi, Lõuna-Sudaani naaberriikide ja teiste juhtivate rahvusvaheliste partneritega, et tagada uue konflikti ärahoidmine ja usaldusväärse kokkuleppe rakendamine. Sellega seoses teeb ELi eriesindaja tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtidega Jubas ja Aafrika Liidu juures Addis Abebas;

i)

uurida piiriüleseid probleeme, eelkõige seoses rändega, ning taotluse korral osaleda asjakohaste sidusrühmadega rändeteemalistes dialoogides ning anda kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega üldisem panus liidu rände- ja pagulaspoliitikasse seoses kõnealuse piirkonnaga, eesmärgiga suurendada koostööd muu hulgas tagasisaatmise ja tagasivõtu osas;

j)

jälgida hoolikalt muid Aafrika Sarve piirkonda mõjutavaid piiriüleseid probleeme, keskendudes radikaliseerumisele ja terrorismile, aga ka meresõidu turvalisusele ja piraatlusele, organiseeritud kuritegevusele, relvade, loodussaaduste, uimastite ja muud liiki salakaubaveole ja smugeldamisele ning humanitaarkriiside poliitilistele ja julgeolekualastele tagajärgedele;

k)

edendada humanitaarabi kättesaadavust kogu piirkonnas;

l)

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga kaasa nõukogu otsuse 2011/168/ÜVJP (2) ning liidu inimõigustepoliitika (sh inimõigusi käsitlevad ELi suunised, eelkõige ELi suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000)) rakendamisele, sealhulgas jälgides arengusuundi ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi.

2.   ELi eriesindaja teeb oma volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:

a)

asjakohasel juhul annab nõu ja esitab aruandeid seoses liidu seisukohtade kindlaksmääramisega rahvusvahelistel foorumitel, et proaktiivselt edendada liidu terviklikku poliitilist lähenemisviisi Aafrika Sarve suhtes;

b)

hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste piires strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

4.   ELi eriesindaja asub peamiselt kõnealuses piirkonnas, tagades samal ajal regulaarse kohalolu Euroopa välisteenistuse peakorteris.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ette nähtud lähtesumma on 4 295 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3.   Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes (sh soolise võrdõiguslikkuse küsimustes) pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, reguleeritakse vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas isikkoosseisu liikmete ohutu liikumise korda, samuti julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise ja evakueerimise plaan;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis põhineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmel;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide esinduste asjakohaste juhtide ja liidu delegatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega EUNAVFOR Atalanta vägede juhatajale, EUTM Somalia missiooni ülemale ja EUCAP Somalia missiooni juhile kohaliku olukorra kohta poliitilisi suuniseid. Asjakohasel juhul konsulteerivad ELi eriesindaja, ELi operatsiooniülemad ja tsiviiloperatsiooni ülem üksteisega.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd asjaomaste riikide ametiasutuste, ÜRO, Aafrika Liidu, IGADi, muude riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega ning samuti piirkonna kodanikuühiskonnaga.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Sudaani (ja Lõuna-Sudaani) nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab 31. oktoobriks 2018 nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile eduaruande ning 30. novembriks 2019 täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. juuni 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Nõukogu 8. detsembri 2011. aasta otsus 2011/819/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (ELT L 327, 9.12.2011, lk 62).

(2)  Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56).

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).