KOMISJONI OTSUS (EL) 2018/672,

15. detsember 2016,

põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta Soome põhjapoolsetes piirkondades

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 8419 all)

(Ainult soome- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti, eriti selle artiklit 142,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 95/196/EÜ (1) kiitis komisjon heaks põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava Soome põhjapoolsetes piirkondades (edaspidi „põhjapiirkondade abikava“), nagu Soome on ühinemisakti artikli 143 kohaselt teatanud, et saada luba ühinemisakti artikli 142 alusel. Otsus 95/196/EÜ asendati komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsusega K(2009) 3067 (2). Viimati nimetatud otsust muudeti komisjoni 30. aprilli 2015. aasta otsusega C(2015) 2790.

(2)

Soome tegi 12. oktoobril 2015 ettepaneku, et komisjon muudaks otsust K(2009) 3067 selleks, et hõlbustada kava haldamist ning võtta arvesse muudatusi ühises põllumajanduspoliitikas, aga ka põllumajanduse majanduslikku arengut Soome põhjapoolsetes piirkondades. 8. juuni 2016. aasta kirjaga muutis Soome seda ettepanekut ja saatis lisateavet põllumajandusliku tootmise kohta oma põhjapoolsetes piirkondades.

(3)	Võttes arvesse otsusesse K(2009) 3067 tehtud muudatusi ja mitut eelmist muudatust, on asjakohane asendada kõnealune otsus uuega.

(4)	Ühinemisakti artiklis 142 osutatud pikaajalist riiklikku abi antakse selleks, et tagada põllumajandusliku tegevuse säilimine põhjapoolsetes piirkondades, mille komisjon on kindlaks määranud.

(5)

Võttes arvesse ühinemisakti artikli 142 lõigetes 1 ja 2 osutatud tegureid, peaks kõnealuse artikli kohane abi piirduma piirkondadega, mis asuvad 62. paralleelist põhja pool või kõnealuse paralleeli lähialal ja mida mõjutavad võrreldavad ilmastikuolud, mis muudavad põllumajandusliku tegevuse eriti raskeks. Asjaomasteks haldusüksusteks peaksid olema vallad (kunta), sealhulgas eespool nimetatud piirkondades asuvad muudest valdadest ümbritsetud vallad, isegi kui need ei vasta samadele tingimustele.

(6)

Kava haldamise hõlbustamiseks ja selle koordineerimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1305/2013 (3) ja (EL) nr 1307/2013 (4) kohase toetusega ning riiklike abikavadega on asjakohane lisada nii käesoleva otsuse alusel abi saavates piirkondades asuvad vallad kui ka need, mis määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 2 teise lõigu kohaselt kuuluvad piiritletud alade hulka Mandri-Soome maaelu arengu programmis 2014–2020.

(7)	Võrdlusperiood, mille suhtes tuleb arvesse võtta põllumajandusliku tootmise arengut ja üldist toetustaset, peaks olema sama mis otsuses K(2009) 3067 ning hõlmama põllumajandusliku tootmise puhul 1991., 1992. ja 1993. aastat.

(8)

Ühinemisakti artikli 142 kohaselt peaks antava abi kogusumma olema piisav selleks, et Soome põhjapoolsetes piirkondades säiliks põllumajanduslik tegevus, kuid see ei tohi viia olukorrani, kus abi kokku ületab toetuse määra ühinemiseelsel võrdlusperioodil. Kõnealuse artikli kohase maksimaalse lubatud abitaseme kindlaksmääramisel on seega vaja arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika kohast sissetulekutoetust. 2016. aasta andmete alusel tuleks kehtestada suurimaks aastaseks abisummaks 563,9 miljonit eurot, mis on arvutatud viieaastase perioodi keskmisena ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2021.

(9)

Selleks et lihtsustada põhjapiirkondade abikava ning lubada Soomel paindlikult suunata abi eri tootmissektoritesse, tagades samal ajal abi tasakaalustatud jagamise sektorite vahel, tuleb suurim keskmine aastane abisumma jagada abikategooriate vahel, milleks on loomakasvatus, taimekasvatus ja muu põhjapiirkondade abi. Lehmapiimatoodangu puhul on asjakohane kehtestada eraldi suurim keskmine aastane abisumma, millest piisab tootmise säilitamiseks Soome põhjapiirkondades.

(10)	Käesolevas otsuses sätestatud piirnormide raames tuleb abi anda igal aastal tootmistegurite (loomühikud ja hektarid) alusel.

(11)

Põhjapõtradega seotud abi tuleb anda loomapõhiselt ja see peab piirduma põhjapõtrade traditsioonilise arvuga Soome põhjapiirkondades. Metsamarjade ja seente ladustamise toetust tuleks lubada maksta kilogrammi kohta ning piima ja liha transportimise ja loomakasvatuseks vältimatult vajalike teenustega seotud toetust tegelike kulude hüvitisena, millest on maha arvatud kogu muu avaliku sektori toetus samade kulude katteks.

(12)	Lehmapiima tõhusa tootmise stiimuli säilitamiseks tuleks lubada maksta toetust piima kilogrammi kohta.

(13)

Soome põhjapiirkondade põllumajandusettevõtete sissetulekute andmetest ilmneb suur aastane volatiilsus, eelkõige 2008. aastast alates. Selleks et võimaldada viivitamatult reageerida volatiilsusele ja säilitada põllumajanduslik tegevus Soome põhjapoolsetes piirkondades, on asjakohane lubada Soomel igaks kalendriaastaks kehtestada abisumma sektori kohta abikategooria ja tootmisühiku raames.

(14)

Seoses sellega peaks Soome oma põhjapoolsetes piirkondades abi diferentseerima ja määrama kindlaks aastased abisummad vastavalt ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmele ning muudele objektiivsetele, läbipaistvatele ja õigustatud kriteeriumidele, mis on seotud ühinemisakti artikli 142 lõikes 3 sätestatud eesmärkidega: säilitada asjaomaste piirkondade kliimatingimustega sobiv traditsiooniline esmatootmine ja -töötlemine, täiustada põllumajandustoodete tootmis-, turustus- ja töötlemisstruktuure, hõlbustada selliste toodete müümist ning tagada keskkonnakaitse ja maaelu alalhoidmine.

(15)	Selleks et tagada korrapärased maksed kalendriaastas, tuleks lubada Soomel maksta abi konkreetse aasta eest, tehes tootmistegurite ja tootmisühikute esialgsetel prognoosidel põhinevaid ettemakseid, ning maksta piimatootmise toetust tegelikul tootmisel põhinevate igakuiste maksetena.

(16)	Tootjate ülemäärast hüvitamist tuleb vältida alusetute maksete sissenõudmisega enne järgmise aasta 1. juunit.

(17)	Vastavalt ühinemisakti artikli 142 lõikele 2 ei tohiks käesoleva otsuse kohaselt antud abi põhjustada seda, et põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas ületaks üldise tootmise tase traditsioonilise tootmise taset.

(18)	Seepärast on vaja kehtestada iga abikategooria kohta rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv, sealhulgas eraldi piimalehmade maksimaalne arv, mis ei ületa võrdlusperioodide arvu.

(19)	Piimalehmade arvu puhul tuleks arvesse võtta võrdlusperioodidest alates toimunud toodangumahu kasvu tootmisteguri kohta. Seepärast tuleks piimalehmade maksimaalne rahastamiskõlblik arv määrata kindlaks keskmise toodangu alusel lehma kohta ajavahemikus 2004–2013.

(20)	Abi andmisel põhjapõtrade aretamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks tuleks vältida ülemäärast hüvitamist, võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (5) artikli 213 kohaselt antavat abi.

(21)	Selleks et tagada taimekasvatuses põllumajandusmaa paindlik kasutamine eri tootmissektorite vahel, peaks suurim lubatud pindala olema otsuse K(2009) 3067 (muudetud otsusega C(2015) 2790) II lisas ette nähtud 944 300 hektarit, millest rohumaad võib olla kuni 481 200 hektarit.

(22)	Kasvuhoonekultuuride puhul tuleb kehtestada eraldi suurimaks lubatud pindalaks 203 hektarit, mis vastab Soome põhjapiirkondade traditsioonilisele tootmispinnale.

(23)	Kui kategooria tootmistegurite arv ületab asjaomase aasta maksimumarvu, tuleb vähendada rahastamiskõlblike tootmistegurite arvu tootmistegurite vastava arvu võrra sellel kalendriaastal, mis järgneb maksimummäära ületamise aastale.

(24)

Vastavalt ühinemisakti artikli 143 lõikele 2 peab Soome edastama komisjonile teavet abi rakendamise ja mõju kohta. Abi pikaajalise mõju paremaks hindamiseks ning võttes arvesse, et abimäärad on vaja kehtestada viieaastaste perioodide keskmisena, on asjakohane iga viie aasta järel anda aru abi sotsiaal-majandusliku mõju kohta ning esitada aastaaruanded, mis sisaldavad finants- ja muud rakendusega seotud teavet, mis on vajalik käesolevas otsuses sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks.

(25)

Soome peaks tagama, et abisaajate suhtes võetakse asjakohased kontrollmeetmed. Kõnealuste meetmete tõhususe ja abikava rakendamise läbipaistvuse tagamiseks peaksid kõnealused kontrollmeetmed olema võimalikult täpselt kohandatud selliste kontrollmeetmetega, mida on võetud ühise põllumajanduspoliitika alusel.

(26)	Seepärast tuleb otsus K(2009) 3067 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lubatud abi

1. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2021 lubatakse Soomel rakendada põllumajanduse pikaajalist abikava riigi põhjapoolsetes valdadest (kunta) koosnevates piirkondades, mis on loetletud I lisas.

2. Antud abi kogusumma ei tohi ületada 563,9 miljonit eurot kalendriaasta kohta, millest kuni 216,9 miljonit võib ette näha lehmapiima tootmise toetamiseks. Neid summasid käsitatakse käesoleva otsusega hõlmatud viie kalendriaasta pikkuse perioodi jooksul antud abi aastaste keskmistena.

3. Abikategooriad ja iga kategooria tootmissektorid, abikategooria kohta lubatud aastased keskmised maksimumsummad, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2, ning rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv abikategooria kohta on esitatud II lisas.

4. Abi antakse rahastamiskõlblike tootmistegurite alusel järgmiselt:

a)	loomakasvatuse puhul loomühiku kohta;

b)	põllukultuuride puhul hektari kohta;

c)	kasvuhoonekultuuride puhul ruutmeetri kohta;

d)	aiakultuuride puhul kuupmeetri kohta ja

e)	piima ja liha transportimise ning loomakasvatuseks vältimatult vajalike teenuste tegelike kulude hüvitisena, millest on maha arvatud kogu muu avaliku sektori toetus samade kulude katteks.

Abi lehmapiima tootmiseks ning metsamarjade ja seente ladustamiseks võib anda tegeliku tootmise kilogrammi kohta.

Abi põhjapõtrade kasvatamiseks ei tohi põhjustada ülemäärast hüvitamist, võttes arvesse ka määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 213 kohaselt antavat abi.

Ümberarvestuskurss loomühikuteks eri liiki kariloomade puhul on esitatud III lisas.

5. Soome diferentseerib abi oma põhjapoolsetes piirkondades vastavalt lõikele 3 ja II lisas esitatud piirmäärade raames ning kehtestab abisummad tootmisteguri, kulu või tootmisühiku kohta ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmega seotud selliste objektiivsete kriteeriumide ja muude tegurite alusel, millega panustatakse ühinemisakti artikli 142 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud eesmärkide saavutamisse.

Artikkel 2

Võrdlusperioodid ja tootmistegurite maksimumarvud

1. Ühinemisakti artikli 142 lõike 3 esimese lõigu teises taandes osutatud võrdlusperiood on järgmine:

a)	seoses tootmisega: 1992. aasta lehmapiima ja veiste puhul, 1993. aasta aiakultuuride puhul, 1991., 1992. ja 1993. aasta keskmine muude toodete puhul;

b)	seoses üldise toetustasemega: 1993. aasta.

2. Rahastamiskõlblike piimalehmade maksimumarv on 227 200.

3. Taimekasvatuses on rahastamiskõlblike hektarite maksimumarv 944 300, millest rohumaad võib olla kuni 481 200 hektarit, ning kasvuhoonekultuuride puhul 203 hektarit.

Artikkel 3

Toetuse andmise tingimused

1. Soome kehtestab käesoleva otsusega ettenähtud piirides tingimused eri kategooria abisaajatele antava abi kohta. Kõnealused tingimused hõlmavad kohaldatud rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriume ning tagatavad abisaajate võrdse kohtlemise.

2. Soome maksab abisaajatele toetust igal aastal artikli 1 lõikes 3 osutatud tegelike tootmistegurite või tootmisühikute alusel. Abi ettemakseid võib teha konkreetse aasta esialgsete prognooside alusel.

3. Lehmapiima puhul võib maksta toetust tegelike toomisnäitajate alusel igakuiste maksetena.

4. II lisas esitatud rahastamiskõlblike tootmistegurite aastase maksimumarvu ületamist võetakse arvesse tootmistegurite arvu vastava vähendamisena sellel aastal, mis järgneb ületamise aastale.

5. Abisaajale tehtud enammakstud või alusetu makse tuleb sisse nõuda, arvates vastavad summad maha abisaajale järgmisel aastal makstavast toetusest, või nõutakse need muul viisil sisse sellel aastal, kui abisaajale toetust ei maksta.

Artikkel 4

Teabe- ja kontrollmeetmed

1. Soome esitab ühinemisakti artikli 143 lõikega 2 ettenähtud teabe osana komisjonile igal aastal enne 1. juunit teabe eelneva kalendriaasta jooksul käesoleva otsuse kohaselt anud abi rakendamise kohta.

Kõnealune teave peab hõlmama eelkõige järgmist:

a)	selliste valdade kindlaksmääramine, kus abi maksti, üksikasjaliku maakaardi ja vajaduse korral muude andmete alusel;

b)	käesoleva otsuse kohaste abikõlblike piirkondade kogutoodang aruandeaastal, esitades kõigi II lisas nimetatud toodete kogused;

c)	tootmistegurite koguarv, abikõlblike tootmistegurite arv ja toetust saanud tootmistegurite arv iga II lisas nimetatud tootmissektori kohta ning igas sektoris toote kaupa, sh märkus tootmistegurite lubatud aastaste maksimumarvu ületamiste kohta;

d)	makstud toetus kokku, toetuse kogusumma abikategooria ja tootmisliigi kaupa, abisaajale makstud toetussummad tootmisteguri/muu ühiku kohta ning toetussummade diferentseerimise kriteeriumid allpiirkondade ja põllumajandusettevõtete või muude kaalutluste alusel;

e)	kohaldatud maksesüsteem, sealhulgas üksikasjad kõigi prognoosidel põhinevate ettemaksete, lõppmaksete ning täheldatud enammaksete ja nende sissenõudmise kohta;

f)	käesoleva otsusega hõlmatud valdades määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32, määruse (EL) nr 1307/2013 ja määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 213 kohaselt makstud abisummad ja

g)	viited riiklikele õigusaktidele, mille alusel abimeedet rakendatakse.

2. Enne 1. juunit 2022 peab Soome lisaks 2021. aastat hõlmavale aastaaruandele esitama komisjonile aruande, mis hõlmab viieaastast ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2021.

Eelkõige sisaldab see aruanne järgmist:

a)	viieaastase ajavahemiku jooksul makstud kogutoetus ning selle jaotus abikategooriate, tootmisliikide ja allpiirkondade kaupa;

b)	kogutoodang, tootmistegurite arv ning abikõlblike piirkondade põllumajandustootjate sissetulekutasemed;

c)	põllumajandusliku tootmise, töötlemise ja turustamise areng põhjapoolsete piirkondade sotsiaal-majanduslikus kontekstis;

d)	abi mõju keskkonnakaitsele ja maaelu alalhoidmisele ja

e)	aruandes esitatud andmetel põhinevad ettepanekud abi arenguks, põllumajandusliku tootmise riiklik ja liidu kontekst ning muud asjakohased tegurid.

3. Soome peab esitama andmed Euroopa Liidus kasutatavate statistiliste standardite kohaselt.

4. Soome peab võtma kõik vajalikud meetmed, mis on vajalikud käesoleva otsuse ning abisaajate suhtes asjakohaste kontrollmeetmete kohaldamiseks.

5. Kontrollmeetmed peavad olema niipalju kui võimalik ühtlustatud liidu abikavade raames kohaldatavate kontrollisüsteemidega.

Artikkel 5

Muudatuste kohaldamine

Kui komisjon otsustab käesolevat otsust muuta eelkõige muudatuste tõttu ühises põllumajanduse turukorralduses või otsetoetuskavas või lubatud riikliku põllumajandusliku riigiabi määras, siis kohaldatakse käesoleva otsusega lubatud abi suhtes tehtud muudatusi alates muudatuse vastuvõtmise aastale järgnevast aastast.

Artikkel 6

Kehtetuks tunnistamine

Otsus K(2009) 3067 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.

Brüssel, 15. detsember 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) Komisjoni 4. mai 1995. aasta otsus 95/196/EÜ põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta Soome põhjapoolsetes piirkondades (EÜT L 126, 9.6.1995, lk 35).

(2) Komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsus K(2009) 3067 põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta Soome põhjapoolsetes piirkondades.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).