(1)

Euroopa Liidu („liit“) ja Gruusia vaheliste suhete areng Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames jätkub. Gruusia ühines ELi idapartnerlusega 2009. aastal ning seejärel toimusid läbirääkimised ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu üle. Sellele lepingule (2) („assotsieerimisleping“), millega nähakse muu hulgas ette järkjärguline põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine, kirjutati alla 2014. aasta juunis ja see jõustus 1. juulil 2016.

(2)

Gruusia väliskeskkond on jätkuvalt habras, mis ekspordi ja rahasaadetiste vähenemise tõttu tingis 2016. aastal suhteliselt aeglase SKP kasvu. Ehkki piirkondlik ja üleilmne majanduskasv 2017. aastal kiirenes, ohustab seda jätkuvalt langusrisk.

(3)

Gruusia eelarvepuudujääk on endiselt märkimisväärne ning riigi valitsemissektori võla suhe SKPsse kasvab. Gruusia maksebilansi positsioon on väga suure jooksevkonto puudujäägi ja suure välisvõla tõttu samuti endiselt ebakindel. Gruusia välisvaluutareservid on olnud absoluutväärtuses stabiilsed, kuid võttes arvesse suurenevat vajadust reservide järele, on reservid langenud allapoole taset, mis on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul piisav. Samuti kohaneb Gruusia jätkuvalt liiduga sõlmitud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu nõuetega.

(4)

Sellega seoses leppisid Gruusia ametiasutused ja IMF 2017. aasta aprillis kokku 285,3 miljoni USA dollari suuruse kolmeaastase laiendatud rahastamisvahendi loomises ajavahemikuks 2017–2020. IMFi direktorite nõukogu kiitis kokkuleppe heaks 12. aprillil 2017. Laiendatud rahastamisvahendi eesmärk on toetada majandusreformi kava, mis aitab Gruusial vähendada oma majanduse haavatavust, ning edendada suuremat ja kaasavamat majanduskasvu.

(5)

Võttes arvesse riigi täiendavat vajadust välisrahastamise järele, taotlesid Gruusia ametiasutused 2017. aasta juunis liidult täiendavat makromajanduslikku finantsabi.

(6)

Pärast 2008. aasta augustis toimunud sõjalist konflikti Venemaaga on Gruusia suhtes kohaldatud kaht makromajandusliku finantsabi programmi, mida liit lubas 2008. aasta oktoobris Brüsselis toimunud rahvusvahelisel rahastajate konverentsil. Esimene neist, mille suurus oli 46 miljonit eurot, mis anti täiel määral toetustena, viidi ellu aastatel 2009–2010. Teine, mis oli taas 46 miljonit eurot, millest pool anti toetustena ja pool laenudena, viidi ellu aastatel 2015–2017. Samuti on liit teinud ajavahemikuks 2014–2020 Gruusiale kättesaadavaks 610–746 miljonit eurot Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames, sealhulgas eelarvetoetuse ja tehnilise abina. Peale selle saab Gruusia toetust naabruspoliitika investeerimisrahastust, millest aastatel 2008–2017 anti Gruusias elluviidavate projektide jaoks ligikaudu 86 miljonit eurot.

(7)

Arvestades, et Gruusia osaleb Euroopa naabruspoliitikas, peaks tal olema õigus saada liidult makromajanduslikku finantsabi.

(8)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse maksebilansi sidumata ja sihtotstarbeta toetust, mille eesmärk on aidata rahuldada abisaaja kiireloomulist välisrahastamise vajadust ja millega peaks kaasnema poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmab tõhusaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mis võetakse viivitamata maksebilansi olukorra lühiajaliseks parandamiseks.

(9)

Kuna Gruusia maksebilansis on ka pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist jätkuvalt märkimisväärne välisrahastamise puudujääk, loetakse Gruusiale liidu makromajandusliku finantsabi andmist koostoimes IMFi programmiga praeguses erandlikus olukorras asjakohaseks vastuseks Gruusia taotlusele saada toetust majanduse stabiliseerimiseks. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Gruusia majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahalist toetust.

(10)

Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema jätkusuutliku välisrahastamise taastamise toetamine Gruusias, misläbi toetataks ka riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(11)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielikud kvantitatiivsed hinnangud Gruusia täiendava välisrahastamisvajaduse kohta ning võetakse arvesse Gruusia suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ning vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Gruusias juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ja liidu osalemisega saavutatavat lisaväärtust.

(12)

Võttes arvesse Gruusia täiendavat välisrahastamisvajadust, riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu taset, mille mõõtmisel lähtutakse sissetulekust elaniku kohta ja vaesuse esinemisest, ning riigi võlakoormust, tuleks osa abist anda toetusena.

(13)

Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse peamiste põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21, ja välistegevuse eri valdkondade eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjakohase poliitikaga.

(14)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Gruusia suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid liidu välispoliitika kooskõlastamiseks ja selle järjepidevuse tagamiseks tegema makromajandusliku finantsabi andmisel tihedat koostööd.

(15)

Liidu makromajanduslik finantsabi peaks toetama Gruusia pühendumist väärtustele, mis on liiduga ühised, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, kestlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, ning ka Gruusia pühendumist avatud, õigusnorme järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(16)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Gruusia järgib mõjusaid demokraatlikke mehhanisme (sh parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks peaksid liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsed eesmärgid suurendama Gruusias riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust ning soodustama struktuurireforme, mis toetavad jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, töökohtade loomist ja eelarve konsolideerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi Gruusiale peaks hõlmama ka meetmeid assotsieerimislepingu, sh põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks. Konkreetsete eesmärkide nõuetekohase hindamise tagamiseks on oluline, et need kavandataks kontrollitaval ja mõõdetaval viisil. Komisjon ja Euroopa välisteenistus peaksid korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist. Kui eeltingimus ei ole täidetud ja eesmärke ei ole saavutatud või kui assotsieerimislepingu eesmärke ja põhimõtteid üldiselt ei järgita, peaks komisjon liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksmise ajutiselt peatama või lõpetama.

(17)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seonduvate liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Gruusia võtma asjakohaseid meetmeid liidu makromajandusliku finantsabiga seotud pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle ja kontrollikoda auditeid.

(18)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu kui eelarvepädevate institutsioonide volitusi.

(19)

Toetusena antava makromajandusliku finantsabi suurus ja laenuna antava makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaksid olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud eelarveassigneeringutega.

(20)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid korrapäraselt teavitama abiga seotud arengust ja edastama neile asjakohased dokumendid.

(21)

Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3).

(22)

Liidu makromajanduslikku finantsabi tuleks anda ainult juhul, kui on täidetud majanduspoliitilised tingimused, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Gruusia ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajate komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Nimetatud määruse kohaselt tuleks üldjuhul kohaldada nõuandemenetlust kõikidel juhtudel, mida ei ole nimetatud määruses sätestatud. Võttes arvesse asjaolu, et üle 90 miljoni euro suurusel abil võib olla oluline mõju, on kõnealust lävendit ületavate tehingute puhul asjakohane kasutada kontrollimenetlust. Võttes arvesse Gruusiale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või lõpetamise suhtes kohaldada nõuandemenetlust,