LISA

„CHIANTI CLASSICO“

PDO-IT-A1235-AM02

Taotluse esitamise kuupäev: 24.12.2015

TOOTESPETSIFIKAADI MUUDATUSE TAOTLUS

1.   Muutmise suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muudatuse kirjeldus ja põhjused

2.1.   Tootespetsifikaadi artikli 4 muudatus

Selle muudatusega nähakse ette, et „Chianti Classico“ veini tohib müüa üksnes asjaomaselt kontrolliasutuselt saadud tunnistuse alusel. Arvatakse, et see tootespetsifikaadi muudatus tagab suurema kindlustunde toote kvaliteedi suhtes, arvestades, et toode jõuab edaspidi valmistamiskohast müüki vaid juhul, kui tootjale on väljastatud kõnealune tunnistus. Seega on selle muudatuse eesmärk suurendada „Chianti Classico“ veini keskmist kvaliteeti ning tuua võimalikult suures ulatuses esile toote autentsust ja iseloomulikke omadusi.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.2.   Tootespetsifikaadi artikli 5 muudatus

Artikli 5 muudatusega nähakse ette uus „Chianti Classico“ veinisort, mida tähistatakse kasutatavatele tehnilistele tootmismeetoditele viitava fraasiga „Gran Selezione“. Selle muudatuse eesmärk on saada „Chianti Classico“ veini uue kvaliteedipüramiidi tippu paigutatav veinisort. „Chianti Classico“ veinisordil Gran Selezione on eriomased keemilised, füüsikalised ja organoleptilised omadused, mis on kitsamalt määratletud kui „Chianti Classico“ aastakäiguveinide (vintage) või Riserva-veinide korral, ning seda tohib villida vaid tootja, kes peab seega välja valima optimaalseima „Chianti Classico“ veini.

See muudatus lisatakse koonddokumenti.

—	Punktis 4 „Veini(de) kirjeldus“ pealkirja „Chianti Classico Gran Selezione“ all.

—	Punktis 5 „Veinivalmistustavad“ pealkirja „Peamised veinivalmistustavad“ all.

—	Punktis 9 „Olulised lisatingimused“ pealkirja „Chianti Classico Gran Selezione“ all.

2.3.   Tootespetsifikaadi artikli 6 muudatus

„Chianti Classico“ organoleptiliste omaduste nõuetes on tehtud teatavad muudatused ja seoses keemilise koostisega on suurendatud suhkruvaba ekstrakti miinimumsisalduse piirväärtust. Viimastel aastatel on muu hulgas viinamarjasordi „Sangiovese“ uute kloonide kasutamise mõjul „Chianti Classico“ aastakäigu- ja Riserva-veinid muutunud struktureeritumaks ja suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus on suurenenud, võttes arvesse, et see ei ole peaaegu kunagi alla kehtestatud uute piirväärtuste (24 g/l aastakäiguveinidel ja 25 g/l Riserva-veinidel). Samuti on tehtud ettepanek, et Chianti Classico Gran Selezione veinidel peaks ekstraktisisaldus olema 26 g/l, sest see kategooria hõlmab kaua laagerdunud veine, mis on seetõttu täidlasemad.

„Chianti Classico“ Riserva-veinide puhul hõlmavad muudatused ettepanekut standardida võimalikult suures ulatuses seda liiki veinide tootmist.

See muudatus lisatakse koonddokumenti.

—	Punktis 4 „Veini(de) kirjeldus“ pealkirjade „Chianti Classico“, „Chianti Classico Riserva“ ja „Chianti Classico Gran Selezione“ all.

2.4.   Tootespetsifikaadi artikli 7 muudatus

Artikli 7 muudatused seonduvad üksnes kujutislogoga „Gallo Nero“ („must kukk“). Seadusandliku dekreedi nr 61/2010 artikli 17 lõike 7 kohaselt on kaitstud päritolunimetuse „Chianti Classico“ eristav tunnus musta kuke kujutis, mis peab alates 2005. aastast olema kantud kõikidele „Chianti Classico“ veini pudelitele, millel on märgis „DOCG“ (Denominazione di Origine Controllata e Garantita). Tootespetsifikaadi muutmise ettepanekus on teataval määral muudetud musta kuke kujutise stiili ja värvi; seega asendati varem kasutusel olnud logo selle uue versiooniga.

Kõnealune kujutislogo koos märkega „Gallo Nero“ ei tohi ühelgi juhul asendada kaitstud päritolunimetust „Chianti Classico“. Asjaomane tootemark on vaid täiendav element, mis peab olema kantud kaitstud päritolunimetusega „Chianti Classico“ veini pudelitele.

See muudatus lisatakse koonddokumenti.

—	Punktis 9 „Olulised lisatingimused“ pealkirjade „Chianti Classico“, „Chianti Classico Riserva“ ja „Chianti Classico Gran Selezione“ all (viimane element).

2.5.   Tootespetsifikaadi artikli 8 muudatus

Ettepanekuid esitav konsortsium on otsustanud keelata Toscanale iseloomuliku, korviga ümbritsetud pudeli (fiasco) kasutamise „Chianti Classico“ Riserva-veinide ja Chianti Classico Gran Selezione veinide puhul kooskõlas muudatusettepanekutega, mille eesmärk on suurendada toote kvaliteeti ning hoida selle mainet kõrgemasse turusegmenti kuuluva tootena.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Registreeritud tootenimetus

Chianti Classico

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Chianti Classico

—   Värvus: rubiinpunane, varieeruva intensiivsusega.

—   Aroom: intensiivne, lillelõhnaline, iseloomulik.

—   Maitse: kuiv, värske, aromaatne, kergelt tanniinine, kusjuures tanniinid muutuvad aja jooksul küpsemaks.

—   Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,0 %.

—   Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 24,0 g/l.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Chianti Classico Riserva

—   Värvus: intensiivne rubiinpunane, laagerdudes kaldub granaatpunasele.

—   Aroom: intensiivne, puuviljalõhnaline ja kauakestev.

—   Maitse: kuiv, hästi tasakaalustatud, väga tanniinine.

—   Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 12,5 %.

—   Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 25,0 g/l.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Chianti Classico Gran Selezione

—   Värvus: intensiivne rubiinpunane, laagerdudes kaldub granaatpunasele.

—   Aroom: vürtsikas ja kauakestev.

—   Maitse: kuiv, kestev ja tasakaalustatud.

—   Minimaalne üldalkoholisisaldus mahuprotsentides: 13,0 mahuprotsenti.

—   Suhkruvaba ekstrakti miinimumsisaldus: 26,0 g/l.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne üldhappesus	4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	130

Muud analüütilised omadused on kõikide käesoleva taotlusega hõlmatud veinide puhul kooskõlas asjaomaste Euroopa õigusaktidega.

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Chianti Classico Gran Selezione

Chianti Classico Gran Selezione veini tohib valmistada üksnes villija hallatavates viinamarjaistandustes kasvatatud viinamarjadest.

b.   Maksimaalne toodang

Chianti Classico, Chianti Classico Riserva ja Chianti Classico Gran Selezione:

52,5 hektoliitrit hektari kohta.

Chianti Classico, Chianti Classico Riserva ja Chianti Classico Gran Selezione:

7 500 kg viinamarju hektari kohta

6.   Määratletud piirkond

„Chianti Classico“ veini (sh sordid „Riserva“ ja „Gran Selezione“) tootmispiirkond paikneb Toscana maakonnas Firenze ja Siena provintside territooriumil. Tootmispiirkond piiritleti 31. juuli 1932. aasta ministeeriumidevahelise dekreediga.

Kirjeldus

Tootmispiirkonna piiride kirjeldus algab Siena provintsis paiknevast tsoonist ja lähtekoht on punkt, kus Siena ja Arezzo provintside vaheline piir ristub Borro Ambrella della Vena jäärakuga Pancole lähistel Castelnuovo Berardenga kommuunis.

Sellest kohast kulgeb piir mööda Ambra jõge ja üht selle lisajõge (nimetamata) kuni Ciarpella taluni, seejärel mööda Casa al Frate tallu suunduvat muularada. Sealt edasi läheb piir mööda kujuteldavat joont Ombrone jõeni (kõrgusel 298 meetrit).

Seejärel kulgeb piir mööda muularada, mis laskub kõrgusele 257 meetrit ja ühtib siis kaarikurajaga, mis viib Castelnuovo Berardengasse. See tee tõuseb kõrgusele 354 meetrit ja kulgeb seejärel mööda Malena Morta uurakut, kuni jõuab Borro Spugnaccio jääraku juurde. Sellest kohast alates kulgeb piir mööda Malena Morta uurakut Piallini (kõrgusel 227 meetrit), veidi maad mööda Malena Viva uurakut ja seejärel mööda kujuteldavat joont Santa Lucia (kõrgusel 252 ja 265 meetrit) ja Arbia jõe poole. Arbia jõe juures kulgeb piir ülesvoolu mööda Siena ja Castelnuovo Berardenga kommuune eraldavat halduspiiri.

Edasi läheb tootmispiirkonna piir piki Siena, Castelnuovo Berardenga, Castellina, Monteriggioni ja Poggibonsi kommuunide halduspiire, kuni ühtib Borro di Granaio jääraku juures Firenze provintsi piiriga, mida mööda kulgeb kuni Le Valli taluni. Sealt läheb piir mööda maanteed, möödudes San Giorgiost ja Cinciano allikatest ning kulgedes piki seda joont seni, kuni ühtib taas provintsidevahelise piiriga, mis on ühtlasi Poggibonsi ja Barberino kommuunide vaheline piir. Edasi kulgeb piir piki Drove jõge, kuni jõuab Firenze provintsi territooriumile. Tootmispiirkonna Firenzes paikneva tsooni piiride kirjeldus Kõigepealt kulgeb piir mööda Drove jõge kuni Mulino della Chiarani, kus see ühtib Tavarnelle ja Barberino kommuunide vahelise halduspiiriga; edasi läheb piir lühikest maad piki seda halduspiiri. Seejärel pöörab piir ida poole, kulgedes mööda väikest oja, möödudes Biricuccist ja Belvederest ning jõudes San Donato–Tavarnelle teele. Edasi kulgeb piir seda teed pidi Morocconi ning seejärel läheb piki kujuteldavat joont, mis Figlinellast möödudes jõuab Sambucani ja Pesa jõeni. Piki Pesa jõge kulgedes ühtib piir kõigepealt San Casciano in Val di Pesa ja Tavarnelle kommuunide vahelise halduspiiriga ning pärast Ponte Rottot kulgeb see uuesti mööda Pesa jõge. Sellest punktist alates ühtib tootmispiirkonna piir San Casciano ja Greve kommuunide halduspiiriga. Seejärel suundub „Chianti Classico“ tootmispiirkonna piir uuesti Siena provintsi ning kulgeb mööda Radda in Chianti ja Gaiole kommuunide halduspiiri ning lühikest maad piki Castelnuovo Berardenga kommuuni piiri, enne kui jõuab selle tsooni kirjelduse lõpp-punkti.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Sangiovese N.“– „Sangioveto“

8.   Seos(ed)

Chianti Classico, Chianti Classico Riserva ja Chianti Classico Gran Selezione

Morfoloogiliselt on piirkond mäekompleks, mis asetseb 200–600 m kõrgusel merepinnast; mäenõlvad ei ole kõrged, kuid on kohati järsud. Mis puudutab geoloogilist ehitust, siis domineerib piirkonnas kiltkivi (galestro), vaheldudes kohati nn soomusja savi (argille scagliose) ning peeneteralise lubjarikka liivakivi ja luitunud liivakiviga (alberese). Mullakiht on üldiselt õhuke, hiljuti moodustunud ning selle koostis varieerub liivakast savist veeriseni ja on keskmise savisisaldusega; keemilise koostise poolest iseloomustab seda vähene orgaanilise ainese ja omastatava fosfori sisaldus ning suur vahetatavate katioonide hulk. Mägisel maastikul tekivad kergesti tugevad vooluveed ning vete kontrollimine on väga raske, sealhulgas võttes arvesse sademete hulka teatavatel perioodidel aastas. Piirkonnas on kontinentaalne kliima: talvel võib temperatuur langeda väga madalale ja suvi on kuiv. Ööpäevane temperatuurikõikumine on mõõdukas ja aastane sademete hulk on umbes 850 mm.

Veinivalmistamise traditsioon on sellel territooriumil väga pikk, kusjuures ülestähendusi viidetega veinimaailmale leidub juba etruskide ja Rooma ajajärkudest. Keskaja lõpust alates on suurtel maa-aladel tegeletud viinapuuviljelusega, mis kujunes oluliseks sissetulekuallikaks ja omandas ka rahvusvahelise maine. Valmistatud veini on ajalooürikutes mainitud alates 1200. aastast ning esimene notariaalakt, milles viidatakse seoses selles piirkonnas valmistatud veiniga nimele „Chianti“, pärineb 1398. aastast. „Chianti Classico“ piirkond oli maailma esimene ametlikult piiritletud veinivalmistamispiirkond – see määratleti Toscana suurhertsog Cosimo III 1716. aasta teadaandes. Selles teadaandes piiritleti maa-ala, kus oli lubatud Chianti veini valmistada. Chianti veine toodeti ainult viinamarjasordist „Sangiovese“. Ajavahemikul 1834–1837 arendas Itaalia riigimees parun Bettino Ricasoli (kes oli 1861. aastal riigi peaminister) välja meeldiva punase poolvahuveini valmistamise retsepti, millest sai hiljem Chianti veini ametliku koostise (70 % „Sangiovese“ viinamarju, 15 % „Canaiolo“ viinamarju ja 15 % „Malvasia“ viinamarju) ning „Governo all'uso Toscano“ tehnika alus.

Kuna piirkonna toodanguga ei õnnestunud täita kasvavat nõudlust, hakati ka naaberpiirkondades veini valmistama samade süsteemide ja viinamarjakooslustega nagu Chianti piirkonnas. Seetõttu asutas 33 tootjat 1924. aastal konsortsiumi, et kaitsta Chianti veini ja selle päritolumärgist, ning 1932. aastal anti neile dekreediga õigus kasutada vanimast Chianti viinamarjakasvatuspiirkonnast pärit veinidel märgist „Classico“, mis tähistab ajaloolises piirkonnas valmistatud veini. 1996. aastal – pärast 70 aasta pikkuseks kujunenud menetlust – tunnistati Chianti Classico vein Chianti tavaveinist eraldiseisvaks ning sellele väljastati eraldi tootespetsifikaat.

Selle veini valmistajad on alati eelistanud kasutada kohalikku „Sangiovese“ viinamarja ning endiselt hoitakse au sees kasvatustehnikaid, mis ei mõjuta viinamarjade eriomadusi.

Viinapuude traditsiooniliste kujundamismeetoditena kasutatakse Guyot' süsteemi (nn Toscana kaar) ja lühivõrsete lõikamist. Kindlaks on määratud ka viinamarjasaak ja veinikogus hektari kohta – 7,5 tonni viinamarju või 52,50 hl veini. Need piirnormid on Itaalias madalaimad. Aastakäiguveine ei tohi tarbimiseks ringlusse lubada enne saagi koristamisele järgneva aasta 1. oktoobrit.

Tänu looduslike ja inimfaktorite kooslusele on „Chianti Classico“ veinil puuviljane, ümar, kuiv ja aromaatne maitse, sügavpunane värvus, hea struktuur ja mõõdukas happesus ning alkoholisisaldus ei jää alla 12 %.

„Chianti Classico“ veinide valmistamisel kasutatav põhiline viinamarjasort „Sangiovese“ on tundlik väliste tegurite suhtes ning eristub teistest viinamarjasortidest selle poolest, et suudab kohanduda kasvupinnase ja selle omadustega. Ei ole juhus, et „Sangiovese“ viinamarjad kasvavad kõige paremini vaid mõnes Toscana maakonna piirkonnas. „Chianti Classico“ veini üks eriomane organoleptiline omadus on bukett kõnealuse piirkonna liivakivipinnasele iseloomulikust iirisest ja kannikesest, millele lubjarikas pinnas lisab metsamarjade aroominüansi.

Tänu kliimatingimustele, mägisele maastikule ja maa-ala pinnamoele on piirkonnas ohtralt päikesevalgust, mis võimaldab viinamarjadel korralikult küpseda. Kõrged suvised temperatuurid, rohke päikesevalgus septembri ja oktoobrini ning üsna suur ööpäevane temperatuurikõikumine võimaldavad viinamarjadel aeglaselt küpseda, tagades „Chianti Classico“ eriomaste organoleptiliste ja keemiliste omaduste, eeskätt värvuse, buketi ja alkoholisisalduse väljakujunemise. Kuna viinamarjasaak hektari kohta on väike, saavutavad viinamarjad suhkrusisalduse, mis omakorda võimaldab valmistada veini alkoholisisaldusega vähemalt 12 °. Veinivalmistustavad võivad olenevalt viinamarjasordist erineda; enamasti töödeldakse eri sorti viinamarjad eraldi, et organoleptilised omadused täielikult avalduksid.

„Chianti Classico“ veini mainet ja selle pärandit aitab alal hoida veinikasvatajate professionaalsus, millest annab tunnistust kõnealuse territooriumi ajalugu.

9.   Olulised lisatingimused

Chianti Classico, Chianti Classico Riserva ja Chianti Classico Gran Selezione

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

villimine kindlaksmääratud piirkonnas.

Tingimuse kirjeldus

Määratletud piirkonnas villimise nõue on kehtestatud kooskõlas ELi õigusega (määruse (EÜ) nr 607/2009 artikkel 8) ja liikmesriigi õigusega (8. aprilli 2010. aasta seadusandliku dekreedi nr 61 artikli 10 lõiked 3 ja 4, nüüd seaduse nr 238/2016 artikli 35 lõiked 3 ja 4). Kooskõlas eespool nimetatud õigusaktidega peab villimine (välja arvatud teatavates tootespetsifikaadi artiklis 5 osutatud varem väljakujunenud olukordades) toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, et kaitsta „Chianti Classico“ kvaliteeti ja mainet ning tagada selle päritolu ja asjaomaste kontrollimenetluste tõhusus. „Chianti Classico“ veini eriomadused ja kvaliteet, mis on seotud geograafilise päritolupiirkonnaga ja nimetuse mainega, on paremini tagatud juhul, kui vein villitakse tootmispiirkonnas, kuna kõikide transpordi ja villimisega seotud tehniliste eeskirjade kohaldamine ja järgimine on usaldatud piirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele, kellel on olemas vajalikud teadmised ja oskusteave, samuti huvi hoida alal väljakujunenud mainet. Lisaks tagab kõnealune nõue selle, et veinitootjate villimisprotsessi kontrollivad tõhusalt ja süstemaatiliselt pädevad asutused – selline korraldus aitab vältida kõiki riske, mis võivad kaasneda juhul, kui toode transporditaks villimiseks väljapoole tootmispiirkonda. Seega tuleb see nõue kasuks veinitootjatele endile, kellel on soov ja vastutus alal hoida kaitstud päritolunimetuse kvaliteeti ja mainet.

Chianti Classico Gran Selezione

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted.

Tingimuse kirjeldus

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 66 lõikega 1 võib liidus turustatavate veinide etikettidel esitada viite teatavatele tootmismeetoditele. „Gran Selezione“ tähistab veine, mis on valmistatud konkreetsete kitsalt määratletud viinamarjakasvatuse ja veini töötlemise meetodite abil. Täpsemalt tohib neid veine valmistada üksnes villija hallatavatest viinamarjaistandustest saadud viinamarjadest. Neile ei tohi lisada mujalt pärit saadusi ning neil peavad olema paremad füüsikalis-keemilised ja organoleptilised omadused kui Riserva-veinidel. Kokkuvõttes oli tingimuse eesmärk tagada, et viinamarjakasvatus ja veini villimine toimuks sama ettevõtja juures, kehtestamata villimispiirkonna suhtes täiendavaid piiranguid lisaks nendele, mis on kogu kaitstud päritolunimetuse jaoks juba sätestatud ja põhjendatud. Gran Selezione on „Chianti Classico“ tootevaliku tipus ning nende veinide valmistamiseks valivad viinamarjakasvatajad omal vastutusel oma valdustest hoolikalt välja parimad istandused ja viinamarjad. Gran Selezione veini tootjatele esitatav lisanõue, mille kohaselt peavad nad veini villima ise, tuleneb vajadusest tagada kõnealuse iseäranis kompleksse ja ainulaadse toote eriomadused. Seetõttu on Gran Selezione veini puhul võrreldes „Chianti Classico“ tavaveiniga veelgi olulisem, et viinamarjakasvatus ning veini valmistamine ja villimine toimuks ühe ettevõtja juures, kuna sel viisil lasub vastutus toote kvaliteedi tagamise eest ühel ettevõtjal.

Chianti Classico, Chianti Classico Riserva ja Chianti Classico Gran Selezione

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusnormid.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted.

Tingimuse kirjeldus

Seadusandliku dekreedi nr 61/2010 artikli 17 lõike 7 (nüüd seaduse nr 238/2016 artikli 41 lõike 9) kohaselt on kaitstud päritolunimetuse „Chianti Classico“ eristav tunnus musta kuke kujutis, mis peab alates 2005. aastast olema kantud kõikidele „Chianti Classico“ veini pudelitele, millel on märgis „DOCG“ (Denominazione di Origine Controllata e Garantita).

Kõnealune kujutislogo koos märkega „Gallo Nero“ ei tohi ühelgi juhul asendada kaitstud päritolunimetust „Chianti Classico“. Asjaomane tootemark on vaid täiendav element, mis peab olema kantud kaitstud päritolunimetusega „Chianti Classico“ veini pudelitele.

Link tootespetsifikaadi juurde

https://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/8292