30.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 25/38

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/141,

29. jaanuar 2018,

millega muudetakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2011 vastu otsuse 2011/72/ÜVJP (1).

(2)

Otsuses 2011/72/ÜVJP sätestatud piiravaid meetmeid kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2018. Nimetatud otsuse läbivaatamise tulemusel tuleks piiravate meetmete kehtivust pikendada 31. jaanuarini 2019. Kannet ühe isiku kohta tuleks muuta.

(3)

Otsust 2011/72/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/72/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Käesolev otsus kehtib kuni 31. jaanuarini 2019. Otsus vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Vajaduse korral võib selle kehtivust pikendada või seda muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.“

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 29. jaanuar 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

R. PORODZANOV

(1)  Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 28, 2.2.2011, lk 62).

LISA

Otsuse 2011/72/ÜVJP lisas esitatud kanne järgmise isiku kohta asendatakse allpool toodud kandega:

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

„5.

Fahd Mohamed Sakher Ben Moncef Ben Mohamed Hfaiez MATERI

Tuneeslane, sündinud 2. detsembril 1981 Tunises, Naïma BOUTIBA poeg, abielus Nesrine BEN ALIGA, kasutab isikutunnistust nr 04682068.

Isik, kelle suhtes Tuneesia ametivõimud on alustanud kohtumenetlust seoses kaasaaitamisega Tuneesia avaliku sektori vahendite omastamisele avaliku võimu kandja poolt; kaasaaitamisega ametiseisundi kuritarvitamisele avaliku võimu kandja (endine president Ben Ali) poolt, et saavutada põhjendamatut eelist kolmandale isikule ja põhjustada valitsusele kahju; avaliku võimu kandja, endise presidendi Ben Ali, õigusvastase mõjutamisega, et otseselt või kaudselt saavutada eeliseid teise isiku jaoks, ning seoses kaasaaitamisega süüteole, milleks oli ametiisikult avaliku sektori vahendite vastuvõtmine, olles teadlik, et see on alusetu, ja nende vahendite kasutamine enda või oma pereliikmete isiklikes huvides.“