30.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 314/12

(1)

2005. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Meetmed seisnesid 7,6–46,7 % suuruse väärtuselise dumpinguvastase tollimaksu kohaldamises (edaspidi „esialgsed meetmed“).

(2)

2008. aasta juulis, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast ex officio osalist vahepealset läbivaatamist, täpsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 684/2008 (3) meetmete ulatust ja jättis esialgsete dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast välja teatavad tooted, nagu tõstukid, virnastajad, käärkahveltõstukid ja kaaluga kahveltõstukid, mis leiti erinevat käsikahveltõstukitest oma omaduste, erifunktsioonide ning kasutusotstarbe poolest.

(3)

2009. aasta juunis, pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 499/2009 (4)„kõigi ülejäänud äriühingute suhtes“ kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1174/2005, Taist lähetatud käsikahveltõstukitele, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Taist pärinevana või mitte.

(4)

2011. aasta oktoobris, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist, kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1008/2011 (5) HRVst pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(5)

2013. aasta aprillis, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist, muutis nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 372/2013 (6) määrust (EL) nr 1008/2011 ja kehtestas HRVst pärit käsikahveltõstukite liitu impordi suhtes 70,8 % suuruse tollimaksumäära.

(6)

2014. aasta septembris, pärast alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohast uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist, muutis komisjon rakendusmäärusega (EL) nr 946/2014 (7) määrust (EL) nr 1008/2011, kehtestades Ningbo Logitrans Handling Equipment Co. käsikahveltõstukite impordi suhtes 54,1 % suuruse individuaalse tollimaksumäära.

(7)

2016. aasta augustis, pärast alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendas komisjon kehtivaid lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse rakendusmäärusega (EL) 2016/1346 (8) HRVst pärit väheste muudatustega (šassiisse (tõstekahvlitesse) sisseehitamata kaalunäidusüsteemiga) käsikahveltõstukite impordile.

(8)

Kehtivad meetmed seisnevad 70,8 % suuruse määraga väärtuselise dumpinguvastase tollimaksu kohaldamises HRVst pärit käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes.

(9)

Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (9) sai komisjon taotluse HRV suhtes kehtivate meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(10)

Taotluse esitasid kaks liidu tootjat – Toyota Material Handling Manufacturing Sweden AB ja PR Industrial S.r.l. – (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle toodang moodustab üle 25 % liidu käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade kogutoodangust.

(11)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ning liidu tootmisharule kahju tekitamise jätkumise.

(12)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 12. oktoobril 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (10) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt.

(13)

19. juulil 2017 algatas komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 13 rakendusmäärusega (EL) 2017/1348 (11) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega dumpinguvastastest meetmetest, mida kohaldatakse Vietnamist lähetatud käsikahveltõstukite ja nende oluliste osade impordi suhtes olenemata sellest, kas neid tooteid deklareeritakse Vietnamist pärinevatena või mitte.

(14)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajaid, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, Hiina ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid, kutsudes neid uurimises osalema.

(15)

Huvitatud isikutel oli võimalus teha oma seisukohad teatavaks ja taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(16)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb kolmanda turumajandusliku riigina alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Brasiiliat (edaspidi „võrdlusriik“). Huvitatud isikutel oli võimalus selle kohta märkusi esitada. Ühtegi märkust ei esitatud.

(17)

Komisjon võttis ühendust Brasiilia ametiasutustega ja teatas Brasiilia kahele teadaolevale käsikahveltõstukite tootjale uurimise algatamisest ning kutsus neid üles uurimises osalema. Üks Brasiilia tootja oli valmis koostööd tegema. Ükski teine teadaolev tootja ega ükski teine Brasiilia tootja ei vastanud.

(18)

Komisjon soovis teha koostööd ka muude võimalike võrdlusriikide teadaolevate tootjatega ning võttis ühendust India, Kambodža, Malaisia, Taiwani, Türgi ja USA asjaomaste ametiasutustega, paludes neil esitada nende tootjate ühenduste ja tootjate nimed ja aadressid, kes teadaolevalt toodavad ja müüvad käsikahveltõstukeid nende turul. Ükski riik, kellega ühendust võeti, sellist teavet siiski ei esitanud, ja ükski nende riikide tootja ei nõustunud koostööd tegema.

(19)

Nagu eespool põhjenduses 17 mainitud, tegi koostööd ainult Brasiilia, mille kahest suurest tootjast üks soostus koostööd tegema. Igal juhul peetakse Brasiiliat pärast kättesaadava turuteabe täiendavat uurimist sobivaks võrdlusriigiks ka tema konkurentsivõimelise turu pärast. Tõelisest konkurentsist annavad tunnistust vähemalt kahe omamaise tootja olemasolu ja faktid impordi kohta. Brasiilias ei ole kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid ja 14 % suurusest tavapärasest enamsoodustusrežiimi imporditollimaksust hoolimata leiti, et Brasiilia turg on impordile avatud, nagu Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse avalikult kättesaadavad impordiandmed (12) 2012.–2016. aasta kohta näitavad. Uurimisel ei tuvastatud, et Brasiilia ei oleks sobiv valik, arvestades tema konkurentsivõimelist turuolukorda. Seega valiti võrdlusriigiks Brasiilia.

(20)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimi.

(21)

Arvestades HRV eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(22)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti HRV eksportivatel tootjatel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Kuid ükski eksportiv tootja sellele üleskutsele ei vastanud. Seetõttu ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(23)

Arvestades sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks teha väljavõtteline uuring kooskõlas alusmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Kuid ükski sõltumatu importija ei avaldanud soovi koostööd teha. Seetõttu ei peetud väljavõttelise uuringu tegemist vajalikuks.

(24)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Läbivaatamistaotluse kohaselt on liidus kuus käsikahveltõstukite tootjat. Käesoleva uurimise raames andis endast teada viis liidu tootjat. Uurimise algatamise ajal oli teada veel üks liidu tootja. Nende kuue liidu tootja toodang moodustab kogu liidu toodangu. Komisjon kavatses uurida kõiki kuut tootjat ja väljavõttelist uuringut ei kohaldatud. Komisjon teatas sellest kõigile huvitatud isikutele ja kutsus neid üles märkusi esitama. Ettenähtud tähtajaks ei saadud ühtegi märkust.

(25)

Küsimustikud saadeti kuuele teadaolevale liidu tootjale ja kahele Brasiilia käsikahveltõstukite tootjale. Komisjoni küsimustikule vastas viis liidu tootjat ja üks Brasiilia käsikahveltõstukite tootja.

(26)

Ükski kasutaja ei esitanud uurimise käigus komisjonile mingit teavet ega andnud endast teada.

(27)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(28)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine kestis 1. jaanuarist 2013 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(29)

Vaatlusaluseks tooteks on Hiina Rahvavabariigist pärit käsikahveltõstukid ja nende olulised osad, st šassii ja hüdraulikaseadmed, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 8427 90 00 (TARICi koodid 8427900011, 8427900013 ja 8427900019) ja ex 8431 20 00 (TARICi koodid 8431200011, 8431200013 ja 8431200019) alla. Selle toote suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid laiendati samasugusele tootele, mis esitatakse importimisel koos nn kaalunäidusüsteemiga, mis koosneb šassiisse sisseehitamata kaalumismehhanismist, see tähendab, mis ei ole käsikahveltõstukisse sisse ehitatud, ning mis praegu kuulub TARICi koodide 8427900030 ja 8431200050 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). Seda tootemääratlust ajakohastati komisjoni 8. augusti 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/1346 parandusega (13).

(30)

Uurimine (nagu esialgne uuriminegi) kinnitas, et vaatlusalusel tootel ning HRVs toodetud ja selle siseturul müüdud toodetel, võrdlusriigis toodetud ja selle turul müüdud toodetel ning liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ja kasutusalad, ning seega käsitatakse neid alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(31)

Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines dumping ning kas kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise.

(32)

Nagu on märgitud põhjenduses 22, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Seepärast teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võidakse Hiina eksportiva tootja puhul kasutada kättesaadavaid andmeid, et kindlaks teha, kas dumpingut praegu esineb ja milline on dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus. Komisjon ei saanud Hiina ametiasutustelt selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(33)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu olemasolu ning selle jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, mille hulka kuulusid eelkõige:

(34)

Ühe eksportiva tootja suhtes kohaldati alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohase uut eksportijat käsitleva läbivaatamise raames turumajanduslikku kohtlemist, nagu on märgitud põhjenduses 7. Selle eksportiva tootja koostööst keeldumise tõttu võeti tema puhul normaalväärtuse arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt arvesse kättesaadavaid andmeid.

(35)

Normaalväärtus määrati kindlaks, lähtudes ekspordihindadest toodete eksportimisel asjaomasesse kolmandasse riiki, korrigeerituna Hiina tehasehindade tasemele. Käesoleval juhul kasutati Hiinast pärit käsikahveltõstukite USAsse impordi andmeid (14). 2016. aasta imporditi USAsse umbes 424 000 HRVst pärit käsikahveltõstukit väärtusega umbes 76,115 miljonit USA dollarit. Pärast sama aasta euro keskmise vahetuskursi kohaldamist ning samas ulatuses mereveo- (5,5 %), merekindlustus- (0,05 %) ja riigisisese veo kulude (1,67 %) kohanduste mahaarvamist, nagu kasutati põhjenduses 5 märgitud osalises vahepealses läbivaatamises, arvutati tehasehind.

(36)

Seda peeti käesoleva aegumise läbivaatamise raames kõige põhjendatumaks meetodiks, kuna koostööst keeldumise tõttu ei olnud muu teave kättesaadav.

(37)

Selle eksportiva tootja ekspordihinna arvutamisel tugineti tema vaatlusaluse toote impordile liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu see on registreeritud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis.

(38)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tehasehindade põhjal arvutatud ekspordihinda. Õiglase võrdluse eesmärgil kohandati nii ekspordihinda kui ka normaalväärtust hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Alusmääruse artikli 18 kohaselt tehti põhjenduses 5 märgitud osalise vahepealse läbivaatamise järeldustes kasutatud teabe põhjal kohandusi seoses mereveo-, käitlemis- ja riigisisese veo kuludega.

(39)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(40)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist Ningbo Logitrans Handling Equipment Co. puhul 5,7 %.

(41)

Nende Hiina eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldatud esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist, tuleks normaalväärtus kindlaks määrata alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt, st asjaomases turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik“) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(42)

Nagu põhjendustes 16–18 selgitatud, valiti võrdlusriigiks Brasiilia ja uurimises tegi koostööd üks Brasiilia tootja. Normaalväärtus määrati sellega seoses kindlaks võrdlusriigis toimunud käsikahveltõstukite kasumliku müügi (mis moodustas üle 20 % kogumüügist) tehasehindade põhjal ja kõigil muudel juhtudel arvutati alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt.

(43)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tehti ekspordihinnad vastavalt alusmääruse artiklile 18 kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi alusel, millest selgus kõnealuste tootjate import liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selleks et arvutada ekspordihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kasutati eelkõige impordihindu, mis on esitatud põhjenduses 70 ja millest arvati maha samas ulatuses mereveo-, käitlemis- ja riigisisese veo kulude kohandused, nagu kasutati põhjenduses 5 märgitud osalise vahepealse läbivaatamise järeldustes.

(44)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tehasehindade põhjal arvutatud ekspordihinda. Õiglase võrdluse eesmärgil kohandati põhjendatud juhtudel ekspordihinda ja normaalväärtust hindu ja nende võrreldavust mõjutavate erinevuste arvessevõtmiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Alusmääruse artikli 18 kohaselt tehti põhjenduses 5 märgitud osalise vahepealse läbivaatamise järeldustes kasutatud teabe põhjal kohandusi seoses mereveo-, käitlemis- ja riigisisese veo kuludega.

(45)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kaalutud keskmist normaalväärtust eespool kirjeldatud viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(46)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus, vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist kõigi selliste HRV tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldatud esialgse uurimise raames turumajanduslikku kohtlemist, 29,2 %.

(47)

Lisaks dumpingu avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksporditegevus muudes kolmandates riikides ning liidu turu atraktiivsus.

(48)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtuti dumpingu kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest andmetest, nimelt põhjenduses 22 mainitud allikatest.

(49)

Muude teabeallikate puudumise tõttu analüüsiti Hiina toodangut ja tootmisvõimsust taotluse esitajate poolt uurimise käigus 22 suurima Hiina tootja kohta esitatud andmete alusel.

(50)

Selle põhjal hinnati Hiina tootmisvõimsuse suuruseks vähemalt 2,5 miljonit ühikut aastas, tegeliku toodangu suuruseks umbes 2 miljonit ühikut aastas ja Hiina vaba tootmisvõimsuse suuruseks seega vähemalt pool miljonit ühikut aastas. See on siiski tagasihoidlik hinnang, sest taotluse esitajate väitel on veel 34 teadaolevat Hiina äriühingut, kes toodavad Hiinas käsikahveltõstukeid väiksemas mahus.

(51)

See hinnanguline vaba tootmisvõimsus vastab umbes 100 %-le liidu turu keskmisest aastasest kogutarbimisest 2014.–2016. aastal. Vastupidiste tõendite puudumise tõttu pidas komisjon seda hinnangut põhjendatuks.

(52)

Seoses Hiina eksporditegevusega muudes kolmandates riikides ei ole vaatlusaluse toote kohta eraldi statistika kättesaadav. Hiina ekspordistatistika andmebaasi asjakohased kaubakoodid hõlmavad ka muid tooteid, täpsemalt tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud mootorita veokeid, millel on käsikahveltõstukitest kõrgem ühikuhind, mis tõstab keskmist ekspordihinda.

(53)

Läbivaatamistaotluses ei ole andmeid esitatud. Ekspordimahu suundumuste ligikaudse näitajana saab kasutada Hiina ekspordistatistika andmebaasi, kuid siiski eespool põhjenduses 52 esile toodud piirangutega (15). Selle põhjal tehti kindlaks, et ekspordimahud püsisid 2014.–2016. aastal märkimisväärsed ja suhteliselt stabiilsed.

(54)

Hiina ekspordiandmebaasi kohaselt oli keskmine müügihind ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 221 eurot ühiku kohta, samal ajal kui muude kolmandate riikide turgudel oli see ainult 162 eurot ühiku kohta. Samadel põhjustel, mida on kirjeldatud eespool põhjenduses 52, tuleks meenutada, et vaatlusaluse toote hinnatase muudes kolmandates riikides on tegelikult isegi madalam.

(55)

Hiina sisetarbimise kohta oli taotluses märgitud, et see on umbes pool miljonit ühikut aastas. Arvestades koostööst keeldumist ja muude andmete puudumist, ei ole siiski täiendavaid tõendeid Hiina suutlikkuse kohta vabast tootmisvõimsusest tulenev toodang tulevikus ära tarbida. Sellegipoolest on liidu turg vaatlusalusele tootele eeldatavasti atraktiivne, nagu selgub allpool põhjendustest 56 ja 57.

(56)

Liidu turg on Hiina eksportivatele käsikahveltõstukite tootjatele alati atraktiivne olnud. Seda näitavad nende pidev kohalolek alates esialgsest uurimisest ning varem kehtinud meetmetest Tai kaudu (nagu märgitud põhjenduses 3) ja väheste muudatustega toote abil (nagu märgitud põhjenduses 7) kõrvalehoidmiseks tehtud jõupingutused.

(57)

Lisaks kinnitab liidu turu atraktiivsust asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad saavad liidu turul küsida kõrgemat hinda kui muude kolmandate riikide turgudel keskmiselt, nagu mainitud põhjenduses 54.

(58)

Komisjon leidis eeltoodu põhjal, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on dumpingu jätkumine väga tõenäoline. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaalide põhjal liidu turule suunatud impordi puhul on tõenäoline, et Hiinast pärit import jätkub dumpinguhinnaga. Lisaks, pidades silmas Hiina märkimisväärset tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust (olgugi et puuduvad viited tarbimissuutlikkusele) ning liidu turu atraktiivsust, on tõenäoline, et see import siseneb liidu turule endiselt suurtes kogustes, mis tõenäoliselt märkimisväärselt suurenevad, kui meetmetel lastakse aeguda.

(59)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kuus liidu tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(60)

Ainult viis liidu tootjat vastasid küsimustikule. Kuues liidu tootja oli valmis koostööd tegema, kuid ei vastanud küsimustikule. Tema toodang moodustab 2 % liidu kogutoodangust. Seetõttu sai komisjon teha oma järeldused viie tootja põhjal, kelle toodang moodustab 98 % liidu kogutoodangust, ning kuuendat tootjat käsitleva hinnangu põhjal, mis saadi käesoleva uurimise käigus esitatud teabest.

(61)

Komisjon arvutas liidu tarbimise liidu tootmisharu müügimahu alusel liidu turul ja Eurostati impordiandmete põhjal.

(62)

Liidu tootmisharu kogumüügi kindlakstegemisel lähtuti viie liidu tootja poolt küsimustikule antud vastustest ja kuuenda äriühingu puhul tema turuosal põhinevast hinnangust.

(63)

Nende andmete alusel arenes liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(64)

Alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes liidu tarbimine 46 %. 2014.-2015. aastal see vähenes, kuid suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas 2014. aastaga samale tasemele.

(65)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd ei teinud, kasutas komisjon vaatlusalusel perioodil HRVst liitu suunatud impordi mahu ja hindade kindlakstegemiseks kättesaadavat Eurostati statistikat.

(66)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

(67)

Hiinast pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 64 %. Import vähenes peamiselt 2013.–2015. aastal, ent läbivaatamisega seotud uurimisperioodi impordi maht oli 2015. aasta mahuga samal tasemel.

(68)

Selle vähenemise puhul tuleb silmas pidada 2013. aastal pärast põhjenduses 5 mainitud vahepealset läbivaatamist toimunud dumpinguvastase tollimaksu tõusu (46,7 %-st 70,8 %-ni).

(69)

Hiina turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 66 %-st 16 %-ni, mis tähendab kokkuvõttes 50-protsendipunktilist (ehk 75 %) vähenemist.

(70)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad

(71)

Hiinast pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil pidevalt ja 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kokku 32 %.

(72)

Kuna ükski käesoleva uurimisega hõlmatud Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, võrdles komisjon hinna allalöömise kindlaksmääramiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmist:

(73)

Selle põhjal lõid Hiinast pärit impordi hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad 1,9 % alla (või 41 %, kui arvestada Hiina impordihindu ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta).

(74)

Liitu suunatud impordi maht muudest kolmandatest riikidest kui vaatlusalusest riigist on esitatud allpool toodud tabelis. Koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel. Nende põhjal muutus kolmandatest riikidest pärit import liitu järgmiselt.

Tabel 4

Kolmandatest riikidest pärit impordi mahud, turuosa ja hinnad

(75)

Kolmandate riikide turgudelt pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt (suurenedes 16 643 ühikust 2013. aastal 258 217 ühikuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes nende ühendatud turuosa 49 %-ni. Selle suurenemise puhul tuleks silmas pidada põhjenduses 69 käsitletud Hiina impordi turuosa vähenemist (– 75 %).

(76)

Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind tõusis 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel 13 %.

(77)

Kõnealuse impordi puhul suurenes vaatlusalusel perioodil järsult Malaisiast pärit impordi maht ja selle turuosa kasvas 1 %-st 2013. aastal 34 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Malaisiast pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 27 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid need keskmiselt 3 % madalamad kui Hiina hinnad (ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta) ja 13 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(78)

Vietnamist pärit impordi maht suurenes samuti märkimisväärselt ja selle turuosa kasvas 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 2 %-st 11 %-ni. Vietnamist pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 21 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid need keskmiselt 12 % madalamad kui Hiina hinnad (ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta) ja 22 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad.

(79)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatud mõju uurimine kõigi majandusnäitajate hindamist, mis kujundasid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda.

(80)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid küsimustiku vastustes esitatud andmete põhjal ning andis kuuenda tootja kohta hinnangu käesoleva uurimise käigus esitatud teabe põhjal. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid viie küsimustikule vastanud liidu tootja vastustes esitatud andmete põhjal.

(81)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus ning varasemast dumpingust taastumine.

(82)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, keskmine ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(83)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Liidu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(84)

2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes liidu tootmisharu toodang pidevalt, 68 % kogu vaatlusalusel perioodil, samal ajal kui tema tootmisvõimsus püsis suhteliselt stabiilne, kasvades sel perioodil vaid 3 %. Sellest tulenevalt suurenes tootmisvõimsuse rakendamine 64 %. Sellest suurenemisest hoolimata jäi tootmisvõimsuse rakendamine madalale tasemele ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 54 %-ni.

(85)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(86)

Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele liidus suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt ja märkimisväärselt (kokku 72 %).

(87)

Turuosa vähenes 2013.-2014. aastal 9 %, sest müügimaht kasvas aeglasemalt (36 %) kui tarbimine (49 %). Järgmisel aastal suurenes müügimaht 12 %, samal ajal kui tarbimine vähenes 21 %. Sellest tulenevalt kasvas turuosa 42 %. Lõpuks vähenes liidu turuosa 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 8 %.

(88)

Alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, kui tarbimine kasvas (34 %), suurenes müügimaht (72 %), nagu märgitud põhjenduses 64. Peale selle suurenes sel perioodil 34 % ka muudest kolmandatest riikidest (v.a Hiina) pärit impordi maht, nagu on märgitud põhjenduses 75, samal ajal kui Hiinast pärit impordi maht vähenes 64 % (vt põhjendus 67). Sellest tulenevalt suurenes liidu tootmisharu turuosa 30 %-st 2013. aastal 35 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (5-protsendipunktine kasv).

(89)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(90)

Liidu tootmisharu töötajate arv suurenes vaatlusalusel perioodil 30 %. Kuna toodang suurenes sel perioodil veelgi kiiremini (st 68 %), kasvas tootlikkus, mis kajastab töötaja kohta toodetud keskmist ühikuarvu, 29 %.

(91)

HRVst pärit impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed esimest korda 2005. aastal. Nende meetmete määra tõsteti 2013. aastal pärast vahepealset läbivaatamist.

(92)

Nagu märgitud põhjendustes 40 ja 46, ületasid tuvastatud dumpingumarginaalid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil miinimumtaset. HRVst pärit impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 34 %, mis tähendas ka Hiina turuosa vähenemist 66 %-st 2013. aastal 16 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu kirjeldatud põhjenduses 73, lõid Hiinast pärit impordi hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul 1,9 % alla. Kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid võib seetõttu pidada tõhusaks. Liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil oma müügimahtu ja turuosa märkimisväärselt suurendada, mis mõjus positiivselt tema finantsolukorrale ja võimaldas seetõttu taastuda varasema kahjustava dumpingu mõjust.

(93)

Viie liidu tootja keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad ja ühikuhinnad

(94)

Liidu tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil kokku 9 %. Samal ajal vähenes liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu 18 %. Vähenemise peamine põhjus oli tooraine (st terase) hinna langus.

(95)

Küsimustikule vastanud viie liidu tootja keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(96)

Liidu tootja keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini veidi (3 %). 2013.-2014. aastal see esialgu suurenes, kuid vähenes seejärel pidevalt, langedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2013. aastast madalamale tasemele.

(97)

Küsimustikule vastanud viie liidu tootja laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(98)

Liidu tootmisharu lõppvarud suurenesid 2013.-2014. aastal 60 % ja vähenesid seejärel 2014.-2015. aastal 59 %. 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenesid varud taas 34 %. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenesid lõppvarud kokkuvõttes 35 %.

(99)

Kui aga lõppvarusid vaadelda protsendina toodangust, toimus vaatlusalusel perioodil 20 % suurune vähenemine.

(100)

Küsimustikule vastanud viie liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(101)

Komisjon tegi viie küsimustikule vastanud liidu tootja kasumlikkuse kindlaks liidus sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus suurenes – 5,7 %-lt 2013. aastal + 4,6 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu oli kahjumis kogu vaatlusalusel perioodil, välja arvatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(102)

Rahavoog, mis näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada, kahekordistus vaatlusalusel perioodil.

(103)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 21 % ja eriti 2014. aastal, kui need olid 201 % suuremad kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks oli see, et üks liidu tootja omandas äriüksuse, mis toodab osaliselt käsikahveltõstukeid.

(104)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See suurenes – 96 %-lt 2013. aastal 68 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Investeeringutasuvuse kasv (+ 170 %) on kokkuvõttes üldiselt kooskõlas kasumlikkuse suurenemisega (181 %) vaatlusalusel perioodil.

(105)

Tänu kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele, eriti pärast nende tõusu 70,8 %-ni 2013. aastal põhjenduses 5 mainitud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi möödudes, sai liidu tootmisharu hakata varasema kahjustava dumpingu mõjust taastuma.

(106)

Vaatlusalusel perioodil paranesid märgatavalt peaaegu kõik näitajad, täpsemalt tootmismaht, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, tööhõive, tootlikkus, varud, investeeringud ja investeeringutasuvus ning lõpuks kasumlikkus. Ühiku tootmiskulu vähenes osaliselt väiksemate toorainekulude ja tootmismahu suurenemise tulemusena.

(107)

Ent liidu tootmisharu hakkas varasemast dumpingust taastuma alles hiljuti ja see taastumine on siiski tagasihoidlik. Seda tõendab asjaolu, et liidu tootmisharul õnnestus saada kasumit alles vaatlusaluse perioodi lõpus, st läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samuti sai liidu tootmisharu hoolimata tarbimise järsust kasvust (+ 46 %) oma turuosa suurendada vaid 5 protsendipunkti võrra.

(108)

Kokkuvõttes ei kandnud liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Nagu eespool mainitud, on liidu tootmisharu olukord siiski ebakindel, sest see hakkas taastuma alles hiljuti.

(109)

Uurimisel selgus, et import Hiinast toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(110)

Arvestades järeldust, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, analüüsiti, kas meetmete aegumise korral oluline kahju korduks. Komisjon võttis seda analüüsi tehes arvesse põhjendustes 49–57 kirjeldatud järeldusi:

(111)

Lisaks hindas komisjon Hiina impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharule, kui see peaks jätkuma suurtes kogustes.

(112)

Selleks et hinnata Hiinast liidu turule suunatud impordi tõenäolisi hindu meetmete kehtetuks tunnistamise korral, kasutas komisjon Hiina impordi hindu ilma läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kohaldatud dumpinguvastaste tollimaksudeta. Selle põhjal lööksid Hiina hinnad liidu tootmisharu müügihinnad keskmiselt umbes 41 % alla, nagu on märgitud eespool põhjenduses 73.

(113)

Sellise suure hinnasurvega kokku puutudes väheneb liidu tootmisharu kasumlikkus tõenäoliselt kohe, millega kaasneb isegi tagasi kahjumisse jõudmise risk. Liidu tootmisharu on kas sunnitud oma hindu langetama, millel on kasumlikkusele otsene negatiivne mõju, või ta võib oma hinnad muutmata jätta, püüdes kasumlikkust säilitada. Nagu varem täheldatud, mõjuks see siiski tema müügimahule negatiivselt, tuues kasu Hiina eksportijatele. Müügimahu vähenemise korral suureneks ka püsikulude osakaal ühiku kohta, eriti kuna tegemist on kapitalimahuka tootmisharuga. See mõjuks omakorda negatiivselt liidu tootmisharu kasumlikkusele. Seega ei oleks liidu turul müügihindade hoidmine läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga samal tasemel toimiv strateegia, kuna see ei oleks pikas perspektiivis jätkusuutlik.

(114)

Lisaks peab kirjeldatud stsenaarium paika isegi juhul, kui arvestada tarbimise kasvu. Kuna Hiinas on väga suur vaba tootmisvõimsus, mis eksporditaks tõenäoliselt liidu turule hindadega, mis löövad liidu tootmisharu hinnad umbes 41 % alla, ei suudaks liidu tootmisharu Hiinast pärit impordi eeldatava olulise taastumisega toime tulla ning see import ei võtaks üle üksnes liidu tootmisharu praeguse turuosa, vaid tõenäoliselt ka suurenenud tarbimise. Sellega seoses meenutatakse, et esimese aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina impordi turuosa 83 %.

(115)

Hiinast pärit impordi hindadel (ilma tollimaksuta) põhinev turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 75 %, mis võimaldab anda põhjendatud hinnangu ka võimalikele turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaalidele meetmete aegumise korral.

(116)

Nagu põhjenduses 77 kirjeldatud, võttis vaatlusalusel perioodil suureneva tarbimisega turul suure osa Hiina turuosast üle Malaisiast pärit import. Seega sellal kui Malaisia turuosa suurenes 33 protsendipunkti võrra, vähenes Hiina oma 50 protsendipunkti võrra. Samal ajal kasvas liidu tootmisharu turuosa ainult 5 protsendipunkti.

(117)

Meetmete aegumise korral lööksid Hiinast pärit impordi hinnad liidu tootmisharu hinnad tõenäoliselt märkimisväärselt alla, nagu nähtub põhjendusest 112. Hiinast pärit impordi hinnad (ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta) on vaatlusalusel perioodil olnud pidevalt madalamad ka Malaisiast pärit impordi hindadest samal perioodil, välja arvatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui need olid 3 % kõrgemad.

(118)

Tõenäoliselt saaksid Hiina eksportivad tootjad oma hindu turuosa taastamiseks veelgi alandada. Seda näitab selgelt Hiina ekspordi andmebaasis registreeritud muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnatase, mida on kirjeldatud põhjenduses 54 (16).

(119)

Selle põhjal võib eeldada, et Hiinast pärit madala hinnaga import mõjutab tõenäoliselt nii liidu tootmisharu müügimahtu kui ka Malaisiast pärit impordi mahtu. Kuna liidu tootmisharu hinnad olid Malaisiast pärit impordi hindadest keskmiselt kõrgemad, võib eeldada ka seda, et Hiinast pärit import mõjutab liidu tootmisharu müüki palju negatiivsemalt kui Malaisiast pärit importi, sest liidu tootmisharu klientidel on Malaisia tarnijate klientidest tunduvalt mõjuvam põhjus minna üle Hiina tarnijatele.

(120)

Selle põhjal on tõenäoline, et Hiina import, mis (taas)siseneks liidu turule madala hinnaga, suudaks oma turuosa taastada peamiselt liidu tootmisharu arvelt.

(121)

Mis puudutab Vietnamist pärit importi, mille turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 9 protsendipunkti võrra, siis selle suhtes toimub praegu põhjenduses 7 mainitud meetmetest kõrvalehoidmise uurimine, mis algatati seetõttu, et see import on väidetavalt pärit Hiinast.

(122)

Põhjenduses 78 esitatud Vietnamist pärit impordi hind oli igal juhul kogu vaatlusaluse perioodi jooksul madalam kui liidu tootmisharu müügihind. Nagu eespool kirjeldatud, leitakse seetõttu, et liidu tootmisharu klientidel on rohkem põhjust Hiinast pärit madala hinnaga impordile üle minna kui Vietnami tarnijate klientidel. Vietnami tarnijad müüsid käsikahveltõstukeid liidu turul juba Hiinast pärit impordi hinnast madalama hinnaga, välja arvatud 2014. aastal. Selle põhjal võib eeldada, et tõenäoliselt mõjutab Hiina import liidu tootmisharu palju negatiivsemalt kui Vietnami importi.

(123)

Kokkuvõttes näitas uurimine, et Hiinast pärit import toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et HRV toodang ja vaba tootmisvõimsus on märkimisväärsed; leidis, et Hiina eksportivad tootjad müüvad kolmanda riigi turul madalama hinnaga kui liidu turul; võttis arvesse Hiina eksportivate tootjate pidevat kohalolekut liidu turul ning märkis, et kehtivatest meetmetest on püütud kõrvale hoida. Peale selle lööksid komisjoni hinnangul meetmete kehtetuks tunnistamise korral Hiinast pärit impordi tõenäolised hinnad liidu hinnad märkimisväärselt alla ja oleksid liidu tootmisharu hindadest madalamad. Kõigele lisaks leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks muudest kolmandatest riikidest pärit impordil liidu tootmisharule väiksem mõju kui Hiinast pärit impordil. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamine tingiks suure tõenäosusega liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(124)

Komisjon uuris vastavalt alusmääruse artiklile 21, kas HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks käesoleva aegumise läbivaatamise järelduste põhjal vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõigile huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(125)

Komisjon leidis, et liidu tootmisharu on hakanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil varasemast dumpingust taastuma. Kui aga Hiina suhtes kehtestatud meetmed kehtetuks tunnistataks, on kahju taasteke tõenäoline, kuna liidu tööstusharu oleks avatud potentsiaalselt suuremahulisele dumpinguhindadega impordile Hiinast, mis tooks kaasa märkimisväärse hinnasurve.

(126)

Selle tagajärjel liidu tootmisharu majanduslik olukord tõenäoliselt halveneks, mis tähendaks müügimahu ja turuosa märkimisväärset vähenemist ning tooks tõenäoliselt kaasa kahjumi.

(127)

Meetmete säilitamine seevastu võimaldaks liidu tootmisharul oma hiljuti saavutatud positiivset majanduslikku olukorda kindlustada.

(128)

Komisjon võttis uurimismenetluse algatamisel ühendust 12 teadaoleva importija ja üheksa teadaoleva kasutajaga. Ükski importija ei vastanud väljavõttelise uuringu vormile ega esitanud märkusi. Vastust uuringu vormile ega märkusi ei saadud ka üheltki kasutajalt.

(129)

Meenutatakse, et 2005. aastal esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimise ja 2011. aastal nende meetmete pikendamiseni viinud aegumise läbivaatamise käigus leiti, et meetmetel ei oleks liidu importijatele ja kasutajatele erilist mõju.

(130)

Kuna puuduvad uued tõendid, mille põhjal saaks jõuda teistsugusele järeldusele, järeldas komisjon, et meetmete säilitamine ei mõjuta liidu importijaid või kasutajaid märkimisväärselt.

(131)

Komisjon järeldas eeltoodu põhjal, et ei ole mõjuvaid liidu huvidega seotud põhjusi, mis räägiksid vastu lõplike dumpinguvastaste meetmete säilitamisele HRVst pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes.

(132)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse jätta. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ei esitatud ühtegi eespool esitatud järeldusi vaidlustavat märkust.

(133)

Eespool esitatud kaalutlustel järeldatakse, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks HRVst pärit käsikahveltõstukite impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(134)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee ei avaldanud arvamust,