30.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 315/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2107,

15. november 2017,

millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine, mis toetaks pikaajaliselt keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust.

(2)

Nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) kiitis liit heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, mis sisaldab muu hulgas põhimõtteid ja reegleid seoses mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamisega. Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes.

(3)

Liit on nõukogu otsuse 86/238/EMÜ (5) kohaselt olnud alates 14. novembrist 1997 rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni („ICCATi konventsioon“) lepinguosaline.

(4)

ICCATi konventsiooniga nähakse ette Atlandi ookeanis ja külgnevates meredes leiduva tuuni ja tuunilaadsete liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostöö raamistik ning luuakse Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon („ICCAT“).

(5)

ICCAT on volitatud tema pädevusvaldkonda kuuluvate varude kaitse ja majandamise küsimustes vastu võtma kohustuslikke otsuseid („soovitused“), mis on lepinguosalistele siduvad. Need soovitused on üldjuhul adresseeritud ICCATi konventsiooni lepinguosalistele, kuid võivad sisaldada ka käitajatele (näiteks laevakaptenid) kehtestatavaid kohustusi. ICCATi soovitused jõustuvad kuus kuud pärast nende vastuvõtmist ja liidu puhul tuleb need liidu õigusesse nii kiiresti kui võimalik üle võtta.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (6) nähakse ette, et nimetatud määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist, millega rakendatakse piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide, mille osaline liit on, vastuvõetud sätteid.

(7)

Viimati rakendati ICCATi kaitse- ja täitemeetmeid nõukogu määrustega (EÜ) nr 1936/2001 (7) ja (EÜ) nr 520/2007 (8).

(8)

ICCATi soovitust seoses Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastase kavaga rakendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1627 (9). Käesolev määrus ei hõlma sellist varude taastamise mitmeaastast kava.

(9)

Kõnealuste soovituste rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada rannapüüki ning selliste püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis on selektiivsed ja mõjutavad keskkonda vähem, sealhulgas traditsioonilises ja väikesemahulises kalapüügis kasutatavaid püügivahendeid ja -tehnikaid, toetades seeläbi rahuldava elatustaseme saavutamist kohalikus majanduses.

(10)

Liidu õigusaktides tuleks ICCATi soovitusi rakendada üksnes selleks, et seada liidu ja kolmandate riikide kalurid võrdsesse olukorda ja tagada, et normid oleksid kõigi jaoks vastuvõetavad.

(11)

Käesolevas määruses ette nähtud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ei tohiks takistada ICCATi tulevaste soovituste rakendamist liidu õiguses seadusandliku tavamenetluse kaudu.

(12)

Selleks et ICCATi soovituste edasised siduvad muudatused kiiresti liidu õiguses rakendada, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(13)

Selleks et tagada käesoleva määruse sätete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(14)

Ühise kalanduspoliitika järgimise tagamiseks on vastu võetud liidu õigusaktid, millega kehtestatakse kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, mis hõlmab võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu. Eelkõige kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009 (12) liidu kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, kasutades globaalset ja integreeritud lähenemisviisi, et tagada ühise kalanduspoliitika kõigi reeglite järgimine. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 404/2011 (13) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (14) on loodud ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Nende määrustega rakendatakse juba mitmeid ICCATi soovituste sätteid. Seepärast ei ole vaja neid sätteid käesolevasse määrusesse lisada.

(15)

ICCATi soovitused, mida loetakse koos määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud kohaldatavate normidega, annavad suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele merel ümberlaadimise õiguse väljaspool liitu ICCATi alas asuvates vetes. Sellegipoolest peaks liit selle küsimusega piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides igakülgselt ja süstemaatiliselt tegelema, et laiendada kõigile vetele liidu õiguses sätestatud keeldu teha liidu vetes ümberlaadimisi merel.

(16)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 kehtestati lossimiskohustus, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 väikese ja suure pelaagilise kala püügi, tööstusliku püügi ning Läänemeres lõhepüügi suhtes. Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et lossimiskohustus ei piira siiski liidu rahvusvahelisi kohustusi, nt neid, mis tulenevad ICCATi soovitustest. Sama sätte kohaselt on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on rakendada sellised rahvusvahelised kohustused liidu õiguses, sealhulgas eelkõige erandid lossimiskohustusest. Seega lubatakse väikese ja suure pelaagilise kala püügi ja tööstusliku püügi puhul saaki vette tagasi heita teatavates olukordades, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/98 (15).

(17)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1984/2003 (16) on ICCATi asjaomaste sätete kohaselt kehtestatud mõõkkala ja suursilm-tuuni kohta statistiliste dokumentide programmid. Kuna ICCAT on seoses statistikaprogrammidega vastu võtnud uusi sätteid, milles käsitletakse ümberlaadimisi merel, on asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 1984/2003, et rakendada need sätted liidu õiguses.

(18)

Mitmeid ICCATi soovitusi on viimastel aastatel muudetud või kehtetuks tunnistatud. Seega on selguse, lihtsustamise ja õigluskindluse huvides asjakohane muuta määruseid (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 520/2007,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) majandatavate pika rändega kalaliikide püügiga seotud majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

a)

liidu kalalaevad ja harrastuskalapüügiks kasutatavad liidu laevad, mis seilavad ICCATi konventsiooni alal või väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui kõnealustel laevadel laaditakse ümber ICCATi konventsiooni alas püütud liike;

b)

kolmanda riigi laevad, mida kontrollitakse liikmesriikide sadamates ja millega veetakse eelnevalt sadamas lossimata või ümberlaadimata ICCATi liike või sellistest liikidest saadud kalandustooteid.

c)

liidu vetes seilavad kolmandate riikide kalalaevad ja kolmandate riikide laevad, mida kasutatakse harrastuskalapüügiks.

Artikkel 3

Kooskõla muude liidu õigusaktidega

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira sätete kohaldamist, mis on kehtestatud määruses, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (17) ja määruses (EL) 2016/1627.

Käesolevas määruses ettenähtud meetmeid kohaldatakse lisaks määrustes (EÜ) nr 1005/2008 ja (EÜ) nr 1224/2009 ettenähtud meetmetele.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „ICCATi liigid“– I lisas loetletud liigid;

2)   „troopikatuunid“– suursilm-tuun, kulduim-tuun ja vööttuun;

3)   „kalalaev“– laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside kasutamiseks ärilisel eesmärgil, või hariliku tuuni mõrd;

4)   „püügilaev“– laev, mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside püügiks;

5)   „liidu kalalaev“– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

6)   „kalapüügiluba“– liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

7)   „eripüügiluba“– liidu kalalaevale väljastatud luba, mis annab laevale õiguse teha konkreetsetel tingimustel teatud püügivahendeid kasutades konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul teatavas piirkonnas või teatud kalaliikide suhtes;

8)   „ümberlaadimine“– kõigi või osade kalalaeval olevate kalapüügitoodete laadimine teisele kalalaevale;

9)   „harrastuskalapüük“– mittetöönduslik püügitegevus, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil;

10)   „I ülesande andmed“– ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) I ülesandena määratletud andmed;

11)   „II ülesande andmed“– ICCATi juhendis „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fish“ (Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamat) II ülesandena määratletud andmed;

12)   „konventsiooniosalised“– ICCATi konventsioonis osalevad pooled ja koostööd tegevad kolmandad riigid, kalastus- ja muud organisatsioonid;

13)   „ICCATi konventsiooni ala“– kõik Atlandi ookeani ja sellega seotud merede veed;

14)   „säästva kalapüügi partnerlusleping“– rahvusvaheline leping, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 37;

15)   „laeva pikkus“– laevakere pikkus, mis on mõõdetud vööri eespoolseimast punktist ahtri tagapoolseima punktini;

16)   „suur pelaagiline õngejadalaev“– pelaagilised õngejadalaevad, mille kogupikkus on üle 24 meetri;

17)   „suur kalalaev“– kalalaevad, mille kogupikkus on üle 20 meetri;

18)   „suur püügilaev“– püügilaev, mille kogupikkus on üle 20 meetri;

19)   „ICCATi suurte kalalaevade register“– ICCATi sekretariaadi hallatav selliste suurte kalalaevade nimekiri, millega on lubatud püüda ICCATi liike ICCATi konventsiooni alal;

20)   „abilaev“– laev, v.a laeva pardal veetav veesõiduk, mis ei ole varustatud kalapüügivahenditega ning mis toetab, abistab või valmistab ette kalapüüki, sealhulgas varustades püügilaeva;

21)   „transpordilaev“– abilaev, mis tegeleb ümberlaadimisega ja ICCATi liikide vastuvõtmisega suurelt pelaagiliselt õngejadalaevalt;

22)   „ICCATi transpordilaevade register“– ICCATi sekretariaadi hallatav selliste laevade nimekiri, millele on lubatud ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida;

23)   „ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register“– ICCATi sekretariaadi hallatav selliste laevade nimekiri, millega on lubatud ICCATi konventsiooni alal troopikatuune püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida;

24)   „peibutuspüügivahend“– merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada;

25)   „ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük“– määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punkti 1 kohaselt määratletud kalapüük;

26)   „ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri“– nende laevade nimekiri, mida ICCAT käsitab laevadena, mille pardal tegeletakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga;

27)   „õngejada“– püügivahend, mis koosneb põhiõngeliinist, millele on vastavalt sihtliigile kinnitatud eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant arvukalt õngekonkse;

28)   „seinnoot“– haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku veotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku vedada ja sulgeda;

29)   „õngekonks“– painutatud ja teravdatud tükk terastraati.

II JAOTIS

TEATAVATE LIIKIDE MAJANDAMISE, KAITSE JA KONTROLLI MEETMED

I PEATÜKK

Troopikatuunid

Artikkel 5

Suursilm-tuuni püügiks kasutatavate suurte liidu püügilaevade arvu piiramine

Selliste suurte liidu püügilaevade arv ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus, millega on lubatud ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüda, määratakse kindlaks:

a)

selliste liidu püügilaevade keskmise arvu ja kogumahutavusena väljendatud koguvõimusena, mida kasutati suursilm-tuuni sihtpüügiks ICCATi konventsiooni alal 1991. ja 1992. aastal, ning

b)

30. juunil 2005 ICCATile teatatud 2005. aastal suursilm-tuuni püüdnud liidu püügilaevade arvu piirmäära põhjal.

Artikkel 6

Suurte troopikatuunipüügilaevade ja abilaevade eripüügiluba

1.   Liikmesriigid annavad nende lipu all sõitvatele suurtele püügilaevadele välja kalapüügilube troopikatuunide püüdmiseks ICCATi konventsiooni alal kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (18) asjaomaste sätetega.

2.   Liikmesriigid annavad kalapüügilube nende lipu all sõitvatele abilaevadele, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud laevade mis tahes viisil toetamiseks.

Artikkel 7

ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade register

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist juhtumitest, mille tagajärjel tuleb ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse laevu lisada, neid sealt kustutada või registrikannet muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast sellist juhtumit ICCATi sekretariaadile.

2.   Suurte kalalaevadega, mis ei ole kantud ICCATi troopikatuuni püügiluba omavate laevade registrisse, on keelatud troopikatuune ICCATi konventsiooni alal püüda ning sealt püütud troopikatuune nende pardal hoida, ümber laadida, transportida, üle anda, töödelda ja lossida. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

Artikkel 8

Konkreetsel aastal troopikatuuni püügiks kasutatavate laevade nimekiri

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende lipu all sõitvate selliste laevade nimekirja, millega püüti troopikatuune ICCATi konventsiooni alal eelmisel kalendriaastal. Komisjon edastab ICCATile liikmesriikidelt saadud nimekirjad iga aasta 31. juuliks.

Artikkel 9

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskavad

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. detsembriks nende lipu all sõitvate selliste seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade peibutuspüügivahendite kasutamise majandamiskavad, millega püütakse troopikatuune peibutuspüügivahendite abil. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile järgneva aasta 31. jaanuariks.

2.   Lõikes 1 osutatud majandamiskava eesmärk on:

a)

parandada teadmisi peibutuspüügivahendite omaduste, poide omaduste ja peibutuspüügivahenditega püügi, sealhulgas püügikoormuse kohta, ning sellega kaasneva mõju kohta sihtliikidele ja mittesihtliikidele;

b)

hallata tõhusalt peibutuspüügivahendite ja paakpoide kasutamist, nende merest väljavõtmist ja võimalikku kadumist;

c)

vähendada ja piirata peibutuspüügivahendite ja nendega tehtava püügi mõju ökosüsteemile, sh vajaduse korral käsitleda seda kalastussuremuse eri näitajate (nt kasutatud peibutuspüügivahendite arv, sealhulgas seinnoodalaevade kasutatud peibutuspüügivahendite arv, püügivõimsus, abilaevade arv) põhjal.

3.   Lõikes 1 osutatud majandamiskavad sisaldavad II lisas sätestatud teavet.

4.   Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitev seinnoodalaeval, millega püütakse troopikatuune peibutuspüügivahendite abil, ei või korraga kasutada rohkem kui 500 eriotstarbelist poid.

Artikkel 10

Peibutuspüügivahenditele esitatavad nõuded

1.   Peibutuspüügivahendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

peibutuspüügivahendi pind ei tohi olla materjaliga kaetud või võib olla kaetud üksnes sellise materjaliga, millesse takerdumise oht on mittesihtliikidele kõige väiksem, ning

b)

veealused osad peavad olema valmistatud üksnes sellisest materjalist, mille külge mittesihtliigid kinni ei jää.

2.   Peibutuspüügivahendite kavandamisel tuleks võimalusel eelistada biolagunevaid materjale, et lõpetada järk-järgult mittebiolagunevate peibutuspüügivahendite kasutamine 2018. aastaks.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklis 71 osutatud aastaaruandes võetud meetmetest, et tagada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 järgimine. Komisjon edastab kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 11

Laevade edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta

1.   Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning liidu abilaevadel kogutakse andmeid iga peibutuspüügivahendi vettelaskmise kohta ja esitatakse järgmine teave:

a)

peibutuspüügivahendi asukoht;

b)

peibutuspüügivahendi kasutamise kuupäev;

c)

peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

d)

peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus, poi tüüp – nt lihtne poi või kajaloodiga seotud) või mis tahes muu teave, mis võimaldab reederit identifitseerida;

e)

peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal ning veealuse rippuva elemendi nakkuva osa omadused).

2.   Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning liidu abilaevadel kogutakse andmeid peibutuspüügivahendi iga külastuse kohta (sõltumata sellest, kas loomust võetakse või mitte) ja esitatakse järgmine teave:

a)

külastusviis (haalamine, pardale tõstmine, elektroonikaseadmete kasutamine);

b)

peibutuspüügivahendi asukoht;

c)

külastuse kuupäev;

d)

peibutuspüügivahendi tüüp (ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend);

e)

peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus või mis tahes muu teave, mis võimaldab reederit identifitseerida);

f)

kui peibutuspüügivahendi külastuse järel võetakse loomust: püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, mis on kas pardale jäetud või elavalt või surnult vette tagasi lastud, või kui peibutuspüügivahendi külastuse järel loomust ei võeta, märgitakse selle põhjus (näiteks ei ole piisavalt kala või on kalad liiga väikesed).

3.   Liidu seinnoodalaevadel ja söödaga õngelaevadel ning kõigil liidu abilaevadel kogutakse andmeid peibutuspüügivahendi igasuguse kaotamise kohta ja esitatakse järgmine teave:

a)

viimane registreeritud asukoht;

b)

viimase registreeritud asukoha kuupäev;

c)

peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus) või mis tahes muu teave, mis võimaldab reederit identifitseerida.

4.   Kord kvartalis ajakohastatakse liidu kalalaevadelt vette lastud peibutuspüügivahendite nimekirja; see nimekiri sisaldab vähemalt III lisas sätestatud teavet.

Artikkel 12

Liikmesriikide edastatud teave peibutuspüügivahendite kohta

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 15 päeva enne ICCATi poolt asjaomaseks aastaks kehtestatud tähtpäeva järgmise teabe, et teha see ICCATi sekretariaadile kättesaadavaks:

a)

tegelikult vette lastud peibutuspüügivahendite arv kvartalipõhiselt peibutuspüügivahendi tüübi kaupa, märkides peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi/poi või kajaloodi olemasolu või puudumise;

b)

tegelikult vette lastud paakpoide/poide arv ja tüüp (nt raadiopoi, kajaloodiga poi) kvartalis;

c)

igal laeval jälgitavate paakpoide/poide keskmine arv kvartalis;

d)

kasutatud, kuid kaotatud peibutuspüügivahendite keskmine arv kvartalis;

e)

iga abilaeva puhul merel oldud päevade arv, ühe ruutvõrgustiku ja iga kuu kohta ning lipuliikmesriik.

Artikkel 13

Püügipäevik

Liikmesriigid tagavad, et

a)

paber- ja elektroonilistel kandjatel püügipäevikud ning asjakohasel juhul peibutuspüügivahendi päevikud kogutakse kiiresti kokku ja tehakse liidu teadlastele kättesaadavaks;

b)

II ülesande andmed, mis edastatakse komisjonile artikli 50 kohaselt, sisaldavad püügipäevikutest või vajaduse korral peibutuspüügivahendi päevikutest saadud teavet.

Artikkel 14

Püügikeelu aeg ja piirkond noorte isendite kaitsmiseks

1.   Troopikatuunide püük või sellega seotud toetav tegevus koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahendid, on keelatud:

a)

iga aasta 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini ja

b)

järgmiselt määratletud alal:

—

põhjapiir: paralleel 5° põhjalaiust;

—

lõunapiir: paralleel 4° lõunalaiust;

—

läänepiir: meridiaan 20° läänepikkust;

—

idapiir: Aafrika rannik.

2.   Lõikes 1 osutatud keeld hõlmab järgmist:

a)

ujuvobjektide kasutamine koos poidega või ilma;

b)

kalapüük tehisobjektide ümber, all või koos nendega, sh laevad;

c)

kalapüük looduslike objektide ümber, all või koos nendega;

d)

ujuvobjektide pukseerimine piirkonnast väljapoole.

3.   Iga liikmesriik, kelle laevad püüavad kala geograafilisel alal, mis jääb püügikeelu ajal püügikeelu piirkonda:

a)

võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et kõigil tema lipu all sõitvatel kalalaevadel, sealhulgas abilaevadel, on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud püügikeelu ajal püügikeelu piirkonnas toimuva püügitegevuse korral pardal vaatleja. Vaatlusprogramm peab vastama käesoleva määruse IV lisale, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 73 kohaldamist;

b)

esitab iga aasta 30. juuniks punktis a osutatud vaatlejate kogutud teabe komisjonile, kes teatab sellest ICCATile 31. juuliks;

c)

võtab asjakohaseid meetmeid selliste tema lipu all sõitvate kalalaevade suhtes, mille puhul ei ole järgitud lõikes 1 osutatud püügikeelu aja ja piirkonna nõuet;

d)

teatab komisjonile artiklis 71 osutatud aastaaruandes sellest, kuidas on järgitud püügikeelu aja ja piirkonna nõuet.

Artikkel 15

Troopikatuunide püük teatavates Portugali vetes

Keelatud on pardal hoida mis tahes kogust troopikatuuni, mis on püütud seinnoodaga Portugali jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes ICESi X alapiirkonnas põhja pool 36°30′ põhjalaiust ja CECAFi piirkondades põhja pool 31° põhjalaiust ning ida pool 17°30′ läänepikkust; samuti on nimetatud piirkondades keelatud kõnealuste liikide püük seinnoodaga. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

Artikkel 16

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kindlakstegemine

Kui ICCATi täitevsekretär teavitab komisjoni artikli 7 lõike 2 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 võimalikust rikkumisest liidu kalalaevadel, teatab komisjon sellest viivitamata asjaomasele lipuliikmesriigile. Kõnealune lipuliikmesriik uurib kohe olukorda ja kui laevalt püütakse kala koos objektidega, mis võiksid kalu ligi meelitada, sealhulgas peibutuspüügivahenditega, siis nõuab ta, et laeval lõpetataks püügitegevus ja vajaduse korral lahkutaks piirkonnast viivitamata. Asjaomane lipuliikmesriik esitab komisjonile viivitamata aruande oma uurimise tulemuste ja võetud meetmete kohta. Komisjon edastab kõnealuse teabe rannikuriigile ja ICCATi täitevsekretärile.

II PEATÜKK

Põhjaatlandi pikkuim-tuun

Artikkel 17

Laevade arvu piiramine

ICCATi konventsiooni alal määratakse selliste liidu püügilaevade maksimaalne arv, millega püütakse Põhjaatlandi pikkuim-tuuni, kindlaks selliste liidu püügilaevade keskmise arvu põhjal, millega püüti Põhjaatlandi pikkuim-tuuni sihtliigina ajavahemikul 1993–1995.

III PEATÜKK

Mõõkkala

1. jagu

Atlandi ookeani mõõkkala

Artikkel 18

Põhjaatlandi mõõkkala varude majandamise kavad

Liikmesriigid, kellele on eraldatud kvoot ja kelle laevad püüavad Põhjaatlandi mõõkkala, esitavad komisjonile oma majandamiskavad iga aasta 15. augustiks. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 19

Põhjaatlandi mõõkkala alammõõt

1.   Keelatud on püüda, pardal hoida ja ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna ning pakkuda, müüa ja turustada mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

2.   Erandina lõikest 1 võib juhupüügina püütud mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm, kuni 15 % ulatuses mõõkkala kogusaagist pardal hoida, ümber laadida, üle anda, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna ja pakkuda.

3.   Lõikes 2 osutatud 15 % hälbe arvutamiseks võrreldakse kõnealuste mõõtudega mõõkkalade arvu mõõkkalade kogusaagiga ühe lossimise kohta.

2. jagu

Vahemere mõõkkala

Artikkel 20

Vahemere mõõkkala püügi luba omavad laevad

1.   Liikmesriigid annavad Vahemere mõõkkala püügi lube välja kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (19) asjaomaste sätetega.

2.   Iga aasta 8. jaanuariks edastavad liikmesriigid komisjonile vastavas vormis, mille ICCAT on kehtestanud nõutavate andmete ja teabe esitamise suunistes, järgmise teabe:

a)

kõigi nende lipu all sõitvate selliste püügilaevade nimekiri, millega on lubatud püüda Vahemere mõõkkala;

b)

kõigi selliste laevade nimekiri, millele nad on andnud loa püüda harrastuskalapüügi raames Vahemere mõõkkala.

3.   Komisjon edastab lõike 2 punktides a ja b osutatud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. jaanuariks.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist sündmustest, mille tagajärjel tuleb lõike 2 punktides a ja b osutatud laevade nimekirja laevu lisada, neid sealt kustutada ja nimekirja muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ja hiljemalt 45 päeva jooksul pärast nimekirja lisamist, sellest kustutamist või selle muutmist ICCATi sekretariaadile.

Artikkel 21

Kaaspüük

Liidu püügilaevadel, mis ei ole lisatud artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud nimekirja, on keelatud püüda, pardale jätta, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida mõõkkala, kui selle osakaal ületab 5 % pardal olevast kogusaagist massilt ja/või arvuliselt.

Artikkel 22

Eripüügiluba

1.   Artikli 20 lõike 2 punktis a osutatud nimekirja kantud liidu püügilaevadel, millel kasutatakse harpuune ja õngejadasid, peab olema eripüügiluba.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt iga aasta 30. juuniks eelmisel aastal väljastatud, lõikes 1 osutatud püügilubade nimekirja. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

Artikkel 23

Püügikeeluaeg

1.   Vahemere mõõkkala ei tohi püüda (ei sihtliigi ega kaaspüügina), pardale jätta, ümber laadida ega lossida igal aastal 1. märtsist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 30. novembrini.

2.   Liikmesriigid jälgivad püügikeelu tulemuslikkust ning esitavad komisjonile iga aasta 15. augustiks kogu vastava teabe asjakohaste kontrollide ja lõike 1 kohase nõude järgimise tagamiseks tehtud kontrollide kohta. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt kaks kuud enne ICCATi aastakoosolekut.

Artikkel 24

Vahemere mõõkkala alammõõt

1.   Pardal hoida, ümber laadida, lossida ja transportida võib ainult terveid mõõkkala isendeid, kellelt ei ole eemaldatud ühtegi välist osa, ning lõpusteta ja roogitud isendeid.

2.   Keelatud on püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna ja pakkuda Vahemere mõõkkala, mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 90 cm või mille mass ei ületa 10 kg ümardatud kaalust ega 9 kg lõpusteta ja roogitud kala kaalust või 7,5 kg kaalust pärast põhitöötlemist (lõpused eemaldatud, roogitud, uimed eemaldatud, osa peast eemaldatud).

3.   Erandina lõikest 2 võib pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna ja pakkuda juhupüügina püütud Vahemere mõõkkala, mis on väiksem kõnealuses lõikes sätestatud alammõõdust, kui selle osakaal ei ületa 5 % pardal olevast Vahemere mõõkkala kogusaagist ei massilt ega arvuliselt ühe lossimise kohta.

Artikkel 25

Vahemere mõõkkala püügi luba omavate laevade püügivahendite tehnilised kirjeldused

1.   Erandina nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (20) artiklist 12 võib laevadel, millega püütakse Vahemere mõõkkala, kasutada ja pardale võtta maksimaalselt 2 800 õngekonksu.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud maksimumarvule võib võtta pardale teise komplekti kasutusvalmis õngekonkse, kui püügireis on pikem kui kaks päeva, tingimusel et see on nõuetekohaselt kinnitatud ja paigutatud madalamatele tekkidele nii, et seda ei saa hõlpsasti kasutada.

3.   Õngekonks ei tohi olla väiksem kui 7 cm.

4.   Pelaagiliste õngejadade pikkus ei tohi olla suurem kui 30 meremiili (55,56 km).

Artikkel 26

Vahemere mõõkkalaga seotud aruandluskohustused

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks selliste nende lipu all sõitvate püügilaevade kohta, millel oli eelmisel aastal lubatud püüda Vahemere mõõkkala pelaagilise õngejadaga või harpuuniga, järgmise teabe:

a)

teave püügilaeva kohta:

i)

laeva nimi (kui nimi puudub, märgitakse registri number ilma riigi tähiseta);

ii)

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 (21) I lisas määratletud liidu laevastikuregistri number;

iii)

ICCATi registrinumber.

b)

kalapüügiga seotud teave, mis põhineb proovivõtul või kogu laevastikul:

i)

laeva püügiperiood(id) ja püügipäevade koguarv aastas sihtliikide ja piirkondade kaupa;

ii)

laeva püügitegevuse geograafilised piirkonnad ICCATi statistiliste ruutude kaupa ning sihtliikide ja piirkondade kaupa;

iii)

laeva tüüp sihtliikide ja piirkondade kaupa;

iv)

laeval kasutatud õngekonksude arv sihtliikide ja piirkondade kaupa;

v)

laeval kasutatud õngejadade arv sihtliikide ja piirkondade kaupa;

vi)

laeva kõigi õngejadade kogupikkus sihtliikide ja piirkondade kaupa;

c)

andmed saagi kohta, võimalikult lühikese aja kohta väikseimas piirkonnas:

i)

saagi suurus ja võimaluse korral selle vanuseline jaotus,

ii)

saak ja saagi koosseis laeva kohta,

iii)

püügikoormus (keskmine püügipäevade arv laeva kohta, keskmine õngekonksude arv laeva kohta, keskmine õngejadade arv laeva kohta, õngejada keskmine üldpikkus laeva kohta).

2.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse ICCATi kehtestatud vormis.

3.   Komisjon edastab lõikes 1 osutatud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

IV PEATÜKK

Atlandi ookeani sinine marliin ja valge odanina

Artikkel 27

Elusana püütud sinise marliini ja valge odanina vabastamine

1.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 tagavad ammenduva kvoodiga liikmesriigid, et nende lipu all sõitvatel laevadel vabastatakse kõik pardale tõstmise ajal elus olevad sinised marliinid (Makaira nigricans) ja valged odaninad (Tetrapturus albidus).

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et sinine marliin ja valge odanina vabastatakse viisil, mis suurendab võimalikult palju nende ellujäämisvõimalusi.

Artikkel 28

Sinise marliini ja valge odanina lossimine kalapüügivõimaluste ammendumisel

Kui liikmesriik on ammendanud oma kvoodi, peab kõnealune liikmesriik tagama, et lossitud sinist marliini ja valget odanina, mis on laeva kõrvale toodud surnuna, ei müüda ega kasutata kaubanduslikul eesmärgil. Selliseid lossitavaid koguseid ei arvata asjaomase liikmesriigi püügipiirarvust maha, nagu on sätestatud ICCATi soovituse 2015-05 punktis 1, tingimusel, et sellist keeldu selgitatakse sõnaselgelt käesoleva määruse artiklis 71 osutatud liikmesriigi aastaaruandes.

Artikkel 29

Sinise marliini ja valge odanina harrastuskalapüük

1.   Liikmesriigid, mille laevadel tegeldakse sinise marliini ja valge odanina harrastuskalapüügiga, jätavad kõnealuse püügi käigus lossitud sinise marliini ja valge odanina saagist 5 % teadusliku vaatlemiskava jaoks.

2.   Sinise marliini harrastuskalapüügil on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 251 cm alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

3.   Valge odanina harrastuskalapüügil on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 168 cm alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

4.   Harrastuskalapüügi käigus püütud sinise marliini ja valge odanina rümpade ja nende osade müümine ja müügiks pakkumine on keelatud.

V PEATÜKK

Haid

Artikkel 30

Üldsätted

1.   Mittesihtliigina juhuslikult püütud haid, kes on elus ja keda ei kasutata toiduks ega elatiseks, tuleb vabastada.

2.   Liikmesriigid teevad võimaluse korral teadusuuringuid ICCATi konventsiooni alal püütud hailiikide kohta, et parandada püügivahendite selektiivsust, teha kindlaks võimalikud noorkalade elupaigad ja kaaluda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks sulgemise ja muude meetmete vajalikkust. Sellised teadusuuringud annavad teavet peamiste bioloogiliste ja ökoloogiliste parameetrite, elutsükli ja käitumisharjumuste kohta, samuti võimalike paaritumis-, kudemis- ja kasvupaikade kohta.

Artikkel 31

Harilik heeringahai (Lamna nasus)

1.   Koos ICCATi kalavarudega püütud hariliku heeringahai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud harilikud heeringahaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 32

Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)

1.   Koos ICCATi kalavarudega püütud suursilm-rebashaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud suursilm-rebashaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 33

Lühiuim-makohai (Isurus oxyrinchus)

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et vähendada kalastussuremust lühiuim-makohai sihtpüügil ja annavad komisjonile edusammudest aru artiklis 71 osutatud aastaaruandes.

Artikkel 34

Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)

1.   Pikkuim-hallhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on ICCATi kalavarudega seotud püügi korral keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud pikkuim-hallhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 35

Vasarhaid

1.   Koos ICCATi kalavarudega püütud perekonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluva vasarhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud ja kalalaeva kõrvale toodud vasarhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata.

Artikkel 36

Siid-hallhai (Carcharhinus falciformis)

1.   Koos ICCATi kalavarudega püütud siidhallhai rümpade ja nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud.

2.   Koos ICCATi kalavarudega püütud siid-hallhaid vabastatakse liidu püügilaevadelt viivitamata ja vigastusi tekitamata hiljemalt enne kõnealuse saagi kalatrümmidesse paigutamist, pöörates seejuures piisavat tähelepanu laevapere liikmete ohutusele.

3.   Liidu seinnoodalaevade puhul, millega püütakse kala ICCATi konventsiooni alal, võetakse täiendavaid meetmeid, et juhuslikult püütud siid-hallhaide ellujäämise määra suurendada. Liikmesriigid annavad komisjonile edusammudest aru artiklis 71 osutatud aastaaruandes.

Artikkel 37

Hailiikidelt teaduslike vaatlejate ja muude volitatud isikute poolt võetavad proovid

1.   Erandina keelust hoida pardal harilikku heeringhaid, suursilm-rebashaid, pikkuim-hallhaid ja vasarhaid (perekond Sphyrnidae, v.a Sphyrna tiburo) ning siidhallhaid, nagu on sätestatud artiklites 31, 32, 34, 35 ja 36, on teaduslikele vaatlejatele bioloogiliste proovide kogumine kaubandusliku kalapüügi käigus ning konventsiooniosaliste volitatud isikutele bioloogiliste proovide kogumine lubatud järgmistel tingimustel:

a)

bioloogilised proovid kogutakse üksnes loomuses olevatelt surnud loomadelt;

b)

bioloogilised proovid võetakse sellise uurimisprojekti raames, millest on ICCATi alalise uuringute ja statistikakomiteele teatatud ning mille koostamisel on võetud arvesse kõnealuse komitee soovitatud teadusprioriteete. Uurimisprojekt peaks sisaldama üksikasjalikku dokumenti, milles kirjeldatakse projekti eesmärki, kasutatud meetodeid, võetavate proovide arvu ja liiki ning nende võtmise aega ja piirkonda;

c)

bioloogilisi proove hoitakse laeva pardal kuni lossimis- või ümberlaadimissadamani, ning

d)

kõigi käesoleva artikli kohaselt võetud proovidega peab kuni lõpliku lossimissadamani olema kaasas lipuriigiliikmesriigi luba ning prahitud laevade puhul prahtiva konventsiooniosalise ja lipuliikmesriigi luba. Selliseid proove ega haide muid proovideks kogutud osi ei tohi turustada ega müüa.

2.   Lõikes 1 osutatud bioloogilised proovid hõlmavad eelkõige selgroolülisid, kudesid, suguelundkonda, magu, nahaproove, soolestikku, lõugu, tervet kala või skeletti taksonoomiliste uuringute ja loomastiku andmiku jaoks.

3.   Proovivõtuga alustatakse üksnes pärast asjaomaselt liikmesriigilt sellekohase loa saamist.

VI PEATÜKK

Merelinnud

Artikkel 38

Merelindude kaaspüügi vähendamise meetmed 20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes

1.   Kõigil 20. ja 25. lõunalaiuskraadi vahelistes vetes seilavatel kalalaevadel on olemas ja kasutatakse linnutõrjeliine ja -poste, mis vastavad V lisas sätestatud nõuetele ja täiendavatele juhistele.

2.   Linnutõrjeliinid tuleb kasutusele võtta alati enne õngejada vettelaskmist.

3.   Kui see on otstarbekas, tuleb kasutada veel teist linnutõrjeposti ja -liini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed.

4.   Kõigil kalalaevadel peavad olema kasutamisvalmis varutõrjeliinid.

5.   Õngejadalaevad, millega püütakse mõõkkala monokiust õngejadadega, on lõigete 1, 2 ja 3 nõuetest vabastatud, tingimusel et täidetakse järgmisi nõudeid:

a)

õngejadad lastakse vette öösel: öö on vastavalt meresõidu aastaraamatule määratletud kui ajavahemik nautilise hämariku ja koidu vahel kalapüügi geograafilises asukohas ning

b)

kasutakse minimaalselt 60-grammist raskust, mis on paigutatud õngekonksust maksimaalselt 3 meetri kaugusele, et saavutada optimaalne vajumiskiirus.

Sellise laeva lipuliikmesriik, mille puhul kasutatakse esimeses lõigus osutatud erandit, teatab komisjonile oma teadustulemustest, mis saadi kõnealuste laevade pardal olnud teaduslikelt vaatlejatelt.

Artikkel 39

Merelindude kaaspüügi vähendamise meetmed 25. lõunalaiuskraadist lõuna pool

Õngejadalaevadel rakendatakse V lisas sätestatud nõuete ja täiendavate juhiste kohaselt vähemalt kahte järgmist kaaspüügi vähendamise meedet:

a)

püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega;

b)

linnutõrjeliinid;

c)

õngejadade varustamine raskustega.

Artikkel 40

Merelindudega seotud aruandluskohustused

1.   Õngejadalaevadel kogutakse teavet merelindudega kokkupuute juhtumite, sealhulgas juhupüügi kohta ja esitatakse see lipuliikmesriigile. Liikmesriigid esitavad saadud teabe komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas rakendatakse artiklites 38 ja 39 sätestatud meetmeid ning milliseid edusamme on liidu tegevuskava rakendamisel tehtud, et vähendada õngejadapüügil merelindude juhupüüki.

VII PEATÜKK

Merikilpkonnad

Artikkel 41

Üldsätted merikilpkonnade kohta

1.   Seinnoodalaevadel välditakse merikilpkonnade sissepiiramist nootadega ning vabastatakse võrkudesse, sealhulgas peibutuspüügivahenditesse sattunud või takerdunud merikilpkonnad. Seinnootade või peibutuspüügivahendite ja merikilpkonnade kokkupuutest teatatakse oma lipuliikmesriigile.

2.   Pelaagilistel õngejadalaevadel peab olema asjakohane varustus merikilpkonnade ohutuks käsitsemiseks, võrgust vabastamiseks ja vettelaskmiseks sellisel viisil, mis suurendab võimalikult palju nende ellujäämisvõimalusi.

3.   Pelaagiliste õngejadalaevade kalurid kasutavad lõikes 2 osutatud varustust vastavalt VI lisale, et merikilpkonnade ellujäämise tõenäosus oleks võimalikult suur.

4.   Liikmesriigid koolitavad pelaagiliste õngejadalaevade kalureid ohutu käsitsemise ja vabastamistehnikate alal.

Artikkel 42

Merikilpkonnadega seotud aruandluskohustused

1.   Liikmesriigid koguvad ja edastavad komisjonile iga aasta 30. juuniks teabe oma laevade kokkupuutest merikilpkonnadega ICCATi konventsiooni alal püügivahendite liikide kaupa. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

a)

püügimäärad, püügivahendite omadused, aeg ja asukoht, sihtliigid ja seisund tagasiheitel (st lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt);

b)

merikilpkonnalistega kokkupuute jaotus liigiti ning

c)

õnge või võrku takerdumise viis (sealhulgas peibutuspüügivahendid), sööda liik, õngekonksu suurus ja liik ning looma suurus.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklis 71 osutatud aastaaruande raames artikli 41 rakendamisest ja muudest asjakohastest meetmetest, mida on seoses ICCATi kalavarudega 2010. aastal avaldatud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) suuniste (mille eesmärk on vähendada merikilpkonna suremust püügioperatsioonidel) rakendamiseks võetud.

VIII PEATÜKK

Hariliku tuuni ja mõõkkala püügivõimalused

Artikkel 43

Üldpõhimõtted

Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud hariliku tuuni ja mõõkkala püügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku laadi, ning nad püüavad jaotada riigi kvoodi õiglaselt laevastiku eri osade vahel, pöörates erilist tähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ja pakkuda stiimuleid sellistele liidu kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid ja keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise.

III JAOTIS

ÜHISED KONTROLLIMEETMED

I PEATÜKK

Kalapüügiload

Artikkel 44

ICCATi suurte kalalaevade register

1.   Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (22) asjaomaste sätetega nende lipu all sõitvatele suurtele kalalaevadele välja kalapüügilube ICCATi konventsiooni alal ICCATi liikide püüdmiseks, pardalhoidmiseks, ümberlaadimiseks ja lossimiseks.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal selliste suurte kalalaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane kalapüügiluba. Komisjon esitab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile, kes kannab kõnealused laevad ICCATi suurte kalalaevade registrisse.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul kõigist sündmustest, mille tagajärjel tuleb ICCATi suurte kalalaevade registrisse laevu lisada, neid sealt kustutada või registrit muuta. Komisjon edastab kõnealuse teabe hiljemalt 45 päeva jooksul pärast vastavat sündmust ICCATi sekretariaadile.

4.   Suurtel kalalaevadel, mis ei ole ICCATi suurte kalalaevade registrisse kantud, on keelatud ICCATi konventsiooni alal püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida ICCATi liike. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 1 sellistel juhtudel ei kohaldata.

II PEATÜKK

Prahtimine

Artikkel 45

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse liidu püügilaevade ja konventsiooniosaliste vahel sõlmitud prahilepingute suhtes (v.a laevapereta prahtimised), kui asjaomased liidu püügilaevad ei vaheta oma lippu.

Artikkel 46

Üldsätted

1.   Liidu püügilaevadel lubatakse osaleda konventsiooniosalisega sõlmitud prahilepingus üksnes juhul, kui prahitud laevade suhtes on täidetud järgmised tingimused:

a)

prahitud laeval on prahtiva konventsiooniosalise väljastatud kalapüügiluba ja ta ei ole kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja;

b)

prahitud laevadega on ühel ja samal ajal lubatud kala püüda vaid ühe prahilepingu alusel;

c)

prahitud laevade saak laaditakse maha üksnes prahtivate konventsiooniosaliste sadamates, välja arvatud juhul, kui prahilepingus on sätestatud teisiti, ning

d)

prahtiv äriühing peab olema seaduslikult asutatud prahtiva konventsiooniosalise riigis.

2.   Kõik ümberlaadimistoimingud merel peavad olema eelnevalt ja nõuetekohaselt prahtiva konventsiooniosalise poolt heaks kiidetud ja vastama käesoleva jaotise IV peatükile.

Artikkel 47

Teatamine

1.   Prahilepingu sõlmimise ajal teatab lipuliikmesriik komisjonile, et ta nõustub prahilepinguga.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud komisjonile teatamist ei ole komisjon 15 kalendripäeva jooksul lisateavet küsinud, võib prahitud laev alustada asjaomast püügitegevust.

3.   Lipuliikmesriik teatab komisjonile viivitamata iga prahilepingu lõppemisest.

4.   Komisjon edastab viivitamata lõigetes 1 ja 3 osutatud teabe ICCATi sekretariaadile.

III PEATÜKK

Püügi kontroll

Artikkel 48

Kvootide ja alammõõdu nõuete järgimine

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 20. augustiks teabe ICCATi liikide kvoodikohase püügi kohta eelmisel aastal ja teabe alammõõdu järgimise kohta.

2.   Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 49

Püügiproovi võtmine

1.   Saagist võetakse proove, et parandada teadmisi asjaomaste ICCATi liikide bioloogiast ja hinnata kalade uurimiseks vajalikke parameetreid ning seda tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1004, (23) komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/1251 (24) ning „Atlandi ookeani tuuni ja tuunilaadsete liikide statistika ja proovivõtmise käsiraamatuga „Field manual for statistics and sampling Atlantic tunas and tuna-like fishes“, mille ICCAT avaldas 1990. aastal.

2.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud proovivõttu käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 50

Saagist ja püügikoormusest teatamine

1.   Kui komisjon ei ole ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegade järgimiseks sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks järgmised andmed (I ülesande andmed):

a)

andmed kalalaevastiku omaduste kohta eelmisel aastal;

b)

hinnangulised ICCATi liikide aastase nominaalsaagi andmed (sh kaaspüügi ja tagasiheite andmed) eelmise aasta kohta.

2.   Kui komisjon ei ole seoses ICCATi kehtestatud iga-aastaste tähtaegadega sätestanud teisiti, edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt iga aasta 30. juuniks ICCATi liikide kohta järgmised andmed (II ülesande andmed):

a)

andmed eelmise aasta saagi ja püügikoormuse kohta, mis on piirkondade kaupa ja ajaliselt üksikasjalikult jaotatud; kõnealused andmed sisaldavad hinnanguid vette tagasi heidetud ja vabastatud kalade seisukorra (surnud või elus) kohta;

b)

andmed harrastuskalapüügi saagi kohta eelneval aastal.

3.   Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte vastavalt käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud I ja II ülesande andmeid käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV PEATÜKK

Ümberlaadimine

Artikkel 51

Kohaldamisala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmiste ümberlaadimistoimingute suhtes:

a)

ICCATi konventsiooni alal tehtud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega ning

b)

väljaspool ICCATi konventsiooni ala tehtud ümberlaadimistoimingud ICCATi liikidega ja nendega koos püütud muude liikidega.

2.   Erandina lõike 1 punktist b ei kohaldata käesolevat peatükki ümberlaadimistoimingute suhtes, mille käigus laaditakse ICCATi konventsiooni alal püütud kala ümber väljaspool ICCATi konventsiooni ala, kui selline ümberlaadimine toimub muu tuunivarusid majandava piirkondliku kalandusorganisatsiooni kehtestatud ümberlaadimisprogrammi alusel.

3.   Käesolevat peatükki ei kohaldata selliste harpuunlaevade suhtes, millel laaditakse merel ümber värsket mõõkkala.

Artikkel 52

Ümberlaadimine sadamas

1.   Kõik ümberlaadimistoimingud tehakse määratud sadamas, välja arvatud juhul, kui ümberlaadimine toimub suurte pelaagiliste õngejadalaevadega vastavalt artiklitele 53–60.

2.   Liidu kalalaevadel peab sadamas toimuva ümberlaadimise korral täitma VII lisas sätestatud kohustusi.

3.   Käesolev artikkel ei piira määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 17–22 ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklite 4, 6, 7 ja 8 kohaldamist.

Artikkel 53

Ümberlaadimine merel

Suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel tehakse ümberlaadimist merel vastavalt artiklitele 54–60.

Artikkel 54

ICCATi transpordilaevade register

1.   Liikmesriigid annavad kooskõlas määruse, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (25) asjaomaste sätetega välja lube nende lipu all sõitvatele transpordilaevadele, millel on õigus ICCATi konventsiooni alal suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala merel ümber laadida.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal nende transpordilaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane luba. Komisjon esitab viivitamata kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile, kes kannab kõnealused laevad ICCATi transpordilaevade registrisse.

3.   Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest või muudatustest nende transpordilaevade nimekirjas. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi sekretariaadi kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

—

laeva nimi, registrinumber;

—

ICCATi registri number (kui on);

—

IMO number (kui on);

—

eelmine nimi (kui on);

—

varasem lipuriik (kui on);

—

varasemad andmed muudest registritest kustutamise kohta (kui on);

—

rahvusvaheline raadiokutsung;

—

laeva tüüp, pikkus, brutoregistertonnaaž ja kandevõime;

—

reederi (reederite) ja käitaja(te) nimi ja aadress;

—

ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik.

5.   Artiklis 53 osutatud ümberlaadimine merel on lubatud üksnes ICCATi transpordilaevade registrisse kantud transpordilaevadel.

Artikkel 55

Suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele ICCATi konventsiooni alal ümberlaadimise loa andmine

1.   Liikmesriigid annavad kooskõlas määrusega, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist, (26) välja lube nende lipu all sõitvatele suurtele pelaagilistele õngejadalaevadele, millel on merel ümberlaadimise õigus.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile loa andmise ajal selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja, millel on lõike 1 kohane luba. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

3.   Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõigist lisamistest, kustutamistest ja muudatustest, mis tehakse selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja, millel on merel ümberlaadimise luba. Komisjon edastab kõnealuse teabe viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud teade edastatakse ICCATi sekretariaadi kehtestatud vormi ja kujundusega ning see peab sisaldama järgmist teavet:

—

laeva nimi, registrinumber;

—

ICCATi registri number;

—

merel ümberlaadimiseks lubatud ajavahemik;

—

sellis(t)e transpordilaeva(de) lipuriik (-riigid), nimi (nimed) ja registrinumber(numbrid), mida suurte pelaagiliste õngejadalaevade puhul võib kasutada.

Artikkel 56

Eelnev luba merel toimuvaks ümberlaadimiseks

1.   Kui suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel laaditakse merel ümber konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, peab selleks olema selle konventsiooniosalise eelnev luba. Kõnealuse loa originaali või koopiat säilitatakse laeval ja see tehakse taotluse korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale kättesaadavaks.

2.   Suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel ei tohi enne oma lipuliikmesriigilt saadud eelneva loata midagi merel ümber laadida. Kõnealuse loa dokumentide originaali või koopiat säilitatakse laeval ja see tehakse taotluse korral ICCATi piirkondlikule vaatlejale kättesaadavaks.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud eelneva loa saamiseks esitab suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või reeder oma lipuliikmesriigi ametiasutustele ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele vähemalt 24 tundi enne kavandatud ümberlaadimist järgmise teabe:

a)

suure pelaagilise õngejadalaeva nimi ja selle number ICCATi selliste suurte pelaagiliste õngejadalaevade registris, kellel on merel ümberlaadimise luba;

b)

transpordilaeva nimi ja selle number ICCATi transpordilaevade registris;

c)

ümberlaaditav toode liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;

d)

ümberlaaditavate ICCATi liikide kogused, võimaluse korral varude kaupa;

e)

nende ümberlaaditavate muude liikide kogused, mis on püütud koos ICCATi liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;

f)

ümberlaadimise kuupäev ja asukoht;

g)

püügi geograafiline asukoht liikide ja asjakohasel juhul varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.

Artikkel 57

ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon

1.   Suure pelaagilise õngejadalaeva kapten või reeder täidab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ning edastab selle oma lipuliikmesriigile ja rannikuäärsele konventsiooniosalisele hiljemalt 15 päeva jooksul pärast ümberlaadimist.

2.   Vastuvõtva transpordilaeva kapten täidab 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpuleviimist ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ning edastab selle koos oma ICCATi transpordilaevade registri numbriga ICCATi sekretariaadile, suure pelaagilise õngejadalaeva lipuriigist konventsiooniosalisele ja oma lipuliikmesriigile.

3.   Vastuvõtva transpordilaeva kapten esitab vähemalt 48 tundi enne lossimist lossimisriigi pädevatele asutustele ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni koos oma ICCATi transpordilaevade registri numbriga.

4.   Kõigi ICCATi liikidega ja kõigi muude koos ICCATi liikidega püütud liikidega, mis lossiti või imporditi konventsiooniosalise piirkonnas või territooriumil kas töötlemata või laeva pardal töödelduna ning mis laaditi merel ümber, peab kuni esmamüügini olema kaasas ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioon.

Artikkel 58

ICCATi piirkondlik vaatlusprogramm seoses ümberlaadimisega merel

1.   Iga liikmesriik tagab, et kõigil transpordilaevadel, millel merel ümberlaadimist tehakse, on pardal ICCATi piirkondlik vaatleja vastavalt ICCATi piirkondlikule vaatlusprogrammile seoses ümberlaadimisega merel, nagu on sätestatud VIII lisas.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 73 kohaldamist, on ICCATi piirkondliku vaatleja ülesandeks kontrollida käesoleva peatüki järgimist ja eelkõige seda, kas lossitavad kogused vastavad ICCATi ümberlaadimisdeklaratsioonil märgitud püügikogustele ja kalalaeva püügipäevikus registreeritud püügikogustele.

3.   Laevadel on keelatud alustada või jätkata ümberlaadimist ICCATi konventsiooni alal, kui ICCATi piirkondlikku vaatlejat ei ole pardal, välja arvatud vääramatu jõu juhtudel, millest on ICCATi sekretariaadile nõuetekohaselt teatatud.

Artikkel 59

Aruandluskohustused

1.   Lipuliikmesriik, kelle suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel tehti eelneval aastal ümberlaadimisi, ja selleks nõusoleku andnud transpordilaevade lipuliikmesriik edastavad iga aasta 15. augustiks komisjonile järgmise teabe:

a)

eelneval aastal ümberlaaditud ICCATi liikide kogus liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa;

b)

eelneval aastal koos ICCATi liikidega püütud muude ümberlaaditud liikide kogused liikide kaupa, kui see on teada;

c)

nende suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekiri, millel on eelneva aasta jooksul toimunud ümberlaadimine;

d)

põhjalik aruanne, milles hinnatakse suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt kala ümber laadinud transpordilaevadele määratud ICCATi piirkondlikule vaatlejate aruannete sisu ja järeldusi.

2.   Komisjon edastab lõike 1 kohaselt saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 15. septembriks.

Artikkel 60

Esitatud andmete kooskõla

Lipuliikmesriik, kelle suurtel pelaagilistel õngejadalaevadel on tehtud merel ümberlaadimisi, vaatab saadud teabe käesoleva määruse kohaselt läbi, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja kõigi laevade lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd lossimisriigiga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

V PEATÜKK

Teaduslike vaatluste programmid

Artikkel 61

Riiklike teaduslike vaatluste programmide kehtestamine

1.   Liikmesriigid kehtestavad riiklikud teaduslike vaatluste programmid, millega on tagatud järgmine:

a)

vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejadalaeval, seinnoodalaeval ja söödaga õngelaeval nende vähemalt 5 % püügikoormuse ulatuses;

b)

erandina punktist a on transpordilaevade puhul vaatleja kohalolek igal pelaagilisel õngejadalaeval, seinnoodalaeval ja söödaga õngelaeval nende vähemalt 10 % püügikoormuse ulatuses;

c)

laevastiku tegevuses ajalise ja ruumilise kohalolekuga tagatakse vajalike ja asjakohaste andmete kogumine, võttes arvesse laevastike omadusi ja püügi olemust;

d)

andmete kogumine püügioperatsioonide kõigi aspektide kohta, sealhulgas saagi kohta, nagu on määratletud artikli 63 lõikes 1.

2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud vaatleja kohaloleku ulatus arvutatakse järgmiselt:

a)

seinnoodapüügi puhul püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna;

b)

pelaagiliste õngejadalaevade puhul püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna või

c)

söödaga õngelaevade puhul püügipäevadena.

3.   Erandina lõike 1 punktist a võib liikmesriik alla 15meetrise kogupikkusega laevade puhul, ja kui erakorralise ohu tõttu on vaatleja pardale saatmine välistatud, kasutada alternatiivset teadusliku seire lähenemisviisi. Kõnealuse alternatiivse lähenemisviisi puhul on tagatud selline kohalolek, mis on võrreldav lõike 1 punktis a määratletud kohalolekuga, ja samaväärsete andmete kogumine. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile alternatiivse lähenemisviisi üksikasjad.

4.   Komisjon esitab lõikes 3 osutatud alternatiivse lähenemisviisi üksikasjad ICCATi alalisele uuringute ja statistikakomiteele hindamiseks. Alternatiivsed lähenemisviisid peavad enne nende rakendamist saama ICCATi aastakoosolekul ICCATi komisjoni heakskiidu.

Artikkel 62

Teaduslike vaatlejate kvalifikatsioon

Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad on läbinud enne lähetamist asjakohase koolituse ja atesteerimise ning omavad vajalikku kvalifikatsiooni. Vaatlejatel peab olema järgmine kvalifikatsioon:

a)

piisavad teadmised ja kogemused liikide kindlakstegemiseks ning eri kujuga püügivahendite kohta teabe kogumiseks;

b)

rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete kohta;

c)

oskus teha vaatlusi ja registreerida täpselt programmi raames kogutavad andmed;

d)

oskus koguda bioloogilisi proove;

e)

nad ei ole vaatlusaluse laeva laevapere liige ning

f)

nad ei ole vaatlusalust kalalaeva omava äriühingu töötaja.

Artikkel 63

Teaduslike vaatlejate vastutus

1.   Eelkõige nõuavad liikmesriigid, et vaatlejad:

a)

dokumenteerivad püügitegevuse ja koostavad selle kohta aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist:

i)

andmed, mis kirjeldavad kogu sihtpüüki, kaaspüüki ja tagasiheidet (sh haid, merikilpkonnad, mereimetajad ja merelinnud), saagi koosseisu suuruse järgi, seisundit (st jäeti pardale, lasti vette tagasi surnult või vabastati elusalt) ja bioloogilisi proove elutsükli uuringuteks (nt sugunäärmed, otoliidid, selgroog, soomused);

ii)

püügioperatsiooni andmed, sealhulgas püügipiirkond pikkus- ja laiuskraadi järgi, püügikoormuse teave (nt püügivahendite püügile asetamiste arv, õngekonksude arv jne), iga püügioperatsiooni kuupäev, sealhulgas vajaduse korral püügitegevuse algus- ja lõppaeg;

b)

jälgivad kaaspüügi vähendamise meetmete kasutamist ning registreerivad selle ja muu asjakohase teabe;

c)

esitavad ettepanekuid kaitsemeetmete ja teadusliku seire tõhususe parandamiseks.

2.   Liikmesriigid tagavad usaldusväärsete andmekogumisprotokollide kasutamise, sealhulgas vajaduse korral fotografeerimise ja kaamerate kasutamine.

3.   Laevade kaptenid tagavad nõuetekohase juurdepääsu laevale ja selle toimingutele, et vaatlejad saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita.

Artikkel 64

Kogutud teabe edastamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 30. juuniks nende riiklike teaduslike vaatluste programmide raames kogutud teabe. Komisjon edastab saadud teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta 31. juuliks.

VI PEATÜKK

Kolmandate riikide kalalaevade kontrollimine liikmesriikide sadamates

Artikkel 65

Aruandluskohustused seoses määratud sadamate ja kontaktpunktidega

1.   Liikmesriigid, kes soovivad anda juurdepääsu oma sadamatele kolmandate riikide kalalaevadele, mille pardal on ICCATi liigid või sellistest liikidest saadud kalandustooted, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud, peavad:

a)

määrama oma sadamad, millesse võivad kolmanda riigi kalalaevad taotleda sisenemist vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 5;

b)

määrama kontaktpunkti eelteatise vastuvõtmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 6;

c)

määrama kontaktpunkti sadamakontrolli aruannete edastamiseks vastavalt käesoleva määruse artiklile 66.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik määratud sadamate ja kontaktpunktide nimekirja tehtud muudatused vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne kõnealuste muudatuste jõustumist.

Artikkel 66

Sadamakontrollidega seotud aruandluskohustused

1.   Inspekteeriv liikmesriik edastab komisjonile määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 10 lõikes 3 osutatud inspekteerimisaruande koopia hiljemalt kümne päeva jooksul pärast inspekteerimise lõppkuupäeva. Komisjon saadab selle teabe edasi ICCATi sekretariaadile hiljemalt 14 päeva jooksul pärast inspekteerimise lõppu.

2.   Kui inspekteerimisaruannet ei saa edastada lõikes 1 osutatud kümne päeva jooksul, teatab inspekteeriv liikmesriik komisjonile kõnealuse ajavahemiku jooksul viivituse põhjused ja aja, mil aruanne esitatakse.

3.   Kui inspekteerimisel kogutud teave annab alust uskuda, et kolmanda riigi laev on rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklit 11.

VII PEATÜKK

Täitmise tagamine

Artikkel 67

Liikmesriikide teatatud väidetavad rikkumised

1.   Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 48 lõikes 4 sätestatud nõuetele peavad liikmesriigid esitama komisjonile vähemalt 140 päeva enne ICCATi aastakoosolekut teabe asjaolu kohta, et konventsiooniosalised võivad olla rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjon uurib kõnealust teavet ja vajaduse korral edastab selle ICCATi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne ICCATi aastakoosolekut.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile nende püügilaevade, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, ning kalatöötlemislaevade, puksiiride, ümberlaadimislaevade ja abilaevade nimekirja, millel väidetavalt tegeldi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ICCATi konventsiooni alal eelmisel aastal ja tegeletakse sellega ka jooksval aastal; nimekirjaga koos esitatakse täiendavad tõendid väidetava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta. Kõnealune nimekiri tuleb esitada vähemalt 140 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon uurib kõnealust teavet ja kui see teave on piisavalt dokumenteeritud, edastab selle ICCATi sekretariaadile vähemalt 120 päeva enne ICCATi aastakoosolekut, et selle põhjal saaks koostada ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgse nimekirja.

Artikkel 68

ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgne nimekiri

Liikmesriigid jälgivad tähelepanelikult laevu, mis on kantud ICCATi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade esialgsesse nimekirja, mille ICCATi täitevsekretär laiali saadab, et määrata kindlaks tegevused ja võimalikud muudatused seoses kõnealuste laevade nime, lipuriigi ja registreeritud reederiga.

Artikkel 69

ICCATi täitevsekretäri teatatud väidetav rikkumine

1.   Kui komisjon saab ICCATi täitevsekretärilt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik on väidetavalt toime pannud rikkumise, edastab komisjon selle teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.

2.   Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile väidetava rikkumise suhtes algatatud uurimise tulemused ja võetud meetmed nõuetele vastavuse probleemide lahendamiseks hiljemalt 45 päeva enne ICCATi aastakoosolekut. Komisjon edastab selle teabe ICCATi täitevsekretariaadile vähemalt 30 päeva enne ICCATi aastakoosolekut.

Artikkel 70

Konventsiooniosalise teatatud väidetav rikkumine

1.   Liikmesriigid määravad ühe kontaktpunkti, kellele konventsiooniosalised saadavad sadamakontrolli aruanded.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik lõikes 1 osutatud kontaktpunktiga seotud muudatused vähemalt 30 päeva enne selliste muudatuste jõustumist. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile vähemalt 14 päeva enne kõnealuste muudatuste jõustumist.

3.   Kui liikmesriigi määratud kontaktpunkt saab konventsiooniosaliselt sadamakontrolli aruande, mis tõendab, et kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitev laev on rikkunud ICCATi kaitse- ja majandamismeetmeid, uurib liikmesriik viivitamata rikkumist ja teatab komisjonile selle sadamakontrolli aruande kättesaamisest 160 päeva jooksul uurimise seisu ning võimalike täitemeetmete rakendamisest.

4.   Kui lipuliikmesriik ei järgi lõikes 3 osutatud tähtaega, teatab ta komisjonile viivituse põhjused ja aja, mil aruanne uurimise seisu kohta esitatakse.

5.   Komisjon edastab kõnealuse teabe ICCATi sekretariaadile 180 päeva jooksul alates sadamakontrolli aruande kättesaamisest ning lisab artiklis 71 osutatud aastaaruandesse teabe uurimise seisu ja kõigi lipuliikmesriigi võetud täitemeetmete kohta.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 71

Aastaaruanne

1.   Iga aasta 20. augustiks esitavad liikmesriigid komisjonile eelmise kalendriaasta kohta aastaaruande, mis sisaldab teavet kalapüügitegevuse, teadusuuringute, statistika, majandamise, kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõkestamise kohta, ning vajaduse korral mis tahes lisateabe.

2.   Aastaaruanne sisaldab teavet kaaspüügi ja tagasiheite vähendamiseks võetud meetmete kohta ning selles valdkonnas tehtud asjakohaste teadusuuringute kohta.

3.   Komisjon koondab lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud teabe ja edastab selle viivitamata ICCATi sekretariaadile.

4.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte käesolevas artiklis osutatud aastaaruande vormi üksikasjalike nõuete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 75 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 72

Konfidentsiaalsus

Käesoleva määruse raames kogutud ja vahetatud andmeid käsitletakse kooskõlas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 112 ja 113 kohaldatavate konfidentsiaalsuse nõuetega.

Artikkel 73

Muudatuste tegemise kord

1.   Juhul kui see on vajalik selleks, et rakendada kehtivatesse ICCATi soovitustesse tehtud muudatusi liidu õiguses, nii et need muutuvad liidu jaoks siduvaks, ning tingimusel, et liidu õigusesse tehtud muudatused ei lähe kaugemale ICCATi soovitustest, on komisjonile antud õigus võtta kooskõlas artikliga 74 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga muuta:

a)

II–VIII lisa;

b)

artikli 7 lõikes 1, artiklis 8, artikli 9 lõikes 1, artikli 10 lõikes 2, artikli 14 lõigetes 1 ja 3, artiklis 18, artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõigetes 1 ja 2, artikli 26 lõigetes 1 ja 3, artikli 40 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 44 lõikes 3, artikli 47 lõikes 2, artikli 48 lõigetes 1 ja 2, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 56 lõikes 3, artikli 57 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 59 lõigetes 1 ja 2, artiklis 64, artikli 65 lõikes 2, artikli 66 lõigetes 1 ja 2, artikli 67 lõigetes 1 ja 2, artikli 69 lõikes 2, artikli 70 lõigetes 2, 3 ja 5 ning artikli 71 lõikes 1 kehtestatud tähtaegu;

c)

artikli 14 lõike 1 punktis b sätestatud ala;

d)

artikli 19 lõigetes 1 ja 2, artikli 24 lõikes 2 ning artikli 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alammõõte;

e)

artikli 19 lõigetes 2 ja 3, artiklis 21 ning artikli 24 lõikes 3 sätestatud hälbeid;

f)

artiklis 25 ja artikli 38 lõike 5 punktis b sätestatud õngekonksude ja -jadade tehnilisi kirjeldusi;

g)

artikli 29 lõikes 1 ning artikli 61 lõike 1 punktides a ja b sätestatud teaduslikku vaatlemiskava;

h)

artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3, artiklis 12, artikli 20 lõikes 2, artikli 26 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 50 lõigetes 1 ja 2, artikli 54 lõikes 4, artikli 55 lõikes 4, artikli 56 lõikes 3 ja artikli 59 lõikes 1 sätestatud teabe liiki ja andmeid;

i)

artikli 9 lõikes 4 sätestatud eriotstarbeliste poide maksimumarvu.

2.   Kõik muudatused, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 1, peavad olema rangelt piiratud vastava ICCATi soovituse muudatuste rakendamisega liidu õiguses.

Artikkel 74

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 73 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 3. detsembrist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 73 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 73 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 75

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab kalanduse ja vesiviljeluse komitee, mis on loodud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 47 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 76

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1936/2001 artiklid 4, 5, 6, 6a, 7, 8a, 8b, 8c, 9, 9a ja artiklid 10–19 jäetakse välja.

Artikkel 77

Määruse (EÜ) nr 1984/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1984/2003 muudetakse järgmiselt.

a)

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„g)   „suur kalalaev“– kalalaev, mille kogupikkus on 20 meetrit või rohkem;

h)   „suur pelaagiline õngejadalaev“– pelaagiline õngejadalaev, mille kogupikkus on 24 meetrit või rohkem.“

b)

Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„c)

kui kalapüük toimus suure kalalaevaga, kinnitatakse see üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“

c)

Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„c)

kui kalapüük toimus suure kalalaevaga, kinnitatakse see üksnes juhul, kui laev on kantud ICCATi laevaregistrisse.“

d)

2. peatükki lisatakse järgmine jagu.

„4. jagu

Liikmesriikidele esitatavad nõuded seoses ICCATi konventsiooni alal ümberlaaditud toodetega

Artikkel 7a

Statistilised dokumendid ja aruandlus

1.   Statistiliste dokumentide kinnitamisel peab suurte pelaagiliste õngejadalaevade lipuliikmesriik tagama, et ümberlaadimine on kooskõlas iga sellise laeva teatatud püügikogusega.

2.   Suurte pelaagiliste õngejadalaevade lipuliikmesriik kinnitab ümberlaaditud kala statistilised dokumendid, kui on tehtud kindlaks, et ümberlaadimine toimus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2107 (*1) artiklitega 51–58. Kõnealune kinnitus peab põhinema teabel, mis on saadud ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi põhjal merel toimuva ümberlaadimise kohta.

3.   Liikmesriigid nõuavad, et statistiliste dokumentide programmidega hõlmatud liikidega, mis on püütud suurte pelaagiliste õngejadalaevadega ICCATi konventsiooni alal, on nende piirkonda või territooriumile importimisel lisaks ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni koopiale kaasas statistilised dokumendid, mis on kinnitatud ICCATi suurte pelaagiliste õngejadalaevade nimekirja kantud laevade jaoks, millel on lubatud ümberlaadimine merel.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (ELT L 315, 30.11.2017, lk 1).“"

Artikkel 78

Määruse (EÜ) nr 520/2007 muutmine

Määrusest (EÜ) nr 520/2007 jäetakse välja artikli 4 lõige 1, II jaotis ning II, III ja IV lisa.

Artikkel 79

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 15. november 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 142.

(2)  Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. oktoobri 2017. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4)  Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

(5)  Nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsus 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(6)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(7)  Nõukogu 27. septembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1936/2001, milles sätestatakse teatavate siirdekalavarude püügi suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed (EÜT L 263, 3.10.2001, lk 1).

(8)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

(10)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(13)  Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(14)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(15)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile (ELT L 16, 23.1.2015, lk 23).

(16)  Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1984/2003, millega kehtestatakse ühenduses toimuva mõõkkala ja suursilm-tuuniga seotud kaubanduse statistilist seiret käsitlev süsteem (ELT L 295, 13.11.2003, lk 1).

(17)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(18)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(19)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(20)  Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(21)  Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

(22)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

(24)  Komisjoni 12. juuli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1251, millega võetakse vastu liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks ajavahemikul 2017–2019 (ELT L 207, 1.8.2016, lk 113).

(25)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(26)  Menetluse nr 2015/0289(COD), Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

I LISA

ICCATi LIIGID

Sugukond

Ladinakeelne nimi

Eestikeelne nimi

Scombridae

Acanthocybium solandri

Vahuu

Allothunnus fallai

Lõunatuun

Auxis rochei

Kuul-makrelltuun

Auxis thazard

Fregatt-makrelltuun

Euthynnus alletteratus

Atlandi väiketuun

Gasterochisma melampus

Soomusmakrell

Katsuwonus pelamis

Vööttuun

Orcynopsis unicolor

Vöötideta pelamiid

Sarda sarda

Atlandi pelamiid

Scomberomorus brasiliensis

Brasiilia kuningmakrell

Scomberomorus cavalla

Kavalla-kuningmakrell

Scomberomorus maculatus

Tähniline kuningmakrell

Scomberomorus regalis

Lääneatlandi kuningmakrell

Scomberomorus tritor

Lääneaafrika kuningmakrell

Thunnus alalunga

Pikkuim-tuun

Thunnus albacares

Kulduim-tuun

Thunnus atlanticus

Mustuim-tuun

Thunnus maccoyii

Siniuim-tuun

Thunnus obesus

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

Harilik tuun

Istiophoridae

Istiophorus albicans

Atlandi purikala

Makaira indica

Must marliin

Makaira nigricans

Sinine marliin

Tetrapturus albidus

Valge odanina

Tetrapturus belone

Vahemere odanina

Tetrapturus georgii

Ümarsoom-odanina

Tetrapturus pfluegeri

Pikkkoon-odanina

Xiphiidae

Xiphias gladius

Mõõkkala

Alopiidae

Alopias superciliosus

Suursilm-rebashai

Carcharhinidae

Carcharhinus falciformis

Siidhallhai

Carcharhinus longimanus

Pikkuim-hallhai

Prionace glauca

Sinihai

Lamnidae

Isurus oxyrinchus

Atlandi makohai

Lamna nasus

Harilik heeringahai

Sphyrnidae

Sphyrna spp.

Vasarhaid

Coryphaenidae

Coryphaena hippurus

Harilik kuldmakrell

II LISA

PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITEGA SEOTUD MAJANDAMISKAVA KOOSTAMISE JUHISED

Konventsiooniosalise seinnoodalaevade ja söödaga õngelaevade peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava peab sisaldama järgmist:

1.

Kirjeldus

a)

peibutuspüügivahendite tüübid: AFAD = ankurdatud; DFAD = triiviv

b)

paakpoi/poi tüüp

c)

vettelastavate peibutuspüügivahendite maksimaalne arv ühe seinnoodalaeva ja peibutuspüügivahendi tüübi kohta

d)

ankurdatud peibutuspüügivahendite minimaalne vahemaa

e)

juhusliku kaaspüügi vähendamise ja kasutamise põhimõtted

f)

vastastikune mõju muude püügivahenditega

g)

peibutuspüügivahendi omandiõiguse kinnitus või sellekohased põhimõtted

2.

Institutsiooniline korraldus

a)

peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohased institutsioonilised kohustused

b)

peibutuspüügivahendi vettelaskmise loa taotlemise protsess

c)

reederite ja kaptenite kohustused seoses peibutuspüügivahendite vettelaskmise ja kasutamisega

d)

peibutuspüügivahendi asendamise kord

e)

muud aruandluskohustused lisaks käesolevale määrusele

f)

peibutuspüügivahenditega seotud vaidluste lahendamise põhimõtted

g)

püügikeelualade ja -aegade üksikasjad, nt territoriaalveed, laevateed, väikesemahulise kalapüügi lähedus jne

3.

Peibutuspüügivahendi ehituse kirjeldus ja nõuded

a)

peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (kirjeldus)

b)

nõuded valgustusele

c)

radarpeegeldid

d)

nähtavus

e)

peibutuspüügivahendi märgistus ja tunnus

f)

raadiopoide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)

g)

kajaloodiga poide märgistus ja tunnus (seerianumbrite nõue)

h)

satelliittransiiverid

i)

biolagunevate peibutuspüügivahendite kohta tehtud teadusuuringud

j)

peibutuspüügivahendite kadumise või hülgamise vältimine

k)

peibutuspüügivahendite ülesleidmise kava

4.

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava kohaldamise ajavahemik

5.

Peibutuspüügivahenditega seotud majandamiskava rakendamise seire ja läbivaatamise viis

III LISA

KASUTATUD PEIBUTUSPÜÜGIVAHENDITE LOETELU KVARTALITE LÕIKES

Peibutuspüügivahendi tunnus

Peibutuspüügivahendite ja elektroonikaseadmete tüübid

Peibutuspüügivahedi konstruktsiooni omadused

Tähelepanekud

Peibutuspüügivahendi märgistus

Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoitunnus

Peibutuspüügivahendi tüüp

Peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi ja/või elektroonika-seadme tüüp

Peibutuspüügivahendi ujuv osa

Peibutuspüügivahendi veealune rippuv element

Mõõtmed

Materjalid

Mõõtmed

Materjalid

 (1)

 (1)

 (2)

 (3)

 (4)

 (5)

 (4)

 (6)

 (7)

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

…

(1)  Kui peibutuspüügivahendi märgistus ja peibutuspüügivahendiga seotud paakpoi tunnus puuduvad või on loetamatud, tuleb see ära märkida ja esitada kogu kättesaadav teave, mis võib aidata peibutuspüügivahendi reederit tuvastada.

(2)  Ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend või triiviv tehispeibutuspüügivahend.

(3)  Nt GPS, kajalood jne. Kui peibutuspüügivahendiga ei ole seotud ükski elektroonikaseade, tuleb märkida, et seade puudub.

(4)  Nt laius, pikkus, kõrgus, sügavus, võrgusilma suurus jne.

(5)  Märkida pinna- ja kattematerjal ning selle biolagunevus.

(6)  Nt võrgud, köied, palmilehed jne ning märge materjali nakkuvuse ja/või biolagunevuse kohta.

(7)  Käesolevas punktis märkida valgustuse tehniline kirjeldus, radarpeegeldid ja nähtavus.

IV LISA

VAATLUSPROGRAMMI NÕUDED LAEVADELE, MILLEGA PÜÜTAKSE TROOPIKATUUNI GEOGRAAFILISTEL ALADEL, MIS JÄÄVAD PÜÜGIKEELU AJAL PÜÜGIKEELU PIIRKONDA

1.

Vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

—

piisav kogemus kalaliikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

—

ICCATi koolitusnõuetel põhinevad rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest, mida kinnitab liikmesriigi poolt välja antud tõend;

—

oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

—

vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

2.

Vaatlejad ei ole vaadeldava kalalaeva laevapere liikmed ja nad:

a)

peavad olema ühe konventsiooniosalise riigi kodanikud;

b)

peavad olema suutelised täitma punktis 3 sätestatud ülesandeid;

c)

ei tohi omada troopikatuunipüügis finantshuvi ega kasutoovat osalust.

Vaatleja ülesanded

3.

Vaatleja ülesanded on eelkõige järgmised:

a)

jälgida, et kalalaevad täidaksid ICCATi komisjonis vastu võetud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid.

Eelkõige teevad vaatlejad järgmist:

i)

dokumenteerivad kalapüügitegevust ja koostavad selle kohta aruanded;

ii)

jälgivad ja hindavad saaki ning kontrollivad püügipäevikusse tehtud sissekandeid;

iii)

teevad kindlaks ja märgivad üles laevad, mis potentsiaalselt tegelevad kalapüügiga, mis on vastuolus ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetega;

iv)

kontrollivad laeva asukohta püügitegevuse ajal;

v)

teevad teadustööd, kogudes näiteks ICCATi taotluse korral alalise uuringute ja statistikakomitee juhiste põhjal II ülesande kohaseid andmeid;

b)

teatavad viivitamata ja nõuetekohaselt vaatleja ohutust arvesse võttes laeva igast peibutuspüügivahenditega püügitegevusest artiklis 11 osutatud piirkonnas ja ajavahemikul;

c)

koostavad üldaruandeid, koondades punkti 3 kohaselt kogutud teabe ning võimaldades kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet.

4.

Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud kalalaevade püügitegevuse ja ümberlaadimistoimingutega, ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

5.

Vaatlejad täidavad nõudeid, mille on kehtestanud lipuliikmesriik, mille jurisdiktsiooni all on laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

6.

Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 7 sätestatud kohustuste täitmist.

Lipuliikmesriigi kohustused

7.

Kalalaevade lipuliikmesriikide kohustused seoses vaatlejatega hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

vaatlejatele peab olema võimaldatud astuda kontakti laevapere liikmetega ning pääseda ligi püügivahenditele ja varustusele;

b)

vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 3 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

i)

satelliitnavigatsioonivahendid;

ii)

radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii)

elektroonilised sidevahendid;

c)

vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

d)

vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks, ning

e)

lipuliikmesriik tagab, et kapten, meeskond ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

V LISA

KAASPÜÜGI VÄHENDAMISE MEETMETE MINIMAALSED TEHNILISED STANDARDID

Kaaspüügi vähendamise meede

Kirjeldus

Tehniline kirjeldus

Püügivahendi öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega

Püügivahendit ei lasta sisse nautilise hämariku ja koidu vahelisel ajal. Tekivalgustus on minimaalne.

Nautilise hämariku ja koidu täpsed kellaajad on esitatud käsiraamatu „Nautical Almanac“ tabelites iga laiuskraadi, kohaliku aja ja kuupäeva kohta. Minimaalse tekivalgustuse puhul ei tohi rikkuda ohutuse ja laevaliikluse miinimumnõudeid.

Linnutõrjeliinid

Linnutõrjeliine kasutatakse õngejada sisselaskmise ajal, et peletada linde haruliinidest eemale.

35-meetriste või pikemate laevade puhul:

—

kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini. Vajaduse korral kasutatakse laevadel lisaks veel teist linnutõrjeliini, kui linde on palju või nad on väga aktiivsed; samaaegselt tuleks kasutada mõlemat linnutõrjeliini, üks kummalgi pool sisselastavat õngejada;

—

linnutõrjeliinid peavad õhus rippuma vähemalt 100 meetri ulatuses;

—

pikad peletuspaelad peavad olema piisavalt pikad, ulatudes tüüne mere korral veepinnani;

—

pikad peletuspaelad tuleb asetada kuni viiemeetriste vahedega.

Alla 35-meetriste laevade puhul:

—

kasutatakse vähemalt ühte linnutõrjeliini;

—

veepealse osa ulatus peab olema 75 meetrit või rohkem;

—

tuleb kasutada pikki ja/või lühikesi (kuid pikemad kui üks meeter) peletuspaelasid, mis on asetatud järgmiselt.

—

Lühikesed: vähemalt iga kahe meetri tagant.

—

Pikad: vähemalt iga viie meetri tagant linnutõrjeliini esimese 55 meetri puhul.

Järgnevas täiendavas linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendis on esitatud täiendavad linnutõrjeliinide valmistamise ja kasutamise juhendid.

Õngejadade varustamine raskustega.

Enne sisselaskmist pannakse õngelipsudele raskused.

Suurema kui 45-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni ühe meetri kaugusele konksust või

suurema kui 60-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni 3,5 meetri kaugusele konksust või

suurema kui 98-grammise kogumassiga raskused kinnitatakse kuni nelja meetri kaugusele konksust.

TÄIENDAVAD LINNUTÕRJELIINIDE VALMISTAMISE JA KASUTAMISE JUHENDID

Preambul

Tabelis on esitatud linnutõrjeliinide kasutamise minimaalsed tehnilised standardid. Need lisajuhendid on koostatud selleks, et abistada õngejadalaevandust linnutõrjeliinidele esitatavate nõuete välja töötamisel ja rakendamisel. Kuigi juhendid on küllaltki selged, kutsutakse nende kasutajaid üles linnutõrjeliine oma kogemuste põhjal vastavalt eespool esitatud tabelile täiustama. Juhendites võetakse arvesse keskkonna- ja töökorralduslikke tegureid, vettelaskmise kiirust ja laeva suurust; need tegurid mõjutavad linnutõrjeliini tõhusust sööda kaitsmisel lindude eest. Linnutõrjeliini konstruktsiooni ja kasutamise viisi võib muuta nende tegurite arvestamiseks, kui see ei kahjusta liini tõhusust. Kuna kavas on linnutõrjeliinide konstruktsiooni jätkuvalt täiustada, tuleks need juhendid edaspidi läbi vaadata.

Linnutõrjeliinide konstruktsioon

1.

Linnutõrjeliini veealusele osale paigaldatud vastav veetav seade võib suurendada tõrjeliini veepealse osa ulatust.

2.

Tõrjeliini veepealne osa peaks olema piisavalt kerge, et tema liikumine oleks ettearvamatu, kuna muidu võiksid linnud sellega harjuda, ja piisavalt raske, et tuul ei kallutaks seda kõrvale.

3.

Parim lahendus on kinnitada liin laeva külge tugeva trummelpöörli abil, et vältida liini sassiminekut.

4.

Peletuspaelad peaksid olema võimalikult silmatorkavast materjalist ning liikuma kiiresti ja ettearvamatult (nt tugev peenike traat punases polüuretaantorus), mis on riputatud linnutõrjeliini külge kinnitatud tugeva kolmeosalise pöörli külge (et vähendada sassimineku ohtu).

5.

Kõik peletuspaelad peaksid koosnema kahest või enamast harust.

6.

Iga peletuspaelte paari peaks olema võimalik klambri abil ära võtta, siis on liini kokkupakkimine hõlpsam.

Linnutõrjeliinide kasutamine

1.

Linnutõrjeliin tuleb üles riputada laeva külge kinnitatud postilt. Tõrjeliini post tuleb panna nii kõrgele kui võimalik, nii et liin kaitseks sööta pikemal alal ahtri taga ega takerduks püügivahendisse. Mida kõrgem on post, seda paremini on sööt kaitstud. Näiteks võimaldab veepinnast seitsme meetri kõrgusele ulatuv post kaitsta sööta umbes 100 meetri ulatuses.

2.

Kui laevadel kasutatakse vaid ühte linnutõrjeliini, peaks see olema paigutatud vettelastava sööda pealtuule küljele. Kui söödaga konksud pannakse kiiluveest väljapoole, peaks linnutõrjeliin olema kinnitatud laevale selliselt, et see oleks mitu meetrit eemal laeva välimisest küljest, millel sööta kasutatakse. Kui laevadel kasutatakse kahte linnutõrjeliini, tuleks söödaga konksud paigutada kahe tõrjeliini vahelisele alale.

3.

Parem on kasutada mitut linnutõrjeliini, nii saab sööta lindude eest veel paremini kaitsta.

4.

Kuna liin võib katki või sassi minna, peaks laeva pardal olema varuliine, millega seda asendada ja tagada kalapüügi katkestamatu jätkamine. Linnutõrjeliinil võivad olla katkestuskohad, et minimeerida ohutus- ja käitusprobleeme, kui ujuv õngejada peaks linnutõrjeliini veealuse osaga sassi minema või sellesse takerduma.

5.

Kui kalurid kasutavad sööda heitmise masinat, peavad nad tagama linnutõrjeliini ja selle masina koordineeritud toimimise, tagades et masin heidab sööda otse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse. Kui kasutatakse masinat (või mitut masinat), mis heidab sööta pakpoordi ja tüürpoordi suunas, tuleks kasutada kahte linnutõrjeliini.

6.

Kui haruliinid visatakse käsitsi, peaksid kalurid tagama, et söödaga konksud ja rulli keeratud haruliinid visatakse linnutõrjeliiniga kaitstud alasse, et vältida sõukruvi turbulentsi, mis võib aeglustada vajumiskiirust.

7.

Kalurid võiksid linnutõrjeliinide väljalaskmise ja kokkupanemise hõlbustamiseks kasutada käsi-, elektrilist või hüdraulilist vintsi.

VI LISA

MERIKILPKONNADE VABASTAMISE ÜKSIKASJALIKUD NÕUDED

Ohutu käsitsemise tava:

i)

kui on vaja merikilpkonn veest välja tõmmata, kasutatakse sobivat korvtõstukit või kahva, et konksu külge jäänud või püügivahendisse takerdunud merikilpkonn pardale tõsta. Merikilpkonna ei tohi õngeliiniga veest välja hiivata, kui ta on jäänud sellesse kinni või see on tema kere ümber takerdunud. Kui merikilpkonna ei saa ohutult veest välja tõmmata, peaks laevameeskond lõikama liini võimalikult konksu lähedalt läbi, tekitamata merikilpkonnale veelgi rohkem kannatusi;

ii)

juhul kui merikilpkonn on tõstetud pardale, peab laeva käitaja või laevapere hindama püütud või kinni jäänud merikilpkonna seisukorda enne tema vabastamist. Merikilpkonni, kellel on raske liikuda või kes ei reageeri, hoitakse võimaluste piires pardal ja neid aidatakse, et tõenäosus nende ellujäämiseks enne vabastamist oleks võimalikult suur. Neid tavasid kirjeldatakse täpsemalt FAO suunistes, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust püügioperatsioonidel;

iii)

võimaluste piires koheldakse püügitegevuse käigus või riiklike vaatlusprogrammide raames (nt märgistamine) püütud merikilpkonni viisil, mis on kooskõlas FAO suunistega, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust püügioperatsioonidel.

Õngeliini lõikurite kasutamine:

i)

õngejadalaevade pardal peavad olema õngeliini lõikurid, mida kasutatakse selleks, et merikilpkonn õngekonksust vigastamata vabastada ja merre tagasi lasta;

ii)

muud liiki laevadel, millel kasutatakse püügivahendeid, kuhu merikilpkonnad võivad takerduda, peavad pardal olema õngeliini lõikurid, mida kasutatakse selleks, et merikilpkonn ohutult püügivahendist vabastada ja merre tagasi lasta.

Õngekonksust vabastamise seadmete kasutamine:

i)

õngejadalaevadel peavad pardal olema õngekonksust vabastamise seadmed, millega saab õngekonksud merikilpkonna küljest tõhusalt eemaldada;

ii)

kui kilpkonn on konksu alla neelanud, ei tohi üritada seda eemaldada. Selle asemel tuleb õngeliin võimalikult konksu lähedalt läbi lõigata, tekitamata merikilpkonnale veelgi rohkem kannatusi.

VII LISA

ÜMBERLAADIMINE SADAMAS

1.   Kui liidu laevadel laaditakse sadamas ümber või kui liidu sadamates laaditakse ümber tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega ICCATi konventsiooni alal püütud liike, tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest.

Teatamiskohustused

2.   Kalalaev

2.1.   Kalalaeva kapten peab vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist teatama sadamariigi ametiasutustele transpordilaeva nime ning ümberlaadimise kuupäeva ja kellaaja.

2.2.   Kalalaeva kapten esitab ümberlaadimise ajal oma lipuliikmesriigile järgmise teabe:

—

ümberlaaditavad tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused võimaluse korral varude kaupa;

—

koos ICCATi liikidega püütud muude tuuni ja tuunilaadsete liikide ümberlaaditavad kogused liikide kaupa, kui see on teada;

—

ümberlaadimise kuupäev ja koht;

—

vastuvõtva transpordilaeva nimi, registrinumber ja lipuriik ning

—

püügi geograafiline asukoht liikide ja vajaduse korral varude kaupa vastavalt ICCATi statistilistele piirkondadele.

2.3.   Hiljemalt 15 päeva pärast ümberlaadimist täidab asjaomase kalalaeva kapten ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni ja edastab selle oma lipuliikmesriigile, asjakohasel juhul koos oma ICCATi kalalaevade registri numbriga.

3.   Vastuvõttev laev

3.1.   Vastuvõtva laeva kapten teatab hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise alustamist ja ümberlaadimise lõpetamisel sadamariigi ametiasutustele tema laevale ümber laaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni 24 tunni jooksul pädevatele ametiasutustele.

3.2.   Vastuvõtva transpordilaeva kapten täidab ja esitab 48 tundi enne lossimist ICCATi ümberlaadimisdeklaratsiooni lossimisriigi pädevale asutusele.

Sadamariigi ja lossimisriigi koostöö

4.   Eelnevates punktides osutatud sadamariik ja lossimisriik vaatavad läbi käesoleva lisa sätete kohaselt saadud teabe, et teha kindlaks kooskõla teatatud püügikoguste, ümberlaadimiste ja iga laeva lossimiste vahel, sealhulgas tehakse vajaduse korral koostööd kalalaeva konventsiooniosalisest lipuriigiga. Kõnealust kontrolli tehakse viisil, millega tagatakse, et kontroll häiriks laeva nii vähe kui võimalik ning et kala kvaliteet ei halveneks.

Aruandlus

5.   Iga kalalaeva lipuliikmesriik lisab ICCATile esitatavasse aastaaruandesse oma laevadelt ümberlaadimiste üksikasjad.

VIII LISA

ICCATi PIIRKONDLIK VAATLUSPROGRAMM SEOSES ÜMBERLAADIMISEGA MEREL

1.

Liikmesriigid nõuavad, et transpordilaevadel, mis on kantud ICCATi laevade registrisse, millele on lubatud ümberlaadimine ICCATi konventsiooni alal ja millele merel ümber laaditakse, oleks kõigi ICCATi konventsiooni alal toimuvate ümberlaadimiste korral pardal ICCATi piirkondlik vaatleja.

2.

ICCAT määrab vaatlejad selliste transpordilaevade pardale, millele on lubatud ICCATi konventsiooni alal laadida merel ümber kala suurtelt pelaagilistelt õngejadalaevadelt, mis sõidavad ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendava konventsiooniosalise lipu all.

Vaatlejate määramine

3.

Määratud vaatlejatel peab oma ülesannete täitmiseks olema järgmine kvalifikatsioon:

—

tõendatud oskus tuvastada ICCATi liike ja püügivahendeid, kusjuures igati eelistatakse vaatlejaid, kellel on kogemus pelaagiliste õngejadalaevadega;

—

rahuldavad teadmised ICCATi kaitse- ja majandamismeetmetest,

—

oskus teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

—

vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

Vaatleja kohustused

4.

Vaatlejad:

a)

peavad olema läbinud ICCATi kehtestatud nõuetele vastava tehnilise koolituse;

b)

ei tohi olla vastuvõtva transpordilaeva lipuriigi kodanikud;

c)

peavad olema suutelised täitma punktis 5 sätestatud ülesandeid;

d)

peavad olema registreeritud ICCATi peetavas vaatlejate nimekirjas;

e)

ei tohi olla suure pelaagilise õngejadalaeva ega transpordilaeva laevapere liige ega suure pelaagilise õngejadalaeva või transpordilaeva äriühingu töötaja.

5.

Vaatleja jälgib suure pelaagilise õngejadalaeva ja transpordilaeva vastavust ICCATi vastu võetud asjaomastele kaitse- ja majandamismeetmetele. Vaatlejate ülesanded on eelkõige järgmised.

5.1.

Külastada suurt pelaagilist õngejadalaeva, kes kavatseb transpordilaevale ümber laadida, võttes arvesse punktis 9 osutatud aspekte, ning teeb seda enne ümberlaadimise toimumist, et

a)

kontrollida, kas kalalaeval on kehtiv luba või litsents püüda ICCATi konventsiooni alal tuuni ja tuunilaadseid liike ning muid koos kõnealuste liikidega püütavaid liike;

b)

kontrollida konventsiooniosaliselt lipuriigilt ja vajaduse korral rannikuriigilt saadud eelnevat luba, mille kohaselt võib kalalaeval teha merel ümberlaadimist;

c)

kontrollida kogu pardal oleva saagi koguseid ning registreerida need liikide kaupa ja võimaluse korral varude kaupa ning kontrollida transpordilaevale ümberlaaditavaid koguseid ja registreerida need;

d)

kontrollida, kas laevaseiresüsteem toimib, ning uurida püügipäevikut ja kontrollida võimaluse korral kandeid;

e)

kontrollida, kas pardal olev saak on saadud teistelt laevadelt üleandmise tulemusel, ning kontrollida selliseid üleandmisi käsitlevaid dokumente;

f)

teatada juhul, kui ilmneb mis tahes rikkumisi, millesse kalalaev on kaasatud, viivitamata sellest transpordilaeva kaptenile (võttes nõuetekohaselt arvesse turvakaalutlusi) ja vaatlusprogrammi rakendavale ettevõttele, kes edastab selle teabe kohe kalalaeva lipuriigist konventsiooniosalise ametiasutusele ning

g)

registreerida vaatleja aruandes selliste ülesannete täitmine kalalaeval.

5.2.

Jälgida transpordilaeva tegevust ja

a)

dokumenteerida ümberlaadimistoimingud ning koostada nende kohta aruanded;

b)

kontrollida laeva asukohta ümberlaadimise ajal;

c)

jälgida ja hinnata ümberlaaditud tuuni ja tuunilaadsete liikide koguseid liikide kaupa, kui see on teada, ja võimaluse korral varude kaupa;

d)

jälgida ja hinnata muude selliste liikide koguseid, mis on püütud koos tuuni ja tuunilaadsete liikidega, liikide kaupa, kui see on teada;

e)

kontrollida asjaomase suure pelaagilise õngejadalaeva nime ja ICCATi registrinumbrit ning registreerida see;

f)

kontrollida ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmeid, sealhulgas võrrelda neid võimaluse korral suure pelaagilise õngejadalaeva püügipäevikuga;

g)

kinnitada ümberlaadimisdeklaratsioonis esitatud andmed;

h)

kaasallkirjastada ümberlaadimisdeklaratsioon ning

i)

jälgida ja hinnata tootekoguseid liikide kaupa, kui need laaditakse sadamas, kus vaatleja lahkub laevalt, et kontrollida kooskõla merel toimunud ümberlaadimisel vastu võetud kogustega.

5.3.

Lisaks peab vaatleja

a)

koostama igapäevase aruande transpordilaeva ümberlaadimistoimingutest;

b)

koostama üldaruanded, millesse on koondatud vaatleja ülesannete kohaselt kogutud teave, ja võimaldama kaptenil lisada sellesse muud olulist teavet;

c)

esitama punktis b osutatud üldaruande ICCATi sekretariaadile 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

d)

täitma kõiki muid ICCATi antud ülesandeid.

6.

Vaatlejad käsitlevad konfidentsiaalselt kogu teavet, mis on seotud suure pelaagilise õngejadalaeva ja selle reederi püügitegevusega ning annavad selle nõude täitmise kohta kirjaliku nõusoleku vaatlejaks määramisel.

7.

Vaatlejad täidavad nõudeid, mis on kehtestatud selles lipuliikmesriigis või vajaduse korral rannikuriigis, kelle jurisdiktsiooni jääb laev, kuhu nad on vaatlejaks määratud.

8.

Vaatlejad järgivad kõigi laevapere liikmete suhtes kehtivat hierarhiat ja üldisi käitumisreegleid, kui kõnealused reeglid ei takista käesoleva programmi raames kirjeldatud vaatlejate ülesannete täitmist ja punktis 9 sätestatud laevapere liikmete kohustuste täitmist.

Transpordilaevade lipuriikide kohustused

9.

Piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamisega seotud tingimused, mis kehtivad transpordilaevade lipuliikmesriikide ja nende kaptenite suhtes, hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

vaatlejatele peab olema võimaldatud astuda kontakti laevapere liikmetega ning juurdepääs asjaomastele dokumentidele, püügivahenditele ja varustusele;

b)

vaatlejatele võimaldatakse taotluse korral punktis 5 sätestatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks juurdepääs ka järgmistele seadmetele, kui need on laevadel olemas:

i)

satelliitnavigatsioonivahendid;

ii)

radariekraanid, kui neid kasutatakse;

iii)

elektroonilised sidevahendid ning

iv)

kaal ümberlaaditava toote kaalumiseks;

c)

vaatlejatele tagatakse ülalpidamine, sealhulgas majutus, söök ja nõuetekohased sanitaartingimused, mille tase on võrdne laeva juhtivkoosseisule pakutavaga;

d)

vaatlejatele tagatakse komandosillal või roolikambris piisavalt ruumi kirjatöö tegemiseks, samuti piisav ruum tekil vaatlusülesannete täitmiseks;

e)

vaatlejatel on lubatud kindlaks määrata kõige sobivam koht ja meetod ümberlaadimistoimingute jälgimiseks ning liikide/varude ja ümberlaaditud koguste hindamiseks. Sellega seoses peab transpordilaeva kapten, võttes nõuetekohaselt arvesse ohutusalaseid ja praktilisi kaalutlusi, täitma vaatleja vajadusi, sealhulgas asetades taotluse korral toote ajutiselt transpordilaeva tekile, et vaatleja saaks seda kontrollida, ja andes talle piisavalt aega tema kohustuste täitmiseks. Vaatlused korraldatakse viisil, mis tekitab võimalikult vähe tüli ega põhjusta ümberlaaditavate toodete kvaliteedi halvenemist;

f)

punkti 10 kohaselt peab transpordilaeva kapten tagama, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline niivõrd, kuivõrd ilmastikuolud ja muud tingimused sellist üleviimist võimaldavad ning

g)

lipuliikmesriik tagab, et kapten, meeskond ja reeder ei takista, ähvarda, sega ega mõjuta vaatlejaid nende ülesannete täitmise ajal ega anna või ürita neile anda altkäemaksu.

Suure pelaagilise õngejadalaeva kohustused ümberlaadimise ajal

10.

Vaatlejatel on lubatud külastada kalalaeva, kui ilmastikutingimused ja muud tingimused seda lubavad, ning talle võimaldatakse astuda kontakti laevapere liikmetega ning pääseda ligi asjaomastele dokumentidele ja sellistele laeva aladele, mis on vajalikud punktis 5 sätestatud ülesannete täitmiseks. Kalalaeva kapten tagab, et vaatlejale antakse vajalikku abi, et tema viimine transpordilaevalt kalalaevale ja vastupidi oleks turvaline. Kui tingimused kujutavad endast vaatleja heaolu jaoks vastuvõetamatut riski, mille tõttu suure pelaagilise õngejadalaeva külastus enne ümberlaadimistoimingute algust ei ole võimalik, võib ümberlaadimist siiski teha.

Vaatlejatasud

11.

Käesoleva programmi rakendamise kulud kannavad konventsiooniosalised lipuriigid, kelle lipu all sõidavad suured pelaagilised õngejadalaevad, millel soovitakse ümber laadida. Tasu arvutatakse lähtuvalt programmi kogukuludest. Kõnealune tasu kantakse ICCATi sekretariaadi vastavale kontole, mida ICCATi sekretariaat haldab programmi rakendamise eesmärgil.

12.

Kui punkti 11 kohane tasu on maksmata, ei tohi ükski suur pelaagiline õngejadalaev merel toimuvas ümberlaadimisprogrammis osaleda.