III LISA

„III LISA

FINANTSTEABE ESITAMINE IFRSi KOHASELT

FINREP VORMID IFRSi PUHUL
VORMI NUMBER	VORMI KOOD	VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI
		1. OSA [KORD KVARTALIS]
		Bilanss [finantsseisundi aruanne]
1.1	F 01.01	Bilanss: varad
1.2	F 01.02	Bilanss: kohustused
1.3	F 01.03	Bilanss: omakapital
2	F 02.00	Kasumiaruanne
3	F 03.00	Koondkasumiaruanne
		Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa
4.1	F 04.01	Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad
4.2.1	F 04.02.1	Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel
4.2.2	F 04.02.2	Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
4.3.1	F 04.03.1	Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad
4.4.1	F 04.04.1	Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
4.5	F 04.05	Allutatud finantsvarad
5.1	F 05.01	Selliste laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa, mida ei kasutata kauplemisel
6.1	F 06.01	Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil
	F 07.00	Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
7.1	F 07.01	Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
		Finantskohustuste jaotus
8.1	F 08.01	Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa
8.2	F 08.02	Allutatud finantskohustused
		Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused
9.1.1	F 09.01.1	Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
9.2	F 09.02	Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
10	F 10.00	Tuletisinstrumendid – kauplemine ja majanduslik riskimaandus
		Riskimaandamise arvestus
11.1	F 11.01	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel
11.3	F 11.03	Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid: jaotus arvestusportfelli ja riskimaanduse liigi alusel
11.4	F 11.04	Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid
		Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
12.1	F 12.01	Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes
12.2	F 12.02	Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas)
		Saadud tagatised ja garantiid
13.1	F 13.01	Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (muud kui kauplemiseks hoitavad)
13.2	F 13.02	Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]
13.3	F 13.03	Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]
14	F 14.00	Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid
15	F 15.00	Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused
		Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
16.1	F 16.01	Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes
16.2	F 16.02	Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
16.3	F 16.03	Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa
16.4	F 16.04	Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa
16.4.1	F 16.04.1	Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
16.5	F 16.05	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa
16.6	F 16.06	Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid
16.7	F 16.07	Mittefinantsvarade väärtuse langus
		Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss
17.1	F 17.01	Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: varad
17.2	F 17.02	Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
17.3	F 17.03	Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: kohustused
18	F 18.00	Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded
19	F 19.00	Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded
		2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]
		Geograafiline jaotus
20.1	F 20.01	Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
20.2	F 20.02	Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
20.3	F 20.03	Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
20.4	F 20.04	Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
20.5	F 20.05	Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
20.6	F 20.06	Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
20.7.1	F 20.07.1	Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil
21	F 21.00	Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad
		Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid
22.1	F 22.01	Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa
22.2	F 22.02	Osutatud teenustega seotud varad
		3. OSA [KORD POOLAASTAS]
		Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
30.1	F 30.01	Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
30.2	F 30.02	Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa
		Seotud osapooled
31.1	F 31.01	Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad
31.2	F 31.02	Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega
		4. OSA [KORD AASTAS]
		Konsolideerimisgrupi struktuur
40.1	F 40.1	Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa
40.2	F 40.02	Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa
		Õiglane väärtus
41.1	F 41.01	Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumendid
41.2	F 41.02	Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine
42	F 42.00	Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel
43	F 43.00	Eraldised
		Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele
44.1	F 44.01	Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid
44.2	F 44.02	Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes
44.3	F 44.03	Memokirjed [personalikuludega seoses]
		Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
45.1	F 45.01	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa
45.2	F 45.02	Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara ning tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest
45.3	F 45.03	Muud tegevustulud ja -kulud
46	F 46.00	Omakapitali muutuste aruanne

1. Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1. Varad

		Viited	Esitatud tabelis	Bilansiline väärtus
				V lisa 1. osa punkt 27
				010
010	Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused	IAS 1.54 (i)
020	Sularaha	V lisa 2. osa punkt 1
030	Nõuded keskpankadele	V lisa 2. osa punkt 2
040	Muud nõudmiseni hoiused	V lisa 2. osa punkt 3	5
050	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 9. Lisa A
060	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A	10
070	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11	4
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	4
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	4
096	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel	IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4	4
097	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11	4
098	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	4
099	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	4
100	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5	4
120	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	4
130	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	4
141	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A	4
142	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11	4
143	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	4
144	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	4
181	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2	4
182	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	4
183	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	4
240	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22	11
250	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
260	Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse	IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4	40
270	Materiaalsed varad
280	Materiaalsed põhivarad	IAS 16.6; IAS 1.54(a)	21, 42
290	Kinnisvarainvesteeringud	IAS 40.5; IAS 1.54(b)	21, 42
300	Immateriaalsed varad	IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
310	Firmaväärtus	IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
320	Muu immateriaalne vara	IAS 38.8,118	21, 42
330	Tulumaksu varad	IAS 1.54(n–o)
340	Tasumisele kuuluva tulumaksu varad	IAS 1.54(n); IAS 12.5
350	Edasilükkunud tulumaksu varad	IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
360	Muud varad	V lisa 2. osa punkt 5
370	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7
380	VARAD KOKKU	IAS 1.9(a), IG 6

1.2. Kohustused

		Viited	Esitatud tabelis	Bilansiline väärtus
				V lisa 1. osa punkt 27
				010
010	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused	IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6	8
020	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)	10
030	Lühikesed positsioonid	IFRS 9.BA7(b)	8
040	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	8
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	8
060	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	8
070	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2	8
080	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	8
090	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	8
100	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	8
110	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1	8
120	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	8
130	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	8
140	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	8
150	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26	11
160	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
170	Eraldised	IAS 37.10; IAS 1.54(l)	43
180	Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused	IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9	43
190	Muud pikaajalised hüvitised töötajatele	IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 10	43
200	Restruktureerimine	IAS 37.71, 84(a)	43
210	Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused	IAS 37. Lisa C, näited 6 ja 10	43
220	Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid	IFRS 9.4.2.1(c),(d), 9.5.5, 9.B2.5; IAS 37, IFRS 4, V lisa 2. osa punkt 11	9 12 43
230	Muud eraldised	IAS 37.14	43
240	Tulumaksu kohustused	IAS 1.54(n–o)
250	Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused	IAS 1.54(n); IAS 12.5
260	Edasilükkunud tulumaksu kohustused	IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
270	Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital	IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
280	Muud kohustused	V lisa 2. osa punkt 13
290	Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse	IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
300	KOHUSTUSED KOKKU	IAS 1.9(b);IG 6

1.3. Omakapital

		Viited	Esitatud tabelis	Bilansiline väärtus
		Viited	Esitatud tabelis	010
010	Kapital	IAS 1.54(r), BADi artikkel 22	46
020	Sissemakstud kapital	IAS 1.78(e)
030	Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital	V lisa 2. osa punkt 14
040	Ülekurss	IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124	46
050	Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital	V lisa 2. osa punktid 18–19	46
060	Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent	IAS 32.28–29; V lisa 2. osa punkt 18
070	Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 19
080	Muu omakapital	IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 20
090	Muu akumuleeritud koondkasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	46
095	Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse	IAS 1.82A(a)
100	Materiaalsed varad	IAS 16.39–41
110	Immateriaalsed varad	IAS 38.85–87
120	Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest	IAS 1.7, IG6; IAS 19.120(c)
122	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IFRS 5.38, IG näide 12
124	Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest	IAS 1.IG6; IAS 28.10
320	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused	IAS 1.7(d); IFRS 9 5.7.5, B5.7.1; V lisa 2. osa punkt 21
330	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide puhul õiglase väärtuse riskimaanduste ebaefektiivsus	IAS 1.7(e);IFRS 9.5.7.5;.6.5.3; IFRS 7.24C; V lisa 2. osa punkt 22
340	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]	IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(b); V lisa 2. osa punkt 22
350	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]	IAS 1.7(e); IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(a); V lisa 2. osa punkt 57
360	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest	IAS 1.7(f); IFRS 9 5.7.7; V lisa 2. osa punkt 23
128	Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse	IAS 1.82A(a)(ii)
130	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]	IFRS9.6.5.13(a); IFRS7.24B(b)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(i)(iv),.24E(a); V lisa 2. osa punkt 24
140	Välisvaluuta ümberarvestamine	IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38–49
150	Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaanduse reserv [efektiivne osa]	IAS 1.7(e); IFRS 7.24B(b)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(i);.24E; IFRS 9.6.5.11(b); V lisa 2. osa punkt 25
155	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutused	IAS 1.7(da); IFRS 9.4.1.2A; 5.7.10; V lisa 2. osa punkt 26
165	Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]	IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16;IFRS 7.24 E (b)(c); V lisa 2. osa punkt 60
170	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IFRS 5.38, IG näide 12
180	Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest	IAS 1.IG6; IAS 28.10
190	Jaotamata kasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
200	Ümberhindluse reservid	IFRS 1.30, D5–D8; V lisa 2. osa punkt 28
210	Muud reservid	IAS 1.54; IAS 1.78(e)
220	Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt	IAS 28.11; V lisa 2. osa punkt 29
230	Muu	V lisa 2. osa punkt 29
240	(–) Omaaktsiad	IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 30	46
250	Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum	IAS 1.81B(b)(ii)	2
260	(–) Vahedividendid	IAS 32.35
270	Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]	IAS 1.54(q)
280	Muu akumuleeritud koondkasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	46
290	Muud kirjed		46
300	OMAKAPITAL KOKKU	IAS 1.9(c), IG 6	46
310	OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU	IAS 1.IG6

2. Kasumiaruanne

		Viited	Esitatud tabelis	Käesolev periood
		Viited	Esitatud tabelis	010
010	Intressitulu	IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31	16
020	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punktid 33, 34
025	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel	IFRS 7.20(a)(i), B5(e), IFRS 9.5.7.1
030	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.20(a)(i), B5(e)
041	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 7.20(b); IFRS 9.5.7.10–11; IFRS 9.4.1.2A
051	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 7.20(b); IFRS 9.4.1.2; IFRS 9.5.7.2
070	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk	IFRS 9. Lisa A; .B6.6.16; V lisa 2. osa punkt 35
080	Muud varad	V lisa 2. osa punkt 36
085	Kohustustest kogunenud intressitulu	IFRS 9.5.7.1, V lisa 2. osa punkt 37
090	(Intressikulu)	IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31	16
100	(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)	IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punktid 33, 34
110	(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)	IFRS 7.20(a)(i), B5(e)
120	(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)	IFRS 7.20(b); IFRS 9.5.7.2
130	(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)	IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 35
140	(Muud kohustused)	V lisa 2. osa punkt 38
145	(Varadega seotud intressikulu)	IFRS 9.5.7.1, V lisa 2. osa punkt 39
150	(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)	IFRIC 2,11
160	Dividenditulu	V lisa 2. osa punkt 40	31
170	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punkt 40
175	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel	IFRS 7.20(a)(i), B5(e), IFRS 9.5.7.1A; V lisa 2. osa punkt 40
191	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 7.20(a)(ii); IFRS 9.4.1.2A; IFRS 9.5.7.1A; V lisa 2. osa punkt 41
192	Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud, mida arvestatakse muu kui kapitaliosaluse meetodi kohaselt	V lisa 2. osa punkt 42
200	Teenus- ja vahendustasude tulu	IFRS 7.20(c)	22
210	(Teenus- ja vahendustasude kulu)	IFRS 7.20(c)	22
220	Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	V lisa 2. osa punkt 45	16
231	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 9.4.12A; IFRS 9.5.7.10–11
241	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 7.20(a)(v); IFRS 9.4.1.2; IFRS 9.5.7.2
260	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	IFRS 7.20(a)(v); IFRS 9.5.7.2
270	Muu
280	Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punktid 43, 46	16
287	Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või (–) netokahjum	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 46
290	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 44	16, 45
300	Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum	V lisa 2. osa punkt 47	16
310	Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto	IAS 21.28, 52(a)
330	Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest	IAS 1.34; V lisa 2. osa punkt 48	45
340	Muud tegevustulud	V lisa 2. osa punktid 314–316	45
350	(Muud tegevuskulud)	V lisa 2. osa punktid 314–316	45
355	NETO TEGEVUSTULUD KOKKU
360	(Halduskulud)
370	(Personalikulud)	IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6	44
380	(Muud halduskulud)
390	(Kulum)	IAS 1.102, 104
400	(Materiaalsed põhivarad)	IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)
410	(Kinnisvarainvesteeringud)	IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)
420	(Muu immateriaalne vara)	IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)
425	Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum	IFRS 9.5.4.3, IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 49
426	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 7.35J
427	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 7.35J
430	(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)	IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)	9 12 43
440	(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)	IFRS 9.4.2.1(c),(d),9.B2.5; IAS 37, IFRS 4, V lisa 2. osa punkt 50
450	(Muud eraldised)
460	(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)	IFRS 7.20(a)(viii); IFRS 9.5.4.4; V lisa 2. osa punktid 51, 53	12
481	(Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad)	IFRS 9.5.4.4, 9.5.5.1, 9.5.5.2, 9.5.5.8	12
491	(Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad)	IFRS 9.5.4.4, 9.5.5.1, 9.5.5.8	12
510	(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)	IAS 28.40–43	16
520	(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)	IAS 36.126(a)(b)	16
530	(Materiaalsed põhivarad)	IAS 16.73(e)(v–vi)
540	(Kinnisvarainvesteeringud)	IAS 40.79(d)(v)
550	(Firmaväärtus)	IFRS 3. Lisa B67(d)(v); IAS 36.124
560	(Muu immateriaalne vara)	IAS 38.118(e)(iv)(v)
570	(Muu)	IAS 36.126(a)(b)
580	Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus	IFRS 3. Lisa B64(n)(i)
590	Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil	V lisa 2. osa punkt 54
600	Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele	IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 55
610	JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU	IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A
620	(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)	IAS 1.82(d); IAS 12.77
630	JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU	IAS 1, IG 6
640	Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu	IAS 1.82(ea); IFRS 5.33(a), 5.33 A; V lisa 2. osa punkt 56
650	Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu	IFRS 5.33(b)(i)
660	(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)	IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)
670	AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM	IAS 1.81A(a)
680	Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]	IAS 1.81B(b)(i)
690	Emaettevõtja omanikele omistatav	IAS 1.81B(b)(ii)

3. Koondkasumiaruanne

		Viited	Käesolev periood
		Viited	010
010	Aasta kasum või (–) kahjum	IAS 1.7, IG6
020	Muu koondkasum	IAS 1.7, IG6
030	Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse	IAS 1.82A(a)(i)
040	Materiaalsed varad	IAS 1.7, IG6; IAS 16.39–40
050	Immateriaalsed varad	IAS 1.7; IAS 38.85–86
060	Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest	IAS 1.7, IG6; IAS 19.120(c)
070	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IFRS 5.38
080	Üksuste muud kajastatud tulud ja kulud, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil	IAS 1.IG6; IAS 28.10
081	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused	IAS 1.7(d)
083	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum	IFRS 9.5.7.5;.6.5.3; IFRS 7.24C; V lisa 2. osa punkt 57
084	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]	IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(b); V lisa 2. osa punkt 57
085	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]	IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(a); V lisa 2. osa punkt 57
086	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest	IAS 1.7(f)
090	Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber	IAS 1.91(b); V lisa 2. osa punkt 66
100	Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse	IAS 1.82A(a)(ii)
110	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]	IFRS 9.6.5.13(a); IFRS 7.24C(b)(i)(iv),.24E(a); V lisa 2. osa punkt 58
120	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IAS 1.IG6; IFRS 9.6.5.13(a); IFRS 7.24C(b)(i);.24E(a); V lisa 2. osa punkt 58
130	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, 92–95; IAS 21.48–49; IFRS 9.6.5.14; V lisa 2. osa punkt 59
140	Muud ümberliigitamised	V lisa 2. osa punkt 65
150	Välisvaluuta ümberarvestamine	IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)
160	Omakapitali kantud ümberarvestamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IAS 21.32, 38–47
170	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, 92–95; IAS 21.48–49
180	Muud ümberliigitamised	V lisa 2. osa punkt 65
190	Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]	IAS 1.7, IG6; IAS 39.95(a)–96 IFRS 9.6.5.11(b); IFRS 7.24C(b)(i);.24E(a);
200	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IAS 1.7(e),IG6; IFRS 9.6.5.11(a)(b)(d); IFRS 7.24C(b)(i), .24E(a)
210	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, 92–95, IG6; IFRS 9.6.5.11(d)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(iv),.24E(a) V lisa 2. osa punkt 59
220	Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud	IAS 1.IG6; IFRS 9.6.5.11(d)(i)
230	Muud ümberliigitamised	V lisa 2. osa punkt 65
231	Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]	IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E(b)(c); V lisa 2. osa punkt 60
232	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E (b)(c)
233	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E(b)(c); V lisa 2. osa punkt 61
234	Muud ümberliigitamised	V lisa 2. osa punkt 65
241	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid	IAS 1.7(da), IG 6; IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.4; V lisa 2. osa punktid 62–63
251	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.4
261	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, IAS 1.92–95, IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.7; V lisa 2. osa punkt 64
270	Muud ümberliigitamised	IFRS 5.IG näide 12;IFRS 9.5.6.5; V lisa 2. osa punktid 64–65
280	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IFRS 5.38
290	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IFRS 5.38
300	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, 92–95; IFRS 5.38
310	Muud ümberliigitamised	IFRS 5.IG näide 12
320	Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest	IAS 1.IG6; IAS 28.10
330	Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse	IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2. osa punkt 66
340	Aasta koondkasum kokku	IAS 1.7, 81A(a), IG6
350	Vähemusosalusele omistatav [mittekontrolliv osalus]	IAS 1.83(b)(i), IG6
360	Emaettevõtja omanikele omistatav	IAS 1.83(b)(ii), IG6

4. Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

		Viited	Bilansiline väärtus
			V lisa 1. osa punkt 27
			010
005	Tuletisinstrumendid
010	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11, V lisa 1. osa punkt 44(b)
030	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
040	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
050	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD	IFRS 9. Lisa A

4.2.1. Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel

		Viited	Bilansiline väärtus	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
			V lisa 1. osa punkt 27	V lisa 2. osa punkt 69
			010	020
010	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11, V lisa 1. osa punkt 44(b)
020	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
030	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
040	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
050	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
060	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
070	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
080	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
090	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
100	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
110	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
120	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
130	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
140	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
150	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
160	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
170	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
180	KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL	IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4

4.2.2. Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

		Viited	Bilansiline väärtus	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
			V lisa 1. osa punkt 27	V lisa 2. osa punkt 69
			010	020
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5

4.3.1. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad

Viited

Bilansiline väärtus

Bilansiline brutoväärtus V lisa 1. osa punkt 34(b)

Varade väärtuse akumuleeritud langus V lisa 2. osa punktid 70(b), 71

Akumuleeritud osalised mahakandmised

Akumuleeritud mahakandmised kokku

Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

millest: väikese krediidiriskiga instrumendid

V lisa 1. osa punkt 27

IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a)

IFRS 9.B5.5.22–24; V lisa 2. osa punkt 75

IFRS 9.5.5.3, IFRS 7.35M(b)(i)

IFRS 9.5.5.1, 7.35M(b)(ii)

IFRS 9.5.5.5; IFRS7.35H(a), IFRS 7.16A

IFRS 9.5.5.3; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(i), IFRS 7.16A

IFRS 9.5.5.1; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii), IFRS 7.16A

IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74

010

015

020

030

040

050

060

070

080

090

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11; V lisa 1. osa punkt 44(b)

020

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

030

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

040

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

060

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

070

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

080

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

090

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

100

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

110

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

120

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

130

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

140

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

150

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

160

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

170

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

180

ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD

IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A

190

millest: ostetud finantsvarad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punkt 77

4.4.1. Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad

Viited

Bilansiline väärtus

Bilansiline brutoväärtus V lisa 1. osa punkt 34(b)

Varade väärtuse akumuleeritud langus V lisa 2. osa punktid 70(a), 71

Akumuleeritud osalised mahakandmised

Akumuleeritud mahakandmised kokku

Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

millest: väikese krediidiriskiga instrumendid

V lisa 1. osa punkt 27

IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a)

IFRS 9.B5.5.22–24; V lisa 2. osa punkt 75

IFRS 9.5.5.3, IFRS 7.35M(b)(i)

IFRS 9.5.5.1, 7.35M(b)(ii)

IFRS 9.5.5.5; IFRS7.35H(a)

IFRS 9.5.5.3; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(i)

IFRS 5.5.1; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii)

IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9 ; V lisa 2. osa punktid 72–74

IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72–74

010

015

020

030

040

050

060

070

080

090

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

130

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

140

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES KAJASTATUD FINANTSVARAD

IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2

150

millest: ostetud finantsvarad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

IFRS 9.5.13 ja IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punkt 77

4.5. Allutatud finantsvarad

		Viited	Bilansiline väärtus
			V lisa 1. osa punkt 27
			010
010	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
030	[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD	V lisa 2. osa punktid 78, 100

5. Selliste laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa, mida ei kasutata kauplemisel

5.1. Laenud ja ettemaksed, mida ei hoita kauplemiseks, ja kaubeldavad varad toodete kaupa

			Viited	Bilansiline brutoväärtus	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punkt 27
				Bilansiline brutoväärtus	Keskpangad	Valitsemissektor	Krediidiasutused	Muud finantssektori äriühingud	Finantssektorivälised äriühingud	Kodumajapidamised
				V lisa 1. osa punkt 34	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
				005	010	020	030	040	050	060
Toodete kaupa	010	Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]	V lisa 2. osa punkt 85(a)
	020	Krediitkaardivõlg	V lisa 2. osa punkt 85(b)
	030	Nõuded klientide vastu	V lisa 2. osa punkt 85(c)
	040	Kapitalirent	V lisa 2. osa punkt 85(d)
	050	Pöördrepolaenud	V lisa 2. osa punkt 85(e)
	060	Muud tähtajalised laenud	V lisa 2. osa punkt 85(f)
	070	Ettemaksed, mis ei ole laenud	V lisa 2. osa punkt 85(g)
	080	LAENUD JA ETTEMAKSED	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
Tagatise alusel	090	millest: kinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
Tagatise alusel	100	millest: muud tagatisega laenud	V lisa 2. osa punktid 86(b), 87
Otstarbe alusel	110	millest: tarbimislaen	V lisa 2. osa punkt 88(a)
Otstarbe alusel	120	millest: eluasemelaen	V lisa 2. osa punkt 88(b)
Allutatuse alusel	130	millest: projekti rahastamise laenud	V lisa 2. osa punkt 89; CRRi artikli 147 lõige 8

6. Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei kasutata kauplemisel

6.1. Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil

Viited

Finantssektorivälised äriühingud V lisa 1. osa punkt 42(e), 2. osa punkt 91

Varade väärtuse akumuleeritud langus

Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

Bilansiline brutoväärtus

millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

millest: viivisnõuded

V lisa 1. osa punkt 34

V lisa 2. osa punkt 93

V lisa 2. osa punktid 213–232

V lisa 2. osa punktid 70–71

V lisa 2. osa punkt 69

010

011

012

021

022

010

A	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

020

B	Mäetööstus

NACE määrus

030

C	Töötlev tööstus

NACE määrus

040

D	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

050

E	Veevarustus

NACE määrus

060

Ehitus

NACE määrus

070

G	Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

080

H	Veondus ja laondus

NACE määrus

090

I	Majutus ja toitlustus

NACE määrus

100

J	Info ja side

NACE määrus

105

K	Finants- ja kindlustustegevus

NACE määrus, V lisa 2. osa punkt 92

110

L	Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

120

M	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

130

N	Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

140

O	Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

150

Haridus

NACE määrus

160

Q	Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

170

R	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

180

S	Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punkt 90

7. Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

7.1. Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

		Viited	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punkt 27
			Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)			Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)			Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
			≤ 30 päeva	> 30 päeva ≤ 90 päeva	> 90 päeva	≤ 30 päeva	> 30 päeva ≤ 90 päeva	> 90 päeva	≤ 30 päeva	> 30 päeva ≤ 90 päeva	> 90 päeva
			IFRS 9.5.5.11; B5.5.37; IFRS 7.B8I, V lisa 2. osa punkt 96
			010	020	030	040	050	060	070	080	090
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	VÕLAINSTRUMENDID KOKKU	V lisa 2. osa punktid 94–95
	Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa
200	Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]	V lisa 2. osa punkt 85(a)
210	Krediitkaardivõlg	V lisa 2. osa punkt 85(b)
220	Nõuded klientide vastu	V lisa 2. osa punkt 85(c)
230	Kapitalirent	V lisa 2. osa punkt 85(d)
240	Pöördrepolaenud	V lisa 2. osa punkt 85(e)
250	Muud tähtajalised laenud	V lisa 2. osa punkt 85(f)
260	Ettemaksed, mis ei ole laenud	V lisa 2. osa punkt 85(g)
270	millest: kinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
280	millest: muud tagatisega laenud	V lisa 2. osa punktid 86(b), 87
290	millest: tarbimislaen	V lisa 2. osa punkt 88(a)
300	millest: eluasemelaen	V lisa 2. osa punkt 88(b)
310	millest: projekti rahastamise laenud	V lisa 2. osa punkt 89; CRRi artikli 147 lõige 8

8. Finantskohustuste jaotus

8.1. Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punkt 27				Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused
			Kauplemiseks hoitavad	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Amortiseeritud soetusmaksumus	Riskimaandamise arvestus
			IFRS 7.8(e)(ii); IFRS 9. Lisa A, IFRS 9.BA.6–BA.7, IFRS 9.6.7	IFRS 7.8(e)(i); IFRS 9.4.2.2, IFRS 9.4.3.5	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1	IFRS 7.24A(a); IFRS 9.6	CRRi artikli 33 lõike 1 punkt b, artikli 33 lõike 1 punkt c; V lisa 2. osa punkt 101
			010	020	030	037	040
010	Tuletisinstrumendid	IFRS 9.BA.7(a)
020	Lühikesed positsioonid	FRS 9.BA.7(b)
030	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
040	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
050	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
060	Keskpangad	V lisa 1. osa punktid 42(a), 44(c)
070	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
080	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
090	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
100	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
110	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punktid 42(b), 44(c)
120	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
130	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
140	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
150	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
160	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punktid 42(c),44(c)
170	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
180	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
190	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
200	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
210	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punktid 42(d),44(c)
220	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
230	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
240	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
250	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
260	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punktid 42(e), 44(c)
270	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
280	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
290	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
300	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
310	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punktid 42(f), 44(c)
320	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
330	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
340	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
350	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
360	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37, 2. osa punkt 98
370	Hoiusesertifikaadid	V lisa 2. osa punkt 98(a)
380	Varaga tagatud väärtpaberid	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
390	Pandikirjad	CRRi artikkel 129
400	Hübriidlepingud	V lisa 2. osa punkt 98(d)
410	Muud emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 2. osa punkt 98(e)
420	Vahetatavad liitfinantsinstrumendid	IAS 32.AG 31
430	Mittevahetatavad
440	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
450	FINANTSKOHUSTUSED

8.2. Allutatud finantskohustused

		Viited	Bilansiline väärtus
			Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Amortiseeritud soetusmaksumuses
			IFRS 7.8(e)(i); IFRS 9.4.2.2, IFRS 9.4.3.5	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
			010	020
010	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
020	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
030	ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED	V lisa 2. osa punktid 99–100

9. Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1.1. Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtus IFRS 9 kohase languse kohaldamisel V lisa 2. osa punktid 107–108, 118

Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide eraldised IFRS 9 kohase languse kohaldamisel V lisa 2. osa punktid 106–109

Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad siduvad kohustused ja IFRS 4 kohaselt mõõdetavad finantsgarantiid

Õiglases väärtuses mõõdetavad siduvad kohustused ja finantsgarantiid

Instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

Instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

Instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Nimiväärtus

Eraldis

Nimiväärtus

Viivises kohustuste krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35M

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS9.B2.5; IFRS 7.35M

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(a)

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c),IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(b)(i)

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c),IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(b)(ii)

IAS 37, IFRS 9.2.1(e), IFRS 9.B2.5; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 111, 118

IAS 37, IFRS 9.2.1(e), IFRS 9.B2.5; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 106, 111

IFRS 9.2.3(a), 9.B2.5; V lisa 2. osa punktid 110, 118

V lisa 2. osa punkt 69

010

020

030

040

050

060

100

110

120

130

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116

021

millest: viivises

V lisa 2. osa punkt 117

030

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

040

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

050

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

080

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

090

Antud finantsgarantiid

IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116

101

millest: viivises

V lisa 2. osa punkt 117

110

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

120

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

130

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

140

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

150

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

160

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

170

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116

181

millest: viivises

V lisa 2. osa punkt 117

190

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

200

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

210

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

220

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

230

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

240

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

9.2. Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

		Viited	Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta	Nimiväärtus
			IFRS 7.36 (b); V lisa 2. osa punkt 119	V lisa 2. osa punkt 119
			010	020
010	Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees	IFRS 9.2.1(g), .BCZ2.2; V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 113
020	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
030	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
040	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
050	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
060	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
070	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
080	Saadud finantsgarantiid	IFRS 9.2.1(e), .B2.5, .BC2.17, IFRS 8. Lisa A; IFRS 4 lisa A; V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 114
090	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
100	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
110	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
120	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
130	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
140	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
150	Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees	V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102–103, 115
160	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
170	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
180	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
190	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
200	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
210	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)

10. Tuletisinstrumendid – kauplemine ja majanduslik riskimaandus

Riski liigi / toote või turu liigi alusel		Viited	Bilansiline väärtus		Tinglik väärtus
			Kauplemiseks hoitavad ja kaubeldavad finantsvarad	Kauplemiseks hoitavad ja kaubeldavad finantskohustused	Kauplemine kokku	millest: müüdud
			V lisa 2. osa punktid 120, 131	IFRS 9.BA.7 (a); V lisa 2. osa punktid 120, 131	V lisa 2. osa punktid 133–135	V lisa 2. osa punktid 133–135
			010	020	030	040
010	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
020	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139
030	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
040	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
050	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
060	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
070	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
080	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139
090	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
100	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
110	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
120	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
130	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
140	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139
150	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
160	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
170	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
180	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
190	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
195	millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega	IFRS 9.6.7.1; V lisa 2. osa punkt 140
201	millest: muud majanduslikud riskimaandused	V lisa 2. osa punktid 137–140
210	Krediidiriski vahetustehingud
220	Krediidiriski marginaali optsioonid
230	Kogutulu vahetustehingud
240	Muu
250	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
260	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139
270	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
280	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139
290	TULETISINSTRUMENDID	IFRS 9. Lisa A
300	millest: börsivälised – krediidiasutused	V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(e), 2. osa punktid 141(a), 142
310	millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(e), 2. osa punkt 141(b)
320	millest: börsivälised – ülejäänud	V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)

11. Riskimaandamise arvestus

11.1. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

Toote või turu liigi kaupa		Viited	Bilansiline väärtus		Tinglik väärtus
			Varad	Kohustused	Kogu riskimaandus	millest: müüdud
			IFRS 7.24A; V lisa 2. osa punktid 120, 131	IFRS 7.24A; V lisa 2. osa punktid 120, 131	V lisa 2. osa punktid 133–135	V lisa 2. osa punktid 133–135
			010	020	030	040
010	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
020	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
030	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
040	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
050	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
060	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
070	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
080	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
090	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
100	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
110	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
120	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
130	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
140	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
150	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
160	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
170	Krediidiriski vahetustehingud	V lisa 2. osa punkt 136
180	Krediidiriski marginaali optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
190	Kogutulu vahetustehingud	V lisa 2. osa punkt 136
200	Muu	V lisa 2. osa punkt 136
210	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
220	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
230	ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS	IFRS 7.24A; IAS 39.86(a); IFRS 9.6.5.2(a)
240	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
250	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
260	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
270	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
280	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
290	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
300	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
310	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
320	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
330	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
340	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
350	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
360	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
370	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
380	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
390	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
400	Krediidiriski vahetustehingud	V lisa 2. osa punkt 136
410	Krediidiriski marginaali optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
420	Kogutulu vahetustehingud	V lisa 2. osa punkt 136
430	Muu	V lisa 2. osa punkt 136
440	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
450	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
460	RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS	IFRS 7.24A; IAS 39.86(b); IFRS 9.6.5.2(b)
470	VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS	IFRS 7.24A; IAS 39.86(c); IFRS 9.6.5.2(c)
480	PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS	IAS 39.71, 81A, 89A, AG 114–132
490	PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS	IAS 39.71
500	TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS	IFRS 7.24A; IAS 39.9; IFRS 9.6.1
510	millest: börsivälised – krediidiasutused	V lisa 1. osa punktid 42(c), 44(e), 2. osa punktid 141(a), 142
520	millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punktid 42(d), 44(e), 2. osa punkt 141(b)
530	millest: börsivälised – ülejäänud	V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)

11.3. Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid: jaotus arvestusportfelli ja riskimaanduse liigi alusel

		Viited	Bilansiline väärtus
			Õiglase väärtuse riskimaandus	Rahavoogude riskimaandus	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandus
			V lisa 2. osa punkt 145	V lisa 2. osa punkt 145	V lisa 2. osa punkt 145
			010	020	030
010	Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid	IFRS 7.24A; IFRS 9.6.1; IFRS 9.6.2.2
020	millest: kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 9. Lisa A
030	millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel	IFRS 9.4.1.4; IFRS 7.8(a)(ii)
040	millest: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 9.4.1.5; IFRS 7.8(a)(i)
050	Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid	IFRS 7.24A; IFRS 9.6.1; IFRS 9.6.2.2
060	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused	IFRS 9. Lisa A
070	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 9.4.2.1; IFRS 9.6.2.2
080	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 9.4.2.1; IFRS 9.6.2.2

F11.4. Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid

		Viited	Riski mikromaandused	Riski mikromaandused – netopositsioonide riskimaandus	Riski mikromaanduste korrigeerimine		Riski makromaandused
			Bilansiline väärtus	Netopositsiooni riskimaanduses sisalduvad varad või kohustused (enne tasaarvestust)	Varade/kohustuste bilansilises väärtuses sisalduvad riskimaanduse korrigeerimised	Lõpetatud riski mikromaanduste, sh netopositsioonide riskimaanduste muud korrigeerimised	Portfelli intressiriski maandamisel maandatavad instrumendid
			IFRS 7.24B(a), V lisa 2. osa punktid 146, 147	IFRS 9.6.6.1; IFRS 9.6.6.6; V lisa 2. osa punktid 147, 151	IFRS 7.24B(a)(ii); V lisa 2. osa punktid 148, 149	IFRS 7.24B(a)(v); V lisa 2. osa punktid 148, 150	IFRS 9.6.1.3; IFRS 9.6.6.1; V lisa 2. osa punkt 152
			010	020	030	040	050
	VARAD
010	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 9.4.1.2A; IFRS 7.8(h); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
020	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
030	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
040	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
050	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
060	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
070	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
080	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad	IFRS 9.4.1.2A; IFRS 7.8(f); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
090	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
100	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
110	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
120	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
130	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
140	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
	KOHUSTUSED
150	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	IFRS 9.4.2.1; IFRS 7.8(g); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
160	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
170	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
180	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
190	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
200	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
210	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)

12. Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes

12.1. Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes

Viited

Algsaldo

Tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine

Kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine

Krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)

Muudatustest ilma kajastamise lõpetamiseta tingitud muutused (neto)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu hindamismetoodika ajakohastamisest tingitud muutused

Mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine

Muud korrigeerimised

Lõppsaldo

Varem maha kantud otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

Otse kasumiaruandes maha kantud summad

IFRS 7.35I; V lisa 2. osa punktid 159, 164(b)

IFRS 7.35I; V lisa 2. osa punktid 160, 164(b)

IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punktid 161–162

IFRS 7.35I; IFRS 7.35J; IFRS 9.5.5.12, B5.5.25, B5.5.27; V lisa 2. osa punkt 164(c)

IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punkt 163

IFRS 7.35I; IFRS 9.5.4.4;IFRS 7.35L; V lisa 2. osa punktid 72, 74, 164(a), 165

IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punkt 166

IFRS 9.5.4.4; V lisa 2. osa punkt 165

010

020

030

040

050

070

080

090

100

110

120

010

Allahindlused sellise finantsvara puhul, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

IFRS 9.5.5.5

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

030

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

040

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

050

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

090

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

100

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

110

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

140

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

160

millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

170

millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

180

Allahindlused võlainstrumentidele, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt suurenenud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

IFRS 9.5.5.3

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

200

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

210

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

220

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

260

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

270

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

280

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

310

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

330

millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

340

millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

350

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 213–232

360

Allahindlused võlainstrumentidele, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

IFRS 9.5.5.1, 9. Lisa A

370

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

380

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

390

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

400

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

410

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

420

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

430

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

440

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

450

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

460

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

470

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

480

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

490

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

500

millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

510

millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

520

Allahindlused võlainstrumentidele kokku

IFRS 7.B8E

530

Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (1. etapp)

IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157

540

Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (2. etapp)

IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.3, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157

550

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punkt 117

560

Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (3. etapp)

IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.1, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157

570

Võetud siduvate kohustuste ja antud finantsgarantiide eraldised kokku

IFRS 7.B8E; V lisa 2. osa punkt 157

12.2. Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas)

		Viited	Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 167, 170
			Ülekandmised 1. ja 2. etapi vahel		Ülekandmised 2. ja 3. etapi vahel		Ülekandmised 1. ja 3. etapi vahel
			1. etapist 2. etappi	2. etapist 1. etappi	2. etapist 3. etappi	3. etapist 2. etappi	1. etapist 3. etappi	3. etapist 1. etappi
			V lisa 2. osa punktid 168–169
			010	020	030	040	050	060
010	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
020	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
030	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
040	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
050	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
060	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
070	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
080	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
090	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
100	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
110	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
120	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
130	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
140	Võlainstrumendid kokku
150	Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid	IFRS 9.2.1\|(g); 2.3(c); 5.5.1, 5.5.3, 5.5.5

13. Saadud tagatised ja garantiid

13.1. Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (muud kui kauplemiseks hoitavad)

Garantiid ja tagatised		Viited	Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta V lisa 2. osa punktid 171–172, 174
			Kinnisvaraga tagatud laenud		Muud tagatisega laenud		Saadud finantsgarantiid
			Elamukinnisvara	Ärikinnisvara	Raha [emiteeritud võlainstrumendid]	Ülejäänud	Saadud finantsgarantiid
		IFRS 7.36(b)	V lisa 2. osa punkt 173(a)	V lisa 2. osa punkt 173(a)	V lisa 2. osa punkt 173(b)	V lisa 2. osa punkt 173(b)	V lisa 2. osa punkt 173(c)
		IFRS 7.36(b)	010	020	030	040	050
010	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
020	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
030	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
040	millest: kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
050	millest: eluasemelaen	V lisa 2. osa punkt 88(b)

13.2. Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

		Viited	Bilansiline väärtus
			V lisa 2. osa punkt 175
			010
010	Müügiks hoitavad põhivarad	IFRS 7.38(a)
020	Materiaalsed põhivarad	IFRS 7.38(a)
030	Kinnisvarainvesteeringud	IFRS 7.38(a)
040	Omakapitali- ja võlainstrumendid	IFRS 7.38(a)
050	Muu	IFRS 7.38(a)
060	Kokku

13.3. Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

		Viited	Bilansiline väärtus
		Viited	010
010	Tagatise üleminek [materiaalne vara]	IFRS 7.38(a); V lisa 2. osa punkt 176

14. Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

		Viited	Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b)			Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2. osa punkt 178		Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2. osa punkt 179
			1. tase	2. tase	3. tase	2. tase	3. tase	1. tase	2. tase	3. tase
			IFRS 13.76	IFRS 13.81	IFRS 13.86	IFRS 13.81	IFRS 13.86, 93(f)	IFRS 13.76	IFRS 13.81	IFRS 13.86
			010	020	030	040	050	060	070	080
VARAD
010	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
020	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A
030	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11,
040	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
050	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
056	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel	IFRS 9.4.1.4; IFRS 7.8(a)(ii)
057	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
058	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
059	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
060	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
101	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 7.8 (h); IFRS 9.4.1.2A
102	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
103	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
104	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
140	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
KOHUSTUSED
150	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused	IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
160	Tuletisinstrumendid	IFRS 9.BA.7(a)
170	Lühikesed positsioonid	IFRS 9.BA.7(b)
180	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
190	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
200	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
210	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8 (e) (i); IFRS 9.4.1.5
220	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
230	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
240	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
250	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26

15. Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

Viited

Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad

Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses

Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused

Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil

Ülekantud varad

Seotud kohustused Rakendusliku tehnilise standardi V lisa 2. osa punkt 181

Algsete varade tasumata põhisumma

Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]

Seotud kohustuste bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

millest: väärtpaberistamised

millest: repolepingud

Bilansiline väärtus

millest: väärtpaberistamised

millest: repolepingud

IFRS 7.42D.(e), V lisa 1. osa punkt 27

IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 183–184

IFRS 7.42D(e)

IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 183–184

IFRS 7.42D(f)

IFRS 7.42D(f); V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 181

CRRi artikkel 109; V lisa 2. osa punkt 182

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

045

Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel

IFRS 9.4.1.4

046

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

047

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

048

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

050

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5

070

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

091

Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad

IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A

092

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

093

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

094

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

131

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad

IFRS 7.8 (f); IFRS 9.4.1.2

132

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

133

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

190

Kokku

16. Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1. Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

		Viited	Käesolev periood
			Tulud	Kulud
			V lisa 2. osa punktid 187, 189	V lisa 2. osa punktid 188, 190
			010	020
010	Tuletisinstrumendid – kauplemine	IFRS 9. Lisa A, .BA.1, .BA.6; V lisa 2. osa punkt 193
015	millest: majandusliku riskimaanduse tuletisinstrumentidest saadud intressitulu	V lisa 2. osa punkt 193
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
030	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
040	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
050	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
060	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
070	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
080	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
090	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
100	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
110	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
120	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
130	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
140	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
150	Muud varad	V lisa 2. osa punkt 5
160	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
170	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
180	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
190	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
200	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
210	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
220	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
230	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
240	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 32–34, 2. osa punkt 191
250	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk	V lisa 2. osa punkt 192
260	Muud kohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
270	INTRESSID	IAS 1.97
280	millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarast saadud intressitulu	IFRS 9.5.4.1; .B5.4.7; V lisa 2. osa punkt 194

16.2. Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

		Viited	Käesolev periood
			V lisa 2. osa punktid 195–196
			010
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
030	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
040	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
060	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
070	NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE	V lisa 2. osa punkt 45

16.3. Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa

		Viited	Käesolev periood
			V lisa 2. osa punktid 197–198
			010
010	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A, .BA.1, .BA.7(a)
015	millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega	IFRS 9.6.7.1; IFRS 7.9(d); V lisa 2. osa punkt 199
020	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
030	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
040	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
050	Lühikesed positsioonid	IFRS 9.BA.7(b)
060	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
070	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
080	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
090	KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	IFRS 9. Lisa A, .BA.6; IFRS 7.20(a)(i)
095	millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum	IFRS 9.5.6.2; V lisa 2. osa punkt 199

16.4. Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa

		Viited	Käesolev periood
		Viited	010
010	Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(a)
020	Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(b)
030	Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(c)
040	Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(d)
050	Kaupadega seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(e)
060	Muu	V lisa 2. osa punkt 200(f)
070	KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	IFRS 7.20(a)(i)

16.4.1. Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa

		Viited	Käesolev periood
			V lisa 2. osa punkt 201
			010
020	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
030	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
040	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
090	KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	IFRS 7.20(a)(i)
100	millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum	IFRS 9.6.5.2; V lisa 2. osa punkt 202

16.5. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa

		Viited	Käesolev periood	Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused
			V lisa 2. osa punkt 203	V lisa 2. osa punkt 203
			010	020
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
030	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
040	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
060	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
070	ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	IFRS 7.20(a)(i)
071	millest: riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamisest tulenev netokasum või (–) netokahjum	IFRS 9.6.7; IFRS 7.24G(b); V lisa 2. osa punkt 204
072	millest: netokasum või (–) netokahjum pärast riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamist	IFRS 9.6.7; IFRS 7.20(a)(i); V lisa 2. osa punkt 204

16.6. Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

		Viited	Käesolev periood
			V lisa 2. osa punkt 205
			010
010	Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]	IFRS 7.24A(c); IFRS 7.24C(b)(vi)
020	Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad maandatud riskist	IFRS 9.6.3.7; .6.5.8; .B6.4.1; IFRS 7.24B(a)(iv); IFRS 7.24C(b)(vi); V lisa 2. osa punkt 206
030	Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus	IFRS 7.24C(b)ii; IFRS 7.24C(b)(vi)
040	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus	IFRS 7.24C(b)(ii); IFRS 7.24C(b)(vi)
050	RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM

16.7. Mittefinantsvarade väärtuse langus

		Viited	Käesolev periood
			Lisandumine	Tühistamine	Varade väärtuse akumuleeritud langus
			V lisa 2. osa punkt 208	V lisa 2. osa punkt 208
			010	020	040
060	Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine	IAS 28.40–43
070	Tütarettevõtjad	IFRS 10. Lisa A
080	Ühisettevõtjad	IAS 28.3
090	Sidusettevõtjad	IAS 28.3
100	Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine	IAS 36.126(a),(b)
110	Materiaalsed põhivarad	IAS 16.73(e)(v–vi)
120	Kinnisvarainvesteeringud	IAS 40.79(d)(v)
130	Firmaväärtus	IAS 36.10b; IAS 36.88–99, 124; IFRS 3. Lisa B67(d)(v)
140	Muu immateriaalne vara	IAS 38.118(e)(iv)(v)
145	Muu	IAS 36.126(a),(b)
150	KOKKU

17. Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss

17.1. Varad

		Viited	Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]
			V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 209
			010
010	Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused	IAS 1.54 (i)
020	Sularaha	V lisa 2. osa punkt 1
030	Nõuded keskpankadele	V lisa 2. osa punkt 2
040	Muud nõudmiseni hoiused	V lisa 2. osa punkt 3
050	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
060	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A
070	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
096	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel	IFRS 9.4.1.4
097	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
098	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
099	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
100	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
120	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
130	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
141	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
142	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
143	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
144	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
181	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
182	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
183	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
240	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
250	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
260	Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse	IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punktid 4, 210
270	Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad	IFRS 4.IG20.(b)–(c); V lisa 2. osa punkt 211
280	Materiaalsed varad
290	Immateriaalsed varad	IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
300	Firmaväärtus	IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
310	Muu immateriaalne vara	IAS 38.8,118
320	Tulumaksu varad	IAS 1.54(n–o)
330	Tasumisele kuuluva tulumaksu varad	IAS 1.54(n); IAS 12.5
340	Edasilükkunud tulumaksu varad	IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
350	Muud varad	V lisa 2. osa punkt 5
360	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 6
370	VARAD KOKKU	IAS 1.9(a), IG 6

17.2. Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

		Viited	Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [nimiväärtus]
			V lisa 2. osa punktid 118, 209
			010
010	Võetud siduvad laenuandmiskohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
020	Antud finantsgarantiid	IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
030	Muud võetud siduvad kohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116
040	BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

17.3. Kohustused ja omakapital

		Viited	Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]
			V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 209
			010
010	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused	IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
020	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
030	Lühikesed positsioonid	IFRS 9.BA7(b)
040	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
060	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
070	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
080	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
090	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
100	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
110	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
120	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
130	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
140	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
150	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
160	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
170	Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused	IFRS 4.IG20(a); V lisa 2. osa punkt 212
180	Eraldised	IAS 37.10; IAS 1.54(l)
190	Tulumaksu kohustused	IAS 1.54(n–o)
200	Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused	IAS 1.54(n); IAS 12.5
210	Edasilükkunud tulumaksu kohustused	IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
220	Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital	IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
230	Muud kohustused	V lisa 2. osa punkt 13
240	Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse	IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
250	KOHUSTUSED	IAS 1.9(b);IG 6
260	Kapital	IAS 1.54(r), BADi artikkel 22
270	Ülekurss	IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124
280	Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital	V lisa 2. osa punktid 18–19
290	Muu omakapital	IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 20
300	Muu akumuleeritud koondkasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100
310	Jaotamata kasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
320	Ümberhindluse reservid	IFRS 1.33, D5–D8
330	Muud reservid	IAS 1.54; IAS 1.78 (e)
340	(–) Omaaktsiad	IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33–34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 28
350	Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum	IFRS 10.B94
360	(–) Vahedividendid	IAS 32.35
370	Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]	IAS 1.54(q); IFRS 10.22, .B94
380	OMAKAPITAL KOKKU	IAS 1.9(c), IG 6
390	OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU	IAS 1.IG6

18. Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta

Viited

Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta V lisa 2. osa punkt 119

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

Viivisnõuded

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised

Viivisnõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tasumise tähtaega on ületatud ≤ 30 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 5 aastat

Tasumise tähtaega ületatud > 5 aastat

millest: makseviivituses

millest: langenud väärtusega

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 5 aastat

Tasumise tähtaega ületatud > 5 aastat

Seoses viivisnõuetega saadud tagatised

Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid

010

020

030

055

060

070

080

090

100

105

110

120

130

140

150

160

170

180

190

195

200

210

V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 221

V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239

V lisa 2. osa punktid 222, 235

V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239

V lisa 2. osa punktid 222, 235–236

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 238(b)

IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 238(a)

V lisa 2. osa punkt 238

V lisa 2. osa punktid 236, 238

V lisa 2. osa punkt 239

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

130

millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

140

millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

V lisa 2. osa punktid 86(a), 87

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

160

millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

V lisa 2. osa punktid 86(a), 87

170

millest: tarbimislaen

V lisa 2. osa punkt 88(a)

180

SOETUSMAKSUMUSES VÕI AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 233(a)

181

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

182

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

183

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

184

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

185

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

186

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

191

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

192

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

193

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

194

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

195

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

196

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

197

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

201

ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST

V lisa 2. osa punkt 233(b)

211

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

212

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

213

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

214

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

215

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

216

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

221

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

222

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

223

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

224

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

225

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

226

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

227

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

231

RANGE LOCOMi KOHASELT VÕI ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA VÄÄRTUSE LANGUST

V lisa 2. osa punktid 233(c), 234

330

VÕLAINSTRUMENDID, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 217

335

MÜÜGI EESMÄRGIL HOITAVAD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 220

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116, 224

350

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

360

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

370

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

400

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

410

Antud finantsgarantiid

IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116, 225

420

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

430

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

440

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

450

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

460

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

470

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

480

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116, 224

490

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

500

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

510

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

520

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

530

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

540

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

550

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

V lisa 2. osa punkt 217

19. Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta

Viited

Nende nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta V lisa 2. osa punkt 119

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised

Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: makseviivituses

millest: langenud väärtusega

millest: enne makseraskuste tõttu restruktureerimist tekkinud viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251–258

V lisa 2. osa punktid 256, 259–262

V lisa 2. osa punktid 241(a), 266

V lisa 2. osa punktid 241 (b), 265–266

V lisa 2. osa punktid 256(b), 261

V lisa 2. osa punktid 259–263

V lisa 2. osa punktid 241(a), 266

V lisa 2. osa punktid 241 (b), 265–266

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 264(b)

IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 264(a)

V lisa 2. osa punktid 231, 252(a), 263

V lisa 2. osa punkt 267

V lisa 2. osa punkt 207

V lisa 2. osa punktid 241(a), 267

V lisa 2. osa punktid 241(b), 267

V lisa 2. osa punkt 268

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

130

millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

140

millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

V lisa 2. osa punktid 86(a), 87

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

160

millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

V lisa 2. osa punktid 86(a), 87

170

millest: tarbimislaen

V lisa 2. osa punkt 88(a)

180

SOETUSMAKSUMUSES VÕI AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 249(a)

181

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

182

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

183

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

184

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

185

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

186

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

191

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

192

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

193

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

194

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

195

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

196

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

197

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

201

ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST

V lisa 2. osa punkt 249(b)

211

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)

212

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

213

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

214

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

215

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

216

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

221

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)

222

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

223

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

224

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

225

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

226

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

227

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

231

RANGE LOCOMi KOHASELT VÕI ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA VÄÄRTUSE LANGUST

V lisa 2. osa punkt 249(c)

330

VÕLAINSTRUMENDID, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 246

335

MÜÜGI EESMÄRGIL HOITAVAD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 247

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116, 246

20. Geograafiline jaotus

20.1. Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

		Viited	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punkt 27
			Riigisisesed tegevused	Riigivälised tegevused
			V lisa 2. osa punkt 270	V lisa 2. osa punkt 270
			010	020
010	Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused	IAS 1.54 (i)
020	Sularaha	V lisa 2. osa punkt 1
030	Nõuded keskpankadele	V lisa 2. osa punkt 2
040	Muud nõudmiseni hoiused	V lisa 2. osa punkt 3
050	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 9. Lisa A
060	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A
070	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
096	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel	IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
097	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
098	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
099	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
100	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
120	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
130	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
141	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
142	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
143	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
144	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
181	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
182	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
183	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
240	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
250	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
260	Materiaalsed varad
270	Immateriaalsed varad	IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
280	Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse	IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4
290	Tulumaksu varad	IAS 1.54(n–o)
300	Muud varad	V lisa 2. osa punkt 5
310	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7
320	VARAD	IAS 1.9(a), IG 6

20.2. Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

		Viited	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punkt 27
			Riigisisesed tegevused	Riigivälised tegevused
			V lisa 2. osa punkt 270	V lisa 2. osa punkt 270
			010	020
010	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused	IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
020	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
030	Lühikesed positsioonid	IFRS 9.BA7(b)
040	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
060	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
070	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
080	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
090	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
100	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
110	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
120	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
130	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
140	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
150	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
160	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
170	Eraldised	IAS 37.10; IAS 1.54(l)
180	Tulumaksu kohustused	IAS 1.54(n–o)
190	Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital	IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
200	Muud kohustused	V lisa 2. osa punkt 13
210	Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse	IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
220	KOHUSTUSED	IAS 1.9(b);IG 6

20.3. Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

		Viited	Käesolev periood
			Riigisisesed tegevused	Riigivälised tegevused
			V lisa 2. osa punkt 270	V lisa 2. osa punkt 270
			010	020
010	Intressitulu	IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
020	(Intressikulu)	IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
030	(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)	IFRIC 2.11
040	Dividenditulu	V lisa 2. osa punkt 40
050	Teenus- ja vahendustasude tulu	IFRS 7.20(c)
060	(Teenus- ja vahendustasude kulu)	IFRS 7.20(c)
070	Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	V lisa 2. osa punkt 45
080	Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punktid 43, 46
083	Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või (–) kahjum	IFRS 9.5.7.1
090	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 44
100	Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum	V lisa 2. osa punkt 47–48
110	Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto	IAS 21.28, 52(a)
130	Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest	IAS 1.34
140	Muud tegevustulud	V lisa 2. osa punktid 314–316
150	(Muud tegevuskulud)	V lisa 2. osa punktid 314–316
155	NETO TEGEVUSTULUD KOKKU
160	(Halduskulud)
170	(Kulum)	IAS 1.102, 104
171	Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum	IFRS 9.5.4.3, IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 49
180	(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)	IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)
190	(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)	IFRS 7.20(a)(viii); V lisa 2. osa punktid 51, 53
200	(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)	IAS 28.40–43
210	(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)	IAS 36.126(a)(b)
220	Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus	IFRS 3. Lisa B64(n)(i)
230	Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest	V lisa 2. osa punkt 54
240	Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele	IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 55
250	JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU	IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A
260	(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)	IAS 1.82(d); IAS 12.77
270	JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU	IAS 1, IG 6
280	Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu	IAS 1.82(ea) ; IFRS 5.33(a), 5.33 A; V lisa 2. osa punkt 56
290	AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM	IAS 1.81A(a)

20.4. Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg		vastaspoole asukohariik

		Viited	Bilansiline brutoväärtus					Varade väärtuse akumuleeritud langus	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
				millest: hoitakse kauplemise eesmärgil või kaubeldakse	millest: finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust	millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine	millest: viivisnõuded	Varade väärtuse akumuleeritud langus
			V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 271, 275	V lisa 1. osa punkt 15(a), 2. osa punkt 273	V lisa 2. osa punkt 273	V lisa 2. osa punkt 275	V lisa 2. osa punkt 275	V lisa 2. osa punkt 274	V lisa 2. osa punkt 274
			010	011	012	022	025	031	040
010	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A, V lisa 2. osa punkt 272
020	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
030	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
040	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
050	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
060	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
070	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31, 44(b)
090	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
100	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
110	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
120	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
130	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
140	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32, 44(a)
150	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
160	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
170	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
180	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
190	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
200	millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad	VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
210	millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
220	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
230	millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a), 87
240	millest: tarbimislaen	V lisa 2. osa punkt 88(a)

20.5. Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg		vastaspoole asukohariik

		Viited	Nimiväärtus			Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised
				millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine	millest: viivisnõuded
			V lisa 2. osa punktid 118, 271	V lisa 2. osa punktid 240–258	V lisa 2. osa punkt 275	V lisa 2. osa punkt 276
			010	022	025	030
010	Võetud siduvad laenuandmiskohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116
020	Antud finantsgarantiid	IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116
030	Muud võetud siduvad kohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116

20.6. Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg		vastaspoole asukohariik

		Viited	Bilansiline väärtus
			V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 271
			010
010	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A, V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 272
020	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
030	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
040	Lühikesed positsioonid	IFRS 9.BA7(b); V lisa 1. osa punkt 44(d)
050	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
060	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
070	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
080	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
090	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
100	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
110	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
120	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
130	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)

20.7.1. Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil

z-telg

vastaspoole asukohariik

Viited

Finantssektorivälised äriühingud V lisa 2. osa punktid 271, 277

Bilansiline brutoväärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus

Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

millest: viivisnõuded

V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 275

V lisa 2. osa punkt 273

V lisa 2. osa punkt 275

V lisa 2. osa punkt 274

010

011

012

021

022

010

A	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

020

B	Mäetööstus

NACE määrus

030

C	Töötlev tööstus

NACE määrus

040

D	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

050

E	Veevarustus

NACE määrus

060

Ehitus

NACE määrus

070

G	Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

080

H	Veondus ja laondus

NACE määrus

090

I	Majutus ja toitlustus

NACE määrus

100

J	Info ja side

NACE määrus

105

K	Finants- ja kindlustustegevus

NACE määrus

110

L	Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

120

M	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

130

N	Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

140

O	Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

150

Haridus

NACE määrus

160

Q	Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

170

R	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

180

S	Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1. osa punkt 32

21. Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

		Viited	Bilansiline väärtus
			V lisa 2. osa punktid 278–279
			010
010	Materiaalsed põhivarad	IAS 16.6; IAS 1.54(a)
020	Ümberhindluse mudel	IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)
030	Soetusmaksumuse mudel	IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)
040	Kinnisvarainvesteeringud	IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)
050	Õiglase väärtuse mudel	IAS 17.49; IAS 40.33–55, 76
060	Soetusmaksumuse mudel	IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)
070	Muu immateriaalne vara	IAS 38.8, 118
080	Ümberhindluse mudel	IAS 17.49; IAS 38.75–87, 124(a)(ii)
090	Soetusmaksumuse mudel	IAS 17.49; IAS 38.74

22. Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1. Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa

		Viited	Käesolev periood
		Viited	V lisa 2. osa punkt 280
		IFRS 7.20(c)	010
010	Teenus- ja vahendustasude tulu	V lisa 2. osa punktid 281–283
020	Väärtpaberid
030	Emiteerimised	V lisa 2. osa punkt 284(a)
040	Ülekandekorraldused	V lisa 2. osa punkt 284(b)
050	Muu	V lisa 2. osa punkt 284(c)
060	Kliiring ja arveldus	V lisa 2. osa punkt 284(d)
070	Varade valitsemine	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(a)
080	Hoidmine [kliendi liigi alusel]	V lisa 2. osa punktid 284(e), 285(b)
090	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
100	Muu
110	Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul	V lisa 2. osa punktid 284(e), 285(c)
120	Usaldustehingud	V lisa 2. osa punktid 284(e), 285(d)
130	Makseteenused	V lisa 2. osa punktid 284(e), 285(e)
140	Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 285(f)
150	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
160	Kindlustustooted
170	Muu
180	Struktureeritud rahastamine	V lisa 2. osa punkt 284(f)
190	Laenuteenindus	V lisa 2. osa punkt 284(g)
200	Võetud siduvad laenuandmiskohustused	IFRS 9.4.2.1 (c)(ii); V lisa 2. osa punkt 284(h)
210	Antud finantsgarantiid	IFRS 9.4.2.1 (c)(ii); V lisa 2. osa punkt 284(h)
220	Muu	V lisa 2. osa punkt 284(j)
230	(Teenus- ja vahendustasude kulu)	V lisa 2. osa punktid 113–115
240	(Kliiring ja arveldus)	V lisa 2. osa punkt 284(d)
250	(Hoidmine)	V lisa 2. osa punkt 285(b)
260	(Laenuteenindus)	V lisa 2. osa punkt 284(g)
270	(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)	V lisa 2. osa punkt 284(i)
280	(Saadud finantsgarantiid)	V lisa 2. osa punkt 284(i)
290	(Muu)	V lisa 2. osa punkt 284(j)

22.2. Osutatud teenustega seotud varad

		Viide	Osutatud teenustega seotud varade summa
			V lisa 2. osa punkt 285(g)
			010
010	Varade valitsemine [kliendi liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 285(a)
020	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
030	Pensionifondid
040	Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid
050	Muud investeerimisvahendid
060	Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 285(b)
070	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
080	Muu
090	millest: muudele üksustele hoidmiseks antud
100	Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul	V lisa 2. osa punkt 285(c)
110	Usaldustehingud	V lisa 2. osa punkt 285(d)
120	Makseteenused	V lisa 2. osa punkt 285(e)
130	Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 285(f)
140	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
150	Kindlustustooted
160	Muu

30. Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1. Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

		Viited	Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus	millest: kasutatud likviidsustoetus	Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus	Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtus	millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus	Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum
			IFRS 12.29(a)	IFRS 12.29(a); V lisa 2. osa punkt 286		IFRS 12.29(a)	IFRS 12.B26(e)		IFRS 12 B26(b); V lisa 2. osa punkt 287
			010	020	030	040	050	060	080
010	Kokku

30.2. Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Tegevuste laadi alusel		Viited	Bilansiline väärtus
			Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad	Varade valitsemine	Muud tegevused
			CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66	V lisa 2. osa punkt 285(a)
		IFRS 12.24, B6.(a)	010	020	030
010	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad	IFRS 12.29(a), (b)
021	millest: viivisnõuded	V lisa 2. osa punktid 213–239
030	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
040	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
050	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
060	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
070	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused	IFRS 12.29(a), (b)
080	Emiteeritud omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
090	Tuletisinstrumendid	IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
100	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
110	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
			Nimiväärtus
120	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised riskipositsioonid	IFRS 12.B26(e) CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 102–105, 113–115, 118
131	millest: viivisnõuded	V lisa 2. osa punkt 117

31. Seotud osapooled

31.1. Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

		Viited V lisa 2. osa punktid 288–291	Laekumata ja tasumata saldod
			Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused	Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused	Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad	Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud	Muud seotud osapooled
			IAS 24.19(a),(b)	IAS 24.19(c); V lisa 2. osa punkt 289	IAS 24.19(d),(e); V lisa 2. osa punkt 289	IAS 24.19(f)	IAS 24.19(g)
			010	020	030	040	050
010	Valitud finantsvarad	IAS 24.18(b)
020	Omakapitaliinstrumendid	IAS 32.11
030	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
040	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
050	millest: viivisnõuded	V lisa 2. osa punktid 213–239
060	Valitud finantskohustused	IAS 24.18(b)
070	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
080	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
090	Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus	IAS 24.18(b); CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 102–105, 113–115, 118
100	millest: viivisnõuded	IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 117
110	Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees	IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 290
120	Tuletisinstrumentide tinglik väärtus	V lisa 2. osa punktid 133–135
131	Varade väärtuse akumuleeritud langus ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused	IAS 24.1(c); V lisa 2. osa punktid 69–71, 291
132	Bilansiväliste viivisnõuete eraldised	V lisa 2. osa punktid 11, 106, 291

31.2. Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

		Viited V lisa 2. osa punktid 288–289, 292–293	Käesolev periood
			Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused	Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused	Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad	Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud	Muud seotud osapooled
			IAS 24.19(a),(b)	IAS 24.19(c)	IAS 24.19(d),(e)	IAS 24.19(f)	IAS 24.19(g)
			010	020	030	040	050
010	Intressitulu	IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 31
020	Intressikulu	IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
030	Dividenditulu	IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 40
040	Teenus- ja vahendustasude tulu	IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)
050	Teenus- ja vahendustasude kulu	IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)
060	Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IAS 24.18(a)
070	Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest	IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 292
080	Viivisnõuete väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine	IAS 24.18(d); V lisa 2. osa punkt 293
090	Viivisnõuete eraldised või (–) eraldiste tühistamine	V lisa 2. osa punktid 50, 293

40. Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1. Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa

LEI kood

Üksuse kood

Üksuse nimi

Sissearvamise kuupäev

Investeerimisobjektiks oleva üksuse aktsia- või osakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad

Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (–) kahjum

Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik

Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor

NACE kood

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Hääleõigus [%]

Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]

Arvestuslik käsitlus [raamatupidamisgrupp]

Arvestuslik käsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus

Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(a)

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(b)

IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c) V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(c)

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(d)

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(e)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(f)

IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(g)

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(h)

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(i)

IFRS 12.21(a)(iv); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(j)

IFRS 12.21(a)(iv); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(k)

IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(l)

IFRS 12.21(b); V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(m)

CRRi artikkel 18; V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(n)

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(0)

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(p)

V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(q)

IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r) V lisa 2. osa punktid 294–295, 296(r)

010

020

030

040

050

060

070

080

090

095

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

40.2. Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa

Väärtpaberi kood	Üksuse kood	Valdusettevõtja LEI kood	Valdusettevõtja kood	Valdusettevõtja nimi	Akumuleeritud osalus omakapitalis (%)	Bilansiline väärtus	Soetusmaksumus
V lisa 2. osa punkt 297(a)	V lisa 2. osa punktid 296(b), 297(c)	V lisa 2. osa punkt 297(b)	V lisa 2. osa punkt 297(b)		V lisa 2. osa punktid 296(j), 297(c)	V lisa 2. osa punktid 296(o), 297(c)	V lisa 2. osa punktid 296(p), 297(c)
010	020	030	040	050	060	070	080

41. Õiglane väärtus

41.1. Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsinstrumendid

		Viited V lisa 2. osa punkt 298	Õiglane väärtus IFRS 7.25–26	Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.97, 93(b)
		Viited V lisa 2. osa punkt 298	Õiglane väärtus IFRS 7.25–26	1. tase IFRS 13.76	2. tase IFRS 13.81	3. tase IFRS 13.86
VARAD			010	020	030	040
015	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
016	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
017	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
KOHUSTUSED
070	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
080	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
090	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
100	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41

41.2. Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

		Viited	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punkt 27
			Arvestuse mittevastavus	Õiglase väärtuse alusel valitsetavad	Hübriidlepingud	Krediidiriski maandamine
			IFRS 9.B4.1.29	IFRS 9.B4.1.33	IFRS 9.4.3.6; IFRS 9.4.3.7; V lisa 2. osa punkt 300	IFRS 9.6.7; IFRS 7.8(a)(e); V lisa 2. osa punkt 301
VARAD			010	020	030	040
010	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
030	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
040	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
KOHUSTUSED
050	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
060	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
070	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
080	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41

42. Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

		Viited V lisa 2. osa punkt 302	Bilansiline väärtus
		Viited V lisa 2. osa punkt 302	010
010	Materiaalsed põhivarad	IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)
020	Ümberhindluse mudel	IAS 16.31, 73(a),(d)
030	Soetusmaksumuse mudel	IAS 16.30, 73(a),(d)
040	Kinnisvarainvesteeringud	IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)
050	Õiglase väärtuse mudel	IAS 40.33–55, 76
060	Soetusmaksumuse mudel	IAS 40.56, 79(c)
070	Muu immateriaalne vara	IAS 38.8, 118, 122 ; V lisa 2. osa punkt 303
080	Ümberhindluse mudel	IAS 38.75–87, 124(a)(ii)
090	Soetusmaksumuse mudel	IAS 38.74

43. Eraldised

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punkt 27
			Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused	Muud pikaajalised hüvitised töötajatele	Restruktureerimine	Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused	Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad võetud siduvad kohustused ja antud garantiid ning IFRS 4 kohaselt mõõdetud antud garantiid	Muud eraldised
			IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9	IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 10	IAS 37.70–83	IAS 37.14	IAS 37; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 304–305	IAS 37.14
			010	020	030	040	055	060
010	Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]	IAS 37.84(a)
020	Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine	IAS 37.84(b)
030	(–) Kasutatud summad	IAS 37.84(c)
040	(–) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad	IAS 37.84(d)
050	Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju	IAS 37.84(e)
060	Muud muutused
070	Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]	IAS 37.84(a)

44. Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1. Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

		Viited	Summa
			V lisa 2. osa punktid 306–307
			010
010	Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus	IAS 19.140(a)(i), 142
020	millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid	IAS 19.143
030	Omakapitaliinstrumendid	IAS 19.142(b)
040	Võlainstrumendid	IAS 19.142(c)
050	Kinnisvara	IAS 19.142(d)
060	Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad
070	Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus	IAS 19.140(a)(ii)
080	Vara ülemmäära mõju	IAS 19.140(a)(iii)
090	Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]	IAS 19.63; V lisa 2. osa punkt 308
100	Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [bilansiline väärtus]	IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9
110	Memokirje: varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus	IAS 19.140(b)

44.2. Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes

		Viited	Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused
			V lisa 2. osa punktid 306, 309
			010
010	Algsaldo [nüüdisväärtus]	IAS 19.140(a)(ii)
020	Jooksva tööalase teenistuse kulutus	IAS 19.141(a)
030	Intressikulu	IAS 19.141(b)
040	Tehtud sissemaksed	IAS 19.141(f)
050	Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest	IAS 19.141(c)(ii)
060	Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest	IAS 19.141(c)(iii)
070	Valuutakursside tõus või (–) langus	IAS 19.141(e)
080	Makstud hüvitised	IAS 19.141(g)
090	Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt	IAS 19.141(d)
100	Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (–) vähenemine	IAS 19.141(h)
110	Muud suurenemised või (–) vähenemised
120	Lõppsaldo [nüüdisväärtus]	IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2. osa punkt 310

44.3. Memokirjed [personalikuludega seoses]

		Viited	Käesolev periood
		Viited	010
010	Pension ja sarnased kulud	V lisa 2. osa punkt 311(a)
020	Aktsiapõhised maksed	IFRS 2,44; V lisa 2. osa punkt 311(b)

45. Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa

		Viited	Käesolev periood	Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused
				V lisa 2. osa punkt 312
			010	020
010	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.4.1.5
020	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.4.2.2
030	ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	IFRS 7.20(a)(i)

45.2. Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

		Viited	Käesolev periood
			V lisa 2. osa punkt 313
			010
020	Kinnisvarainvesteeringud	IAS 40,69; IAS 1.34(a), 98(d)
030	Immateriaalsed varad	IAS 38.113–115A; IAS 1.34(a)
040	Muud varad	IAS 1.34(a)
050	KASUMID VÕI (–) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST	IAS 1.34

45.3. Muud tegevustulud ja -kulud

		Viited	Tulud	Kulud
		Viited	010	020
010	Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused	IAS 40.76(d); V lisa 2. osa punkt 314
020	Kinnisvarainvesteeringud	IAS 40.75(f); V lisa 2. osa punkt 314
030	Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent	IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2. osa punkt 315
040	Muu	V lisa 2. osa punkt 316
050	MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD	V lisa 2. osa punktid 314–316

46. Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste allikad

Viited

Kapital

Ülekurss

Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

Muu omakapital

Muu akumuleeritud koondkasum

Jaotamata kasum

Ümberhindluse reservid

Muud reservid

Omaaktsiad (–)

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (–) kahjum

Vahedividendid (–)

Vähemusosalused

Kokku

Muu akumuleeritud koondkasum

Muud kirjed

IAS 1.106, 54(r)

IAS 1.106, 78(e)

IAS 1.106, V lisa 2. osa punktid 18–19

IAS 1,106; V lisa 2. osa punkt 20

IAS 1.106

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

IFRS 1.30 D5–D8

IAS 1.106, 54(c)

IAS 1,106; IAS 32.34, 33; V lisa 2. osa punkt 30

IAS 1.106(a)

IAS 1,106; IAS 32.35

IAS 1.54(q), 106(a)

IAS 1.9(c), IG6

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

010

Algsaldo [enne korrigeerimist]

020

Vigade korrigeerimiste mõju

IAS 1.106(b); IAS 8.42

030

Arvestusmeetodite muudatuste mõju

IAS 1.106(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

040

Algsaldo [käesolev periood]

050

Lihtaktsiate emiteerimine

IAS 1.106(d)(iii)

060

Eelisaktsiate emiteerimine

IAS 1.106(d)(iii)

070

Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

IAS 1.106(d)(iii)

080

Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

IAS 1.106(d)(iii)

090

Võla konverteerimine omakapitaliks

IAS 1.106(d)(iii)

100

Kapitali vähendamine

IAS 1.106(d)(iii)

110

Dividendid

IAS 1.106(d)(iii); IAS 32,35; IAS 1.IG6

120

Omaaktsiate ostmine

IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33

130

Omaaktsiate müük või tühistamine

IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33

140

Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

IAS 1.106(d)(iii)

150

Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

IAS 1.106(d)(iii)

160

Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

IAS 1.106(d)(iii); V lisa 2. osa punkt 318

170

Omakapitali suurenemine või (–) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

IAS 1.106(d)(iii)

180

Aktsiapõhised maksed

IAS 1.106(d)(iii); IFRS 2.10

190

Omakapitali muud suurenemised või (–) vähenemised

IAS 1.106(d)

200

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.106(d)(i)–(ii); IAS 1.81A(c); IAS 1.IG6

210

Lõppsaldo [käesolev periood]“

II LISA

„IV LISA

FINANTSTEABE ESITAMINE SISERIIKLIKU RAAMATUPIDAMISTAVA KOHASELT

FINREP VORMID GAAPi PUHUL

VORMI NUMBER

VORMI KOOD

VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI

1. OSA [KORD KVARTALIS]

Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1

F 01.01

Bilanss: varad

1.2

F 01.02

Bilanss: kohustused

1.3

F 01.03

Bilanss: omakapital

F 02.00

Kasumiaruanne

F 03.00

Koondkasumiaruanne

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1

F 04.01

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad

4.2.1

F 04.02.1

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel

4.2.2

F 04.02.2

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

4.3.1

F 04.03.1

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad

4.4.1

F 04.04.1

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad

4.5

F 04.05

Allutatud finantsvarad

4.6

F 04.06

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemisel kasutatavad finantsvarad

4.7

F 04.07

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

4.8

F 04.08

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

4.9

F 04.09

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

4.10

F 04.10

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

5.1

F 05.01

Selliste laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa, mida ei kasutata kauplemisel

6.1

F 06.01

Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil

F 07.00

Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

7.1

F 07.01

Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

7.2

F 07.02

Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust siseriikliku GAAPi kohaselt

Finantskohustuste jaotus

8.1

F 08.01

Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

8.2

F 08.02

Allutatud finantskohustused

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1

F 09.01

Bilansivälised riskipositsioonid siseriikliku GAAPi kohaselt: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

9.1.1

F 09.01.1

Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

9.2

F 09.02

Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

F 10.00

Tuletisinstrumendid – kauplemine ja majanduslik riskimaandus

Riskimaandamise arvestus

11.1

F 11.01

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

11.2

F 11.02

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel

11.3

F 11.03

Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid: jaotus arvestusportfelli ja riskimaanduse liigi alusel

11.3.1

F 11.03.1

Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid, siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus arvestusportfelli alusel

11.4

F 11.04

Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid

Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes

F 12.00

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes siseriikliku GAAPi kohaselt

12.1

F 12.01

Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes

12.2

F 12.02

Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas)

Saadud tagatised ja garantiid

13.1

F 13.01

Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (muud kui kauplemiseks hoitavad)

13.2

F 13.02

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

13.3

F 13.03

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

F 14.00

Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

F 15.00

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1

F 16.01

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

16.2

F 16.02

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

16.3

F 16.03

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning finantsvarade või -kohustustega kauplemisest tulenevad kasumid või kahjumid instrumentide lõikes

16.4

F 16.04

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning finantsvarade või -kohustustega kauplemisest tulenevad kasumid või kahjumid riskide lõikes

16.4.1

F 16.04.1

Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa

16.5

F 16.05

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide kaupa

16.6

F 16.06

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

16.7

F 16.07

Muude kui finantsvarade väärtuse langus

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss

17.1

F 17.01

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: varad

17.2

F 17.02

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ning muud võetud siduvad kohustused

17.3

F 17.03

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: kohustused

F 18.00

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded

F 19.00

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded

2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA]

Geograafiline jaotus

20.1

F 20.01

Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.2

F 20.02

Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.3

F 20.03

Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

20.4

F 20.04

Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.5

F 20.05

Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.6

F 20.06

Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

20.7.1

F 20.07.1

Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil

F 21.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1

F 22.01

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes

22.2

F 22.02

Osutatud teenustega seotud varad

3. OSA [KORD POOLAASTAS]

Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1

F 30.01

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.2

F 30.02

Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Seotud osapooled

31.1

F 31.01

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

31.2

F 31.02

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

4. OSA [KORD AASTAS]

Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1

F 40.1

Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa

40.2

F 40.02

Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa

Õiglane väärtus

41.1

F 41.01

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

41.2

F 41.02

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

F 42.00

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

F 43.00

Eraldised

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1

F 44.01

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

44.2

F 44.02

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes

44.3

F 44.03

Memokirjed [personalikuludega seoses]

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1

F 45.01

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide kaupa

45.2

F 45.02

Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara ning tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest

45.3

F 45.03

Muud tegevustulud ja -kulud

F 46.00

Omakapitali muutuste aruanne

VORMIDES KASUTATAVAD VÄRVIKOODID

	Osad, mida täidavad siseriikliku GAAPi alusel aruannete esitajad
	Lahter, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei pea kohaldatava raamatupidamistava kohaselt täitma

1. Bilanss [finantsseisundi aruanne]

1.1. Varad

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Esitatud tabelis	Bilansiline väärtus
					V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
					010
010	Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused	BADi artikkel 4, aktiva punkt 1	IAS 1.54 (i)
020	Sularaha	V lisa 2. osa punkt 1	V lisa 2. osa punkt 1
030	Nõuded keskpankadele	BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2	V lisa 2. osa punkt 2
040	Muud nõudmiseni hoiused	V lisa 2. osa punkt 3	V lisa 2. osa punkt 3	5
050	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9	IFRS 9. Lisa A
060	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa	IFRS 9. Lisa A	10
070	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11	4
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 24 ja 26	V lisa 1. osa punkt 31	4
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 24 ja 27	V lisa 1. osa punkt 32	4
091	Kauplemisel kasutatavad finantsvarad	BADi artiklid 32–33 V lisa 1. osa punkt 17
092	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 17 ja 27		10
093	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5		4
094	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31		4
095	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32		4
096	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel		IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4	4
097	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11	4
098	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31	4
099	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32	4
100	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5	4
110	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11; EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	4
120	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31	4
130	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32	4
141	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad		IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A	4
142	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11	4
143	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31	4
144	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32	4
171	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikli 36 lõige 2		4
172	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5		4
173	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31		4
174	Laenud ja ettemaksed	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32		4
175	Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8		4
176	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5		4
177	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31		4
178	Laenud ja ettemaksed	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32		4
181	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad		IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2	4
182	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31	4
183	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32	4
231	Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punktid 18 ja 19		4
390	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5		4
232	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31		4
233	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32		4
234	Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20		4
235	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5		4
236	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31		4
237	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32		4
240	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 22	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22	11
250	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)	IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
260	Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse	BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4	IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4	40
270	Materiaalsed varad	BADi artikkel 4, aktiva punkt 10
280	Materiaalsed põhivarad		IAS 16.6; IAS 1.54(a)	21, 42
290	Kinnisvarainvesteeringud		IAS 40.5; IAS 1.54(b)	21, 42
300	Immateriaalsed varad	BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115	IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
310	Firmaväärtus	BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113	IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
320	Muu immateriaalne vara	BADi artikkel 4, aktiva punkt 9	IAS 38.8,118	21, 42
330	Tulumaksu varad		IAS 1.54(n-o)
340	Tasumisele kuuluva tulumaksu varad		IAS 1.54(n); IAS 12.5
350	Edasilükkunud tulumaksu varad	Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106	IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
360	Muud varad	V lisa 2. osa punktid 5 ja 6	V lisa 2. osa punkt 5
370	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid		IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7
375	(–) Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks hoitavate varade väärtuskärped	V lisa 1. osa punkt 29
380	VARAD KOKKU	BADi artikkel 4, aktiva	IAS 1.9(a), IG 6

1.2. Kohustused

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Esitatud tabelis	Bilansiline väärtus
					V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
					010
010	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused		IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6	8
020	Tuletisinstrumendid		IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)	10
030	Lühikesed positsioonid		IFRS 9.BA7(b)	8
040	Hoiused		EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	8
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 37	8
060	Muud finantskohustused		V lisa 1. osa punktid 38–41	8
061	Kauplemisel kasutatavad finantskohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6		8
062	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 25		10
063	Lühikesed positsioonid			8
064	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36		8
065	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37		8
066	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41		8
070	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9	IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2	8
080	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	8
090	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37	8
100	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	V lisa 1. osa punktid 38–41	8
110	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantskohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1	8
120	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	8
130	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 37	8
140	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 32–34	V lisa 1. osa punktid 38–41	8
141	Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3		8
142	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36		8
143	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37		8
144	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41		8
150	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 26	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26	11
160	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; V lisa 2. osa punkt 8 IAS 39.89A(b)	IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
170	Eraldised	BADi artikkel 4, passiva punkt 6	IAS 37.10; IAS 1.54(l)	43
175	Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos kohustustega]	BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 2. osa punkt 15
180	Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused	V lisa 2. osa punkt 9	IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9	43
190	Muud pikaajalised hüvitised töötajatele	V lisa 2. osa punkt 10	IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 10	43
200	Restruktureerimine		IAS 37.71, 84(a)	43
210	Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused		IAS 37.Lisa C. Näited 6 ja 10	43
220	Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid	BADi artikkel 4, passiva punkt 6 (c), bilansivälised kirjed, artikli 27 lõige 11, artikli 28 lõige 8, artikkel 33	IFRS 9.4.2.1(c),(d), 9.5.5, 9.B2.5; IAS 37, IFRS 4, V lisa 2. osa punkt 11	9 12 43
230	Muud eraldised	BADi artikkel 4, passiva punkt 6 (c), bilansivälised kirjed	IAS 37.14	43
240	Tulumaksu kohustused		IAS 1.54(n-o)
250	Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused		IAS 1.54(n); IAS 12.5
260	Edasilükkunud tulumaksu kohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108	IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108
270	Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital		IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
280	Muud kohustused	V lisa 2. osa punkt 13	V lisa 2. osa punkt 13
290	Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse		IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
295	Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks kasutatavate kohustuste väärtuskärped	V lisa 1. osa punkt 29
300	KOHUSTUSED KOKKU		IAS 1.9(b);IG 6

1.3. Omakapital

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Esitatud tabelis	Bilansiline väärtus
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Esitatud tabelis	010
010	Kapital	BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22	IAS 1.54(r), BADi artikkel 22	46
020	Sissemakstud kapital	BADi artikkel 4, passiva punkt 9	IAS 1.78(e)
030	Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital	BADi artikkel 4, passiva punkt 9; V lisa 2. osa punkt 17	V lisa 2. osa punkt 14
040	Ülekurss	BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124	IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124	46
050	Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital	V lisa 2. osa punktid 18 ja 19	V lisa 2. osa punktid 18 ja 19	46
060	Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 6; V lisa 2. osa punkt 18	IAS 32.28-29; V lisa 2. osa punkt 18
070	Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 19	V lisa 2. osa punkt 19
080	Muu omakapital	V lisa 2. osa punkt 20	IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 20
090	Muu akumuleeritud koondkasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	46
095	Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse		IAS 1.82A(a)
100	Materiaalsed varad		IAS 16.39-41
110	Immateriaalsed varad		IAS 38.85-87
120	Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest		IAS 1.7, IG6; IAS 19.120(c)
122	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid		IFRS 5.38, IG näide 12
124	Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest		IAS 1.IG6; IAS 28.10
320	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused		IAS 1.7(d); IFRS 9 5.7.5, B5.7.1; V lisa 2. osa punkt 21
330	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide puhul õiglase väärtuse riskimaanduste ebaefektiivsus		IAS 1.7(e);IFRS 9.5.7.5;.6.5.3; IFRS 7.24C; V lisa 2. osa punkt 22
340	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]		IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(b); V lisa 2. osa punkt 22
350	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]		IAS 1.7(e); IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(a); V lisa 2. osa punkt 57
360	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest		IAS 1.7(f); IAS 9, IFRS 7, V lisa 2. osa punkt 23
128	Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse		IAS 1.82A(a) (ii)
130	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8	IFRS9.6.5.13(a); IFRS7.24B(b)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(i)(iv),.24E(a); V lisa 2. osa punkt 24
140	Välisvaluuta ümberarvestamine	BADi artikli 39 lõige 6	IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49
150	Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaanduse reserv [efektiivne osa]	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8	IAS 1.7 (e); IFRS 7.24B(b)(ii)(iii); IFRS 7.24C(b)(i);.24E; IFRS 9.6.5.11(b); V lisa 2. osa punkt 25
155	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutused		IAS 1.7(da); IFRS 9.4.1.2A; 5.7.10; V lisa 2. osa punkt 26
165	Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]		IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E (b)(c); V lisa 2. osa punkt 60
170	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid		IFRS 5.38, IG näide 12
180	Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest		IAS 1.IG6; IAS 28.10
190	Jaotamata kasum	BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123
200	Ümberhindluse reservid	BADi artikkel 4, passiva punkt 12	IFRS 1.30, D5–D8; V lisa 2. osa punkt 28
201	Materiaalsed varad	Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1
202	Omakapitaliinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1
203	Võlaväärtpaberid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1
204	Muu	Raamatupidamisdirektiivi artikli 7 lõige 1
205	Õiglase väärtuse reservid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a
206	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt b
207	Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt a; CRRi artikli 30 punkt a
208	Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Muu riskimaandus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 8 punkt a
209	Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 8 ja 2
210	Muud reservid	BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13	IAS 1.54; IAS 1.78(e)
215	Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos omakapitaliga]	BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 2. osa punkt 15
220	Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt	Raamatupidamisdirektiivi artikli 9 lõike 7 punkt a; artikkel 27; V lisa 2. osa punkt 29	IAS 28.11; V lisa 2. osa punkt 29
230	Muu	V lisa 2. osa punkt 29	V lisa 2. osa punkt 29
235	Esimese konsolideerimise vahe	Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c
240	(–) Omaaktsiad	Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)“ rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 30	IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 30	46
250	Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum	BADi artikkel 4, passiva punkt 14	IAS 1.81B (b)(ii)	2
260	(–) Vahedividendid	CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b	IAS 32.35
270	Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]	Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4	IAS 1.54(q)
280	Muu akumuleeritud koondkasum	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100	46
290	Muud kirjed			46
300	OMAKAPITAL KOKKU		IAS 1.9(c), IG 6	46
310	OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU	BADi artikkel 4, passiva	IAS 1.IG6

2. Kasumiaruanne

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Esitatud tabelis	Käesolev periood
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Esitatud tabelis	010
010	Intressitulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2. osa punkt 31	IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31	16
020	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad		IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punktid 33 ja 34
025	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel		IFRS 7.20(a)(i), B5(e), IFRS 9.5.7.1
030	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		IFRS 7.20(a)(i), B5(e)
041	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad		IFRS 7.20(b); IFRS 9.5.7.10-11; IFRS 9.4.1.2A
051	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad		IFRS 7.20(b); IFRS 9.4.1.2; IFRS 9.5.7.2
070	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk		IFRS 9. Lisa A; .B6.6.16; V lisa 2. osa punkt 35
080	Muud varad		V lisa 2. osa punkt 36
085	Kohustustelt kogunenud intressitulu	V lisa 2. osa punkt 37	IFRS 9.5.7.1, V lisa 2. osa punkt 37
090	(Intressikulu)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2. osa punkt 31	IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31	16
100	(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused)		IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punktid 33 ja 34
110	(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)		IFRS 7.20(a)(i), B5(e)
120	(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)		IFRS 7.20(b); IFRS 9.5.7.2
130	(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk)		IAS 39.9; V lisa 2. osa punkt 35
140	(Muud kohustused)		V lisa 2. osa punkt 38
145	(Varadega seotud intressikulu)	V lisa 2. osa punkt 39	IFRS 9.5.7.1, V lisa 2. osa punkt 39
150	(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)		IFRIC 2.11
160	Dividenditulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2. osa punkt 40	V lisa 2. osa punkt 40	31
170	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad		IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2. osa punkt 40
175	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel		IFRS 7.20(a)(i), B5(e), IFRS 9.5.7.1A; V lisa 2. osa punkt 40
191	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad		IFRS 7.20(a)(ii); IFRS 9.4.1.2A; IFRS 9.5.7.1A; V lisa 2. osa punkt 41
192	Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud, mida arvestatakse muu kui kapitaliosaluse meetodi kohaselt	V lisa 2. osa punkt 42	V lisa 2. osa punkt 42
200	Teenus- ja vahendustasude tulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4	IFRS 7.20(c)	22
210	(Teenus- ja vahendustasude kulu)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5	IFRS 7.20(c)	22
220	Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6	V lisa 2. osa punkt 45	16
231	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad		IFRS 9.4.12A; IFRS 9.5.7.10-11
241	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad		IFRS 7.20(a)(v);IFRS 9.4.1.2; IFRS 9.5.7.2
260	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused		IFRS 7.20(a)(v); IFRS 9.5.7.2
270	Muu
280	Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punktid 43 ja 46	16
285	Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6		16
287	Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või (–) netokahjum		IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 46
290	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) -netokahjum		IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 44	16, 45
295	Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6		16
300	Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8	V lisa 2. osa punkt 47	16
310	Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto	BADi artikkel 39	IAS 21.28, 52 (a)
320	Netokasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14; V lisa 2. osa punkt 56
330	Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest	V lisa 2. osa punkt 48	IAS 1.34; V lisa 2. osa punkt 48	45
340	Muud tegevustulud	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2. osa punktid 314–316	V lisa 2. osa punktid 314–316	45
350	(Muud tegevuskulud)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2. osa punktid 314–316	V lisa 2. osa punktid 314–316	45
355	NETO TEGEVUSTULUD KOKKU
360	(Halduskulud)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8
370	(Personalikulud)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt a;	IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6	44
380	(Muud halduskulud)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt b;
390	(Kulum)		IAS 1.102, 104
400	(Materiaalsed põhivarad)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii)
410	(Kinnisvarainvesteeringud)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv)
415	(Firmaväärtus)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9
420	(Muu immateriaalne vara)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi)
425	Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum		IFRS 9.5.4.3; IFRS 9 lisa A; V lisa 2. osa punkt 49
426	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad		IFRS 7.35J
427	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad		IFRS 7.35J
430	(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)		IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)	9 12 43
440	(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid)	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 11 ja 12	IFRS 9.4.2.1(c),(d),9.B2.5; IAS 37, IFRS 4, lisa V. Osa 2.50
450	(Muud eraldised)
455	(Üldise pangandusreservi suurenemised või (–) vähenemised, neto)	BADi artikli 38 lõige 2
460	(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)	BADi artiklid 35–37; V lisa 2. osa punktid 52–53	IFRS 7.20(a)(viii); IFRS 9.5.4.4; V lisa 2. osa punktid 51 ja 53	12
481	(Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad)		IFRS 9.5.4.4, 9.5.5.1, 9.5.5.2, 9.5.5.8	12
491	(Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad)		IFRS 9.5.4.4, 9.5.5.1, 9.5.5.8	12
510	(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14	IAS 28.40-43	16
520	(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)		IAS 36.126(a)(b)	16
530	(Materiaalsed põhivarad)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 16.73(e)(v-vi)
540	(Kinnisvarainvesteeringud)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 40.79(d)(v)
550	(Firmaväärtus)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IFRS 3 lisa B B67(d)(v); IAS 36.124
560	(Muu immateriaalne vara)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 38.118 (e)(iv)(v)
570	(Muu)		IAS 36.126 (a)(b)
580	Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt f	IFRS 3, lisa B64(n)(i)
590	Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14	V lisa 2. osa punkt 54
600	Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele		IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 55
610	JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU		IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A
620	(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15	IAS 1.82(d); IAS 12.77
630	JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16	IAS 1, IG 6
632	Erakorraline kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21
633	Erakorraline kasum või (–) kahjum enne tulumaksu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 19
634	(Erakorralise kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 20
640	Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu		IAS 1.82(ea); IFRS 5.33(a), 5.33 A; V lisa 2. osa punkt 56
650	Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu		IFRS 5.33(b)(i)
660	(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)		IFRS 5.33 (b)(ii),(iv)
670	AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23	IAS 1.81A(a)
680	Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused]		IAS 1.81B (b)(i)
690	Emaettevõtja omanikele omistatav		IAS 1.81B (b)(ii)

3. Koondkasumiaruanne

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	010
010	Aasta kasum või (–) kahjum	IAS 1.7, IG6
020	Muu koondkasum	IAS 1.7, IG6
030	Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse	IAS 1.82A(a)(i)
040	Materiaalsed varad	IAS 1.7, IG6; IAS 16.39-40
050	Immateriaalsed varad	IAS 1.7; IAS 38.85-86
060	Aktuaarsed kasumid või (–) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest	IAS 1.7, IG6; IAS 19.120(c)
070	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IFRS 5.38
080	Üksuste muud kajastatud tulud ja kulud, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil	IAS 1.IG6; IAS 28.10
081	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused	IAS 1.7(d)
083	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum	IFRS 9.5.7.5;.6.5.3; IFRS 7.24C; V lisa 2. osa punkt 57
084	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]	IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(b); V lisa 2. osa punkt 57
085	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]	IFRS 9.5.7.5;.6.5.8(a); V lisa 2. osa punkt 57
086	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest	IAS 1.7(f)
090	Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber	IAS 1.91(b); V lisa 2. osa punkt 66
100	Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse	IAS 1.82A(a)(ii)
110	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]	IFRS 9.6.5.13(a); IFRS 7.24C(b)(i)(iv),.24E(a); V lisa 2. osa punkt 58
120	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IAS 1.IG6;IFRS 9.6.5.13(a); IFRS 7.24C(b)(i);.24E(a); V lisa 2. osa punkt 58
130	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, 92–95; IAS 21.48-49; IFRS 9.6.5.14; V lisa 2. osa punkt 59
140	Muud ümberliigitamised	V lisa 2. osa punkt 65
150	Välisvaluuta ümberarvestamine	IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b)
160	Omakapitali kantud ümberarvestamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IAS 21.32, 38-47
170	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, 92-95; IAS 21.48-49
180	Muud ümberliigitamised	V lisa 2. osa punkt 65
190	Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa]	IAS 1.7, IG6; IAS 39.95(a)-96 IFRS 9.6.5.11(b); IFRS 7.24C(b)(i);.24E(a);
200	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IAS 1.7(e),IG6; IFRS 9.6.5.11(a)(b)(d); IFRS 7.24C(b)(i), .24E(a)
210	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, 92-95, IG6; IFRS 9.6.5.11(d)(ii)(iii);IFRS 7.24C(b)(iv),.24E(a) V lisa 2. osa punkt 59
220	Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud	IAS 1.IG6; IFRS 9.6.5.11(d)(i)
230	Muud ümberliigitamised	V lisa 2. osa punkt 65
231	Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]	IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E (b)(c); V lisa 2. osa punkt 60
232	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E (b)(c)
233	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7(g)(h); IFRS 9.6.5.15,.6.5.16; IFRS 7.24E(b)(c); V lisa 2. osa punkt 61
234	Muud ümberliigitamised	V lisa 2. osa punkt 65
241	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid	IAS 1.7(da), IG 6; IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.4; V lisa 2. osa punktid 62–63
251	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.4
261	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, IAS 1.92-95, IAS 1.IG6; IFRS 9.5.6.7; V lisa 2. osa punkt 64
270	Muud ümberliigitamised	IFRS 5.IG näide 12; IFRS 9.5.6.5; V lisa 2. osa punktid 64–65
280	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid	IFRS 5.38
290	Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (–) kahjum	IFRS 5.38
300	Kasumisse või kahjumisse üle kantud	IAS 1.7, 92-95; IFRS 5.38
310	Muud ümberliigitamised	IFRS 5.IG näide 12
320	Muud kajastatud tulud ja kulud, mis tulenevad tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest	IAS 1.IG6; IAS 28.10
330	Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse	IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2. osa punkt 66
340	Aasta koondkasum kokku	IAS 1.7, 81A(a), IG6
350	Vähemusosalusele omistatav [mittekontrolliv osalus]	IAS 1.83(b)(i), IG6
360	Emaettevõtja omanikele omistatav	IAS 1.83(b)(ii), IG6

4. Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa

4.1. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus
				V lisa 1. osa punkt 27
				010
005	Tuletisinstrumendid
010	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11, V lisa 1. osa punkt 44(b)
030	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
040	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
050	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	KAUPLEMISEKS HOITAVAD FINANTSVARAD	V lisa 1. osa punkt 15(a)	IFRS 9. Lisa A

4.2.1. Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
				V lisa 1. osa punkt 27	V lisa 2. osa punkt 69
				010	020
010	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11, V lisa 1. osa punkt 44(b)
020	millest: krediidiasutused		V lisa 1. osa punkt 42(c)
030	millest: muud finantssektori äriühingud		V lisa 1. osa punkt 42(d)
040	millest: finantssektorivälised äriühingud		V lisa 1. osa punkt 42(e)
050	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
060	Keskpangad		V lisa 1. osa punkt 42(a)
070	Valitsemissektor		V lisa 1. osa punkt 42(b)
080	Krediidiasutused		V lisa 1. osa punkt 42(c)
090	Muud finantssektori äriühingud		V lisa 1. osa punkt 42(d)
100	Finantssektorivälised äriühingud		V lisa 1. osa punkt 42(e)
110	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
120	Keskpangad		V lisa 1. osa punkt 42(a)
130	Valitsemissektor		V lisa 1. osa punkt 42(b)
140	Krediidiasutused		V lisa 1. osa punkt 42(c)
150	Muud finantssektori äriühingud		V lisa 1. osa punkt 42(d)
160	Finantssektorivälised äriühingud		V lisa 1. osa punkt 42(e)
170	Kodumajapidamised		V lisa 1. osa punkt 42(f)
180	KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL		IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4

4.2.2. Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
				V lisa 1. osa punkt 27	V lisa 2. osa punkt 69
				010	020
010	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11
020	millest: soetusmaksumuses		IAS 39.46(c)
030	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 38(c)
040	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 38(d)
050	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 38(e)
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5

4.3.1. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

Bilansiline väärtus

Bilansiline brutoväärtus V lisa 1. osa punkt 34(b)

Varade väärtuse akumuleeritud langus V lisa 2. osa punktid 70(b) ja 71

Akumuleeritud osalised mahakandmised

Akumuleeritud täielikud mahakandmised

Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

millest: väikese krediidiriskiga instrumendid

V lisa 1. osa punkt 27

IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a)

IFRS 9.B5.5.22–24; V lisa 2. osa punkt 75

IFRS 9.5.5.3, IFRS 7.35M(b)(i)

IFRS 9.5.5.1, 7.35M(b)(ii)

IFRS 9.5.5.5; IFRS7.35H(a), IFRS 7.16A

IFRS 9.5.5.3; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(i), IFRS 7.16A

IFRS 9.5.5.1; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii), IFRS 7.16A

IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9 ; V lisa 2. osa punktid 72 74

IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72 74

010

015

020

030

040

050

060

070

080

090

010

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11; V lisa 1. osa punkt 44(b)

020

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

030

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

040

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

050

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

060

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

070

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

080

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

090

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

100

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

110

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

120

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

130

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

140

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

150

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

160

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

170

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

180

ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD FINANTSVARAD

IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A

190

millest: ostetud finantsvarad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

IFRS 9.5.5.13; IFRS 7.35M(c); V lisa 2. osa punkt 77

4.4.1. Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

Bilansiline väärtus

Bilansiline brutoväärtus V lisa 1. osa punkt 34(b)

Varade väärtuse akumuleeritud langus V lisa 2. osa punktid 70(a) ja 71

Akumuleeritud osalised mahakandmised

Akumuleeritud täielikud mahakandmised

Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

millest: väikese krediidiriskiga instrumendid

V lisa 1. osa punkt 27

IFRS 9.5.5.5; IFRS 7.35M(a)

IFRS 9.B5.5.22–24; V lisa 2. osa punkt 75

IFRS 9.5.5.3, IFRS 7.35M(b)(i)

IFRS 9.5.5.1, 7.35M(b)(ii)

IFRS 9.5.5.5; IFRS7.35H(a)

IFRS 9.5.5.3; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(i)

IFRS 5.5.1; IFRS 9.5.5.15; IFRS 7.35H(b)(ii)

IFRS 9.5.4.4 ja B5.4.9; V lisa 2. osa punktid 72 74

010

015

020

030

040

050

060

070

080

090

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

130

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

140

AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES KAJASTATUD FINANTSVARAD

IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2

150

millest: ostetud finantsvarad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

IFRS 9.5.13 ja IFRS 7.35M(f); V lisa 2. osa punkt 77

4.5. Allutatud finantsvarad

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus
				V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
				010
010	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
030	[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a; V lisa 2. osa punktid 78 ja 100	V lisa 2. osa punktid 78 ja 100

4.6. Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Bilansiline väärtus
			V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
			010
005	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 17, 2. osa punkt 68
010	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)
020	millest: noteerimata
030	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
040	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
050	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	KAUPLEMISEL KASUTATAVAD FINANTSVARAD	BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17

4.7. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Bilansiline väärtus	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
			V lisa 1. osa punktid 27 ja 28	V lisa 2. osa punkt 69
			010	021
010	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)
020	millest: noteerimata
030	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
040	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
050	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID	BADi artikli 36 lõige 2

4.8. Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Finantsvarad, mille suhtes ei kohaldata väärtuse langust V lisa 1. osa punkt 34(d), 2. osa punkt 79

Finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust V lisa 2. osa punkt 79

Bilansiline väärtus

Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

Bilansiline väärtus

Bilansiline brutoväärtus V lisa 1. osa punkt 34(d)

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust

Pangandusriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust

Akumuleeritud osalised mahakandmised

Akumuleeritud täielikud mahakandmised

Langemata väärtusega varad

Langenud väärtusega varad

V lisa 1. osa punktid 27 ja 28

V lisa 2. osa punkt 69

V lisa 1. osa punktid 27 ja 28

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c), 71 ja 82

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72 74

010

030

035

040

050

060

070

080

090

100

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)

020

millest: noteerimata

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

190

OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 8 ja 2

4.9. Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Bilansiline brutoväärtus V lisa 1. osa punktid 34(c) ja 34(e)

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust

Pangandusriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust

LOCOMi kohaselt mõõdetud varade akumuleeritud negatiivsed väärtuse korrigeerimised – tururiskist tingitud

LOCOMi kohaselt mõõdetud varade akumuleeritud negatiivsed väärtuse korrigeerimised – krediidiriskist tingitud

Akumuleeritud osalised mahakandmised

Akumuleeritud täielikud mahakandmised

Bilansiline väärtus

millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad

Langemata väärtusega varad

millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad

Langenud väärtusega varad

millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad

V lisa 2. osa punkt 80

V lisa 1. osa punkt 19

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 80

V lisa 1. osa punkt 19

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c), 71 ja 82

V lisa 1. osa punktid 27 ja 28

V lisa 1. osa punkt 19

V lisa 2. osa punkt 80

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72 74

010

015

020

025

030

041

045

050

060

070

080

090

100

005

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)

006

millest: noteerimata

007

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

008

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

009

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

130

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

140

SOETUSMAKSUMUSEPÕHISEL MEETODIL MÕÕDETUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 19

4.10. Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Bilansiline brutoväärtus V lisa 1. osa punktid 34(e) ja 34(f)

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust

Pangandusriskiga seotud üldine allahindlus, mis mõjutab bilansilist väärtust

LOCOMi kohaselt mõõdetud varade akumuleeritud negatiivsed väärtuse korrigeerimised – tururiskist tingitud

LOCOMi kohaselt mõõdetud varade akumuleeritud negatiivsed väärtuse korrigeerimised – krediidiriskist tingitud

Akumuleeritud osalised mahakandmised

Akumuleeritud täielikud mahakandmised

Bilansiline väärtus

millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad

Langemata väärtusega varad

millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad

Langenud väärtusega varad

millest: LOCOMi kohaselt mõõdetud varad

V lisa 2. osa punkt 81

V lisa 1. osa punkt 20

V lisa 2. osa punkt 81

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 1. osa punkt 20

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c) ja 71

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 70(c), 71 ja 82

V lisa 1. osa punktid 27 ja 28

V lisa 1. osa punkt 20

V lisa 2. osa punkt 81

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punktid 72 74

015

016

020

025

030

040

050

010

070

080

090

100

110

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)

020

millest: noteerimata

030

millest: krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

040

millest: muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

050

millest: finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

060

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

070

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

080

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

090

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

100

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

110

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

120

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

130

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

140

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

150

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

160

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

170

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

180

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

190

MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 8 ja 2; V lisa 1. osa punkt 20

5. Selliste laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa, mida ei kasutata kauplemisel

5.1. Laenud ja ettemaksed, mida ei hoita kauplemiseks, ja kaubeldavad varad toodete kaupa

			Viited	Bilansiline brutoväärtus	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
				Bilansiline brutoväärtus	Keskpangad	Valitsemissektor	Krediidiasutused	Muud finantssektori äriühingud	Finantssektorivälised äriühingud	Kodumajapidamised
				V lisa 1. osa punkt 34	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
				005	010	020	030	040	050	060
Toote alusel	010	Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]	V lisa 2. osa punkt 85(a)
	020	Krediitkaardivõlg	V lisa 2. osa punkt 85(b)
	030	Nõuded klientide vastu	V lisa 2. osa punkt 85(c)
	040	Kapitalirent	V lisa 2. osa punkt 85(d)
	050	Pöördrepolaenud	V lisa 2. osa punkt 85(e)
	060	Muud tähtajalised laenud	V lisa 2. osa punkt 85(f)
	070	Ettemaksed, mis ei ole laenud	V lisa 2. osa punkt 85(g)
	080	LAENUD JA ETTEMAKSED	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
Tagatise alusel	090	millest: kinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87
Tagatise alusel	100	millest: muud tagatisega laenud	V lisa 2. osa punktid 86(b) ja 87
Otstarbe alusel	110	millest: tarbimislaen	V lisa 2. osa punkt 88(a)
Otstarbe alusel	120	millest: eluasemelaen	V lisa 2. osa punkt 88(b)
Allutatuse alusel	130	millest: projekti rahastamise laenud	V lisa 2. osa punkt 89 CRRi artikli 147 lõige 8

6. Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei kasutata kauplemisel

6.1. Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil

Viited

Finantssektorivälised äriühingud V lisa 1. osa punkt 42(e), 2. osa punkt 91

Varade väärtuse akumuleeritud langus

Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

Bilansiline brutoväärtus

millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

Millest: viivisnõuded

V lisa 1. osa punkt 34

V lisa 2. osa punkt 93

V lisa 2. osa 213–232

V lisa 2. osa punktid 70–71

V lisa 2. osa punkt 69

010

011

012

021

022

010

A	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

020

B	Mäetööstus

NACE määrus

030

C	Töötlev tööstus

NACE määrus

040

D	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

050

E	Veevarustus

NACE määrus

060

Ehitus

NACE määrus

070

G	Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

080

H	Veondus ja laondus

NACE määrus

090

I	Majutus ja toitlustus

NACE määrus

100

J	Info ja side

NACE määrus

105

K	Finants- ja kindlustustegevus

NACE määrus, V lisa 2. osa punkt 92

110

L	Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

120

M	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

130

N	Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

140

O	Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

150

Haridus

NACE määrus

160

Q	Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

170

R	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

180

S	Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1. osa punkt 32, 2. osa punkt 90

7. Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

7.1. Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punkt 27
			Varad, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)			Varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)			Varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)
			≤ 30 päeva	> 30 päeva ≤ 90 päeva	> 90 päeva	≤ 30 päeva	> 30 päeva ≤ 90 päeva	> 90 päeva	≤ 30 päeva	> 30 päeva ≤ 90 päeva	> 90 päeva
			IFRS 9.5.5.11;B5.5.37; IFRS 7.B8I; V lisa 2. osa punkt 96
			010	020	030	040	050	060	070	080	090
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	VÕLAINSTRUMENDID KOKKU	V lisa 2. osa punktid 94-95
	Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa
200	Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]	V lisa 2. osa punkt 85(a)
210	Krediitkaardivõlg	V lisa 2. osa punkt 85(b)
220	Nõuded klientide vastu	V lisa 2. osa punkt 85(c)
230	Kapitalirent	V lisa 2. osa punkt 85(d)
240	Pöördrepolaenud	V lisa 2. osa punkt 85(e)
250	Muud tähtajalised laenud	V lisa 2. osa punkt 85(f)
260	Ettemaksed, mis ei ole laenud	V lisa 2. osa punkt 85(g)
270	millest: kinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87
280	millest: muud tagatisega laenud	V lisa 2. osa punktid 86(b) ja 87
290	millest: tarbimislaen	V lisa 2. osa punkt 88(a)
300	millest: eluasemelaen	V lisa 2. osa punkt 88(b)
310	millest: projekti rahastamise laenud	V lisa 2. osa punkt 89 CRRi artikli 147 lõige 8

7.2. Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust siseriikliku GAAPi kohaselt

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
			Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega			Langenud väärtusega tähtajaks tasumata
			≤ 30 päeva	> 30 päeva ≤ 90 päeva	> 90 päeva	≤ 30 päeva	> 30 päeva ≤ 90 päeva	> 90 päeva
			CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 96
			010	020	030	040	050	060
060	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
070	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
080	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
090	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
100	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
110	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
120	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
130	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
140	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
150	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
160	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
170	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
180	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
190	VÕLAINSTRUMENDID KOKKU	V lisa 2. osa punktid 94-95
	Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa
200	Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto]	V lisa 2. osa punkt 85(a)
210	Krediitkaardivõlg	V lisa 2. osa punkt 85(b)
220	Nõuded klientide vastu	V lisa 2. osa punkt 85(c)
230	Kapitalirent	V lisa 2. osa punkt 85(d)
240	Pöördrepolaenud	V lisa 2. osa punkt 85(e)
250	Muud tähtajalised laenud	V lisa 2. osa punkt 85(f)
260	Ettemaksed, mis ei ole laenud	V lisa 2. osa punkt 85(g)
270	millest: kinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87
280	millest: muud tagatisega laenud	V lisa 2. osa punktid 86(b) ja 87
290	millest: tarbimislaen	V lisa 2. osa punkt 88(a)
300	millest: eluasemelaen	V lisa 2. osa punkt 88(b)
310	millest: projekti rahastamise laenud	V lisa 2. osa punkt 89 CRRi artikli 147 lõige 8

8. Finantskohustuste jaotus

8.1. Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa

				Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punktid 27 ja 28						Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused
				Kauplemiseks hoitavad	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Amortiseeritud soetusmaksumus	Kauplemine	Soetusmaksumusepõhisel meetodil	Riskimaandamise arvestus
			Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	IFRS 7.8(e)(ii); IFRS 9 lisa A, IFRS 9.BA.6-BA.7, IFRS 9.6.7	IFRS 7.8(e)(i); IFRS 9.4.2.2, IFRS 9.4.3.5	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1			IFRS 7.24A(a); IFRS 9.6	CRRi artikli 33 lõike 1 punkt b, artikli 33 lõike 1 punkt c; V lisa 2. osa punkt 101
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal		Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14-15	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3; V lisa 1. osa punkt 25	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a	CRRi artikli 33 lõike 1 punkt b, artikli 33 lõike 1 punkt c; V lisa 2. osa punkt 102
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal		010	020	030	034	035	037	040
010	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa	IFRS 9.BA.7(a)
020	Lühikesed positsioonid		FRS 9.BA.7(b)
030	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11
040	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
050	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
060	Keskpangad	V lisa 1. osa punktid 42(a) ja 44(c)	V lisa 1. osa punktid 42(a) ja 44(c)
070	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
080	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
090	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 97	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
100	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
110	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punktid 42(b) ja 44(c)	V lisa 1. osa punktid 42(b) ja 44(c)
120	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
130	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
140	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 97	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
150	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
160	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punktid 42(c) ja 44(c)	V lisa 1. osa punktid 42(c) ja 44(c)
170	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
180	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
190	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 97	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
200	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
210	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punktid 42(d) ja 44(c)	V lisa 1. osa punktid 42(d) ja 44(c)
220	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
230	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
240	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 97	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
250	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
260	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punktid 42(e) ja 44(c)	V lisa 1. osa punktid 42(e) ja 44(c)
270	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
280	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
290	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 97	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
300	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
310	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punktid 42(f) ja 44(c)	V lisa 1. osa punktid 42(f) ja 44(c)
320	Arvelduskontod/üleööhoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.1
330	Kokkulepitud tähtajaga hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.2
340	Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3 V lisa 2. osa punkt 97	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.3; V lisa 2. osa punkt 97
350	Repolepingud	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9.4
360	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37, 2. osa punkt 98	V lisa 1. osa punkt 37, 2. osa punkt 98
370	Hoiusesertifikaadid	V lisa 2. osa punkt 98(a)	V lisa 2. osa punkt 98(a)
380	Varaga tagatud väärtpaberid	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61	CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61
390	Pandikirjad	CRRi artikkel 129	CRRi artikkel 129
400	Hübriidlepingud	V lisa 2. osa punkt 98(d)	V lisa 2. osa punkt 98(d)
410	Muud emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 2. osa punkt 98(e)	V lisa 2. osa punkt 98(e)
420	Vahetatavad liitfinantsinstrumendid		IAS 32.AG 31
430	Mittevahetatavad
440	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	V lisa 1. osa punktid 38–41
450	FINANTSKOHUSTUSED

8.2. Allutatud finantskohustused

				Bilansiline väärtus
				Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Amortiseeritud soetusmaksumuses	Soetusmaksumusepõhisel meetodil
			Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	IFRS 7.8(e)(i); IFRS 9.4.2.2, IFRS 9.4.3.5	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
		Viited siseriiklikule GAAPile		Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
		Viited siseriiklikule GAAPile		010	020	030
010	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
020	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
030	ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED	V lisa 2. osa punktid 99-100	V lisa 2. osa punktid 99-100

9. Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused

9.1.1. Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtus IFRS 9 kohase väärtuse languse kohaldamisel V lisa 2. osa punktid 107-108 ja 118

Bilansiväliste siduvate kohustuste ja finantsgarantiide eraldised IFRS 9 kohase väärtuse languse kohaldamisel V lisa 2. osa punktid 106-109

Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad siduvad kohustused ja IFRS 4 kohaselt mõõdetavad finantsgarantiid

Õiglases väärtuses mõõdetavad siduvad kohustused ja finantsgarantiid

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

Instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

Instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Instrumendid, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud (1. etapp)

Instrumendid, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

Instrumendid, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

Nimiväärtus

Eraldis

Nimiväärtus

Viivises siduvate kohustuste krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35M

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS 9.5.5, IFRS9.B2.5; IFRS 7.35M

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c), IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(a)

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c),IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(b)(i)

IFRS 9.2.1(e),(g), IFRS 9.4.2.(c),IFRS9.5.5, IFRS 9.B2.5; IFRS 7.35H(b)(ii)

IAS 37, IFRS 9.2.1(e), IFRS 9.B2.5; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 111-118

IAS 37, IFRS 9.2.1(e), IFRS 9.B2.5; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 106-111

IFRS 9.2.3(a), 9.B2.5; V lisa 2. osa punktid 110-118

V lisa 2. osa punkt 69

010

020

030

040

050

060

100

110

120

130

010

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102-105, 113, 116

021

millest: viivises

V lisa 2. osa punkt 117

030

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

040

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

050

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

080

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

090

Antud finantsgarantiid

IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102-105, 114, 116

101

millest: viivises

V lisa 2. osa punkt 117

110

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

120

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

130

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

140

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

150

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

160

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

170

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102-105, 115, 116

181

millest: viivises

V lisa 2. osa punkt 117

190

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

200

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

210

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

220

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

230

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

240

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

9.1. Bilansivälised riskipositsioonid siseriikliku GAAPi kohaselt: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

			Nimiväärtus	Eraldised
		Viited siseriiklikule GAAPile	CRRi I lisa; V lisa 2. osa punkt 118	CRRi I lisa; V lisa 2. osa punkt 11
		Viited siseriiklikule GAAPile	010	020
010	Võetud siduvad laenuandmiskohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 113
021	millest: viivises	V lisa 2. osa punkt 117
030	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
040	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
050	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
060	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
070	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
080	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
090	Antud finantsgarantiid	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 112 ja 114
101	millest: viivises	V lisa 2. osa punkt 117
110	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
120	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
130	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
140	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
150	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
160	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
170	Muud võetud siduvad kohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 115
181	millest: viivises	V lisa 2. osa punkt 117
190	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
200	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
210	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
220	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
230	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
240	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)

9.2. Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees

				Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta	Nimiväärtus
			Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	IFRS 7.36 (b); V lisa 2. osa punkt 119	V lisa 2. osa punkt 119
		Viited siseriiklikule GAAPile		V lisa 2. osa punkt 119	V lisa 2. osa punkt 119
		Viited siseriiklikule GAAPile		010	020
010	Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees	V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102-103 ja 113	IFRS 9.2.1(g), .BCZ2.2; V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102-103 ja 113
020	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
030	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
040	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
050	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
060	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
070	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
080	Saadud finantsgarantiid	V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102-103 ja 114	IFRS 9.2.1(e), .B2.5, .BC2.17, IFRS 8.Lisa A; IFRS 4 lisa A; V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102-103 ja 114
090	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
100	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
110	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
120	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
130	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
140	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
150	Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees	V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102-103 ja 115	V lisa 1. osa punkt 44(h), 2. osa punktid 102-103 ja 115
160	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
170	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
180	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
190	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
200	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
210	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)

10. Tuletisinstrumendid – kauplemine ja majanduslik riskimaandus

Riski liigi / toote või turu liigi alusel				Bilansiline väärtus				Õiglane väärtus		Tinglik väärtus
								Positiivne väärtus	Negatiivne väärtus	Kauplemine kokku	millest: müüdud
				Kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja kauplemine	millest: soetusmaksumusepõhisel meetodil / LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused ja kauplemine	millest: soetusmaksumusepõhisel meetodil / LOCOMi kohaselt mõõdetud finantskohustused	Positiivne väärtus	Negatiivne väärtus	Kauplemine kokku	millest: müüdud
			Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	V lisa 2. osa punktid 120 ja 131		IFRS 9.BA.7 (a); V lisa 2. osa punktid 120 ja 131				V lisa 2. osa punktid 133-135	V lisa 2. osa punktid 133–135
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal		V lisa 1. osa punkt 17, 2. osa punkt 120	V lisa 2. osa punkt 124	V lisa 1. osa punkt 25, 2. osa punkt 120	V lisa 2. osa punkt 124	V lisa 2. osa punkt 132	V lisa 2. osa punkt 132	V lisa 2. osa punktid 133–135	V lisa 2. osa punktid 133–135
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal		010	011	020	016	022	025	030	040
010	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)	V lisa 2. osa punkt 129(a)
020	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137-139	V lisa 2. osa punktid 137–139
030	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
040	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
050	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
060	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
070	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)	V lisa 2. osa punkt 129(b)
080	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139	V lisa 2. osa punktid 137–139
090	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
100	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
110	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
120	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
130	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)	V lisa 2. osa punkt 129(c)
140	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139	V lisa 2. osa punktid 137–139
150	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
160	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
170	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
180	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136	V lisa 2. osa punkt 136
190	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)	V lisa 2. osa punkt 129(d)
195	millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega	V lisa 2. osa punkt 140	IFRS 9.6.7.1; V lisa 2. osa punkt 140
201	millest: muud majanduslikud riskimaandused	V lisa 2. osa punktid 137–140	V lisa 2. osa punktid 137-140
210	Krediidiriski vahetustehingud
220	Krediidiriski marginaali optsioonid
230	Kogutulu vahetustehingud
240	Muu
250	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)	V lisa 2. osa punkt 129(e)
260	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139	V lisa 2. osa punktid 137–139
270	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)	V lisa 2. osa punkt 129(f)
280	millest: majanduslik riskimaandus	V lisa 2. osa punktid 137–139	V lisa 2. osa punktid 137–139
290	TULETISINSTRUMENDID	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 16(a)	IFRS 9. Lisa A
300	millest: börsivälised – krediidiasutused	V lisa 1. osa punktid 42(c) ja 44(e), 2. osa punktid 141(a) ja 142	V lisa 1. osa punktid 42(c) ja 44(e), 2. osa punktid 141(a) ja 142
310	millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punktid 42(d) ja 44(e), 2. osa punkt 141(b)	V lisa 1. osa punktid 42(d) ja 44(e), 2. osa punkt 141(b)
320	millest: börsivälised – ülejäänud	V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)	V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)

11. Riskimaandamise arvestus

11.1. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel

Toote või turu liigi alusel			Bilansiline väärtus		Tinglik väärtus
			Varad	Kohustused	Kogu riskimaandus	millest: müüdud
		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	IFRS 7.24A; V lisa 2. osa punktid 120 ja 131	IFRS 7.24A; V lisa 2. osa punktid 120 ja 131	V lisa 2. osa punktid 133–135	V lisa 2. osa punktid 133–135
			010	020	030	040
010	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
020	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
030	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
040	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
050	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
060	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
070	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
080	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
090	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
100	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
110	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
120	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
130	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
140	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
150	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
160	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
170	Krediidiriski vahetustehingud	V lisa 2. osa punkt 136
180	Krediidiriski marginaali optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
190	Kogutulu vahetustehingud	V lisa 2. osa punkt 136
200	Muu	V lisa 2. osa punkt 136
210	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
220	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
230	ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS	IFRS 7.24A; IAS 39.86(a); IFRS 9.6.5.2(a)
240	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
250	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
260	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
270	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
280	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
290	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
300	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
310	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
320	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
330	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
340	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
350	Börsivälised optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
360	Muud börsivälised tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
370	Reguleeritud turu optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
380	Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 136
390	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
400	Krediidiriski vahetustehingud	V lisa 2. osa punkt 136
410	Krediidiriski marginaali optsioonid	V lisa 2. osa punkt 136
420	Kogutulu vahetustehingud	V lisa 2. osa punkt 136
430	Muu	V lisa 2. osa punkt 136
440	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
450	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
460	RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS	IFRS 7.24A; IAS 39.86(b); IFRS 9.6.5.2(b)
470	VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS	IFRS 7.24A; IAS 39.86(c); IFRS 9.6.5.2(c)
480	PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS	IAS 39.71, 81A, 89A, AG 114-132
490	PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS	IAS 39.71
500	TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS	IFRS 7.24A; IAS 39.9; IFRS 9.6.1
510	millest: börsivälised – krediidiasutused	V lisa 1. osa punktid 42(c) ja 44(e), 2. osa punktid 141(a) ja 142
520	millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punktid 42(d) ja 44(e), 2. osa punkt 141(b)
530	millest: börsivälised – ülejäänud	V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)

11.2. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel

Toote või turu liigi alusel

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Õiglane väärtus

Positiivne väärtus

Negatiivne väärtus

Varad

millest: amortiseeritud soetusmaksumuses / LOCOMi kohaselt kajastatud varad

Kohustused

millest: amortiseeritud soetusmaksumuses / LOCOMi kohaselt kajastatud kohustused

Kogu riskimaandus

millest: amortiseeritud soetusmaksumuses / LOCOMi kohaselt kajastatud tuletisinstrumendid

millest: müüdud

millest: amortiseeritud soetusmaksumuses / LOCOMi kohaselt kajastatud tuletisinstrumendid

V lisa 1. osa punkt 17, 2. osa punkt 120

V lisa 2. osa punkt 124

V lisa 1. osa punkt 25, 2. osa punkt 120

V lisa 2. osa punkt 124

V lisa 2. osa punktid 133–135

V lisa 2. osa punkt 124

V lisa 2. osa punktid 133–135

V lisa 2. osa punkt 124

V lisa 2. osa punkt 132

005

006

007

008

010

011

020

021

030

040

010

Intressimäär

V lisa 2. osa punkt 129(a)

020

Börsivälised optsioonid

V lisa 2. osa punkt 136

030

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 136

040

Reguleeritud turu optsioonid

V lisa 2. osa punkt 136

050

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 136

060

Aktsiad

V lisa 2. osa punkt 129(b)

070

Börsivälised optsioonid

V lisa 2. osa punkt 136

080

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 136

090

Reguleeritud turu optsioonid

V lisa 2. osa punkt 136

100

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 136

110

Välisvaluutad ja kuld

V lisa 2. osa punkt 129(c)

120

Börsivälised optsioonid

V lisa 2. osa punkt 136

130

Muud börsivälised tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 136

140

Reguleeritud turu optsioonid

V lisa 2. osa punkt 136

150

Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid

V lisa 2. osa punkt 136

160

Krediit

V lisa 2. osa punkt 129(d)

170

Krediidiriski vahetustehingud

V lisa 2. osa punkt 136

180

Krediidiriski marginaali optsioonid

V lisa 2. osa punkt 136

190

Kogutulu vahetustehingud

V lisa 2. osa punkt 136

200

Muu

V lisa 2. osa punkt 136

210

Kaup

V lisa 2. osa punkt 129(e)

220

Muu

V lisa 2. osa punkt 129(f)

230

TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS

V lisa 1. osa punktid 22 ja 26

231

millest: õiglase väärtuse riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 143

232

millest: rahavoogude riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 143

233

millest: soetusmaksumuse riskimaandus

V lisa 2. osa punktid 143 144

234

millest: välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 143

235

millest: portfelli intressiriskile avatud positsiooni õiglase väärtuse riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 143

236

millest: portfelli intressiriskile avatud positsiooni rahavoogude riskimaandus

V lisa 2. osa punkt 143

240

millest: börsivälised – krediidiasutused

V lisa 1. osa punktid 42(c) ja 44(e), 2. osa punktid 141(a) ja 142

250

millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punktid 42(d) ja 44(e), 2. osa punkt 141(b)

260

millest: börsivälised – ülejäänud

V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 141(c)

11.3. Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid: jaotus arvestusportfelli ja riskimaanduse liigi alusel

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus
			Õiglase väärtuse riskimaandus	Rahavoogude riskimaandus	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaandus
			V lisa 2. osa punkt 145	V lisa 2. osa punkt 145	V lisa 2. osa punkt 145
			010	020	030
010	Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid	IFRS 7.24A; IFRS 9.6.1; IFRS 9.6.2.2
020	millest: kauplemiseks hoitavad finantsvarad	IFRS 9. Lisa A
030	millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel	IFRS 9.4.1.4; IFRS 7.8(a)(ii)
040	millest: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 9.4.1.5; IFRS 7.8(a)(i)
050	Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid	IFRS 7.24A; IFRS 9.6.1; IFRS 9.6.2.2
060	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused	IFRS 9. Lisa A
070	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	IFRS 9.4.2.1; IFRS 9.6.2.2
080	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	IFRS 9.4.2.1; IFRS 9.6.2.2

F11.3.1. Riskimaandamisinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid, siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus arvestusportfelli alusel

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Bilansiline väärtus
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	V lisa 2. osa punkt 145
010	Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid
020	millest: kauplemisel kasutatavad finantsvarad	BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
030	millest: õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikli 36 lõige 2
040	millest: omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
050	millest: muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
060	Finantskohustused, mis ei ole tuletisinstrumendid
070	millest: kauplemisel kasutatavad finantskohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
080	millest: soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

F11.4. Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Riski mikromaandused	Riski mikromaandused – netopositsioonide riskimaandus	Riski mikromaanduste korrigeerimine		Riski makromaandused
			Bilansiline väärtus	Netopositsiooni riskimaanduses sisalduvad varad või kohustused (enne tasaarvestust)	Varade/kohustuste bilansilises väärtuses sisalduvad riskimaanduse korrigeerimised	Lõpetatud riski mikromaanduste, sh netopositsioonide riskimaanduste muud korrigeerimised	Portfelli intressiriski maandamisel maandatavad instrumendid
			IFRS 7.24B(a); V lisa 2. osa punktid 146 ja 147	IFRS 9.6.6.1; IFRS 9.6.6.6; V lisa 2. osa punktid 147 ja 151	IFRS 7.24B(a)(ii); V lisa 2. osa punktid 148 ja 149	IFRS 7.24B(a)(v); V lisa 2. osa punktid 148 ja 150	IFRS 9.6.1.3; IFRS 9.6.6.1; V lisa 2. osa punkt 152
			010	020	030	040	050
	VARAD
010	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad	IFRS 9.4.1.2A; IFRS 7.8(h); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
020	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
030	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
040	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
050	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
060	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
070	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
080	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad	IFRS 9.4.1.2A; IFRS 7.8(f); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
090	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
100	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
110	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
120	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
130	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
140	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)
	KOHUSTUSED
150	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	IFRS 9.4.2.1; IFRS 7.8(g); V lisa 2. osa punktid 146 ja 151
160	Intressimäär	V lisa 2. osa punkt 129(a)
170	Aktsiad	V lisa 2. osa punkt 129(b)
180	Välisvaluutad ja kuld	V lisa 2. osa punkt 129(c)
190	Krediit	V lisa 2. osa punkt 129(d)
200	Kaup	V lisa 2. osa punkt 129(e)
210	Muu	V lisa 2. osa punkt 129(f)

12. Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes

12.0. Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes siseriikliku GAAPi kohaselt

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal CRRi artikli 442 punkt i; V lisa 2. osa punkt 153

Algsaldo

Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul

Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud

Mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine

Ülekandmised allahindluste vahel

Muud korrigeerimised

Lõppsaldo

Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised

Otse kasumiaruandes maha kantud summad

V lisa 2. osa punkt 154

V lisa 2. osa punkt 155

V lisa 2. osa punkt 78

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

330

Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus

CRRi artikli 428 lõike 1 punkti g alapunkt ii

340

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

350

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

360

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

370

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

400

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

410

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

420

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

430

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

440

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

450

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

460

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

470

Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

480

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

490

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

500

Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus

BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95

510

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

520

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

530

Kokku

12.1. Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

Algsaldo

Tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine

Kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine

Krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)

Muudatustest ilma kajastamise lõpetamiseta tingitud muutused (neto)

Krediidiasutuse või investeerimisühingu hindamismetoodika ajakohastamisest tingitud muutused

Mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine

Muud korrigeerimised

Lõppsaldo

Varem maha kantud otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad

Otse kasumiaruandes maha kantud summad

IFRS 7.35I; V lisa 2. osa punktid 159 ja 164(b)

IFRS 7.35I; V lisa 2. osa punktid 160 ja 164(b)

IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punktid 161-162

IFRS 7.35I; IFRS 7.35J; IFRS 9.5.5.12, B5.5.25, B5.5.27; V lisa 2. osa punkt 164(c)

IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punkt 163

IFRS 7.35I; IFRS 9.5.4.4; IFRS 7.35L; V lisa 2. osa punktid 72, 74, 164(a) ja 165

IFRS 7.35I; IFRS 7.35B(b); V lisa 2. osa punkt 166

IFRS 9.5.4.4; V lisa 2. osa punkt 165

010

020

030

040

050

070

080

090

100

110

120

010

Allahindlused sellise finantsvara puhul, mille krediidirisk ei ole alates esmase kajastamise kuupäevast kasvanud (1. etapp)

IFRS 9.5.5.5

020

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

030

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

040

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

050

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

060

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

070

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

090

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

100

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

110

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

120

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

130

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

140

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

160

millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

170

millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

180

Allahindlused võlainstrumentide puhul, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt suurenenud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)

IFRS 9.5.5.3

190

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

200

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

210

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

220

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

230

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

240

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

250

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

260

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

270

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

280

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

290

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

300

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

310

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

330

millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

340

millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

350

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punktid 213-232

360

Allahindlused võlainstrumentide puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)

IFRS 9.5.5.1, 9. Lisa A

370

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

380

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

390

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

400

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

410

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

420

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

430

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

440

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

450

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

460

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

470

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

480

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

490

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

500

millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

510

millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused

IFRS 9.B5.5.1 – B5.5.6; V lisa 2. osa punkt 158

520

Allahindlused võlainstrumentide puhul kokku

IFRS 7.B8E

530

Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (1. etapp)

IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157

540

Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (2. etapp)

IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.3, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157

550

millest: viivisnõuded

V lisa 2. osa punkt 117

560

Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid (3. etapp)

IFRS 9.2.1|(g); 2.3(c); 5.5.1, B2.5; V lisa 2. osa punkt 157

570

Võetud siduvate kohustuste ja antud finantsgarantiide eraldised kokku

IFRS 7.B8E; V lisa 2. osa punkt 157

12.2. Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas)

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118,167 ja 170
			Ülekandmised 1. ja 2. etapi vahel		Ülekandmised 2. ja 3. etapi vahel		Ülekandmised 1. ja 3. etapi vahel
			1. etapist 2. etappi	2. etapist 1. etappi	2. etapist 3. etappi	3. etapist 2. etappi	1. etapist 3. etappi	3. etapist 1. etappi
			V lisa 2. osa punktid 168-169
			010	020	030	040	050	060
010	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
020	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
030	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
040	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
050	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
060	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
070	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
080	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)
090	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)
100	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)
110	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)
120	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)
130	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)
140	Võlainstrumendid kokku
150	Võetud siduvad kohustused ja antud finantsgarantiid	IFRS 9.2.1\|(g); 2.3(c); 5.5.1, 5.5.3, 5.5.5

13. Saadud tagatised ja garantiid

13.1. Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (muud kui kauplemiseks hoitavad)

Garantiid ja tagatised				Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta V lisa 2. osa punktid 171–172 ja 174
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Kinnisvaraga tagatud laenud		Muud tagatisega laenud		Saadud finantsgarantiid
				Elamukinnisvara	Ärikinnisvara	Raha [emiteeritud võlainstrumendid]	Ülejäänud	Saadud finantsgarantiid
			IFRS 7.36(b)	V lisa 2. osa punkt 173(a)	V lisa 2. osa punkt 173(a)	V lisa 2. osa punkt 173(b)	V lisa 2. osa punkt 173(b)	V lisa 2. osa punkt 173(c)
				010	020	030	040	050
010	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
020	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
030	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
040	millest: kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
050	millest: eluasemelaen	V lisa 2. osa punkt 88(b)	V lisa 2. osa punkt 88(b)

13.2. Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus
				V lisa 2. osa punkt 175
				010
010	Müügiks hoitavad põhivarad		IFRS 7.38(a)
020	Materiaalsed põhivarad		IFRS 7.38(a)
030	Kinnisvarainvesteeringud		IFRS 7.38(a)
040	Omakapitali- ja võlainstrumendid		IFRS 7.38(a)
050	Muu		IFRS 7.38(a)
060	Kokku

13.3. Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus
				010
010	Tagatise üleminek [materiaalne vara]	V lisa 2. osa punkt 176	IFRS 7.38(a); V lisa 2. osa punkt 176

14. Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid

				Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b)			Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2. osa punkt 178		Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2. osa punkt 179
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	1. tase	2. tase	3. tase	2. tase	3. tase	1. tase	2. tase	3. tase
				IFRS 13.76	IFRS 13.81	IFRS 13.86	IFRS 13.81	IFRS 13.86, 93(f)	IFRS 13.76	IFRS 13.81	IFRS 13.86
				010	020	030	040	050	060	070	080
VARAD
010	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad		IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
020	Tuletisinstrumendid		IFRS 9. Lisa A
030	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11,
040	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
050	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
051	Kauplemisel kasutatavad finantsvarad	BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
052	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 17
053	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33; II lisa 2. osa punktid 4 ja 5
054	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
055	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
056	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel		IFRS 9.4.1.4; IFRS 7.8(a)(ii)
057	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
058	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
059	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
060	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
070	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
101	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad		IFRS 7.8 (h); IFRS 9.4.1.2A
102	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
103	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
104	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
121	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4
122	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
123	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
124	Laenud ja ettemaksed	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
125	Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8
126	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
127	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
128	Laenud ja ettemaksed	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
140	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 22	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
KOHUSTUSED
150	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikkel 4 ning artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9, AG 14-15	IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
160	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa	IFRS 9.BA.7(a)
170	Lühikesed positsioonid		IFRS 9.BA.7(b)
180	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
190	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 37
200	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 32–34	V lisa 1. osa punktid 38–41
201	Kauplemisel kasutatavad finantskohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
202	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 25 ja 27
203	Lühikesed positsioonid
204	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
205	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
206	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
210	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9	IFRS 7.8 (e) (i); IFRS 9.4.1.5
220	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
230	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
240	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	V lisa 1. osa punktid 38–41
250	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 esimese lõigu punkt a; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 26	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26

15. Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad

Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses

Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused

Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil

Ülekantud varad

Seotud kohustused Rakendusliku tehnilise standardi V lisa 2. osa punkt 181

Algsete varade tasumata põhisumma

Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus]

Seotud kohustuste bilansiline väärtus

Bilansiline väärtus

Millest: väärtpaberistamised

Millest: repolepingud

Bilansiline väärtus

Millest: väärtpaberistamised

Millest: repolepingud

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

IFRS 7.42D(e); V lisa 1. osa punkt 27

IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 183–184

IFRS 7.42D(e)

IFRS 7.42D.(e)

IFRS 7.42D(e); V lisa 2. osa punktid 183–184

IFRS 7.42D(f)

IFRS 7.42D(f); V lisa 1. osa punkt 27, 2. osa punkt 181

CRRi artikkel 109; V lisa 2. osa punkt 182

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

V lisa 1. osa punktid 27 ja 28

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

V lisa 2. osa punktid 183–184

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61

V lisa 2. osa punktid 183–184

CRRi artikkel 109; V lisa 2. osa punkt 182

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

010

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A

020

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

030

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

040

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

041

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; V lisa 1. osa punkt 15

042

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

043

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

044

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

045

Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel

IFRS 9.4.1.4

046

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

047

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

048

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

050

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5

060

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

IAS 32.11

070

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

080

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

091

Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad

IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A

092

Omakapitaliinstrumendid

IAS 32.11

093

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

094

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

121

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 4

122

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

123

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

124

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; 1. osa punkt 14, 3. osa punkt 35

125

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 8 ja 2

126

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

127

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

128

Laenud ja ettemaksed

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; 1. osa punkt 14 ja 3. osa punkt 35

131

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad

Raamatupidamisdirektiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9

IFRS 7.8 (f); IFRS 9.4.1.2

132

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 24 ja 26

V lisa 1. osa punkt 31

133

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 24 ja 27

V lisa 1. osa punkt 32

181

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 16

200

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

182

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

183

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

184

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artiklid 35–37

185

Omakapitaliinstrumendid

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5

186

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

187

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punkt 32

190

Kokku

16. Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

16.1. Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
				Tulud	Kulud
				V lisa 2. osa punktid 187 ja 189	V lisa 2. osa punktid 188 ja 190
				010	020
010	Tuletisinstrumendid – kauplemine	CRRi II lisa; V lisa 2. osa punkt 193	IFRS 9. Lisa A, .BA.1, .BA.6; V lisa 2. osa punkt 193
015	millest: majandusliku riskimaanduse tuletisinstrumentidest saadud intressitulu	V lisa 2. osa punkt 193	V lisa 2. osa punkt 193
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
030	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
040	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
050	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
060	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
070	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
080	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
090	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
100	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
110	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
120	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
130	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
140	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
150	Muud varad	V lisa 1. osa punkt 51	V lisa 2. osa punkt 5
160	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
170	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
180	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
190	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
200	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
210	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
220	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
230	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
240	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 32–34, 2. osa punkt 191	V lisa 1. osa punktid 32–34, 2. osa punkt 191
250	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk	V lisa 2. osa punkt 192	V lisa 2. osa punkt 192
260	Muud kohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	V lisa 1. osa punktid 38–41
270	INTRESSID	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 1 ja 2	IAS 1.97
280	millest: krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvarast saadud intressitulu		IFRS 9.5.4.1; .B5.4.7; V lisa 2. osa punkt 194

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
				V lisa 2. osa punktid 195–196
				010
010	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	V lisa 1. osa punkt 28
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
030	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
040	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
060	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	V lisa 1. osa punktid 38–41
070	NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 V lisa 2. osa punkt 45	V lisa 2. osa punkt 45

16.3. Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, instrumentide kaupa

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
				V lisa 2. osa punktid 197–198
				010
010	Tuletisinstrumendid		IFRS 9. Lisa A, .BA.1, .BA.7(a)
015	millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega		IFRS 9.6.7.1; IFRS 7.9(d); V lisa 2. osa punkt 199
020	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
030	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
040	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
050	Lühikesed positsioonid		IFRS 9.BA.7(b)
060	Hoiused		EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
070	Emiteeritud võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 37
080	Muud finantskohustused		V lisa 1. osa punktid 38–41
090	KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM		IFRS 9. Lisa A, .BA.6;IFRS 7.20(a)(i)
095	millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum		IFRS 9.5.6.2; V lisa 2. osa punkt 199
100	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa
110	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
120	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
130	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
140	Lühikesed positsioonid
150	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
160	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
170	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
180	KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 V lisa 1. osa punkt 17

16.4. Kahjumid või kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest ning kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest, riskide kaupa

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	010
010	Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid		V lisa 2. osa punkt 200(a)
020	Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid		V lisa 2. osa punkt 200(b)
030	Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid		V lisa 2. osa punkt 200(c)
040	Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid		V lisa 2. osa punkt 200(d)
050	Kaupadega seotud tuletisinstrumendid		V lisa 2. osa punkt 200(e)
060	Muu		V lisa 2. osa punkt 200(f)
070	KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6	IFRS 7.20(a)(i)
080	Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(a)
090	Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(b)
100	Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(c)
110	Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(d)
120	Kaupadega seotud tuletisinstrumendid	V lisa 2. osa punkt 200(e)
130	Muu	V lisa 2. osa punkt 200(f)
140	KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

16.4.1. Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
				V lisa 2. osa punkt 201
				010
020	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
030	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
040	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
090	KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST KOHUSTUSLIKULT ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM		IFRS 7.20(a)(i)
100	millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum		IFRS 9.6.5.2; V lisa 2. osa punkt 202

16.5. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide kaupa

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood	Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused
				V lisa 2. osa punkt 203	V lisa 2. osa punkt 203
				010	020
010	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11
020	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
030	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
040	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
060	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	V lisa 1. osa punktid 38–41
070	ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6	IFRS 7.20(a)(i)
071	millest: riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamisest tulenev netokasum või (–) netokahjum		IFRS 9.6.7; IFRS 7.24G(b); V lisa 2. osa punkt 204
072	millest: netokasum või (–) netokahjum pärast riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamist		IFRS 9.6.7; IFRS 7.20(a)(i); V lisa 2. osa punkt 204
080	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
090	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
100	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
110	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
120	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
130	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
140	KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6

16.6. Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal V lisa 2. osa punkt 207	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
				V lisa 2. osa punkt 205
				010
010	Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine]	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a;	IFRS 7.24A(c);IFRS 7.24C(b)(vi)
020	Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad maandatud riskist	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a;	IFRS 9.6.3.7; .6.5.8; .B6.4.1; IFRS 7.24B(a)(iv); IFRS 7.24C(b)(vi); V lisa 2. osa punkt 206
030	Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a;	IFRS 7.24C(b)ii; IFRS 7.24C(b)(vi)
040	Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a	IFRS 7.24C(b)(ii); IFRS 7.24C(b)(vi)
050	RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (–) NETOKAHJUM	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a;

16.7. Mittefinantsvarade väärtuse langus

				Käesolev periood
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Lisandumine	Tühistamine	Varade väärtuse akumuleeritud langus
				V lisa 2. osa punkt 208	V lisa 2. osa punkt 208
				010	020	040
060	Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14	IAS 28.40-43
070	Tütarettevõtjad		IFRS 10 lisa A
080	Ühisettevõtjad		IAS 28.3
090	Sidusettevõtjad		IAS 28.3
100	Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine		IAS 36.126(a),(b)
110	Materiaalsed põhivarad	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 16.73(e)(v-vi)
120	Kinnisvarainvesteeringud	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 40.79(d)(v)
130	Firmaväärtus	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 36.10b; IAS 36.88-99, 124; IFRS 3 lisa B67(d)(v)
140	Muu immateriaalne vara	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9	IAS 38.118(e)(iv)(v)
145	Muu		IAS 36.126(a),(b)
150	KOKKU

17. Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: bilanss

17.1. Varad

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]
				V lisa 1. osa punktid 27–28, 2. osa punkt 209
				010
010	Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused	BADi artikkel 4, aktiva punkt 1	IAS 1.54 (i)
020	Sularaha	V lisa 2. osa punkt 1	V lisa 2. osa punkt 1
030	Nõuded keskpankadele	BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2	V lisa 2. osa punkt 2
040	Muud nõudmiseni hoiused	V lisa 2. osa punkt 3	V lisa 2. osa punkt 3
050	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9	IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9. Lisa A
060	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa	IFRS 9. Lisa A
070	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 24 ja 26	V lisa 1. osa punkt 31
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 24 ja 27	V lisa 1. osa punkt 32
091	Kauplemisel kasutatavad finantsvarad	BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
092	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 17
093	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
094	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
095	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
096	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel		IFRS 9.4.1.4
097	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
098	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
099	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
100	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
110	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11; EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
120	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
130	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
141	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad		IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
142	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
143	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
144	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
171	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikli 36 lõige 2
172	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
173	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
174	Laenud ja ettemaksed	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
175	Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
176	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
177	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
178	Laenud ja ettemaksed	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
181	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad		IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
182	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
183	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
231	Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punktid 18 ja 19
380	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
232	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
233	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
234	Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
235	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
236	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
237	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
240	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 22	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
250	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)	IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
260	Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse	BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punktid 4 ja 210	IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punktid 4 ja 210
270	Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad	V lisa 2. osa punkt 211	IFRS 4.IG20.(b)-(c); V lisa 2. osa punkt 211
280	Materiaalne vara	BADi artikkel 4, aktiva punkt 10
290	Immateriaalsed varad	BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115	IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
300	Firmaväärtus	BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113	IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113
310	Muu immateriaalne vara	BADi artikkel 4, aktiva punkt 9	IAS 38.8,118
320	Tulumaksu varad		IAS 1.54(n-o)
330	Tasumisele kuuluva tulumaksu varad		IAS 1.54(n); IAS 12.5
340	Edasilükkunud tulumaksu varad	Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106	IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106
350	Muud varad	V lisa 2. osa punktid 5 ja 6	V lisa 2. osa punkt 5
360	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid		IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2. osa punkt 6
365	(–) Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks hoitavate varade väärtuskärped	V lisa 1. osa punkt 29
370	VARAD KOKKU	BADi artikkel 4, aktiva	IAS 1.9(a), IG 6

17.2. Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [nimiväärtus]
				V lisa 2. osa punktid 118 ja 209
				010
010	Võetud siduvad laenuandmiskohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 113	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102-105, 113, 116
020	Antud finantsgarantiid	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 112 ja 114	IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102-105, 114, 116
030	Muud võetud siduvad kohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 115	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102-105, 115, 116
040	BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

17.3. Kohustused ja omakapital

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine [bilansiline väärtus]

V lisa 1. osa punktid 27–28, 2. osa punkt 209

010

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6

020

Tuletisinstrumendid

IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)

030

Lühikesed positsioonid

IFRS 9.BA7(b)

040

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36

050

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 37

060

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 38–41

061

Kauplemisel kasutatavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6

062

Tuletisinstrumendid

CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 25 ja 27

063

Lühikesed positsioonid

064

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36

065

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 37

066

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 38–41

070

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9

IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2

080

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36

090

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 37

100

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 38–41

110

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47

IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1

120

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36

130

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 31

V lisa 1. osa punkt 37

140

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 32–34

V lisa 1. osa punktid 38–41

141

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3

142

Hoiused

EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36

143

Emiteeritud võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punkt 37

144

Muud finantskohustused

V lisa 1. osa punktid 38–41

150

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 26

IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26

160

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; V lisa 2. osa punkt 8 IAS 39.89A(b)

IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8

170

Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused

V lisa 2. osa punkt 212

IFRS 4.IG20(a); V lisa 2. osa punkt 212

180

Eraldised

BADi artikkel 4, passiva punkt 6

IAS 37.10; IAS 1.54(l)

190

Tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n-o)

200

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

IAS 1.54(n); IAS 12.5

210

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt f; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108

220

Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital

IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12

230

Muud kohustused

V lisa 2. osa punkt 13

240

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14

245

Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks kasutatavate kohustuste väärtuskärped

V lisa 1. osa punkt 29

250

KOHUSTUSED

IAS 1.9(b);IG 6

260

Kapital

BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

IAS 1.54(r), BADi artikkel 22

270

Ülekurss

BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124;

IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

280

Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

V lisa 2. osa punktid 18 ja 19

290

Muu omakapital

V lisa 2. osa punkt 20

IFRS 2.10; V lisa 2. osa punkt 20

300

Muu akumuleeritud koondkasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100

310

Jaotamata kasum

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

320

Ümberhindluse reservid

BADi artikkel 4, passiva punkt 12

IFRS 1.33, D5-D8

325

Õiglase väärtuse reservid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a

330

Muud reservid

BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13

IAS 1.54; IAS 1.78 (e)

335

Esimese konsolideerimise vahe

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c

340

(–)	Omaaktsiad

Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)“ rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 20

IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2. osa punkt 28

350

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

BADi artikkel 4, passiva punkt 14

IFRS 10.B94

360

(–)	Vahedividendid

CRRi artikli 26 lõige 2

IAS 32.35

370

Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused]

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4

IAS 1.54(q); IFRS 10.22, .B94

380

OMAKAPITAL KOKKU

IAS 1.9(c), IG 6

390

OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU

BADi artikkel 4, passiva

IAS 1.IG6

18. Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta

Bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta V lisa 2. osa punkt 119

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded

Viivisnõuded

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised

Viivisnõuded – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tasumise tähtaega on ületatud ≤ 30 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva ≤ 90 päeva

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 5 aastat

Tasumise tähtaega ületatud > 5 aastat

millest: makseviivituses

millest: langenud väärtusega

Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 90 päeva ≤ 180 päeva

Tasumise tähtaega ületatud > 180 päeva ≤ 1 aasta

Tasumise tähtaega ületatud > 1 aasta ≤ 5 aastat

Tasumise tähtaega ületatud > 5 aastat

Seoses viivisnõuetega saadud tagatised

Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid

010

020

030

055

060

070

080

090

100

105

110

120

130

140

150

160

170

180

190

195

200

210

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118 ja 221

V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239

V lisa 2. osa punktid 222, 235

V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239

V lisa 2. osa punktid 222, 235–236

V lisa 2. osa punktid 222, 235-236

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 238(b)

IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 237(a)

V lisa 2. osa punkt 238

V lisa 2. osa punktid 236, 238

V lisa 2. osa punkt 239

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118 ja 221

V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239

V lisa 2. osa punktid 222, 235

V lisa 2. osa punktid 213–216, 223–239

V lisa 2. osa punktid 222, 235-236

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 238(b)

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 237(a)

V lisa 2. osa punkt 238

V lisa 2. osa punktid 236, 238

V lisa 2. osa punkt 239

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

130

millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

140

millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

160

millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87

170

millest: tarbimislaen

V lisa 2. osa punkt 88(a)

180

SOETUSMAKSUMUSES VÕI AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 233(a)

181

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

182

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

183

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

184

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

185

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

186

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

191

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

192

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

193

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

194

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

195

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

196

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

197

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

201

ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST

V lisa 2. osa punkt 233(b)

211

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

212

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

213

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

214

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

215

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

216

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

221

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

222

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

223

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

224

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

225

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

226

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

227

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

231

RANGE LOCOMi KOHASELT VÕI ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA VÄÄRTUSE LANGUST

V lisa 2. osa punktid 233(c) ja 234

330

VÕLAINSTRUMENDID, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 217

335

MÜÜGI EESMÄRGIL HOITAVAD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 220

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112, 113 ja 224

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116 ja 224

350

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

360

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

370

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

380

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

390

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

400

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

410

Antud finantsgarantiid

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 112, 114 ja 225

IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102–105, 114, 116 ja 225

420

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

430

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

440

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

450

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

460

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

470

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

480

Muud võetud siduvad kohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112, 115 ja 224

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 115, 116 ja 224

490

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

500

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

510

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

520

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

530

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

540

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

550

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

V lisa 2. osa punkt 217

19. Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

Nende nõuete bilansiline brutoväärtus / nimiväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta V lisa 2. osa punkt 119

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid – varade väärtuse akumuleeritud langus ja eraldised

Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid – varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad varade õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

millest: makseviivituses

millest: langenud väärtusega

millest: enne makseraskuste tõttu restruktureerimist tekkinud viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine

Instrumendid, mille tingimusi on muudetud

Refinantseerimine

Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251–258

V lisa 2. osa punktid 256, 259–262

V lisa 2. osa punktid 241(a) ja 266

V lisa 2. osa punktid 241 (b), 265–266

V lisa 2. osa punktid 256(b), 261

V lisa 2. osa punktid 259-263

V lisa 2. osa punktid 241(a) ja 266

V lisa 2. osa punktid 241 (b), 265–266

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 264(b)

IFRS 9.5.5.1; IFRS 9. Lisa A; V lisa 2. osa punkt 264(a)

V lisa 2. osa punktid 231, 252(a), 263

V lisa 2. osa punkt 267

V lisa 2. osa punkt 207

V lisa 2. osa punktid 241(a), 267

V lisa 2. osa punktid 241(b), 267

V lisa 2. osa punkt 268

V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 118, 240–245, 251-255

V lisa 2. osa punktid 256, 259–262

V lisa 2. osa punktid 241(a) ja 266

V lisa 2. osa punktid 241 (b), 265–266

V lisa 2. osa punktid 256(b), 261

V lisa 2. osa punktid 259-263

V lisa 2. osa punktid 241(a) ja 266

V lisa 2. osa punktid 241 (b), 265–266

CRRi artikkel 178; V lisa 2. osa punkt 264(b)

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2. osa punkt 264(a)

V lisa 2. osa punktid 231, 252(a), 263

V lisa 2. osa punkt 267

V lisa 2. osa punkt 207

V lisa 2. osa punktid 241(a), 267

V lisa 2. osa punktid 241(b), 267

V lisa 2. osa punkt 268

010

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

020

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

030

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

040

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

050

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

060

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

070

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

080

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

090

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

100

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

110

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

120

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

130

Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a

140

Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud

V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87

150

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

160

Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud

V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87

170

Millest: tarbimislaen

V lisa 2. osa punkt 88(a)

180

SOETUSMAKSUMUSES VÕI AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 249(a)

181

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

182

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

183

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

184

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

185

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

186

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

191

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

192

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

193

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

194

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

195

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

196

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

197

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

201

ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI MUU KOONDKASUMI MÕÕDETUD VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST

V lisa 2. osa punkt 249(b)

211

Võlaväärtpaberid

V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)

212

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

213

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

214

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

215

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

216

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

221

Laenud ja ettemaksed

V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)

222

Keskpangad

V lisa 1. osa punkt 42(a)

223

Valitsemissektor

V lisa 1. osa punkt 42(b)

224

Krediidiasutused

V lisa 1. osa punkt 42(c)

225

Muud finantssektori äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(d)

226

Finantssektorivälised äriühingud

V lisa 1. osa punkt 42(e)

227

Kodumajapidamised

V lisa 1. osa punkt 42(f)

231

RANGE LOCOMi KOHASELT VÕI ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE VÕI OMAKAPITALIS KAJASTATUD VÕLAINSTRUMENDID, MILLE SUHTES EI KOHALDATA VÄÄRTUSE LANGUST

V lisa 2. osa punkt 249(c)

330

VÕLAINSTRUMENDID, V.A KAUPLEMISE EESMÄRGIL HOITAVAD VÕI KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 246

335

MÜÜGI EESMÄRGIL HOITAVAD VÕLAINSTRUMENDID

V lisa 2. osa punkt 247

340

Võetud siduvad laenuandmiskohustused

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112, 113 ja 246

CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102–105, 113, 116 ja 246

20. Geograafiline jaotus

20.1. Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
				Riigisisesed tegevused	Riigivälised tegevused
				V lisa 2. osa punkt 270	V lisa 2. osa punkt 270
				010	020
010	Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused	BADi artikkel 4, aktiva punkt 1	IAS 1.54 (i)
020	Sularaha	V lisa 2. osa punkt 1	V lisa 2. osa punkt 1
030	Nõuded keskpankadele	BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2. osa punkt 2	V lisa 2. osa punkt 2
040	Muud nõudmiseni hoiused	V lisa 2. osa punkt 3	V lisa 2. osa punkt 3
050	Kauplemiseks hoitavad finantsvarad	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 5; IAS 39.9	IFRS 9. Lisa A
060	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa	IFRS 9. Lisa A
070	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 24 ja 26	V lisa 1. osa punkt 31
090	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 24 ja 27	V lisa 1. osa punkt 32
091	Kauplemisel kasutatavad finantsvarad	BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 17
092	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 17 ja 27
093	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
094	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
095	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
096	Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel		IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4
097	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
098	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
099	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
100	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
110	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11; EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
120	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
130	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
141	Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad		IFRS 7.8(h); IFRS 9.4.1.2A
142	Omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
143	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
144	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
171	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikli 36 lõige 2
172	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
173	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
174	Laenud ja ettemaksed	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
175	Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8
176	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
177	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
178	Laenud ja ettemaksed	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõike 4 punkt b; V lisa 1. osa punkt 32
181	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad		IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
182	Võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 31
183	Laenud ja ettemaksed		V lisa 1. osa punkt 32
231	Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punktid 18 ja 19
330	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
232	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
233	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
234	Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 37; Raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
235	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
236	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
237	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
240	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8; IAS 39.9; V lisa 1. osa punkt 22	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 22
250	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; IAS 39.89A (a)	IAS 39.89A(a); IFRS 9.6.5.8
260	Materiaalsed varad	BADi artikkel 4, aktiva punkt 10
270	Immateriaalsed varad	BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115	IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115
280	Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse	BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; raamatupidamisdirektiivi artikli 2 lõige 2; V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4	IAS 1.54(e); V lisa 1. osa punkt 21, 2. osa punkt 4
290	Tulumaksu varad		IAS 1.54(n-o)
300	Muud varad	V lisa 2. osa punktid 5 ja 6	V lisa 2. osa punkt 5
310	Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid		IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 7
315	(–) Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks hoitavate varade väärtuskärped	V lisa 1. osa punkt 29
320	VARAD	BADi artikkel 4, aktiva	IAS 1.9(a), IG 6

20.2. Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
				Riigisisesed tegevused	Riigivälised tegevused
				V lisa 2. osa punkt 270	V lisa 2. osa punkt 270
				010	020
010	Kauplemiseks hoitavad finantskohustused		IFRS 7.8 (e) (ii); IFRS 9.BA.6
020	Tuletisinstrumendid		IFRS 9. Lisa A; IFRS 9.4.2.1(a); IFRS 9.BA.7(a)
030	Lühikesed positsioonid		IFRS 9.BA7(b)
040	Hoiused		EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
050	Emiteeritud võlaväärtpaberid		V lisa 1. osa punkt 37
060	Muud finantskohustused		V lisa 1. osa punktid 38–41
061	Kauplemisel kasutatavad finantskohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 3 ja 6
062	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punkt 25
063	Lühikesed positsioonid
064	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
065	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
066	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
070	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9	IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
080	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
090	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
100	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	V lisa 1. osa punktid 38–41
110	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
120	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
130	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 37
140	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 32–34	V lisa 1. osa punktid 38–41
141	Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
142	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
143	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
144	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41
150	Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a, lõige 6 ja lõike 8 punkt a; V lisa 1. osa punkt 26	IFRS 9.6.2.1; V lisa 1. osa punkt 26
160	Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 5 ja 6; V lisa 2. osa punkt 8 IAS 39.89A(b)	IAS 39.89A(b), IFRS 9.6.5.8
170	Eraldised	BADi artikkel 4, passiva punkt 6	IAS 37.10; IAS 1.54(l)
180	Tulumaksu kohustused		IAS 1.54(n-o)
190	Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital		IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2. osa punkt 12
200	Muud kohustused	V lisa 2. osa punkt 13	V lisa 2. osa punkt 13
210	Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse		IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2. osa punkt 14
215	Õiglases väärtuses kajastatud kauplemiseks kasutatavate kohustuste väärtuskärped	V lisa 1. osa punkt 29
220	KOHUSTUSED		IAS 1.9(b);IG 6

20.3. Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
				Riigisisesed tegevused	Riigivälised tegevused
				V lisa 2. osa punkt 270	V lisa 2. osa punkt 270
				010	020
010	Intressitulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2. osa punkt 31	IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
020	(Intressikulu)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2 V lisa 2. osa punkt 31	IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
030	(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud)		IFRIC 2.11
040	Dividenditulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3 V lisa 2. osa punkt 40	V lisa 2. osa punkt 40
050	Teenus- ja vahendustasude tulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4	IFRS 7.20(c)
060	(Teenus- ja vahendustasude kulu)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5	IFRS 7.20(c)
070	Netokasum või (–) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6	V lisa 2. osa punkt 45
080	Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6	IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punktid 43 ja 46
083	Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või (–) kahjum		IFRS 9.5.7.1
085	Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
090	Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum		IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.5.7.1; V lisa 2. osa punkt 44
095	Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6
100	Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ning lõiked 6 ja 8	V lisa 2. osa punktid 47–48
110	Vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto	BADi artikkel 39	IAS 21.28, 52 (a)
120	Netokasum või (-) -kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14; V lisa 2. osa punkt 56
130	Netokasum või (–) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest		IAS 1.34
140	Muud tegevustulud	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2. osa punktid 314–316	V lisa 2. osa punktid 314–316
150	(Muud tegevuskulud)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2. osa punktid 314–316	V lisa 2. osa punktid 314–316
155	NETO TEGEVUSTULUD KOKKU
160	(Halduskulud)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8
170	(Kulum)		IAS 1.102, 104
171	Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum		IFRS 9.5.4.3; IFRS 9 lisa A; V lisa 2. osa punkt 49
175	(Üldise pangandusreservi suurenemised või (–) vähenemised, neto)	BADi artikli 38 lõige 2
180	(Eraldised või (–) eraldiste tühistamine)		IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g)
190	(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)	BADi artiklid 35–37; V lisa 2. osa punktid 52–53	IFRS 7.20(a)(viii); V lisa 2. osa punktid 51 ja 53
200	(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14	IAS 28.40-43
210	(Mittefinantsvara väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine)		IAS 36.126(a)(b)
220	Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus	Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt f	IFRS 3 lisa B64(n)(i)
230	Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest	BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14	V lisa 2. osa punkt 54
240	Kasum või (–) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele		IFRS 5.37; V lisa 2. osa punkt 55
250	JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM ENNE TULUMAKSU		IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A
260	(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (–) tulu)	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15	IAS 1.82(d); IAS 12.77
270	JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (–) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16	IAS 1, IG 6
275	Erakorraline kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21
280	Lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum pärast tulumaksu		IAS 1.82(ea) ; IFRS 5.33(a), 5.33 A; V lisa 2. osa punkt 56
290	AASTA KASUM VÕI (–) KAHJUM	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23	IAS 1.81A(a)

20.4. Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg		vastaspoole asukohariik

									Varade väärtuse akumuleeritud langus	Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused
				Bilansiline brutoväärtus	millest: hoitakse kauplemise eesmärgil või kaubeldakse	millest: finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust	millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine	millest: viivisnõuded	Varade väärtuse akumuleeritud langus
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punktid 271 ja 275	V lisa 1. osa punktid 15(a), 16(a) ja 17, 2. osa punkt 273	V lisa 2. osa punkt 273	V lisa 2. osa punkt 275	V lisa 2. osa punkt 275	V lisa 2. osa punkt 274	V lisa 2. osa punkt 274
				010	011	012	022	025	031	040
010	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 2. osa punkt 272	IFRS 9 lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
020	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
030	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
040	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5; V lisa 1. osa punkt 44(b)	IAS 32.11
050	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
060	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
070	millest: finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
080	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)	V lisa 1. osa punktid 31 ja 44(b)
090	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
100	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
110	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
120	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
130	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
140	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)	V lisa 1. osa punktid 32 ja 44(a)
150	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
160	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
170	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
180	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
190	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
200	millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad	VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a	VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a
210	millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87	V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87
220	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)
230	millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud	V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87	V lisa 2. osa punktid 86(a) ja 87
240	millest: tarbimislaen	V lisa 2. osa punkt 88(a)	V lisa 2. osa punkt 88(a)

20.5. Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg		vastaspoole asukohariik

							Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised
				Nimiväärtus	Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine	Millest: viivisnõuded
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	V lisa 2. osa punktid 118 ja 271	V lisa 2. osa punktid 240–258	V lisa 2. osa punkt 275	V lisa 2. osa punkt 276
				010	022	025	030
010	Võetud siduvad laenuandmiskohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 113	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102-105, 113, 116
020	Antud finantsgarantiid	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 112 ja 114	IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(f), 2. osa punktid 102-105, 114, 116
030	Muud võetud siduvad kohustused	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 112 ja 115	CRRi I lisa; V lisa 1. osa punkt 44(g), 2. osa punktid 102-105, 115, 116

20.6. Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel

z-telg		vastaspoole asukohariik

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus
				V lisa 1. osa punktid 27–28, 2. osa punkt 271
				010
010	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 24(a), 25, 26 ja 44(e), 2. osa punkt 272	IFRS 9 lisa A; V lisa 1. osa punkt 44(e), 2. osa punkt 272
020	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
030	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
040	Lühikesed positsioonid	V lisa 1. osa punkt 44(d)	IFRS 9.BA7(b); V lisa 1. osa punkt 44(d)
050	millest: krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
060	millest: muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
070	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
080	Keskpangad	V lisa 1. osa punkt 42(a)	V lisa 1. osa punkt 42(a)
090	Valitsemissektor	V lisa 1. osa punkt 42(b)	V lisa 1. osa punkt 42(b)
100	Krediidiasutused	V lisa 1. osa punkt 42(c)	V lisa 1. osa punkt 42(c)
110	Muud finantssektori äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(d)	V lisa 1. osa punkt 42(d)
120	Finantssektorivälised äriühingud	V lisa 1. osa punkt 42(e)	V lisa 1. osa punkt 42(e)
130	Kodumajapidamised	V lisa 1. osa punkt 42(f)	V lisa 1. osa punkt 42(f)

20.7.1. Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel, mida ei hoita kauplemise eesmärgil

z-telg

vastaspoole asukohariik

Finantssektorivälised äriühingud V lisa 2. osa punktid 271 ja 277

Viited

Varade väärtuse akumuleeritud langus

Viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

Bilansiline brutoväärtus

millest: laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust

millest: viivisnõuded

V lisa 1. osa punkt 34, 2. osa punkt 275

V lisa 2. osa punkt 273

V lisa 2. osa punkt 275

V lisa 2. osa punkt 274

010

011

012

021

022

010

A	Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

NACE määrus

020

B	Mäetööstus

NACE määrus

030

C	Töötlev tööstus

NACE määrus

040

D	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

NACE määrus

050

E	Veevarustus

NACE määrus

060

Ehitus

NACE määrus

070

G	Hulgi- ja jaekaubandus

NACE määrus

080

H	Veondus ja laondus

NACE määrus

090

I	Majutus ja toitlustus

NACE määrus

100

J	Info ja side

NACE määrus

105

K	Finants- ja kindlustustegevus

NACE määrus

110

L	Kinnisvaraalane tegevus

NACE määrus

120

M	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

NACE määrus

130

N	Haldus- ja abitegevused

NACE määrus

140

O	Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus

NACE määrus

150

Haridus

NACE määrus

160

Q	Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

NACE määrus

170

R	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

NACE määrus

180

S	Muud teenindavad tegevused

NACE määrus

190

LAENUD JA ETTEMAKSED

V lisa 1. osa punkt 32

21. Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus
				V lisa 2. osa punktid 278–279
				010
010	Materiaalsed põhivarad		IAS 16.6; IAS 1.54(a)
020	Ümberhindluse mudel		IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d)
030	Soetusmaksumuse mudel		IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d)
040	Kinnisvarainvesteeringud		IAS 40.IN5; IAS 1.54(b)
050	Õiglase väärtuse mudel		IAS 17.49; IAS 40.33-55, 76
060	Soetusmaksumuse mudel		IAS 17.49; IAS 40.56,79(c)
070	Muu immateriaalne vara	BADi artikkel 4, aktiva punkt 9	IAS 38.8, 118
080	Ümberhindluse mudel		IAS 17.49; IAS 38.75-87, 124(a)(ii)
090	Soetusmaksumuse mudel		IAS 17.49; IAS 38.74

22. Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid

22.1. Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	V lisa 2. osa punkt 280
		BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 4 ja 5	IFRS 7.20(c)	010
010	Teenus- ja vahendustasude tulu		V lisa 2. osa punktid 281–283
020	Väärtpaberid
030	Emiteerimised	V lisa 2. osa punkt 284(a)	V lisa 2. osa punkt 284(a)
040	Ülekandekorraldused	V lisa 2. osa punkt 284(b)	V lisa 2. osa punkt 284(b)
050	Muu	V lisa 2. osa punkt 284(c)	V lisa 2. osa punkt 284(c)
060	Kliiring ja arveldus	V lisa 2. osa punkt 284(d)	V lisa 2. osa punkt 284(d)
070	Varade valitsemine	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(a)	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(a)
080	Hoidmine [kliendi liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(b)	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(b)
090	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
100	Muu
110	Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(c)	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(c)
120	Usaldustehingud	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(d)	V lisa 2. osa punkt 284(e); 285(d)
130	Makseteenused	V lisa 2. osa punktid 284(e) ja 285(e)	V lisa 2. osa punktid 284(e) ja 285(e)
140	Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 285(f)	V lisa 2. osa punkt 285(f)
150	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
160	Kindlustustooted
170	Muu
180	Struktureeritud rahastamine	V lisa 2. osa punkt 284(f)	V lisa 2. osa punkt 284(f)
190	Laenuteenindus	V lisa 2. osa punkt 284(g)	V lisa 2. osa punkt 284(g)
200	Võetud siduvad laenuandmiskohustused	V lisa 2. osa punkt 284(h)	IFRS 9.4.2.1 (c)(ii); V lisa 2. osa punkt 284(h)
210	Antud finantsgarantiid	V lisa 2. osa punkt 284(h)	IFRS 9.4.2.1 (c)(ii); V lisa 2. osa punkt 284(h)
220	Muu	V lisa 2. osa punkt 284(j)	V lisa 2. osa punkt 284(j)
230	(Teenus- ja vahendustasude kulu)		V lisa 2. osa punktid 113–115
240	(Kliiring ja arveldus)	V lisa 2. osa punkt 284(d)	V lisa 2. osa punkt 284(d)
250	(Hoidmine)	V lisa 2. osa punkt 285(b)	V lisa 2. osa punkt 285(b)
260	(Laenuteenindus)	V lisa 2. osa punkt 284(g)	V lisa 2. osa punkt 284(g)
270	(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees)	V lisa 2. osa punkt 284(i)	V lisa 2. osa punkt 284(i)
280	(Saadud finantsgarantiid)	V lisa 2. osa punkt 284(i)	V lisa 2. osa punkt 284(i)
290	(Muu)	V lisa 2. osa punkt 284(j)	V lisa 2. osa punkt 284(j)

22.2. Osutatud teenustega seotud varad

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Osutatud teenustega seotud varade summa
				V lisa 2. osa punkt 285(g)
				010
010	Varade valitsemine [kliendi liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 285(a)	V lisa 2. osa punkt 285(a)
020	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
030	Pensionifondid
040	Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid
050	Muud investeerimisvahendid
060	Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 285(b)	V lisa 2. osa punkt 285(b)
070	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
080	Muu
090	millest: muudele üksustele hoidmiseks antud
100	Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul	V lisa 2. osa punkt 285(c)	V lisa 2. osa punkt 285(c)
110	Usaldustehingud	V lisa 2. osa punkt 285(d)	V lisa 2. osa punkt 285(d)
120	Makseteenused	V lisa 2. osa punkt 285(e)	V lisa 2. osa punkt 285(e)
130	Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel]	V lisa 2. osa punkt 285(f)	V lisa 2. osa punkt 285(f)
140	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad
150	Kindlustustooted
160	Muu

30. Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

30.1. Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus	Millest: kasutatud likviidsustoetus	Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus	Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtus	Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus	Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum
				IFRS 12.29(a)	IFRS 12.29(a); V lisa 2. osa punkt 286		IFRS 12.29(a)	IFRS 12.B26(e)		IFRS 12 B26(b); V lisa 2. osa punkt 287
				010	020	030	040	050	060	080
010	Kokku

30.2. Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa

Tegevuste laadi alusel		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus
				Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad	Varade valitsemine	Muud tegevused
				CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66	V lisa 2. osa punkt 285(a)
			IFRS 12.24, B6.(a)	010	020	030
010	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad		IFRS 12.29(a),(b)
021	millest: viivisnõuded	V lisa 2. osa punktid 213-239	V lisa 2. osa punktid 213-239
030	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 2. osa punkt 272	IFRS 9 lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
040	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11
050	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
060	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
070	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused		IFRS 12.29(a),(b)
080	Emiteeritud omakapitaliinstrumendid		IAS 32.11
090	Tuletisinstrumendid	CRRi II lisa; V lisa 1. osa punktid 24(a), 25 ja 26, 2. osa punkt 272	IFRS 9 lisa A; V lisa 2. osa punkt 272
100	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
110	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
				Nimiväärtus
120	Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised riskipositsioonid	CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 112, 113–115 ja 118	IFRS 12.B26.(e); CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 102–105, 113–115 ja 118
131	millest: viivisnõuded	V lisa 2. osa punkt 117	V lisa 2. osa punkt 117

31. Seotud osapooled

31.1. Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Laekumata ja tasumata saldod
				Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused	Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused	Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad	Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud	Muud seotud osapooled
				IAS 24.19(a),(b)	IAS 24.19(c); V lisa 2. osa punkt 289	IAS 24.19(d),(e); V lisa 2. osa punkt 289	IAS 24.19(f)	IAS 24.19(g)
				Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p	Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p; V lisa 2. osa punkt 289	Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p; V lisa 2. osa punkt 289	Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p	Raamatupidamisdirektiivi artikli 17 lõike 1 punkt p
		V lisa 2. osa punktid 288–291	V lisa 2. osa punktid 288–291	010	020	030	040	050
010	Valitud finantsvarad		IAS 24.18(b)
020	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5	IAS 32.11
030	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
040	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
050	millest: viivisnõuded	V lisa 2. osa punktid 213–239	V lisa 2. osa punktid 213–239
060	Valitud finantskohustused		IAS 24.18(b)
070	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
080	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
090	Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus	CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 112, 113–115 ja 118	IAS 24.18(b); CRRi I lisa; V lisa 2. osa punktid 102–105, 113–115 ja 118
100	millest: viivisnõuded	V lisa 2. osa punkt 117	IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 117
110	Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees	V lisa 2. osa punktid 102-103, 113–115 ja 290	IAS 24.18(b); V lisa 2. osa punkt 290
120	Tuletisinstrumentide tinglik väärtus	V lisa 2. osa punktid 133–135	V lisa 2. osa punktid 133–135
131	Varade väärtuse akumuleeritud langus ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused	V lisa 2. osa punktid 69–71 ja 291	IAS 24.1(c); V lisa 2. osa punktid 69–71 ja 291
132	Bilansiväliste viivisnõuete eraldised	V lisa 2. osa punktid 11, 106 ja 291	V lisa 2. osa punktid 11, 106 ja 291

31.2. Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
				Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused	Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused	Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad	Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud	Muud seotud osapooled
				IAS 24.19(a),(b)	IAS 24.19(c)	IAS 24.19(d),(e)	IAS 24.19(f)	IAS 24.19(g)

		V lisa 2. osa punktid 288–289, 292–293	V lisa 2. osa punktid 288–289, 292–293	010	020	030	040	050
010	Intressitulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2. osa punkt 31	IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 31
020	Intressikulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2 V lisa 2. osa punkt 31	IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2. osa punkt 31
030	Dividenditulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3 V lisa 2. osa punkt 40	IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 40
040	Teenus- ja vahendustasude tulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4	IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)
050	Teenus- ja vahendustasude kulu	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5	IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c)
060	Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6	IAS 24.18(a)
070	Kasum või (–) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest	V lisa 2. osa punkt 292	IAS 24.18(a); V lisa 2. osa punkt 292
080	Viivisnõuete väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine	V lisa 2. osa punkt 293	IAS 24.18(d); V lisa 2. osa punkt 293
090	Viivisnõuete eraldised või (–) eraldiste tühistamine	V lisa 2. osa punktid 50 ja 293	V lisa 2. osa punktid 50 ja 293

40. Konsolideerimisgrupi struktuur

40.1. Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa

LEI kood

Üksuse kood

Üksuse nimi

Sissearvamise kuupäev

Investeerimisobjektiks oleva üksuse aktsia- või osakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital

Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad

Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (–) kahjum

Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik

Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor

NACE kood

Akumuleeritud osalus omakapitalis [%]

Hääleõigus [%]

Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]

Arvestuslik käsitlus [raamatupidamisgrupp]

Arvestuslik käsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]

Bilansiline väärtus

Soetusmaksumus

Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus

Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(a)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(b)

IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(c)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(d)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(e)

IFRS 12.B12(b); V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(f)

IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(g)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(h)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(i)

IFRS 12.21(a)(iv); V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(j)

IFRS 12.21(a)(iv); V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(k)

IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(l)

IFRS 12.21(b); V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(m)

CRRi artikkel 18; V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(n)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(o)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(p)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(q)

IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(r)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(a)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(b)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(c)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(d)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(e)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(f)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(q)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(h)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(i)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(j)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(k)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(l)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(m)

CRRi artikli 423 punkt b; V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(n)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(o)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(p)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(q)

V lisa 2. osa punktid 294–295 ja 296(r)

010

020

030

040

050

060

070

080

090

095

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

40.2. Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa

Väärtpaberi kood	Üksuse kood	Valdusettevõtja LEI kood	Valdusettevõtja kood	Valdusettevõtja nimi	Akumuleeritud osalus omakapitalis (%)	Bilansiline väärtus	Soetusmaksumus
V lisa 2. osa punkt 297(a)	V lisa 2. osa punktid 296(b) ja 297(c)	V lisa 2. osa punkt 297(b)	V lisa 2. osa punkt 297(b)		V lisa 2. osa punktid 296(j) ja 297(c)	V lisa 2. osa punktid 296(o) ja 297(c)	V lisa 2. osa punktid 296(p) ja 297(c)
V lisa 2. osa punkt 297(a)	V lisa 2. osa punktid 296(b) ja 297(c)	V lisa 2. osa punkt 297(b)	V lisa 2. osa punkt 297(b)		V lisa 2. osa punktid 296(j) ja 297(c)	V lisa 2. osa punktid 296(o) ja 297(c)	V lisa 2. osa punktid 296(p) ja 297(c)
010	020	030	040	050	060	070	080

41. Õiglane väärtus

41.1. Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal V lisa 2. osa punkt 298	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile V lisa 2. osa punkt 298	Õiglane väärtus IFRS 7.25-26	Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.97, 93(b)
				Õiglane väärtus IFRS 7.25-26	1. tase IFRS 13.76	2. tase IFRS 13.81	3. tase IFRS 13.86
VARAD				010	020	030	040
015	Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 4 punkt b ja lõige 6; IAS 39.9	IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2
016	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punktid 24 ja 26	V lisa 1. osa punkt 31
017	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punktid 24 ja 27	V lisa 1. osa punkt 32
021	Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punktid 18 ja 19
022	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
023	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
024	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
031	Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	BADi artikkel 37; raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 20
032	Omakapitaliinstrumendid	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punktid 4–5
033	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31
034	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32
KOHUSTUSED
070	Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõiked 3 ja 6; IAS 39.47	IFRS 7.8(g); IFRS 9.4.2.1
080	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 30	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
090	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 37
100	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 32–34	V lisa 1. osa punktid 38–41
101	Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõige 3
102	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
103	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37
104	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41

41.2. Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
				Arvestuse mittevastavus	Õiglase väärtuse alusel valitsetavad	Hübriidlepingud	Krediidiriski maandamine
				IFRS 9.B4.1.29	IFRS 9.B4.1.33	IFRS 9.4.3.6; IFRS 9.4.3.7; V lisa 2. osa punkt 300	IFRS 9.6.7; IFRS 7.8(a)(e); V lisa 2. osa punkt 301
VARAD				010	020	030	040
010	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6	IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5
030	Võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 31	V lisa 1. osa punkt 31
040	Laenud ja ettemaksed	V lisa 1. osa punkt 32	V lisa 1. osa punkt 32
KOHUSTUSED
050	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande	Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6; IAS 39.9	IFRS 7.8 (e)(i); IFRS 9.4.2.2
060	Hoiused	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36	EKP/2013/33 II lisa 2. osa punkt 9; V lisa 1. osa punkt 36
070	Emiteeritud võlaväärtpaberid	V lisa 1. osa punkt 37	V lisa 1. osa punkt 37
080	Muud finantskohustused	V lisa 1. osa punktid 38–41	V lisa 1. osa punktid 38–41

42. Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile V lisa 2. osa punkt 302	Bilansiline väärtus
			010
010	Materiaalsed põhivarad	IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a)
020	Ümberhindluse mudel	IAS 16.31, 73(a),(d)
030	Soetusmaksumuse mudel	IAS 16.30, 73(a),(d)
040	Kinnisvarainvesteeringud	IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b)
050	Õiglase väärtuse mudel	IAS 40.33-55, 76
060	Soetusmaksumuse mudel	IAS 40.56, 79(c)
070	Muu immateriaalne vara	IAS 38.8, 118, 122 ; V lisa 2. osa punkt 303
080	Ümberhindluse mudel	IAS 38.75-87, 124(a)(ii)
090	Soetusmaksumuse mudel	IAS 38.74

43. Eraldised

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Bilansiline väärtus V lisa 1. osa punktid 27 ja 28
				Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused	Muud pikaajalised hüvitised töötajatele	Restruktureerimine	Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused	Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid siseriikliku GAAPi kohaselt	Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad võetud siduvad kohustused ja antud garantiid ning IFRS 4 kohaselt mõõdetud antud garantiid	Muud eraldised
				IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9	IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 10	IAS 37.70-83	IAS 37.14		IAS 37; IFRS 4; V lisa 2. osa punktid 304–305	IAS 37.14
				V lisa 2. osa punkt 9	V lisa 2. osa punkt 10			BADi artiklid 24–25, 33(1)
				010	020	030	040	050	055	060
010	Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses]		IAS 37.84 (a)
020	Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine		IAS 37.84 (b)
030	(–) Kasutatud summad		IAS 37.84 (c)
040	(–) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad		IAS 37.84 (d)
050	Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju		IAS 37.84 (e)
060	Muud muutused
070	Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus]		IAS 37.84 (a)

44. Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele

44.1. Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Summa
			V lisa 2. osa punktid 306–307
			010
010	Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus	IAS 19.140(a)(i), 142
020	millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid	IAS 19.143
030	Omakapitaliinstrumendid	IAS 19.142(b)
040	Võlainstrumendid	IAS 19.142(c)
050	Kinnisvara	IAS 19.142(d)
060	Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad
070	Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus	IAS 19.140(a)(ii)
080	Vara ülemmäära mõju	IAS 19.140(a)(iii)
090	Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus]	IAS 19.63; V lisa 2. osa punkt 308
100	Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [bilansiline väärtus]	IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2. osa punkt 9
110	Memokirje: varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus	IAS 19.140(b)

44.2. Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes

		Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused
			V lisa 2. osa punktid 306 ja 309
			010
010	Algsaldo [nüüdisväärtus]	IAS 19.140(a)(ii)
020	Jooksva tööalase teenistuse kulutus	IAS 19.141(a)
030	Intressikulu	IAS 19.141(b)
040	Tehtud sissemaksed	IAS 19.141(f)
050	Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest	IAS 19.141(c)(ii)
060	Aktuaarsed (–) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest	IAS 19.141(c)(iii)
070	Valuutakursside tõus või (–) langus	IAS 19.141(e)
080	Makstud hüvitised	IAS 19.141(g)
090	Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt	IAS 19.141(d)
100	Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (–) vähenemine	IAS 19.141(h)
110	Muud suurenemised või (–) vähenemised
120	Lõppsaldo [nüüdisväärtus]	IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2. osa punkt 310

44.3. Memokirjed [personalikuludega seoses]

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	010
010	Pension ja sarnased kulud	V lisa 2. osa punkt 311(a)	V lisa 2. osa punkt 311(a)
020	Aktsiapõhised maksed	V lisa 2. osa punkt 311(b)	IFRS 2.44; V lisa 2. osa punkt 311(b)

45. Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus

45.1. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide kaupa

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood	Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused
					V lisa 2. osa punkt 312
				010	020
010	Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.4.1.5
020	Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande		IFRS 7.20(a)(i); IFRS 9.4.2.2
030	ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV KASUM VÕI (–) KAHJUM	BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6	IFRS 7.20(a)(i)

45.2. Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Käesolev periood
				V lisa 2. osa punkt 313
				010
020	Kinnisvarainvesteeringud		IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d)
030	Immateriaalsed varad		IAS 38.113-115A; IAS 1.34(a)
040	Muud varad		IAS 1.34 (a)
050	KASUMID VÕI (–) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST		IAS 1.34

45.3. Muud tegevustulud ja -kulud

		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	Tulud	Kulud
		Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal	Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile	010	020
010	Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused	V lisa 2. osa punkt 314	IAS 40.76(d); V lisa 2. osa punkt 314
020	Kinnisvarainvesteeringud	V lisa 2. osa punkt 314	IAS 40.75(f); V lisa 2. osa punkt 314
030	Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent	V lisa 2. osa punkt 315	IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2. osa punkt 315
040	Muu	V lisa 2. osa punkt 316	V lisa 2. osa punkt 316
050	MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD	V lisa 2. osa punktid 314–316	V lisa 2. osa punktid 314–316

46. Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste allikad

Viited BADile siseriikliku GAAPi põhjal

Viited siseriikliku GAAPiga ühilduvale IFRSile

Kapital

Ülekurss

Emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital

Muu omakapital

Muu akumuleeritud koondkasum

Jaotamata kasum

Ümberhindluse reservid

Õiglase väärtuse reservid

Muud reservid

Esimese konsolideerimise vahe

Omaaktsiad (–)

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (–) kahjum

Vahedividendid (–)

Vähemusosalused

Kokku

Muu akumuleeritud koondkasum

Muud kirjed

IAS 1.106, 54(r)

IAS 1.106, 78(e)

IAS 1.106, V lisa. 2. osa punktid 18 ja 19

IAS 1.106; V lisa 2. osa punkt 20

IAS 1.106

CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

IFRS 1.30 D5–D8

IAS 1.106, 54(c)

IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2. osa punkt 30

IAS 1.106(a)

IAS 1.106; IAS 32.35

IAS 1.54(q), 106(a)

IAS 1.9(c), IG6

BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22

BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124

V lisa 2. osa punktid 18 ja 19

V lisa 2. osa punkt 20

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6

BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123

BADi artikkel 4, passiva punkt 12

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõike 3 punkt c

Raamatupidamisdirektiivi III lisa „Aktiva (vara)“ rubriik D.III.2; BADi artikkel 4, aktiva punkt 12; V lisa 2. osa punkt 30

BADi artikkel 4, passiva punkt 14

CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b

Raamatupidamisdirektiivi artikli 24 lõige 4

010

020

030

040

050

060

070

075

080

085

090

100

110

120

130

140

010

Algsaldo [enne korrigeerimist]

020

Vigade korrigeerimiste mõju

IAS 1.106.(b); IAS 8.42

030

Arvestusmeetodite muudatuste mõju

IAS 1.106.(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22

040

Algsaldo [käesolev periood]

050

Lihtaktsiate emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

060

Eelisaktsiate emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

070

Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine

IAS 1.106.(d).(iii)

080

Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine

IAS 1.106.(d).(iii)

090

Võla konverteerimine omakapitaliks

IAS 1.106.(d).(iii)

100

Kapitali vähendamine

IAS 1.106.(d).(iii)

110

Dividendid

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6

120

Omaaktsiate ostmine

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

130

Omaaktsiate müük või tühistamine

IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33

140

Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse

IAS 1.106.(d).(iii)

150

Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali

IAS 1.106.(d).(iii)

160

Ülekandmised omakapitali komponentide vahel

IAS 1.106.(d).(iii); V lisa 2. osa punkt 318

170

Omakapitali suurenemine või (–) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest

IAS 1.106.(d).(iii)

180

Aktsiapõhised maksed

IAS 1.106.(d).(iii); IFRS 2.10

190

Omakapitali muud suurenemised või (–) vähenemised

IAS 1.106.(d)

200

Aasta koondkasum kokku

IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6

210

Lõppsaldo [käesolev periood]“

III LISA

„V LISA

FINANTSTEABE ARUANDLUS

Sisukord

Üldised juhised

478

Viited

478

Põhimõtted

479

Konsolideerimine

480

Finantsinstrumentide arvestusportfellid

480

4.1.

Finantsvarad

481

4.2.

Finantskohustused

482

Finantsinstrumendid

482

5.1.

Finantsvarad

482

5.2.

Bilansiline brutoväärtus

483

5.3.

Finantskohustused

484

Vastaspoolte liigitus

484

Vormide täitmise juhised

485

Bilanss

485

1.1.

Varad (1.1)

485

1.2.

Kohustused (1.2)

486

1.3.

Omakapital (1.3)

486

Kasumiaruanne (2)

488

Koondkasumiaruanne (3)

491

Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa (4)

492

Selliste laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa, mida ei kasutata kauplemisel (5)

494

Finantssektorivälistele äriühingutele antud selliste laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel, mida ei kasutata kauplemisel (6)

495

Tähtajaks tasumata finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust (7)

495

Finantskohustuste jaotus (8)

497

Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused (9)

497

10.

Tuletisinstrumendid ja riskimaandamise arvestus (10 ja 11)

499

10.1.

Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel

499

10.2.

Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad

501

10.3.

„Majanduslikuks riskimaanduseks“ liigitatud tuletisinstrumendid

502

10.4.

Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa

502

10.5.

Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt (11.2)

502

10.6.

Kajastatav väärtus riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid (11.3 ja 11.3.1)

503

10.7.

Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid (11.4) 42

503

11.

Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes (12)

503

11.1.

Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt (12.0)

503

11.2.

Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes IFRSi kohaselt (12.1)

504

11.3.

Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas) (12.2)

505

12.

Saadud tagatised ja garantiid (13)

506

12.1.

Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (muud kui kauplemiseks hoitavad) (13.1)

506

12.2.

Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)

506

12.3.

Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)

506

13.

Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid (14)

507

14.

Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused (15)

507

15.

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (16)

507

15.1.

Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)

507

15.2.

Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)

508

15.3.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide kaupa (16.3)

508

15.4.

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide kaupa (16.4)

509

15.5.

Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa (16.4.1)

509

15.6.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide kaupa (16.5)

509

15.7.

Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)

510

15.8.

Mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)

510

16.

Raamatupidamisarvestusekohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine (17)

510

17.

Viivisnõuded (18)

510

18.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded (19)

514

19.

Geograafiline jaotus (20)

517

19.1.

Geograafiline jaotus tegevuse asukoha alusel (20.1–20.3)

517

19.2.

Geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel (20.4–20.7)

517

20.

Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad (21)

518

21.

Varade valitsemine, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid (22)

518

21.1.

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa (22.1)

518

21.2.

Osutatud teenustega seotud varad (22.2)

519

22.

Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes (30)

520

23.

Seotud osapooled (31)

520

23.1.

Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)

520

23.2.

Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)

521

24.

Konsolideerimisgrupi struktuur (40)

521

24.1.

Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa (40.1)

521

24.2.

Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa (40.2)

522

25.

Õiglane väärtus (41)

522

25.1.

Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)

522

25.2.

Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)

522

26.

Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel (42)

523

27.

Eraldised (43)

523

28.

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele (44)

523

28.1.

Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)

523

28.2.

Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)

523

28.3.

Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)

523

29.

Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (45)

524

29.1.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa (45.1)

524

29.2.

Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)

524

29.3.

Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)

524

30.

Omakapitali muutuste aruanne (46)

524

Riskipositsiooni klasside ja vastaspoole sektorite määramine

524

1. OSA

ÜLDISED JUHISED

1. VIITED

Käesolevas lisas on esitatud täiendavad juhised käesoleva määruse III ja IV lisas sisalduvate finantsteabe vormide (edaspidi „FINREP“) täitmiseks. Käesolev lisa täiendab III ja IV lisa vormides viidetena esitatud juhiseid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad IFRSiga ühilduvaid siseriiklikke raamatupidamisstandardeid (edaspidi „ühilduv siseriiklik GAAP“), järgivad käesolevas lisas esitatud üldisi ja IFRSi juhiseid, kui ei ole ette nähtud teisiti. See ei tohi mõjutada ühilduva siseriikliku GAAPi nõuete vastavust BADi nõuetele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad siseriiklikke raamatupidamisstandardeid, mis ei ühildu IFRSiga või mida ei ole veel viidud kooskõlla IFRS 9 nõuetega, järgivad käesolevas lisas esitatud üldisi ja BADi juhiseid, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Vormides märgitud andmepunktid täidetakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava kajastamis-, tasaarvestus- ja hindamiseeskirjadele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult vormide need osad, mis on seotud järgmisega:

(a)	krediidiasutuse või investeerimisühingu kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud;

(b)	bilansivälised riskipositsioonid ja tegevused, milles krediidiasutus või investeerimisühing osaleb;

(c)	krediidiasutuse või investeerimisühingu teostatavad tehingud;

(d)	krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatavad hindamiseeskirjad, sealhulgas krediidiriski puhul tehtavate allahindluste hindamise meetodid.

III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi lühendeid:

(a)	„kapitalinõuete määrus“ – määrus (EL) nr 575/2013;

(b)	„IAS“ või „IFRS“ – määruse nr 1606/2002 (1) artiklis 2 määratletud „rahvusvahelised raamatupidamisstandardid“, mille on komisjon vastu võtnud;

(c)	„EKP bilansikirjete määrus“ või „EKP/2013/33“ – Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013 (2);

(d)	„NACE määrus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006 (3);

(e)	„NACE koodid“ – NACE määruses sätestatud koodid;

(f)	„BAD“ – nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ (4);

(g)	„raamatupidamisdirektiiv“ – direktiiv 2013/34/EL (5);

(h)	„siseriiklik GAAP“ – BADi kohaselt väljatöötatud siseriiklik üldtunnustatud arvestustava;

(i)	„VKE“ – komisjoni soovituses K(2003)1422 (6) määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

(j)	„ISIN kood“ – 12 tähtnumbrilisest märgist koosnev rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber, mis antakse väärtpaberitele ja mis on väärtpaberiemissiooni kordumatu tunnus;

(k)	„LEI kood“ – üksustele antud ülemaailmne juriidilise isiku tunnus, mis on finantstehingu osapoole kordumatu tunnus;

(l)

„väärtuse languse etapid“: IFRS 9 paragrahvis 5.5 määratletud väärtuse languse kategooriad. „1. etapp“ osutab IFRS 9 paragrahvis 5.5.5 kohaselt mõõdetud väärtuse langusele. „2. etapp“ osutab IFRS 9 paragrahvis 5.5.3 kohaselt mõõdetud väärtuse langusele. „3. etapp“ osutab IFRS 9 lisas A määratletud krediidiriski tõttu langenud vara väärtuse langusele.

2. PÕHIMÕTTED

III ja IV lisa puhul tähendab halli varjundiga andmepunkt, et asjaomane andmepunkt ei ole nõutud või selle kohta ei ole võimalik andmeid esitada. IV lisas tähendab viidete must varjund teataval real või teatavas veerus, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad neid viiteid kõnealusel real või kõnealuses veerus, ei pea seotud andmepunkte täitma.

III ja IV lisas esitatud vormid sisaldavad otseselt väljendamata valideerimiseeskirju, mis tulenevad vormide endi põhimõtetest.

Sulgude kasutamine vormi mis tahes kirje pealkirjas tähendab, et see kirje tuleb lõppsumma saamiseks lahutada, kuid ei tähenda, et see kirje tuleb esitada negatiivsena.

Negatiivsena esitatavad kirjed on kindlaks määratud koondvormides ning nende pealkirja algusesse on lisatud miinusmärk „(–)“, näiteks pealkirjas „(–) Omaaktsiad“.

10.

III ja IV lisas esitatud finantsteabe aruandlusvormidega seotud „andmepunkti mudelis“ (Data Point Model, „DPM“) on igal andmepunktil (lahter) „aluskirje“ (base item), millele lisatakse „kreedit/deebet“ täiend. Sellega tagatakse, et kõik andmepunkte esitavad üksused järgivad „märgi põhimõtteid“ ning see võimaldab teada igale andmepunktile vastavat „kreedit/deebet“ täiendit.

11.

Nende põhimõtete skeem on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Kreedit/deebet põhimõtted, positiivsed ja negatiivsed märgid

Element	Kreedit/deebet	Saldo/muutus	Esitatud arv
Varad	Deebet	Varade saldo	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Varade kasv	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Varade negatiivne saldo	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
		Varade vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
Kulud		Kulude saldo	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Kulude kasv	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Kulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
		Kulude vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
Kohustused	Kreedit	Kohustuste saldo	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Kohustuste kasv	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Kohustuste negatiivne saldo	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
		Kohustuste vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
Omakapital		Omakapitali saldo	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Omakapitali kasv	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Omakapitali negatiivne saldo	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
		Omakapitali vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
Tulud		Tulude saldo	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Tulude kasv	Positiivne („normaalne“, märki ei ole vaja)
		Tulude negatiivne saldo (sealhulgas tühistamised)	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)
		Tulude vähenemine	Negatiivne (vaja on miinusmärki „–“)

3. KONSOLIDEERIMINE

12.

Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse FINREPi vormide täitmisel usaldatavusnõuetekohast konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma tütarettevõtjate, ühisettevõtjate (IFRSi kohaselt „ühisettevõtmised“) ja sidusettevõtjate kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise puhul:

(a)	krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud rakendada või nad võivad olla kohustatud rakendama kapitaliosaluse meetodit kindlustusvaldkonna ja muu kui finantsvaldkonna tütarettevõtjatesse tehtud investeeringute suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 5;

(b)	krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võib olla lubatud kasutada finantsvaldkonna tütarettevõtjate puhul proportsionaalset konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 2;

(c)	krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad olla kohustatud kasutama proportsionaalset konsolideerimist ühisettevõtjatesse tehtud investeeringute puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 18 lõikele 4.

4. FINANTSINSTRUMENTIDE ARVESTUSPORTFELLID

13.

III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „arvestusportfellid“ hindamiseeskirjade alusel rühmitatud finantsinstrumente. Nendel rühmitamistel ei võeta arvesse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kirjele „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused“ liigitatud nõudeid ega „müügiks hoitavaks“ liigitatud finantsinstrumente, mis on kajastatud kirjetel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid“ ja „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse“.

14.

Siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud kohaldada või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid hindamiseeskirju vastavalt IFRSile, esitama asjaomased IFRSi arvestusportfellid, kohaldades kõnealuseid eeskirju. Kui finantsinstrumentide hindamise eeskirjad, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldada või peavad kohaldama, on vastavuses IAS 39 hindamiseeskirjadega, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvestusportfellid BADi kohaselt kõigi finantsinstrumentide puhul seni, kuni nende kohaldatavad hindamiseeskirjad on vastavuses IFRS 9 hindamiseeskirjadega.

4.1. Finantsvarad

15.

Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

(a)	„kauplemiseks hoitavad finantsvarad“;

(b)	„kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel“;

(c)	„finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“;

(d)	„õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad“;

(e)	„amortiseeritud soetusväärtuses kajastatud finantsvarad“.

16.

Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

(a)	„kauplemisel kasutatavad finantsvarad“;

(b)	„õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“;

c)	„omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“;

d)	„soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ ning

e)	„muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“.

17.

Kirje „kauplemisel kasutatavad finantsvarad“ hõlmab kõiki finantsvarasid, mis liigitatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemisel kasutatavate finantsvarade alla. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, kajastatakse kõik tuletisinstrumendid, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul positiivne saldo ja mis ei ole liigitatud vastavalt käesoleva osa punktile 22 riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate finantsvaradena. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused või mida kasutatakse majandusliku riskimaandusena käesoleva lisa 2. osa punkti 137 tähenduses.

18.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad finantsvarade puhul „soetusmaksumusepõhised meetodid“ neid hindamiseeskirju, mille alusel võlainstrumentide väärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millele on liidetud kogunenud intress ja millest on lahutatud väärtuse langus.

19.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ finantsinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumusepõhisel meetodil, samuti instrumente, mida mõõdetakse kas soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem („LOCOM“), mittepidevalt („mõõdukas LOCOM“), olenemata nende tegelikust mõõtmisest aruandekuupäeva seisuga. Mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud varad on varad, mille puhul LOCOMit kohaldatakse üksnes teatavate asjaolude korral. Kohaldatava raamatupidamistavaga on selliste asjaolude (nt väärtuse langus) puhul ette nähtud õiglase väärtuse pikaajaline langus võrreldes soetusmaksumusega või varahalduskavatsuse muutus.

20.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ finantsvarasid, mida ei saa liigitada muudesse arvestusportfellidesse. See arvestusportfell hõlmab muu hulgas finantsvarasid, mida mõõdetakse LOCOMi kohaselt pidevalt („range LOCOM“). Range LOCOMi kohaselt mõõdetud varad on varad, mille puhul on kohaldatavas raamatupidamistavas ette nähtud esmane ja järgnev mõõtmine LOCOMi kohaselt või esmane mõõtmine soetusmaksumuses ja järgnev mõõtmine LOCOMi kohaselt.

21.

Olenemata mõõtmismeetodist kajastatakse investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel, kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ all, välja arvatud juhul, kui need on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks.

22.

„Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ hõlmab tuletisinstrumente, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul positiivne saldo ja mida hoitakse IFRSi kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt liigitatakse kauplemisportfellivälised tuletisinstrumendid riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks tuletisinstrumentideks ainult juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kauplemisportfelliväliste tuletisinstrumentide jaoks olemas erilised raamatupidamiseeskirjad ning tuletisinstrumendid vähendavad muu kauplemisportfelli mittekuuluva positsiooni riski.

4.2. Finantskohustused

23.

Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:

(a)	„kauplemiseks hoitavad finantskohustused“;

(b)	„finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“;

(c)	„amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantskohustused“.

24.

Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:

a)	„kauplemisel kasutatavad finantskohustused“;

b)	„soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“.

25.

Kirje „kauplemisel kasutatavad finantskohustused“ hõlmab kõiki finantskohustusi, mis liigitatakse kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemisel kasutatavate finantskohustuste alla. Olenemata sellest, millist mõõtmismeetodit kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi alusel kasutatakse, kajastatakse kõik tuletisinstrumendid, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul negatiivne saldo ja mis ei ole liigitatud vastavalt käesoleva osa punktile 26 riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks, kauplemisel kasutatavate finantskohustustena. Seda liigitust kohaldatakse ka selliste tuletisinstrumentide suhtes, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis ei kajastata või mille puhul kajastatakse bilansis ainult nende õiglase väärtuse muutused või mida kasutatakse majandusliku riskimaandusena käesoleva lisa 2. osa punkti 137 tähenduses.

26.

„Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ hõlmab tuletisinstrumente, mille puhul on aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul negatiivne saldo ja mida hoitakse IFRSi kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt liigitatakse kauplemisportfellivälised tuletisinstrumendid riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavateks tuletisinstrumentideks ainult juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kauplemisportfelliväliste tuletisinstrumentide jaoks olemas erilised raamatupidamiseeskirjad ning tuletisinstrumendid vähendavad muu kauplemisportfelli mittekuuluva positsiooni riski.

5. FINANTSINSTRUMENDID

27.

III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „bilansiline väärtus“ (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus“) summat, mis kajastatakse bilansis. Finantsinstrumentide bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on tuletisinstrumentide bilansiline väärtus kas siseriikliku GAAPi kohane bilansiline väärtus, mis sisaldab laekumisi, preemiat ja eraldisi, kui see on asjakohane, või null, kui tuletisinstrumente ei kajastata bilansis.

28.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastamise korral kajastatakse finantsinstrumentidega seotud laekumised ja edasi lükkunud maksed, sealhulgas kogunenud intress, preemiad ja allahindlused või tehingukulud, koos instrumentidega ja mitte muude varadena või muude kohustustena.

29.

Kui see on kohaldatav BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, esitatakse „õiglases väärtuses kajastatud kauplemispositsioonide väärtuskärped“. Väärtuskärped vähendavad kauplemisel kasutatavate varade väärtust ja suurendavad kauplemisel kasutatavate kohustuste väärtust.

5.1. Finantsvarad

30.

Finantsvarad jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „sularaha“, „tuletisinstrumendid“, „omakapitaliinstrumendid“, „võlaväärtpaberid“ ning „laenud ja ettemaksed“.

31.

„Võlaväärtpaberid“ on krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud.

32.

„Laenud ja ettemaksed“ on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab nii EKP bilansikirjete määruse kohaseid „laene“ kui ka ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks“. Kirjet „ettemaksed, mis ei ole laenud“ kirjeldatakse täpsemalt käesoleva lisa 2. osa punkti 85 alapunktis g.

33.

FINREPi puhul hõlmavad „võlainstrumendid“„laene ja ettemakseid“ ning „võlaväärtpabereid“.

5.2. Bilansiline brutoväärtus

34.

Võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus tähendab järgmist:

(a)

IFRSi ja BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sõltub õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud selliste võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus, mis ei kuulu kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli ega kauplemisportfelli, sellest, kas need on liigitatud nõuetekohaselt teenindatavateks või viivises olevateks. Nõuetekohaselt teenindatavate võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus on õiglane väärtus. Viivises võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus on õiglane väärtus pärast krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivse korrigeerimise (nagu määratletud käesoleva lisa 2. osa punktis 69) tagasi liitmist. Bilansilise brutoväärtuse mõõtmiseks hinnatakse võlainstrumentide väärtust konkreetse finantsinstrumendi tasandil;

(b)	IFRSi kohaselt tähendab bilansiline brutoväärtus võlainstrumentide puhul, mis on kirjendatud kas amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu, bilansilist väärtust enne mis tahes kahju allahindlusega korrigeerimist;

(c)

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on kirje „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ alla liigitatud võlainstrumentide puhul langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus bilansiline väärtus enne krediidiriskiga seotud spetsiifilise allahindlusega korrigeerimist. Langemata väärtusega vara bilansiline brutoväärtus on bilansiline väärtus enne krediidiriskiga seotud üldise allahindlusega korrigeerimist ja pangandusriskiga seotud üldise allahindlusega korrigeerimist, kui see mõjutab bilansilist väärtust;

(d)

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sõltub selliste võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus, mis on liigitatud kirje „omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ alla, sellest, kas nende finantsvarade suhtes kohaldatakse väärtuse languse nõudeid. Kui nende suhtes kohaldatakse väärtuse languse nõudeid, on bilansiline brutoväärtus bilansiline brutoväärtus enne mis tahes väärtuse akumuleeritud langusega korrigeerimist, järgides eespool punktis c esitatud nõudeid langenud väärtusega ja langemata väärtusega varade puhul, või õiglase väärtuse korrigeerimise akumuleeritud summa, mida käsitatakse väärtuse langusest tuleneva kahjumina. Kui nende finantsvarade suhtes ei kohaldata väärtuse languse nõudeid, on nende finantsvarade bilansiline brutoväärtus nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul õiglane väärtus ja viivisnõuete puhul õiglane väärtus pärast krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivse korrigeerimise tagasi liitmist;

(e)

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on range või mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus soetusmaksumus, kui neid on aruandeperioodi jooksul mõõdetud soetusmaksumuses. Kui neid võlainstrumente on mõõdetud turuväärtuses, on bilansiline brutoväärtus turuväärtus enne väärtuse korrigeerimist krediidiriski tõttu;

(f)

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on selliste võlainstrumentide bilansiline brutoväärtus, mida kajastatakse kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ all muu mõõtmismeetodi kui LOCOM kohaselt, bilansiline väärtus enne mis tahes sellise väärtuse korrigeerimise arvesse võtmist, mida käsitatakse vääruse langusena;

(g)

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaste kauplemisel kasutatavate finantsvarade või IFRSi kohaste kauplemiseks hoitavate finantsvarade bilansiline brutoväärtus on õiglane väärtus. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud kauplemisel kasutatavate ja õiglases väärtuses mõõdetavate instrumentide väärtuskärped, on finantsinstrumentide bilansiline väärtus õiglane väärtus enne neid väärtuskärpeid.

5.3. Finantskohustused

35.

Finantskohustused jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „tuletisinstrumendid“, „lühikesed positsioonid“, „hoiused“, „emiteeritud võlaväärtpaberid“ ja „muud finantskohustused“.

36.

III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse EKP bilansikirjete määruse 2. osa II lisas esitatud „hoiuste“ määratlust.

37.

„Emiteeritud võlaväärtpaberid“ on võlainstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud väärtpaberitena ning mis ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt hoiused.

38.

„Muud finantskohustused“ hõlmavad kõiki finantskohustusi, mis ei ole tuletisinstrumendid, lühikesed positsioonid, hoiused ega emiteeritud võlaväärtpaberid.

39.

IFRSi kohaselt hõlmavad „muud finantskohustused“ antud finantsgarantiisid, kui need on mõõdetud kas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamisega [IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt a] või esmaselt arvele võetud summas, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon [IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkti c alapunkt ii]. Siduvad laenuandmiskohustused kajastatakse kirje „muud finantskohustused“ all juhul, kui need on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustustena [IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt a] või kui need on siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga [IFRS 9 paragrahvi 2.3 punkt c, IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt d].

40.

Kui siduvaid laenuandmiskohustusi, antud finantsgarantiisid ja muid võetud siduvaid kohustusi mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse õiglase väärtuse muutust, sealhulgas krediidiriskist tingitud muutus, kirje „muud finantskohustused“ all ja mitte eraldisena kirje „võetud siduvad kohustused ja antud garantiid“ all.

41.

„Muud finantskohustused“ hõlmavad ka maksmisele kuuluvaid dividende, vahekirjetega ja siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvaid summasid ning väärtpaberitehingute või valuutavahetustehingute tulevaste arveldustega seoses maksmisele kuuluvaid summasid, kui tehingutega seoses maksmisele kuuluvad summad kajastatakse enne makse kuupäeva.

6. VASTASPOOLTE LIIGITUS

42. Kui on nõutud vastaspoolte liigitamine, kasutatakse järgmisi vastaspoole sektoreid:

(a)	keskpangad;

(b)

valitsemissektor: keskvalitsus, osariikide/liidumaade või piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus, sealhulgas haldusorganid ja mittetulunduslikud ettevõtted, kuid välja arvatud nende valitsemisasutuste hallatavad avalikud ja mitteavalikud äriühingud, mis tegelevad äritegevusega (need kajastatakse sõltuvalt nende tegevusest kirjete „krediidiasutused“, „muud finantssektori äriühingud“ või „finantssektorivälised äriühingud“ all); sotsiaalkindlustusfondid; ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu Euroopa Liidu institutsioonid, Rahvusvaheline Valuutafond ja Rahvusvaheliste Arvelduste Pank;

(c)

krediidiasutused: mis tahes krediidiasutused, mis on hõlmatud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 1 esitatud määratlusega („ettevõtja, kelle majandustegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine“) ja mitmepoolsed arengupangad;

(d)

muud finantssektori äriühingud: kõik finantssektori äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei ole krediidiasutused, näiteks investeerimisühingud, investeerimisfondid, kindlustusandjad, pensionifondid, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad ja kliiringukojad, ning ülejäänud finantsvahendajad, finantsvahenduse abiettevõtjad, varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad;

(e)	finantssektorivälised äriühingud: äriühingud ja kvaasiäriühingud, kes ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega vastavalt EKP bilansikirjete määrusele;

(f)

kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid üksnes oma lõpptarbimiseks, ning kui turustatavate kaupade tootjad ja finants- ja mittefinantsteenuste osutajad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiäriühingute tegevusvaldkonnale. Sellesse sektorisse kuuluvad ka kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade tootmise ja teenuste osutamisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele.

43. Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ka muude liigituste puhul peab ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal.

44. Järgmiste tehingute vahetud vastaspooled on:

(a)

laenude ja ettemaksete puhul vahetu laenuvõtja. Klientide vastu olevate nõuete puhul on vahetu laenuvõtja vastaspool, kes peab nõude täitma, välja arvatud regressiõigusega tehingute puhul, kui vahetu laenuvõtja on nõuete ülekandja, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei omanda oluliselt kõiki ülekantud nõuete omamisega seotud riske ja kasu;

(b)	võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide puhul väärtpaberite emiteerija;

(c)	hoiuste puhul hoiustaja;

(d)	lühikeste positsioonide puhul väärtpaberite laenuks võtmise tehingu või pöördrepolepingu vastaspool;

(e)

tuletisinstrumentide puhul tuletislepingute otsene vastaspool. Keskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentide puhul on otsene vastaspool keskse vastaspoolena tegutsev kliiringukoda. Krediidiriski tuletisinstrumentide vastaspoolte jaotuses on lähtutud sektorist, kuhu lepingu vastaspool (krediidiriski kaitse ostja või müüja) kuulub;

(f)	antud finantsgarantiide puhul on vastaspool garanteeritud võlainstrumendi otsene vastaspool;

(g)	võetud siduvate laenuandmiskohustuste ja muude võetud siduvate kohustuste puhul vastaspool, kelle krediidiriski aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kannab;

(h)	saadud siduvate laenuandmiskohuste, saadud finantsgarantiide ja muude saadud siduvate kohustuste puhul garantiiandja või vastaspool, kes aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes siduva kohustuse võttis.

2. OSA

VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1. BILANSS

1.1. Varad (1.1)

„Sularaha“ hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks.

„Nõuded keskpankadele“ hõlmavad keskpankade vastu olevaid nõudmiseni hoitavaid rahalisi nõudeid.

„Muud nõudmiseni hoiused“ hõlmavad krediidiasutustes olevaid nõudehoiuseid.

„Investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ hõlmavad investeeringuid sellistesse sidusettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja tütarettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel, välja arvatud juhul, kui need on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, olenemata sellest, kuidas neid mõõdetakse, sealhulgas juhul, kui raamatupidamisstandardite kohaselt võib neid kaasata erinevatesse finantsinstrumentide puhul kasutatavatesse arvestusportfellidesse. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute bilansiline väärtus sisaldab asjaomast firmaväärtust.

Varad, mis ei ole finantsvara ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud varad“. Muud varad hõlmavad muu hulgas kulda, hõbedat ja muid kaupu, isegi kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse tagasi ostetud omaaktsiate bilansilist väärtust kirje „muud varad“ all, kui kohaldatava siseriikliku GAAPi kohaselt on varana kajastamine lubatud.

Kirjel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid“ on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

1.2. Kohustused (1.2)

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse eraldised portfelli riskimaanduse ebaefektiivsest osast tuleneva võimaliku kahjumi jaoks real „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“, kui kahjum tuleneb riskimaanduse tuletisinstrumendi hindamisest, või real „Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel“, kui kahjum tuleneb maandatud positsiooni hindamisest. Kui riskimaanduse tuletisinstrumendi hindamisest tulenevat kahjumit ja maandatud positsiooni hindamisest tulenevat kahjumit ei ole võimalik eristada, kajastatakse kõik eraldised portfelli riskimaanduse ebaefektiivsest osast tuleneva võimaliku kahjumi jaoks real „Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“.

Eraldised „pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste“ jaoks hõlmavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste netosummat.

10.

IFRSi kohaselt hõlmavad eraldised „muud pikaajalised hüvitised töötajatele“ IAS 19 paragrahvis 153 loetletud töötajate pikaajaliste hüvitiste skeemide puudujääke. Töötajate lühiajaliste hüvitiste [IAS 19 paragrahvi 11 punkt a], kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide [IAS 19 paragrahvi 51 punkt a] ja töösuhte lõpetamise hüvitiste viitvõlad [IAS 19 paragrahvi 169 punkt a] kajastatakse kirjel „muud kohustused“.

11.

IFRS 9 kohaselt hõlmavad „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide“ eraldised kõigi siduvate kohustuste ja garantiidega seotud eraldisi, sõltumata sellest, kas nende väärtuse langus määratakse kindlaks IFRS 9 kohaselt või kas eraldiste tegemine toimub IAS 37 kohaselt või kas neid käsitatakse kindlustuslepingutena IFRS 4 kohaselt. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud siduvatest kohustustest ja finantsgarantiidest tulenevaid kohustusi ei kajastata eraldistena, kuigi need tulenevad krediidiriskist, vaid „muude finantskohustustena“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktile 40. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide“ eraldised kõigi siduvate kohustuste ja garantiidega seotud eraldisi.

12.

„Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumente, mis ei vasta omakapitaliks liigitamise kriteeriumidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel kirjel ühistuosakuid, mis ei vasta omakapitaliks liigitamise kriteeriumidele.

13.

Kohustused, mis ei ole finantskohustused ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud kohustused“.

14.

Kirjel „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse“ on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt.

15.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on „Üldine pangandusreserv“ (BADi kohaselt „üldise pangandusriski fond“) summad, mis on määratud BADi artikli 38 kohaselt. Nende kajastamisel esitatakse need eraldi kas kohustustena kirjel „eraldised“ või omakapitalina kirjel „muud reservid“ vastavalt kohaldatavale siseriiklikule GAAPile.

1.3. Omakapital (1.3)

16.

IFRSi kohaselt hõlmavad omakapitaliinstrumendid, mis on finantsinstrumendid, IAS 32 rakendamisalasse kuuluvaid lepinguid.

17.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab kirje „sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital“ krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud sellise kapitali bilansilist väärtust, mis on märkijatelt sissenõutud, kuid mida ei ole aruandekuupäevaks makstud. Kui kapitali suurenemist, millele vastavat summat ei ole veel sisse makstud, kajastatakse aktsia- või osakapitali suurenemisena, kajastatakse sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital vormis 1.3 real „Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital“ ja vormis 1.1 real „Muud varad“. Kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt saab kapitali suurenemist kajastada ainult aktsionäridelt makse laekumise järel, sissemaksmata kapitali vormis 1.3 ei kajastata.

18.

Kirje „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud liitfinantsinstrumentide (st finantsinstrumendid, mis sisaldavad nii kohustuse kui ka omakapitali komponenti) omakapitali komponenti, kui need komponendid on eraldatud vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (sealhulgas sellised liitfinantsinstrumendid, mis sisaldavad mitut tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mille väärtused on vastastikku sõltuvad).

19.

„Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid“ hõlmavad omakapitaliinstrumente, mis on finantsinstrumendid, kuid mida ei kajastata kirjetel „kapital“ ega „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent“.

20.

„Muu omakapital“ sisaldab kõiki omakapitaliinstrumente, mis ei ole finantsinstrumendid, sealhulgas omakapitaliga arveldatavaid aktsiapõhiseid maksetehinguid [IFRS 2 paragrahv 10].

21.

„Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused“ hõlmab sellistesse omakapitaliinstrumentidesse tehtud investeeringute õiglase väärtuse muutustest tulenevat akumuleeritud kasumit ja kahjumit, mille puhul aruandev üksus on teinud tühistamatu valiku esitada muutused õiglases väärtuses muus koondkasumis.

22.

„Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide puhul õiglase väärtuse riskimaanduste ebaefektiivsus“ hõlmab sellisel õiglase väärtuse riskimaandusel tulenevat riskimaanduse akumuleeritud ebaefektiivsust, mille puhul maandatav instrument on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrument. Sellel real kajastatav riskimaanduse ebaefektiivsus on kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]“ all kajastatud omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse akumuleeritud variatsiooni ja kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]“ all kajastatud riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse akumuleeritud variatsiooni vahe [IFRS 9 paragrahv 6.5.3 ja IFRS 9 paragrahv 6.5.8].

23.

„Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantskohustuste õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad krediidiriski muutustest“ hõlmab akumuleeritud kasumit ja kahjumit, mida kajastatakse läbi muu koondkasumi ja mis on seotud enda krediidiriskiga õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste puhul, sõltumata sellest, kas kajastamine toimub esmasel kajastamisel või hiljem.

24.

„Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa]“ hõlmab nii välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute kehtivate riskimaanduste kui ka välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute selliste riskimaanduste efektiivse osa välisvaluuta ümberarvestamise reservi, mida enam ei kohaldata, samas kui välismaiseid äriüksuseid kajastatakse jätkuvalt bilansis.

25.

„Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaanduse reserv [efektiivne osa]“ hõlmab riskimaanduse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse variatsiooni efektiivse osa rahavoogude riskimaanduse reservi rahavoogude riskimaanduse puhul, sealhulgas nii kehtivate kui ka lõpetatud rahavoogude riskimaanduste puhul.

26.

„Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide õiglase väärtuse muutused“ hõlmab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide akumuleeritud kasumit või kahjumit ilma kahju allahindluseta, mida mõõdetakse aruandekuupäeval vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5.

27.

„Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]“ hõlmab kõigi järgmiste õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi:

(a)	optsiooni ajaväärtus, kui kõnealuse optsiooni ajaväärtuse ja sisemise väärtuse muutused on eraldatud ja riskimaandamisinstrumendina kajastatakse üksnes sisemise väärtuse muutust [IFRS 9 paragrahv 6.5.15];

(b)	forvardlepingu forvardelement, kui kõnealuse forvardlepingu forvardelement ja hetkehinna element on eraldatud ja riskimaandamisinstrumendina kajastatakse üksnes forvardlepingu hetkehinna elemendi muutust;

(c)	finantsinstrumendi valuuta baashinnavahe, kui seda hinnavahet ei võeta kõnealuse instrumendi kajastamisel riskimaandamisinstrumendina arvesse [IFRS 9 paragrahv 6.5.15, IFRS 9 paragrahv 6.5.16].

28.

IFRSi kohaselt hõlmab „ümberhindluse reservid“ reserve, mis tulenevad IASi esmakordsest kasutuselevõtust ja mida ei ole vabastatud muud liiki reservidesse.

29.

„Muud reservid“ jagunevad kirjeteks „reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ ja „muu“. „Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ hõlmab neid akumuleeritud tulusid ja kulusid, mida eespool osutatud investeeringud on eelnevate aastate jooksul kasumi või kahjumi kaudu teeninud, kui neid investeeringuid arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt. „Muu“ hõlmab reserve, mida ei ole eraldi avalikustatud muudel kirjetel ning see võib hõlmata kohustuslikku reservi ja põhikirjaga kehtestatud reservi.

30.

„Omaaktsiad“ hõlmavad kõiki finantsinstrumente, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tagasi ostnud ja millel on omakapitaliinstrumendi tunnused ning mida ei ole müüdud ega amortiseeritud, välja arvatud juhul, kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse neid kirje „muud varad“ all.

2. KASUMIARUANNE (2)

31.

Intressitulu ja intressikulu, mis saadakse finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ja kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud riskimaanduse tuletisinstrumentidest, kajastatakse kas eraldi muust kasumist ja kahjumist kirjetel „intressitulu“ ja „intressikulu“ (nn puhashind (clean price)) või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumina (nn turuhind (dirty price)). Puhas- või turuhinna meetodit kohaldatakse järjepidevalt kõigi finantsinstrumentide suhtes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, ja kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud riskimaanduse tuletisinstrumentide suhtes.

32.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad arvestusportfellide lõikes järgmised kirjed, mis hõlmavad tulu ja kulu seoses seotud osapooltega, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud regulatiivse konsolideerimise alusel:

(a)	„intressitulu“;

(b)	„intressikulu“;

(c)	„dividenditulu“;

(d)	„netokasum või -kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“;

(e)	„netokasumi või -kahjumi muudatus“;

(f)	„selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“.

33.

Kirjed „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad“ ja „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused“ hõlmavad puhashinna kasutamise korral summasid, mis on seotud kategooriasse „kauplemiseks hoitavad“ liigitatud tuletisinstrumentidega, mis on riskimaandamisinstrumendid majanduslikust, kuid mitte arvestuse seisukohast, et esitada maandatavatest finantsinstrumentidest tulenev tegelik intressitulu ja -kulu.

34.

Puhashinna kasutamise korral hõlmavad kirjed „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad“ ja „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused“ ka ajaliselt jaotatud tasusid ja tasakaalustavaid makseid seoses õiglases väärtuses mõõdetud krediidituletisinstrumentidega, mida kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks [IFRS 9 paragrahv 6.7].

35.

Kirjed „Intressitulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ ja „Intressikulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ hõlmavad puhashinna kasutamise korral summasid, mis on seotud kategooriasse „riskimaandamise arvestus“ liigitatud tuletisinstrumentidega, mis katavad intressiriski, sealhulgas tasaarvestatavate riskipositsioonidega selliste kirjerühmade riskimaandus (netopositsioonide riskimaandus), mille maandatud risk mõjutab kasumiaruande erinevaid kirjeid. Puhashinna kasutamise korral tuleb need esitada brutosummas intressitulu ja -kuluna, nii et need kajastavad maandatavate instrumentidega seotud tegelikku intressitulu ja -kulu. Kui puhashinna kasutamise korral annab maandatav instrument intressitulu (-kulu), kajastatakse neid summasid intressituluna (-kuluna) isegi juhul, kui see on negatiivne (positiivne) summa.

36.

Kirje „Intressitulu – muud varad“ hõlmab intressitulu, mida ei kajastata muude kirjete all, nt raha, nõuetega keskpankadele ja muude nõudmiseni hoiustega ning müügiks hoitavateks liigitatud põhivarade ja müügigruppidega seotud intressitulu ning netointressitulu, mis on saadud kindlaksmääratud hüvitiste netovarast.

37.

Kui siseriikliku GAAPi kohaselt ei ole nähtud ette teisiti, kajastatakse IFRSi kohaselt negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressid intressitulu all real „Kohustustelt kogunenud intressitulu“. Need kohustused ja nende intressid tähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks positiivset tootlust.

38.

Kirje „Intressikulu – muud kohustused“ hõlmab intressikulu, mida ei kajastata muude kirjete all, nt intressikulu, mis on seotud müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kuuluvate kohustustega, kulu, mis tuleneb eraldise bilansilise väärtuse suurenemisest aja möödudes, või netointressikulu, mis on tekkinud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustustest.

39.

Kui siseriikliku GAAPi kohaselt ei ole nähtud ette teisiti, kajastatakse IFRSi kohaselt negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressid intressitulu all real „Varadega seotud intressikulu“. Need varad ja nende intressid tähendavad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks negatiivset tootlust.

40.

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavate omakapitaliinstrumentide dividenditulu kajastatakse kas „dividendituluna“ eraldi kõnealuste instrumendiliikide muust kasumist ja kahjumist, kui kasutatakse puhashinda, või osana kõnealuste instrumendiliikide kasumist või kahjumist, kui kasutatakse turuhinda.

41.

Õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi kajastatavate omakapitaliinstrumentide dividenditulu hõlmab selliste instrumentidega seotud dividende, mille kajastamine perioodi jooksul lõpetati, ja selliste instrumentidega seotud dividende, mida hoiti aruandeperioodi lõpu seisuga.

42.

Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute dividenditulu hõlmab kõnealuste investeeringute dividende, kui neid investeeringuid arvestatakse muu meetodi kui kapitaliosaluse meetod kohaselt.

43.

„Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab kauplemiseks hoitavateks liigitatud finantsinstrumentide uuesti mõõtmisest ja nende kajastamise lõpetamisest tulenevat kasumit ja kahjumit. See kirje hõlmab ka kasumit ja kahjumit, mida saadakse seoses krediidituletisinstrumentidega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja kasutatakse kogu sellise finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, samuti kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevat dividendi- ja intressitulu ja -kulu, kui kasutatakse turuhinda.

44.

„Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum“ hõlmab ka õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste enda krediidiriskist tulenevat summat, kui enda krediidiriski muutuste kajastamine läbi muu koondkasumi tekitaks arvestuse mittevastavuse või suurendaks seda [IFRS 9 paragrahv 5.7.8]. See kirje hõlmab ka kasumit ja kahjumit, mida saadakse seoses maandatavate instrumentidega, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kui kajastamist kasutatakse krediidiriski juhtimiseks, samuti õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenevat intressitulu ja -kulu, kui kasutatakse turuhinda.

45.

„Kasum või (–) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ ei hõlma sellistest omakapitaliinstrumentidest tulenevat kasumit, mida aruandev üksus otsustas mõõta õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumi [IFRS 9 paragrahvi 5.7.1 punkt b].

46.

Kui ärimudeli muutmise tõttu liigitatakse finantsvara ümber muusse arvestusportfelli, kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat kasumit või kahjumit sellise arvestusportfelli asjakohasel real, kuhu finantsvara ümber liigitati, vastavalt järgmisele:

(a)

kui finantsvara liigitatakse ümber amortiseeritud soetusväärtuses mõõtmise kategooriast õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise arvestusportfelli [IFRS 9 paragrahv 5.6.2], kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat kasumit või kahjumit kirje „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ või kirje „kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ all, nagu see on asjakohane;

(b)

kui finantsvara liigitatakse ümber õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse [IFRS 9 paragrahv 5.6.7], kajastatakse läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse ümber liigitatud akumuleeritud kasumit või kahjumit kirje „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ või kirje „kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ all, nagu see on asjakohane.

47.

„Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab kasumit ja kahjumit, mis tuleneb riskimaandamisinstrumentidest ja maandatavatest instrumentidest, sealhulgas õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud muudest maandatavatest instrumentidest kui omakapitaliinstrumendid, õiglase väärtuse riskimaanduse puhul vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.5.8. See hõlmab ka riskimaandamisinstrumentide õiglase väärtuse variatsiooni ebaefektiivsest osa rahavoogude riskimaanduse puhul. Rahavoogude riskimaanduse reservi või välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse reservi ümberliigitamist kajastatakse kasumiaruande ridadel, mida mõjutavad maandatavate instrumentide rahavood. „Riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab ka välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse kasumit ja kahjumit. See kirje hõlmab ka netopositsioonide riskimaanduse kasumit.

48.

„Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“ hõlmab mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest tulenevat kasumit ja kahjumit, välja arvatud juhul, kui mittefinantsvara on liigitatud müügiks hoitavaks või tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuks.

49.

„Korrigeerimisest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab summasid, mis tulenevad finantsvarade bilansilise brutoväärtuse korrigeerimisest, mida tehakse, et kajastada uuesti läbiräägitud või muudetud lepingulisi rahavoogusid [IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A]. Korrigeerimisest tulenev kasum või kahjum ei hõlma eeldatava krediidikahju korrigeerimise mõju, mis kajastatakse kirje „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ all.

50.

„Eraldised või (–) eraldiste tühistamine. Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid“ hõlmab kasumiaruande netomuutusi kõigi IFRS 9, IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvate siduvate kohustuste ja garantiide eraldiste puhul vastavalt käesoleva osa punktile 11 või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt. IFRSi kohaselt kajastatakse õiglases väärtuses mõõdetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide õiglase väärtuse muutus kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) -netokahjum“ all. Seepärast hõlmavad eraldised selliste siduvate kohustuste ja garantiide väärtuse languse summat, mille puhul määratakse väärtuse langus kindlaks IFRS 9 kohaselt või eraldiste tegemine IAS 37 kohaselt või neid käsitatakse kindlustuslepingutena IFRS 4 kohaselt.

51.

IFRSi kohaselt hõlmab „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ kõiki võlainstrumentide väärtuse langusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad IFRS 9 paragrahvi 5.5 kohaste väärtuse languse eeskirjade kohaldamisest, sõltumata sellest, kas IFRS 9 paragrahvi 5.5 kohast eeldatavat krediidikahju hinnatakse 12 kuu või kehtivusaja alusel, ja sealhulgas klientide vastu olevate nõuete, lepinguliste varade ja rendinõuete väärtuse langusest tingitud kasumit või kahjumit [IFRS 9 paragrahv 5.5.15].

52.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „selliste finantsvarade väärtuse langus või väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ kõiki soetusmaksumusepõhistel meetoditel mõõdetud finantsinstrumentide allahindlusi ja allahindluste tühistamisi, mis on tingitud võlgniku või emitendi krediidikvaliteedi muutusest, samuti sõltuvalt siseriikliku GAAPi sätetest selliste finantsinstrumentide allahindlusi, mida mõõdetakse õiglases väärtuses omakapitalis ja muudel mõõtmismeetoditel, sealhulgas LOCOMi kohaselt.

53.

„Selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ hõlmab ka käesoleva lisa käesoleva osa punktides 72 ja 74 ning punkti 165 alapunktis b määratletud mahakantud summasid, mis mahakandmise kuupäeval ületavad kahju allahindluse summat ja mida seepärast kajastatakse kahjumina otse kasumiaruandes, samuti selliste varem maha kantud summade tagasisaamist, mida kajastati otse kasumiaruandes.

54.

Sellistest tütarettevõtjatest, sidusettevõtjatest ja ühisettevõtjatest tuleneva kasumi või kahjumi osa, keda arvestatakse kapitaliosaluse meetodil regulatiivse konsolideerimise alusel, kajastatakse kirje „osa kasumist või (–) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodi kohaselt“ all. Vastavalt IAS 28 paragrahvile 10 vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust kõnealuste üksuste makstud dividendide summa võrra. Kõnealuste investeeringute väärtuse langust kajastatakse kirje „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine“ all. Kõnealuste investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktidele 55 ja 56.

55.

Kirje „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele“ hõlmab kasumit või kahjumit, mis on saadud müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele.

56.

IFRSi kohaselt kajastatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kirje „lõpetatud tegevuste kasum või (–) kahjum enne tulumaksu“ all, kui neid käsitatakse IFRS 5 kohaselt lõpetatud tegevustena. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest tulenev kasum või kahjum kirje „netokasum või (–) kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest“ all.

3. KOONDKASUMIARUANNE (3)

57.

„Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide riskimaandamise arvestuse netokasum või (–) netokahjum“ hõlmab sellisel õiglase väärtuse riskimaandusel tulenevat riskimaanduse akumuleeritud ebaefektiivsuse muutust, mille puhul maandatav instrument on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrument. Sellel real kajastatav riskimaanduse ebaefektiivsuse muutus on kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [maandatav instrument]“ all kajastatud omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse variatsiooni muutuse ja kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused [riskimaandamisinstrument]“ all kajastatud riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse variatsiooni muutuse vahe.

58.

59.

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringu riskimaanduse ja rahavoogude riskimaanduse puhul hõlmavad kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ all kajastatud vastavad summad summasid, mis kanti üle, sest maandatud rahavood tekkisid ja tulevikus enam ei teki.

60.

„Riskimaandamisinstrumendid [kajastamata elemendid]“ hõlmab kõigi järgmiste õiglase väärtuse akumuleeritud muutuste muutust, kui neid ei kajastata riskimaanduse komponendina:

(a)	optsioonide ajaväärtus;

(b)	forvardlepingute forvardelemendid;

(c)	finantsinstrumentide valuuta baashinnavahe.

61.

Optsioonide puhul hõlmavad summad, mis on ümber liigitatud kasumisse või kahjumisse ja mida kajastatakse kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ all, ümberliigitamist, mis tuleneb optsioonidest, millega maandatakse tehinguga seotud maandatavat instrumenti, ja optsioonidest, millega maandatakse ajaperioodiga seotud maandatavat instrumenti.

62.

„Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid“ hõlmab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide kasumit või kahjumit, välja arvatud väärtuse langusest tulenev kasum või kahjum ja vahetuskursikasum või -kahjum, mida kajastatakse vormis 2 vastavalt kirje „selliste finantsvarade väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ või kirje „vahetuskursi erinevused [kasum või (–) kahjum], neto“ all. „Kasumisse või kahjumisse üle kantud“ hõlmab eelkõige kasumisse või kahjumisse ülekandmist, mis tuleneb kajastamise lõpetamisest või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse ümberliigitamisest.

63.

Kui finantsvara liigitatakse amortiseeritud soetusväärtuses mõõtmise kategooriast ümber õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriasse [IFRS 9 paragrahv 5.6.4], kajastatakse ümberliigitamisest tulenevat kasumit või kahjumit kirje „õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid“ all.

64.

Kui finantsvara liigitatakse õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast ümber õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõtmise kategooriasse [IFRS 9 paragrahv 5.6.7] või amortiseeritud soetusväärtuses mõõtmise kategooriasse [IFRS 9 paragrahv 5.6.5], kajastatakse läbi muu koondkasumi mõõtmise kategooriast ümber liigitatud akumuleeritud kasumit või kahjumit vastavalt kirje „kasumisse või kahjumisse üle kantud“ või kirje „muud ümberliigitamised“ all, korrigeerides viimasel juhul finantsvara bilansilist väärtust.

65.

Muu koondkasumi kõigi muude komponentide puhul hõlmab „muud ümberliigitamised“ muid ülekandmisi kui ümberliigitamised muust koondkasumist kasumisse või kahjumisse või maandatavate instrumentide algsesse bilansilisse väärtusse rahavoogude riskimaanduse puhul.

66.

IFRSi kohaselt esitatakse „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber“ ja „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (–) kahjumisse“ [IAS 1 paragrahvi 91 punkt b, IG6] eraldi kirjetena.

4. FINANTSVARA JAOTUS INSTRUMENTIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE KAUPA (4)

67.

Finantsvarad esitatakse arvestusportfellide ja instrumentide kaupa, ja kui nõutud, vastaspoolte kaupa. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi ja amortiseeritud soetusväärtuses mõõdetud võlainstrumentide puhul esitatakse varade ja väärtuse akumuleeritud languse bilansiline brutoväärtus väärtuse languse etappide kaupa.

68.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad kauplemisel kasutatava finantsvarana kajastavad tuletisinstrumendid õiglases väärtuses mõõdetud instrumente ning soetusmaksumusepõhisel meetodil või LOCOMi kohaselt mõõdetud instrumente.

69.

III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“ viivisnõuete puhul krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi, kui akumuleeritud netomuutus on negatiivne. Krediidiriskist tuleneva õiglase väärtuse akumuleeritud netomuutuse arvutamiseks liidetakse kõik krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse negatiivsed ja positiivsed muutused, mis on toimunud alates võlainstrumendi kajastamisest. Seda summat kajastatakse üksnes juhul, kui krediidiriskist tulenevate õiglase väärtuse negatiivsete ja positiivsete muutuse summa on negatiivne. Võlainstrumentide väärtust hinnatakse konkreetse finantsinstrumendi tasandil. Krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivseid muutusi kajastatakse iga võlainstrumendi puhul kuni instrumendi kajastamise lõpetamiseni.

70.

III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „väärtuse akumuleeritud langus“ järgmist:

(a)

amortiseeritud soetusväärtuses või soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumentide puhul on väärtuse akumuleeritud langus väärtuse langusest tuleneva kahjumi kogusumma ilma kajastatud kasutamiseta ja väärtuse languse tühistamiseta, kui see on asjakohane, iga väärtuse languse etapi puhul. Väärtuse akumuleeritud langus vähendab võlainstrumendi bilansilist väärtust allahindluse kasutamise kaudu IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt või otsese vähendamise kaudu, mis ei kujuta endast kajastamise lõpetamist BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt;

(b)	IFRSi kohaselt õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumentide puhul on väärtuse akumuleeritud langus asjaomase instrumendi õiglase väärtuse vähenemisena alates esmasest kajastamisest kajastatud eeldatavate krediidikahjude ja nende variatsioonide summa;

(c)

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt omakapitalis kajastatavate õiglases väärtuses mõõdetavate võlainstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on väärtuse akumuleeritud langus väärtuse langusest tuleneva kahjumi kogusumma ilma kajastatud kasutamiseta ja väärtuse languse tühistamiseta. Bilansilist väärtust vähendatakse kas allahindluse konto kasutamise kaudu või otsese vähendamise kaudu, mis ei kujuta endast kajastamise lõpetamist.

71.

IFRSi kohaselt hõlmab väärtuse akumuleeritud langus igasse IFRS 9 kohasesse väärtuse languse etappi kuuluvate finantsvarade eeldatava krediidikahju allahindlust. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab see krediidiriskiga seotud üldist või spetsiifilist allahindlust, samuti pangandusriskidega seotud üldist allahindlust, kui see vähendab võlainstrumentide bilansilist väärtust. Samuti hõlmab väärtuse akumuleeritud langus finantsvarade väärtuse korrigeerimist krediidiriski tõttu LOCOMi kohaldamisel.

72.

„Akumuleeritud osalised mahakandmised“ ja „akumuleeritud täielikud mahakandmised“ hõlmavad vastavalt iga sellise võlainstrumendi põhiosa ja tasumata intressi ja tasude akumuleeritud osalist ja täielikku summat aruandekuupäeva seisuga, mille kajastamise on krediidiasutus või investeerimisühing asjaomaseks kuupäevaks lõpetanud, kasutades ühte punktis 74 kirjeldatud meetoditest, sest krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole mõistlikku ootust lepingulisi rahavoogusid tagasi saada. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni seoses hagiõiguse aegumisega, kustutamisega või muul põhjusel või kuni summade tagasisaamiseni. Maha kantud summasid, mida ei ole tagasi saadud, kajastatakse seega siis, kui nende suhtes kohaldatakse täitemenetlust.

73.

Kui võlainstrument on lõpuks mitmete osaliste mahakandmiste tagajärjel täielikult maha kantud, liigitatakse mahakandmise kogusumma veerust „akumuleeritud osalised mahakandmised“ veergu „akumuleeritud täielikud mahakandmised“.

74.

Mahakandmine on kajastamise lõpetamine ja on seotud kogu finantsvara või selle osaga, sealhulgas juhul, kui vara muutmise tulemusel kaotab krediidiasutus või investeerimisühing õiguse saada kogu varalt või selle osalt rahavoogusid, nagu on põhjalikult selgitatud punktis 72. Mahakandmised hõlmavad summasid, mis tulenevad nii otse kasumis või kahjumis kajastatava finantsvara bilansilise väärtuse vähendamisest kui ka finantsvarade bilansilise väärtuse allahindluse kontole seoses krediidikahjudega kantud summade vähendamisest.

75.

Veerg „millest: väikese krediidiriskiga instrumendid“ hõlmab instrumente, millel on aruandekuupäeva seisuga väike krediidirisk ja mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5.10 eeldab, et krediidirisk ei ole alates esmasest kajastamisest oluliselt suurenenud.

76.

Nõuded klientide vastu IAS 1 paragrahvi 54 punkti h tähenduses, lepingulised varad ja rendinõuded, mille puhul kohaldatakse kahju allahindluse hindamisel IFRS 9 paragrahvi 5.5.15 kohast lihtsustatud meetodit, kajastatakse vormis 4.4.1 laenude ja ettemaksete all. Kõigi kõnealuste varade puhul kajastatakse vastavat kahju allahindlust varade väärtuse akumuleeritud languse lahtris kirje „varad, mille krediidirisk on alates esmase kajastamise kuupäevast oluliselt kasvanud, kuid mille väärtus ei ole krediidiriski tõttu langenud (2. etapp)“ või kirje „varad, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp)“ all, sõltuvalt sellest, kas nõudeid klientide vastu, lepingulisi varasid ja rendinõudeid käsitatakse lihtsustatud meetodi puhul krediidiriski tõttu langenud väärtusega varadena.

77.

Ostetud või tekitatud finantsvara, mille väärtus on esmasel kajastamisel krediidiriski tõttu langenud, kajastatakse eraldi vormides 4.3.1 ja 4.4.1. Nende laenude puhul hõlmab väärtuse akumuleeritud langus üksnes kehtivusajal eeldatava krediidikahju kumulatiivseid muutusi alates esmasest kajastamisest [IFRS 9 paragrahv 5.5.13].

78.

Vormis 4.5 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva osa punktis 100 esitatud „allutatud võla“ määratlusega hõlmatud „laenude ja ettemaksete“ ja „võlaväärtpaberite“ bilansilist väärtust.

79.

Vormis 4.8 sõltub esitatav teave sellest, kas omakapitalis kajastatavate õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade suhtes, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid, saab BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldada väärtuse languse nõudeid. Kui nende finantsvarade suhtes kohaldatakse väärtuse langust, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selles vormis bilansilist väärtust, langemata väärtusega varade ja langenud väärtusega varade bilansilist brutoväärtust, väärtuse akumuleeritud langust ja akumuleeritud mahakandmisi. Kui nende finantsvarade suhtes ei kohaldata väärtuse langust, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivseid muutusi viivisnõuete puhul.

80.

Vormis 4.9 kajastatakse mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud varad ning nendega seotud väärtuse korrigeerimised eraldi muudest soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud varadest ja nendega seotud väärtuse langusest. Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, sealhulgas mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad, kajastatakse langemata väärtusega varadena, kui nende väärtust ei ole korrigeeritud või nende väärtus ei ole sellega seoses langenud, ja langenud väärtusega varadena, kui nende väärtust on korrigeeritud ja korrigeerimist käsitatakse väärtuse langusena või sellega seotud väärtuse langusena. Väärtuse langusena käsitatavad väärtuse korrigeerimised on krediidiriskist tingitud väärtuse korrigeerimised, mis kajastavad vastaspoole krediidikvaliteedi halvenemist. Mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarasid, mille väärtust on tururiski tõttu korrigeeritud, et kajastada turutingimuste muutuse mõju vara väärtusele, ei käsitata langenud väärtusega varadena. Krediidiriskist tingitud ja tururiskist tingitud akumuleeritud väärtuse korrigeerimised kajastatakse eraldi.

81.

Vormis 4.10 kajastatakse range LOCOMi kohaselt mõõdetud varad ning nendega seotud väärtuse korrigeerimised eraldi muude meetodite kohaselt mõõdetud varadest. Range LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad ja muu meetodi kohaselt mõõdetud finantsvarad kajastatakse langenud väärtusega varadena, kui nende väärtust on punkti 80 kohaselt krediidiriski tõttu korrigeeritud või nende väärtus on sellega seoses langenud. Range LOCOMi kohaselt mõõdetud finantsvarad, mille väärtust on punkti 80 kohaselt tururiski tõttu korrigeeritud, ei käsitata langenud väärtusega varana. Krediidiriskist tingitud ja tururiskist tingitud akumuleeritud väärtuse korrigeerimised kajastatakse eraldi.

82.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaldamisel kajastatakse asjaomastes vormides pangandusriskiga seotud üldise allahindluse puhul ainult seda osa, mis mõjutab võlainstrumentide bilansilist väärtust [BADi artikkel 37.2].

5. SELLISTE LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS TOODETE KAUPA, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL (5)

83.

Laenud ja ettemaksed, mida ei hoita kauplemise eesmärgil või mis ei ole kauplemiseks hoitavad varad, jaotatakse toote liigi ja vastaspoole sektori kaupa bilansilise väärtuse puhul ning üksnes toote liigi kaupa bilansilise brutoväärtuse puhul.

84.

Sellel vormil esitatakse ka nõuded, mis on liigitatud kui „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused“, sõltumata sellest, kuidas neid mõõdetakse.

85.

Laenud ja ettemaksed jaotatakse järgmisteks toodeteks:

(a)

kirje „nõudmisel väljamakstavad (nõudmiseni) ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad (arvelduskonto)“ hõlmab nõudmiseni hoiuseid, lühikese etteteatamisega (nõudmise esitamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks) väljamakstavaid hoiuseid, arvelduskontosid ja muid sarnaseid hoiuseid, sealhulgas laenud, mis on laenuvõtja jaoks üleööhoiused (laenud, mis tuleb tagasi maksta nende andmise päevale järgneva tööpäeva lõpuks), sõltumata nende õiguslikust vormist. See hõlmab ka arvelduskrediiti, mis on arvelduskonto deebetjääk;

(b)	„krediitkaardivõlg“ hõlmab määratud tagasimaksega deebetkaardi või krediitkaardi kaudu antud laenu [EKP bilansikirjete määrus];

(c)

„nõuded klientide vastu“ hõlmab laene, mis on antud muudele võlgnikele vekslite või muude selliste dokumentide alusel, mis annavad õiguse saada kaupade müügi või teenuste osutamise tehingutest tulusid. Need kirjed hõlmavad kõiki faktooring- ja sarnaseid tehinguid, nt käskvekslite aktseptid, klientide vastu olevate nõuete lõppost, forfaiting, arve diskonteerimine, käskvekslid, kommertsväärtpaberid ja muud nõuded, mille puhul aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ostab klientide vastu olevaid nõudeid (nii regressiõigusega kui ka ilma selleta);

(d)	„kapitalirent“ hõlmab kapitalirendi nõuete bilansilist väärtust. IFRSi kohaselt on kapitalirendi nõuded määratletud IAS 17-s;

(e)	„pöördrepolaenud“ hõlmavad rahastamist, mis on antud repolepingute alusel ostetud väärtpaberite või kulla vastu või võetud laenuks väärtpaberite laenuks andmise lepingute alusel, nagu on määratletud käesoleva osa paragrahvides 183 ja 184;

(f)	„muud tähtajalised laenud“ hõlmab võlgasid, millel on lepingus kindlaksmääratud lõpptähtaeg või tingimused ning mis ei sisaldu muudes kirjetes;

(g)

„ettemaksed, mis ei ole laenud“ hõlmab ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada laenudeks. See kirje hõlmab muu hulgas vahekirjetega (nt investeerimist, ülekandmist või arveldust ootavad varad) ja siirdekirjetega (nt tšekid ja muud maksevahendid, mis on saadetud tagasivõtmiseks) seoses saadaolevaid brutosummasid.

86.

Laenud ja ettemaksed liigitatakse saadud tagatise alusel järgmiselt:

(a)	„kinnisvaraga tagatud laenud“ hõlmavad laene ja ettemakseid, mis on ametlikult tagatud elamu- või ärikinnisvaraga, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui laenusumma ja tagatise väärtuse suhtele (loan-to-value)) ja tagatise õiguslikust vormist;

(b)

„muud tagatisega laenud“ hõlmavad laene ja ettemakseid, mis on ametlikult tagatud, sõltumata nende laenu/tagatise suhtest (millele tavapäraselt osutatakse kui laenusumma ja tagatise väärtuse suhtele (loan-to-value)) ja tagatise õiguslikust vormist, välja arvatud „kinnisvaraga tagatud laenud“. Need tagatised hõlmavad panditud väärtpabereid, sularaha ja muid tagatisi, sõltumata tagatise õiguslikust vormist.

87.

Laenud ja ettemaksed liigitatakse tagatise alusel, sõltumata laenu otstarbest. Mitut liiki tagatisega tagatud laenude ja ettemaksete bilansiline väärtus liigitatakse ja kajastatakse kinnisvaraga tagatuna, kui need laenud ja ettemaksed on tagatud kinnisvaraga, olenemata sellest, kas nad on tagatud ka muud liiki tagatisega.

88.

Laenud ja ettemaksed liigitatakse otstarbe alusel järgmiselt:

(a)	„tarbimislaen“ hõlmab laenusid, mis on peamiselt antud isikliku tarbimise otstarbel kaupade ja teenuste ostuks [EKP bilansikirjete määrus];

(b)	„eluasemelaen“ hõlmab kodumajapidamistele antud laenu, mille eesmärk on investeerida isiklikus kasutuses või renditud eluasemetesse, sh ehituseks ja renoveerimiseks [EKP bilansikirjete määrus].

89.

Laenud ja ettemaksed liigitatakse selle alusel, kuidas need saab tagasi maksta. „Projekti rahastamise laenud“ hõlmavad laene, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 8 määratletud eriotstarbeliste nõuete omadustele.

6. FINANTSSEKTORIVÄLISTELE ÄRIÜHINGUTELE ANTUD SELLISTE LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS NACE KOODIDE ALUSEL, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL (6)

90.

Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete (välja arvatud laenud ja ettemaksed, mida ei hoita kauplemise eesmärgil või mis ei ole kauplemiseks hoitavate varade portfellis) bilansiline brutoväärtus liigitatakse majandustegevusala sektorite alusel, kasutades NACE koode, vastaspoole peamise tegevusala põhjal.

91.

Nende nõuete liigitamine, mis tekivad ühiselt rohkem kui ühe vastaspoole vastu, toimub kooskõlas käesoleva lisa 1. osa punktiga 43.

92.

NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st jagude tase) alusel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad finants- või kindlustustegevusega tegelevatele finantssektorivälistele äriühingutele antud laene ja ettemakseid kirje „K – Finants- ja kindlustustegevus“ all.

93.

IFRSi kohaselt hõlmavad finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, i) amortiseeritud soetusväärtuses kajastatud finantsvarasid ja ii) õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarasid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, soetusmaksumusepõhisel meetodil (sealhulgas LOCOMi kohaselt) mõõdetud finantsvarasid. Sõltuvalt siseriikliku GAAPi sätetest võivad need hõlmata i) omakapitalis kajastatavaid õiglases väärtuses mõõdetavaid finantsvarasid ja ii) muu meetodi kohaselt mõõdetud finantsvarasid.

7. TÄHTAJAKS TASUMATA FINANTSVARAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST (7)

94.

Selliste võlainstrumentide bilansiline väärtus, mis kuuluvad arvestusportfellidesse, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, kajastatakse vormis 7.1 üksnes juhul, kui need on tähtajaks tasumata. Tähtajaks tasumata instrumendid jaotatakse vastavatesse tähtajaks tasumata klassidesse nende konkreetse olukorra alusel.

95.

Arvestusportfellid, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on määratletud käesoleva osa punktis 93.

96.

Finantsvarasid loetakse tähtajaks tasumata, kui mis tahes põhisumma tagasimakset, intressi või teenustasu ei ole tähtajaks tasutud. Tähtajaks tasumata nõudeid kajastatakse nende bilansilises koguväärtuses. Selliste finantsvarade bilansiline väärtus esitatakse väärtuse languse etappide või väärtuse languse seisundi kaupa vastavalt kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja selle lõikes, mitu päeva on vanim tähtajaks tasumata summa ületanud tähtaega aruandekuupäeva seisuga.

8. FINANTSKOHUSTUSTE JAOTUS (8)

97.

„Hoiused“ ja toodete jaotus on määratletud nii nagu EKP bilansikirjete määruses ning seepärast liigitatakse reguleeritavad säästuhoiused vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks.

98.

„Emiteeritud võlaväärtpaberid“ liigendatakse järgmist liiki toodeteks:

(a)	„hoiusesertifikaadid“ on väärtpaberid, mis võimaldavad nende omanikel arvelt välja võtta rahalisi vahendeid;

(b)	„varaga tagatud väärtpaberid“ vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 61;

(c)	„pandikirjad“ vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 1;

(d)	„hübriidlepingud“ hõlmavad lepinguid tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitega;

(e)	„muud emiteeritud võlaväärtpaberid“ hõlmavad võlaväärtpabereid, mis ei ole kajastatud eelnevatel kirjetel, ning eristatakse vahetatavaid liitfinantsinstrumente ja mittevahetatavaid instrumente.

99.

Emiteeritud „allutatud finantskohustusi“ käsitletakse samal viisil nagu muid tekkinud finantskohustusi. Väärtpaberite kujul emiteeritud allutatud kohustused liigitatakse „emiteeritud võlaväärtpaberiteks“ ning hoiuste kujul allutatud kohustused liigitatakse „hoiusteks“.

100.

Vorm 8.2 sisaldab arvestusportfellide alusel liigitatud bilansilist väärtust „hoiuste“ ja „emiteeritud võlaväärtpaberite“ puhul, mis vastavad allutatud võla määratlusele. „Allutatud võla“ instrumendid annavad emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu kõrvalnõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud [EKP bilansikirjete määrus].

101.

Kirje „Enda krediidiriski muutusest tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused“ hõlmab kõiki kõnealuseid õiglase väärtuse akumuleeritud muutusi, olenemata sellest, kas neid kajastatakse kasumiaruandes või läbi muu koondkasumi.

9. SIDUVAD LAENUANDMISKOHUSTUSED, FINANTSGARANTIID JA MUUD SIDUVAD KOHUSTUSED (9)

102.

Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid. Vormides 9.1, 9.1.1 ja 9.2 jaotatakse kõik kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansivälised riskipositsioonid siduvateks laenuandmiskohustusteks, finantsgarantiideks ja muudeks siduvateks kohustusteks.

103.

Siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid (antud ja saadud) ning muid siduvaid kohustusi (nii aruande esitaja võetud kui ka tema ees võetud) käsitlev teave sisaldab nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid siduvaid kohustusi.

104.

Kapitalinõuete määruse I lisas loetletud siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused võivad olla IFRS 9 kohaldamisalasse kuuluvad instrumendid, kui neid mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või kui nende suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, samuti IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvad instrumendid.

105.

IFRSi kohaselt kajastatakse siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused vormis 9.1, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

(a)	nende suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid;

(b)	neid kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IFRS 9 kohaselt;

(c)	nad kuuluvad IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse.

106.

Kohustused, mida kajastatakse käesoleva lisa käesoleva osa punkti 105 alapunktides a ja c osutatud finantsgarantiide ja võetud siduvate kohustuste krediidikahjuna, kajastatakse sõltumata kohaldatud mõõtmiskriteeriumidest eraldistena.

107.

IFRSi kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtuse languse etappide kaupa selliste instrumentide nimiväärtust ja eraldisi, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, sealhulgas instrumendid, mida mõõdetakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kajastatud akumuleeritud tulu.

108.

Vormis 9.1.1 kajastatakse üksnes siduva kohustuse nimiväärtus, kui võlainstrument hõlmab nii bilansilist instrumenti kui ka bilansivälist komponenti. Kui aruandev üksus ei suuda eraldi kindlaks teha bilansiliste ja bilansiväliste komponentide eeldatavat krediidikahju, kajastatakse siduva kohustuse eeldatav krediidikahju koos bilansilise komponendi väärtuse akumuleeritud langusega. Kui eeldatav krediidikahju ületab võlainstrumendi bilansilist brutoväärtust, kajastatakse ülejäänud eeldatav krediidikahju eraldisena vormi 9.1.1 asjakohases väärtuse languse etapis [IFRS 9 paragrahv 5.5.20 ja IFRS 7 paragrahv B8E].

109.

Kui finantsgarantiid või siduvat kohustust anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga mõõdetakse vastavalt IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punktile d ja selle kahju allahindlus määratakse kindlaks vastavalt IFRS 9 paragrahvile 5.5, kajastatakse seda asjakohases väärtuse languse etapis.

110.

Kui siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid ja muid võetud siduvaid kohustusi mõõdetakse õiglases väärtuses IFRS 9 kohaselt, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi 9.1.1 vastavates veergudes kõnealuste finantsgarantiide ja siduvate kohustuste nimiväärtuse ja nende krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused. Kirje „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“ kajastamisel kohaldatakse käesoleva osa punkti 69 kriteeriume.

111.

IAS 37 või IFRS 4 kohaldamisalasse kuuluvate muude siduvate kohustuste või garantiide nimiväärtust ja eraldisi kajastatakse asjakohastes veergudes.

112.

BADil põhinevat siseriiklikku GAAPi kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis 9.1 punktides 102 ja 103 osutatud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtuse, samuti eraldiste summa, mida peab kõnealuste bilansiväliste riskipositsioonide puhul hoidma.

113.

„Siduvad laenuandmiskohustused“ on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. „Siduvateks laenuandmiskohustusteks“ liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

(a)	„kohustus hoiustada finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus“;

(b)	„kasutamata krediidilimiidid“, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu“ või pakkuda „aktseptimisvõimalusi“ eelnevalt kindlaksmääratud tingimuste alusel.

114.

„Finantsgarantiid“ on lepingud, mis nõuavad garantiiandjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele, sealhulgas teistele finantsgarantiidele antud garantiid. IFRSi kohaselt vastavad need lepingud IFRS 9 paragrahvi 2.1 punkti e ning IFRS 4 lisas A esitatud finantsgarantiilepingu määratlusele. „Finantsgarantiideks“ liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:

(a)	„finantsgarantiid“;

(b)	„krediidituletisinstrumendid“, mis vastavad finantsgarantii määratlusele;

(c)	„finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid“.

115.

„Muud siduvad kohustused“ hõlmab järgmisi kapitalinõuete direktiivi I lisas esitatud kirjeid:

(a)	„osaliselt tasutud aktsiate ja osade ning väärtpaberite tasumata osa“;

(b)	„väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed“;

(c)	„kaubanduse rahastamise bilansivälised kirjed“;

(d)	„dokumentaalmaksed, mille puhul kaubasaadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud“;

(e)	„tagatised ja kahjuhüvitised“ (sh pakkumus- ja täitmisgarantiid) ning „mittefinantsgarantiid“;

(f)	„saatelehe tagatised (shipping guarantees), tolli- ja maksugarantiid“;

(g)	„võlakirjade emissiooniteenused“ (NIF) ja „uueneva käenduse süsteemid“ (RUF);

(h)	„kasutamata krediidilimiidid“, mis hõlmavad lepinguid „anda laenu“ või pakkuda „aktseptimisvõimalusi“ juhul, kui tingimused ei ole eelnevalt kindlaks määratud;

(i)	„kasutamata krediidilimiidid“, mis hõlmavad „väärtpaberite ostu“ või „garantiide andmist“ käsitlevaid lepinguid;

(j)	„pakkumus- ja täitmisgarantiide kasutamata krediidilimiidid“;

(k)	„muud bilansivälised kirjed“ kapitalinõuete direktiivi I lisas.

116.

IFRSi kohaselt kajastatakse järgmised kirjed bilansis ning sellest tulenevalt ei tohiks neid kajastada bilansiväliste riskipositsioonidena:

(a)	„krediidituletisinstrumendid“, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele, on IFRS 9 kohaselt „tuletisinstrumendid“;

(b)	„käskvekslite aktseptid“ on krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustused maksta lõpptähtajal tavaliselt kaupade müüki katva käskveksli nimiväärtus. Seepärast liigitatakse need bilansis kui „nõuded klientide vastu“;

(c)	„vekslite käendus“, mis ei vasta IFRS 9 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

(d)	„regressiõigusega tehingud“, mis ei vasta IFRS 9 kohastele kajastamise lõpetamise kriteeriumidele;

(e)	„lihtforvardipõhised vara ostmise kohustused“ on IFRS 9 kohaselt „tuletisinstrumendid“;

(f)

„direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud vara müügi- ja tagasiostulepingud“. Nendes lepingutes on vastuvõtjal võimalus, kuid mitte kohustus, tagastada vara eelnevalt kokkulepitud hinnaga kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval kuupäeval. Seega vastavad need lepingud IFRS 9 A lisa kohasele tuletisinstrumentide määratlusele.

117.

Kirje „millest: viivises“ hõlmab selliste võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtust, mida loetakse käesoleva osa punktide 213–239 kohaselt viivises olevaks.

118.

Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste puhul on „nimiväärtus“ summa, mis kõige paremini kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni, ilma et võetaks arvesse ühtki hoitavat tagatist või muud krediidikvaliteedi parandamist. Eelkõige antud finantsgarantiide puhul on nimiväärtus maksimaalne summa, mida üksus peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul on nimiväärtus see kasutamata summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda. Nimiväärtused on riskipositsiooni väärtused enne ümberhindlustegurite ja krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist.

119.

Vormis 9.2 on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste puhul nimiväärtuseks kogu kasutamata summa, mida vastaspool on lubanud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenata. Muude siduvate kohustuste puhul aruande esitaja ees on nimiväärtuseks see kogusumma, mille tehingu teine osapool on lubanud. Saadud finantsgarantiide puhul on „garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta“ maksimaalne summa, mille vastaspool peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Kui saadud finantsgarantii on andnud rohkem kui üks garantiiandja, kajastatakse tagatud summa vormis ainult ühe korra; tagatud summa eraldatakse garantiiandjale, kes on krediidiriski maandamise seisukohalt olulisem.

10. TULETISINSTRUMENDID JA RISKIMAANDAMISE ARVESTUS (10 JA 11)

120.

Vormide 10 ja 11 puhul käsitatakse tuletisinstrumente kas riskimaanduse tuletisinstrumentidena, kui neid kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, või kauplemiseks hoitavatena, kui tegemist on muude juhtudega.

121.

Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide (sealhulgas majanduslik riskimaandus) ja riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus ja tinglik väärtus kajastatakse vormides 10 ja 11 alusriski liikide, turu liikide ja tooteliikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid ka riskimaanduse liikide kaupa. Teave riskimaandamisinstrumentide kohta, mis ei ole tuletisinstrumendid, esitatakse eraldi ja riskimaanduse liikide kaupa.

122.

Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse nendes vormides kõik tuletisinstrumendid, olenemata sellest, kas neid siseriikliku GAAPi kohaselt bilansis kajastatakse või mitte.

123.

Kauplemisel kasutatavate ja riskimaanduse tuletisinstrumentide bilansilise väärtuse, õiglase väärtuse ja tingliku väärtuse esitamisel arvestusportfellide ja riskimaanduse liikide kaupa võetakse arvesse IFRSI või BADil põhineva siseriikliku GAAPi (olenevalt sellest, millist raamistikku aruandva üksuse suhtes kohaldatakse) kohaseid arvestusportfelle ja riskimaanduse liike.

124.

Kauplemisel kasutatavad ja riskimaanduse tuletisinstrumendid, mida BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt mõõdetakse soetusmaksumuses või LOCOMi alusel, esitatakse eraldi.

125.

Vorm 11 hõlmab riskimaandamisinstrumente ja maandatavaid instrumente, sõltumata kvalifitseeruva riskimaanduse kajastamiseks kasutatavast raamatupidamisstandardist, sealhulgas juhul, kui kvalifitseeruv riskimaandus on netopositsiooni suhtes. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud jätkata IAS 39 kohaldamist riskimaandamise arvestuse puhul [IFRS 9 paragrahv 7.2.21], käsitatakse viiteid riskimaanduse liikidele ja arvestusportfellidele ning nende nimesid asjakohaste viidetena ja nimedena IAS 39 paragrahvis 9. „Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad“ osutab kirjetele „müügivalmis varad“, ja „amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varad“ hõlmab kirjeid „lõpptähtajani hoitavad“ ja „laenud ja nõuded“.

126.

Hübriidinstrumentides sisalduvad tuletisinstrumendid, mis on eraldatud põhilepingust, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt tuletisinstrumendi laadile. Põhilepingu summa ei sisaldu neis vormides. Kui hübriidinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse leping tervikuna ja tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid ei kajastata vormides 10 ja 11.

127.

Siduvaid kohustusi, mida käsitatakse tuletisinstrumentidena [IFRS 9 paragrahvi 2.3 punkt b] ja krediidituletisinstrumentidena ning mis ei vasta käesoleva lisa käesoleva osa punktis 114 esitatud finantsgarantii määratlusele, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt samale jaotusele nagu muude tuletisinstrumentide puhul, kuid neid ei kajastata vormis 9.

128.

Selliste finantsvarade ja selliste finantskohustuste bilansiline väärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse riskimaandamisinstrumendina IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, kajastatakse eraldi vormis 11.3.

10.1. Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel

129.

Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse ühte järgmistest riskikategooriatest:

(a)

intressimäär: intressimäära tuletisinstrumendid on intressi kandva finantsinstrumendiga seotud lepingud, mille rahavood on kindlaks määratud viiteintressimääradega või muu intressimäära lepinguga, näiteks futuurioptsiooni leping riigivõlakirjade ostmiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad üksnes need tehingud, mille kõigi poolte riskipositsioon tuleneb vaid ühe valuutaga seotud intressimäärast. Sellest kategooriast jäävad välja lepingud, millega kaasneb ühe või enama välisvaluuta vahetus, näiteks eri valuutade intressimäära vahetuslepingud ja valuutaoptsioonid, ning muud lepingud, mille peamine riskitunnus on valuutarisk; need kajastatakse valuutakursside lepingutena. Ainus erand on see, kui portfelli intressiriski maandamise osana kasutatakse eri valuutade intressimäära vahetuslepinguid, kui need kajastatakse seda liiki riskimaanduste jaoks ette nähtud ridadel. Intressimäärade lepingud hõlmavad intressiforvardeid, ühe valuuta intressimäära vahetuslepinguid, intressimäärafutuure, intressimääraoptsioone (sealhulgas ülempiirid, alampiirid, intressivahemikud (collars), intressikoridorid), intressimäära vahetusoptsioone ning intressimäära ostutähti;

(b)	aktsiad: aktsiatel põhinevad tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud konkreetse aktsia hinna või aktsiaindeksiga;

(c)

välisvaluutad ja kuld: nende tuletisinstrumentide hulka kuuluvad lepingud, mis on seotud valuutade vahetusega forvardite turul ja kulla väärtusega. Seega hõlmavad need lihtforvardeid, välisvaluuta vahetustehinguid, valuuta vahetustehinguid (sh eri valuutade intressimäära vahetuslepingud), valuutafutuure, valuutaoptsioone, valuuta vahetusoptsioone ja valuuta ostutähti. Välisvaluuta tuletisinstrumendid hõlmavad kõiki kokkuleppeid, millega kaasneb riskipositsioon rohkem kui ühes valuutas, kas seoses vahetuskursside või intressimääradega, välja arvatud juhul, kui portfelli intressiriski maandamise osana kasutatakse eri valuutade intressimäära vahetuslepinguid. Kullalepingud hõlmavad kõiki lepinguid, millega kaasneb riskipositsioon selle kauba suhtes;

(d)

krediit: krediidituletisinstrumendid on lepingud, mille väljamaksed on seotud eelkõige konkreetse aluseks oleva krediidi krediidikvaliteedi mõne mõõdikuga ja mis ei vasta finantsgarantiide määratlusele [IFRS 9]. Lepingutes määratakse kindlaks maksete vahetamine, mille puhul kahest poolest vähemalt üks määratakse kindlaks aluseks oleva krediidi tulemusnäitajate alusel. Väljamaksete tegemise võivad käivitada mitu sündmust, sealhulgas makseviivitus, reitingu langetamine või alusvara krediidiriski marginaali kindlaksmääratud muutus; Krediidituletisinstrumendid, mis vastavad käesoleva lisa käesoleva osa punktis 114 esitatud finantsgarantii määratlusele, esitatakse üksnes vormis 9;

(e)	kaup: need tuletisinstrumendid on lepingud, mille tulu või tulu osa on seotud sellise kauba nagu väärismetalli (muu kui kuld), nafta, puidu või põllumajandustoodete hinna või hinnaindeksiga;

(f)	muu: need tuletisinstrumendid on mis tahes muud tuletislepingud, millega ei kaasne riskipositsiooni välisvaluutas, intressimääras, aktsiates, kaubas ega krediidiriskis, sealhulgas klimaatiliste muutujatega seotud tuletisinstrumendid või kindlustuse tuletisinstrumendid.

130.

Kui tuletisinstrumendiga on seotud rohkem kui ühte liiki risk, liigitatakse instrument kõige tundlikumat liiki riski alusel. Kui mitme riskipositsiooniga tuletisinstrumentide liigitamisel tekib ebakindlus, liigitatakse lepingud järgmises tähtsuse järjekorras:

(a)

kaubad: kõik tuletisinstrumentide tehingud, mis on seotud kaubast või kauba indeksist tuleneva riskipositsiooniga, kajastatakse selles kategoorias sõltumata sellest, kas need on seotud või mitte ühise riskipositsiooni võtmisega kaupades ja muus riskikategoorias, mis võib hõlmata välisvaluutat, intressimäära või aktsiaid;

(b)

aktsiad: võtmata arvesse selliseid tuletislepinguid, millega kaasneb ühine riskipositsioon kaupades ja aktsiates ning mida kajastatakse kaupadena, kajastatakse aktsiate kategoorias kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid, mis on seotud aktsiate või aktsiaindeksite tulemusnäitajatega. Aktsiatehingud, millega kaasneb riskipositsioon välisvaluutas või intressimäärades, tuleb kajastada selles kategoorias;

(c)

välisvaluutad ja kuld: see kategooria hõlmab kõiki tuletisinstrumentidega tehinguid (välja arvatud need, mis on kajastatud juba kauba või aktsiate kategoorias), millega kaasneb riskipositsioon rohkemas kui ühes valuutas, olgu see siis seotud kas intressi kandvate finantsinstrumentidega või vahetuskurssidega, välja arvatud juhul, kui portfelli intressiriski maandamise osana kasutatakse eri valuutade intressimäära vahetuslepinguid.

10.2. Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad

131.

IFRSi kohaselt on kõigi tuletisinstrumentide (riskimaandamise arvestuse eesmärgil või kauplemiseks hoitavad) „bilansiline väärtus“ nende õiglane väärtus. Positiivse õiglase väärtusega (üle nulli) tuletisinstrumendid on „finantsvarad“ ja negatiivse õiglase väärtusega (alla nulli) tuletisinstrumendid on „finantskohustused“. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantsvarad“) „bilansiline väärtus“ esitatakse eraldi negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantskohustused“) „bilansilisest väärtusest“. Esmase kajastamise kuupäeval liigitatakse tuletisinstrument kas „finantsvaraks“ või „finantskohustuseks“ vastavalt selle esialgsele õiglasele väärtusele. Pärast esialgset kirjendamist tuletisinstrumendi õiglane väärtus suureneb või väheneb ning instrumendi vahetamise tingimused võivad muutuda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kas soodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantsvaraks“) või ebasoodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantskohustuseks“). Riskimaanduse tuletisinstrumentide bilansiline väärtus on nende täielik õiglane väärtus, sealhulgas (kui see on asjakohane) õiglase väärtuse komponendid, mida ei kajastata riskimaandamisinstrumentidena.

132.

Lisaks bilansilisele väärtusele, nagu määratletud käesoleva lisa 1. osa punktis 27, esitavad aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi tuletisinstrumentide puhul ka õiglase väärtuse, olenemata sellest, kas neid instrumente peab BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastama bilansis või bilansiväliselt.

133.

„Tinglik väärtus“ (IFRSi kohaselt „nominaalsumma“) on kõigi sõlmitud, kuid veel arveldamata tehingute nimiväärtuse brutosumma aruandekuupäeval, olenemata sellest, kas kõnealustest tehingutest tulenevalt kajastatakse tuletistehingute riskipositsiooni bilansis. Tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

(a)	lepingute puhul, mille põhisumma nimi- või tinglik väärtus on muutuv, on kajastamise aluseks põhisummade nimiväärtus või tinglik väärtus aruandekuupäeval;

(b)	kordajat sisaldava tuletislepingu puhul on kajastatav tinglik väärtus lepingu tegelik tinglik väärtus või nimiväärtus;

(c)	vahetuslepingud: vahetuslepingu tinglik väärtus on intressimaksete, välisvaluuta või muu tulu või kulu vahetuse aluseks olev põhisumma;

(d)

aktsiate ja kaupadega seotud lepingud: aktsia- või kaubalepingu kajastatav tinglik väärtus on lepingu kohaselt ostmiseks või müümiseks ette nähtud kauba või aktsiatoote kogus, mis on korrutatud ühiku lepingulise hinnaga. Põhimakse mitut vahetust sisaldava kaubalepingu puhul kajastatav tinglik väärtus on lepinguline summa, mis on korrutatud põhimakse järelejäänud vahetuste arvuga lepingus;

(e)	krediidituletisinstrumendid: krediidituletisinstrumentide puhul kajastatav lepinguväärtus on aluseks oleva asjaomase krediidi nimiväärtus;

(f)

digitaaloptsioonidel ehk „kõik või mitte midagi“ optsioonidel on eelnevalt kindlaks määratud väljamakse, mis võib olla kas rahaline summa või alusvaraga seotud lepingute arv. Digitaaloptsioonide tinglik väärtus määratletakse kui eelnevalt kindlaks määratud rahaline summa või alusvara õiglane väärtus aruandekuupäeval.

134.

Tuletisinstrumentide tinglikku väärtust käsitlev veerg hõlmab iga kirje puhul kõigi nende lepingute tingliku väärtuse summat, milles krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspool, sõltumata sellest, kas tuletisinstrumente käsitatakse varade või kohustustena bilansis või neid ei kajastata bilansis. Kajastada tuleb kõik tinglikud väärtused sõltumata sellest, kas tuletisinstrumentide õiglane väärtus on positiivne, negatiivne või null. Tinglike väärtuste tasaarvestus ei ole lubatud.

135.

„Tinglik väärtus“ kajastatakse kogusummana („kokku“) ja osadena („millest: müüdud“) järgmiste kirjete puhul: „börsivälised optsioonid“, „reguleeritud turu optsioonid“, „krediit“, „kaup“ ja „muu“. Kirje „millest müüdud“ hõlmab selliste lepingute tinglikke väärtuseid (täitmishind), mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu (optsiooni kirjutaja) vastaspooltel (optsiooni valdajad) on õigus optsiooni kasutada, ning krediidiriski tuletisinstrumentidega seotud kirjete puhul selliste lepingute tinglikke väärtusi, milles krediidiasutus või investeerimisühing (krediidiriski kaitse müüja) on müünud (annab) oma vastaspooltele (krediidiriski kaitse ostjad) kaitset.

136.

Tehingute jaotamine kirjete „börsiväline“ ja „reguleeritud turg“ alla põhineb sellise turu laadil, kus tehing tehakse, ja mitte sellel, kas selle tehingu puhul on olemas kliirimiskohustus. „Reguleeritud turg“ on reguleeritud turg kapitalinõuete määruse artikli 4 punkti 92 tähenduses. Seepärast peab aruandev üksus juhul, kui ta sõlmib tuletislepingu börsivälisel turul, kus keskne kliirimine on kohustuslik, liigitama tuletislepingu kirje „börsiväline“, mitte kirje „reguleeritud turg“ alla.

10.3. „Majanduslikuks riskimaanduseks“ liigitatud tuletisinstrumendid

137.

Tuletisinstrumendid, mida hoitakse riskimaanduse eesmärgil, kuid mis ei vasta efektiivsete riskimaandamisinstrumentide nõuetele vastavalt IFRS 9-le, IAS 39-le, kui IAS 39-t kohaldatakse riskimaandamise arvestuse eesmärgil, või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohasele raamatupidamistavale, kajastatakse vormis 10 „majandusliku riskimaandusena“. Seda puudutab ka kõiki järgmisi juhte:

(a)	noteerimata omakapitaliinstrumentide riskimaanduseks kasutatavad tuletisinstrumendid, mille puhul võib soetusmaksumus olla õiglase väärtuse asjakohane hinnang;

(b)

krediidituletisinstrumendid, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja kasutatakse kogu sellise finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande esmasel kajastamisel või pärast seda või kajastamise lõpetamisel vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.7;

(c)	tuletisinstrumendid, mis on liigitatud „kauplemiseks hoitavaks“ IFRS 9 lisa A kohaselt või kauplemisel kasutatavateks varadeks BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, kuid mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfelli.

138.

„Majanduslik riskimaandus“ ei hõlma oma arvel kauplemise tuletisinstrumente.

139.

Tuletisinstrumendid, mis vastavad „majandusliku riskimaanduse“ määratlusele, kajastatakse vormis 10 iga riski liigi puhul eraldi.

140.

Krediidituletisinstrumente, mida kasutatakse kogu sellise finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande esmasel kajastamisel või pärast seda või kajastamise lõpetamisel vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.7, kajastatakse vormi 10 vastaval real krediidiriski all. Muud krediidiriski majanduslikud maandused, mille suhtes aruandev üksus ei kohalda IFRS 9 paragrahvi 6.7, kajastatakse eraldi.

10.4. Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa

141.

Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja ka riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse börsivälisel turul, kajastatakse bilansiline väärtus ja tinglik koguväärtus vastaspoolte lõikes, kasutades järgmisi kategooriaid:

(a)	„krediidiasutused“;

(b)	„muud finantssektori äriühingud“;

(c)	„ülejäänud“ ehk kõik muud vastaspooled.

142.

Kõik börsivälised tuletisinstrumendid, sõltumata nendega seotud riski liigist, jaotatakse nende vastaspoolte alusel.

10.5. Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt (11.2)

143.

Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud riskimaanduse tuletisinstrumentide jaotamine riskimaanduse kategooriate lõikes, kajastatakse riskimaanduse tuletisinstrumendid eraldi kategooriates „õiglase väärtuse riskimaandus“, „rahavoogude riskimaandus“, „soetusmaksumuse riskimaandus“„välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus“, „portfelli intressiriskile avatud positsiooni õiglase väärtuse riskimaandus“ ja „portfelli intressiriskile avatud positsiooni rahavoogude riskimaandus“.

144.

Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kohaldatav, osutab „soetusmaksumuse riskimaandus“ riskimaanduse kategooriale, kus riskimaanduse tuletisinstrumenti mõõdetakse üldiselt soetusmaksumuses.

10.6. Kajastatav väärtus riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid (11.3 ja 11.3.1)

145.

Riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid, on kajastatav väärtus kohaldatavate mõõtmiseeskirjade kohane bilansiline väärtus arvestusportfellide puhul, kuhu nad IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kuuluvad. Riskimaandamisinstrumentide puhul, mis ei ole tuletisinstrumendid, ei kajastata tinglikku väärtust.

10.7. Õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavad instrumendid (11.4)

146.

Finantsseisundi aruandes kajastatavate õiglase väärtuse riskimaanduse maandatavate instrumentide bilansiline väärtus jaotatakse maandatavate finantsvarade ja maandatavate finantskohustuste puhul arvestusportfellide ja maandatava riski liikide kaupa. Kui finantsinstrumendi puhul on maandatud mitu riski, kajastatakse instrument riski liigi all, mille all riskimaandamisinstrument vastavalt punktile 129 kajastatakse.

147.

„Riski mikromaandus“ on muu riskimaandus kui portfelli intressiriski maandus vastavalt IAS 39 paragrahvile 89A. Riski mikromaandus hõlmab netopositsioonide riskimaandust vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.6.

148.

„Riski mikromaanduste korrigeerimine“ hõlmab kõiki riski mikromaanduste korrigeerimisi, nagu on määratletud punktis 147.

149.

„Varade/kohustuste bilansilises väärtuses sisalduvad riskimaanduse korrigeerimised“ on maandatavate instrumentide kasumi ja kahjumi summa, millega on korrigeeritud kõnealuste instrumentide bilansilist väärtust ja mida on kajastatud kasumiaruandes. Selliste maandatavate instrumentide riskimaanduse korrigeerimised, mis on õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumendid, kajastatakse vormis 1.3. Kajastamata kindlate kohustuste või nende komponentide riskimaanduse korrigeerimisi ei kajastata.

150.

„Lõpetatud riski mikromaanduste, sh netopositsioonide riskimaanduste muud korrigeerimised“ hõlmavad riskimaanduse korrigeerimisi, mis riskimaanduse lõpetamise ja maandatavate instrumentide maandamise kasumi ja kahjumiga korrigeerimise lõpetamise järel tuleb amortiseerida kasumisse või kahjumisse amortiseeritud soetusväärtuses mõõdetavate maandatavate instrumentide efektiivse intressimäära ümberarvutamise kaudu või summasse, mis kajastab õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud maandatavate instrumentide varem kajastatud riskimaanduse kogukasumit või -kahjumit.

151.

Kui finantsvarade või finantskohustuste rühma, sealhulgas netopositsiooni moodustavate finantsvarade või finantskohustuste rühm, võib käsitada maandatava instrumendina, kajastatakse sellesse rühma kuuluvaid finantsvarasid ja finantskohustusi bilansilises brutoväärtuses enne rühma kuuluvate instrumentide tasaarvestamist kirje „netopositsiooni riskimaanduses sisalduvad varad või kohustused (enne tasaarvestust)“ all.

152.

„Portfelli intressiriski maandamisel maandatavad instrumendid“ hõlmab finantsvarade või finantskohustuste portfelli intressiriski õiglase väärtuse riskimaandusega hõlmatud finantsvarasid ja finantskohustusi. Kõnealuseid finantsinstrumente kajastatakse bilansilises brutoväärtuses enne portfelli kuuluvate instrumentide tasaarvestamist.

11. MUUTUSED KREDIIDIKAHJU ALLAHINDLUSTES JA ERALDISTES (12)

11.1. Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt (12.0)

153.

Vormis 12.0 esitatakse soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetavate finantsvarade, samuti muu meetodi kohaselt mõõdetavate finantsvarade või omakapitalis kajastatavate õiglases väärtuses mõõdetavate finantsvarade allahindluse konto alg- ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus, kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud kohaldada nende varade suhtes väärtuse langust. Soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam, mõõdetavate varade väärtuse korrigeerimisi vormis 12.0 ei kajastata.

154.

„Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul“ kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netokulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse suurenemised perioodi jooksul ületavad vähenemisi. „Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud“ kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netotulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse vähenemised perioodi jooksul ületavad suurenemisi.

155.

Finantsvarade tagasimaksmisest või müügist tulenevad allahindluse summade muutused kajastatakse kirje „muud korrigeerimised“ all. Mahakandmised kajastatakse vastavalt punktidele 72–74.

11.2. Muutused krediidikahju allahindlustes ja eraldistes IFRSi kohaselt (12.1)

156.

Vormis 12.1 esitatakse amortiseeritud soetusväärtuses ja õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarade allahindluse konto alg- ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus jaotatuna väärtuse languse etappide, instrumentide ja vastaspoolte lõikes.

157.

Selliste bilansiväliste riskipositsioonide eraldised, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, esitatakse väärtuse languse etappide lõikes. Siduvate laenuandmiskohustuste väärtuse langus kajastatakse eraldistena üksnes juhul, kui seda ei käsitleta koos bilansiliste varade väärtuse langusega vastavalt IFRS 9 paragrahvile 7.B8E ja käesoleva osa punktile 108. Muutusi IAS 37 kohaselt mõõtetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide ja IFRS 4 kohaste kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide eraldistes ei kajastata selles vormis, vaid vormis 43. IFRSI 9 kohaselt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud siduvate kohustuste ja finantsgarantiide krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse muutusi ei kajastata selles vormis, vaid kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (–) -netokahjum“ all vastavalt käesoleva osa punktile 50.

158.

Kirjed „millest: kogumipõhiselt mõõdetud allahindlused“ ja „millest: individuaalselt mõõdetud allahindlused“ hõlmavad finantsvarade väärtuse languse kogusumma muutusi, mida on vastavalt mõõdetud kogumipõhiselt või individuaalselt.

159.

„Tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine“ hõlmab tekitatud või omandatud finantsvarade esmasel kajastamisel kajastatud eeldatava kahju suurenemise summat. Sellist allahindluse suurenemist kajastatakse kõnealuste finantsvarade tekitamisele või omandamisele järgneva esimese aruandekuupäeva seisuga. Finantsvarade eeldatava kahju suurenemist või vähenemist pärast kõnealuste varade esmast kajastamist kajastatakse muudes veergudes, nagu see on asjakohane. Tekitatud või omandatud finantsvarad hõlmavad bilansiväliste võetud siduvate kohustuste täitmisest tulenevaid varasid.

160.

„Kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine“ hõlmab selliste ootava kahju muutuste summat, mis tulenevad finantsvarade kajastamise täielikust lõpetamisest aruandeperioodil muudel põhjustel kui mahakandmine, mis hõlmavad üleandmist kolmandatele isikutele või lepinguliste õiguste lõppemist täieliku tagasimaksmise tõttu, kõnealuste finantsvarade müüki või nende ülekandmist muusse arvestusportfelli. Allahindluse muutust kajastatakse selles veerus tagasimaksmisele, müügile või ülekandmisele järgneva esimese aruandekuupäeva seisuga. Bilansiväliste riskipositsioonide puhul hõlmab see kirje ka väärtuse languse vähenemist, mis on tingitud bilansivälise instrumendi muutumisest bilansiliseks varaks.

161.

„Krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)“ hõlmab eeldatava kahju selliste muutuste netosummat aruandeperioodi lõpus, mis on tingitud krediidiriski suurenemisest või vähenemisest alates esmasest kajastamisest, olenemata sellest, kas nende tõttu on finantsvara kantud üle muusse etappi. Selles veerus kajastatakse selline mõju allahindlusele, mis on tingitud finantsvara summa suurenemisest või vähenemisest intressitulu saamise või maksmise tagajärjel. See kirje hõlmab ka eeldatava kahju puhul aja möödumise mõju vastavalt IFRS 9 paragrahvi 5.4.1 punktidele a ja b. Selles veerus kajastatakse ka riskiparameetrite ajakohastamisest või läbivaatamisest tingitud hinnangute muutused ja tulevikku suunatud majandusandmete muutused. Selles veerus kajastatakse eeldatava kahju muutused seoses nõuete osalise tagasimaksmisega osamaksetena, välja arvatud viimane osamakse, mis kajastatakse veerus „kajastamise lõpetamisest tulenev vähenemine“.

162.

Kõik uuenevate nõuetega seotud eeldatava krediidikahju muudatused kajastatakse veerus „krediidiriski muutusest tingitud muutused (neto)“, välja arvatud muutused, mis on seotud mahakandmistega ja krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidikahju hindamise metoodika ajakohastamisega. Uuenevad nõuded on nõuded, mille puhul klientide laekumata ja tasumata saldod võivad kõikuda vastavalt sellele, kuidas nad otsustavad laenu võtta ja tagasi maksta krediidiasutuse või investeerimisühingu kehtestatud limiidi piires.

163.

„Krediidiasutuse või investeerimisühingu hindamismetoodika ajakohastamisest tingitud muutused (neto)“ hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu eeldatava kahju hindamise metoodika sellisest ajakohastamisest tulenevaid muutusi, mis on tingitud olemasolevate väärtuse languse hindamise mudelite muutmisest või uute mudelite kehtestamisest. Metoodika ajakohastamine hõlmab ka uute standardite kasutuselevõtu mõju. Metoodika muudatusi, mille tulemusel muutub vara väärtuse languse etapp, käsitatakse täielikult mudeli muudatustena. Riskiparameetrite ajakohastamisest või läbivaatamisest tingitud hinnangute muutusi ja tulevikku suunatud majandusandmete muutusi selles veerus ei kajastata.

164.

Muudetud varadega seotud eeldatava kahju muudatuste [IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A] kajastamine sõltub muudatuse laadist vastavalt järgmisele:

(a)

kui muudatus tuleneb vara kajastamise osalisest või täielikust lõpetamisest punktis 74 määratletud mahakandmise tõttu, kajastatakse kajastamise lõpetamise mõju eeldatavale kahjule veerus „mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine“ ja mis tahes muu muutmise mõju eeldatavale krediidikahjule muudes asjakohastes veergudes;

(b)

kui muudatus tuleneb vara kajastamise täielikust lõpetamisest muudel põhjustel kui punktis 74 määratletud mahakandmine ja selle asendamisest uue varaga, kajastatakse muudatuse mõju eeldatavale kahjule veerus „muudatused kajastamise lõpetamise tõttu“ muudatuste puhul, mis on tingitud vara kajastamise lõpetamisest, ja veerus „tekitamisest ja omandamisest tulenev suurenemine“ muudatuste puhul, mis on tingitud uuesti kajastatud muudetud varast. Kajastamise lõpetamine muudel põhjustel kui mahakandmine hõlmab mahakandmist juhul, kui muudetud vara tingimused on oluliselt muutunud;

(c)	kui muudatus ei tulene kogu muudetud vara või selle osa kajastamise lõpetamisest, kajastatakse selle mõju eeldatavale kahjule veerus „muudatustest ilma kajastamise lõpetamiseta tingitud muutused“.

165.

Mahakandmine kajastatakse vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktidele 72–74 ja järgmisele:

(a)	kui võlainstrumendi kajastamine osaliselt või täielikult lõpetatakse, kuna mõistlike ootuste kohaselt summasid tagasi ei saada, kajastatakse maha kantud summadest tingitud kajastatud kahju allahindluse vähenemine veerus „mahakandmistest tingitud allahindluse konto vähenemine“.

(b)

„Otse kasumiaruandes maha kantud summad“ on aruandeperioodil maha kantud finantsvarade summad, mis ületavad vastavate finantsvarade mis tahes allahindluse kontot kajastamise lõpetamise kuupäeva seisuga. Need hõlmavad kõiki aruandeperioodil maha kantud summasid ja mitte üksnes neid summasid, mille suhtes võetakse veel täitemeetmeid.

166.

„Muud korrigeerimised“ hõlmab kõiki summasid, mida ei ole kajastatud eelnenud veergudes, sealhulgas vahetuskursi erinevustest tingitud eeldatava kahju korrigeerimist, kui see on kooskõlas vahetuskursi mõju kajastamisega vormis 2.

11.3. Ülekandmised väärtuse languse etappide vahel (esitatakse brutosummas) (12.2)

167.

Vormis 12.2 esitatakse finantsvarade puhul selline bilansiline brutoväärtus ja bilansiväliste riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRS 9 kohaseid väärtuse languse nõudeid, selline nimiväärtus, mis on aruandeperioodil üle kantud väärtuse languse etappide vahel.

168.

Kajastatakse üksnes selliste finantsvarade või bilansiväliste riskipositsioonide bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus, mis on aruandekuupäeval muus väärtuse languse etapis, kui nad olid majandusaasta algul või nende esmasel kajastamisel. Bilansiliste riskipositsioonide puhul, mille puhul hõlmab vormis 12.1 esitatud väärtuse langus bilansivälist komponenti [IFRS 9 paragrahv 5.5.20 ja IFRS 7 paragrahv B8E], võetakse arvesse bilansilise ja bilansivälise komponendi etapi muutust.

169.

Majandusaastal toimunud ülekandmiste kajastamisel kajastatakse finantsvarad või bilansivälised riskipositsioonid, mille väärtuse languse etapp on alates majandusaasta algusest või nende esmasest kajastamisest mitu korda muutunud, nii nagu nad oleks väärtuse languse etapist, kus nad olid majandusaasta alguses või nende esmasel kajastamisel, üle viidud väärtuse languse etappi, kus nad on aruandkuupäeva seisuga.

170.

Vormis 12.2 kajastatav bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus on bilansiline brutoväärtus või nimiväärtus aruandekuupäeva seisuga, sõltumata sellest, kas see väärtus oli ülekandmise kuupäeval suurem või väiksem.

12. SAADUD TAGATISED JA GARANTIID (13)

12.1. Tagatiste ja garantiide jaotus laenude ja ettemaksete kaupa (muud kui kauplemiseks hoitavad) (13.1)

171.

Laene ja ettemakseid tagavad tagatised ja garantiid esitatakse sõltumata nende õiguslikust vormist tagatise liigi kaupa: kinnisvaraga tagatud laenud ja muud tagatisega laenud ning saadud finantsgarantiiga tagatud laenud. Laenud ja ettemaksed jaotatakse vastaspoolte ja otstarbe alusel.

172.

Vormis 13.1 kajastatakse „tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta“. Vormi 13.1 veergudes esitatud finantsgarantii ja/või tagatise väärtuste summa ei tohi ületada sellega seotud laenu bilansilist väärtust.

173.

Laenude ja ettemaksete kajastamisel vastavalt pandi liigile kasutatakse järgmisi määratlusi:

(a)

kirje „kinnisvaraga tagatud laenud“ all hõlmab „elamukinnisvara“ laenusid, mis on tagatud elamukinnisvaraga, ja „ärikinnisvara“ laenusid, mis on tagatud muu kui elamukinnisvaraga, sealhulgas kontori- ja äripinnad ning muud liiki ärikinnisvara. See, kas kinnisvaratagatise puhul on tegemist elamu- või ärikinnisvaraga, määratakse kindlaks kapitalinõuete määruse kohaselt;

(b)

„muud tagatisega laenud“ hõlmab „raha [emiteeritud võlainstrumendid]“, kuhu kuuluvad a) laenu tagatiseks antud hoiused aruandvas krediidiasutuses või investeerimisühingus ja b) aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberid, mis on antud laenu tagatiseks. „Ülejäänud“ hõlmab mis tahes kolmandate isikute emiteeritud muude väärtpaberite või muu vara pante;

(c)

„saadud finantsgarantiid“ hõlmab lepinguid, mis vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktile 114 nõuavad garantiiandjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada krediidiasutusele või investeerimisühingule tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele.

174.

Laenude ja ettemaksete puhul, millel on samaaegselt rohkem kui üht liiki tagatis või garantii, jaotatakse tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta, vastavalt tagatise või garantii kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist. Kinnisvaraga tagatud laenude puhul esitatakse kinnisvaratagatis alati esimesena, sõltumata selle kvaliteedist võrreldes muu tagatisega. Kui tagatise või garantii maksimaalne summa, mida saab arvesse võtta ületab kinnisvaratagatise väärtust, jaotatakse selle ülejäänud väärtus muudele tagatise ja garantii liikidele vastavalt selle kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist.

12.2. Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)

175.

See vorm hõlmab sellise tagatise bilansilist väärtust, mis on saadud aruandeperioodi alguse ja lõpu vahel ning mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis.

12.3. Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)

176.

„Tagatise üleminek [materiaalne vara]“ on selle materiaalse vara kumulatiivne bilansiline väärtus, mis on saadud, võttes valdusse tagatise, mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis, võtmata arvesse tagatisi, mis liigitatakse kirjel „materiaalsed põhivarad“.

13. ÕIGLASE VÄÄRTUSE HIERARHIA: ÕIGLASES VÄÄRTUSES FINANTSINSTRUMENDID (14)

177.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad õiglases väärtuses mõõdetud finantsinstrumentide väärtuse vastavalt IFRS 13 punktis 72 sätestatud hierarhiale. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt nõutakse õiglases väärtuses mõõdetud varade jaotamist erinevate õiglase väärtuse tasemete vahel, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siseriikliku GAAPi kohaselt ka selle vormi.

178.

„Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul“ hõlmab kahjumit või kasumit, mis tuleneb aruandekuupäeval jätkuvalt olemasolevate instrumentide uuesti mõõtmistest perioodi jooksul IFRS 9, IFRS 13 või siseriikliku GAAPi kohaselt, kui see on kohaldatav. Need kahjumid ja kasumid kajastatakse nagu kasumiaruandesse kaasamiseks, või kui see on asjakohane, nagu koondkasumiaruandesse kaasamiseks; seega kajastatakse need summad enne maksustamist.

179.

„Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist“ sisaldab instrumentide uuesti mõõtmiste tulemusena saadud kasumite või kahjumite summat, mis on akumuleerunud alates esialgsest kirjendamisest kuni aruandekuupäevani.

14. KAJASTAMISE LÕPETAMINE JA ÜLEKANTUD FINANTSVARADEGA SEOTUD FINANTSKOHUSTUSED (15)

180.

Vorm 15 sisaldab teavet ülekantud finantsvarade kohta, millest osa või kõigi kajastamist ei saa lõpetada, ning finantsvarade kohta, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused.

181.

Nende varadega seotud kohustused kajastatakse vastavalt portfellile, milles seotud ülekantud finantsvarad olid kajastatud aktiva poolel, ning mitte vastavalt portfellile, milles need olid kajastatud passiva poolel.

182.

Veerg „summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil“ hõlmab nende finantsvarade bilansilist väärtust, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse eesmärgil, kuid mille kajastamine on lõpetatud usaldatavusnõuete kohaldamise eesmärgil, kuna krediidiasutus või investeerimisühing käsitab neid kapitali arvestamise eesmärgil väärtpaberistamise positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 109, 243 ja 244.

183.

„Repolepingud“ („repod“) on tehingud, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Ka tehinguid, millega kantakse rahalise tagatise eest ajutiselt üle kuld, käsitatakse kui „repolepingud“ („repod“). Rahasummad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja“) üle kantud finantsvarade eest, liigitatakse kirjele „repolepingud“ juhul, kui pöördtehing on siduv kohustus, mitte ainult võimalus. Repolepingud hõlmavad ka repo-tüüpi tehinguid, mille hulka võivad kuuluda järgmised summad:

(a)	summad, mis on saadud kolmandale isikule rahalise tagatise vastu väärtpaberite laenuks andmise vormis ajutiselt üle kantud väärtpaberite eest;

(b)	summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite eest.

184.

Kirjed „repolepingud“ („repod“) ja „pöördrepolaenud“ („pöördrepod“) hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud või väljalaenatud raha.

185.

Kui üle kantud finantsvarade kajastamine on lõpetatud, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtpaberistamise tehingus selle kirjega seoses saadud kasumit (kahjumit) kasumiaruandes vastavalt sellele arvestusportfellile, millesse finantsvarad kuulusid enne, kui nende kajastamine lõpetati.

15. KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (16)

186.

Kasumiaruande teatavate kirjete puhul esitatakse kasumi (või tulude) ja kahjumi (või kulude) täiendav jaotus.

15.1. Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)

187.

Intressitulu jaotatakse vastavalt mõlemale järgmisele:

(a)	finants- ja muude varade intressitulu;

(b)	negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressitulu.

188.

Intressikulu jaotatakse vastavalt mõlemale järgmisele:

(a)	finants- ja muude kohustuste intressikulu;

(b)	negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressikulu.

189.

Finantsvarade ja negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intressitulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete, samuti hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude negatiivse efektiivse intressimääraga finantskohustuste intresse.

190.

Finantskohustuste ja negatiivse efektiivse intressimääraga finantsvarade intressikulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ja muude finantskohustuste, samuti negatiivse efektiivse intressimääraga võlaväärtpaberite, laenude ja ettemaksete intresse.

191.

Vormi 16.1 eesmärgil käsitatakse lühikesi positsioone muude finantskohustustena. Arvesse võetakse eri portfellide kõik instrumendid, välja arvatud kirjel „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus“ sisalduvad instrumendid, mida ei kasutata intressiriski maandamiseks.

192.

„Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk“ hõlmab riskimaandamisinstrumentide intressitulu ja -kulu, kui maandatavad instrumendid annavad intressitulu.

193.

Puhashinna kasutamise korral sisaldab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intress nende kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentidega seotud summasid, mida saab käsitada majandusliku riskimaandusena, mis on kajastatud intressitulu või -kuluna, et korrigeerida maandatud finantsinstrumentide tulu või kulu majanduslikust seisukohast, kuid mitte arvestuse seisukohast. Sel juhul esitatakse majandusliku riskimaanduse tuletisinstrumentide intressitulu eraldi kauplemisel kasutatavate tuletisinstrumentide intressitulu all. Ajaliselt jaotatud tasusid ja tasakaalustavaid makseid seoses õiglases väärtuses mõõdetud krediidituletisinstrumentidega, mida kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, kajastatakse samuti kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intressi all.

194.

IFRSi kohaselt tähendab „millest: langenud väärtusega finantsvaradest saadud intressitulu“ krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvaradest (sealhulgas ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega finantsvara) saadud intressitulu. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab see sellise vara intressitulu, mille väärtust on vähendatud krediidiriskiga seotud üldise või spetsiifilise allahindluse kaudu.

15.2. Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)

195.

Kasumid ja kahjumid, mis on tulenenud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, jaotatakse finantsinstrumendi liikide ja arvestusportfellide kaupa. Ige kirje puhul esitatakse realiseeritud puhaskasum või -kahjum, mis tuleneb tehingust, mille kajastamine on lõpetatud. Netosumma kajastab realiseeritud kasumite ja realiseeritud kahjumite vahet.

196.

Vormis 16.2 esitatakse IFRSi kohaselt amortiseeritud soetusväärtuses kajastatud finantsvarad ja -kohustused ning õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse vormis 16.2 finantsvarad, mida mõõdetakse soetusmaksumusepõhisel meetodil, õiglases väärtuses omakapitalis ja muudel mõõtmismeetoditel, nt soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kauplemiseks hoitavateks liigitatud finantsinstrumentidest tulenevaid kahjumeid ja kasumeid selles vormis ei kajastata, olenemata nende instrumentide suhtes kohaldatavatest hindamiseeskirjadest.

15.3. Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide kaupa (16.3)

197.

Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liigi alusel; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).

198.

Kauplemisest tulenevad kasumid ja kahjumid peavad hõlmama hetketurul välisvaluutaga kauplemisest (v.a välisvaluuta rahatähtede ja müntide vahetus) tulenevaid kasumeid ja kahjumeid. Väärismetallidega kauplemisest või nende kajastamise lõpetamisest ja uuesti mõõtmisest tulenevaid kasumeid ja kahjumeid ei kajastata kauplemisest tulenevate kasumite ja kahjumite all, vaid kirjete „Muud tegevustulud“ või „Muud tegevuskulud“ all vastavalt käesoleva osa punktile 316.

199.

Kirje „millest: majanduslikud riskimaandused õiglase väärtuse võimaluse kasutamisega“ hõlmab üksnes kasumit ja kahjumit krediidituletisinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks vastavalt IFRSile 9.6.7. Kasum ja kahjum, mis tuleneb finantsvarade ümberliigitamisest amortiseeritud soetusväärtuses kajastatavast arvestusportfellist õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavasse arvestusportfelli või portfelli „kauplemiseks hoitavad“ [IFRS 9 paragrahv 5.6.2], esitatakse kirje „millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum“ all.

15.4. Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide kaupa (16.4)

200.

Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja finantskohustustest, jaotatakse ka riski liigi alusel; jaotuse iga kirje on riskipositsiooniga, sealhulgas seotud tuletisinstrumendid, seotud alusriski (intressimäär, aktsiad, välisvaluuta, krediit, kaup ja muu) realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Vahetuskursi erinevustest tulenevad kasumid ja kahjumid esitatakse kirjel, millel esitatakse vahetatud instrumendist tulenevad ülejäänud kasumid ja kahjumid. Finantsvaradest ja finantskohustustest (välja arvatud tuletisinstrumendid) tulenev kasum ja kahjum kajastatakse riskikategooriates järgmiselt:

(a)	intressimäär: sealhulgas laenude ja ettemaksete, hoiuste ja võlaväärtpaberitega (hoitavad või emiteeritud) seotud kauplemine;

(b)	omakapitaliinstrumendid: sealhulgas aktsiatega, eurofondide noteeringute ja muude omakapitaliinstrumentidega seotud kauplemine;

(c)	välisvaluutatehingud: sealhulgas tehingud üksnes välisvaluutaga;

(d)	krediidirisk: sealhulgas krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjadega seotud kauplemine;

(e)	kaubad: see kirje hõlmab ainult tuletisinstrumente, sest kauplemise eesmärgil hoitavatest kaupadest tulenevat kasumit ja kahjumit tuleb kajastada kirjete „Muud tegevustulud“ või „Muud tegevuskulud“ all vastavalt käesoleva osa punktile 316.

(f)	muud: kaasa arvatud kauplemine finantsinstrumentidega, mida ei saa liigitada muudesse jaotistesse.

15.5. Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum instrumentide kaupa (16.4.1)

201.

Kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev kasum või kahjum esitatakse instrumendi liikide lõikes; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid).

202.

Kasum ja kahjum, mis tuleneb finantsvarade ümberliigitamisest amortiseeritud soetusväärtuses kajastatavast arvestusportfellist kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavate finantsvarade arvestusportfelli [IFRS 9 paragrahv 5.6.2], esitatakse kirje „millest: amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade ümberliigitamisest tulenev kasum ja kahjum“ all.

15.6. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide kaupa (16.5)

203.

Kahjum ja kasum, mis tuleneb õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest, esitatakse instrumendi liikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad realiseeritud ja realiseerimata netokasumi ja -kahjumi ning perioodi jooksul krediidiriski (laenuandja või emitendi enda krediidirisk) muutustest tingitud finantskohustuste õiglase väärtuse muutuse summa, kui enda krediidiriski ei kajastata läbi muu koondkasumi.

204.

Kui õiglases väärtuses mõõdetavat krediidituletisinstrumenti kasutatakse sellel juhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kogu finantsinstrumendi või selle osa krediidiriski juhtimiseks, esitatakse finantsinstrumendi kajastamisest tulenev kasum või kahjum kirje „millest: riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamisest tulenev netokasum või (–) netokahjum“ all. Kõnealuste finantsinstrumentide õiglase väärtuse hilisemast muutusest tulenev kasum või kahjum esitatakse kirje „millest: netokasum või (–) netokahjum pärast riskimaanduse eesmärgil õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste kajastamist“ all.

15.7. Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)

205.

Riskimaandamise arvestuse kogu kasum ja kahjum, välja arvatud intressitulu või -kulu puhashinna kasutamise korral, esitatakse riskimaandamise arvestuse liikide kaupa: õiglase väärtuse riskimaandus, rahavoo riskimaandus ning välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus. Õiglase väärtuse riskimaandusega seotud kasum ja kahjum esitatakse riskimaandamisinstrumendi ja maandatava instrumendi kaupa. Riskimaandamisinstrumentide kasum ja kahjum ei hõlma selliste riskimaandamisinstrumentide elementidega seotud kasumit ja kahjumit, mida ei kajastata riskimaandamisinstrumentidena vastavalt IFRS 9 paragrahvile 6.2.4. Need kajastamata riskimaandamisinstrumendid kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktile 60. Riskimaandamise arvestuse kasum ja kahjum hõlmab ka tasaarvestatavate riskipositsioonidega kirjerühmade riskimaanduse (netopositsioonide riskimaandus) kasumit ja kahjumit.

206.

„Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis tulenevad maandatud riskist“ hõlmab ka maandatavate instrumentidega seotud kasumit ja kahjumit, kui need instrumendid on vastavalt IFRS 9 paragrahvile 4.1.2A [IFRS 9 paragrahv 6.5.8] õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud võlainstrumendid.

207.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse selles vormis andmed riskimaanduse liikide kaupa, tingimusel et see on kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisnõuetega.

15.8. Mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)

208.

„Lisandumine“ kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netokulu. „Tühistamine“ kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hindamise tulemusena netotulu.

16. RAAMATUPIDAMISARVESTUSEKOHASE JA KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE KOHASE KONSOLIDEERIMISE KOOSKÕLASTAV VÕRDLEMINE (17)

209.

„Raamatupidamisarvestusekohane konsolideerimine“ hõlmab varade, kohustuste ja omakapitali bilansilist väärtust ning ka bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtusi, mis on esitatud vastavalt raamatupidamisarvestusekohasele konsolideerimisele; see tähendab, et konsolideerimine hõlmab kindlustusandjatest ja finantssektorivälistest äriühingutest tütarettevõtjaid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui oma finantsaruannete puhul.

210.

Selle vormi kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ ei hõlma tütarettevõtjaid, kuna raamatupidamisarvestusekohasel konsolideerimisel on kõik tütarettevõtjad täielikult konsolideeritud.

211.

Kirje „edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad“ hõlmab nii ülekantud edasikindlustuslepingute kohaseid varasid ning, juhul kui neid on, ka varasid, mis on seotud sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega.

212.

Kirje „kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused“ hõlmab sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohaseid kohustusi.

17. VIIVISNÕUDED (18)

213.

Vormi 18 puhul on viivisnõuded need nõuded, mis vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:

(a)	olulised nõuded, mille tasumise tähtaega on ületatud üle 90 päeva;

(b)	hinnangu kohaselt ei tasu võlgnik tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, kui tagatist ei realiseerita, hoolimata mis tahes tähtaja ületanud summa olemasolust või sellest, mitu päeva see on ületanud tähtaega.

214.

Nõude liigitamist viivisnõudeks kohaldatakse hoolimata sellest, kas nõue on regulatiivsel eesmärgil vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses või raamatupidamisarvestuslikul eesmärgil kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega.

215.

Nõudeid, mida kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt käsitatakse olevat makseviivituses, ja nõudeid, mis kohaldatava raamatupidamistava kohaselt on langenud väärtusega, käsitatakse alati viivisnõuetena. IFRSi kohaselt on vormi 18 puhul langenud väärtusega nõuded sellised nõuded, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp), sealhulgas ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega varad. Muudesse väärtuse languse etappidesse kui 3. etapp kuuluvaid nõudeid käsitatakse viivisnõuetena, kui need vastavad viivisnõuete kriteeriumidele.

216.

Nõuded liigitatakse viivisnõuete kategooriasse nende täissummas ja võtmata arvesse ühegi tagatise olemasolu. Olulisust hinnatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

217.

Vormi 18 puhul hõlmavad nõuded kõiki võlainstrumente (võlaväärtpaberid ning laenud ja ettemaksed, mis hõlmavad ka nõudeid keskpankadele ja muid nõudmiseni hoiuseid) ja bilansiväliseid riskipositsioone, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone.

218.

Võlainstrumente kajastatakse järgmistes arvestusportfellides: a) soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud võlainstrumendid, b) õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust ja c) range LOCOMi kohaselt või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes ei kohaldata väärtuse langust, vastavalt käesoleva osa punktis 233 esitatud kriteeriumidele. Iga kategooria esitatakse instrumentide ja vastaspoolte lõikes.

219.

IFRSi ja kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad bilansivälised riskipositsioonid järgmiseid tühistatavaid ja tühistamatuid kirjeid:

(a)	võetud siduvad laenuandmiskohustused;

(b)	antud finantsgarantiid;

(c)	muud võetud siduvad kohustused.

220.

Võlainstrumente, mis on liigitatud IFRS 5 kohaselt müügiks hoitavaks, kajastatakse eraldi.

221.

Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 18 „bilansiline brutoväärtus“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktis 34 määratletule. Bilansiväliste riskipositsioonide puhul kajastatakse nimiväärtus vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktis 118 määratletule.

222.

Vormi 18 puhul on nõue „tähtajaks tasumata“, kui see vastab käesoleva osa punkti 96 kriteeriumidele.

223.

Vormi 18 puhul tähendab „võlgnik“ võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 178 tähenduses.

224.

Siduvat kohustust käsitatakse viivisnõudena nimiväärtuses, kui selle kasutusse võtmise või muu kasutamise korral kaasneksid sellega nõuded, mille puhul võib esineda risk, et neid ei maksta täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata.

225.

Antud finantsgarantiisid käsitatakse viivisnõuetena nimiväärtuses, kui finantsgarantii puhul on risk, et garantii saanud pool realiseerib garantii, sealhulgas eelkõige juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab punktis 213 osutatud kriteeriumidele, mille põhjal seda nõuet käsitatakse viivisnõudena. Kui garantii saanud pool on finantsgarantiilepingu alusel tasumisele kuuluva summa tähtajaks tasumata jätnud, hindab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kas sellest tulenev nõue vastab viivisnõude kriteeriumidele.

226.

Nõuded, mis on liigitatud punkti 213 kohaselt viivisnõueteks, liigitatakse viivisnõueteks kas individuaalselt („tehingupõhiselt“) või konkreetse võlgniku vastu oleva kogunõude põhjal („võlgnikupõhiselt“). Viivisnõuete liigitamisel individuaalselt või konkreetse võlgniku vastu oleva nõudena kasutatakse eri liiki viivisnõuete puhul järgmisi liigitamise põhimõtteid:

(a)	viivisnõuete puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt makseviivituses olevaks, kasutatakse kõnealuses artiklis esitatud liigitust;

(b)	nõuete puhul, mis on liigitatud viivisnõueteks tulenevalt väärtuse langusest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, kasutatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaseid väärtuse languse kajastamise kriteeriume;

(c)	muude viivisnõuete suhtes, mida ei ole liigitatud makseviivituses ega langenud väärtusega olevaks, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 178 sätteid, mis käsitlevad makseviivituses olevaid nõudeid.

227.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku suhtes bilansilisi riskipositsioone, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja kõnealuste tähtajaks tasumata nõuete bilansiline brutoväärtus moodustab rohkem kui 20 % kõigi asjaomase võlgniku suhtes olevate bilansiliste riskipositsioonide bilansilisest brutoväärtusest, käsitatakse kõiki asjaomase võlgniku suhtes olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid riskipositsioone viivisnõuetena. Kui võlgnik kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata vajadust käsitada viivisnõuetena ka konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste suhtes olevaid riskipositsioone, kui neid juba ei käsitata olevat langenud väärtusega või makseviivituses vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, välja arvatud riskipositsioone, mis on seotud eraldiseisvate vaidlustega, mis ei ole seotud vastaspoole maksevõimega.

228.

Nõudeid ei käsitata enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)	nõue vastab väljumiskriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega ja makseviivituses olevana vastavalt kohaldatava raamatupidamistavale ja kapitalinõuete määruse artiklile 178 liigitamise lõpetamiseks;

(b)	võlgniku olukord on paranenud niivõrd, et tõenäoliselt tehakse tagasimakse täies mahus vastavalt algsetele või vajaduse korral muudetud tingimustele;

(c)	võlgnikul ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva.

229.

Nõuet liigitatakse viivisnõudeks seni, kuni käesoleva lisa käesoleva osa punkti 228 alapunktide a, b ja c tingimused ei ole täidetud, isegi kui nõue vastab juba viivisnõudena liigitamise lõpetamise kriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega või makseviivituses olevana liigitamiseks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

230.

Viivisnõude liigitamine IFRS 5 kohaseks müügiks hoitavaks põhivaraks ei lõpeta selle liigitamist viivisnõudeks.

231.

Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamine viivisnõuete suhtes ei lõpeta nõuete käsitamist viivisnõuetena. Kui viivisnõuete suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu osutatud punktis 262, ei käsitata neid nõudeid enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)	krediidiasutus või investeerimisühing ei käsita nõudeid langenud väärtusega või makseviivituses olevana vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale ja kapitalinõuete määruse artiklile 178;

(b)	on möödunud aasta kas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamisest või nõuete liigitamisest viivisnõueteks, olenevalt sellest kumb toimus hiljem;

(c)

pärast makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist ei ole ühtegi tähtajaks tasumata summat ega kahtlust seoses nõude täieliku tagasimaksmisega vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist. Kahtluste puudumine tehakse kindlaks pärast seda, kui krediidiasutus või investeerimisühing on analüüsinud võlgniku finantsseisundit. Kahtlused võidakse lugeda lõppenuks, kui võlgnik on tasunud (oma korrapäraste maksete kaudu vastavalt tingimustele, mida kohaldatakse pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist) kokku summa, mis on võrdne summaga, mis eelnevalt oli tähtajaks tasumata (kui oli tähtajaks tasumata summasid) või mis on maha kantud (kui tähtajaks tasumata summasid ei olnud) makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete alusel, või kui võlgnik on muul viisil tõendanud oma suutlikkust täita pärast makseraskuste tõttu restruktureerimist kohaldatavaid tingimusi.

Punktides a, b ja c osutatud konkreetseid väljumistingimusi kohaldatakse lisaks kriteeriumidele, mida aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad langenud väärtusega ja makseviivituses olevate nõuete suhtes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178.

232.

Kui käesoleva lisa käesoleva osa punktis 231 osutatud tingimused ei ole kõnealuse punkti alapunktis b osutatud üheaastase perioodi lõpus täidetud, jätkatakse nõude käsitamist makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõudena kuni kõigi tingimuste täitmiseni. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis.

233.

Käesoleva lisa 1. osa punktis 15 loetletud IFRSi kohaseid arvestusportfelle ja käesoleva lisa 1. osa punktis 16 loetletud kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaseid arvestusportfelle kajastatakse vormis 18 järgmiselt:

„soetusmaksumuses või amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud võlainstrumendid“ hõlmab järgmiste kirjete alla kuuluvaid võlainstrumente:

i)	„amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad“ (IFRS);

ii)	„soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, sealhulgas mõõduka LOCOMi kohaselt mõõdetud võlainstrumendid (BADil põhinev siseriiklik GAAP);

iii)	„muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, välja arvatud range LOCOMi kohaselt mõõdetud võlainstrumendid (BADil põhinev siseriiklik GAAP);

„õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust“ hõlmab järgmiste kirjete alla kuuluvaid võlainstrumente:

i)	„õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad“ (IFRS);

ii)

„omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, kui sellesse mõõtmiskategooriasse kuuluvate instrumentide suhtes saab BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohase raamatupidamistava kohaselt kohaldada väärtuse langust;

„range LOCOMi kohaselt või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või omakapitalis kajastatud võlainstrumendid, mille suhtes ei kohaldata väärtuse langust“ hõlmab järgmiste kirjete alla kuuluvaid võlainstrumente:

i)	„kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel“ (IFRS);

ii)	„finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ (IFRS);

iii)	„õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ (BADil põhinev siseriiklik GAAP);

iv)	„muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, kui võlainstrumente mõõdetakse range LOCOMi kohaselt (BADil põhinev siseriiklik GAAP);

„omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“, kui sellesse mõõtmiskategooriasse kuuluvate võlainstrumentide suhtes ei saa BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohase raamatupidamistava kohaselt kohaldada väärtuse langust.

234.

Kui IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt on ette nähtud siduvate kohustuste kajastamine õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse kõigi varade bilansiline väärtus, mis tuleneb õiglases väärtuses kajastamisest ja mõõtmisest, kirje „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ (IFRS) või kirje „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid“ (BADil põhinev siseriiklik GAAP) all. Ühegi sellise kohustuse bilansilist väärtust, mis tuleneb sellisest kajastamisest, vormis F18 ei kajastata. Kõigi selliste siduvate kohustuste tinglik väärtus, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse vormis 9.

235.

Tähtajaks tasumata nõuded kajastatakse nende kogusummas nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete kategooriates eraldi, nagu määratletud käesoleva osa punktis 96. Nõudeid, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja mis ei ole olulised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, kajastatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuetena kirje „tasumise tähtaega ületatud > 30 päeva <= 90 päeva“ all.

236.

Viivisnõuded kajastatakse jaotatuna tähtaja ületamise ajavahemikesse. Nõudeid, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mis on siiski määratletud kui viivisnõuded tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, kajastatakse selleks ettenähtud veerus. Nõuded, mille puhul on tegu nii tähtaja ületanud summadega kui ka tõenäosusega, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, jaotatakse tähtaja ületamise ajavahemikesse vastavalt sellele, mitu päeva on tähtaega ületatud.

237.

Järgmised nõuded esitatakse eraldi veergudes:

(a)

nõuded, mida käsitatakse olevat langenud väärtusega vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale; IFRSi kohaselt esitatakse selles veerus selliste varade väärtus, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud (3. etapp), sealhulgas ostetud või tekitatud krediidiriski tõttu langenud väärtusega varade väärtus;

(b)	nõuded, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

238.

Kirje „varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised“ all esitatakse andmed vastavalt käesoleva osa punktidele 11, 69–71, 106 ja 110.

239.

Teave seoses viivisnõuetega hoitavate tagatiste ja saadud garantiide koha esitatakse eraldi. Saadud tagatiste ja saadud garantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas käesoleva osa punktidega 172 ja 174. Nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks on seotud nõude bilansiline väärtus või nimiväärtus.

18. MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUDED (19)

240.

Vormi 19 puhul on makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded võlalepingud, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad järelandemiste tegemist võlgniku suhtes, kel on raskusi või tekkimas raskused oma siduvate finantskohustuste täitmisel (edaspidi „finantsraskused“).

241.

Vormi 19 puhul võib järelandmisega laenuandja jaoks kaasneda kahju ja järeleandmine osutab ühele järgmistest tegevustest:

(a)	lepingu selliste varasemate tingimuste muutmine, mille puhul leitakse, et võlgnik ei ole võimeline neid täitma oma finantsraskuste tõttu (probleemne võlg), mis põhjustab võla teenindamise ebapiisava suutlikkuse, ja neid muudatusi ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes;

(b)	probleemse võlalepingu täielik või osaline refinantseerimine, mida ei oleks tehtud, kui võlgnik ei oleks finantsraskustes.

242.

Tõendid järelandmise kohta hõlmavad vähemalt ühte järgmistest:

(a)	muudetud lepingutingimuste ja varasemate lepingutingimuste erinevus, mis on võlgniku kasuks;

(b)	muudetud lepingusse soodsamate tingimuste lisamine, kui need tingimused, mida oleks pakutud sarnase riskiprofiiliga muudele võlgnikele sama krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt samal ajal.

243.

Selliste klauslite kasutamist, mis juhul, kui võlgnik kasutab neid kaalutlusõiguse alusel, võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi (edaspidi „lepingus sisalduvad makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslid“), käsitatakse järeleandmisena juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kiidab nende klauslite kasutamise heaks ning järeldab, et võlgnikul on finantsraskused.

244.

III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „refinantseerimine“ võlalepingute kasutamist, et tagada selliste muude võlalepingute täielik või osaline tasumine, mille kehtivaid tingimusi võlgnik ei suuda täita.

245.

Vormi 19 puhul hõlmab „võlgnik“ kõiki võlgniku konsolideerimisgruppi kuuluvaid juriidilisi isikuid, kes on kaasatud raamatupidamisarvestusekohasesse konsolideerimisse, ja füüsilisi isikuid, kellel on selle grupi üle kontroll.

246.

Vormi 19 puhul hõlmab „võlg“ laene ja ettemakseid (mis hõlmavad ka nõudeid keskpankadele ja muid nõudmiseni hoiuseid), võlaväärtpabereid ning võetud tühistatavaid ja tühistamatuid siduvaid laenuandmiskohustusi, sealhulgas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaid laenuandmiskohustusi, mis on aruandekuupäeva seisuga varad. „Võlg“ ei hõlma kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone.

247.

„Võlg“ hõlmab ka laene ja ettemakseid ning võlaväärtpabereid, mis on liigitatud põhivaraks ja müügigruppideks, mis IFRS 5 kohaselt on liigitatud müügiks hoitavateks.

248.

Vormi 19 puhul on mõistel „nõue“ sama tähendus nagu mõistel „võlg“ käesoleva osa punktis 247.

249.

250.

Vormi 19 puhul tähendab „krediidiasutus või investeerimisühing“ seda krediidiasutust või investeerimisühingut, kes rakendas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

251.

„Võla“ puhul kajastatakse vormis 19 „bilansiline brutoväärtus“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktis 34 määratletule. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul, mis on bilansivälised riskipositsioonid, kajastatakse nimiväärtus vastavalt käesoleva lisa käesoleva osa punktis 118 määratletule.

252.

Nõudeid käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui on tehtud järeleandmine, olenemata sellest, kas mõni summa on tähtajaks tasumata või kas nõuded on liigitatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega olevaks või vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses olevaks. Nõudeid ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui võlgnik ei ole finantsraskustes. IFRSi kohaselt käsitatakse muudetud finantsvara [IFRS 9 paragrahv 5.4.3 ja lisa A] makseraskuste tõttu restruktureerituna, tingimusel et on tehtud käesoleva lisa käesoleva osa punktides 240 ja 241 määratletud järeleandmine, sõltumata finantsvara krediidiriski muutuse muutumise mõjust alates esmase kajastamise kuupäevast Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetena käsitatakse kõike järgmist:

(a)	muudetud leping, mis on liigitatud viivisnõudeks enne muudatust või oleks liigitatud viivisnõudeks juhul, kui muudatust ei oleks tehtud;

(b)	lepingusse tehtud muudatus sisaldab võla osalist või täielikku tühistamist võla mahakandmise kaudu;

(c)	krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgniku puhul, kelle vastu on viivisnõuded või kelle vastu oleks viivisnõuded, kui kõnealuseid klausleid ei kasutataks;

(d)

samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli viivisnõue või mis ilma refinantseerimiseta oleks liigitatud viivisnõudeks.

253.

Muudatust, mis hõlmab tagasimakseid, mis on tehtud tagatise enda valdusesse võtmisega, käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena, kui muudatus on järeleandmine.

254.

Järgmistel juhtudel on olemas ümberlükatav eeldus, et on toimunud makseraskuste tõttu restruktureerimine:

(a)	muudetud leping oli täies ulatuses või osaliselt tähtajaks tasumata rohkem kui 30 päeva (ilma et see oleks viivisnõue) vähemalt korra kolme kuu jooksul enne selle muutmist või oleks ilma muutmiseta tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata rohkem kui 30 päeva;

(b)

samal ajal või ajaliselt lähedal sellele, kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb järeleandmise täiendava võla puhul, tasus võlgnik sama krediidiasutuse või investeerimisühinguga sõlmitud muu lepingu põhisumma tagasimakse või intressimakse, mis oli refinantseerimisele eelneva kolme kuu jooksul vähemalt korra tähtajaks osaliselt või täielikult tasumata 30 päeva;

(c)	krediidiasutus või investeerimisühing kiidab heaks lepingus sisalduvate makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslite kasutamise võlgnike puhul, kes on ületanud tasumise tähtaega 30 päeva, või võlgnike puhul, kes ületaksid tasumise tähtaega 30 päeva, kui neid klausleid ei kasutataks.

255.

Finantsraskusi hinnatakse võlgniku tasandil, nagu on osutatud punktis 245. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena käsitatakse ainult neid nõudeid, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

256.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded arvatakse viivisnõuete või nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse vastavalt käesoleva osa punktidele 213–224 ja 260. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeks liigitamine lõpetatakse, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

(a)	makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet käsitatakse nõuetekohaselt teenindatavana, sealhulgas juhul, kui see on eemaldatud viivisnõuete kategooriast pärast seda, kui võlgniku finantsseisundi analüüsist nähtus, et see enam ei vastanud tingimustele, mille alusel saaks seda käsitada viivisnõudena;

(b)	möödunud on vähemalt kaks aastat alates kuupäevast, mil makseraskuste tõttu restruktureeritud nõue käsitati olevat nõuetekohaselt teenindatav („katseaeg“);

(c)	katseajast vähemalt poole ajal tehti korrapäraselt põhisumma või intressi makseid rohkem kui mittemärkimisväärse kogusumma ulatuses;

(d)	ükski võlgniku vastu olev nõue ei ole katseaja lõpuks rohkem kui 30 päeva üle tähtaja tasumata.

257.

Kui punktis 256 osutatud tingimused ei ole katseaja lõpus täidetud, jätkatakse kuni kõigi tingimuste täitmiseni nõude käsitamist katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudena. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis.

258.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on IFRS 5 kohaselt liigitatud müügiks hoitavaks põhivaraks, liigitatakse jätkuvalt makseraskuste tõttu restruktureeritud nõueteks.

259.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet võib käsitada nõuetekohaselt teenindatavana alates kuupäevast, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

(a)	kõnealuste meetmete rakendamine ei ole põhjustanud nõude liigitamist viivisnõudeks;

(b)	nõuet ei käsitatud viivisnõudena kuupäeval, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

260.

Kui katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõude suhtes, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, rakendatakse täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid või nõude tasumise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva, liigitatakse see viivisnõudeks.

261.

Kirje „nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid“ hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis ei vasta viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriasse. Nõuetekohaselt teenindatav makseraskuste tõttu restruktureeritud nõue on katseajal vastavalt punktile 256, muu hulgas ka siis, kui kohaldatakse punkti 259. Katseajal olevaid nõuetekohaselt teenindatavaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on viivisnõuete kategooriast eemaldatud, kajastatakse eraldi nõuetekohaselt teenindatavate nõuete hulgas, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, veerus „millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on eemaldatud viivisnõuete kategooriast“.

262.

Kirje „viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid“ hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele ja need arvatakse viivisnõuete kategooriasse. Kõnealused viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, hõlmavad järgmist:

(a)	nõuded, mis on muutunud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamise tulemusena viivisnõueteks;

(b)	nõuded, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete rakendamist viivisnõuded;

(c)	makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mis on nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kategooriast eemaldatud, sealhulgas punkti 260 kohaldamisel ümberliigitatud nõuded.

263.

Kui makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid laiendatakse nõuetele, mis olid enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete laiendamist viivisnõuded, esitatakse kõnealuste makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa eraldi veerus „millest: enne makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid tekkinud viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine“.

264.

Järgmised viivisnõuded, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, esitatakse eraldi veergudes:

(a)

(b)	nõuded, mida käsitatakse makseviivituses olevana vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

265.

Veerg „Refinantseerimine“ sisaldab makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena käsitatava refinantseerimise tehingu osana sõlmitud uue lepingu („võla refinantseerimine“) bilansilist brutoväärtust ning vana, tagasimakstud lepingu bilansilist brutoväärtust, mis ikka veel kuulub tasumisele.

266.

Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mille puhul on kasutatud muudatuste tegemise ja refinantseerimise kombinatsiooni, liigitatakse veergu „Instrumendid, mille tingimusi on muudetud“ või veergu „Refinantseerimine“, vastavalt sellele, millisel meetmel oli suurem mõju rahavoogudele. Pankade puuli poolt refinantseerimist kajastatakse veerus „Refinantseerimine“ kogu summas, milles aruandev krediidiasutus või investeerimisühing refinantseeris võlga või milles refinantseeritud võlg ikka veel aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasumisele kuulub. Mitme võla struktureerimist uueks võlaks kajastatakse muudatusena, välja arvatud juhul, kui on olemas ka refinantseerimise tehing, millel on rahavoogudele veelgi suurem mõju. Kui probleemse nõude tingimuste muutmise kaudu toimuva makseraskuste tõttu restruktureerimise tulemusena selle nõude kajastamine lõpetatakse ja kajastatakse uus nõue, käsitatakse seda uut nõuet makseraskuste tõttu restruktureeritud võlana.

267.

268.

Selliste nõuete puhul saadud tagatised ja garantiid, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kajastatakse kõigi nõuete puhul, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, sõltumata sellest, kas need on nõuetekohaselt teenindatavad nõuded või viivisnõuded. Saadud tagatiste ja saadud garantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas käesoleva osa punktidega 172 ja 174. Nii tagatise kui ka garantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks on seotud nõude bilansiline väärtus.

19. GEOGRAAFILINE JAOTUS (20)

269.

Vormi 20 kohane teave esitatakse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis iv kirjeldatud künnise.

19.1. Geograafiline jaotus tegevuse asukoha alusel (20.1–20.3)

270.

Vormides 20.1–20.3 jagunevad tegevused geograafiliselt asukoha järgi: „riigisisesed tegevused“ ja „riigivälised tegevused“. Käesoleva osa puhul tähendab „asukoht“ sellise juriidilise isiku asutamise jurisdiktsiooni, kes on kajastanud asjaomase vara või kohustuse; filiaalide puhul on see nende asukoha jurisdiktsioon. Sel eesmärgil hõlmavad riigisisesed tegevused tegevusi, mis on kajastatud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha liikmesriigis.

19.2. Geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel (20.4–20.7)

271.

Vormid 20.4–20.7 sisaldavad teavet riikide lõikes vahetu vastaspoole asukoha alusel, nagu on määratletud käesoleva lisa 1. osa punktis 43. Esitatud jaotus hõlmab nõudeid või kohustusi iga sellise välisriigi residendi vastu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Nõudeid ja kohustusi rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade vastu ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid“ alla.

272.

„Tuletisinstrumendid“ hõlmavad nii kauplemisel kasutatavaid tuletisinstrumente (sealhulgas majanduslik riskimaandus) kui ka IFRSi ja GAAPi kohaseid riskimaanduse tuletisinstrumente, mida kajastatakse vormides 10 ja 11.

273.

IFRSi kohased kauplemiseks hoitavad varad ja GAAPi kohased kauplemisel kasutatavad varad esitatakse eraldi. Finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, on määratletud käesoleva osa punktis 93. LOCOMi kohaselt mõõdetavaid varasid, mille väärtust on krediidiriski tõttu korrigeeritud, käsitatakse langenud väärtusega varadena.

274.

Vormides 20.4 ja 20.7 kajastatakse „varade väärtuse akumuleeritud langus“ ja „viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“ vastavalt käesoleva osa punktides 69–71 määratletule.

275.

Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 20.4 „bilansiline brutoväärtus“ vastavalt käesoleva lisa 1. osa punktis 34 määratletule. Tuletisinstrumentide ja omakapitaliinstrumentide puhul on kajastatavaks summaks bilansiline väärtus. Veerus „millest: viivisnõuded“ kajastatakse võlainstrumente vastavalt käesoleva lisa punktides 213–232 määratletule. Võla makseraskuste tõttu restruktureerimine hõlmab vormi 19 eesmärgil kõiki võlalepinguid, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu need on määratletud käesoleva osa punktides 240–255.

276.

Vormis 20.5 hõlmab „võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised“ IAS 37 kohaselt mõõtetud eraldisi, IFRS 4 kohaste kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide krediidikahju, võetud siduvate laenuandmiskohustuste ja antud finantsgarantiide eraldisi IFRS 9 kohaste väärtuse languse nõuete kohaldamisel ja võetud siduvate kohustuste ja antud garantiide eraldisi BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt vastavalt käesoleva osa punktile 11.

277.

Vormis 20.7 esitatakse laenud ja ettemaksed, mida ei hoita kauplemise eesmärgil, riikide lõikes NACE koodide kohase klassifikatsiooni alusel. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st jagude tase) alusel. Laenud ja ettemaksed, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust, osutavad samadele portfellidele, millele on osutatud käesoleva osa punktis 93.

20. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: KASUTUSRENDIL OLEVAD VARAD (21)

278.

Käesoleva määruse artikli 9 punkti e kohase künnise arvutamiseks jagatakse materiaalne vara, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on andnud rendile kolmandatele isikutele lepingutega, mida saab käsitada kasutusrendina vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, materiaalse vara kogusummaga.

279.

IFRSi kohaselt kajastatakse varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on kolmandatele isikutele kasutusrendi alusel rendile andnud, mõõtmismeetodite kaupa.

21. VARADE VALITSEMINE, HOIDMINE JA MUUD TEENUSTE OSUTAMISE FUNKTSIOONID (22)

280.

Käesoleva määruse artikli 9 punkti f kohase künnise arvutamisel on „teenus- ja vahendustasude netotulu“ summa kirjete „teenus- ja vahendustasude tulu“ ning „teenus- ja vahendustasude kulu“ vahe absoluutväärtus. Samal eesmärgil on „netointressi“ summa kirjete „intressitulu“ ja „intressikulu“ vahe absoluutväärtus.

21.1. Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste kaupa (22.1)

281.

Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud kajastatakse tegevuse liigi kaupa. IFRSi kohaselt sisaldab see vorm teenus- ja vahendustasude tulu ja kulu, välja arvatud mõlemad järgmised:

(a)	summad, mida võetakse arvesse finantsinstrumentide efektiivse intressimäära arvutamisel [IFRS 7 paragrahvi 20 punkt c];

(b)	summad, mis tulenevad finantsinstrumentidest, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [IFRS 7 paragrahvi 20 punkti c alapunkt i].

282.

Arvesse ei võeta tehingukulusid, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; need kulud on osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise/emiteerimise väärtusest ning amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul kasumisse või kahjumisse, kasutades efektiivset intressimäära [vt IFRS 9 paragrahv 5.1.1].

283.

IFRSi kohaselt kajastatakse tehingukulud, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kirjetel „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum“, „kauplemisel mittekasutatavatest kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest tulenev netokasum või netokahjum“ ja „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum“, sõltuvalt arvestusportfellist, kuhu nad on liigitatud. Need kulud ei ole osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise või emiteerimise väärtusest ning kajastatakse koheselt kasumiaruandes.

284.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teenus- ja vahendustasude tulusid ja kulusid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

(a)	kirje „Väärtpaberid. Emiteerimised“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud sellise väärtpaberiemissiooni algatamises või selliste väärtpaberite emiteerimises osalemise eest, mida ta ise ei ole algatanud või emiteerinud;

(b)	kirje „Väärtpaberid. Ülekandekorraldused“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna ta on klientide nimel võtnud vastu, edastanud ja täitnud väärtpaberite ostu- või müügikorraldusi;

(c)	kirje „Väärtpaberid. Muu“ hõlmab teenus- ja vahendustasusid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud, kuna on osutanud muid teenuseid seoses väärtpaberitega, mille emiteerimist ta ei ole ise algatanud ja mida ta ei ole ise emiteerinud;

(d)	kirje „kliiring ja arveldus“ sisaldab teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osalenud vastaspoole-, kliiringu- ja arveldussüsteemides;

(e)

kirjed „varade valitsemine“, „hoidmine“, „kesksed haldusteenused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele“, „usaldustehingud“ ja „makseteenused“ sisaldavad selliseid teenus- ja vahendustasude tulusid (kulusid), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), kui ta on osutanud kõnealuseid teenuseid;

(f)

kirje „struktureeritud rahastamine“ sisaldab teenus- ja vahendustasusid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on saanud osalemise eest selliste finantsinstrumentide emissiooni algatamises või emiteerimisel, mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tekitatud või emiteeritud väärtpaberid;

(g)

„laenuteeninduse“ tasud sisaldavad tulude poolel teenus- ja vahendustasude tulu, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud laenuteeninduse teenuste osutamise eest, ning kulude poolel teenus- ja vahendustasudest tulenevat kulu, mida krediidiasutus või investeerimisühing on tasunud laenuteeninduse teenuse osutajatele;

(h)	kirjed „võetud siduvad laenuandmiskohustused“ ja „antud finantsgarantiid“ sisaldavad perioodi jooksul tuluna kirjendatud kõnealuste tegevuste eest saadud teenus- ja vahendustasude amortiseeritud summat, mis algselt kirjendati muude kohustustena;

(i)

kirjed „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees“ ja „saadud finantsgarantiid“ sisaldavad teenus- ja vahendustasusid, mida krediidiasutus või investeerimisühing on perioodi jooksul kirjendanud kuluna ja mis tulenevad sellise laenuandmiskohustuse võtnud või finantsgarantii andnud vastaspoole poolt võetud tasudest, mida algselt kajastati muude varadena;

(j)

kirje „muu“ sisaldab ülejäänud teenus- ja vahendustasude tulu (kulu), mis krediidiasutus või investeerimisühing on saanud (tal on tulnud tasuda), näiteks see, mis on tulenenud „muudest siduvatest kohustustest“, valuutavahetusteenustest (nt välismaiste pangatähtede või müntide vahetus) või muude tasupõhiste nõuannete või teenuste osutamisest (saamisest).

21.2. Osutatud teenustega seotud varad (22.2)

285.

Varade valitsemine, hoidmisfunktsioonide ja krediidiasutuse või investeerimisühingu muude osutatud teenustega seotud äritegevus kajastatakse, kasutades järgmisi määratlusi:

(a)

„varade valitsemine“ osutab varadele, mis kuuluvad otseselt klientidele ja mida krediidiasutus või investeerimisühing haldab. „Varade valitsemine“ esitatakse kliendi liigi alusel: ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, pensionifondid, kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid ning muud investeerimisvahendid;

(b)

„hoidmisel olevad varad“ osutab krediidiasutuse või investeerimisühingu osutatavatele kliendi kontol olevate finantsinstrumentide hoidmise ja haldamise teenustele ning deponeerimisega seotud teenustele, nt raha ja tagatiste haldamine. „Hoidmisel olevad varad“ tuleb kajastada selliste klientide liikide kaupa,, kelle vara krediidiasutus või investeerimisühing hoiab, eristades ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid ja teisi. Kirjel „millest: muudele üksustele hoidmiseks antud“ kajastatakse nende hoidmisel olevates varades sisalduvate varade summa, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on tegeliku hoidmise andnud teistele üksustele;

(c)

„kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul“ osutab haldusteenustele, mida krediidiasutus või investeerimisühing osutab ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatele. See hõlmab muu hulgas väärtpaberiregistrite teenuseid; arvestusdokumentide koostamise teenuseid; prospektide, finantsaruannete ja kõigi muude investoritele suunatud dokumentide koostamise teenuseid; teabevahetuse teenuseid, levitades finantsaruandeid ja kõiki muid investoritele suunatud dokumente; emiteerimiste ja tagasivõtmiste teostamise ning investorite registri pidamise teenuseid ning vara puhasväärtuse arvutamise teenuseid;

(d)

„usaldustehingud“ on tegevused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing tegutseb enda nimel, kuid oma klientide eest ja kliendid kannavad riski. Usaldustehingute puhul osutab krediidiasutus või investeerimisühing struktureeritud üksusele sageli teenuseid, näiteks hoidmisel oleva vara halduse teenuseid, või portfellide valitsemist kaalutlusõiguse alusel. Kõik usaldustehingud esitatakse üksnes sellel kirjel sõltumata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing osutab täiendavalt muid teenuseid või mitte;

(e)	„makseteenused“ osutab selliste võlainstrumentidest tulenevate maksete sissenõudmisele klientide nimel, mida ei ole kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ning mida ei ole ta ise välja andnud;

(f)

„klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad“ osutab toodetele, mille on emiteerinud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluvasse gruppi mittekuuluvad üksused ja mille krediidiasutus või investeerimisühing on jaotanud oma olemasolevatele klientidele. See kirje esitatakse toote liigi alusel;

(g)

„osutatud teenustega seotud varade summa“ hõlmab nende õiglases väärtuses kajastatud varade summat, millega krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevus on seotud. Kui õiglane väärtus ei ole kättesaadav, võib kasutada ka muid mõõtmisaluseid, sealhulgas nimiväärtust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing osutab teenuseid sellistele üksustele nagu ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad või pensionifondid, võib asjaomaseid varasid näidata väärtuses, millega need üksused kajastavad need varad enda bilansis. Esitatud summad sisaldavad vajaduse korral kogunenud intressi.

22. OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD ÜKSUSTES (30)

286.

III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „kasutatud likviidsustoetus“ konsolideerimata struktureeritud üksustele antud laenu ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning konsolideerimata struktureeritud üksuste emiteeritud ja krediidiasusutse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite bilansilise väärtuse summat.

287.

„Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum“ hõlmab väärtuse langusest tingitud kahjumit ja mis tahes muud kahjumit, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing aruandeperioodi jooksul seoses konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osalustega kannab.

23. SEOTUD OSAPOOLED (31)

288.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed summade ja/või tehingute kohta, mis on seotud selliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonidega, mille vastaspool on seotud osapool IAS 24 kohaselt.

289.

Arvesse ei võeta usaldatavusnõuete täitmise järelevalve alla kuuluva grupi siseseid tehinguid ja laenujääke. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus „tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused“ need saldod ja tehingud seoses tütarettevõtjatega, mida ei ole elimineeritud kas seepärast, et tütarettevõtjaid ei ole täielikult konsolideeritud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise alusel või seepärast, et vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 19 on tütarettevõtjad jäetud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohaldamisalast välja, kuna nad on ebaolulised, või seepärast, et suuremasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tütarettevõtjad kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtjad, mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tütarettevõtjad. Veerus „sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad“ esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud proportsionaalse konsolideerimise kohaldamisel nende saldode ja tehingute osad, mis on seotud nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühisettevõtjate ja sidusettevõtjatega ja mida ei ole elimineeritud.

23.1. Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)

290.

Kirjel „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees“ esitab krediidiasutus või investeerimisühing summad, mis on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmis- ja muude kohustuste nimiväärtuse ning käesoleva osa punktis 119 määratletud saadud finantsgarantiide maksimaalse väärtuse, mida saab arvesse võtta, nimiväärtuse summa.

291.

„Varade väärtuse akumuleeritud langus ja viivisnõuete krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused“ kajastatakse vastavalt käesoleva osa punktides 69–71 määratletule üksnes viivisnõuete puhul. „Bilansiväliste viivisnõuete eraldised“ hõlmab käesoleva osa punktide 213–239 kohaste viivisnõuete eraldisi, mis on määratletud käesoleva osa punktides 11, 106 ja 111.

23.2. Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)

292.

„Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“ hõlmab kõiki kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega. See kirje sisaldab kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega ning mis on kasumiaruande mõne järgmise kirje osa:

(a)	„kasum või kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest“, kui kajastatakse BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt;

(b)	„kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest“;

(c)	„kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele“;

(d)	„lõpetatud tegevuste kasum või kahjum pärast tulumaksu“.

293.

„Viivisnõuete väärtuse langus või (–) väärtuse languse tühistamine“ hõlmab käesoleva osa punktide 213–239 kohaste viivisnõuete väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on määratletud käesoleva osa punktides 51–53. „Viivisnõuete eraldised või (–) eraldiste tühistamine“ hõlmab käesoleva osa punktide 213–239 kohaste bilansiväliste viivisnõuete eraldisi, mis on määratletud käesoleva osa punktis 50.

24. KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR (40)

294.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad üksikasjaliku teabe aruandekuupäeva seisuga tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta, kes on täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud raamatupidamisarvestusekohase konsolideerimise alusel, samuti üksuste kohta, keda kajastatakse kirje „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“ all vastavalt käesoleva osa punktile 4, sealhulgas selliste üksuste kohta, kus investeeringuid hoitakse müügiks IFRS 5 kohaselt. Andmed esitatakse kõigi üksuste kohta, sõltumata nende tegevusvaldkonnast.

295.

Selles vormis ei kajastata omakapitaliinstrumente, mis ei vasta tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuteks ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu omatavate omaaktsiateks liigitamise kriteeriumidele.

24.1. Konsolideerimisgrupi struktuur: üksuste kaupa (40.1)

296.

Üksuste kaupa esitatakse järgmine teave ning III, IV ja käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi määratlusi:

(a)	„LEI kood“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse LEI koodi; kui investeerimisobjektiks oleval üksusel on LEI kood, märgitakse see;

(b)	„üksuse kood“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse tunnuskoodi. Üksuse kood on rea tunnus ning on vormi 40.1 iga rea puhul kordumatu;

(c)	„üksuse nimi“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse nime;

(d)	„sissearvamise kuupäev“ tähendab kuupäeva, millal investeerimisobjektiks olev üksus hakkas kuuluma konsolideerimisgruppi;

(e)	„investeerimisobjektiks oleva üksuse aktsia- või osakapital“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse emiteeritud kapitali kogusummat aruandekuupäeva seisuga;

(f)	kirjed „investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital“, „investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad“ ning „investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum (või kahjum)“ hõlmavad nende kirjete summasid investeerimisobjektiks oleva üksuse viimases raamatupidamisaruandes;

(g)	„investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik“ tähendab investeerimisobjektiks oleva üksuse asukoha riiki;

(h)	„investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor“ tähendab käesoleva lisa 1. osa punktis 42 määratletud vastaspoole sektorit;

(i)	„NACE kood“ esitatakse investeerimisobjektiks oleva üksuse põhitegevusala alusel. Finantssektoriväliste äriühingute puhul esitatakse NACE koodid esimese eristustaseme (st jagude taseme) alusel; finantssektori äriühingute puhul esitatakse NACE koodid kahe eristustaseme (st osade taseme) alusel;

(j)	„akumuleeritud osalus omakapitalis (%)“ on krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses olevate omandiõiguse instrumentide osakaal aruandekuupäeva seisuga;

(k)	„hääleõigus (%)“ tähendab krediidiasutuse või investeerimisühingu omanduses aruandekuupäeva seisuga olevate omandiõiguse instrumentidega seotud hääleõiguste osakaalu;

(l)	„konsolideerimisgrupi struktuur [suhe]“ osutab kõrgeima tasandi emaettevõtja ja investeerimisobjektis oleva üksuse vahelisele suhtele (aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või ühist kontrolli omav üksus, tütarettevõtja, ühisettevõtja või sidusettevõtja);

(m)	„arvestuslik käsitlus [raamatupidamisgrupp]“ tähendab suhet raamatupidamisarvestusekohase konsolideerimise kohaldamisala kohase arvestusliku käsitlusega (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine, kapitaliosaluse meetod või muu);

(n)	„arvestuslik käsitlus [kapitalinõuete määruse grupp]“ tähendab suhet arvestusliku käsitlusega vastavalt kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kohaldamisalale (täielik konsolideerimine, proportsionaalne konsolideerimine, kapitaliosaluse meetod või muu);

(o)	„bilansiline väärtus“ tähendab summasid, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis selliste investeerimisobjektiks olevate üksuste puhul, kes ei ole täielikult ega proportsionaalselt konsolideeritud;

(p)	„soetusmaksumus“ tähendab investorite makstud summat;

(q)

„investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus“ tähendab firmaväärtuse summat, mis investeerimisobjektiks oleva üksuse kohta on esitatud aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud bilansis kirjetel „firmaväärtus“ või „investeeringud tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse“;

(r)	„nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud“ tähendab hinda aruandekuupäeval; see teave esitatakse ainult noteeritud finantsinstrumentide korral.

24.2. Konsolideerimisgrupi struktuur: instrumentide kaupa (40.2)

297.

Järgmine teave esitatakse eraldi iga instrumendi kohta:

(a)	„väärtpaberi kood“ tähendab väärtpaberi ISIN koodi. Väärtpaberite puhul, millele ei ole ISIN koodi määratud, esitatakse muu kood, mis on väärtpaberi kordumatu tunnus. „Väärtpaberi kood“ ja „valdusettevõtja kood“ moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on vormi 40.2 iga rea puhul kordumatu;

(b)	„valdusettevõtja kood“ on selle üksuse tunnuskood, kes konsolideerimisgrupisiseselt hoiab investeeringut; „valdusettevõtja LEI kood“ on väärtpaberit hoidva ettevõtja LEI kood. Kui valdusettevõtjal on LEI kood, märgitakse see;

(c)	„üksuse kood“, „akumuleeritud osalus omakapitalis (%)“, „bilansiline väärtus“ ning „soetusmaksumus“ on määratletud eespool. Summad vastavad vastava valdusettevõtja hoitavale väärtpaberile.

25. ÕIGLANE VÄÄRTUS (41)

25.1. Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)

298.

Selles vormis esitatakse teave finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta, mis on mõõdetud amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades IFRS 13 paragrahvides 72, 76, 81 ja 86 osutatud õiglase väärtuse hierarhiat. Kui BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt nõutakse õiglases väärtuses mõõdetud varade jaotamist erinevate õiglase väärtuse tasemete vahel, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siseriikliku GAAPi kohaselt ka selle vormi.

25.2. Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)

299.

Selles vormis esitatakse teave õiglase väärtuse võimaluse kasutamise kohta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste puhul.

300.

„Hübriidlepingud“ hõlmab kohustuste puhul nendesse arvestusportfellidesse tervikuna liigitatud hübriidinstrumentide bilansilist väärtust; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid.

301.

„Krediidiriski maandamine“ hõlmab õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsinstrumentide bilansilist väärtust nende krediidiriski maandamisel krediidituletisinstrumentidega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande IFRS 9 paragrahvi 6.7.kohaselt.

26. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: BILANSILINE VÄÄRTUS MÕÕTMISMEETODI ALUSEL (42)

302.

Kirjed „materiaalsed põhivarad“, „kinnisvarainvesteeringud“ ja „muu immateriaalne vara“ kajastatakse vastavalt nende mõõtmisel kasutatud kriteeriumidele.

303.

Kirje „muu immateriaalne vara“ hõlmab kõiki immateriaalseid varasid, välja arvatud firmaväärtus.

27. ERALDISED (43)

304.

See vorm sisaldab kirjel „eraldised“ perioodi alguses ja lõpus esitatud bilansilise väärtuse võrdlust muutuste laadi alusel, välja arvatud IFRS 9 kohaselt mõõdetavad eraldised, mida kajastatakse vormis 12.

305.

„Muud IAS 37 kohaselt mõõdetavad siduvad kohustused ja antud garantiid ning IFRS 4 kohaselt mõõdetud antud garantiid“ hõlmab IAS 37 kohaselt mõõdetavaid eraldisi ja IFRS 4 kohast kindlustuslepingutena käsitatavate finantsgarantiide krediidikahju.

28. KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISEGA SKEEMID JA HÜVITISED TÖÖTAJATELE (44)

306.

Need vormid sisaldavad kogutud teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitisega skeemide kohta. Juhul kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks kindlaksmääratud hüvitisega skeem, esitatakse kõigi skeemide kogusumma.

28.1. Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)

307.

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemide netovarade ja -kohustuste komponente käsitlevas vormis esitatakse nii kõik kindlaksmääratud hüvitiste netokohustuste (-varade) kui ka hüvitise saamise õiguste akumuleeritud nüüdisväärtused [IAS 19 paragrahvi 140 punktid a ja b].

308.

„Kindlaksmääratud hüvitiste netovara“ sisaldab ülejäägi korral ülejääke, mis tuleb kajastada bilansis, kuna nende suhtes ei kohaldata IAS 19 paragrahvis 63 sätestatud piiranguid. Selle kirje summa ja summa, mis on kajastatud memokirjel „varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus“, sisalduvad bilansi kirjel „muud varad“.

28.2. Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)

309.

Muutusi kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes käsitlevas vormis esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste akumuleeritud nüüdisväärtuse algsaldo ja lõppsaldo kooskõlastav võrdlus. IAS 19 paragrahvis 141 loetletud eri komponentidest tulenev mõju perioodi jooksul esitatakse eraldi.

310.

Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste muutuste vormis peab kirje „lõppsaldo [nüüdisväärtus]“ summa olema võrdne kirjega „kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus“.

28.3. Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)

311.

Personalikuludega seotud memokirjete puhul kasutatakse järgmisi määratlusi:

(a)	kirje „pension ja sarnased kulud“ sisaldab summat, mis on perioodi jooksul kajastatud personalikuluna mis tahes töösuhtejärgsete hüvitiste kohustuse puhul (nii kindlaksmääratud sissemaksega skeemid kui ka kindlaksmääratud hüvitistega skeemid), ning sissemakseid sotsiaalkindlustusfondidesse;

(b)	„aktsiapõhised maksed“ hõlmavad summat, mis perioodil on kajastatud kui personalikulud seoses aktsiapõhiste maksetega.

29. KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (45)

29.1. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum või kahjum arvestusportfellide kaupa (45.1)

312.

„Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande“ hõlmab üksnes õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste emitentide enda krediidiriski muutusest tulenevat kasumit ja kahjumit, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on otsustanud kajastada seda muutustega läbi kasumiaruande, sest kajastamine läbi muu koondkasumi tekitaks arvestuse mittevastavuse või suurendaks seda.

29.2. Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)

313.

Kahjum või kasum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest, jaotatakse vara liigi alusel; iga kirje peab sisaldama sellest varast tulenevat kasumit või kahjumit, mille kajastamine on lõpetatud. „Muud varad“ hõlmab muud materiaalset vara, immateriaalset vara ja investeeringuid, mida ei ole kajastatud mujal.

29.3. Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)

314.

Muud tegevustulud ja -kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele: õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse korrigeerimised; kinnisvarainvesteeringuga seotud renditulu ja otsesed tegevuskulud; kasutusrendiga, välja arvatud kinnisvarainvesteeringutega, seotud tulud ja kulud ning ülejäänud tegevustulud ja -kulud.

315.

Kirje „muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent“ hõlmab veerus „tulud“ saadud tulu ning veerus „kulud“ kulusid, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul kui rendileandjal (kapitalinõuete määruse kohaselt „liisinguandja“) tekkisid seoses oma kapitalirenditegevusega, mis ei ole seotud varadega, mis on liigitatud kinnisvarainvesteeringuteks. Kulud, mis tekkisid krediidiasutusele või investeerimisühingule kui rentnikule, kajastatakse kirjel „muud halduskulud“.

316.

Kasum või kahjum, mis tuleneb kulla, muude väärismetallide ja muude kaupade investeeringute kajastamise lõpetamisest ja uuesti mõõtmisest, mis on mõõdetud õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulu, kajastatakse kirjetel „Muud tegevustulud. Muu“ või „Muud tegevuskulud. Muu“.

30. OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (46)

317.

Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse iga omakapitali komponendi puhul perioodi alguse (algsaldo) ja perioodi lõpu (lõppsaldo) bilansilise väärtuse võrdlus.

318.

„Ülekandmised omakapitali komponentide vahel“ hõlmab kõiki omakapitali raames üle kantud summasid, sealhulgas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud kohustuste enda krediidiriskist ja õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse akumuleeritud muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis kantakse kajastamise lõpetamise korral üle muudele omakapitali komponentidele.

3. OSA

RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE

Tabelites 2 ja 3 esitatakse ülevaade neist riskipositsiooni klassidest, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse kohaselt kapitalinõuete arvutamiseks, ja FINREPi tabelites kasutatavatest vastaspoole sektoritest.

Tabel 2

Standardmeetod

Standardmeetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 112)

FINREPi vastaspoole sektorid

Märkused

a)	Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

1)	Keskpangad

2)	Valitsemissektor

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

b)	Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

2)	Valitsemissektor

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

c)	Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

d)	Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

3)	Krediidiasutused

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

e)	Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

2)	Valitsemissektor

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

f)	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

g)	Nõuded äriühingute vastu

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

Jaenõuded

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

i)	Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

j)	Makseviivituses olevad riskipositsioonid

1)	Keskpangad

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

ja)	Eriti suure riskiga seotud kirjed

1)	Keskpangad

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

k)	Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

l)	Väärtpaberistamise positsioonid

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamisega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREPi tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

m)	Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

n)	Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Omakapitaliinstrumendid

Investeeringud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse tuleb liigitada FINREPi aruannetes omakapitaliinstrumentideks, olenemata sellest, kas kapitalinõuete määruse kohaselt on arvessevõtmine lubatud.

o)	Omakapitali investeeringud

Omakapitaliinstrumendid

FINREPi aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

p)	Muud kirjed

Bilansi eri kirjed

FINREPi aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.

Tabel 3

Sisereitingute meetod

Sisereitingute meetodi riskipositsiooni klassid (kapitalinõuete määruse artikkel 147)

FINREPi vastaspoole sektorid

Märkused

a)	Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

1)	Keskpangad

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

b)	Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (st krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning mõnede valitsemissektori üksuste ja mitmepoolsete pankade vastu)

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

c)	Nõuded äriühingute vastu

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

Jaenõuded

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt vahetu vastaspoole laadile

e)	Omakapitali investeeringud

Omakapitaliinstrumendid

FINREPi aruannetes on omakapitali investeeringud jagatud instrumentidena eri finantsvarade kategooriatesse.

f)	Väärtpaberistamise positsioonid

2)	Valitsemissektor

3)	Krediidiasutused

4)	Muud finantssektori äriühingud

5)	Finantssektorivälised äriühingud

6)	Kodumajapidamised

Need riskipositsioonid määratakse FINREPi vastaspoole sektoritele vastavalt väärtpaberistamise positsioonidega seotud riskile. Kui väärtpaberistatud positsioonid on jätkuvalt bilansis kajastatud, on FINREPi tabelites vastaspoole sektoriteks nende positsioonide vahetute vastaspoolte sektorid.

g)	Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Bilansi eri kirjed

FINREPi aruannetes võib muud kirjed kajastada eri varakategooriates.“

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(2) Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(4) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(6) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (K(2003)1422) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).