8.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 177/7

(1)

Kasutamata piiriüleste krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes grupisisese või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisese likviidsete vahendite väljavoolu või sissevoolu soodusmäära, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (2) artiklites 29 ja 34, võib kohaldada üksnes juhul, kui on võetud vajalikke kaitsemeetmeid ja kui pädevad asutused on andnud selleks eelnevalt nõusoleku. Kõnealused kaitsemeetmed on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikes 2 ja artikli 34 lõikes 2 täiendavate objektiivsete kriteeriumidena, mida tuleb täita kõnealuste tehingute puhul. Kõnealuseid kaitsemeetmeid tuleks täpsustada, et selgelt kindlaks määrata nende järgimise tingimused.

(2)

Tuleks tagada, et selliste soodusmäärade kohaldamine ei ohustaks likviidsuse pakkuja likviidsusalast usaldusväärsust ja aitaks likviidsuse saajal tulemuslikult järgida likviidsuskattekordajat. Madalat likviidsusriski profiili peaks tõendama asjaolu, et krediidiasutus järgib likviidsuskattekordajat ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) VII jaotise 2. peatüki III ja IV jao kohaseid mis tahes muid likviidsusalaseid järelevalvenõudeid ja -meetmeid, samuti hiljuti teostatud järelevalvealasel läbivaatamis- ja hindamisprotsessil põhinev pädevate asutuste hinnang selle kohta, et krediidiasutuse likviidsuspositsioonist tulenev risk on väike; neid võib käsitada likviidsuspositsiooni objektiivsete võrdlusalustena.

(3)

Grupisisese või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisese piiriülese likviidsustoetuse tulemuslikkuse peaks tagama usaldusväärne lepinguline raamistik, mida tõendab krediidiasutuse juhtorgani heaks kiidetud õiguslik arvamus. Krediidi- ja likviidsusliini minimaalne järelejäänud tähtaeg peaks tagama, et siduv kohustus ei ole seotud üksnes konkreetse tehinguga, vaid kehtib teatava minimaalse ajavahemiku jooksul.

(4)

Tuleks tagada, et likviidsuse pakkuja saab anda likviidsuse saajale vajalikku likviidsustoetust õigel ajal, isegi stressiperioodil. Selleks peaks likviidsuse pakkuja jälgima likviidsuse saaja likviidsuspositsiooni ning likviidsuse pakkuja ja saaja hädaolukorra rahastamiskavades tuleks arvesse võtta väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamise mõju.

(5)

Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikes 2 ja artikli 34 lõikes 2 sätestatud täiendavate objektiivsete kriteeriumide järgimise tingimuste eesmärk peaks olema anda piisavalt põhjust eeldada tavapärasest suuremaid piiriüleseid grupisiseseid või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi siseseid likviidsusvoogusid stressiolukorras, pärssimata samas mudeli tõhusust ja tulemuslikkust juhul, kui likviidsust juhitakse tavaliselt keskselt. Teatavatel juhtudel, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta, nimelt juhul, kui likviidsuse pakkuja või saaja ei järgi või prognoositavalt tulevikus ei järgi likviidsuskattekordajat või mis tahes likviidsusalaseid järelevalvenõudeid või -meetmeid või kui likviidsus- või krediidiliini järelejäänud tähtaeg jääb alla ettenähtud miinimumi või kui on esitatud liini lõpetamise teade, peaksid asjaomased pädevad asutused uuesti hindama, kas likviidsete vahendite väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamist võib jätkata, et hoida ära soovimatuid tagajärgi, mida sooduskohtlemise automaatne peatamine võib protsüklilise ja ülekanduva mõju seisukohast põhjustada.

(6)

Kõnealuste täiendavate objektiivsete kriteeriumide täpsustamine ei tohiks mõjutada krediidiasutuste kui likviidsuse pakkujate või saajate vastutust oma likviidsusriski usaldusväärsel juhtimisel.

(7)

Samuti peaks kõnealuste täiendavate objektiivsete kriteeriumide täpsustamise eesmärk olema pädevatele asutustele piisavate vahendite andmine väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamise kindlaksmääramiseks.

(8)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

Euroopa Pangandusjärelevalve on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artiklile 10 viinud läbi avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku seonduvat kulu ja kasu ning küsinud arvamust kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

likviidsuse pakkuja ja saaja on pidevalt ja vähemalt 12 kuu jooksul enne loa saamist kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamiseks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikele 1 ja artikli 34 lõikele 1 järginud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 4 ja 38 kohast likviidsuskattekordaja nõutud taset, samuti direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki III ja IV jao kohaseid mis tahes likviidsusalaseid järelevalvenõudeid või -meetmeid;

b)

likviidsuse pakkuja ja saaja likviidsuspositsioonidest tulenev risk on direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki III jao kohaselt hiljuti teostatud järelevalvealase läbivaatamis- ja hindamisprotsessi kohaselt väike.

a)

krediidi- või likviidsusliin on siduv liin, mis on õiguslikult ja praktiliselt piiriüleselt kättesaadav kogu aeg vahendi kehtivuse ajal, isegi stressiperioodil. See on konkreetselt ette nähtud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 29 ja 34 kohase väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamiseks ning nõudmise korral kättesaadav. Selleks on krediidiasutused korraldanud piisava õigusliku läbivaatamise, mida tõendab nende juhtorgani heaks kiidetud kirjalik ja põhjendatud õiguslik arvamus, mis kinnitab krediidi- või likviidsusliini kokkuleppe või siduva kohustuse õiguslikku kehtivust ja täitmisele pööratavust kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides;

b)

siduva krediidi- või likviidsusliini valuuta on kooskõlas likviidsuse saaja likviidsete vahendite sellise netoväljavoolu valuutapõhise jaotusega, mis ei ole seotud kõnealuse krediidi- või likviidsusliiniga;

c)

siduva krediidi- või likviidsusliini summa ja kulu on asjaomases lepingus selgelt kindlaks määratud;

d)

kokkulepped ja siduvad kohustused ei sisalda klauslit, mis lubaks likviidsuse pakkujal teha järgmist:

e)

krediidi- või likviidsusliini järelejäänud tähtaeg on kogu aeg üle kuue kuu. Kui krediidi- või likviidsusliinil ei ole lõpptähtaega, on krediidi- või likviidsusliini lõpetamiseks ette nähtud minimaalne etteteatamistähtaeg kuus kuud.

a)

likviidsuse pakkuja jälgib ja kontrollib likviidsuse saaja likviidsuspositsiooni iga päev. Korrespondentpanganduse korral võib likviidsuse saaja likviidsuspositsiooni jälgimine ja kontroll piirduda likviidsuse saaja vostrokontode saldodega;

b)

väljavoolu või sissevoolu soodusmäära mõju võetakse täielikult arvesse likviidsuse pakkuja ja saaja hädaolukorra rahastamiskavades, milles võetakse arvesse sellise likviidsuse ülekandmise võimalikke takistusi ja hinnatakse selliseks ülekandmiseks vajalikku aega. Selleks tõendab likviidsuse pakkuja asjaomastele pädevatele asutustele, et võib põhjendatult eeldada, et ta jätkab likviidsusvahendi pakkumist likviidsuse saajale isegi stressiperioodil, ilma et sellel oleks oluline negatiivne mõju tema enda likviidsuspositsioonile. Likviidsuse pakkuja hädaolukorra rahastamiskavaga tagatakse, et likviidsuse pakkuja ei tugine likviidsusele, mida on vaja likviidsuse saaja siduva krediidi- või likviidsusliiniga seotud kohustuste täitmiseks;

c)

likviidsuse pakkuja hädaolukorra rahastamiskavas võetakse arvesse väljavoolu või sissevoolu soodusmäära, et tagada tema suutlikkus pakkuda nõudmise korral vajalikku likviidsust.