VI LISA

1.   Sissejuhatus

1.1.   Käesolevas lisas kirjeldatakse katse käiku 4. tüüpi katse puhul, mille abil määratakse süsivesinike heidet, mis eraldub ottomootoriga sõidukite kütusemahutitest aurumise teel.

2.   Tehnilised nõuded

2.1.   Sissejuhatus

Katse käik hõlmab kütuseauru katset ja kahte täiendavat katset, millest üks on ette nähtud söefiltri vanandamise jaoks (seda on kirjeldatud punktis 5.1), ning teine kütusemahuti läbilaskvuse jaoks (seda on kirjeldatud punktis 5.2).

Kütuseauru heite katse (joonis 1) on ette nähtud ööpäevaste temperatuuride kõikumise, parkimisel kuuma mootori seismajätmise ning linnasõidul eralduvate süsivesinikuaurude määramiseks.

2.2.   Kütuseauru heite katse hõlmab:

a)	katsesõitu, sh linnasisest (esimene osa) ja linnavälist sõidutsüklit (teine osa), millele järgnevad kaks linnasisest (esimene osa) sõidutsüklit;

b)	kuuma mootori seismajätmisel eralduvate kütuseaurude kao määramist,

c)	ööpäevase kao määramist.

Katse koondtulemuse saamiseks liidetakse mootori seismajätmisel ja ööpäevase kao faasis tekkinud süsivesinike heite massid ja läbilaskvustegur.

3.   Sõiduk ja kütus

3.1.   Sõiduk

3.1.1.   Sõiduk peab olema tehniliselt korras, sisse sõidetud ning selle läbisõidetud kilomeetrite arv enne katset peab olema vähemalt 3 000. Kütuseaurude heite määramisel registreeritakse tüübikinnituse menetluses kasutatava sõiduki läbisõit ja vanus. Kütuseaurude kontrollisüsteem peab kogu sissesõidu aja jooksul olema nõuetekohaselt ühendatud ja toiminud ning söefiltrit (söefiltreid) peab olema tavapäraselt kasutatud, ilma tavapäratu tühjendamise või täitmiseta. Ühendatakse punkti 5.1 kohaselt vanandatud söefilter (söefiltrid), nagu on kirjeldatud joonisel 1.

3.2.   Kütus

3.2.1.   Kasutatakse määruse (EÜ) nr 692/2008 IX lisas märgitud I tüübi katse etalonkütust E10. Käesolevas määruses tähendab etalonkütus E10 I tüübi katse etalonkütust, v.a filtri vanandamise puhul, nagu on osutatud punktis 5.1.

4.   Kütuseaurude katseseadmed

4.1.   Veojõustend

Veojõustend peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a. lisa liites 1 ettenähtud nõuetele.

4.2.   Kütuseaurude mõõtmise ruum

Kütuseaurude mõõtmise ruum peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.2 ettenähtud nõuetele.

Joonis 1

Kütuseaurude määramine

3 000 km pikkune sissesõiduperiood (ilma liigse tühjendamise/täitmiseta)

Vanandatud filtri(te) kasutamine

Sõiduki aurupesu (vajaduse korral)

Muude saasteallikate kui kütuseaurude mõju vähendamine või kõrvaldamine (kui on kokku lepitud)

Märkused:

1. Kütuseaurude kontrollimisega seotud sõidukitüüpkonnad, nagu on esitatud I lisa punktis 3.2. 2. Väljalasketoru heidet võib mõõta I tüübi katsesõidu käigus, kuid saadud tulemusi ei kasutata õiguslikel eesmärkidel. Seadusjärgne väljalasketorust eralduvate heitgaaside mõõtmise katse tehakse eraldi.

4.3.   Analüüsisüsteemid

Analüütilised süsteemid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.3 ettenähtud nõuetele.

4.4.   Temperatuuri registreerimine

Temperatuuri registreerimine peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.5 ettenähtud nõuetele.

4.5.   Rõhu registreerimine

Rõhu registreerimine peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.6 ettenähtud nõuetele.

4.6.   Ventilaatorid

Ventilaatorid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.7 ettenähtud nõuetele.

4.7.   Gaasid

Gaasid peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.8 ettenähtud nõuetele.

4.8.   Lisaseadmed

Lisaseadmed peavad vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 4.9 ettenähtud nõuetele.

5.   Katse käik

5.1.   Filtri(te) vanandamine katsestendil

Enne kuuma mootori seismajätmise ja ööpäevase kao faasi alustamist tuleb filtrit (filtreid) vanandada vastavalt joonisel 2 kirjeldatud korrale.

Joonis 2

Filtri vanandamine katsestendil

5.1.1.   Temperatuuri reguleerimise katse

Filter/filtrid läbivad vastavas temperatuurikambris katsetsüklid temperatuuril – 15 °C kuni 60 °C; – 15 °C ja 60 °C juures on 30 minuti pikkune stabiliseerimise periood. Iga tsükkel kestab 210 minutit, vt joonis 3. Temperatuurimuut peab olema võimalikult lähedal 1 °C/min. Sundõhuvool ei tohi filtrit/filtreid läbida.

Katsetsüklit korratakse järjest 50 korda. Kokku kestab see 175 tundi.

Joonis 3

Temperatuuri reguleerimise tsükkel

5.1.2.   Filtri vibreerimise reguleerimise katse

Pärast temperatuuriga vanandamist raputatakse filtrit/filtreid vertikaalteljel kiirendusega Grmsi  (1) > 1,5 m/s2 ja sagedusel 30 ± 10 Hz, filter/filtrid paigaldatakse nii, nagu on nende asend sõidukil. Katse kestab 12 tundi.

5.1.3.   Filtri kütuse vanandamise katse

5.1.3.1.   Kütuse vanandamine 300 tsükli jaoks.

5.1.3.1.1.   Pärast temperatuuri reguleerimise katset ja vibratsioonikatset vanandatakse filtrit/filtreid punkti 5.1.3.1.1.1 kohase I tüübi katse jaoks kasutatava müügiloleva kütuse E10 ning lämmastiku või õhu seguga, mille kütuseauru maht on 50 ± 15 protsenti. Kütuseauruga täitmise kiirus peab olema vahemikus 60 ± 20 g/h.

Filter/filtrid täidetakse vastava murdepunktini. Siinkohal määratletakse murdepunkti kui punkti, milles eralduvate süsivesinike summaarne kogus on võrdne kahe grammiga. Alternatiivina loetakse täitmine lõpetatuks, kui vastav kontsentratsioonitase tõmbeava juures jõuab 3 000 ppm.

5.1.3.1.1.1.   Selles katses kasutatav müügilolev kütus E10 peab vastama samadele nõuetele nagu etalonkütus E10 järgmiste näitajate osas:

—	tihedus 15 °C juures

—	aururõhk (DVPE)

—	destillatsioon (üksnes aurud)

—	süsivesinike analüüs (üksnes olefiinid, aromaatsed süsivesinikud, benseen)

—	hapnikusisaldus

—	etanoolisisaldus

5.1.3.1.2.   Filtreid tuleb tühjendada vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.3.8.ettenähtud korrale. Standardtingimused on 273,2 K ja 101,33 kPa.

Filtrid tuleb tühjendada 5 minuti kuni 1 tunni jooksul pärast täitmist.

5.1.3.1.3.   Punktides 5.1.3.1.1 ja 5.1.3.1.2 kirjeldatud samme korratakse 50 korda, seejärel mõõdetakse butaani töömahtu (BWC), mis näitab aktiivsöefiltri võimet absorbeerida ja desorbeerida butaani kuivast õhust teatavatel tingimustel, 5 butaanitsüklis, nagu on kirjeldatud punktis 5.1.3.1.4. Kütuseauruga vanandatakse 300 tsükli jooksul. Pärast 300 tsüklit mõõdetakse butaani töömahtu 5 butaanitsüklis, nagu on osutatud punktis 5.1.3.1.4.

5.1.3.1.4.   Pärast 50 ja 300 kütusega vanandamise tsüklit mõõdetakse butaani töömahtu. Selle mõõtmise jaoks täidetakse filter vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.1.6.3 kuni murdepunktini. Butaani töömaht registreeritakse.

Filtrit/filtreid tuleb tühjendada vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.3.8 ettenähtud korrale.

Filtrid tuleb tühjendada 5 minuti kuni 1 tunni jooksul pärast täitmist.

Butaaniga täitmist korratakse 5 korda. Butaani töömaht registreeritakse iga kord pärast butaaniga täitmist. BWC50 arvutatakse 5 butaaniga täitmise korra keskmisena ja registreeritakse.

Kokku vanandatakse filtrit/filtreid 300 kütusetsükliga + 10 butaanitsükliga ja loetakse stabiliseerituks.

5.1.3.2.   Kui filtri(d) annavad tarnijad, teavitavad tootjad eelnevalt tüübikinnitusasutusi, et nad saaksid jälgida mis tahes vanandamisetapi osa tarnija ruumides.

5.1.3.3.   Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

—	aktiivsöe liik;

—	täitmise kiirus;

—	kütuse spetsifikatsioon;

—	BWC mõõtmistulemused.

5.2.   Kütusemahuti läbilaskvusteguri määramine (joonis 4).

Joonis 4

Läbilaskvusteguri kindlakstegemine

Valitakse tooteperet esindav kütusemahuti ja see paigaldatakse stendile, siis jäetakse mahuti etalonkütusega E10 seisma 20 nädalaks temperatuuril 40 °C ± 2 °C. Kütusemahuti asend stendil peab sarnanema selle asendiga sõidukil.

5.2.1.   Paak täidetakse värske etalonkütusega E10 temperatuuril 18 °C ± 8 °C. Paak täidetakse 40 % ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust. Siis pannakse stend koos kütusemahutiga kolmeks nädalaks eraldi turvalisse ruumi kontrollitud temperatuuril 40 °C ± 2 °C.

5.2.2.   Kolmanda nädala lõpus paak tühjendatakse ja täidetakse 40 % ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust värske etalonkütusega E10 temperatuuril 18 °C ± 8 °C.

6 kuni 36 tunni jooksul (viimased 6 tundi temperatuuril 20 °C ± 2 °C) pannakse stend koos kütusemahutiga VT-SHED kambrisse ja viiakse läbi 24 tundi kestev ööpäevane katse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.7 ettenähtud korrale. Kütusemahuti tühjendatakse VT-SHED kambrist väljaspool, et paagi tühjendamisel tekkivat heidet ei arvestataks kütuse läbilaskvusena. Mõõdetakse süsivesinike heide ja väärtus registreeritakse näitajana HC3 W.

5.2.3.   Siis pannakse stend koos kütusemahutiga 17 nädalaks eraldi turvalisse ruumi kontrollitud temperatuuril 40 °C ± 2 °C.

5.2.4.   17. nädala lõpus paak tühjendatakse ja täidetakse 40 % ± 2 % ulatuses kütusepaagi nominaalmahust värske etalonkütusega temperatuuril 18 °C ± 8 °C.

6 kuni 36 tunni jooksul (viimased 6 tundi temperatuuril 20 °C ± 2 °C) pannakse stend koos kütusemahutiga VT-SHED kambrisse ja viiakse läbi 24 tundi kestev ööpäevane katse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.7 ettenähtud korrale. Kütusemahuti tühjendatakse VT-SHED kambrist väljaspool, et paagi tühjendamisel tekkivat heidet ei arvestataks kütuse läbilaskvusena. Mõõdetakse süsivesinike heide ja väärtus registreeritakse näitajana HC20 W.

5.2.5.   Läbilaskvustegur on HC20 W ja HC3 W vahe (g ööpäevas) (kolme tüvenumbriga).

5.2.6.   Kui läbilaskvusteguri määravad tarnijad, teavitavad tootjad eelnevalt tüübikinnitusasutusi, et nad saaksid jälgida kontrolli tarnija ruumides.

5.2.7.   Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

a)	katsetatud kütusemahuti täielik kirjeldus, sh teave katsetatud paagi tüübi kohta, kas see koosneb ühest või mitmest kihist ja milliseid materjale paagi ja kütusemahuti muude osade valmistamiseks on kasutatud;

b)	nädalased keskmised temperatuurid, mille juures vanandamine toimus;

c)	HC 3. nädalal (HC3 W);

d)	HC 20. nädalal (HC20 W);

e)	saadud läbipaistvustegur (PF).

5.2.8.   Erandina eespool esitatud punktidest 5.2.1–5.2.7 võivad mitmekihilisi paake kasutavad tootjad kasutada eespool osutatud täieliku mõõtmiskorra asemel järgmist etteantud läbipaistvustegurit (APF):

mitmekihilise paagi APF = 120 mg/24h

5.2.8.1.   Kui tootja otsustab kasutada etteantud läbilaskvustegureid, esitab tootja tüübikinnitusasutusele deklaratsiooni, kus on selgelt märgitud paagi tüüp, ning deklaratsiooni kasutatud materjalide tüübi kohta.

5.3.   Kuuma mootori seismajätmise ja ööpäevase kao mõõtmisjärjekord

Sõiduk valmistatakse ette vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktidele 5.1.1 ja 5.1.2. Tootja taotlusel ja vastutava ametiasutuse heakskiidul võidakse enne katset kõrvaldada muud saasteallikad kui kütuseaurud või neid võidakse vähendada (nt rehvi või sõiduki sooda või puhastusvedeliku eemaldamine).

5.3.1.   Seismajätmine

Sõiduk pargitakse vähemalt 12 tunniks ja kõige rohkem 36 tunniks seismajätmisalale. Selle perioodi lõpuks peavad mootoriõli ja jahuti temperatuurid olema jõudnud antud ala temperatuurini või ± 3 °C sellest.

5.3.2.   Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine

Kütusepaagi tühjendamine ja täitmine toimub vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.7 ettenähtud korrale.

5.3.3.   Ettevalmistav sõit

Ühe tunni jooksul alates kütusepaagi tühjendamisest ja täitmisest pannakse sõiduk veojõustendile ja läbitakse tüübi I katse sõidutsüklite esimene osa üks kord ja teine osa kaks korda vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a. lisale.

Selle toimingu jooksul ei võeta väljalasketoru heite proove.

5.3.4.   Seismajätmine

Viie minuti jooksul pärast ettevalmistavat sõitu sõiduk pargitakse vähemalt 12 tunniks ja mitte rohkem kui 36 tunniks seismajätmisalale. Selle perioodi lõpuks peavad mootoriõli ja jahuti temperatuurid olema jõudnud antud ala temperatuurini või ± 3 °C sellest.

5.3.5.   Filtri murdepunkt

Punktis 5.1 kirjeldatud järjekorras vanandatud filter/filtrid täidetakse murdepunktini vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktis 5.1.4 ettenähtud korrale.

5.3.6.   Katse dünamomeetril

5.3.6.1.   Ühe tunni jooksul alates filtri täitmisest pannakse sõiduk veojõustendile ja läbitakse tüübi I katse sõidutsüklite esimene osa üks kord ja teine osa üks kord vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a. lisale. Seejärel lülitatakse mootor välja. Selle toimingu ajal võib väljalasketoru heite proove võtta, kuid selle tulemusi ei tohi kasutada heitega seotud tüübikinnituseks.

5.3.6.2.   Kahe minuti jooksul pärast punktis 5.3.6.1 määratletud I tüübi katsesõidu lõpuleviimist tehakse sõidukiga täiendav eelkonditsioneerimissõit, mis koosneb kahest I tüübi katsetsüklist (kuumkäivitusega). Seejärel lülitatakse mootor uuesti välja. Selle toimingu jooksul ei ole tarvis võtta väljalasketoru heite proove.

5.3.7.   Kuuma mootori seismajätmine

Pärast katset dünamomeetril tehakse kuuma mootori seismajätmisel eralduvate kütuseaurude katse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.5. Kuuma mootori seismajätmise kadu arvutatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 6 ja see registreeritakse näitajana MHS.

5.3.8.   Seismajätmine

Pärast kuuma mootori seismajätmisel eralduvate kütuseaurude katset jäetakse mootor seisma vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.6.

5.3.9.   Ööpäevane katse

5.3.9.1.   Peale mootori seismajätmist mõõdetakse ööpäevane kadu 24 tunni jooksul vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.7. Heide arvutatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 6. Saadud väärtus registreeritakse näitajana MD1.

5.3.9.2.   Pärast esimest 24 tunni pikkust ööpäevast katset mõõdetakse ööpäevane kadu 24 tunni jooksul vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 5.7. Heide arvutatakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 7. lisa punktile 6. Saadud väärtus registreeritakse näitajana MD2.

5.3.10.   Arvutamine

Summa MHS + MD1 + MD2 + 2PF peab olema väiksem kui määruse (EÜ) nr 715/2007 1. lisa tabelis 3 esitatud piirnorm.

5.3.11.   Tootja esitab tüübikinnitusasutustele katsearuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	seismajätmisperioodide kirjeldus, sh aeg ja keskmised temperatuurid;

b)	kasutatud vanandatud filtrite kirjeldus ja viide täpsele vanandamisaruandele;

c)	keskmine temperatuur kuuma mootori seismajätmise katse ajal;

d)	kuuma mootori seismajätmise katse käigus saadud mõõtmistulemused, HSL;

e)	esimese ööpäevase katse käigus saadud mõõtmistulemus DL1. päev;

f)	teise ööpäevase katse käigus saadud mõõtmistulemus DL2. päev;

g)	kütuseaurude katse lõpptulemus, arvutatud „MHS + MD1 + MD2 + 2PF.“