1.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 170/62

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 457/2011 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit melamiini impordi suhtes.

(2)

Meetmed kehtestati kindlasummalise tollimaksuna 415 eurot tonni kohta kogu Hiina RVst pärit impordile, välja arvatud kolme koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja puhul, kellele määrati minimaalne impordihind 1 153 eurot tonni kohta.

(3)

Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (4) artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kehtivate meetmete aegumise läbivaatamine.

(4)

Nimetatud taotluse esitasid kolm liidu tootjat: Borealis Agrolinz Melamine GmbH, OCI Nitrogen BV ja Grupa Azoty Zaklady Azotow Pulawy SA (edaspidi „taotluse esitajad“). Nende toodang moodustas üle 50 % liidu melamiini kogutoodangust 2015. aastal.

(5)

Taotlus põhines väitel, et kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(6)

Olles otsustanud, et tõendeid on piisavalt, andis komisjon 11. mail 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2015 kuni 31. märtsini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Hiina RV eksportivatele tootjatele, teadaolevatele importijatele ning kauplejatele ja nende ühendustele, teadaolevalt seotud kasutajatele ning eksportiva riigi esindajatele.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(10)

Komisjoni talitused võimaldasid menetluse algetapis ärakuulamise ühele huvitatud isikule, nimelt Hiina rahvusvahelise kaubanduse edendamise nõukogule (China Council for the Promotion of International Trade, edaspidi „CCPIT“). Ärakuulamise eest vastutav ametnik kuulas sama huvitatud isiku teist korda ära pärast lõplike järelduste avalikustamist 4. mail 2017.

(11)

Komisjon märkis algatamisteates, et kooskõlas alusmääruse artikliga 17 kavatseb ta teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu, juhul kui endast teada andvate huvitatud isikute arv peaks kujunema suureks.

(12)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon liidu juures tegutseval Hiina RV esindusel teha kindlaks ülejäänud Hiina eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja nendega ühendust võtta.

(13)

Ükski Hiina RV eksportiv tootja ei vastanud väljavõttelise uuringu küsimustikule ega otsustanud aegumise läbivaatamises koostööd teha. Seega ei tehtud käesolevas menetluses Hiina eksportivate tootjate väljavõttelist uuringut.

(14)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Püsiandmevormile vastasid kolm liidu tootjat, kes olid ka taotluse esitajad, samal ajal kui kaks teist liidu tootjat ei teinud uurimises koostööd. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon valimi melamiini suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu alusel. Esialgsesse valimisse kuulusid kolm koostööd tegevat liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 80 % liidu hinnangulisest kogutoodangust 2015. aastal. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

(15)

Et teha kindlaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui see nii on, siis moodustada valim, paluti kõikidel teadaolevatel importijatel/turustajatel täita algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu küsimustik.

(16)

Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastas ainult üks importija ning seepärast ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(17)

Komisjon kogus andmed ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(18)

Komisjon saatis küsimustikud kahele tootjale võrdlusriigis, kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, ühele sõltumatule importijale ja 69 teadaolevale kasutajale liidus.

(19)

Vastused küsimustikule saadi kahelt võimaliku võrdlusriigi tootjalt, kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt ja neljalt kasutajalt.

(20)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(21)

Vaatlusalune toode on Hiina RVst pärit melamiin, mis praegu kuulub CN-koodi 2933 61 00 alla.

(22)

Melamiin on valge kristalliline pulber, mida toodetakse valdavalt uureast ja kasutatakse peamiselt laminaatides, puiduliimides, vormisegudes ning paberi ja tekstiili töötlemise vahendites.

(23)

Vaatlusalusel tootel ja võrdlusriigi Jaapani siseturul toodetaval ja müüdaval melamiinil ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdaval melamiinil leiti olevat samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja kasutusviisid.

(24)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(25)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon kõigepealt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RV poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(26)

Läbivaatamismenetluse algatamise ajal paluti kõikidel teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel (71 äriühingut või äriühingute kontserni) endast teada anda ja esitada vastused algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu küsimustikule. Ükski Hiina äriühing aga ei reageerinud läbivaatamismenetluse algatamisele ega otsustanud mõnes järgmises menetlusetapis koostööd teha.

(27)

Ainus Hiina-poolne vastus oli CCPITi esildis, millele hiljem järgnes ärakuulamine.

(28)

Taotluse esitajad vaidlustasid CCPITi staatuse huvitatud isikuna. Oma esildises väitsid taotluse esitajad, et CCPIT ei ole vaatlusaluse toote eksportija ega selliste eksportijate ühendus ning seega tuleks tema märkused üldse tähelepanuta jätta.

(29)

CCPIT (mida tuntakse ka Hiina rahvusvahelise kaubanduse kojana (China Chamber of International Commerce – CCOIC) koosneb muu hulgas ettevõtetest ja organisatsioonidest, mis esindavad Hiina majandus- ja kaubandussektorit. Seega saab seda käsitada ka eksportijate, sealhulgas vaatlusaluse toote eksportijate ühendusena. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kinnitas CCPIT, et koja liikmete hulgas on üheksa melamiinitootjat. Peale selle hõlmavad CCPITi põhikirjakohased ülesanded kolmandates riikides olevate Hiina ettevõtete ja üksikisikute organiseerimist, abistamist ja nende nimel tegutsemist sellistes menetlustes nagu dumpinguvastased menetlused. Eespool kirjeldatut arvesse võttes kohtles komisjon CCPITi huvitatud isikuna, nagu ka varasemates dumpinguvastastes menetlustes (6).

(30)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb normaalväärtus määrata kolmanda turumajandusliku riigi (edaspidi „võrdlusriik“) siseturul makstud või makstava kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(31)

Esialgses uurimises valis komisjon võrdlusriigiks Indoneesia. 2011. aastal suleti aga koostööd tegeva Indoneesia tootja tootmisrajatis. Kuna kõnealune äriühing oli ainus melamiinitootja Indoneesias, ei saanud seda riiki võimaliku võrdlusriigina enam arvesse võtta.

(32)

Oma taotluses tegid taotluse esitajad ettepaneku kasutada võrdlusriigina Ameerika Ühendriike. Sellest tulenevalt kasutasid taotluse esitajad oma taotluses dumpingumarginaali esialgseks arvutamiseks arvutuslikku normaalväärtust Ameerika Ühendriikide turul. Võttes aga arvesse, et Ameerika Ühendriikides on ainult üks omamaine melamiinitootja, keda praegu kaitsevad väga ranged dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed, otsustas komisjon otsida alternatiivse võrdlusriigi, olenemata asjaolust, et Ameerika Ühendriikide tootja oli nõus koostööd tegema ja vastas küsimustikule.

(33)

Algatamisteates nähti ette võimalus kasutada võrdlusriigina ka teisi melamiini tootvaid riike, nimelt Indiat, Iraani, Jaapanit, Katari, Venemaad ning Trinidadi ja Tobagot. Pärast praeguse läbivaatamismenetluse algatamist võttis komisjon ühendust kaheksa kõnealustes riikides asuva äriühinguga. Ainult üks äriühing – Jaapani Nissan Chemical Industries Ltd. – nõustus tegema koostööd võrdlusriigi tootjana ja esitas küsimustikule vastused, mida seejärel kohapeal kontrolliti.

(34)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et avalikust toimikust ei ole võimalik leida mingeid andmeid vaatlusaluse toote teise Jaapani eksportiva tootjaga ühenduse võtmise kohta ning seepärast ei saanud CCPIT kontrollida, kas kõnealune Jaapani äriühing oli menetluses koostöö tegemisest tõepoolest keeldunud.

(35)

Sellega seoses selgitas komisjon, et ta võttis kõikide võimalike võrdlusriikide tootjatega ühendust vähemalt kahel korral (15. juulil ja 16. septembril 2016) ning kõikidele neile saadeti küsimustiku pimekoopia. Kirjavahetust ei esitatud aga avalikus toimikus, samuti ei avalikustatud teistele kõnealuseid e-posti aadresse, (7) sest asjaomased tootjad on konkurendid. Kinnitatakse, et vaatlusaluse toote teiselt Jaapani tootjalt ei saadud mingit vastust.

(36)

Komisjon pidas Jaapanit sobivaks võrdlusriigiks, võttes arvesse riigi siseturu suurust ja konkurentsi sellel turul. Jaapanis on kaks omamaist tootjat ja ka impordil on oluline turuosa (hinnanguliselt 12 %). Mõlemad Jaapani tootjad tegelevad ka ekspordiga, seega peavad nende kulud ja hinnad suutma rahvusvaheliselt konkureerida. Riik ei ole kaitstud kõrgete tollimaksudega. Tollimaksud on 3,1 % WTO liikmetele, ent 0 % üldise soodustuste süsteemi alusel, mida kohaldatakse ka Hiina RV suhtes, kes on suurim Jaapani turule eksportija. Praegu ei kehti ka mingeid kaubanduse kaitsemeetmeid.

(37)

Eespool esitatut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et Jaapan on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(38)

CCPIT vaidlustas võrdlusriigi metoodika normaalväärtuse kui sellise kindlaksmääramisel, väites, et Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jagu on alates 11. detsembrist 2016 aegunud. Seega tuleks Hiina eksportivate tootjate puhul arvutada normaalväärtus nende enda omamaiste hindade ja/või kulude põhjal.

(39)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kuna algatamisteade avaldati 11. mail 2016, on kohaldatav õigusraamistik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed. Seepärast määratakse normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi andmete põhjal. Hiina eksportivatele tootjatele anti võimalus esitada turumajandusliku kohtlemise taotlus, kuid ükski neist ei esitanud seda.

(40)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid taotluse esitajad, et võrdlusriigina oleks pidanud kasutama Ameerika Ühendriike. Nad tunnistasid, et eespool põhjenduses 36 esitatud komisjoni järelduste tõttu ei pruugi hind, mida Ameerika Ühendriikide tootja Ameerika Ühendriikide omamaisel turul kohaldab, normaalväärtuse arvutamise alusena kasutamiseks tõepoolest sobida. Selline Ameerika Ühendriikide turu eripära ei tohiks aga välistada Ameerika Ühendriikide kasutamist võrdlusriigina arvutusliku normaalväärtuse metoodika puhul. Igal juhul ei vaidlustanud taotluse esitajad Jaapani valimist võrdlusriigiks.

(41)

Komisjon leidis, et eespool põhjenduses 36 kirjeldatud moonutuste tõttu olid Ameerika Ühendriigid võrdlusriigina sobimatud kõikidel asjaoludel, sealhulgas juhul, kui normaalväärtust on vaja arvutada. Seepärast lükati see väide tagasi. Peale selle võttis komisjon teadmiseks asjaolu, et taotluse esitajad ei vaidlustanud Jaapani valimist võrdlusriigiks.

(42)

Normaalväärtuse kindlaksmääramisel võeti aluseks ühelt võrdlusriigis koostööd teinud tootjalt saadud teave.

(43)

Kõigepealt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas koostööd teinud võrdlusriigi tootja samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline. Selleks võrreldi tema omamaise müügi kogumahtu Hiina eksportivate tootjate poolt liitu eksporditud vaatlusaluse toote kogumahuga. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi Jaapani omamaisel turul tüüpilises koguses. Kuna vaatlusalust toodet peeti homogeenseks, ei olnud vaja kontrollida tüüpilisust tooteliikide kaupa. Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootja puhul seda, kas samasuguse toote omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks.

(44)

Kuna arvestuslike tootmiskuludega (tootmis- pluss müügi-, üld- ja halduskulud) võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud toote müügimaht moodustas alla 80 % omamaise müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks kasumlike omamaiste tehingute põhjal, mis kohandati tehasehindade tasemele. Kõnealune kohandamine jäi vahemikku 2 % – 7 %.

(45)

Kuna Jaapani tootja kasutas Hiina ja liidu tootjate standardmeetodist erinevat tootmismeetodit (uurea tootmisel on põhitooraine maagaasi asemel toorbensiin; uureat kasutatakse hiljem melamiini tootmiseks), kohandati normaalväärtuse arvutamisel tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks kasutatud tootmiskulusid allapoole, et kajastada seda erinevust tootmismeetodis. See põhines tootmiskulude tegelikul erinevusel vastavate põhitoorainete – toorbensiini ja maagaasi – kasutamise korral. Koostööd tegeva võrdlusriigi tootja puhul oli võimalik kohandus täpselt arvutada, sest pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi muutis kõnealune äriühing oma tootmismeetodit ja võttis kasutusele maagaasil põhineva standardmeetodi. Arvutamisel võeti arvesse ka mõlema põhitooraine turuhindade muutusi pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Kohandamise täpset määra ja selle arvutamise käiku ei saanud avalikustada, sest see põhines ainult ühe äriühingu kuluandmetel, mis on seetõttu konfidentsiaalsed. Huvitatud isikutele avalikustati aga kohandamise ligikaudne määr vahemikena.

(46)

Kuna Hiina eksportijad koostööd ei teinud, võeti läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmine ekspordihind Eurostati impordistatistikast. Alusmääruse artikli 2 lõikes 10 loetletud kohaldatavate tegurite puhul kohandati ekspordihinda CIF-hinnast tehasehindade tasemele, võttes aluseks läbivaatamistaotluses esitatud või esialgse uurimise käigus kogutud andmed. Kohandamise kogumäär moodustas 11 %.

(47)

Eespool kindlaks määratud normaalväärtust ja Hiina keskmist ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(48)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kohandamise vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10, nagu on selgitatud põhjendustes 44 ja 46 eespool. Omamaiste hindade puhul tehti kohandus seoses sisemaa-kaubaveoga. Ekspordihindade puhul tehti kohandus seoses sisemaa-kaubaveoga, käitlemisega ja mereveoga.

(49)

Hiina rakendab käibemaksu tagastamist ekspordi puhul üksnes osaliselt ning käesoleval juhul 8 % käibemaksu ei tagastatud. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, kohandati normaalväärtust ülespoole melamiini ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud (8).

(50)

Nii käesolevas läbivaatamises kui ka esialgses uurimises peeti vaatlusalust toodet homogeenseks. Seepärast ei olnud vaja arvutada dumpingumarginaale tooteliikide kaupa. Hiina keskmine ekspordihind liitu oli oluliselt madalam kui võrdlusriigis kindlaks määratud normaalväärtus. Uurimine näitas, et Hiina eksportijad jätkasid oma toodete dumpinguhinnaga müüki liidu turul, kusjuures läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli dumpingumarginaal koguni 21,0 %.

(51)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et huvitatud isikutele ei avalikustatud normaalväärtuse ja ekspordihinna arvutamisel kasutatud teatavate kohandamiste laadi ja täpset määra.

(52)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud kõnealuses menetluses koostööd. Seepärast ei esitatud ühelegi Hiina huvitatud isikule tema ekspordihinna üksikasjalikku arvutuskäiku. Seoses normaalväärtuse kohandamistega tuletatakse meelde, et need põhinesid ainult ühe võrdlusriigis tegutseva äriühingu andmetel ja seega sai neid konfidentsiaalsuse tagamiseks avalikustada üksnes vahemikena, mitte täpsete arvandmetena, sest kõnealuse äriühingu jaoks on tegemist väga delikaatsete andmetega. Peale selle selgitati kõnealusele huvitatud isikule ärakuulamise käigus üksikasjalikult kohandamiste laadi (lisaks eespool põhjenduses 48 esitatud teabele) ja kasutatud andmete allikaid. Seega lükatakse arvutuste ebapiisavat avalikustamist käsitlev väide tagasi.

(53)

Komisjon jõudis järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkasid Hiina eksportivad tootjad melamiini dumpinguhinnaga eksportimist liitu (kuigi kogused olid väiksemad kui esialgse uurimise ajal).

(54)

Enamik (9) Hiina impordist liitu toimus aga minimaalse impordihinna süsteemi alusel ja seega ei kajasta kehtiv ekspordihind tingimata tegelikku hinnataset, juhul kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda. Peale selle oli Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordimaht liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt väike (ligikaudu 2 % turuosast). Seepärast uuris komisjon ka dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastaks aeguda.

(55)

Komisjon analüüsis, kas juhul, kui meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. Sealjuures analüüsiti järgmisi näitajaid: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksportijate käitumine teistel turgudel ja liidu turu atraktiivsus.

(56)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, koostati dumpingu jätkumise tõenäosust käsitlev analüüs kooskõlas alusmääruse artikliga 18, täpsemalt läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja avalikult kättesaadava teabe põhjal.

(57)

Statistiliste andmete kohaselt, mille taotluse esitajad taotluses ära tõid, oli Hiina tootmisvõimsus juba 2013. aastal 1,9 miljonit tonni (10). Samal aastal oli Hiina toodang ligi 1,1 miljonit tonni, samal ajal kui Hiina omamaine turg moodustas ligikaudu 852 000 tonni.

(58)

Arvestades tootmise taset Hiina RVs, oli Hiina vaba tootmisvõimsus märkimisväärne, st ligikaudu 800 000 tonni. 2013. aasta andmete põhjal kattis Hiina tegelik tootmine omamaise nõudluse peaaegu täielikult (import moodustas ebaolulise osa – 700 tonni) ja võimaldas ühtlasi eksportida 205 000 tonni.

(59)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasvas Hiina kogueksport 240 000 tonnini (11). Nii seda arvu kui ka eespool nimetatud väga suurt vaba tootmisvõimsust tuleb vaadelda liidu turu kogutarbimise taustal, mille tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hinnanguliselt 393 000 tonni.

(60)

Kui Hiina võtab oma vaba tootmisvõimsuse kasutusele, võib ta teoreetiliselt tarnida üle kahe korra rohkem kui liidu kogutarbimine, isegi kui võtta arvesse Hiina omamaist nõudlust ja eksporti kolmandatesse riikidesse.

(61)

CCPIT väitis, et Hiina vaba tootmisvõimsuse hindamisel tuleb arvestada Hiina omamaise turu eeldatavat kasvu. Põhjenduses 57 viidatud aruandes uuriti tõepoolest ka Hiina siseturu kasvu. Selle hinnangu kohaselt peaks omamaine tarbimine Hiinas kasvama aastas 5,9 % ja jõudma 2018. aastaks 1,1 miljoni tonnini. Ent ka seda omamaise nõudluse kasvu ja ekspordi kogumahtu (250 000 või isegi 300 000 tonni) arvesse võttes oleks vaba tootmisvõimsus Hiina RVs suurem kui liidu turu kogutarbimine. See stsenaarium põhineb konservatiivsel eeldusel, et Hiina tootmise kogumaht ajavahemikul 2013–2018 ei kasvanud ega kasva.

(62)

Seepärast järeldas komisjon, et Hiina RV-l on melamiini tootmiseks märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis ületab liidu kogutarbimise.

(63)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et komisjoni järeldused Hiina vaba tootmisvõimsuse kohta tuginevad väärale analüüsile, sest kasutati kahe eri perioodi arvandmeid, nimelt 2013. aasta tegelikku tootmisvõimsust ning Hiina tegelikku kogueksporti ja hinnangulist tarbimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks osutab CCPIT sellele, et komisjon keskendus oma analüüsis Hiina vaatlusaluse toote suurele koguekspordile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega pööranud tähelepanu asjaolule, et liidu turule suunatud eksport oli suhteliselt väike. Samuti esitas CCPIT alternatiivse meetodi Hiina tootmisvõimsuse kasutamise ja 2018. aastaks prognoositud vaba tootmisvõimsuse arvutamiseks, tuginedes aegumise läbivaatamise taotluse 24. lisas esitatud arvandmetele, mitte 9. lisas esitatud andmetele, mida kasutas komisjon.

(64)

Vastusena eespool toodule tuleb kõigepealt rõhutada, et eeldus, mida analüüsis kasutati ja mille kohaselt Hiina kogu tootmisvõimsus 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini üldse ei kasva, oli väga konservatiivne. Kui komisjon kasutaks ka selle läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitleva näitaja puhul hinnangut, kasutades aegumise läbivaatamise taotluse 9. lisas toodud metoodikat, oleks Hiina tootmisvõimsus 230 000 tonni võrra suurem.

(65)

Teiseks on Hiina vaba tootmisvõimsuse analüüsimisel ja hindamisel asjakohased Hiina omamaise tarbimise kogumaht ja Hiina ekspordi kogumaht, mitte teatavatele turgudele (käesoleval juhul liitu) suunatud ekspordi maht.

(66)

Kolmandaks, isegi kui kasutada Hiina 2018. aasta vaba tootmisvõimsuse arvutamiseks CCPITi väljapakutud alternatiivmeetodit, väheneks vaba tootmisvõimsus ligikaudu 200 000 tonni võrra. See ei muudaks aga põhjenduses 61 esitatud järeldust, et vaba tootmisvõimsus Hiina RVs oleks siiski suurem kui kogutarbimine liidu turul. Peale selle põhineb CCPITi väljapakutud alternatiivne arvutusmeetod eeldusel, et arvestades omamaise tarbimise prognoositud kasvu, püsiks Hiina tootjate tootmisvõimsuse kasutamine suhteliselt madalal tasemel, st 48,3 %. Seepärast lükati kõnealuse huvitatud isiku väited Hiina RV vaba tootmisvõimsuse analüüsi kohta tagasi.

(67)

Et teha kindlaks, kas Hiina eksportivad tootjad jätkavad oma madala hinnaga eksporti, uuris komisjon hinnataset Hiina eksportmüügi puhul tema kolmele kõige olulisemale eksporditurule, nimelt Türki, Malaisiasse ja Lõuna-Koreasse. Eksport nendele turgudele moodustas ligikaudu 36 % Hiina uuritava toote ekspordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks uuris komisjon hinnataset Hiina eksportmüügi puhul võrdlusriiki Jaapanisse.

(68)

Kolmandate riikide turgudele suunatud toote ekspordihind määrati kindlaks Hiina RV ekspordistatistikas kättesaadavate andmete põhjal, täpsemalt Hiina RVst pärit ekspordi koguste ja väärtuste põhjal (mida kohandati tasemelt „franko laeva pardal“ (FOB-tasemelt) tehasehindade tasemele).

(69)

Hiina keskmised ekspordihinnad valitud riikidesse olid oluliselt madalamad kui esialgses uurimises kehtestatud minimaalne impordihind liitu ja käesoleva aegumise läbivaatamise käigus kindlaks tehtud omamaine hinnatase Jaapani turul.

(70)

Peale selle kinnitasid ka Ameerika Ühendriikide ametiasutuste hiljutised järeldused, mille tulemusel kehtestati Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, et Hiina eksportivate tootjate kaubandustavad on jätkuvalt ebaausad.

(71)

Seega järeldas komisjon, et Hiina eksportivate tootjate käitumine seoses hindade allalöömise ja võimaliku dumpinguga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei muutunud.

(72)

Liidu melamiiniturg on maailmas suuruselt teine ja hinnanguliselt moodustab nõudlus peaaegu poole Hiina omamaise turu nõudlusest. Enne meetmete kehtestamist oli liit Hiina jaoks traditsiooniline turg: esialgse uurimise kohaselt oli Hiina import keskmiselt 30 000 tonni aastas, st üle kolme korra rohkem kui Hiinast praeguse liitu suunatud ekspordi tase. Samuti on keskmine hind liidu turul (1 149 eurot/tonn) üldiselt kõrgem kui Hiina keskmine ekspordihind (855 eurot/tonn) tema peamistel eksporditurgudel. Eksportivad tootjad jätkasid ka pärast meetmete kehtestamist liitu eksportimist ja säilitasid oma ärisuhted liidu kasutajatega.

(73)

Seepärast on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suunavad Hiina tootjad osa oma ulatuslikust vabast tootmisvõimsusest liidu turule ja suudavad eksportida praegu kehtivast minimaalsest impordihinnast odavamalt.

(74)

Peale selle kehtestasid Ameerika Ühendriigid Hiina melamiini suhtes hiljuti dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, (12) mistõttu see suur ja kõrge hinnatasemega turg Hiina RV jaoks praktiliselt sulgus. Aastatel 2013 ja 2014 müüs Hiina RV Ameerika Ühendriikidesse vastavalt 10 841 ja 12 764 tonni melamiini; 2015. aastal langes see kogus 786 tonnile ja 2016. aastal 213 tonnile, millega vabanesid suured kogused (suurusjärgus 12 000 tonni) muudesse sihtkohtadesse suunamiseks.

(75)

Kui meetmetel lastakse aeguda, on seepärast juba lühikeses perspektiivis kättesaadavad täiendavad olulised kogused madala hinnaga melamiini liitu ümbersuunamiseks.

(76)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas CCPIT eespool kirjeldatud järeldused liidu turu atraktiivsuse kohta. Kõigepealt ei nõustunud kõnealune huvitatud isik sellega, et liidu turg oli enne meetmete kehtestamist Hiina RV melamiiniekspordi jaoks traditsiooniline turg. Sellega seoses rõhutas CCPIT, et Hiina eksport liitu vähenes oluliselt juba ajavahemikul 2007–2010, s.o enne meetmete kehtestamist. Teiseks vaidlustas kõnealune huvitatud isik komisjoni järelduse, et hiljutine Hiina-vastaste kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamine Ameerika Ühendriikide poolt toob kaasa kaubamahtude ümbersuunamise Ameerika Ühendriikidest liitu. Selle väite toetuseks viitas CCPIT olukorrale India turul, mis on küll aastaid meetmetega kaitstud olnud, ent on Hiina tootjate jaoks jätkuvalt peamine eksporditurg.

(77)

Vastusena eespool toodule rõhutas komisjon, et Hiinast liitu suunatud ekspordi mahu kahanemine aastatel 2007–2010 langes kokku liidu tarbimise olulise vähenemisega sellel ajavahemikul tingituna majanduskriisist. Liidu melamiiniturg kahanes sel ajavahemikul üle 30 %. Samuti oli 2010. aasta alguseks dumpinguvastane menetlus juba algatatud, mis tavaliselt avaldab juba varases etapis teatavat mõju asjaomasest riigist pärit kaubandusmahtudele. Teiseks täheldas komisjon seoses India turuga, et India kehtestatud meetmete tase on Ameerika Ühendriikide kehtestatud meetmetest palju madalam (13). Peale selle, nagu on osutatud põhjenduses 74 eespool, on Ameerika Ühendriikide meetmete mõju Hiinale ka juba selgelt nähtav. Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükati CCPITi väited liidu turu atraktiivsuse kohta tagasi.

(78)

Uurimine näitas, et Hiina eksportivad tootjad tegelevad liidu turul dumpinguhinnaga müügiga. Ühtlasi on nad jätkanud oma madala, väidetavalt dumpinguhinnaga eksporti kolmandate riikide turgudele. Samuti tegi komisjon kindlaks, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, millega suudetakse täita kogu liidu ja Hiina nõudlus isegi juhul, kui Hiina omamaine tarbimine tulevikus kasvab. Samuti on liidu turg selle suurust ja kõrgeid hindu arvestades Hiina eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne. Seda järeldust toetavad Hiina ühe olulise ekspordituru – Ameerika Ühendriikide – tegelik sulgemine kaitsemeetmete tõttu.

(79)

Selle põhjal tegi komisjon kindlaks, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on väga tõenäoline, et jätkub suurte koguste Hiina melamiini dumpinguhinnaga eksportimine liitu.

(80)

Samasugust toodet tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil viis liidu tootjat (14). Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Kolm taotluse esitajat, (15) kes on ühtlasi valimisse kaasatud liidu tootjad, (16) on kolm suurimat tootjat, kelle toodang moodustas üle 80 % samasuguse toote hinnangulisest toodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ülejäänud kaks väiksemamahulist tootjat ei olnud uurimise algatamise vastu.

(81)

Üks huvitatud isik väitis, et alusmääruse artikli 4 lõike 1 alusel olukorda analüüsides võttis komisjon arvesse ainult edasimüüdud importi Hiina RVst, mitte kogu importi. Seepärast võidi teatavaid liidu tootjaid ekslikult käsitada liidu tootmisharu osana. Peale selle esitas huvitatud isik kaebuse selle kohta, et üks liidu tootja ei olnud küsimustiku vastustes avalikustanud oma impordi päritolu.

(82)

Ainult üks püsiandmevormile vastanud liidu tootja importis Hiina RVst melamiini ja seda piiratud aja jooksul (2012. ja 2013. aastal) ning ebaolulistes kogustes (alla 0,2 % oma müügist sõltumatutele klientidele liidus). Seepärast lükati see väide tagasi. Teise punkti puhul ei nimetanud liidu tootja küsimustiku vastustes oma ostude (mitte tingimata impordi) päritoluriiki, et mitte avalikustada tarnija isikut. Nagu eespool juba nimetatud, olid impordimahud Hiina RVst igal juhul ebaolulised. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et kõnealune liidu tootja on osa liidu tootmisharust, nagu on määratletud alusmääruse artikli 4 lõikes 1.

(83)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati seega liidu tootmisharu koosseis.

(84)

Liidu tarbimise väljaselgitamiseks lisati Eurostati andmed Hiina RVst ja kolmandatest riikidest pärineva impordi kohta liidu turul liidu tootmisharu poolt müüdud kogustele. Liidu turul liidu tootmisharu poolt müüdud kogused saadi läbivaatamistaotlusest ja neid kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate käest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta saadud vastuste alusel.

(85)

Liidu tarbimine kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(86)

Liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil pidevalt ning kokku oli kasv 12 %, st ligi 350 000 tonnilt 2012. aastal ligi 393 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See tarbimise kasv kajastab majanduse üldist taastumist pärast ülemaailmset finants- ja majanduskriisi. Sellega seoses oli 2012. aasta veel keeruline, sest ehitussektor, mis on suurim melamiini tarbimist mõjutav sektor, taastus suhteliselt aeglaselt (17). Lisaks tarbimisele mõjutas see ka müügihindu ja teatavaid muid kahjunäitajaid, nagu on kirjeldatud allpool.

(87)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist vähenes melamiini import Hiina RVst oluliselt (18). Sellest hoolimata on liidu turul jätkuvalt Hiinast imporditud melamiini.

(88)

Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas Hiina RVst pärit impordi maht veidi rohkem kui 1 300 tonnilt ligi 8 000 tonnile. Aastatel 2012–2013 toimus märkimisväärne kasv (peamiselt 2012. aasta kehvade tulemuste tõttu) ning järgnevalt jäi maht kogu vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsele tasemele ja selle turuosa moodustas ligikaudu 2 %.

(89)

Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad püsisid vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsed, langedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 7 % ja jõudes tasemeni 1 113 eurot/tonn (19). Täheldatud hinnatasemed (ja nende stabiilsus) on tõenäoliselt tingitud kehtivatest meetmetest, eeskätt minimaalsest impordihinnast. Minimaalse impordihinna süsteemi alla kuuluva impordi osakaal kasvas vaatlusalusel perioodil järjepidevalt ja hõlmas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enamikku Hiina koguimpordist (20).

(90)

Eurostati esitatud keskmise impordihinna kasutamise korral ei löönud Hiina import liidu hindu alla. Võttes arvesse, et enamik Hiina RVst pärit impordist sisenes minimaalse impordihinna süsteemi alusel, ei kajasta esitatud hinnatase tingimata n-ö tegelikke hindasid, millega Hiina eksportivad tootjad müüksid melamiini liidu turul juhul, kui meetmed puuduksid. Seda toetavad Hiina ekspordi andmebaasist pärit andmed, mis näitavad, et põhimõtteliselt kogu Hiina import ülejäänud maailma jääb hinnalt minimaalsele impordihinnale oluliselt alla.

(91)

Nagu on näha alljärgnevast tabelist, imporditakse melamiini liitu mitmest kolmandast riigist.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest ja selle turuosa

(92)

Vaatlusalusel perioodil kasvas import kolmandatest riikidest liitu pidevalt, ligikaudu 66 000 tonnilt 2012. aastal ligikaudu 97 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 46 %. Samamoodi kasvas kõnealuse impordi turuosa 19 %-lt 2012. aastal peaaegu 25 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Peamiste importivate kolmandate riikide hulka kuuluvad Katar, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Trinidad ja Tobago ning Jaapan, kusjuures kasvav turuosa on „muudel riikidel“, keda Eurostat ei täpsusta.

(93)

Hoolimata sellest olulisest turuosast ei kahjustanud kolmandatest riikidest pärit import liidu tootmisharu, nagu on näha kahjunäitajate arengusuundadest, mida on selgitatud allpool. Selle põhjus on asjaolu, et kuigi kõnealuse impordi keskmine hinnatase jäi minimaalsest impordihinnast mõnevõrra allapoole (suurusjärk 1 000 eurot/tonn kogu vaatlusalusel perioodil), (22) ei olnud see kunagi nii madal kui esialgses uurimises täheldatud Hiina hinnad või praegused ülejäänud maailma suunatud Hiina ekspordi hinnad (ligikaudu 855 eurot/tonn, kohandatuna CIF-hinna tasemele liidu piiril). Veelgi olulisem on see, et kõikide nende allikate tootmisvõimsus on suhteliselt piiratud (enamjaolt ligikaudu 50 000 – 60 000 tonni aastas), (23) mis tähendab seda, et neil ei ole melamiinituru pakkumise ja nõudluse tasakaalule sellist destabiliseerivat mõju, mida Hiina RV suutis avaldada esialgse uurimise kontekstis.

(94)

CCPIT väitis, et liidu tootmisharu ei ole konkurentsivõimeline ning sellel on kolmandate riikide ekspordiga keeruline konkureerida. Ta väitis, et sel määral, mil liidu tootmisharu võib kahju kanda, on see kahju põhjustatud muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RVst pärit ekspordist.

(95)

Kahju käsitlevad tulemused ja järeldused räägivad sellele vastu, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud tagapool 5. jaos. Meetmetega loodi õiglased turutingimused, mille alusel liidu tootmisharu konkureeris muude riikide, sealhulgas Hiina RV impordiga (mis moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üheskoos 25 % liidu tarbimisest), ning suutis samal ajal taastuda varem tekitatud kahjust. See näitab, et liidu tootmisharu suudab püsida konkurentsis, kui seda pakutakse õiglastel tingimustel.

(96)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja indekseid.

(97)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(98)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu käsitlevaid makromajanduslikke näitajaid, tuginedes valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmetele ja kontrollitud küsimustikuvastustele ning läbivaatamistaotluses esitatud teabele, mida kohandati valimisse kaasatud liidu tootjatega seotud arengusuundadega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(99)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, tootlikkus, müügimaht, turuosa ja liidu tarbimine.

(100)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised müügihinnad, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(101)

Andmed liidu tootmisharu toodangu kohta vaatlusalusel perioodil määrati kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud küsimustikuvastuste ning valimisse mitte kaasatud tootjaid käsitlevate hinnanguliste andmete põhjal, mille esitasid nii taotluse esitajad läbivaatamistaotluses kui ka Eurostat.

(102)

Liidu kogutoodang püsis suhteliselt stabiilsena, saavutades tipptaseme 2014. aastal ja kasvades kogu vaatlusalusel perioodil üldiselt tagasihoidlikult 3 % võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu toodang hinnanguliselt 374 540 tonni.

(103)

Liidu kogu tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(104)

Tootmismaht püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Pärast tarbimise taaselavnemist kasvas toodang 2013. ja 2014. aastal. 2015. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (need kaks ajavahemikku kattuvad üheksa kuu ulatuses) toimunud vähenemine oli tingitud mitmest eri tegurist, nagu tootmise peatamine kohustuslikuks mitme aasta tagant toimuvaks hooldamiseks, tulekahjud või majandusotsused.

(105)

Tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusalusel perioodil stabiilne ja oli ligi 480 000 tonni. Kuna tootmisvõimsus oli stabiilne, järgisid tootmisvõimsuse rakendusastmed täpselt toodanguga seotud suundumusi. Kogu vaatlusaluse perioodi vältel püsis tootmisvõimsuse rakendamine vahemikus 76–82 %.

(106)

Alljärgnevas tabelis esitatud müügiandmed näitavad liidu tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele liidu turul.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(107)

Müügimaht kasvas vaatlusalusel perioodil 2 %. See kasvumäär on väiksem kui liidu tarbimise kasv samal ajavahemikul (12 %), nagu on näidatud eespool tabelis 1. Selle tagajärjel kahanes liidu tootmisharu turuosa 8 protsendipunkti võrra, hoolimata müügimahu kasvust. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu turuosa liidu turul ligikaudu 73 %.

(108)

Liidu tootmisharu kaotatud turuosa jagunes enam-vähem võrdselt kolmandate riikide tarnijate vahel, kusjuures Venemaa, Jaapani ja Katari turuosa suurenes, Trinidadi ja Tobago oma vähenes ning Ameerika Ühendriikide müügimaht püsis suhteliselt stabiilne. Liidu tarbimise kasv oli kasulik ka Hiina RV jaoks, kuigi vähemal määral kui on osutatud põhjenduses 88.

(109)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Keskmised müügihinnad

(110)

Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad müügi korral sõltumatutele klientidele liidu turul tõusid vaatlusalusel perioodil 13 %. 2013. aastal toimus melamiinihindades võrreldes 2012. aasta madala hinnatasemega suhteliselt suur kasv (+ 23 %), mis oli tingitud nõudluse suurenemisest pärast ehitussektori taaselavnemist. 2014. aastal langesid hinnad ligikaudu minimaalse impordihinna tasemele ja püsisid sellest ajast saadik stabiilsed.

(111)

Müügihindade üle peetakse tavaliselt läbirääkimisi igas kvartalis ja need sõltuvad peamiselt melamiininõudluse ja -pakkumise suhtest turul (ja selle tajumisest). Tooraine hinnad melamiinihindu otseselt ei mõjuta, st melamiini hinnad ei ole põhitoorainega seotud/indekseeritud nagu teatavate teiste toodete puhul.

(112)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(113)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tööhõive liidu tootmisharus 10 %. Tootlikkus, mida väljendatakse tootmismahuna töötaja kohta, vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %.

(114)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööjõukulud

(115)

Ajavahemikus alates 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta 11 %. Selle kasvu peamine põhjus oli iga-aastane inflatsioon.

(116)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(117)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus vähenesid lõppvarud järsult nii absoluutmahult kui ka protsendina toodangust (vastavalt – 44 % ja – 39 %). Selle peamine põhjus on asjaolu, et nagu on märgitud põhjenduses 104 eespool, esines liidu tootmisharus 2015. aastal ajutisi tootmislünki, mis tähendas seda, et tarnekohustuste täitmiseks kasutati laovarusid.

(118)

Ühiku tootmiskulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Ühiku tootmiskulu

(119)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu melamiiniühiku tootmiskulu 7 %.

(120)

Melamiini tootmisel on peamine põhitooraine uurea, mida liidu tootjad kas ostavad või toodavad ise ammoniaagist. Ammoniaaki omakorda valmistatakse põhiliselt maagaasist. Keskmiselt langeb uurea või ammoniaagi arvele ligikaudu 40 % liidu tootmisharu kõikidest tootmiskuludest. Vaatlusalusel perioodil kahanesid ammoniaagi ja uurea hinnad üldiselt ning vähenesid 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vastavalt 23,5 % ja 25,5 %.

(121)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Müügihindade kasvu (põhjendus 110) ja toorainekulu vähenemise (põhjendus 120) kombineeritud mõju tulemusel suurenes liidu tootmisharu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil pidevalt.

(122)

Kasumlikkuse kõikumine on selles tootmisharus suhteliselt volatiilne, nagu ilmneb vaatlusalusel perioodil täheldatud arvandmetest. Nelja-aastase perioodi jooksul liikus kasum jätkusuutmatult madalalt tasemelt väga kõrge tipptasemeni, kusjuures müügi- ja tootmismahud olid suhteliselt stabiilsed. Selle põhjus on asjaolu, et melamiini müügihinda mõjutavad oluliselt pakkumise ja nõudluse tasakaal ning see, kuidas turg seda tajub, samal ajal kui kulud sõltuvad väga suurel määral energiahindadest. See võib tuua kaasa olukorra, kus hinnad tõusevad kasvaval turul isegi siis, kui tooraine hinnad langevad või on stabiilsed, suurendades seeläbi kasumit, samas kui esineda võib ka vastupidine stsenaarium, kus tootjad on sunnitud kehvades turutingimustes hindu langetama (või hoidma need püsival tasemel), hoolimata tootmiskulude kasvust.

(123)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. 2012. aastaga võrreldes paranes rahavoog 2013. aastaks märkimisväärselt (koos paljude muude kahjunäitajatega) ja järgis seejärel kasumi kasvusuundumust.

(124)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 89 %. 2013. aastal toimus suur kasv (+ 112 %) 2012. aasta madalalt tasemelt (mil suurem osa investeerimistegevusest oli keerulise finantsolukorra tõttu peatatud); pärast seda püsisid investeeringusummad stabiilsed. Alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini täheldatud tasemeid võib pidada tavapärasteks investeerimismääradeks, millega kaetakse pidevad hooldustööd ja masinaosade vajalik väljavahetamine, kuid mis ei hõlma olulisi ümberehitusi ega võimsuse suurendamist.

(125)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides põhivara arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, arenes samasuguse toote tootmise ja müügiga seotud investeeringutasuvus positiivselt, kajastades üldist kasvusuundumust.

(126)

Suureneva tarbimise olukorras suutis liidu tootmisharu varasemast dumpingust toibuda ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli majandusolukord stabiilne. Kehtivad meetmed lõid melamiiniturul võrdsed võimalused, mis aitasid kaasa nii liidu tootmisharu taastumisele kui ka võimaldasid sidusrühmadel oma tegevust paremini kavandada. Peale selle ei tõrjutud meetmetega liidu turult välja Hiina tootjaid, kes seal jätkuvalt tegutsesid. Samuti jätkus import mitmest muust kolmandast riigist, kuid ei tekitanud põhjendamatuid hinnakõikumisi ega ootusi turul, kus on suured kogused madala hinnaga melamiini.

(127)

Sellest tulenevalt ilmnes peaaegu kõikide kahjunäitajate puhul vaatlusalusel perioodil positiivne suundumus. Liidu tootmisharu kasvatas nii müügi- kui ka tootmismahte. Arvestades seda, et liidu tarbimine kasvas suuremal määral, vähenes liidu tootmisharu turuosa, kuid jäi siiski piisavalt suureks. Ühtlasi suurendas liidu tootmisharu oma müügihindu kooskõlas nõudluse üldise kasvuga, mis oli tingitud ehitussektori taastumisest. Kuna toorainehinnad samal ajavahemikul langesid, paranes liidu tootmisharu kasumlikkus oluliselt. See tähendas ka seda, et kõik rahalised näitajad muutusid positiivselt.

(128)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(129)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 hindas komisjon, kas juhul, kui Hiina RV suhtes kehtivatel meetmel lastakse aeguda, on kahju kordumine tõenäoline. Analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, melamiini suhtes kehtestatud dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete olemasolu muudes kolmandates riikides, liidu turu atraktiivsus ja Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumine muudel kolmandatel turgudel ning lõpuks hinnati Hiina jätkuva dumpingu tõenäolist mõju liidu tootmisharu tulemustele.

(130)

Hiina RV on maailma suurim melamiinitootja, kelle arvele langes 2013. aasta lõpuks ligikaudu 69 % maailma üldisest tootmisvõimsusest (24). Põhjendustes 57–61 esitatud analüüs näitab, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina vaba tootmisvõimsus nii Hiina omamaise turu kui ka ülemaailmse nõudlusega võrreldes väga suur. Hiina vaba tootmisvõimsust hinnati vähemalt 500 000 tonnile aastas, mis ületas liidu kogutarbimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellega seoses on oluline märkida, et liidu turg on suuruselt teine melamiiniturg maailmas (pärast Hiina RVd).

(131)

Peale selle, nagu põhjenduses 74 juba nimetatud, kehtestasid Ameerika Ühendriigid Hiinast pärit melamiini suhtes hiljuti dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, millega vabanesid täiendavad suured kogused (suurusjärgus 12 000 tonni) muudesse sihtkohtadesse suunamiseks.

(132)

Liidu turu suurus – see on maailmas suuruselt teine – on ilmselgelt oluline tegur, mis sellele turule atraktiivsust lisab. Samuti näitab asjaolu, et Hiina RVst pärit import on meetmetest hoolimata jätkunud, et liidu turg on Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne ning nad soovivad jätkata seal müüki ja säilitada oma ärisuhted.

(133)

Veel üks oluline liidu turu atraktiivsust näitav tegur on muudest turgudest kõrgem hinnatase. Nagu eespool põhjenduses 72 juba märgiti, on Hiina RV ekspordihinnad enamikus muudes sihtkohtades oluliselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Hiina ekspordiandmebaasi andmetel müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 99 % Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordist (st 224 000 tonni; see maht vastab 57 % liidu turust) keskmise hinnaga 922 eurot/tonn (kohandatud hind) (25). See hind on oluliselt madalam kui liidu tootmisharu keskmine hind (1 149 eurot/tonn) samal ajavahemikul.

(134)

Seega on liidu turg Hiina ekspordi jaoks nii oma suuruse kui ka hinnataseme poolest atraktiivne.

(135)

Arvestades suurt vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, nagu eespool kokkuvõtlikult kirjeldatud, on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis oleksid juba lühikeses perspektiivis liitu müügiks/ümbersuunamiseks olemas suured kogused madala hinnaga melamiini.

(136)

Et hinnata Hiina sellise madala hinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharule, analüüsis komisjon olukorda muudel lähiturgudel. Siinkohal peeti heaks näiteks Türgit, sest tegemist on suure turuga, kus on ka suur nõudlus, (26) ning see asub Euroopa Liidu naabruses. Peale selle oli Türgi Hiina RVst pärit ekspordi suurim sihtkoht: läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi sinna peaaegu 32 000 tonni. Hiina impordi hinnad Türgis esitati Hiina ekspordiandmebaasis FOB-hindadena. Neid hindu kohandati kõigepealt CIF-hinna tasemele liidu piiril, võttes arvesse keskmisi veo- ja kindlustuskulusid, ning suurendati seejärel täiendavalt impordijärgsete kulude võrra (tavapärane tollimaks 6,5 % ja tollivormistuskulud), et saada hinnanguline hind liidus mahalaadimisel.

(137)

Selle tulemusel oli Hiina impordi keskmine kohandatud hind Türki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 919 eurot/tonn. Kasutades näitena kõnealust kohandatud ekspordihinda Türki, lõid need hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul liidu tootmisharu hindu alla 20 % võrra.

(138)

Samasugune tulemus (st 19,6 % allalöömine) saadi siis, kui kasutati Hiina keskmist hinda ülejäänud maailmas (27).

(139)

Arvestades seda, et melamiin on homogeenne tooraine, on hind klientide jaoks kõige olulisem tegur tarnija valimisel. Sel põhjusel (ja ka tarnekindluse kaalutustel) hangib enamik kliente melamiini vähemalt kahelt või kolmelt alternatiivselt tarnijalt ja kohandab neilt tellitavaid täpseid koguseid vastavalt pakutud hinnale. Nendel asjaoludel on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suruks madala hinnaga Hiina impordi sisenemine liidu turule hinnad kohe alla. Hiinaga konkureerimiseks peaks liidu tootmisharu oma hindu langetama, nagu toimus esialgse uurimise ajal, kui liidu tootmisharu hinnad olid nii madalad kui 900 eurot/tonn.

(140)

Liidu tootjate poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitatud kontrollitud andmete põhjal tooks hindade langemine Türgi hindade tasemele kaasa nende kasumlikkuse olulise vähenemise. Tegelikult hakkaks liidu tootmisharu selle tagajärjel kahjumit teenima (– 5,5 %). Praktiliselt sama tulemus saadi siis, kui kasutati kogu kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina impordi keskmist hinnataset (st – 5 %). See analüüs näitab, et kui Hiina dumpinguhinnaga melamiin siseneb liidu turule samasuguste hindadega, mida praegu küsitakse muudel kolmandatel turgudel, ei suuda liidu tootmisharu jätkusuutlikku kasumitaset säilitada.

(141)

Lisaks hinnamõjule kahjustaksid liidu tootmisharu ka tõenäolised kogused. Kui võtta eelduseks, et Hiina impordi suurenemise tagajärjel väheneb müügi- ja tootmismaht suhteliselt tagasihoidlikult, s.o 30 000 tonni võrra (müügimahu vähenemine ligikaudu 11 %), (28) suureneks liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu 3,6 % võrra 1 037 eurolt/tonn 1 073 eurole/tonn, mis halvendaks olukorda veelgi.

(142)

Kuna muudest riikidest kui Hiina RVst pärit import kattis 25 % liidu tarbimisest, siis ei saa välistada, et Hiina dumpinguhinnaga melamiin asendaks teatava osa kõnealusest impordimahust. Samal ajal on kolmandatest riikidest liitu saabunud impordi keskmine müügihind väiksem kui liidu tootmisharu keskmine müügihind, mis tähendab seda, et kui madala hinnaga Hiina melamiin tuleks uuesti liidu turule, siis kõigepealt suureneks selle turuosa liidu tootmisharu arvelt, enne kui see võtaks üle kolmandate riikide tootjate poolt liitu suunatud ekspordi turuosa.

(143)

Isegi kui mahu mõju oleks tegelikkuses väiksem kui eespool põhjenduses 141 kirjeldatud simulatsiooni puhul, siis näitab esialgse uurimise käigus saadud kogemus, et igal juhul suudaksid ka väiksemad liitu sisenevad madala ja dumpinguhinnaga kogused liidu tootmisharule kahju tekitada (29). Kui meetmetel lastakse aeguda, siis moonutaksid liidu turgu Hiina impordi väga madalad hinnatasemed koos võimalike väga suurte kogustega, tuues kaasa liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(144)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et meetmete pikendamine ei ole põhjendatud. Seoses Hiina vaba tootmisvõimsuse ja liidu turu atraktiivsusega viitas CCPIT samadele väidetele, mida juba nimetati eespool põhjendustes 63 ja 76. Kuna need väited muudaksid dumpingu jätkumist käsitlevad järeldused kehtetuks, ei oleks kehtiv ka järeldus kahju tõenäolise kordumise kohta. Peale selle seadis CCPIT kahtluse alla selle, kas on asjakohane, et hinnates Hiina dumpingu hinnamõju liidu tootmisharule viitab komisjon Türki ja ülejäänud maailma suunatud Hiina ekspordi hindadele, arvestades asjaolu, et kolmandate riikide tavad ei kuulu ELi eeskirjade ega institutsioonide jurisdiktsiooni alla.

(145)

Vastusena sellele väitele rõhutas komisjon, et Türki ja ülejäänud maailma suunatud Hiina ekspordi hindade vaatlemisega ei rikuta jurisdiktsiooni põhimõtet. Nagu põhjendustes 136–138 üksikasjalikult selgitatud, siis komisjon üksnes analüüsis kättesaadavat ekspordistatistikat, et teha kindlaks nende hindade tase, millega Hiina eksportivad tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil melamiini Türki ja ülejäänud maailma müüsid. Hinnad, mida Hiina tootjad Türgis ja ülejäänud maailmas küsisid, on kõige parem näitaja hindade kohta, mida eksportivad tootjad tõenäoliselt liidu turul küsiksid, kui meetmetel lastaks aeguda. Seepärast lükati see väide tagasi.

(146)

Hiina vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja dumpingu jätkumise tõenäosust käsitlevad väited lükati üksikasjalikult ümber põhjendustes 64–66 ja 77 eespool ning komisjon jääb kindlaks oma järeldustele kõikides nendes küsimustes. Sellest tulenevalt ei muudeta ka järeldusi kahju kordumise kohta.

(147)

Lisaks väitis CCPIT, et Hiina melamiiniimpordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel puudub põhjuslik seos. Huvitatud isik tugines oma väidetes sellele, et ühelt poolt Hiina impordimahud ja -hinnad ning teiselt poolt liidu tootmisharu kasumlikkus ei ole omavahel tihedalt seotud. CCPITi sõnade kohaselt on otsene põhjuslik mõju liidu tootmisharu olukorrale muudel teguritel, näiteks tooraine hindadel ja liidu tootmisharu konkurentsivõimel võrreldes muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RVst pärit impordiga.

(148)

Tuletatakse meelde, et vastupidiselt alusmääruse artikli 5 kohastele uurimistele ei nõuta alusmääruse artikli 11 lõikega 2 aegumise läbivaatamise puhul põhjusliku seose analüüsimist. Peale selle olid Hiina RVst pärit melamiini impordi mahud käesoleval juhul kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ebaolulised, jäädes vahemikku 0,4–2,5 % liidu turust. Nendel asjaoludel ning isegi kui tooraine hindade kõikumine ja kolmandatest riikidest pärit import võib liidu tootmisharu olukorda mõjutada, ei saa olukorras, kus meetmed kehtivad, tugineda Hiina melamiiniimpordi mahtude ja hindade ning liidu tootmisharu kasumlikkuse vahelisele võimaliku seose puudumisele, et teha järeldus selle kohta, mis tõenäoliselt toimuks liidu turul juhul, kui meetmetel lastaks aeguda.

(149)

Eespool kirjeldatu põhjal, ja kuna muid märkusi ei esitatud, leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamisega kaasneks liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumine.

(150)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(151)

Komisjon tegi kindlaks, et vaatlusalusel perioodil taastus liidu tootmisharu järk-järgult kahjust, mille oli põhjustanud dumpinguhinnaga import Hiina RVst. Kui aga Hiina-vastased meetmed kehtetuks tunnistataks, on kahju kiire taasteke tõenäoline, sest potentsiaalselt suuremahuline dumpinguhindadega import Hiina RVst avaldaks liidu tootmisharule olulist hinnasurvet. Selle tagajärjel halveneks liidu tootmisharu majandusolukord, nagu on kirjeldatud põhjendustes 140 ja 141 eespool. Seevastu meetmete jätkuv kohaldamine võimaldaks liidu tootmisharul säilitada positiivsed majandussuundumused õiglasel ja konkurentsipõhisel liidu turul.

(152)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis CCPIT kahtluse alla asjaolu, et meetmed oleksid liidu tootmisharu huvides, kuna liidu tootmisharu on juba täielikult taastunud. Lisaks vaidlustas CCPIT meetmete vajalikkuse, kuna tema arvates ei oleks ei dumpingu ega kahju kordumine meetmete aegumise korral tõenäoline.

(153)

Kõnealuseid väiteid dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse kohta on eelmistes peatükkides juba üksikasjalikult käsitletud. Kuna selles küsimuses ei esitatud mingeid uusi väiteid, jäädakse põhjenduses 151 selgitatud järelduste juurde.

(154)

Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(155)

Algatamisetapis võeti ühendust üheteistkümne teadaoleva importija/turustajaga ja nelja kaubandusühendusega. Üks importija Saksamaalt vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule.

(156)

Kõnealune kaupleja importis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst piiratud koguses melamiini, seda peamiselt liiduväliseks edasimüügiks. Lisaks ostis nimetatud kaupleja melamiini nii teistelt välistarnijatelt kui ka liidu tootmisharult. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas melamiiniga kauplemine üle poole tema kogukäibest ja selle kasumimarginaal jäi vahemikku 2 % – 4 % (30).

(157)

Kuigi ei saa eeldada, et sama kehtiks (kõikide) teiste importijate kohta, ei olnud see ainus koostööd teinud kaupleja meetmete vastu. Kõnealune kaupleja oli seisukohal, et meetmed stabiliseerivad turgu ning tagavad tarnekindluse ja prognoositavuse, mis pikas perspektiivis on kõikide turuosaliste huvides. See kaupleja leidis, et kui meetmed aeguksid, oleks tal lihtne hakata kasutama Hiina tarnijaid, kuid see kahjustaks tema praegusi ärisuhteid nii liidus kui ka väljaspool liitu ning tekitaks melamiiniturul tõsiseid moonutusi ja kõikumisi.

(158)

Muu teabe puudumisel ei ilmnenud uurimise käigus, et meetmete jätkamine tooks kaasa mis tahes olulise kahjuliku mõju liidu importijatele.

(159)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis CCPIT kahtluse alla komisjoni järelduse importijate huvide kohta, väites, et see põhines ühe importija arvamusel, mida ei saa käsitada tüüpilisena.

(160)

Komisjon kordas, et nagu on märgitud põhjenduses 157 eespool, ei eeldanud ta, et koostööd teinud importija seisukohad oleksid tüüpilised kõikide importijate puhul. Sellest hoolimata kontrolliti ainsa koostööd teinud importija esitatud teavet ja seda võeti nõuetekohaselt arvesse. CCPIT seevastu ei esitanud mingeid tõendeid ega põhjendatud teavet, mis viitaks sellele, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele olulist kahjulikku mõju.

(161)

Tuginedes kättesaadavale teabele ja kuna vastupidist tõendav teave/tõendusmaterjal puudus, järeldas komisjon seega, et meetmete säilitamine ei avalda liidu importijatele mingit olulist kahjulikku mõju.

(162)

Küsimustikud saadeti 68-le teadaolevale kasutajale. Täielikud vastused küsimustikule esitasid neli kasutajat, kelle arvele langeb 3 % liidu tarbimisest ja 0,6 % Hiina RVst pärit impordist.

(163)

Igakülgset koostööd tegevate kasutajate seisukohad olid mõnevõrra erinevad. Kaks kasutajat olid meetmete jätkamise vastu ja väitsid, et dumpinguvastane tollimaks takistab neil Hiina RVst melamiini osta. Ühe kasutaja seisukoht oli neutraalne, sest tema kulustruktuuris on melamiini mõju väga väike. Neljas kasutaja pooldas meetmeid. Kõnealune kasutaja kartis, et kui meetmed tühistatakse, siis ujutaks Hiina liidu turu järjekordselt üle odava melamiiniga. Selle tulemusel väheneksid tema kulud lühikeses perspektiivis, ent varsti pärast seda võib liidu tootmisharu hävineda. Seetõttu muutuks kõnealune kasutaja sõltuvaks Hiina tarnetest.

(164)

Uurimine näitas, et üldiselt tulid kasutajad dumpinguvastaste meetmete kehtimisel valitsevate turutingimustega hästi toime. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli koostööd tegevate kasutajate keskmine kasumimarginaal 5,6 %, mis tähendab seda, et kasutajad suutsid saavutada rahuldava kasumitaseme ka tollimaksude kehtimise korral. Peale selle on liidu turu puhul tegemist avatud turuga, kus konkureerivad arvukad tarnijad. Seega võib kasutajatel lisaks liidu tootjatele ja Hiina RV-le olla mitu alternatiivset tarneallikat, ilma et neid ohustaksid võimalikud tarnepuudujäägid.

(165)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et meetmete pikendamine ei ole õiglane, sest selle tulemusel kasvavad melamiini hinnad, samal ajal kui toorainekulud langevad, ning seega tuuakse kasutajate kasumlikkus ja liidu turu üldine konkurentsivõime ohvriks liidu tootmisharu kasumlikkusele. Huvitatud isik viitas oma esildises Kopenhaageni instituudi uuringule (31) ja mitmele WTOs arutatud juhtumile, mille üks osaline oli olnud EL, näiteks juhtumile „EÜ – lõhe“.

(166)

Seoses märkusega hindade kasvu kohta osutas komisjon põhjendusele 110 eespool. Nagu selgitatud, tulenes hindade kasv vaatlusalusel perioodil äärmiselt madalast jätkusuutmatust hinnatasemest 2012. aastal. Pärast kasvu 2013. aastal hinnatase tegelikult langes ja on alates 2014. aastast püsinud stabiilne. Igal juhul ei esitanud CCPIT mingit konkreetset teavet, mis tõendaks, et melamiinikasutajate majanduslik olukord on meetmete tõttu halvenenud sel määral, mis võimaldaks järeldada, et meetmete säilitamine on liidu kui terviku huvidega vastuolus. Sellega seoses ei nimetata ei huvitatud isiku viidatud majandusuuringus ega WTOs arutatud juhtumis konkreetselt melamiinisektorile.

(167)

Kuna mingeid muid märkusi ei esitatud, tegi komisjon eespool toodu põhjal järelduse, et ei ole tõendatud, et kehtivate meetmete säilitamine kahjustaks oluliselt kasutajate olukorda sellisel määral, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

(168)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada meetmeid Hiina RVst pärit melamiini impordi suhtes.

(169)

Kuigi taotluse esitajad nõustusid komisjoni järeldustega liidu huvide kohta, väitsid nad pärast lõplike järelduste avalikustamist, et arvestades vähest koostööd ja enamiku koostööd tegevate huvitatud isikute toetust meetmetele, ei olnud komisjonil vaja teha kõike hõlmavat järeldust liidu huvide kohta. Ühtlasi oli nende väitel ebaoluline asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli koostööd tegevate kasutajate keskmine kasumimarginaal 5,6 %.

(170)

Komisjon ei nõustunud nende väidetega. Liidu huvide kontrollimiseks peab komisjon põhjalikult analüüsima kõiki talle kättesaadavaid fakte ja kaalutlusi ning võtma arvesse kõiki eri huvisid, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvisid. Samuti peab komisjon nõuetekohaselt põhjendama järeldusi, millele ta liidu kui terviku huvide kohta jõudis. Seepärast lükati need väited tagasi.

(171)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses Hiina RV vastu kehtivad meetmed säilitada. Pärast teavitamist anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui need olid õigustatud.

(172)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada Hiina RVst pärit melamiini impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 457/2011.

(173)

Ärakuulamisele järgnevas esildises väitis CCPIT, et dumpinguvastaste meetmete pikendamine praeguses vormis oleks ebaseaduslik, sest esialgses uurimises ei läbinud kaks Hiina eksportivat tootjat individuaalse kohtlemise kontrolli, mida peetakse pärast WTO apellatsioonikogu otsust (32) ebaseaduslikuks. CCPITi sõnade kohaselt tuleks nendele kahele äriühingule seega arvutada individuaalsed dumpingumarginaalid, mis mõjutaksid ka kogu riigi suhtes kehtiva jääktollimaksu taset.

(174)

Aegumise läbivaatamisel ei saa dumpinguvastaste meetmete taset muuta. Peale selle ei teinud kõnealused äriühingud menetluses koostööd ega esitanud mingeid andmeid, mis võimaldaksid arvutada nende individuaalseid dumpingumarginaale. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. Kõnealustel äriühingutel on aga võimalus taotleda oma dumpingumarginaalide arvutamise korra vahepealset läbivaatamist alusmääruse artikli 11 lõike 3 alusel.

(175)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee ei ole arvamust esitanud,