(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (2) on sätestatud mere bioloogiliste ressursside kaitse ja säästva kasutamise meetmed, mis hõlmavad muu hulgas kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtusid, mis on määratletud kui merevees elavate liikide mõõt, arvestades küpsust, millest väiksema mõõdu puhul rakendatakse piiranguid või stiimuleid, mille eesmärk on vältida nende püüki püügitegevuse käigus.

(2)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt on ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada, et mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikku taset.

(3)

Määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 45 lõikes 1 on sätestatud, et kui mereorganismide kaitse nõuab kohest tegutsemist, võib komisjon kõnealusele määrusele lisaks või sellest erandina võtta vastu kõiki vajalikke meetmeid. Kõnealuse määruse XII lisas on esitatud mereorganismide varude kaitseks kehtestatud alammõõdud. Praegu ei sisalda see lisa besuugo (Pagellus bogaraveo) varude kaitseks kehtestatud alammõõtu.

(4)

Besuugo on pikaealine, hilja suguküpseks saav, aeglaselt kasvav ja madala saagikusega süvamereliik, mis on Kirde-Atlandi piirkonnas tuvastatud kasutamise suhtes tundlik. Märgistamisandmed näitavad, et besuugo levikuala on suur. Seda liiki leidub nii Vahemeres kui ka Atlandi ookeanis. Bioloogilisest ja majandamisseisukohast koosneb kõnealune populatsioon Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) hinnangul Kirde-Atlandi piirkonnas kolmest eri osast: a) ICESi VI, VII ja VIII alapiirkonna, b) ICESi IX alapiirkonna ja külgnevate alade ning c) ICESi X alapiirkonna (Assooride) populatsioon.

(5)

ICESi viimase, 2016. aasta juunis besuugo kohta avaldatud nõuande (edaspidi „ICESi viimane nõuanne“) (3) kohaselt on ICESi VI, VII ja VIII alapiirkonna varud märkimisväärselt vähenenud ja esimest korda soovitatakse kehtestada lubatud kogupüügiks null. ICES märkis, et besuugo püük ICESi VI, VII ja VIII alapiirkonnas moodustab 1–2 % varasematest, 1960. ja 1970. aastate tasemetest. Lisaks andis ICES kolme Prantsusmaal, Hispaanias ja Iirimaal selle liigi seireks korraldatud põhjatraaliga püügi uuringu tulemuste põhjal teada, et kõnealust liiki õnnestub selliste teadusuuringute ajal harva püüda, mis kinnitab hinnangut, et kudekarja biomass on väga väike. Seepärast soovitab ICES vähendada kõikide vahendite abil kalastussuremust, et kalavarud saaksid taastuda (3). Samuti rõhutab ICES seda, kuivõrd oluline on rakendada kiiresti majandamismeetmeid noorkalade kaitseks ja kehtestada selleks eelkõige lossitava kala alammõõt, et takistada väikeste kalade püüdmist.

(6)

ICESi IX alapiirkonna besuugo kohta antud ICESi viimase nõuande kohaselt on soovitatav vähendada püüki selles piirkonnas 2017. aastal 13 % ja 2018. aastal veel 14 % (4). ICES leiab, et alates 2009. aastast on püük püsinud lubatud kogupüügist märkimisväärselt madalamal tasemel ja vähenenud 2009. aasta 718 tonnilt 2015. aasta 152 tonnile (5). ICES märgib ka seda, et nende kalavarude levikuala ulatub IX alapiirkonnast väljapoole ja püügiandmed ei ole täielikud.

(7)

ICESi X alapiirkonna besuugo kohta antud ICESi viimase nõuande kohaselt on soovitatav vähendada püüki selles piirkonnas 2017. aastal 12 % ja 2018. aastal veel 12 %. ICESi X alapiirkonnas on besuugo püük moodustanud umbes kaks kolmandikku 2009. aasta ja eelnevate aastate tasemest. 2015. aasta aprillis märkis STECF, et nii besuugo püük kui ka püük püügikoormuse ühiku kohta on viimastel aastatel vähenenud, mis tähendab seda, et ka besuugo püütav biomass on kahanenud; see näitab, et praegu kehtivad meetmed ei ole olnud sellise languse vältimiseks piisavalt tõhusad.

(8)

ICES soovitab kehtestada majandamiskava, mis hõlmab kõnealuste kalavarude kogu levikuala, kaasa arvatud külgnevad CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) ja GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) alad, eriti võttes arvesse külgnevatel aladel IX piirkonna varude olulist püüki, mida ei reguleerita praeguse lubatud kogupüügiga ja mille puhul puudub varude kohta käiv teave. ICES soovitab rakendada majandamismeetmeid, millega tagatakse noorte ja vanemate kalade tasakaalustatud kasutamine, mida on võimalik saavutada lossitava kala alammõõdu kehtestamisega.

(9)

Eespool nimetatud hiljutised arengusuunad on näidanud, et ülepüügist ja piisavate majandamismeetmete puudumisest tingitud besuugo suur püügimaht on kaasa toonud kalavarude märkimisväärse vähenemise ICESi VI, VII ja VIII alapiirkonnas ning varude vähenemise madala tasemeni ICESi IX ja X alapiirkonnas.

(10)

Eespool öeldut arvesse võttes on olemas selged märgid, et Kirde-Atlandi piirkonna besuugovarud on kõikides piirkondades ülepüütud ja hävimisohus, kui noorkalade kaitseks ei võeta viivitamata meetmeid.

(11)

Siiani on liit besuugo suremuse vähendamiseks kohaldanud muu hulgas lubatud kogupüüki alates 2003. aastast ja kehtestanud teadusliku nõuande (6) põhjal Vahemere jaoks kalavarude kaitseks alammõõdu 33 cm nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (7) alusel, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid. Määruses (EÜ) nr 850/98, millega kehtestatakse teatavate mereorganismide kaitseks alammõõdud teistes piirkondades, ei ole praegu sätestatud ühtki alammõõtu Atlandi ookeani besuugo jaoks.

(12)

Teadusliku nõuande kohaselt saavutab Atlandi ookeani besuugo VI, VII, VIII, IX ja X piirkonnas suguküpsuse 33–36 cm pikkusena. Meetme proportsionaalsuse hindamisel ja eelkõige selle üle otsustamisel, kas kalavarude suhtes tuleks kohaldada alammõõtu 33 cm, vaatas komisjon teadusliku nõuande läbi ning võttis arvesse vajadust sidususe järele ühise kalanduspoliitikaga ja eesmärgiga kaotada järk-järgult tagasiheide. Teaduslikust nõuandest nähtub, et 33 cm pikkusena saavutab suguküpsuse 75 % besuugo isaskaladest ja 25 % emaskaladest (8). Seega on besuugo võimeline 33 cm pikkusena sigima ja oma varusid taastama. Kui aga alammõõduks kehtestatakse 36 cm, tooks see kaasa besuugo tagasiheite ning see ei oleks kooskõlas tagasiheite järkjärgulise kaotamise eesmärgiga.

(13)

Lisaks kohaldatakse Vahemere suhtes besuugo alamõõtu 33 cm. Kuna besuugot leidub nii Vahemeres kui ka Atlandi ookeanis, on meetmete tõhususe huvides vaja tagada kõikidele kalavarude levikualadele sama kaitsetase. Sellega välditakse ka valede andmete esitamist. Luba püüda ja lossida alla 33 cm pikkuseid besuugosid mõjutab negatiivselt liigi paljunemisvõimet, mis seab Kirde-Atlandi piirkonna kalavarude kaitse tõsisesse ohtu.

(14)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on seotud ammenduvate kalavarude kaitsega. Meetmete eesmärk on vältida besuugovarude ülepüüki ja taastada nende varude ohutud bioloogilised piirid. Kõneluste varude puhul kehtestatav alammõõt 33 cm kehtib nii liidu kui ka imporditud toodete puhul olenemata nende päritolust. Lisaks kehtivad need meetmed koos sarnaste probleemide lahendamiseks võetavate liidu kaitsemeetmetega, sealhulgas nõukogu määrusega (EL) nr 1367/2014 (9).

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,