3.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/3

(1)

16. novembril 2016 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2005 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatava Korea Vabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit kerge termopaberi impordi suhtes liitu.

(2)

Uurimine algatati 18. veebruaril 2016 (3) kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016 Euroopa termopaberi assotsiatsioon (edaspidi „ETPA“ või „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatava kerge termopaberi kogutoodangust.

(3)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 14, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(4)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kolm huvitatud isikut kirjalikud pöördumised, milles nad edastasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(5)

Nii Hansol Group kui ka ETPA taotlesid kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik“) sekkumist. 13. detsembril 2016 ja 2. märtsil 2017 toimunud ärakuulamistel tuli Hansol Group tagasi küsimuste juurde, mida arutati 10. märtsil 2016 toimunud ärakuulamisel (st taotlus mitme seotud töötleja vabastamiseks küsimustikule vastamisest), ning vaidlustas dumpingu ja kahju arvutamiseks kasutatud metoodika. 22. märtsil 2017 toimunud ärakuulamisel osutas Hansol Group mõnele dumpinguarvutusprobleemile ja tegi ettepaneku muuta meetmete vormi. 24. jaanuaril 2017 toimunud ärakuulamisel väljendas ETPA muret mõnedes konfidentsiaalsusküsimustes ning vaidlustas Hansol Groupi väited toote määratluse ja meetmete toetamise taseme kohta.

(6)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist jätkas komisjon lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Komisjon teavitas kõiki isikuid olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks Korea Vabariigist pärit kerge termopaberi impordi suhtes liitu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks lõpliku järelduste avalikustamise kohta. Pärast lõplike järelduste avalikustamist tehti täiendavaid muudatusi dumpingu ja kahju arvutustes, millest teavitati kõiki huvitatud isikuid ja anti neile aega märkuste esitamiseks (edaspidi „täiendav lõplik järelduste avalikustamine“). Seejärel anti kõigile huvitatud isikutele aega märkuste esitamiseks meetmete vormi muutmise kohta.

(7)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(8)

Nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 15, on vaatlusalune toode kerge termopaber kaaluga kuni 65 g/m2, vähemalt 20 cm laiustes rullides, rulli kaaluga (koos paberiga) vähemalt 50 kg ja rulli läbimõõduga (koos paberiga) vähemalt 40 cm („suured rullid“), aluskihiga ühel või mõlemal pool või ilma aluskihita; kaetud ühelt või mõlemalt poolt soojustundliku ainega (segu värvist ja ilmutist, mis reageerib soojusele ning moodustab kujutise), on kattekihiga või ilma selleta ja on pärit Korea Vabariigist ning kuulub praegu CN-koodide ex 4809 90 00, ex 4811 90 00, ex 4816 90 00 ja ex 4823 90 85 alla.

(9)

Hansol Group kordas oma taotlust, et fenoolivaba kerge termopaber tuleks toote määratlusest välja jätta, sest komisjon ei hinnanud paljusid asjaolusid nõuetekohaselt. Hansol Groupi väitel erineb fenoolivaba kerge termopaber keemiliselt koostiselt muud liiki kergest termopaberist, samuti on erinevad nende tootmisprotsessid ja tarbijate hoiakud.

(10)

Keemilise koostise kohta väitis huvitatud isik, et fenooli sisaldav kerge termopaber ja fenoolivaba kerge termopaber on väga erineva keemilise koostisega, sest olenevalt nende tootmiseks kasutatud ilmutist kohaldatakse nende suhtes ELi turul erinevaid regulatiivseid aspekte. Tuleb siiski märkida, et hiljuti keelati Euroopa Liidus alates 2020. aastast kasutada ainult bisfenool A-d (edaspidi „BPA“) st üht paljudest fenooli sisaldada võivatest ilmutitest, ning kõigi teiste fenooli sisaldavate ilmutite suhtes eraldiseisev õiguslik kohtlemine puudub. Kahe bisfenooli sisaldava ilmuti väidetav rangem regulatiivne kohtlemine ei näita, et kõik ilmutitena kasutatavad bisfenoolid ja fenoolühendid erinevad teistest värviilmutitest. Lisaks tuleb märkida, et kesksest tähtsusest hoolimata on ilmuti vaid üks paljudest kerge termopaberi tootmiseks vajalikest kemikaalidest. Peale selle ei kinnita toimikus miski väidet, et BPAd sisaldav kerge termopaber on mõnes liikmesriigis juba keelatud. Seetõttu järeldatakse sisulisest aspektist, et fenooli sisaldava ja fenoolivaba kerge termopaberi keemiline koostis ei ole erinev. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(11)

Mis puutub tootmisprotsessi, väitis huvitatud isik, et samal tootmisliinil ei ole võimalik toota fenoolivaba ja BPA-vaba kerget termopaberit. Uurimine näitas siiski, et tehniliselt on võimalik fenoolivaba ja fenooli sisaldavat kerget termopaberit samal tootmisliinil toota, kuigi eraldi partiidena, ning et liidu tootjad seda ka teevad.

(12)

Tarbijate hoiakute kohta väitis huvitatud isik, et tarbijad on teadlikud bisfenooli sisaldumisest kerges termopaberis. Peale selle väitis Hansol Group, et üks USA kerge termopaberi tootja hakkas tootma fenoolivaba kerget termopaberit ning et üks liidu supermarketikett on väljendanud muret kerges termopaberis kasutatava ilmutiliigi suhtes. Hoolimata klientide eelistuste võimalikest erinevustest, on kõik tooteliigid nõudluse seisukohast vastastikku asendatavad (ilma lõpptarbijapoolsete muudatusteta) ja konkureerivad üksteisega.

(13)

Lisaks väitis Hansol Group, et Pergafast 201 (fenoolivaba värviilmuti) kättesaadavus on piiratud ning et fenoolivaba ja fenooli sisaldava kerge termopaberi hinnaerinevus on kahe Hansol Groupiga seotud liidu ettevõtja ostuhindu arvestades märgatav.

(14)

Arvestades seda, et on olemas mitut liiki ilmuteid, ei ole vaid ühe kindla liigi, st Pergafast 201 (mida Hansol Group ei paista olevat kasutanud) väidetavalt piiratud kättesaadavus oluline, sest on olemas muid alternatiivseid allikaid. Näiteks järeldasid Euroopa Kemikaaliameti komiteed, täpsemalt riskihindamise komitee (edaspidi „RAC“) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (edaspidi „SEAC“) 2015. aastal, et tollal oli bisfenool A kasutamisele termopaberis olemas ligikaudu kümme tõsiselt võetavat alternatiivi, lisaks veel uued lootustandvad alternatiivid (4). Keemiliste ilmutite tarnijatelt eeldatakse, et 2019. aasta lõpuks on nad valmistunud põhjenduses 10 nimetatud BPA keeluks ja Pergafast 201 patendi aegumiseks.

(15)

Mis puutub väidetavasse hinnaerinevusse, on tavaline, et tootel, mida dumpinguvastane uurimine hõlmab, on mitmesuguseid eri hinnaklassiga liike. Hinnaerinevus ei ole siiski iseenesest piisav, et vaadelda eri liike eri toodetena, kui eesmärk on määratleda toode, mida dumpinguvastane uurimine hõlmab ning mille eri liikidel on samad põhiomadused ja mille liigid üksteisega konkureerivad, nagu kõnealuselgi juhul. Igal juhul võetakse iga hindu mõjutavat tegurit hinnavõrdlusel arvesse. Hansol Group kordas, et fenoolivaba ja fenooli sisaldava kerge termopaberi hinnad erinevad märkimisväärselt (vastavalt liidus asuvate töötlejate ostuhindadele), mis väidetavalt näitab, et need on erinevad tooted. Selles suhtes ei saa ajutise määruse põhjenduses 113 esitatud üldist järeldust, et fenoolivaba kerge termopaberi ühiku müügihind langes vähem kui fenooli sisaldava kerge termopaberi müügihind, kummutada ostuhindadega, mida maksavad kaks liidus asuvat ja Hansol Groupiga seotud ettevõtjat, kelle toodang moodustab liidu tarbimisest väikese osa.

(16)

Algselt väitis Hansol Group, et fenoolivaba kerge termopaber tuleks uurimise alt välja jätta, sest Korea Vabariigis fenoolivaba kerget termopaberit ei toodeta ja seda sealt ei ekspordita. Sellega seoses on Hansol Groupi veebisaitidelt näha, et see huvitatud isik pakub bisfenoolivaba termopaberit ja kerget termopaberit, mis ei sisalda BPAd.

(17)

Hansol Group väitis veel, et komisjon tegi vea, määratledes toote liiga laiaulatuslikult, sest see takistab tulevast tehnoloogia arengut. Eelkõige väitis huvitatud isik, et kaebuse esitajate kataloogid ei sisalda kerget termopaberit kaaluga alla 44 g/m2 korrates oma ajutise määruse põhjenduses 20 nimetatud väidet, et seda liiki kerge termopaber tuleks uurimisest välja jätta.

(18)

Eespool nimetatud väite kinnituseks ei esitatud mingit tõendusmaterjali. Esiteks ei näita miski toimikus seda, et kerge termopaber kaaluga alla 44 g/m2 on teistsuguste füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste, kasutuse, tarbijate hoiakute, müügikanalite, tootmisprotsessi, tootmiskulude ja kvaliteediga kui muud kerged termopaberid või ei ole asendatav. Teiseks puuduvad tehnilised takistused, mis takistaksid tootjatel toota kerget termopaberit kaaluga alla 44 g/m2. Tegelikult müüb üks liidu tootja praegu kerget termopaberit kaaluga 42 g/m2. Kolmandaks puudub selge eraldusjoon ruutmeetrikaalu osas. Termopaberi tootjate töös esineb kaalutolerants. Näiteks on võimalik, et kaaluga 45 g/m2 turustatav paber kaalub tegelikult veidi vähem või kaaluga 44 g/m2 turustatav paber kaalub rohkem kui teatatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(19)

Sellest tulenevalt kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 16–24 esitatud järeldused vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta.

(20)

Nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 12, koosneb Hansol Group Korea eksportivatest tootjatest Hansol Paper ja Artone. Artone puhul kahe tooteliigi müügiandmed siseturu kohta kas puudusid või ei olnud tüüpilised. Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati nende kahe tooteliigi normaalväärtus Artone tootmiskulude alusel (vt ajutise määruse põhjendusi 34–36). Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Hansol Group, et nende kahe tooteliigi normaalväärtuse arvutamisel oleks komisjon pidanud kasutama teise tootja, Hansol Paperi hindu selle asemel, et arvutada normaalväärtus Artone tootmiskulude alusel. See väide esitati uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist.

(21)

Väide lükati tagasi, sest komisjon tegi kindlaks, et Artone kulustruktuur ja müügihinnad olid Hansol Paperi omadest oluliselt erinevad. Peale selle leiti, et nendest kahest ühe, Hansol Paperi müüdava tooteliigi siseturul müüdavad koguseid ei olnud tüüpilised. Seepärast kinnitas komisjon, et nendel asjaoludel oli asjakohasem nende tooteliikide normaalväärtuse arvutamine Artone tootmiskulude ja nendele lisatud mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi alusel alusmääruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud esimese võimaluse kohaselt.

(22)

Märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta vaidlustas Hansol Group väikeste rullide kaasamise dumpinguarvutustes kahel põhjusel. Esiteks oleks sõltumatutele klientidele suunatud suurte rullide müügi maht märkimisväärne ja seega oleks selle müügi alusel tehtud arvutus tüüpiline. Teiseks ei kuulu väikesed rullid vaatlusaluste toodete hulka.

(23)

Nagu selgitatud ajutise määruse põhjendustes 25 ja 37, moodustas Hansol Paperi ja Artone müügist liidus valdava osa (75–85 %) müük seotud isikutele ja kaup oli ette nähtud väikestesse rullidesse ümbertöötamiseks. Võttes arvesse nende suurte rullide märkimisväärset kogust, mis töötati ümber väikestesse rullidesse ja müüdi alles seejärel sõltumatutele klientidele, jäi komisjon seisukohale, et väikesi rulle ei saa arvutustest välja jätta. Seega oli asjakohane kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 teha seotud isikutele väikestesse rullidesse ümbertöötamiseks müüdud suurte rullide ekspordihind kindlaks selle hinna alusel, millega imporditud ja ümbertöötatud toode esmalt liidu sõltumatutele klientidele müüdi.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hansol Group oma vastuväidet väikest rullide arvessevõtmise kohta dumpingu arvutamisel. Uusi andmeid siiski ei esitatud.

(25)

Hansol Group kritiseeris lisaks asjaolu, et seotud isikutele müügi osas määrati dumpingumarginaal ühe, mitte kõigi nelja seotud töötleja andmete põhjal.

(26)

Sellega seoses tuleb märkida järgmist. 19. veebruaril 2016 taotles Hansol Group komisjonilt, et neljast seotud töötlejast kolm vabastataks täielikult küsimustikule vastamisest. 23. veebruaril 2016 rahuldas komisjon selle taotluse, jättes endale spetsiaalselt õiguse esitada vajaduse korral nende kolme muu seotud töötlejaga seonduvalt täiendavaid päringuid/teabenõudeid. Olles 22. veebruari 2016. aasta koosolekul Hansol Groupi esitatud teavet täiendavalt analüüsinud, nõudis komisjon 7. märtsil 2016 neilt kolmelt seotud töötlejalt küsimustiku kohandatud versioonile vastamist, kusjuures küsimustik sisaldas muu hulgas nõuet esitada andmed töötlemiskulude ja väikeste rullide edasimüügi kohta. 8. märtsil 2016 taotles Hansol Group ärakuulamise eest vastutava ametniku poolset ärakuulamist, mis toimus 10. märtsil 2016. Ettevõtja põhjendas oma ärakuulamistaotlust sellega, et ta soovib korrata oma taotlust vabastada kolm seotud töötlejat küsimustikule vastamisest, sest ei suutnud mõista, „miks (taotleb) komisjon kulu- ja müügiandmete esitamist toote kohta, mis ei ole vaatlusalune toode, ja kuidas neid andmeid saaks käimasolevas uurimises mõistlikult kasutada“. Seda seisukohta korrati ärakuulamise ajal.

(27)

Ärakuulamise eest vastutav ametnik soovitas leida komisjoni talituste ja huvitatud isiku vahel kompromissi küsimuses, kuidas kontrollida, kas andmete maht ja jälgitavus ning väikeste rullide müügil põhinev ekspordihinna arvutus on uurimise seisukohalt oluline; ta soovitas kontrollimiseelset külastust neljanda seotud importija juurde, kelle jaoks vabastust ei olnud taotletud, et kontrollida huvitatud isiku eespool esitatud selgituste õigsust, ja positiivsete tulemuste alusel uurimise piirdumist selle isikuga Hansol Groupi väikeste rullide müügi ekspordihinna arvutamise osas. Lisaks neile ettepanekutele kaalus komisjon, kuidas oleks võimalik vähendada seotud töötlevate ettevõtjate koormust ja luua võimalus väikeste rullide müügi ja suurte rullide impordi seose jälgimiseks.

(28)

Pärast kõnealust esimest ärakuulamist 2016. aasta märtsis ja sellele järgnenud kontrollkäiku tuvastas komisjon järgmist. Esiteks ostis üks neist neljast seotud töötlejast väikseima osa (st alla 25 % suurte rullidest) ümbertöötamiseks ettenähtud suurtest rullidest teistelt mujal kui Koreas asuvatelt sõltumatutelt suurte rullide tootjatelt. Teiseks ostis sama seotud töötleja suurima osa väikesteks rullideks ümbertöötamiseks ettenähtud suurtest rullidest Hansol Groupilt. Kolmandaks toimus Hansol Groupi suurte rullide müügist liidu seotud töötlejatele suurim osa samale seotud töötlejale, samuti oli tal suurim osa suurte rullide edasimüügis sõltumatutele klientidele. Lõpetuseks oli tema sõltumatutele klientidele suunatud väikeste rullide müügi maht oluliselt suurem kui selline maht kõigi nelja seotud töötleja puhul, välja arvatud üks. Viimane asjaolu ilmnes siiski alles uurimisperioodi teises pooles ja oli seepärast vähem tüüpiline.

(29)

Sellest tulenevalt otsustas komisjon tugineda oma järeldustes Hansol Groupi müügi kohta seotud töötlejate kaudu kõnealuselt seotud töötlejalt saadud andmetele, mida peeti kõige tüüpilisemaks. Leiti, et need järeldused on tüüpilised ettevõtja poolt seotud töötlejate kaudu toimunud müügi suhtes, kui pidada silmas kõnealuse seotud töötleja väikest ostumahtu mujalt kui Koreast pärit, ümbertöötamiseks ettenähtud suurte rullide puhul ning samuti Hansol Groupi sõltumatutele klientidele suunatud, kõnealuse töötleja osalusega müügi suurt mahtu.

(30)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 25, asjakohane kaal mõlemale müügikanalile (st suurte rullide müük sõltumatutele klientidele ja suurte rullide müük seotud isikutele selleks, et töötada suured rullid ümber väiksemateks rullideks). Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 45, ekstrapoleeriti seega järeldust suurte rullide müügi kohta seotud isikutele väiksemateks rullideks ümbertöötamise eesmärgil ning nende väiksemate rullide edasimüügi kohta sõltumatutele klientidele, et kajastada Hansol Groupi tegelikku müüki uurimisperioodi jooksul. Komisjon kinnitas, et see lähenemisviis oli asjakohane järgmistel põhjustel. Tuletati meelde, et uurimisperioodil toimus 75–85 % Hansol Groupi müügist liitu seotud töötlejate kaudu, kes töötasid toote ümber väikesteks rullideks. Uurimise käigus tehti kindlaks, et niisugune müük, arvutatuna tagasi suure rulli tasemele, toimus teistsuguste hindadega kui suurte rullide müük sõltumatutele klientidele. Selleks et võimalikku dumpingut õigesti kajastada, omistati kummalegi müügikanalile asjakohane kaal, võttes nõuetekohaselt arvesse kummagi müügikanali müügimahtu ja -väärtust.

(31)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Group lisaks, et komisjon oli seotud töötleja tegelikult valimisse kaasanud. Hansol Group väitis, et komisjon on rikkunud alusmääruse artiklit 17, sest ta ei teatanud uurimise ajal ja eelkõige enne esialgsete järelduste avalikustamist Hansol Groupile, et järeldust, mis käsitleb suurte rullide müüki seotud isikutele väiksemateks rullideks ümbertöötamise eesmärgil ning nende väiksemate rullide edasimüüki sõltumatutele klientidele, ekstrapoleeritakse Hansol Groupi tegeliku müügi kajastamiseks. Seda väidet korrati pärast täiendavat lõplike järelduste avalikustamist. Hansol Group märkis lisaks, et komisjoni otsusel ekstrapoleerida seotud töötlejaga seotud järeldused puudub õiguslik alus.

(32)

Komisjon juhtis algusest peale tähelepanu sellele, et ei ole kasutanud alusmääruse artiklit 17. Arvestades, et Hansol Group oli vastu sellele, et kõik neli seotud töötlejat küsimustikule vastaksid, ja selleks, et rahuldada ärakuulamise eest vastutava ametniku ettepanekut selle kohta, et asjaomase osalise koormust võib piirata ning saada siiski usaldusväärsed tulemused väikeste rullide müügi ja suurte rullide edasimüügi kohta, keskendus komisjon kõnealusele seotud töötlejale, sest see oli Hansol Groupi esitatud ja järgnenud kohapealse külastuse jooksul kontrollitud teabe põhjal kõige sobivam kõige täpsemate arvude saamiseks suurema osa Hansol Groupi müügi kohta liidus (st Hansol Groupi müük seotud töötlejatele järgnevaks edasimüügiks väikeste rullidena sõltumatutele klientidele). Mis puutub ülejäänud kolme seotud töötlejasse, leidis komisjon, et mitme eespool põhjenduses 28 kirjeldatud asjaolu tõttu olid andmed nende müügi kohta liidus palju ebatäpsemad ja ebatüüpilisemad. Mujalt kui Koreast pärit suurte rullide suur kogus ning asjaolu, et kolmest ülejäänud seotud töötlejast ühe kohta saadi andmed alles uurimisperioodi keskel, oleks andnud Korea müügi kohta vähem usaldusväärse tulemuse, kui neid oleks analüüsis arvesse võetud. Seetõttu ei kasutanud komisjon alusmääruse artiklit 17 ja Hansol Groupi väide, et komisjon tegi seotud töötlejate suhtes väljavõttelise uuringu, ei ole õige. Pigem püüdis komisjon kõnealuse juhtumi eriomaste asjaolude juures, mida on kirjeldatud eespool põhjendustes 28 ja 29, alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks teha väikesteks rullideks ümbertöötamise eesmärgil seotud isikutele müüdavate suurte rullide kõige usaldusväärsema ekspordihinna. Alusmääruse artikli 6 lõike 8 kohaselt kontrollis komisjon võimaluse piires huvitatud isiku esitatud teabe õigsust.

(33)

Lisaks oleks Hansol Group pidanud juba uurimise algetapist alates olema teadlik seotud töötlejate kaudu toimunud müügi olulisusest. Esiteks juhtis kaebuse esitaja juba kaebuses dumpingumarginaali esitades tähelepanu asjaolule, et suurem osa Hansol Groupi müügist liidus toimub seotud töötlejate kaudu ning et seoses kõnealuse müügiga on dumping märgatavalt suurem kui otsemüügiga seoses. Kaebuse esitaja arvutas välja kaks marginaali (üks otsemüügi ja teine seotud äriühingute kaudu toimuva müügi jaoks), mille alusel ta määras aritmeetilise keskmise, sest ta ei teadnud täpselt, kui suur on Hansol Groupi sõltumatutele klientidele toimuva otsemüügi osakaal (kõnealuse müügi kaebuses mainitud protsendiline osakaal Hansol Groupi kogumüügist liidus oli tegelikkusele siiski väga lähedane). Teiseks selgitas komisjoni Hansol Groupile juba esimesel ärakuulamisel, et ei ole võimalik tähelepanuta jätta suuremat osa Hansol Groupi müügist, mis toimub seotud töötlejate kaudu, ja et seda tuleb dumpingu arvutamisel nõuetekohaselt arvesse võtta. Seetõttu lisas komisjon seotud töötlejatele antud küsimustikesse nõude esitada täielikud andmed väikeste rullide edasimüügi ning suure rulli väikeseks rulliks ümbertöötamise kulude kohta. Kolmandaks, järgnenud kõnelused ja komisjoni 21. märtsil 2016 e-posti teel edastatud nõusolek rahuldada Hansol Groupi taotlus ülejäänud kolmelt seotud töötlejalt küsimustikule vastamist mitte nõuda, andsid tulemuseks olukorra, kus komisjon pidi kõnealuse müügi analüüsimisel piirduma kõnealuse seotud töötlejaga.

(34)

Kokkuvõttes avaldas komisjon kõik kõnealuse müügiga seoses tehtud ekstrapoleerimise põhjendused ja numbrid ajutiste meetmete kehtestamise etapis ning samuti lõplike järelduste avalikustamise etapis. Seega on kõnealuse huvitatud isiku õigusi täielikult arvesse võetud. Seepärast lükatakse Hansol Groupi väited tagasi.

(35)

Hansol Group väitis ka, et seotud töötlejatelt küsitud hind vastas turutingimustele. Seega väitis ta, et seotud töötlejate kaudu toimuva müügi jaoks ei ole vaja arvutada ekspordihindu sõltumatutele klientidele müüdavate väikeste rullide müügihinna alusel.

(36)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest olemasolevad andmed seda ei toetanud. Esiteks müüdi kõige enam müüdud tooteliiki (mis moodustab üle 30 % Hansol Groupi kogumüügist liitu) seotud isikutele müügihinnaga, mis oli 8–15 % kõrgem kui keskmine müügihind sõltumatutele klientidele. Teiseks maksid seotud ettevõtjad kõigi tooteliikide eest kokku hinda, mis oli 3–6 % kõrgem kui sõltumatutelt klientidelt küsitud hind. Seega ei kinnitanud toimikus sisalduvad andmed väidet, et Hansol Groupi müügihinnad seotud töötlejatele vastasid turutingimustele. Lisaks leidis komisjon, et kaks kontrollitud seotud isikut liidus olid mõlemad vaatlusaluse tootega seoses tugevasti kahjumis. See kinnitab eespool esitatud järeldust, et liidus paiknevate Hansol Groupiga seotud äriühingute makstav ostuhind ei ole suurte rullide turuhind, võttes arvesse kulusid, mis neil olenevalt seotud äriühingust tekivad kas ümbertöötamiskulude või müügi-, üld- ja halduskuludena. Sellest lähtuvalt leidis komisjon, et tal oli õigus arvutada ekspordihinnad seotud isikute kaudu toimuva müügi alusel.

(37)

Samuti väitis Hansol Group, et teatavad kaalutlused, mis tehti lõhega seonduva dumpingu- ja subsiidiumivastase menetluse (5) ning teatavate õmblusteta torude dumpinguvastase menetluse (6) lõpetamise puhul, osutavad komisjoni praktikale kasutada käesolevas menetluses esinevatele asjaoludele sarnaste asjaolude puhul seotud isikute makstavaid hindu. Praeguse menetlusega seoses juhib komisjon tähelepanu sellele, et, nagu kirjeldatud eespool põhjenduses 36, leiti, et seonduv müük ei toiminud turutingimustele vastava hinnaga, vaid moonutatud siirdehinnaga ning seega peeti seda ekspordihinna määramisel ebausaldusväärseks. Need asjaolud erinevad Hansol Groupi nimetatud menetlustest, sest nende juhtumite korral leiti, et müük seotud isikutele toimus hinnaga, mis oli täielikult kooskõlas sõltumatutelt klientidelt küsitud hinnaga. Peale selle tegi komisjon nendes menetlustes kindlaks, et seotud isikud tegutsesid mõistliku kasumiga, mida käesoleva menetluse puhul ei täheldata (vt põhjendust 36). Seepärast lükati see märkus tagasi.

(38)

Samuti märkis Hansol Group, et lähtudes väikeste rullide müügist, võttis komisjon arvesse ka teatavat niisuguste väikeste rullide müüki, mida ei tootnud (st ei töötanud ümber) kõnealune seotud töötleja, vaid mis osteti seotud ja sõltumatutest allikatest.

(39)

Komisjonil ei olnud teavet selle seotud töötleja ostetud väikeste rullide ostuhinna ega tarnijate andmete kohta. Siiski oli võimalik kindlaks teha, et niisuguse ostetud väikeste rullide müügi osakaal väikeste rullide kogumüügist sõltumatutele klientidele oli 10–15 %. Võttes arvesse, et 85–90 % müüdud väikestest rullidest olid kõnealuse töötleja poolt suurtest rullidest ümber töötatud, leidis komisjon, et selline lähenemisviis on mõistlik. Peale selle oli dumpingu arvutamisel aluseks väikeste rullide müügihind. Samas ei esitanud Hansol Group mingeid tõendeid, mis näitaksid, et väikeste rullide müügihind ise toodetud ja ostetud väikeste rullide puhul erineb. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et ostetud väikeste rullide väike osa on dumpinguarvutusi mõjutanud. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

(40)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist kritiseeris Hansol Group liidust pärit suurte rullide lisamiste väikeste rullide dumpinguarvutustesse. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 43, ei olnud võimalik mujalt kui Hansol Groupilt pärit suurtest rullidest toodetud väikesi rulle väikesteks rullideks ümber töötatud ja sellisena müüdud suurte rullide ekspordihinna arvutamisel välja jätta, sest puudus väikeste rullide ja nende vastavate suurte rullide müügi vaheline jälgitavus. See probleem tekib ainult seetõttu, et Hansol Groupil puudub selline jälgitavussüsteem, nagu on olemas teistel liidu töötlejatel. Nagu märgitud eespool põhjendustes 28–29, piiras komisjon mujalt kui Hansolist hangitud suurte rullide võimalikku osakaalu ekspordihinna arvutustes, piirdudes arvutamisel ainult kõnealuse seotud töötleja niisuguse müügiga. Kõnealune töötleja tootis peamiselt Hansol Groupilt uurimisperioodi jooksul hangitud suurtest rullidest väikesi rulle ja müüs neid edasi. Nende rullide lisamine mõjutaks dumpinguarvutusi vaid minimaalselt, kui üldse, sest mujalt kui Hansol Groupilt hangitud suurte rullide osakaal on suhteliselt väike. Igal juhul lähtuti dumpingu arvutamisel väikeste rullide müügihinnast, mis oli tõenäoliselt sama suure rulli päritolust olenemata. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(41)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Group, et arvestusliku ekspordihinna arvutamisel arvati teatavate tehingute puhul transpordikulud maha kaks korda ning see kahekordne mahaarvamine toimus ka nimetajana kasutatud arvestusliku CIF-hinna puhul. Väidet kontrolliti nõuetekohaselt ja tehti kindlaks, et Hansol Groupilt seotud kaupleja kaudu ostetud väikeste rullide seotud töötleja poolse müügi puhul oli tõepoolest teatavaid mahaarvamisi tehtud kaks korda. See viga parandati nii ekspordihinna kui ka CIF-hinna arvutustes.

(42)

Arvestusliku ekspordihinna arvutuse kohta väitis Hansol Group, et mis puutub mahaarvamiste lahutamisse väikeste rullide müügihinnast sõltumatutele klientidele, on ebapiisavalt arvesse võetud teatavate koguste mujalt kui Koreast pärit põhimaterjali olemasolu, mille tulemuseks on üldiselt suurenenud mahaarvamised. Pärast selle väite kontrollimist tehti kindlaks, et Euroopas hangitud suurtest rullidest toodetud väikeste rullide osa puhul kehtinud Korea tehasest hankimise tasandil ekspordihinna arvutamisel ei olnud mahaarvamiste kasutamine tõepoolest õigustatud. Parandamiseks tehti tüüpilise väikeste rullide müügi osa kohta mahaarvamised ainult CIF-hinna tasemeni. Toimikus olevate andmete põhjal oli tõepoolest võimalik kindlaks teha, et Euroopa tootja müüs Hansoliga seotud töötlejale suuri rulle CIP-tarneklausli kohaselt. Selle müügi puhul loeti arvutatud CIF-väärtus võrreldavaks selle müügiosa tehasehinnaga, mis sisaldas Koreast pärit tooteid.

(43)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hansol Group asjaolu, et läbivaadatud ühiku tasandi mahaarvamised olid arvutatud kõigi tooteliikide kaalutud keskmisena, ja soovitas iga tooteliigi puhul lähtuda ainult selle tooteliigi äriühingute vahelisel müügil tekkinud konkreetseid mahaarvamisi. Komisjon leidis, et seotud töötleja selle konkreetse ostetava tooteliigi ostumaht uurimisperioodi jooksul, mida kõnealuses arvutuses kasutada saaks, ei olnud piisavalt tüüpiline, et olla usaldusväärne alus selle tooteliigi Korea tehasest hankimise tasandil ekspordihinna arvutamisel kasutatavate mahaarvamiste kindlaksmääramisel. Selle tooteliigi suurem kogus oli tõepoolest hangitud teise seotud hankekanali kaudu, mida selles arvutuses ei kasutatud. Peale selle ei suutnud Hansol Group tõendada, et komisjoni meetod keskväärtuse arvutamiseks ja kohaldamiseks oli ebatäpne. Seepärast lükati see väide tagasi.

(44)

Mis puutub ühe liidus paikneva seotud kaupleja kaudu toimunud müügi suhtes arvutatud ja kohaldatud müügi-, üld- ja halduskuludesse, vaidlustas Hansol Group pärast esialgsete ja uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist summa, mille komisjoni lisas juhtimiskuludega kaasneva kuluna seotud kaupleja kasumi ja kahjumi tabelisse. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et kõnealune seotud kaupleja sai Hansol Korealt ja teistelt seotud töötlejatelt juhtimiskulude jaoks rahalist toetust. Need tasud lisati tuluna seotud kaupleja kasumi ja kahjumi tabelisse ning komisjon kiitis selle heaks. Nendel asjaoludel pidas komisjon asjakohaseks, et ka seonduvaid kulusid, st kõnealuste juhtide palgakulusid võetakse arvesse 100 %. Need kulud tehti kindlaks kohapealsel kontrollimisel Koreas, konverteeriti eurodesse, kasutades komisjoni esitatud uurimisperioodi keskmist vahetuskurssi, ning kanti kuluna seotud kaupleja kasumi ja kahjumi tabelisse. Sel viisil käsitleti juhtimistasusid (tulu) tasakaalustatult juhtide palkadega (kulud).

(45)

Hansol Group väitis, et seotud kauplejal oli käivet ainult osal uurimisperioodist ning et ükski juht ei olnud seotud vaatlusaluse toote müügiga. Seetõttu oli kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude näitaja üle hinnatud. Komisjoni lähenemisviis oli teha kindlaks seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude (kaasa arvatud kõnealused kulud) määr selle kaupleja kogukäibe suhtes. Kõnealune käive tervikuna on seotud vaatlusaluse tootega. Isegi kui müügi-, üld- ja halduskulud võisid osaliselt olla tekkinud enne käibe tekkimist, ei kaota see nende seost kõnealuse käibega, sest kulud kanti selle käibe saavutamise eesmärgil. Seetõttu oli komisjon seisukohal, et kasutatud lähenemisviis on õige. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(46)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Group, et komisjon oleks pidanud ühe tooteliigi müügi seotud töötleja kaudu ümber liigitama, sest lõpptarbija sai arve tegelikult saadud tootest erinevat liiki toote eest. Selle probleemiga seoses leidis komisjon kohapealse kontrollimise käigus, et seotud töötleja ostis Hansol Groupilt mingi koguse suuri rulle, mis sisaldas ilmutit bisfenool S, kuid see toode müüdi edasi sõltumatule kliendile kui ilmutit bisfenool A sisaldav toode. Väidet kontrolliti nõuetekohaselt ja märgitakse järgmist. Esiteks on mõlemad tooted selgelt eri liiki, neil on erinevad tootmiskulud ja neid müüakse Korea siseturul erineva hinnaga. Teiseks, asjaolu, et seotud töötleja müüs arve järgi toodet liidu turul erinevat liiki tootena, ei ole iseenesest mõjuv põhjus jätta hinnavõrdluse eesmärgil arvestamata toote spetsifikatsioon. Huvitatud isik ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et eksitav tootekirjeldus edasimüügi etapis ka selle toote müügihinda mõjutas. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(47)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(48)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist Hansol Groupi esitatud märkusi nõustuti väitega töötlemiskulude arvutusmeetodi ja kohaldamise kohta. Selle paranduse tulemusena tehti kindlaks ka üks sarnane metodoloogiline viga seoses teatavate transpordikulude mahaarvamisega, mis seejärel parandati. Lisaks parandati pärast Hansol Groupi märkust tehniline arvutusviga. Hansol Group väitis veel, et oleks pidanud tegema mitu mahaarvamist seoses krediidikulude ja tollimaksu tagastamisega ning et asjaomases riigis tekkinud veokulude arvutamise meetod tuleks Hansol Groupi esitatud jaotusmeetodit arvestades läbi vaadata. Komisjon nõustus ka nende väidetega ning korrigeeris vastavalt normaalväärtuse ja/või ekspordihinna arvutusi.

(49)

Nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 46, oli Hansol Groupi puhul kindlaks tehtud esialgne dumpingumarginaal suurte rullide müügi (marginaal 0,5–5 % kaaluga 15–25 %) ja väikeste rullide müügi (marginaal 10–15 % kaaluga 75–85 %) kohta kindlaks tehtud dumpingumarginaalide kaalutud keskmine. Kaalumisel lähtuti Hansol Groupi müügimahust liidus seotud ja sõltumatutele klientidele uurimisperioodi jooksul.

(50)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Group, et niisuguseks kaalumiseks ei ole õiguslikku alust ja kaalumine põhines põhjendamata oletustel. See väide lükati tagasi, sest kaalumisel võeti aluseks Hansol Group teatatud vaatlusaluse toote impordimaht uurimisperioodi jooksul. Komisjon leiab, et on asjakohane kohandada seotud isikutele toimunud müügi (väikeste rullidena edasimüümiseks sõltumatutele klientidele) puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaali kaalu selle tegelikule väärtusele liidu piiril uurimisperioodi jooksul.

(51)

Samuti seadis Hansol Group kahtluse alla asjaolu, et komisjoni arvutatud CIF-hinda kasutati nimetajana sellise müügi puhul, milles osalevad liidu seotud isikud olid kauba enne sõltumatutele kasutajatele müümist väikesteks rullideks töödelnud. Tehti ettepanek, et komisjon kasutaks sellise müügi puhul suurte rullide teatatud keskmist CIF-siirdehinda või arvutatud keskmist CIF-väärtust tonni kohta Hansol Groupi sõltumatutele klientidele suunatud otsemüügi alusel. Alternatiivina olukorras, kus komisjon ei oleks kumbagi eespool kirjeldatud meetodit ei kasutanud, kutsus Hansol Group komisjoni üles kehtestama väärtuselise tollimaksu asemel dumpinguvastast tollimaksu teatava suurusega rahasummana tonni kohta. Huvitatud isik väitis, et teatava suurusega rahasummana tonni kohta väljendatud tollimaks lahendaks asjakohaselt tema probleemi, et sissenõutud väärtuseline dumpinguvastane tollimaks väidetavalt ületab tuvastatud dumpingumäära.

(52)

Viimast väidet käsitletakse eraldi ja sellega nõustutakse allpool põhjendustes 127 ja 128. Seetõttu ei pea komisjon võtma seisukohta Hansol Groupi soovitatud kahe CIF-väärtuse arvutamise alternatiivvariandi kohta, sest seda pole vaja.

(53)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hansol Group krediidikulude lahutamise arvestusliku CIF-väärtuse arvutamise käigus. Selle väitega sai nõustuda. Peale selle mõjutasid nimetajana kasutatud CIF-hinda eespool põhjendustes 41–42 kirjeldatud muudatused.

(54)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 41, 42, 48 ja 53 kirjeldatud muudatusi ekspordihinna, normaalväärtuse ja CIF-hinna määramisel ning kinnitades teised ajutise määruse põhjendustes 25–47 esitatud järeldused, on Hansol Groupi lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal protsentides CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist 10,3 %. Nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 49 ja 50, määrati dumpingu jääkmarginaal samal tasemel.

(55)

Hansol Group väitis, et liidu tootmisharu olukord ei halvenenud, sest paljud kahjunäitajad muutusid positiivses suunas või püsisid samal tasemel. See väide lükati tagasi juba ajutise määruse põhjendustes 95–96 ja lükatakse praegu lõplikult tagasi.

(56)

Selleks et järeldada, et oluline kahju on olemas, ei ole vaja, et kahju analüüsil viitaks iga üksik näitaja kahjulikule olukorrale. Alusmääruse artikli 3 punkti 5 kohaselt ei saa tõepoolest otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud asjaomast kahjunäitajat. Kõnealusel juhul leitud kahju on oluline. Seda ilmestab eriti kasumlikkuse tase, hinnaga seotud näitajad ja liidu tootmisharu turuosa. Kõigi valimisse kaasatud tootjate kasumid ja rahavood vähenesid järsult ja lineaarselt ning see vähenemine toimus samaaegselt Korea Vabariigist pärit impordi kasvuga. Lisaks jäi liidu tootmisharu müügimaht liidu turul suhteliselt stabiilseks, kuid kuna see toimus liidu tarbimise märkimisväärse kasvu (+ 15 %) taustal, siis liidu tootjate turuosa reaalselt vähenes. Isegi kui mõned kahjutegurid, näiteks tootmisvõimsuse rakendusaste, tööhõive, tööjõukulud ja investeeringud, ei olnud liidu tootjatele kahjuliku olukorra üle otsustamisel tingimata määravad, ei olnud need vastuolus järeldusega, et oluline kahju on olemas, ega takistanud selle järelduse tegemist.

(57)

Hansol Groupi esitatud konkreetseid väiteid eri kahjunäitajate kohta käsitletakse üksikasjalikult käesoleva peatüki ülejäänud osas.

(58)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 51 ja 52 esitatud järeldused.

(59)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53–55 esitatud järeldused.

(60)

Asjaomasest riigist pärit impordi maht oli uurimisperioodil vähetähtsuse künnisest oluliselt suurem (7).

(61)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 56–58 esitatud järeldused.

(62)

Hansol Group leidis, et esialgselt kindlaks määratud hinna allalöömise marginaal 8,1 % ei ole piiratud impordimahu tõttu (13,6 % liidu tarbimisest) märkimisväärne. Huvitatud isik väitis, et WTO vaekogu aruandes DRAM-kiipide  (8) kohta peetakse märkimisväärseks olulist, suurt, põhjuslikku, rohkemat kui üksnes sümboolset/marginaalset muutust. Samuti tsiteerib ta kaht juhtumit (tihe naatriumkarbonaat  (9) ja teatavad laseroptilised lugemissüsteemid)  (10), kus komisjon leidis, et hinna allalöömise marginaal oli väike.

(63)

Komisjon lükkas Hansol Groupi väited järgmistel põhjustel tagasi. Esiteks, isegi kui komisjon tiheda naatriumkarbonaadi juhtumis leidis, et 6 % hinna allalöömise marginaal ei olnud märkimisväärne, tuleb märkida, et kõnealuse juhtumi korral oli impordi turuosa palju väiksem (enne 1983. aastat 3,2 %, pärast seda 1,4 %) kui käesoleval juhul. Teiseks, otsus teatavate laseroptiliste lugemissüsteemide kohta puudutas peamiselt mittehomogeenseid tooteid, millel on palju erinevaid funktsioone ja tehnilisi erinevusi ning mille tehnoloogia areneb kiiresti, mis kerge termopaberi puhul nii ei ole. Viimaseks leidis komisjon, et kerge termopaberi puhul on 8,1 % hinna allalöömise marginaal märkimisväärne, arvestades, et dumpinguhinnaga impordi tase oli oluline ja suurenes vaatlusalusel perioodil järsult. Nagu on näidatud eespool põhjenduses 67, oli lõplik arvutatud hinna allalöömise marginaal isegi suurem kui ajutine, mis samuti kummutab väite, et marginaali tuleks pidada piiratuks.

(64)

Hansol Groupi väide, et hinna allalöömise arvutamine oli õigusvastane, lükati tagasi põhjustel, mis sarnanevad allpool peatükis 6.1 esitatutega.

(65)

Selleks et järgida sama meetodit nagu dumpingu arvutamise puhul, otsustati lõppetapis hinna allalöömise arvutamiseks rakendada sama kaalumispõhimõtet nagu kirjeldatud käesoleva määruse peatükis 2.4.1. Hansol Groupi puhul oli kindlaks tehtud hinna allalöömise marginaal suurte rullide müügi (marginaal – 5 – 0 % kaaluga 15–25 %) ja väikeste rullide müügi (marginaal 10–20 % kaaluga 75–85 %) kohta kindlaks tehtud dumpingumarginaalide kaalutud keskmine. Selle lähenemisviisi ja eespool peatükis 2 selgitatud parandustega kaasnes esialgse hinna allalöömise marginaali läbivaatamine.

(66)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Hansol Group, et komisjon ei teinud järeldusi müügi ühe osa kohta arvutatud negatiivsest hinna allalöömise marginaalist ning rikkus seega alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3. See väide lükati siiski tagasi, sest komisjon tegi oma järeldused üldise hinna allalöömise marginaali põhjal kooskõlas oma tavapärase praktikaga.

(67)

Lõplik hinna allalöömise marginaal on 9,4 %.

(68)

Kuna asjaomasest riigist pärit impordi hinna kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 59–64 esitatud järeldused, v.a hinna allalöömise marginaal, nagu on selgitatud eespool olevates põhjendustes.

(69)

Hansol Group väitis, et liidu tootmisharu olukord ei halvenenud, välja arvatud ühe äriühingu puhul, tootmistulemused olid muljetavaldavad ning mõned liidu tootjad suurendasid oma tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet. Samuti väitis ta, et tootmisvõimsuse rakendusaste oli peaaegu maksimaalne.

(70)

Tootmise suhtes näidati ajutise määruse põhjenduses 70 siiski, et liidu tootmisharu tootmismaht vähenes kokku ühe protsendi võrra. See negatiivne suundumus on kooskõlas järeldusega, et tootmisharu oli kahjulikus olukorras, arvestades selle suuri püsikulusid. Üldist järeldust ei saa kahtluse alla seada mõne üksiku tootja olukorra tõttu. Igal juhul oli ühe valimist välja jäetud tootja toodangu mahu oluline kasv üksnes ajutiselt peatatud tegevuse taasalustamise matemaatiline tulemus, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 71. Peale selle lõpetas üks tootja järk-järgult kerge termopaberi tootmist. See toimus olukorras, kus liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil suurenes (+ 15 %). Varasemate juhtumite, näiteks teatavate küünalde  (11) puhul määras komisjon kahju kindlaks tootmise kasvu ajal (mis kerge termopaberi puhul nii ei ole), kusjuures kõnealune kasv oli väiksem kui liidu tarbimise kasv.

(71)

Tootmisvõimsuse puhul ei ole tõene huvitatud isiku väide, nagu oleks kõigi liidu tootjate, välja arvatud ühe tootmisvõimsus suurenenud. Ajutise määruse põhjenduses 71 nimetatud liidu tootja ei suurendanud oma tootmisvõimsus kui sellist. Ta lihtsalt käivitas uuesti tootmisüksuse, mis aastal 2012 kasutuses ei olnud, seega seda kõnealuse aasta olemasoleva võimsuse sisse ei arvestatud. Peale selle rõhutatakse ajutise määruse põhjenduses 70 ühel valimisse kaasatud äriühingul tekkinud raskust.

(72)

Mis puutub tootmisvõimsuse üldisesse rakendusastmesse, ei näita ajutise määruse tabel 4 liidu tootmisharus vaatlusalusel perioodil mitte tootmisvõimsuse kasvu, vaid vähenemist. Ühe tootja tootmisvõimsuse rakendusastme oluline kasv oli tingitud tegevuse jätkamisest pärast ajutise määruse põhjenduses 71 kirjeldatud seisakut.

(73)

Kuigi tootmisvõimsuse 92 % rakendusaste võib tõepoolest suurena tunduda, ei peeta 8 % lõhet tootmisvõimsuse ja selle tegeliku rakendusastme vahel tähtsusetuks, seda eriti tootmisharus, kus püsikulud on suured. Kerge termopaberi tootjad peavad säilitama püsivad tellimused, müügi ja tootmise, et vältida tootmisliinide kasutamata seismist. Paberitootja eelistaks toodet pigem madalama hinnaga müüa kui vähem toota, sest seisvad seadmed põhjustaksid tõenäoliselt veelgi suurema kahju. Arvestades paberitööstuse äärmiselt kapitalimahukat iseloomu ja müügihinna sageli piiratud vahemikku, on suur rakendusaste kasumlikkuse seisukohast oluline. Seega võivad rakendusastmete marginaalsed muutused olla ettevõtte jaoks otsustavad. 8 % lõhe moodustab kerge termopaberi toodangust 32 240 tonni, mis on suurem kui Hansol Groupi impordimaht 2015. aastal. Peale selle on liidu tootjatel mitmeotstarbelised seadmed, millel on nii-öelda muutuv tootmisvõimsus, ning nad saavad hõlpsasti rohkem toota, nagu on välja toodud ajutise määruse põhjenduses 125. Muutuvat tootmisvõimsust ei saa siiski kasutada turul, kus toimub dumping.

(74)

Seepärast lükati eespool esitatud väited tagasi ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 69–72 esitatud järeldused.

(75)

Hansol Group väitis, et liidu tootmisharu olukord ei halvenenud, sest i) liidu tootjate müük liidus suurenes ja ii) liidu tootjad otsustasid vähendada vaatlusaluse toote müüki liidu turul, et keskenduda oma müügitegevuses kolmandate riikide turgudele.

(76)

Eespool esitatud väited lükati tagasi, sest kuigi liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vaatlusalusel perioodil üldiselt 1 % võrra suurenes, ei saanud liidu tootjad liidu tarbimise kasvust (+ 15 %) tulenevaid eeliseid täielikult ära kasutada. Selle tulemuseks oli turuosa oluline kadu. Väide müügi vähendamisest liidu turul on vastuolus väite esimese poolega.

(77)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 73–75 esitatud järeldused.

(78)

Hansol Group väitis, et liidu tootmisharu olukord ei halvenenud, sest ajutise määruse tabelis 6 leitakse kokkuvõtvalt, et liidu tootmisharu tulemused tööhõive seisukohast olid head. Samuti väitis huvitatud isik, et puudus inflatsioon, millega võinuks põhjendada tööjõukulude kasvu.

(79)

Komisjon ei leidnud, et liidu tootmisharul läks tööhõive seisukohast hästi. Nagu ajutises määruses on esile tõstetud, leiti, et tööhõive tase vastupidi langes 1 %. Huvitatud isikutele tutvumiseks antud toimiku kohaselt suurenes tööhõive tase märgatavalt kahe liidu tootja puhul. Kuid nende tootjate suurust arvesse võttes on absoluutmõistetes tegemist mõne töökohaga ning liidu tootmisharu kui terviku puhul üldise langusega. Pidades meeles, et selles konkreetses sektoris on tööhõive tase tihedalt seotud tootmisega, ei loeta tööhõivet liidu tootjatele kahjuliku olukorra üle otsustamisel tingimata määravaks näitajaks.

(80)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hansol Group, et kahe liidu tootja töötajad tuleks ajutise määruse tabelist 6 nende konkreetse olukorra tõttu välja jätta. See väide lükati tagasi, sest ei esitatud ühtegi põhjendust, mis võimaldanuks komisjonil oma tavapärasest praktikast makromajanduslike kahjunäitajate analüüsimisel kõrvale kalduda.

(81)

Mis puutub tööjõukuludesse, tuleb ajutise määruse põhjendust 86 tõlgendada nii, et tööjõukulude suurenemine ei tundunud iga-aastaste inflatsioonimäärade juures olevat liiga kõrge.

(82)

Eespool esitatud väited lükati vastavalt tagasi ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 77–79 ja 85–86 esitatud järeldused.

(83)

Hansol Group väitis, et liidu tootjate hindu liidus tuleb täiendavalt uurida. Huvitatud isik seadis kahtluse alla, et liitu tootjad ei tõstnud uurimisperioodi jooksul hindu, väites, et mõni liidu tootja tõstis oma müügihindu. Samuti väitis Hansol Group, et müügihinna langus ajavahemikus 2013–2014 oli tingitud sellest, et üks liidu tootja ujutas liidu turu üle kaubaga, mida ta ei suutnud müüa Ameerika Ühendriikides (edaspidi „USA“).

(84)

Eeltoodud väited lükati tagasi. Mis puutub esimesse väitesse, siis asjaolu, et mõned tootjad on teatanud mitmest hinnatõusust, et tähenda, et kõik need suurenemised teoks said. Huvitatud poole väide põhineb liidu tootmisharu müügihinna suurenemisel seotud äriühingutele toimunud müügi korral, need äriühingud moodustavad liidu tarbimisest ainult väikese osa. Ajutise määruse tabeli 7 kohaselt, mis on koostatud kontrollitud andmete põhjal, ei esinenud liidus üldist hinnatõusu. Ning lõpetuseks, vastavalt ajutise määruse tabelile 3 langeb müügihindade langus ajavahemikus 2013–2014 ajaliselt kokku Korea Vabariigist pärit impordi hindade suurima langusega.

(85)

Mis puutub teise väitesse, ei näita ajutise määruse tabel 5 (liidu tootmisharu müügimaht liidu turul) märke väidetavast tulvast. Ajavahemikus 2013–2014 langes indeks 101-lt 97-le.

(86)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 82–84 esitatud järeldused.

(87)

Hansol Group väitis, et liidu tootmisharu olukord ei halvenenud, sest laovarud vähenesid nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses, seega ei tekkinud liidu tootmisharul raskusi oma toodangu müümisega.

(88)

Eespool esitatud väited lükati tagasi, sest nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 88, toodetakse samasugust toodet üldiselt kasutajate konkreetsete tellimuste alusel. Seega ei loeta laovarusid seda liiki tootmise puhul oluliseks kahjunäitajaks, sest need on kooskõlas tootmisega ning vaatlusalusel perioodil ei ületanud laovarud kordagi ühe kuu toodangut.

(89)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 87–88 esitatud järeldused.

(90)

Hansol Group väitis, et liidu tootmisharu olukord ei halvenenud, sest selle investeeringud uurimisperioodi jooksul vähemalt kahekordistusid. Selles suhtes ei toeta ajutise määruse tabel 10 ega olemasolevad tõendid ajutise määruse põhjenduses 93 esitatud väidet, et valimisse kaasatud tootjad hoidsid oma investeeringusummad tootmise jätkamiseks hädavajalikul tasemel. Samuti väitis ta, et kaks valimisse kaasatud liidu tootjat tegid 2014. aastal suuri investeeringuid.

(91)

Eespool esitatud väited lükati siiski tagasi, sest hoolimata asjaolust, et investeeringud kahekordistusid, jäi investeeringute absoluutne tase piiratuks, eriti arvestades asjaolu, et näiteks uue kerge termopaberi tootmisliini väärtuseks on hinnanguliselt 120 miljonit eurot. Vaatlusalusel perioodil lükkas liidu tootmisharu mõnede investeeringute tegemise kasumi vähenemise tõttu edasi, nagu on välja toodud ajutise määruse põhjenduses 119.

(92)

Sama huvitatud isik taotles ka liidu tootmisharu kasumlikkuse uuesti hindamist, sest ühe valimisse kaasatud liidu tootja probleemid tulenesid väidetavalt mitte dumpinguhinnaga impordiga seotud teguritest, vaid eelkõige kahe tootmisüksuse sulgemisega kaasnenud suurtest kuludest ning lisaks sellele teise äriühingu eraldistest seoses tulevaste maksetega dumpinguvastase tollimaksu tasumiseks USAs. Huvitatud isik lisas, et mis tahes kallutatus, mis tuleneb ülejäänud kahe valimisse kaasatud äriühingu kasutatavatest turustrateegiatest erinevatel geograafilistel turgudel, tuleb elimineerida, ning väitis, et üldiselt said samad kaks äriühingut uurimisperioodil olulist kasumit.

(93)

Komisjon leidis, et liidu tootmisharu kasumlikkuse uuesti hindamiseks puudub vajadus, sest kõik väidetavad lisakulud olid juba esialgses etapis kindlaks tehtud ja kasumlikkuse arvutamisel välja jäetud. Peale selle, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 90, tegi komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sees sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest, st kasumlikkus muudel kui liidu turgudel jäeti välja. Seega lükati kõnealused väited tagasi.

(94)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 89–91 esitatud järeldused ning investeeringutega seoses esialgse määruse põhjenduses 93 esitatud järeldused.

(95)

Kuna dumpingumarginaali suuruse, kasvu, rahavoo, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta märkusi ei esitatud, kinnitati investeeringutasuvusega seoses ajutise määruse põhjendustes 76, 80–81, 92 ja 93 esitatud järeldused ning esialgse määruse põhjenduses 94 esitatud järeldused.

(96)

Lähtudes märkuste analüüsist, mille kokkuvõte on esitatud eespool põhjendustes 55–95, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 95–98 esitatud järeldused.

(97)

Hansol Group väitis, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga importi ei saa pidada kahju põhjuseks, kuid nendeks on USA dumpinguvastase meetme mõju ühele valimisse kaasatud liidu tootjale, tootmiskulude ja vahetuskursside ühine mõju ning fenoolivaba kerge termopaberi hinna mõju. Enamik väiteid kordasid juba esialgses etapis esitatut. Neid kõiki käsitletakse allpool esitatud põhjendustes 98–101.

(98)

USA kehtestatud dumpinguvastase meetme puhul märkas komisjon, et ajutise määruse põhjenduses 109 tõdeti, et teatav mõju kõnealusele liidu tootjale oli olemas. Kuigi see mõju ei piirdunud üksnes kõnealuse äriühinguga, nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 110, oli kogumõju uurimisperioodil liidu tootmisharule tervikuna peaaegu olematu. Ajutise määruse põhjenduses 110 tehti kindlaks, et USA kehtestas kõrged tollimaksud ainult ühele liidu tootjale, kusjuures need tollimaksud kaotati 2015. aastal, ning et valimisse kaasatud liidu tootja suutis kahju osaliselt korvata, suurendades ekspordi teistele turgudele. See, kas kõnealune valimisse kaasatud liidu tootja suutis USAs kaotatud müügimahu täielikult kompenseerida ning taastuda, ei ole oluline, sest need asjaolud ei mõjuta enamikku kõnealuse liidu tootjaga seotud andmeid, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 109. Vastupidiselt Hansol Groupi väidetule ei esinenud turul ajal, mil USAs kehtestati kõrge tollimaks, liidust pärit kerge termopaberi tulva (see väide lükatakse ümber eespool põhjenduses 85) ega müügihinna tõusu 2015. aastal (nagu on näidatud ajutise määruse tabelites 3 ja 7). Eeltoodu ja esialgses etapis tehtud järelduste põhjal järeldati, et analüüsitud USA dumpinguvastase meetmed ei põhjustanud hindade ja kasumlikkuse langust liidu turul.

(99)

Tootmiskulude puhul keskendus huvitatud isik kõigepealt üksnes ajavahemikule 2014–2015. Pärast lõplike järelduste avalikustamist laiendas ta oma väidet kogu uurimisperioodile ning teatas, et tooraine hinnatõus koos euro vahetuskursi langustrendiga mõjutas eriti liidu tootmisharu. Tehti siiski kindlaks, et vaatlusalusel perioodil oli kasumlikkuse vähenemise põhjuseks korrelatsiooni puudumine kulude (+ 3 %) ja hindade (– 11 %) vahel, kusjuures hinnalangus oli suurem kui kulude kasv. Eeltoodu ja esialgses etapis tehtud järelduste põhjal järeldati, et kulude kasv ei kaotanud põhjuslikku seost olulise kahju ja Korea Vabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(100)

Mis puutub fenoolivaba kerge termopaberi hinna mõjusse, siis eksportiva tootjaga seotud mõne äriühingu väidetavalt kõrgemad hinnad ei ole vastuolus ajutise määruse põhjenduses 113 esitatud üldise järeldusega, et „vaatlusalusel perioodil vähenes fenoolivaba kerge termopaberi ühiku müügihind vähem kui fenooli sisaldava kerge termopaberi ühiku müügihind“. Nende äriühingute osakaal liidu tarbimises on väike. Eeltoodu ja esialgses etapis tehtud järelduste põhjal järeldati, et liidu tootmisharu hinnalanguse põhjuseks ei saanud pidada fenoolivaba kerge termopaberi väidetavat hinnalangust.

(101)

Hansol Group väitis, et isegi kui ühelgi väidetaval teguril üksinda ei ole otsustavat mõju, peaks komisjon täiendavalt uurima väidetava kahju tegelikke põhjusi, võttes arvesse nende koosmõju. See väide lükati siiski tagasi, sest komisjon esitas juba niisuguse kombineeritud hinnangu ajutise määruse põhjenduses 121 ning pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei esitatud ühtegi uut asjaolu.

(102)

Eeltoodu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 99–121 esitatud järeldused.

(103)

Kaebuse esitaja viitas asjaolule, et arvestades Hansol Groupi teadet suurendada 2019. aastaks oluliselt oma termopaberi tootmismahtu, on olemas edasise kahju põhjustamise oht liidu tootjatele. Arvestades järeldusi olulise kahju kohta, ei analüüsinud komisjon kahju tekitamise ohtu.

(104)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 123–128 esitatud järeldused.

(105)

Korea valitsus kordas oma väidet, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 132, ilma täiendavaid tõendeid esitamata. Selline väide lükati juba esialgses etapis tagasi.

(106)

Samuti väitis Korea valitsus, et meetmed ei ole liidu huvides, sest paljud Euroopa töötlejad ja importijad väljendasid 2016. aasta septembris toimunud ärakuulamisel oma vastuväiteid (vt ajutise määruse põhjendust 5), et meetmed mõjutavad negatiivselt Hansol Groupi tütarettevõtjatest töötlejaid, kes moodustavad kerge termopaberi tootmisharu järgtööstuse, ning et liidu tootjad on suured äriühingud, kuid Hansol Groupi tütarettevõtjatest töötlejad on enamasti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), kellel ei ole hindadele erilist mõju.

(107)

Eeltoodud väited lükati tagasi. Uurimise käigus ei leitud, et enamus liidu töötlejatest ja importijatest on meetmete vastu, nagu on täiendavalt selgitatud allpool põhjenduses 109. Peale selle ei olnud võimalik kindlaks teha, millises ulatuses mõjutaksid meetmed Hansol Groupi liidus paiknevaid tütarettevõtjaid negatiivselt, võttes arvesse ka seda, et Hansol Group ise rõhutas, et ühel niisugusel tütarettevõtjal olid negatiivsed tulemused halva juhtimise tõttu. Mis puudutab Hansol Groupi tütarettevõtjatest töötlejate suurust, tuleb märkida, et lõpuks kuuluvad need suurde kontserni. Kuna Hansol Group ise tunnistas lõpptarbijate soovimatust hinnatõusuga nõustuda, järeldatakse sellest, et tarbijatel on hinnaläbirääkimistel arvestatav positsioon.

(108)

Hansol Group väitis, et liidu järgtööstus on peaaegu ühehäälselt meetmete kehtestamise vastu ning et huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikute kohaselt on vähemalt 36 sõltumatut töötlejat ja lõppkasutajat väljendanud oma tugevat vastuseisu meetmete suhtes. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis huvitatud isik, et komisjon jättis tähelepanuta asjaolu, et enamik koostööd teinud liidu töötlevast järgtööstusest ja kasutavast tööstusest oli meetmete kehtestamise vastu. Väideti, et asjaolu, et kõik liidu järgtööstusettevõtjad ei väljendanud oma vastuseisu ning et paljud neist ei korranud oma seisukoha pärast esialgsete järelduste avalikustamist, ei vähenda nende vastuseisu olulisust.

(109)

Eeltoodud väited lükati tagasi. Ajutise määruse põhjendus 129 annab ülevaate mõnede huvitatud isikute piiratud koostööst. Paljud liidu järgtööstusettevõtjad vaikisid uurimise ajal ning pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist ei esitanud oma seisukohti ükski järgtööstusettevõtja. Seda vaikimist ei saa tõlgendada meetmetele vastuseisuna, vaid teadmata seisukohana. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 130, on kerge termopaberi ostumahu järgi suurem kaal neil töötlejatel, kes vastasid ja esitasid oma meetmeid pooldava arvamuse, kui neil, kes arvamust ei avaldanud või meetmete vastu olid. Pärast täiendavat lõplike järelduste avalikustamist väljendas veel üks töötleja oma poolehoidu meetmetele. Samuti kinnitas oma meetmeid pooldavat seisukohta nii esialgses kui ka lõplikus etapis Euroopa paberitööstuse konföderatsioon, kes esindab mitmeid järgtööstusettevõtjaid. Mis puutub huvitatud isikutele ligipääsetavatele toimikutele, näitavad need, et ligikaudu kolmandik eelpool olevas põhjenduses loetletud sõltumatutest töötlejatest ja lõppkasutajatest olid mingil menetluse hetkel enne esialgsete järelduste avalikustamist meetmete vastu.

(110)

Hansol Group väitis, et meetmed on vastuolus Euroopa ettevõtjate huvidega, sest liidu turgu saab määratleda duopoli/oligopolina ja konkurentsi tuleks soodustada, kuna alternatiivsed tarneallikad puuduvad, liidu tootjatel ei ole konkurentsivõimelist taristut ja nad ei suuda tootmist efektiivselt kergele termopaberile ümber suunata, sest on äärmiselt ebatõenäoline, et liidu väiksem tootja otsustaks tühistada äriotsuse, mille tulemuseks oli kasumlikkuse suurenemine, samuti seepärast, et Euroopa järgtööstuses tegutsevad VKEd seisavad silmitsi tarnete piiratud kättesaadavuse ja ebaõiglaste hindadega, mis nende säilimist tõsiselt ohustavad. Peale selle kõrvaldaksid meetmed konkurentsi ja põhjustaksid kasutajate jaoks töökohtade kadumist.

(111)

Eeltoodud väited lükati tagasi. Tootjate vähesus liidus ei ole asjakohane ning, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 115, puuduvad toimikus tõendid ühegi konkurentsivastase tava kohta. Ajutise määruse põhjenduse 131 kohaselt on liidus mitu tarneallikat. Leidub veelgi alternatiive: Hansol Groupi import (õiglase hinnaga) ja väiksemamahuline import muudest kolmandatest riikidest. Väide konkurentsivõimelise taristu puudumise kohta on muu hulgas vastuolus Hansol Groupi 8. detsembri 2016. aasta esildisega, kus kirjeldatakse liidu tootmisharu sõnaga „hästi toimiv“. Mis puutub ühte liidu väiksemasse tootjasse, on ta valmis otsust tühistama, kui kerge termopaberi suhtes leidub paremaid väljavaateid. Mis puutub järgtööstusse, järeldatakse, et see saab kasu liidu tootmisharu märkimisväärsest tootmismahust (nagu kirjeldatud põhjenduses 73), mitmesugustest eespool nimetatud tarneallikatest ning taastunud konkurentsist liidu turul.

(112)

Hansol Group väitis samuti, et meetmed on vastuolus tarbijate huvidega, kellel piiratakse mõistliku hinnaga kerge termopaberi kättesaadavust. Kuna puudusid olulised tõendid, mis seda väidet kinnitaksid, lükati väide tagasi.

(113)

Peale selle väitis Hansol Group, et lisaks väikeste rullide tulvale Hiinast tooksid meetmed kaasa uute töötlemistehaste tekkimisele liidu piiril, kus on vaba juurdepääs toorainele, ning sellega kaasneks paljude liidu töötlejate sulgemine. Kuna puudusid olulised tõendid, mis seda väidet kinnitaksid, lükati väide tagasi.

(114)

Kuna puudusid muud märkused teiste huvitatud isikute huvide kohta, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 129–134 esitatud järeldused.

(115)

Hansol Group väitis, et valitud rühm Euroopa ettevõtjaid püüavad oma kasumit kunstlikult suurendada, soovides, et komisjon kuritarvitaks dumpinguvastaseid meetmeid.

(116)

Seda väidet täpsemalt ei põhjendatud. Komisjon rõhutas, et uurimisel järgiti kehtivat õigusraamistikku, järgides rangeimaid erapooletuse ja läbipaistvuse standardeid.

(117)

Kuna mingeid muid märkusi liidu huvide kohta ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 135 esitatud järeldus.

(118)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitanud ükski huvitatud isik märkusi sihtkasumi kohta, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi esialgseks arvutamiseks. Ükski huvitatud isik ei esitanud märkusi sihtkasumi kohta ka lõppetapis.

(119)

Hansol Group vaidlustas asjaolu, et komisjon kohaldas kahju arvutamiseks artikli 2 lõiget 9, väites, et artikli 2 lõige 9 kuulub alusmääruse dumpingusätete hulka ja seda ei saa kasutada kahjumarginaali arvutamiseks analoogia alusel. Huvitatud isik väitis, et selle arvutuse aluseks on suurel määral väikeste rullidemüügitehingute puhul tehtud kohandused ja et väikesed rullid on teistsugune toode ega ole uurimisalune toode. Hansol Groupi väitel puudub seotud töötlejate poolt väikeste rullide liitu suunatud müügi ja liidu tootmisharu suurte rullide müügi vahel konkurents ning arvutades kahjumarginaali niisuguse toote müügihinna alusel, mis ei ole samasugune toode alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses, rikkus komisjon alusmääruse artikli 3 lõiget 3. Huvitatud isik toetas oma väidet põhjusliku seose kohta, viidates alusmääruse artikli 3 lõikele 6, WTO apellatsioonikogu aruandele „China – GOES“ (12) ning WTO vaekogu aruandele „China – X-ray“ (13).

(120)

Kahjumarginaali arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhindadega impordi ekspordihinnale (dumpingumarginaalil põhinevast) madalama tollimaksumäära kehtestamine oleks dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisav. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva ekspordimüügi puhul arvutatakse ekspordihind, analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava meetodiga, esimestele sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna alusel, mida on kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu element, ja kuna nimetatud artikkel on ainus alusmääruse artikkel, milles antakse juhtnööre ekspordihinna arvutamiseks, on selle artikli kasutamine analoogia põhjal õigustatud.

(121)

Komisjon leidis, et hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste jaoks asjakohase impordihinna kehtestamist ei peaks mõjutama see, kas eksport liitu toimub seotud või sõltumatutele ettevõtjatele. Meetodid, mida komisjon kasutas, tagavad, et mõlemal juhul kindlustatakse võrdne kohtlemine.

(122)

Üldiselt tuleks kahjumarginaali arvutamisel lähtuda hindade võrdlemisest ELis toimuva konkurentsi tasandil. Kõnealusel juhul toimus vaid väike osa vaatlusaluse toote ekspordimüügist sõltumatutele klientidele ELis. Ülekaalukas osa vaatlusaluse toote müügist toimus seotud töötlejatele liidus, kes töötlevad tooted väikesteks rullideks. Neid asjaolusid arvestades toimus suurem osa konkurentsist seotud töötlejate tasandil. Analoogselt dumpinguarvutustega ei saanud neid müügihindu pidada usaldusväärseks, et teha objektiivset hinnavõrdlust. Järelikult tuli vaatlusaluse toote impordihinnad arvutada. Eespool, peatükis 2.2 selgitatakse veelgi põhjusi, mis väikesi rulle ei saanud arvutustest välja jätta ning miks teatavate tehingute puhul oli vaja arvutada ekspordihinnad.

(123)

Kuna komisjon kontrollis oma lähenemisviisi väikeste rullide arvutustes arvestamise osas, on viited alusmääruse artikli 3 lõigetele 3 ja 6, WTO apellatsioonikogu aruandele „China – GOES“ ning WTO vaekogu aruandele „China – X-ray“ asjakohatud.

(124)

Eespool esitatud põhjustel järeldas komisjon, et kasutatud lähenemisviis oli õige, ning lükkas väited tagasi.

(125)

Selleks et järgida sama meetodit nagu dumpingu arvutamise puhul, otsustati lõppetapis kahjumarginaali arvutamiseks rakendada sama kaalumispõhimõtet nagu kirjeldatud käesoleva määruse peatükis 2.4.1. Selle lähenemisviisi ja eespool peatükis 2 selgitatud parandustega kaasnes esialgse kahjumarginaali läbivaatamine.

(126)

Lõplik kindlaks tehtud kahjumarginaal on 37,0 %.

(127)

Tuletame meelde, et suurem osa Hansol Groupi müügist toimus seotud isikute kaudu, kes töötlesid tooted väikesteks rullideks. Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hansol Group asjaolu, et komisjon oli arvutanud CIF-hinna, mida kasutati selle müügi arvutamisel nimetajana (vt eespool põhjendust 51). Muu hulgas väitis ta, et CIF-hind, mida komisjon sellise müügi dumpinguarvutustes nimetajana esialgu kasutas, annaks kõrgema tollimaksusumma kui leitud dumpingumäär. Selle väidetava moonutuse kõrvaldamiseks soovitas Hansol Group komisjonil kehtestada väärtuselise tollimaksu asemel dumpinguvastane tollimaks teatava suurusega rahasummana tonni kohta.

(128)

Väidet analüüsiti nõuetekohaselt ning võttes arvesse kõnealuse juhtumi konkreetseid asjaolusid seoses kõnealuse müügi usaldusväärse CIF-hinna määramisega järeldas komisjon, et asjakohasem oleks kasutada tollimaksu kujul, mis ei nõuaks usaldusväärse CIF-hinna kindlaksmääramist. Seega otsustas komisjon, et dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada kindlaksmääratud summana tonni kohta, nimelt eurodes netotonni kohta, selle asemel et kasutada ajutiselt kehtestatud väärtuselist tollimaksu.

(129)

Võttes arvesse eelmises peatükis mainitud asjaolusid, peaksid dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna CIF-hinnana liidu piiril enne tollimaksude tasumist, põhinema dumpingumarginaalil ja olema järgmised:

(130)

Pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist teatas Hansol Group, et eespool esitatud tabeli viimases veerus näidatud arvutatud koguseline tollimaks väljendab suuremat dumpingu kogusummat kui uurimise käigus leitud. Selle järelduseni viinud arvutused olid siiski ekslikud, sest arvesse ei olnud võetud ajutise määruse põhjenduses 46 ning eespool põhjenduses 49 kirjeldatud kaalumist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(131)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal.

(132)

Nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjenduses 50, oli käesoleval juhul koostöö määr suur: koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas kogu liitu suunatud ekspordi uurimisperioodil. Seepärast põhines dumpinguvastane jääktollimaks koostööd tegeva äriühingu tasemel.

(133)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(134)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad. Tagatiseks antud summad, mis ületavad käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud lõpliku tollimaksu määra, tuleks vabastada.

(135)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamust ei esitanud,