(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas 7. oktoobril 2016 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1778 (2) (edaspidi „esialgne määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu järgmiste Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärinevate toodete impordi suhtes: teatavad rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest lehtvaltsitud tooted, mis on rullides või ei ole rullides (sh mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribadena toodetud tooted), mida ei ole peale kuumvaltsimise rohkem töödeldud ning mida ei ole plakeeritud, pinnatud või kaetud (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(2)

13. veebruaril 2016 algatati uurimine (3) kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 90 % liidu teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete kogutoodangust.

(3)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 23, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(4)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 3, algatas komisjon ka kaks järgmist uurimist:

(5)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 4, esitas kaebuse esitaja 5. aprillil 2016 taotluse HRVst pärineva vaatlusaluse toote impordi registreerimiseks. 2. juunil 2016 uuendas kaebuse esitaja taotlust uuemate finantsandmete esitamisega, aga võttis selle 11. augustil 2016 tagasi.

(6)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine“), esitas mitu huvitatud isikut kirjaliku esildise. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(7)

Nagu on üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 135 ja järgmistes põhjendustes, kutsusid komisjoni talitused ühte huvitatud isikut üles taotlema kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik“) sekkumist seoses esialgsete arvutuste õigsusega ja kõnealuse isiku õigusega pääseda ligi konfidentsiaalsele teabele. Ärakuulamine toimus 7. veebruaril 2017.

(8)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Põhjalikumate andmete saamiseks liidu tootmiskulude kohta (uurimisperioodi iga toote liigi kohta kvartali kaupa) paluti valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada lisaandmeid. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid palutud teabe.

(9)

Komisjon teavitas kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kõigile huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(10)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(11)

Esialgse määruse põhjenduses 24 on sätestatud vaatlusaluse toote esialgne määratlus.

(12)

Esialgse määruse põhjendustes 29–35 on esitatud Hiina eksportiva tootja ja ühe importija väide, et tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted tuleks jätta toote määratlusest välja, ning põhjendused selle kohta, miks komisjon jättis tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted toote määratlusest esialgu välja.

(13)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas kaebuse esitaja oma märkust, et see väide ei ole piisavalt põhjendatud ja et kui komisjon nõustub nende väidetega, esineb kõrvalehoidmise oht. Komisjon märkis, et ta kaalus juba esialgses etapis kõrvalehoidmise ohtu. Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 34, on komisjon seisukohal, et tööriistaterase ja kiirlõiketerase import moodustas 2015. aastal umbes 1,25 % Hiinast pärineva koguimpordi mahust ja et need tooted kuuluvad erinevate konkreetsete CN-koodide alla. Peale selle ei esitatud komisjonile ühtegi tõendit, mis oleks näidanud, et kaubandusstruktuuri on pärast ajutiste meetmete kehtestamist muutunud ning oleks osutanud võimalikule kõrvalehoidmisele.

(14)

Esialgse määruse põhjendustes 32–34 esitatud põhjustel ja uute faktide või tõendite puudumise tõttu jättis komisjon muutmata oma otsuse jätta tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted toote määratlusest välja.

(15)

Esialgse määruse põhjendustes 36–37 on esitatud ühe Itaalia kasutaja väide, et teatavad muud tooteliigid tuleks jätta toote määratlusest välja. Nagu on märgitud esialgse määruse põhjendustes 38–39, lükkas komisjon esialgu need taotlused tagasi, aga märkis, et uurib seda toote määratlusest väljajätmise taotlust edasi. Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist kordas see Itaalia kasutaja oma taotlust.

(16)

Komisjon püüdis selgitada selle kasutaja esitatud väiteid kohapealse kontrollkülastuse käigus äriühingu valdustesse.

(17)

Kasutaja aga ei esitanud nende arutelude jooksul teavet ühegi uue asjaolu kohta. Seetõttu lükkas komisjon kõnealused väited tagasi ning kinnitas esialgse määruse põhjendustes 38 ja 39 tehtud järeldused.

(18)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kordas Itaalia kasutaja oma taotlust jätta toote määratlusest välja vaatlusaluse toote järgmised liigid: sisestuselementideta (IF) terase liigid, kahefaasilise terase liigid, suure süsinikusisaldusega terase liigid ja mittesuundorienteeritud struktuuriga terase liigid. Kasutaja viitas komisjoni uurijatega toimunud arutelule, mille käigus olid komisjoni ametnikud kasutaja väitel nõustunud, et nn tavapärased ja muud kvaliteetsed vaatlusaluse toote liigid erinevad keemiliste omaduste ja lõppkasutuse poolest. Kasutaja osutas ka kahele muule uurimisele, mille puhul komisjon oli otsustanud teatavad tooteliigid toote määratlusest välja jätta. Esimene oli meetmetest kõrvalehoidmise uurimine seoses Hiina Rahvavabariigist pärineva teatava alumiiniumfooliumiga, mille puhul uuriti toote väidetavat vähest muutmist. Kõnealusel juhul jäeti konkreetset liiki alumiiniumfoolium, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks, väheste muudatustega toodet käsitlevast laiendavast sättest väidetavalt välja (6). Teine juhtum käsitles Hiina Rahvavabariigist pärineva teatava korrosioonikindla terasega seotud uurimist, (7) milles määratleti toode nii, et meetmete kohaldamisalast jäeti välja autotööstuses kasutatavad tooted.

(19)

Komisjon lükkas selle taotluse tagasi. Esiteks oli äriühingu valdustes toimunud kohtumine teabevahetus mõningate kasutaja esitatud asjaolude täpsustamise eesmärgil. Kasutaja ei saa rajada õiguspäraseid ootusi sellisele mitteametlikule kohtumisele. Vastupidi kasutaja väitele ei ole komisjoni uurijad väljendanud nõusolekut selle kohta, et vaatlusaluse toote teatavad liigid erinevad üksteisest keemiliste omaduste ja lõppkasutuse poolest. Teiseks on tõsi, et vaatlusaluse toote praegune kirjeldus ja CN-koodid hõlmavad kvaliteedi poolest väga erinevaid liike. Aga nii liidu kui ka eksportivate tootjate vaatlusaluse toote kvaliteetsete liikide tootmine oleneb vaatlusaluse toote tootmisprotsessist ning kvaliteetsemaid vaatlusaluseid tooteid toodetakse samast alusmaterjalist ja samade tootmisseadmetega. Seetõttu ei ole selline põhjendus piisav, et kohaldada kasutaja taotletud väljajätmist. Kolmandaks on mõlemad juhtumid, millele kasutaja viitab, pooleli ja lõplikke järeldusi ei ole veel tehtud. Peale selle on üks juhtumitest (konkreetset liiki alumiiniumfooliumi juhtum) seotud kõrvalehoidmist käsitleva uurimisega ja ei ole seetõttu asjakohane. Neljandaks ei ole vaatlusaluse toote eri liikide, sealhulgas nn kvaliteetsete liikide puhul võimalik teha vaatlusaluse toote arvukate liikide erinevusi kindlaks visuaalse vaatluse abil ja seetõttu ei suudaks tolliasutused teatavate liikide väljajätmisega toime tulla. Viiendaks ei saa paljudel juhtudel tooteid eristada isegi keemilise või mikrostruktuuride analüüsi abil, sest sellised konkreetsed omadused tekivad hiljem edasise külmvaltsimise käigus. Kokkuvõttes vastavad ka need suhteliselt hea kvaliteediga liigid täielikult vaatlusaluse toote määratlusele ja esitatud ei ole ühtegi veenvat põhjust nende väljajätmiseks vaatlusaluse toote määratlusest.

(20)

Kuna toote määratluse ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse esialgse määruse põhjendustes 24–28 tehtud järeldused.

(21)

Vaatlusalune toode on seega määratletud kui teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, mis pärinevad HRVst.

Vaatlusalune toode ei hõlma:

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10, 7225 30 90, ex 7225 40 60, 7225 40 90, ex 7226 19 10, 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

(22)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja lõplike järelduste teatavakstegemist väitis Hiina raua- ja teraseühendus (CISA), et kahju- ja dumpingumarginaalide erinemine tekitas kahtlusi seoses komisjoni arvutusmetoodika õigsusega. CISA hinnangul oli võrdlusriigi normaalväärtus 61 % suurem kui sihthind liidu tootmisharule. CISA väitel on normaalväärtused, mille on esitanud kaebuse esitajaga seotud tootja – nagu kõnealuses uurimises –, mõnikord ebaharilikult suured.

(23)

CISA lisas, et kui andmed on faktiliselt õiged, peaks komisjon niisugust erinevust silmas pidades tunnistama kehtetuks USA valimise kehtivaks võrdlusriigiks, andmeid kohandama või kasutama selle asemel ELi andmeid.

(24)

Liidu õiguse kohaselt on komisjonil õigus kasutada ELi tootjatega seotud ettevõtjate hindu, kui võrdlusriik on asjakohane. Seda tehti suure väsimustugevusega terasest betooni sarrusvardaid (Lõuna-Aafrika) (8) ja külmvaltsitud lehtterastooteid (Kanada) (9) käsitlevate uurimiste puhul, nagu märkis CISA ise. Kuigi võrdlusriigi tootja ja liidu tootja on omavahel seotud, ei muuda see kehtetuks ega mõjuta normaalväärtuse kindlaksmääramist, mis põhineb nõuetekohaselt kontrollitud andmetel.

(25)

Normaalväärtuste arvutused tehti ja neid kontrolliti kohaldatavate õigusnormide kohaselt. Need on faktiliselt õiged.

(26)

USA on konkurentsivõimeline turg, kus on kümme omamaist tootjat ja imporditakse olulisel määral mitmest riigist. Seal on kehtestatud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed, mis võimaldavad ettevõtjatel tegutseda tavapärastes konkurentsitingimustes. Seetõttu ei näe komisjon põhjust mitte kasutada USA hindu. Peale selle ei esitatud ühtegi toetavat tõendit, mis õigustaks kohanduse tegemist.

(27)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist seadis üks huvitatud isik taas kahtluse alla USA valimise kõnealuses juhtumis asjakohaseks võrdlusriigiks ja pidas küsitavaks normaalväärtuse usaldusväärsust selles riigis, sest see oli tema arvates liiga kõrge võrreldes hinnaga liidu turul. Kuna võrdlusriigi tootja andmeid kontrolliti ja leiti, et need on õiged, lükati see väide tagasi.

(28)

Seoses soovitusega kasutada liidus tegelikult makstud või makstavaid hindu, tuleb märkida, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt on lubatud kasutada neid hindu üksnes juhul, kui turumajandusliku kolmanda riigi turu või ekspordihindu ei ole võimalik kasutada. Kuna kõnealusel juhul oli võimalik kasutada USA hindu (võrdlusriigi meetod), ei võetud seda soovitust arvesse.

(29)

Seetõttu kinnitas komisjon oma järeldused normaalväärtuse kohta.

(30)

Esialgses etapis tegi komisjon kohandusi nende tehingute puhul, mille raames eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu seotud äriühingute kaudu, kes tegutsevad importijana.

(31)

Kohanduste tegemisel osutati seotud importijate tegelikule kasumile.

(32)

Kuna aga need eksportivad tootjad ja seotud kauplejad/importijad on omavahel seotud, tuleb seotud importijate tegelikku kasumit lugeda ebausaldusväärseks. Seetõttu peab uurimisasutus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrama kindlaks põhjendatud kasumimarginaali. Komisjon on seisukohal, et kõnealuses olukorras on põhjendatud sõltumatute importijate kasumist lähtumine.

(33)

Kuna aga komisjoniga ei teinud kõnealuse uurimise puhul koostööd ükski sõltumatu importija, kasutas komisjon sarnase toote sõltumatu importija kasumit. Komisjon kasutas ühe külmvaltsitud lehtterastoodete importija kasumit, sest see toode sarnaneb mitmel viisil vaatlusalusele tootega, nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 221. See kasum oli määratud kindlaks põhjenduses 24 nimetatud külmvaltsitud lehtterastoodete uurimise käigus. Ekspordihindade arvutamist kohandati sellest lähtudes.

(34)

Eksportiv tootja Jiangsu Shagang Group väitis, et komisjon ei avalikustanud kõiki äriühingu Shagang ekspordihinna kohandusi ja viitas ühele konkreetsele kohandusele. Komisjon täpsustas, et selle kohanduse õiguslik alus oli alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt i, sest see viitab hinnalisandile, mis saadi seotud äriühingult, kelle funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Vastuseks väitis äriühing Shagang, et teda tuleks pidada koos temaga seotud äriühingutega üheks majandusüksuseks ja seetõttu ei tuleks kohandusi teha. 16. novembril 2016 toimus äriühingu Shagang taotlusel ärakuulamine äriühingu Shagang ja komisjoni talituste vahel, et arutada seda teemat täpsemalt. Peale selle toimus pärast lõplike järelduste teatavakstegemist 12. jaanuaril 2017 teine kuulamine, et arutada muu hulgas seda kohandust.

(35)

Äriühing Shagang kordas, et temaga seotud äriühingud (kaks kauplejat, kes asuvad Hongkongis ja Singapuris) tegelevad terasetoodetest ainult äriühingu Shagang toodetega ning et asjaolu, et nad kauplevad ka toodetega (muud kui terasetooted), mida äriühing Shagang ei ole tootnud, on ebaoluline, selgitamaks välja, kas nad on üks majandusüksus või mitte.

(36)

Väljakujunenud kohtupraktika järgi peavad liidu institutsioonid kaaluma kõiki tegureid, et teha kindlaks, kas seotud kaupleja täidab kõnealuse tootja struktuurisisese müügiosakonna funktsioone ja kas need tegurid ei piirdu ainult vaatlusaluse tootega. Eelkõige on liidu institutsioonidel õigus võtta arvesse selliseid tegureid nagu seotud kaupleja selliste toodete müük, mis ei ole vaatlusalune toode, ja niisuguse kaupleja selliste toodete müük, mille on tarninud tootjad, kes ei ole temaga seotud tootjad. Komisjon analüüsis seetõttu mitut tegurit ja tegi muu hulgas kindlaks järgmise: i) Hiinas asuv seotud äriühing nõudis pidevalt oma välismaal asuvatelt seotud kauplejatelt hinnalisandit; ii) kõnealuste kauplejate põhitegevus, mis moodustab nende käibest ligikaudu 90 %, seisnes selliste toodetega kauplemises, mis ei ole vaatlusalune toode, ja hõlmas kauplemist mitteseotud isikutega; iii) mõnel juhul leiti, et tasusid ja kulusid on makstud liitu suunatud eksportmüügi raames; iv) ühe seotud kaupleja tegevusloa järgi oli tema põhitegevus hulgimüük tasu või lepingu alusel, nt komisjonitasu alusel esindajana; v) kontrollitud kasumiaruande põhjal tehti kindlaks, et kõik asjaomased kontorikulud kaeti seotud kaupleja kasumist, selle asemel et need oleks kaetud emaettevõtja rahaliste maksetega. Seepärast leidis komisjon, et seotud kauplejad ja äriühing Shagang ei ole üks majandusüksus. Kõnealune väide lükati tagasi ja alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtud kohandus jäeti alles.

(37)

Põhjenduses 33 märgitud ekspordihinna arvutuse parandamise tõttu arvutati kahe äriühingute rühma dumpingumarginaalid uuesti, mille tagajärjel need veidi suurenesid. Nende suurenemine muutis ka kõikide teiste koostööd teinud ja mitteteinud äriühingute dumpingumarginaali, sest see marginaal põhineb koostööd teinud äriühingute marginaalidel.

(38)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 1

HRV dumpingumarginaalid

(39)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 62–66 esitatud järeldused.

(40)

Üks huvitatud isik märkis, et liidu kogutarbimist on alahinnatud, sest liidu tootjate müük seotud äriühingutele tingimustel, mis on võrreldavad vaba turu tingimustega, on jäetud liidu tarbimise arvutamisest välja.

(41)

See väide lükati tagasi. Esiteks, nagu on sätestatud esialgse määruse põhjenduses 69, on tootmisharusisese ja vabal turul toimuva tarbimise eristamine kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ja nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontserni sees vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Vabale turule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad on vabaturuhinnad. Teiseks hõlmab kogu vaba turg liidu tootjate müüki sõltumatutele klientidele ja muuks kui tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud müüki seotud äriühingutele. Seda muuks kui tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud müüki uuriti ja kinnitati, et seda tehakse tõepoolest turuhinnaga ning et seotud ostja sai tarnija vabalt valida hoolimata sellest, kas tegu oli seotud tarnijaga või mitte. Järelikult ei ole liidu tarbimine (vabal turul) alahinnatud.

(42)

Esialgse määruse tabelites 2 ja 3 on esitatud andmed liidu tarbimise muutumise kohta tootmisharusisese tarbimise ja vabal turul tarbimise puhul ning neid selgitatud. Kui need kaks tabelit ühendati, muutus kogutarbimine (mis hõlmab seega tootmisharusisest ja vabal turul toimuvat tarbimist) vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2

Kogutarbimine (tootmisharusisene ja vabal turul toimuv tarbimine) (tonnides)

(43)

Eespool esitatud tabel näitab, et kogutarbimine suurenes sel määral, et selle tase oli uurimisperioodil kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Seda suundumust saab selgitada tootmisharusisese tarbimise kasvuga, mis oli absoluutarvudes suurem kui tarbimise kasv vabal turul.

(44)

Komisjon kinnitas seetõttu oma esialgse määruse põhjendustes 67–74 esitatud järeldused liidu tarbimise kohta.

(45)

Kuna tootmismahu, turuosa ja asjaomasest riigist pärineva impordi hinna kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ka esialgse määruse põhjendustes 75–82 esitatud järeldused nende teemade kohta.

(46)

Esialgse määruse selle osa kohta märkusi ei esitatud.

(47)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks huvitatud isik, et enamiku liidu tootmisharu makromajanduslike näitajate suundumus on positiivne, ega nõustunud komisjoni järeldusega, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(48)

See väide lükati tagasi. Esiteks ei väitnud komisjon esialgses määruses, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Vastupidi, ta märkis esialgse määruse põhjenduses 119, et liidu tootmisharu oli uurimisperioodi lõpus halvas olukorras, aga mitte sellisel määral, et liidu tootmisharu oleks kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Teiseks, nagu on kirjeldatud esialgse määruse põhjenduses 117, viitas komisjon sellega seoses asjaolule, et mõningad makromajanduslikud näitajad (nagu tootmismaht ning tootmisvõimsuse rakendamise määr tootmisharusisese ja vaba tarbimise suurenemise tagajärjel) järgisid endiselt positiivset suundumust.

(49)

Komisjon kinnitas seetõttu oma esialgse määruse põhjendustes 87–103 esitatud järeldused makromajanduslike näitajate kohta.

(50)

Seesama huvitatud isik väitis, et vaatlusalusel perioodil, välja arvatud üksnes 2014. aastal, oli valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku hind sõltumata Hiinast pärineva impordi mahust (olenemata sellest, kui väike või suur see oli) alati suurem kui nende müügihind. Ta osutas ka sellele, et valimisse kaasatud liidu tootjate tegevus oli vaatlusalusel perioodil valdavalt kahjumlik. Seetõttu palus huvitatud isik komisjonil uurida põhjalikumalt järgmiste asjaolude põhjuseid:

(51)

Sellega seoses viitab komisjon kõigepealt esialgse määruse põhjendusele 106. Komisjon märkis kõnealuses põhjenduses, et 2012. ja 2013. aastal mõjutasid liidu tootmisharu tulemusi negatiivselt euroala võlakriisi tagajärjed ja terase vähenev nõudlus 2012. aastal. 2014. aastal hakkas liidu tootmisharu taastuma ja see jätkus ka 2015. aasta esimesel poolel. ELi tootmisharu olukorra ajutine paranemine toimus tänu ettevõtjate suurematele jõupingutustele konkurentsivõime säilitamise nimel, mille raames suurendati eelkõige liidu tootmisharu tööjõu tootlikkust. Teiseks, nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 107, oli tootmiskulu endiselt üldiselt suurem kui kahanevad müügihinnad ning turuosa vähenemise aeglustamiseks järgisid liidu tootjad hinnalanguse spiraali ja vähendasid oluliselt oma müügihindu, eelkõige 2015. aastal. Seetõttu oli komisjon seisukohal, et ta oli neid asjaolusid piisavalt uurinud ja täpsustanud.

(52)

Seesama huvitatud isik väitis samuti, et müügimahu arvutamisel esialgse määruse tabelite 7 ja 14 põhjal leidis ta, et valimisse kaasatud liidu tootjate müügimaht moodustab ainult 31 % liidu tootmisharu kogu müügimahust, aga esialgse määruse põhjenduses 64 on märgitud, et nende toodang moodustab 45 % liidu kogutoodangust. Huvitatud isik väitis, et nii suur erinevus tekitab kahtlusi valimi tüüpilisuse kohta ja et valimi mis tahes muudatuste tagajärjel oleks saadud täiesti teistsugused järeldused kahju kohta.

(53)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 64, oli liidu kogutoodang hinnanguliselt umbes 74,7 miljonit tonni. See hõlmab nii vaba kui ka tootmisharusisest turgu. Esialgse määruse tabelites 7 and 14 on seevastu viidatud selgelt üksnes vabale turule. Seega hõlmavad need üksnes müüki vabal turul. Leitud erinevust selgitab asjaolu, et kogutoodang, mida huvitatud isik võrdlusena kasutas, hõlmas ka müüki tootmisharusisesel turul, kuigi see oleks pidanud hõlmama üksnes müüki vabal turul. Seetõttu ei ole põhjust kahelda valitud valimi tüüpilisuses.

(54)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 104–116 esitatud järeldused.

(55)

Lähtudes märkuste analüüsist, mille kokkuvõte on esitatud põhjendustes (39)–(54), kinnitas komisjon oma esialgse määruse põhjendustes 117–119 esitatud järeldused. Komisjon järeldas, et liidu tootmisharu oli uurimisperioodi lõpus halvas olukorras, aga mitte sellisel määral, et liidu tootmisharu oleks kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(56)

Kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioonidel õigus võtta teatavatel asjaoludel arvesse uurimisjärgse perioodi andmeid, kui nad teevad dumpinguvastast uurimist, mis on algatatud kahju ohu väidete alusel. Kohtupraktika kohaselt eeldab kahju ohu kindlakstegemine tõepoolest oma olemuse tõttu tulevikuanalüüsi. Peale selle peab alusmääruse artikli 3 lõike 9 kohaselt tuginema olulise kahju tekitamise ohu kindlaksmääramisel faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele, ning muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul dumping põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peatselt toimuv.

(57)

Arvestades kohtupraktikaga antud õigust ja nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 122, jätkas komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist oma tulevikuanalüüsi; ta kogus selleks peamiselt 2016. aasta teisest poolest pärinevaid andmeid kõigi esialgu uuritud tegurite kohta ja analüüsis, kas neid lisaandmeid saaks kasutada uurimisperioodi andmete põhjal tehtud järelduste kinnitamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

(58)

Komisjon tuletab meelde, et arvestades alusmääruse artikli 6 lõiget 1, mis kehtib võrdselt kõigile kahju ohu väidete alusel algatatud uurimistele, peavad representatiivsed tulemused põhinema enne menetluse algatamist lõppenud ajavahemikul. Selle põhimõttega tahetakse tagada, et uurimistulemused oleksid representatiivsed ja usaldusväärsed, tagades, et dumpingu ja kahju kindlakstegemise aluseks olevaid tegureid ei mõjuta asjaomaste tootjate tegutsemine pärast dumpinguvastase menetluse algatamist, ja seetõttu on lõplik tollimaks, mis kehtestatakse menetluse tagajärjel, asjakohane, et heastada tegelik dumpingu põhjustatud kahju.

(59)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 124, suurenes import asjaomasest riigist 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel märgatavalt, st 246 720 tonnilt 1 519 304 tonnini. Samas põhjenduses on märgitud, et Hiina impordi maht suurenes võrreldes 2015. aasta esimese poolega (712 390 tonni) 2016. aasta esimeses pooles (773 275 tonni) veelgi (8,5 % võrra).

(60)

Andmed, mis on kättesaadavad täiendava perioodi kohta 2016. aasta juulist kuni septembrini, näitavad, et Hiinast pärinev dumpinguhinnaga import hakkas kuu keskmiste näitajate põhjal vähenema võrreldes uurimisperioodiga (2015. aasta) ja uurimisperioodi järgse perioodiga 2016. aasta jaanuarist kuni juunini.

Tabel 3

Hiina impordimahu (tonnides) muutumine

(61)

Komisjon tegi seetõttu kindlaks, et mahu suurenemise suundumus on peatunud. Aga nende arvandmete olulisuse ja usaldusväärsuse hindamisel kahju ohu kinnitamise või kehtetuks tunnistamise analüüsi seisukohast märkis komisjon ka järgmist:

(62)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon tugines oma analüüsis peamiselt andmetele, mis olid uurimise ajal üle üheksa kuu vanad (2015. aasta lõpu andmetele) ja ei saa anda kõige usaldusväärsemat näidustust impordi olulise suurenemise tõenäosuse kohta. Ta väitis ka seda, et vaatlusperioodi impordisuundumuste analüüs oleks näidanud, et impordimahud vähenevad. Seetõttu nimetas huvitatud isik komisjoni kahju ohu analüüsi puudulikuks.

(63)

Esiteks märkis komisjon, et ta esitas kõik andmed, mis olid sellel ajal kättesaadavad, esialgse määruse põhjenduses 124 nii vaatlusaluse perioodi kui ka uurimisjärgse perioodi kohta. Teiseks ajakohastas komisjon taas põhjenduses 60 kõiki andmeid Hiina impordimahu kohta. Ajakohastamisel märkis komisjon, et Hiinast pärineva impordi kuu keskmise maht vähenes tõepoolest alates 2016. aasta juulist. Aga seda vähenemist saab selgitada peamiselt põhjenduses 61 märgitud asjaoludega.

(64)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väljendas Hiina raua- ja teraseühendus (CISA) küll heameelt selle üle, et komisjon kasutas täiendavaid uurimisjärgse perioodi andmeid, aga väitis samas, et komisjoni hinnang Hiinast pärineva impordi muutumise kohta alates 2016. aasta juulist on vale. Huvitatud isik väitis, et faktiliselt hakkas Hiina impordimaht pidevalt vähenema alates 2016. aasta algusest. Ta väitis ka seda, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 3 lõike 9 üldpõhimõtet, sest märkis, et Hiina ekspordi vähenemine hiljuti on tõenäoliselt ajutine, sest olulise kahju ohu kindlaksmääramine peab tuginema faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Seetõttu palus ta komisjonil võtta arvesse kõige hilisemaid uurimisperioodijärgseid andmeid ainult faktiliselt ja hoiduda kõige hilisemate uurimisperioodijärgsete andmete tõlgendamisest kaudsete võimaluste või põhjendamata väidete valguses. Sarnased märkused saadi ka kahelt teiselt Hiina eksportivalt tootjalt ja Itaalia kasutajalt.

(65)

Komisjon nõustus, et mahtude suurenemine peatus, aga seda peamiselt alates 2016. aasta juulist. Kuid ta märkis ka seda, et absoluutne tase oli endiselt kõrge. Kuigi Hiina impordimaht oli perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni juunini (773 275 tonni kuue kuu jooksul) väiksem kui perioodil 2015. aasta juulist kuni detsembrini (806 914 tonni kuue kuu jooksul), oli keskmine impordimaht perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni juunini siiski suurem kui perioodil 2015. aasta jaanuarist kuni juunini (712 390 tonni kuue kuu jooksul) ja kõigil teistel kuue kuu pikkustel perioodidel enne seda. Teiseks ei analüüsinud komisjon impordimahtude suundumust eraldi tegurina, vaid võttis tervikliku lähenemisviisi. Ta ei kaalunud ega hinnanud mitte ainult kõiki alusmääruse artikli 3 lõike 9 teises lõigus loetletud tegureid, vaid peale selle ka mõningaid lisategureid, nagu vastu võetud tellimused ja kasumlikkus (vt punktid 4.2–4.5), et tagada oma üldhinnangule tugev faktiline alus.

(66)

Põhjusi, miks Hiina eksport vähenes peamiselt alates 2016. aasta teisest poolest, seletab komisjon kolme fakti põhjal: avalik teadaanne terasetööstust käsitlevas teatises, kõnealuse juhtumi kaebuse esitaja taotlus registreerimise kohta ja otsus nõuda tagasiulatuvalt sisse teatavate kuumvaltsitud terasest toodete tollimaksud:

(67)

CISA väidab, et ka komisjoni selgitused selle kohta, miks Hiina import vähenes alates 2016. aasta teisest poolest, on kaudsed võimalused või põhjendamata väited. Nagu on näidatud eespool, tuginevad komisjoni selgitused faktidele. Komisjon märgib, et CISA ei esitanud ise realistlikku alternatiivset selgitust selle kohta, miks Hiina import vähenes.

(68)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon oma järeldust, et Hiina ekspordi kõige hilisem vähenemine on tõenäoliselt ajutine nähtus, mille põhjuseks on konkreetsed põhjenduses 61 kindlaksmääratud asjaolud ja mille abil ei saa tunnistada kehtetuks komisjoni järeldust kahju ohu olemasolu kohta. Kui lõppetapis meetmeid ei võeta, suureneb Hiina impordimaht tõenäoliselt taas, eriti arvestades HRV liigset tootmisvõimsust ning kolmandate riikide või HRV enda ebapiisavat kasutussuutlikkust, nagu on selgitatud põhjenduses 70 ja selle järgnevates põhjendustes.

(69)

Hiina impordimahu vähenemist pärast 2016. aasta juulit võib selgitada registreerimist käsitlevast taotlusest tuleneva piirava mõju ja teadmisega, et komisjon kavatseb teha ajutiste meetmete kohta otsuse kaheksa kuu jooksul alates uurimise algatamisest. Peale selle oli Hiina impordimahu absoluutne tase pärast 2016. aasta juulit võrreldes 2014. aastaga endiselt väga kõrge. Nendel põhjustel on tõenäoline, et impordimahu vähenemine on kõigest ajutine ja et see suundumus muutuks vastupidiseks, kui meetmeid ei kehtestataks. Seetõttu ei muutnud komisjon oma hinnangut, et uurimisperioodi lõpus esines selge ja peagi toimuva kahju oht.

(70)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 133 ja põhjenduses 185 esitatud tabelis, oli 2014. aastal vaatlusaluse toote tegelik tootmismaht HRVs (317,4 miljonit tonni) ligikaudu viis korda suurem kui Venemaa, Ukraina, Iraani ja Brasiilia kogutoodang kokku (57,4 miljonit tonni). See asjaolu annab aimu vaatlusaluse toote väga suurest tootmisvõimsusest HRVs. Peale selle, nagu on märgitud esialgse määruse põhjendustes 140 ja 139, oli komisjon seisukohal, et HRV turu kasutussuutlikkus on ebapiisav ja on väga ebatõenäoline, et kolmandad riigid suudaksid kasutada ära suurt hulka vabalt kasutatavat tootmisvõimsust.

(71)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ajakohastas komisjon esialgse määruse põhjenduses 185 esitatud tabelit uusimate kättesaadavate andmete põhjal järgmiselt.

Tabel 4

Kolmandate riikide samasuguse toote tegelik tootmine (tuhandetes tonnides)

2015. aasta ajakohastatud tootmisnäitajad samasuguse toote kohta näitavad, et asjaomase riigi tootmisvõimsus on palju suurem kui kõigil teistel suurtel eksportivatel riikidel; samuti näitavad toorterase tootmisvõimsuse 2015. aasta ajakohastatud arvandmed, et ainult HRVl on nii suur liigne tootmisvõimsus (mis oli 2015. aastal umbes 350 miljonit tonni, võrreldes 317 miljoni tonniga 2014 aastal, nagu on näidatud esialgse määruse põhjenduses 185 esitatud tabelis).

Komisjon kordas seetõttu, et terase tootmise liigne tootmisvõimsus HRVs on oluline näitaja liidu tootmisharule peatse kahju tekkimise ohu olemasolu kohta.

(72)

Peale selle on Hiina toorterase ja vaatlusaluse toote tootmisvõimsust käsitlevad andmed ja prognoosid, mis tehti kättesaadavaks pärast 2016. aasta juulit, endiselt sama vastuolulised:

Kokkuvõtteks võib öelda, et Hiina ametiasutused tunnistavad HRV terasesektori liigset tootmisvõimsust, ja hoolimata mõningatest pärast 30. juunit 2016 esitatud teadaannetest ei ole tõenäoline, et see probleem lähitulevikus lahenduse saaks. Hiina liigne tootmisvõimsus on nii suur, et see ei saa realistlikult kaduda lühiajalises ega keskmises ajavahemikus.

(73)

HRV kasutussuutlikkusega seotud andmeid, mis tehti kättesaadavaks pärast 2016. aasta juulit, on vähe. Sellest hoolimata oli komisjon seisukohal, et prognoosi kohaselt on Hiina omamaise terase nõudluse kasv tulevasel 4–5 aastal (2015–2020) väike või puudub, sest investeeringud (näiteks ehitustööstuses) on väikesed ja see mõjutab märgatavalt Hiina valmis terasetoodete tarbimist (15).

(74)

Kolmandate riikide kasutussuutlikkusega seotud andmed, mis tehti kättesaadavaks pärast 2016. aasta juulit, näitasid järgmist:

Seetõttu, arvestades seda ajakohastatud teavet, ei suuda kolmandad riigid tõenäoliselt kasutada ära Hiina eksporti, mis suureneb Hiina vaba kasutamata tootmisvõimsuse väga suure hulga tõttu. Isegi juhul, kui Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi olukord ei muutu, on liidu turg meetmete kehtestamata jätmise korral tõenäoliselt endiselt Hiina dumpinguhinnaga ekspordi üks peamisi sihtmärke.

(75)

Pärast esialgse määruse avaldamist osutas kaebuse esitaja asjaolule, et HRV on alates 2008. aastast teatanud mitmest kavast lahendada terase liigse tootmisvõimsuse probleem, aga et ükski neist ei ole olnud edukas. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist rõhutas kaebuse esitaja, et Hiina varasemad katsed terase omamaist liigset tootmisvõimsust vähendada on samuti nurjunud. Huvitatud isiku sõnul ei suuda Hiina valitsus seetõttu tõenäoliselt vähendada väga suurt liigset tootmisvõimsust, mis on mõjutanud terasetööstust palju aastaid ja mida ta on püüdnud varem mitmel korral kõrvaldada, aga ebaõnnestunult.

(76)

Teine huvitatud isik märkis aga pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, et Hiina valitsus teatas hiljuti, et täitis terasetööstuse tootmisvõimsuse vähendamise eesmärgid 2016. aastal ja on võtnud endale kohustuse terasetööstuse tootmisvõimsust veelgi vähendada.

(77)

Väite tõttu, et Hiina valitsusel on terase massilise liigse tootmisvõimsuse vähendamine kogu aeg ebaõnnestunud, peab komisjon tegema kahju ohu analüüsimise juhtumis tulevikuanalüüsi. Seetõttu pidas ta kaebuse esitaja avaldusi ebaoluliseks, sest need on seotud minevikuga ja neid ei saa kasutada Hiina valitsuse tulevase tegutsemise ekstrapoleerimiseks.

(78)

Vastupidise väite tõttu, mis puudutab Hiina tootmisvõimsuse vähenemist ja mille esitas teine huvitatud isik, kordas komisjon, et teave ja prognoosid, mis on kättesaadavad Hiina toorterase ja vaatlusaluse toote liigse tootmisvõimsuse kohta, on vastuolulised. Vaidlustamata Hiina tõsiseid jõupingutusi oma tootmisvõimsuse vähendamiseks, on tõsiasi siiski see, et nagu on näidatud esialgse määruse tabelis 20, on Hiina praegune liigne tootmisvõimsus nii suur, et see ei saa realistlikult kaduda ei lühiajalisel ega keskmisel perioodil.

(79)

Kolmandate riikide kasutussuutlikkuse tõttu osutas üks huvitatud isik sellele, et Malaisia ja Türgi lõpetasid kaks uurimist HRVst pärinevate kuumvaltsitud rullide kohta. Seetõttu järeldas see huvitatud isik, et kaubavahetuse liitu ümbersuunamise väidetav tõenäosus on vähenenud.

(80)

Need väited lükati tagasi. Nagu on märgitud põhjenduses 74, võtavad teised riigid tõenäoliselt meetmeid, mistõttu on ebatõenäoline, et kolmandad riigid hakkavad Hiina väga suurt tootmisvõimsust ise ära kasutama.

(81)

HRV kasutussuutlikkuse kohta huvitatud isikud märkusi ei esitanud.

(82)

Kokkuvõttes kinnitavad uurimisperioodijärgsed andmed komisjoni esialgses etapis tehtud analüüsi. Arvestades vähest edu massilise liigse tootmisvõimsuse vähendamisel 2016. aastal, on tõenäoline, et liidu turule suunatakse endiselt olulises mahus olemasolevat väga suurt liigset terase tootmisvõimsust, sh samasuguse toote puhul, kui meetmeid ei võeta. Praegune liigne tootmisvõimsus ja kolmandate riikide või HRV enda ebapiisav kasutussuutlikkus osutab tõenäosusele, et liitu suunatud Hiina eksport suureneb, kui lõppetapis meetmeid ei võeta.

(83)

Esialgse määruse põhjenduses 142 märgiti impordi hinnatasemega seoses, et vaatlusalusest riigist pärineva impordi keskmised hinnad vähenesid 33 % – 600 eurolt tonni kohta 2012. aastal 404 euroni tonni kohta 2015. aastal. Esialgse määruse põhjenduses 145 esitatud tabel näitab Hiina ühikuhindade jätkuvat langust uurimisjärgsel perioodil 2016. aasta jaanuarist kuni juunini liidu turule sisenedes.

(84)

Andmed, mis on kättesaadavad impordi hinnataseme kohta perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini, näitavad, et Hiina impordi keskmised hinnad tõusid.

Tabel 5

Hiina impordi keskmised hinnad uurimisperioodijärgsel perioodil

(85)

Hiina impordihindade hiljutist tõusu tuleb käsitleda järgmises kontekstis:

Graafik

Koksisöe hindade muutumine

Kvaliteetne koksisüsi, leping (USD/t, FOB Queensland)

Kvaliteetne koksisüsi (USD/t, FOB Queensland)

Päeva diagramm: kvaliteetse koksisöe hinnad

250 USD/t

230 USD/t

210 USD/t

190 USD/t

170 USD/t

150 USD/t

130 USD/t

110 USD/t

90 USD/t

70 USD/t

apr. 2014 okt. 2014 apr. 2015 okt. 2015 apr. 2016 okt. 2016

Allikas: Platts, Bloomberg, CBA estimates

Seetõttu võib eeldada, et vaatlusaluse toote hinnad hakkavad taas langema, kui koksisöest tulenevate erandlike asjaolude mõju on kadunud.

(86)

Üks huvitatud isik märkis, et komisjoni analüüs piirdub 2016. aasta juuniga, aga vaatlusaluse toote impordihinnad on pärast 2016. aasta juunit pidevalt tõusnud. Ta palus komisjonil võtta arvesse neid kõige uuemaid andmeid. Teine huvitatud isik märkis samuti, et impordihinnad hakkasid hiljuti tõusma.

(87)

Nagu on märgitud põhjenduses 84 esitatud tabelis, kinnitas komisjon, et impordihinnad tõusid perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini. Aga need huvitatud isikud jätsid märkimata, et hinnad tõusid kogu maailmas tooraine, eriti koksisöe hinna tõusu tõttu, nagu on märgitud põhjenduses 85.

(88)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CISA taas, et komisjon rikkus alusmääruse artikli 3 lõike 9 üldpõhimõtet, sest märkis, et Hiina ekspordi vähenemine hiljuti on tõenäoliselt ajutine, sest olulise kahju ohu kindlaksmääramine peab tuginema faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Ta osutas sellega seoses konkreetsele kontekstile, mis hõlmab pelgalt võimalusi. Teiseks väitis ta, et komisjoni avaldus, et keskmine impordihind oli kõige hilisemal perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini väiksem kui liidu tootmisharu tootmiskulud uurimisperioodi lõpus, on eksitav, sest selline võrdlus põhineb kahel eri perioodil ja seetõttu ebavõrdsetel alustel. Sarnased märkused saadi ka Itaalia kasutajalt ja teistelt Hiina eksportivatelt tootjatelt. Üks Hiina eksportiv tootja märkis, et impordihinnad on 2016. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta septembrini vähenenud 13,5 %.

(89)

Teine Hiina eksportiv tootja märkis ka seda, et impordihindade tõusu suundumus näitab kahju ohu puudumist ja osutas sellega seoses kohtupraktikale.

(90)

Esiteks kordab komisjon seoses väitega, et ta rikkus alusmääruse artikli 3 lõike 9 üldpõhimõtet, et ta tugines kindlaksmääramisel faktidele, mitte vihjetele, oletustele ega kaudsetele võimalustele. Komisjon arvestas selliseid fakte nagu tabelis 5 esitatud andmed ja tõlgendas neid, kusjuures kuni 2016. aasta juunini täheldati hinnalangust ja seejärel hinnatõusu, peamiselt tooraine hindade tõusu tõttu, nagu on märgitud põhjenduses 85. Teiseks ei esita CISA ise muud usutavat seletust Hiina impordihindade muutumise kohta. Kolmandaks ei analüüsinud komisjon Hiina impordihindade suundumust eraldi tegurina, vaid võttis tervikliku lähenemisviisi. Ta ei kaalunud ega hinnanud mitte ainult kõiki alusmääruse artikli 3 lõike 9 teises lõigus loetletud tegureid, vaid peale selle ka mõningaid lisategureid, nagu vastu võetud tellimused ja kasumlikkus (vt punkt 4.5), et tagada oma üldhinnangule tugev faktiline alus.

(91)

Vastuseks väitele, et komisjon eksitas huvitatud isikuid tahtlikult, kui võrdles keskmist impordihinda perioodil 2016. aasta juulist kuni septembrini liidu tootmisharu tootmiskuludega uurimisperioodi lõpus – komisjon eristas neid perioode selgelt. Seetõttu on oluline rõhutada ka seda, et liidu tootmisharu tootmiskulude andmed uurimisperioodi lõpus olid kõige hilisemad kättesaadavad andmed selles menetluses, sest uurimisperioodijärgseid andmeid liidu tootmisharu tootmiskulude kohta ei ole kogutud. Isegi kui liidu tootmisharu tootmiskulud oleksid kõige hilisemal perioodil vähenenud, ei oleks see igal juhul ümber lükanud fakti, et Hiina hindade tase avaldas 2016. aasta septembris endiselt väga suurt survet liidu terasetööstuse hindadele.

(92)

Vastuseks väitele, et komisjon ei järginud kohtupraktikat, märkis komisjon, et see väide ei kehti, sest komisjon analüüsis kõnealusel juhul tooraine hindade muutumist uurimisjärgsel perioodil, nagu on näidatud põhjenduses 85. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(93)

Isegi kui Hiina impordihinnad tõusid alates 2016. aasta juulist – ja kuna muid märkusi ei esitatud –, ei muuda andmed uurimisperioodijärgsete hindade kohta tervikuna kehtetuks järeldust, et Hiina hindade langus on põhjustanud kahju ohtu. Seda kahju ohtu ei aidanud kõrvaldada Hiina impordihindade hiljutine tõus alates 2016. aasta juulist. Nagu on märgitud põhjenduses (85), ei peatanud see kõrgem hinnatase suurt hinnasurvet, mis asetab ELi tootmisharu jätkusuutmatusse seisundisse, kui võrrelda Hiina suuremaid hindu liidu tootjate tootmiskuludega uurimisperioodi lõpus. Viimaseks järeldas komisjon, et impordihindade tõus võib olla ajutine nähtus ja et see lakkab tõenäoliselt, kui kaovad tooraine hinnatõusu põhjustanud tegurid. Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine oli liidu turul agressiivne, eriti 2015. aasta teisel poolel ja 2016. aasta esimesel poolel. Kui meetmeid ei võeta ja arvestades Hiina praegust tohutu suurt liigset terase, sealhulgas vaatlusaluse toote, tootmisvõimsust, võivad Hiina eksportivad tootjad säilitada agressiivse hinnastrateegia ja langetada müügihinnad minimaalsele tasemele.

(94)

Laovarude kohta on esialgse määruse põhjenduses 147 märgitud, et komisjon ei pidanud seda tegurit oluliseks peamiselt seetõttu, et liidu tootjad toodavad tellimuse alusel, mis võimaldab neil hoida laovarud väikesed.

(95)

HRV laovarude kohta ei suutnud komisjon taas leida põhjalikke uurimisperioodijärgseid andmeid, hoolimata Hiina koostööd teinud tootjatele esitatud taotlusest ja tema enda uurimisest.

(96)

Komisjon oli siiski seisukohal, et terasevarud 40 suurema Hiina linna ladudes vähenesid teadete kohaselt 9,41 miljonilt tonnilt 2016. aasta septembri lõpus 8,89 miljonile tonnile 2016. aasta oktoobri lõpus. Peale selle olid Hiina 80 peamise tehase laovarud 2016. aasta septembri lõpus 13,46 miljonit tonni, (17) võrreldes 2015. aasta septembri lõpuga, mil see oli 16,07 miljonit tonni.

(97)

Huvitatud isikutelt laovarude kohta märkusi ei saadud.

(98)

Kokkuvõttes püsisid HRV laovarud pärast 30. juunit 2016 umbes samal tasemel nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 150. Komisjon kinnitas seetõttu oma esialgse määruse põhjenduses 151 esitatud järeldust.

(99)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 155, oli vastu võetud tellimuste suundumus negatiivne. Peale selle tehti uurimises kindlaks kaebuse esitajate kasumlikkuse vähenemine; nende toodang moodustab umbes 90 % liidu tootmisharu kogutoodangust.

Perioodi kohta 2015. aasta juulist kuni 2016. aasta juunini kättesaadavate andmete kohaselt vähenes kasumlikkus veelgi hoolimata vastu võetud tellimuste positiivsemast suundumusest (võrreldes 2015. aastaga) järgmiselt.

Tabel 6

Kaebuse esitajate kasumlikkuse ja vastu võetud tellimuste muutumine

(100)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CISA, et kuna vastu võetud tellimuste arv suurenes uurimisperioodijärgsel ajal, said liidu tootjad rohkem tellimusi ja seetõttu on liidu tootmisharu tulevik positiivne.

(101)

Komisjon nõustus, et vastu võetud tellimuste arv suurenes veidi, aga viitas samal ajal kaebuse esitajate rekordilisele kahjule, mida on näidatud samas tabelis. Seetõttu, isegi kui kõige hilisemal uurimisjärgsel perioodil liidu tootjad taastuksid, ei aitaks see taastumine korvata samal perioodil järsult suurenenud kahju.

(102)

Kokkuvõtteks – ja kuna muid märkusi ei esitatud – tegi komisjon kindlaks, et kaebuse esitajate kasumlikkus vähenes veelgi kõige hilisemal perioodil. Seetõttu kehtib endiselt hinnang, et 2015. aasta lõpus esines peatse kahju oht. Kuna kasumlikkus halvenes veelgi kogu 2016. aasta esimesel poolel, siis see kinnitab komisjoni hinnangu õigsust selle näitaja kohta.

(103)

Alusmääruse artikli 3 lõikes 9 on sätestatud, et muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul dumping põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peagi toimuv.

(104)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 157, on kõiki eespool nimetatud tegureid analüüsitud ja kontrollitud uurimisperioodi ulatuses. Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus saavutas jätkusuutmatu taseme – 10 % 2015. aasta neljandas kvartalis, kui Hiina hinnasurvet oli kõige tugevamalt tunda.

(105)

Samuti näitasid uurimisjärgse perioodi andmed, et liidu kasumlikkuse negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, jätkus 2016. aasta esimesel poolel.

(106)

Andmed, mis on kättesaadavad perioodi kohta 2016. aasta juulist kuni septembrini, annavad vastuolulise pildi. Kuigi Hiina impordimaht vähenes, oli liigne tootmisvõimsus endiselt ohtlikult suur. Arvestades Hiina hindade tõusu samal hilisel perioodil, on isegi juhul, kui liidu tootmisharu tootmiskulud oleksid kõige hilisemal perioodil vähenenud, tõsiasi see, et Hiina hindade tase avaldas 2016. aasta septembris endiselt väga suurt survet liidu terasetööstuse hindadele. Seega oli kahju oht uurimisperioodi lõpus peatselt toimuv ja prognoositav.

(107)

Komisjon kinnitas seetõttu uurimisperioodi andmete põhjal, et muudatus asjaoludes oli uurimisperioodi lõpus selgelt prognoositav ja peagi toimuv, mis oleksid tekitanud olukorra, kus dumping põhjustaks kahju.

(108)

Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 158, siis kuigi liidu tootmisharu oli 2014. aastal ja 2015. aasta esimesel kahel kvartalil taastumas, hakkasid peaaegu kõik kahjunäitajad 2015. aasta teisel poolel järsult vähenema. Uurimine näitas, et negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, jätkus 2016. aasta esimesel poolel. Seetõttu viitavad samale kõik alusmääruse artikli 3 lõike 9 raames hinnatud tegurid, eelkõige dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemise määr 2015. aastal üha langevate hindade taustal, HRV väga suur liigne tootmisvõimsus ja liidu tootmisharu kasumlikkuse negatiivne muutumine.

(109)

Andmed, mis on kättesaadavad perioodi kohta 2016. aasta juulist kuni septembrini, annavad vastuolulise pildi. Kuigi Hiina impordimaht vähenes, oli liigne tootmisvõimsus endiselt ohtlikult suur ja hinnad väiksemad kui liidu tootmisharu tootmiskulud, hoolimata nende hilisemast tõusust.

(110)

Selle analüüsi põhjal jõudis komisjon järeldusele, et uurimisperioodi lõpus esines liidu tootmisharu puhul selgelt prognoositav ja peatselt toimuva kahju oht. Eespool analüüsitud uurimisjärgse perioodi muutused seda hinnangut ei muutnud.

(111)

Komisjon lükkas tagasi ka väited, mille CISA esitas pärast lõplike järelduste teatavakstegemist ja mille kohaselt ei olnud komisjoni hinnang kooskõlas kohtupraktikaga, ning märkis, et tema kõnealuses juhtumis võetud lähenemisviisi ja selle lähenemisviisi vahel, mille tõttu võeti vastu nõukogu määrus (EÜ) nr 926/2009, (18) on kaks peamist erinevust:

(112)

Üks huvitatud isik kordas, et uurimisperioodil oli Venemaa liitu suunatud impordi maht suurim ja et Hiina impordi turuosa küll suurenes kogu vaatlusalusel perioodil, aga oli püsivalt väga väike, st umbes 4 %. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis teine huvitatud isik samuti, et kuna Hiina impordi turuosa oli ainult 4 %, siis see ei võimalda põhjuslikku seost kindlaks teha.

(113)

Neid väiteid käsitleti juba esialgse määruse põhjendustes 177–188. Turuosa kohta on märgitud ka esialgse määruse põhjenduses 77, et liitu suunatud kogu Hiina impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil kokku üle viie korra.

(114)

Kaebuse esitaja väitel oleks asjakohane kumuleerida Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi mõju ja praegu ühes pooleliolevas uurimises käsitletud viie riigi dumpinguhinnaga impordi mõju. Kaebuse esitaja kordas oma väidet pärast lõplike järelduste teatavakstegemist.

(115)

Komisjon leidis, et kõnealusel juhul ei ole võimalik dumpinguhinnaga importi kumuleerida kahe uurimise ühendamise teel. Alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud mõiste kohaselt peab juhul, kui dumpinguvastast uurimist kohaldatakse samal ajal mitme impordi suhtes, olema tegu kas impordiga, mida käsitletakse sama uurimise raames, või impordiga, mida käsitletakse kahe eri uurimise raames samal ajal ja millel on sama või suuresti kattuv uurimisperiood. Praegusel juhul sellega tegemist ei ole, sest uurimiste perioodid on erinevad ja kattuvad üksnes kuue kuu ulatuses.

(116)

Arvestades eespool esitatut, kinnitas komisjon oma esialgse määruse põhjendustes 197–198 esitatud järeldused.

(117)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjenduses 203 tehtud järeldus.

(118)

Kuna importijate huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ka oma esialgse määruse põhjenduses 204 tehtud järeldused.

(119)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid mõned kasutajad, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomasele riigile ei oleks liidu huvides. Nad väitsid, et dumpinguvastased meetmed oleksid vastuolus kasutajate huvidega, sest

(120)

Väidet, et dumpinguvastastel meetmetel oleks konkurentsi kahjustav mõju, käsitleti juba esialgse määruse põhjendustes 205–212. Väidet, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vaatlusalusele tootele põhjustaks kolmandates riikides toodetud järgtööstuse toodete impordi mahu suurenemist, täiendav sisuline teave ei toetanud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(121)

Uurimises koostööd teinud Itaalia kasutaja väitis, et esialgse määruse põhjendust 210 tuleks täiendada, näidates dumpinguvastaste meetmete mõju ka tema kasumimarginaalile. Itaalia kasutaja märkis selle kohta, et kui dumpinguvastane tollimaks oleks 22,6 %, väheneks tema kasum enne tulumaksu 2,3 protsendipunkti. Ta järeldas, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldaks seetõttu olulist mõju tema kasumlikkusele ja seda enam väiksematele sõltumatutele kasutajale, kes osalevad vaatlusaluse toote töötlemises. Komisjon tunnistas, et dumpinguvastane tollimaks avaldab negatiivset mõju Itaalia kasutaja kasumlikkusele. Komisjon märkis siiski ka seda, et kasutaja ei ole täielikult sõltuv Hiina impordist, vaid ta ostis vaatlusalust toodet uurimisperioodil ka liidu tootjatelt ja muudelt kolmandates riikides asuvatelt tootjatelt. Peale selle oleks tema kasumlikkus endiselt positiivne, ehkki väiksem.

(122)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis kaebuse esitaja, et selle Itaalia kasutaja kasvu ja kasumlikkuse tulemused on teravas vastuolus liidu tootjate omadega, sest nemad kannatavad suurt kahju. Komisjon oli seisukohal, et see väide ei muutnud kasutajatele avalduva mõju analüüsi. Liidu tootjate huve oli juba arvesse võetud, nagu on märgitud punktis 6.1.

(123)

Ja viimaseks, komisjon ei saanud hinnata meetmete kehtestamise mõju teistele kasutajatele, sest nad ei teinud uurimises koostööd.

(124)

Arvestades eespool esitatut, kinnitas komisjon oma esialgse määruse põhjenduses 213 esitatud järeldused.

(125)

Kuna liidu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitati esialgse määruse põhjendustes 214–217 tehtud järeldused.

(126)

Komisjon otsustas kehtestada esialgu sihtkasumiks 7 % OECD uuringu põhjal, milles näidati, kuidas toimuks liidu tootmisharu taastumine 2009. aasta majandus- ja finantskriisi põhjustatud majanduslangusest. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ja nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 224, on komisjon seda küsimust siiski edasi uurinud ja mitte üksnes pärast järelduste teatavakstegemist saadud märkuste põhjal, vaid on ka küsinud selle kohta rohkem teavet ja seda analüüsinud.

(127)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste teatavakstegemist esitas mitu isikut märkusi 7 % suuruse sihtkasumi kohta. Üks huvitatud isik väitis, et see on liiga väike, samas kui teine huvitatud isik märkis, et see on liiga suur.

(128)

Eurofer leidis, et 7 % suurune sihtkasum oli liiga väike. Esiteks märkis ta, et kõige asjakohasem meetod kasumimarginaali kindlaksmääramiseks on kasutada kuumvaltsitud lehttooteid käsitleva varasema uurimise (2000. aastal) andmeid või kasumlikkust, mille terasetööstus saavutas 2008. aastal. Kui kasutada sihtkasumi aluseks 2000. aastal saavutatud kasumit, oleks sihtkasum 12,9 %, samas kui võtta selle aluseks 2008. aastal saavutatud kasum, oleks sihtkasum 14,4 %. Eurofer väitis, et kuna alates 2000. aastast ei ole liidus tehnoloogilisi ega finantsmuudatusi tehtud, oleks 2000. aastal saavutatud kasumi kasutamine asjakohane. Teine võimalus oleks kasutada 2008. aastal saavutatud kasumit, sest komisjon kontrollis kasumlikkuse andmeid kümne aasta pikkuse perioodi kohta, mis hõlmab ka 2008. aastat, mis on üks aasta enne finantskriisi puhkemist. Eurofer lisas, et sihtkasumit ei tohiks arvutada aastate põhjal, mida mõjutas kas majanduskriis või dumpinguhinnaga import asjaomasest riigist. Teiseks väitis Eurofer, et kui komisjon lükkaks tagasi mõlemad lähenemisviisid, tuleks OECD 2013. aasta uuringul põhinevat sihtkasumit kohandada, arvestades Euroopa kuumvaltsitud lehtterastoodete tööstuse tegelikke tulemusi uurimisperioodil. Selle põhjal oleks mõistlik kasumimarginaal 10 %.

(129)

Nagu on selgitatud esialgse määruse põhjenduses 220, tehti uurimises kindlaks, et 2000. aasta kasumi andmete kasutamine sihtkasumi kindlaksmääramiseks ei ole mõistlik. Isegi kui võtta aluseks ebatõenäoline eeldus, et alates 2000. aastast ei ole liidus tehnoloogilisi ega finantsmuudatusi tehtud, mida Eurofer väidab, on alates 2000. aastast vähemasti liidu turu suurus mõningal määral muutunud liikmesriikide arvu suurenemise tõttu 2000.–2016. aastal. Teiseks ei ole esialgse määruse põhjenduses 222 selgitatud põhjustel mõistlik valik ka 2008 aastal saavutatud kasumi kasutamine sihtkasumi kindlaksmääramiseks peamiselt seetõttu, et kahju ohu juhtum eeldab pigem tulevikuanalüüsi. Viimaseks ei ole Euroferi nõue suurendada sihtkasumit 7 %-lt 10 %-le – kui sihtkasumi aluseks ei ole ei 2000. aasta ega 2008 aasta – piisavalt põhjendatud.

(130)

Hiina eksportiv tootja Hebei Iron & Steel Group (19) ja selle seotud importija Duferco S.A. märkisid, et 7 % suurune sihtkasum oleks liiga suur, asjakohatu ja vale järgmistel põhjustel: esiteks peegeldab see tulu prognoosi, mis on ebakindel ja mille aluseks olevad parameetrid on vahepeal muutunud; teiseks peegeldab see kasumlikkust, mis on vajalik kogu liidu terasetööstuse püsimajäämiseks, mitte konkreetse vaatlusaluse toote liidu terasetööstuse tootjate jaoks; kolmandaks, kuna komisjon määras esialgu kindlaks, et import oli dumpinguhinnaga 2015. aastal, siis järelikult 2012.–2014. aastal dumpingut ei olnud ja sellel ajal saavutatud kasum oli – 3,3 % (kahjum) kuni 0,4 % (kasum). Kui aga eeldada, et 2012.–2014. aastal esines dumping, on kõige hilisem aasta, mil puuduvad tõendid vaatlusaluse toote impordi dumpingu kohta, 2011. aasta, mil saavutatud kasum oli keskmiselt 3,11 %. Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis seesama eksportiv tootja lisaks, et see lähenemisviis on ilmselgelt vastuolus kohtupraktikaga, sest selle aluseks olid muud tegurid kui dumping ja sellega tahetakse pigem tagada liidu terasetööstuse püsimajäämine.

(131)

Esiteks ei põhjendanud komisjoni seisukoha järgi huvitatud isik oma väiteid, et parameetrid, mis on 7 % suuruse sihtkasumi kindlaksmääramisel kasutatud uuringu aluseks, olid vahepeal muutunud.

(132)

Teiseks väitis huvitatud isik, et see uuring peegeldab kasumlikkust, mis on vajalik kogu liidu terasetööstuse püsimajäämiseks, mitte konkreetse vaatlusaluse toote liidu terasetööstuse tootjate jaoks. Selle kohta on märgitud juba esialgse määruse põhjenduses 223, et komisjon võrdsustas muude usaldusväärsete andmete puudumisel need terasetööstuse jaoks üldiselt arvutatud näitajad vaatlusaluse toote näitajatega, sest kuumvaltsitud lehtterastooted moodustavad suure osa toorterase toodangust.

(133)

Kolmandaks, märkuse tõttu kasutada 2012.–2014. aasta või 2011. aasta kasumlikkuse näitajaid, ei näi see asjakohane. Sihtkasum on hind, millega liidu tootmisharu võiks põhjendatult arvestada tavapärastes konkurentsitingimustes, kui dumpinguhinnaga import puudub. Nagu on märgitud esialgse määruse põhjenduses 106, ei saa 2012., 2013. ja 2014. aastat käsitleda tavapäraste konkurentsitingimustega aastatena euroala võlakriisi tagajärgede ning terase nõudluse vähenemise tõttu 2012. aastal. Peale selle, nagu leiti kuumvaltsitud toodete juhtumi (20) korral, ei saa 2011. aasta andmetele toetuda 2009. aasta finantskriisi tõttu, mis mõjutas veel kaks aastat hiljem kasumlikkuse andmeid.

(134)

Eespool esitatu põhjal kinnitas komisjon, et 7 % suurune sihtkasum oli kõige sobivam alus kõnealuses kahju ohu juhtumis. See arusaam on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega, (21) mille kohaselt eeldab kahju ohu kindlakstegemise analüüs oma olemuse tõttu tulevikuanalüüsi.

(135)

Hiina eksportivate tootjate esindaja väitis, et ta ei saa esialgsete järelduste teatavakstegemisel avaldatud andmete põhjal esitada märkusi komisjoni järelduste õigsuse ja asjakohasuse kohta dumpingumarginaali, hinnamõju ja kahjumarginaali arvutamise tõttu, sealhulgas selle kohta, kas hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutamisel võeti arvesse kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate müüki või ainult nende oma, kes müüsid Hiina eksportivate tootjate toodetega sama liiki tooteid. Seetõttu palus Hiina eksportiv tootja 8. novembril 2016 selgitusi. Peale selle taotles Hiina eksportiv tootja 8. novembril 2016, pärast lõplike järelduste teatavakstegemist, juurdepääsu teatavatele konfidentsiaalsetele andmetele. Ta märkis, et selle konfidentsiaalse teabega tutvuksid ainult esindajad või võib andmetega tutvumisse kaasata ärakuulamise eest vastutava ametniku.

(136)

Komisjoni talitused vastasid 8. detsembril 2016, et hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutamisel võeti arvesse ainult samasugust liiki toodete tootjaid, et võrrelda Hiina eksportiva tootja müügiandmeid ELi tootjate müügiandmetega. Igal juhul moodustas liidu tootmisharu müüdud võrreldavate toodete maht 62 % tema ekspordi kogumahust. Selle kohta märgitakse ka, et tooted, mida see konkreetne eksportiv tootja liitu ekspordib, on vastavuses liidu võrreldava tootega. Peale selle teatati selle isiku esindajale, et tema taotlust pääseda ligi konfidentsiaalsetele andmetele, ei saanud rahuldada, sest komisjon on kohustatud kaitsma teiste huvitatud isikute andmete konfidentsiaalsust. Kuna kehtiva õiguse järgi ei ole muud võimalust kaitsta konfidentsiaalsust ja anda isikutele samal ajal soovitud andmeid, soovitasid komisjoni talitused tal pöörduda ärakuulamise eest vastutava ametniku poole, et ta kontrolliks konfidentsiaalseid andmeid.

(137)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis kaebuse esitaja selle kohta, et komisjonil on juriidiline kohustus kaitsta kõigi huvitatud isikute esitatud konfidentsiaalseid andmeid. Seetõttu keeldus ta loobumast kaitsest, mis on kehtestatud tema konfidentsiaalsetele andmetele alusmääruse artikliga 19.

(138)

Liidu kehtiva õiguse kohaselt, nagu seda on tõlgendatud kohtupraktika raames, ei ole õiguslikult võimalik tagada ühelegi isikule juurdepääsu huvitatud isiku esitatud konfidentsiaalsetele andmetele, välja arvatud andmete esitaja nõusolekul või kohtuvaidluse korral mõnes liidu kohtus. Ainsaks võimaluseks on kontrollimehhanism, mis on ette nähtud ärakuulamise eest vastutava ametniku tööülesandeid ja pädevusi käsitleva komisjoni presidendi 29. veebruari 2012. aasta otsuse (22) artiklis 15. 7. veebruaril 2017 toimus ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametniku juureolekul, kus arutati õigusraamistikku seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele.

(139)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist kuulati sellesama Hiina eksportiva tootja esindaja esimest korda ära 12. jaanuaril 2017, et arutada põhjalikumalt tema taotletud selgitusi. Pärast kohtumist kordas ta samal päeval esitatud kirjalikus esildises oma taotlust saada teavet kahju arvutamise kohta, et mõista väidetava hinnamõju olemust ja ulatust.

(140)

Komisjoni talitused esitasid 18. jaanuaril 2017 eraldi kirjas kõik võimalikud selgitused – st rikkumata oma alusmääruses kehtestatud juriidilist kohustust kaitsta konfidentsiaalseid andmeid –, mida Hiina eksportiva tootja esindaja oli nõudnud. Komisjon märkis lisaks, et selle Hiina eksportiva tootja müüdud kümne vaatlusaluse toote liigid ja liidu tootjate müüdud liigid vastavad üksteisele 100 %. Liiatigi moodustab üksnes kümnest tooteliigist ühe müük ligikaudu 75 % kogu tema müügimahust liidus uurimisperioodil.

(141)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste teatavakstegemist vaidlustas üks Hiina eksportiv tootja komisjoni kahjumarginaali arvutamise viisi. See huvitatud isik väitis, et Hiina müügihindu tuleb kohandada, arvestades nn importija marginaali, st tollivormistus-, käitlemis-, finants-, müügi-, üld- ja halduskulusid (5 % ulatuses). Selliselt hõlmaks importija „otse laost“ hind sarnaseid kuluelemente nagu liidu tootmisharu vastav tehasehind. Peale selle väitis huvitatud isik, et komisjon võttis aluseks pelgalt kauba hinna mahalaadimisel (st ei arvestanud müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit), mis ei ole piisav Hiina eksportivate tootjate ja liidu tootjate asjaomaste hindade võrdlemiseks hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutamise eesmärgil. Selle asjaolu toetamiseks osutas huvitatud isik kahele esialgsele määrusele, mis pärinevad mõlemad üle 20 aasta tagusest ajast. Hiina eksportiv tootja väitis ka seda, et komisjon ei arvestanud asjaolu, et ekspordihinda ühenduse piiri tasemel mõjutab eksportija ja importija vaheline seos. Selliselt kasutab komisjon lõppkokkuvõttes trahvis liidu tootmisharu tehasehinnaga võrdlemiseks seotud äriühingute vahelist siirdehinda.

(142)

Komisjon lükkas selle väite tagasi järgmistel põhjustel: kahjumarginaali arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhindadega impordi ekspordihinnale (dumpingumarginaalil põhinevast) väiksema tollimaksumäära kehtestamine oleks dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisav. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu piiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Meetod, mida komisjon järgis Hiina eksportivate tootjate ja liidu tootjate andmete võrdlemisel hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutamise eesmärgil, tagab vastupidiselt väidetule, et eksportivaid tootjaid ja liidu tootjaid koheldakse võrdselt. Komisjoni seisukoha järgi ei peaks hindade allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi arvutuste jaoks asjakohase impordihinna kindlaksmääramist mõjutama see, kas eksport liitu toimub seotud või sõltumatutele ettevõtjatele. Seetõttu on asjakohane arvesse võetav hind see, millega müüakse vaatlusalust toodet liitu, mitte see, millega müüvad importivad tootjad imporditud materjale liidus edasi. Komisjon viitab ka siinse määruse põhjendusele (144). Seetõttu oli komisjon seisukohal, et tema lähenemisviis on õige.

(143)

Kaebuse esitaja märkis, et komisjon peaks kohaldama kahjumarginaali arvutamise raames ekspordihindade kindlakstegemisel seotud importijate kaudu toimuva müügi korral alusmääruse artikli 2 lõiget 9. Huvitatud isik märkis ka seda, erinevalt külmvaltsitud rullide puhul ei kinnitatud esialgsete järelduste teatavakstegemisel sõnaselgelt, et seda meetodit kasutati.

(144)

Komisjon kinnitas, et kahjumarginaali arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhindadega impordi ekspordihinnale (dumpingumarginaalil põhinevast) väiksema tollimaksumäära kehtestamine oleks dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisav. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu piiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva eksportmüügi puhul arvutatakse ekspordihind esimestele sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna põhjal, mida on nõuetekohaselt kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu osa ja kuna nimetatud alusmääruse säte on ainus säte, milles antakse juhtnööre ekspordihinna arvutamiseks, on selle sätte kasutamine analoogia põhjal põhjendatud.

(145)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis CISA, et teda üllatas, et komisjon kohaldas analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõiget 9. Ta väitis, et selline kohaldamine on vastuolus alusmääruse artikli 2 lõike 9 endaga ja et hindamises on tehtud ilmne viga. Ta väitis ka seda, et vähemalt üks valimisse kaasatud Hiina eksportiv tootja eksportis seotud importija kaudu ja seetõttu on lõpliku tollimaksu määr talle liiga suur.

(146)

Esiteks kordas komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõige 9 on ainus alusmääruse säte, milles antakse juhtnööre ekspordihinna arvutamiseks. Seetõttu on selle kasutamine kahjumarginaali arvutamisel põhjendatud. Teiseks on vastupidi väidetule olnud komisjonil viimaste juhtumite käsitlemisel tavaks kohaldada kahjumarginaali arvutamisel järjepidevalt (23) alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogia põhjal. Kolmandaks ei ole kahjumarginaali arvutamise eesmärk mitte mõõta, mil määral põhjustab seotud importijate müük liidu tootjatele kahju, vaid selgitada välja, kas Hiina eksportiva tootja eksport avaldab hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi kaudu sellist kahjulikku mõju liidu tootjate hindadele. Seetõttu on asjakohane arvesse võetav hind see, millega müüakse vaatlusalust toodet liitu, mitte see, millega müüvad importivad tootjad imporditud materjale liidus edasi. Kokkuvõtteks kinnitas komisjon, et kasutas seda meetodit ekspordihindade kindlakstegemisel seotud importijate kaudu toimuva müügi korral.

(147)

Kaebuse esitaja kritiseeris asjaolu, et komisjon kasutas esialgu standardset olulise kahju lähenemisviisi, võttes aluseks kogu uurimisperioodi (st 2015. aasta) keskmise kahjumarginaali. Ta väitis, et see lähenemisviis on vale, sest kahju ohu marginaal peab peegeldama ohtu ja kui oht realiseerub hiljem uurimisperioodi ajal, peab kahjumarginaal peegeldama ohu konkreetset mõju. Kahju ohu mõju tõhusaks kõrvaldamiseks peaks komisjon käsitlema uurimisperioodi neid osi, mil kahju oht hakkas realiseeruma. Seda silmas pidades viitas kaebuse esitaja asjaolule, et kahju oht hakkas liidu terasetööstust mõjutama 2015. aasta teisest poolest. Seega tuleks hinna allalöömise ja turuhinnast väiksema hinnaga müügi marginaalide arvutamisel kasutada üksnes 2015. aasta teise poole andmeid. Kaebuse esitaja märkis ka seda, et kahju ohu juhtumite eesmärk on võimaldada komisjonil tegutseda tõhusalt ja ennetavalt enne, kui kahju oht on põhjustanud kahju. Kui komisjon ei muuda oma kahju (ohu) marginaali arvutamise meetodit, peavad ettevõtjad ootama kauem, kuni nad kannatavad olulist kahju kogu aasta, et taotleda kaitset dumpinguhinnaga impordi eest ja saada realistlik kahjumarginaal. Niisugune tegutsemine kahjustaks töökohti ja tööstustegevust liidu turul ning ka kahju ohtu käsitlevate kaebuste eesmärke.

(148)

Pärast kaebuse esitaja väidete põhjalikku analüüsi tuletas komisjon meelde, et ta järeldas esialgses etapis, et asjaolude muutumine uurimisperioodi lõpus oli selgelt prognoositav ja peagi toimuv, mis tekitaks olukorra, kus dumping põhjustab kahju. Sellega seoses osutas komisjon muu hulgas esialgse määruse põhjendustele 157, 159 ja 198, milles märgitakse, et kuigi liidu tootmisharu oli taastumas 2014. aasta ja 2015. aasta esimese 2 kvartali jooksul, hakkasid peaaegu kõik kahjunäitajad märgatavalt langema 2015. aasta teise poole jooksul. Uurimine näitas, et see negatiivne suundumus, mis algas 2015. aasta teisel poolel, 2016. aasta esimesel poolel ei muutunud. Esialgse määruse põhjenduses 163 on lisatud, et võttes arvesse ajalist kokkulangevust ühelt poolt alanevate hindadega dumpinguhinnaga impordi pidevalt suureneva mahu ning teiselt poolt kahjumite suurenemist põhjustanud liidu tootmisharu turuosa kahanemise ja hinnalanguse vahel, eelkõige alates 2015. aasta teisest poolest, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu olukorda mõjutas negatiivselt just dumpinguhinnaga import.

(149)

Teiseks märkis komisjon asja sisu kohta, et nagu on öeldud esialgse määruse põhjenduses 157, algas negatiivne suundumus 2015. aasta teisel poolel ja põhjustas uurimisperioodi lõpus asjaolude selgelt prognoositavat ja peagi toimuvat muutumist; see tekitaks olukorra, kus dumping põhjustaks kahju, kui meetmeid ei võeta. See on kooskõlas esialgse määruse põhjenduses 113 esitatud komisjoni seisukohaga, et liidu tootjad said osaliselt taastuda 2014. aasta ja 2015. aasta esimese poole jooksul. Seetõttu peegeldab 2015. aasta teine pool paremini kõrvaldamist vajava kahju ohu tegelikku mõju liidu tootmisharule.

(150)

Kolmandaks kinnitas Euroopa Kohus, et uurimisjärgse perioodi andmeid on eriti asjakohane kasutada uurimise käigus kahju ohu kindlakstegemiseks, mis eeldab oma olemuse tõttu tulevikuanalüüsi. Komisjoni seisukoha järgi näib 2015. aasta teine pool olevat paremini kooskõlas selle nõudega, sest see on tulevastele sündmustele lähemal kui uurimisperiood tervikuna.

(151)

Neljandaks, kui arvutada kogu uurimisperioodi põhjal, siis hoolimata sellest, kas esineb märke negatiivsetele suundumustele või mitte, kahjustaks see kahju ohu juhtumi eesmärki tegutseda tõhusalt ja ennetavalt, enne kui kahju oht on põhjustanud kahju.

(152)

Arvestades kõiki eespool esitatud põhjusi, on komisjon seisukohal, et kahjumarginaali arvutamise periood peaks praegusel juhul olema 2015. aasta teine pool, mitte kogu uurimisperiood.

(153)

Seetõttu palus komisjon koostööd teinud tootjatelt lisaandmeid. Valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid talle lisaandmed uurimisperioodi iga kvartali tootmiskulude kohta tooteliikide kaupa ja ta kontrollis seejärel neid andmeid. Kontrollimine hõlmas üksnes esitatud lisaandmeid, mida ei varem ei küsitud, ja tagas nende andmete usaldusväärsuse, millele komisjoni järeldused lõpuks tuginesid.

(154)

Kuna koostöövalmidust peeti suureks, arvutati valimisse kaasamata koostööd teinud HRV eksportivatele tootjatele kohaldatav lõplik kahjumarginaal kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja/äriühingute rühma keskmisena. Koostööst keeldunud HRV eksportivatele tootjatele kohaldatav lõplik kahjumarginaal määrati kolme koostööd teinud äriühingu/äriühingute rühma suurima marginaali tasemel.

(155)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis CISA, et liidu tootmisharu ühiku sihthind arvutati kogu uurimisperioodi põhjal, aga äriühingusse Shagang Group kuuluvate Hiina eksportivate tootjate liidu vaba ringluse ühiku müügihind arvutati üksnes uurimisperioodi kuue kuu põhjal. Seetõttu palus CISA komisjonil arvutada uuesti mõlemad hinnad ühe ja sama perioodi kohta kättesaadavate andmete alusel.

(156)

Pärast analüüsimist leiti, et see märkus on õige. Komisjon arvutas uuesti äriühingusse Shagang Group kuuluvate Hiina eksportivate tootjate jaoks liidu tootmisharu ühiku sihthinna, kasutades tootmiskulude andmetena sama perioodi (2015. aasta teise poole) andmeid nagu periood, mida kasutati kõigi Hiina eksportivate tootjate liidu vaba ringluse ühiku müügihinna arvutamiseks.

(157)

Uue arvutuse põhjal leiti, et äriühingusse Shagang Group kuuluvate ettevõtete kahjumarginaal langes 36,6 %-lt 35,9 %-le.

(158)

Komisjon vaatas läbi kahjumarginaalide esialgsed arvutused ka kahe teise Hiina eksportiva tootja puhul. Äriühingu Hebei-Group kohta tehtud esialgsed arvutused hinnati õigeks, aga äriühingu Bengang Steel Plates Co., Ltd kohta tehtud esialgsete arvutuste läbivaatamine näitas, et need sisaldasid tehnilisi vigu:

Selle tagajärjel tõusis selle Hiina eksportiva tootja kahjumarginaal 28,1 %-le (25,5 % asemel).

(159)

Uuesti arvutatud liidu toomisharu ühiku sihthind teatati äriühingutele Shagang Group ja Bengang Steel Plates Co., Ltd. 16. jaanuaril 2017. Kuna ainus aspekt, mis muutus võrreldes komisjoni 22. detsembril 2016 teatavaks tehtud lõplike järeldustega, oli liidu tootmisharu sihthind, paluti mõlemal huvitatud isikul esitada märkused piiratud täiendavate järelduste teatavakstegemise kohta 18. jaanuariks 2017. Ühtegi märkust selleks kuupäevaks siiski ei esitatud.

(160)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist märkis üks Hiina eksportiv tootja, et esitatud põhjendused ei veennud teda, et üksnes 2015. aasta teise poole andmete kasutamine kajastaks asjakohasemalt ohu mõju olukorda. Ta väitis ka seda, et perioodi valikuline kasutamine kahjumarginaali arvutamiseks muudab dumpingu ja kahjumarginaali võrdlemise väiksema tollimaksu reegli eesmärgil ebaloogiliseks ja moonutatuks ning seetõttu on marginaalid suuremad kui siis, kui need arvutataks kogu 2015. aasta põhjal. Ta palus komisjonil kasutada kahjumarginaali arvutamiseks 12 kuu pikkust perioodi, nagu kasutati dumpingumarginaali arvutamiseks. Sarnased märkused esitas ka Itaalia kasutaja, kes lisas, et osa uurimisperioodiga seotud andmete valikuline kasutamine ei võimalda praegusel juhul objektiivselt hinnata kahju kõrvaldamise taset.

(161)

Sarnase märkuse esitasid ka CISA ja kaks Hiina eksportivat tootjat, kes väitsid, et kuue kuu pikkuse perioodi valimine on vastuolus õiguskindluse ja õigustatud ootuse põhimõttega. Üks Hiina eksportiv tootja väitis peamiselt seda, et andmete mahu piiramine pelgalt kuue kuu pikkuse perioodiga ei liigitu otseseks tõendusmaterjaliks alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses, aga CISA osutas algatamisteate punktile 5.1, milles on öeldud, et dumpingu ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015, ja kohtupraktikale.

(162)

Peale selle väitis üks Hiina eksportiv tootja, et komisjonil on saanud tavaks hoiduda kasutamast andmeid, mis osutavad ainult osale uurimisperioodist, ja et praegusel juhul kasutatud meetod ei ole kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni dumpinguvastase komitee soovitusega, mille kohaselt „peaks andmete kogumise periood […] hõlmama kogu dumpingut käsitleva uurimise raames andmete kogumise perioodi“.

(163)

Komisjon lükkas kõik need väited tagasi järgmistel põhjustel. Esiteks määrati dumping ja kahju kindlaks uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi alusel, mis on määratud kindlaks kooskõlas alusmääruse asjaomaste sätetega ja millest on teatatud algatamisteates. Samas ei ole alusmääruses ette nähtud ühtegi konkreetset meetodit väiksema tollimaksu reegli kohaldamiseks kasutatava kahjumarginaali arvutamiseks. Teiseks ei ole alusmääruses ette nähtud ka konkreetseid kriteeriumeid, et määrata kindlaks periood, mille jooksul kahjumarginaali arvutamise parameetreid hinnatakse. Praegusel juhul oli komisjon seisukohal, et valitud periood kajastab juhtumi eripära ja on tulevikuanalüüsi kontekstis asjakohane. Peale selle kasutas komisjon kahjumarginaali arvutamiseks sama kuue kuu pikkust perioodi nagu ekspordihinna ja sihthinna võrdlemisel, et tagada hindamise objektiivsus.

(164)

Arvestades põhjendustes 135–163 nimetatud probleeme ja kuna muid märkusi ei esitatud, arvutati lõplik kahjumarginaal uuesti, kasutades 2015. aasta teise poole andmeid. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised. Siinjuures on esitatud ka lõplikud tollimaksumäärad.

Tabel 7

Lõplikud marginaalid ja tollimaksumäärad

(165)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist eksportivalt tootjalt saadud märkuste järel ümardati eespool esitatud kahjumarginaalid vajaduse korral allapoole lähima kümnendikkohani.

(166)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati siinse uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute siinse uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõigile teistele äriühingutele kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis pärineb asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kõnealuseid määrasid ei tohiks kohaldada sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mõni muu selle määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, kelle puhul tuleks kohaldada kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat tollimaksumäära.

(167)

Kõik taotlused kohaldada kõnealuseid äriühingute jaoks ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata komisjonile (*1) koos kogu asjakohase teabega, eriti mis puudutab mis tahes tootmisega seotud muudatust ettevõtte tegevuses, omamaist ja eksportmüüki, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse siinset määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kellele kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(168)

Hebei Iron & Steel Group Co., Ltd. muutis uurimise ajal oma nime ja selle uus nimi on Hesteel Group Co., Ltd. Mõned sellega seotud äriühingud muutsid samuti oma nime. Komisjon võttis nimemuutusi nõuetekohaselt arvesse ja muutis seetõttu artikli 1 lõiget 2.

(169)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada praegusel juhul erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Erimeetmed hõlmavad järgmist: siinse määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud kehtiva nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse neile kõikidele muudele äriühingutele kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra.

(170)

Pärast lõplike meetmete teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei saa lõplikult sisse nõuda ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse alusmääruse artikli 10 lõike 2 kohaselt, kui ta ei tõesta, et ajutiste meetmete võtmata jätmise korral oleks tekkinud oluline kahju enne lõplike meetmete vastuvõtmist.

(171)

Selle juhtumi järeldusi arvestades on komisjon seisukohal, et alusmääruse artikli 10 lõike 2 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuga tagatud summad, mis on kehtestatud esialgse määrusega, tuleks vabastada.

(172)

Siinses määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega.