31.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 87/479

(1)

Euroopa Liidus kaubatuletisinstrumentidele positsioonipiirangute kohaldamise ühtlustatud lähenemisviisi tagamiseks tuleks määrata kindlaks kõnealuste piirangute arvutamise metoodika. Metoodika peaks võimaldama vältida õiguslikku arbitraaži ja edendama järjepidevust, võimaldades samal ajal pädevatele asutustele piisavalt paindlikkust, et võtta arvesse erinevusi erinevate kaubatuletisinstrumentide turgude ning aluseks olevate kaupade turgude vahel. Piirangute arvutamise metoodika peaks võimaldama pädevatel asutustel tasakaalustada eesmärki määrata piirangud piisavalt madalal tasandil, et vältida kõnealustes kaubatuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute poolt turukuritarvitamist või moonutamist, ja eesmärki toetada nõuetekohast hinnakujundus- ja arveldusmenetlust, töötades välja uued kaubatuletisinstrumendid ja võimaldades kaubatuletisinstrumentidel jätkuvalt toetada äritegevuse toimimist aluseks oleva kauba turul.

(2)

Direktiivist 2014/65/EL tulenevate piiratud arvu kontseptsioonide määratlemiseks ning käesoleva määruse jaoks vajalike tehniliste mõistete täpsustamiseks tuleks määratleda mitu mõistet, et tagada ühtne kohaldamine.

(3)

Turuosaliste kaubatuletisinstrumentide pikad ja lühikesed positsioonid tuleks üksteisega tasaarvestada, et määrata kindlaks isiku poolt mis tahes ajahetkel kontrollitud positsiooni tulemuslik suurus. Optsioonilepingu kaudu hoitud positsiooni suurus tuleks arvutada delta ekvivalendi alusel. Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse hetke ja teise kuu lepingute positsioonipiirangute erinev arvutusmeetod, tuleks kõnealust tasaarvestust kohaldada eraldi hetke ja teise kuu positsioonidele.

(4)

Direktiivis 2014/65/EL on nõutud, et isiku nimel teiste isikute hoitud mis tahes positsioonid tuleks lisada kõnealuse isiku positsioonipiirangu arvutusse ja positsioonipiiranguid tuleks kohaldada nii üksuse tasandil kui ka kontserni tasandil ning seetõttu on vaja summeerida positsioonid kontserni tasandil. On asjakohane tagada summeerimine ainult kontserni tasandil, kui emaettevõtja saab kontrollida kõnealuste positsioonide kasutamist. Sellest tulenevalt peaksid emaettevõtjad summeerima oma tütarettevõtjate hoitud positsioonid emaettevõtja poolt otseselt hoitud mis tahes positsioonidega lisaks tütarettevõtjate poolsele oma positsioonide summeerimisele. Kõnealune summeerimine võib põhjustada emaettevõtja tasandil summeeritud positsioonid, mis on suuremad või erinevate tütarettevõtjate pikkade ja lühikeste positsioonide tasaarvestuse tõttu väiksemad kui individuaalse tütarettevõtja tasandil. Positsioone ei tohiks summeerida emaettevõtja tasandil, kui positsioone hoiavad ühisinvesteerimisettevõtjad, mis hoiavad neid positsioone oma investorite ja mitte oma emaettevõtjate nimel, kui emaettevõtja ei saa kontrollida kõnealuste positsioonide kasutamist omal otstarbel.

(5)

Sama kaubatuletisinstrumendi mõiste kaudu peaks kehtestatama nõudliku piirmäära, et vältida olukorda, kus isikud kohatult tasaarvestavad erinevate kaubatuletisinstrumentide positsioone, et vältida peamise kaubatuletislepingu positsioonipiirangut ja nõrgendada selle kindlust. See ei tohiks takistada pädevatel asutustel sarnaste positsioonipiirangute kehtestamist sarnastele kaubatuletislepingutele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineerimise all. Kaubatuletisinstrumente tuleks käsitada kauplemiskohas olulises mahus kauplemisena ainult juhul, kui need ületavad piisava aja jooksul käesolevas määruses kehtestatud likviidsuse piirmäära.

(6)

Kui börsivälist lepingut hinnatakse sama aluseks oleva kauba alusel, mis tuleb üle anda samas asukohas ja samade lepingutingimuste alusel, ja kui sellel on suures korrelatsioonis majandustulemus kauplemiskohas kaubeldava lepinguga, tuleks seda käsitleda majanduslikult samaväärsena olenemata väikestest erinevustest kogumi suurustes ja tarnekuupäeva käsitlevates lepingutingimustes. Samuti ei tohiks kõnealuste lepingute majanduslikult samaväärseks kuulutamise takistuseks olla erinevused tehingujärgses riskijuhtimise menetluses, näiteks kliiringumenetluses. Börsiväliste lepingute puhul kahepoolsete menetluste kasutamise abil kauplemiskohas kaubeldud võimalike valitsevate seisundite kohatu tasaarvestuse vältimiseks ning tegelikkuses positsioonipiirangute korra tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja käsitada börsiväliselt kaubeldud kaubatuletisinstrumente majanduslikult samaväärsetena kauplemiskoha lepingutega ainult piiratud juhtudel. Positsioonipiirangutest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks ning positsioonipiirangute korra usaldusväärsuse parandamiseks on vaja kehtestada majanduslikult samaväärse börsivälise lepingu kitsas määratlus, et see ei võimaldaks isikul tasaarvestada börsiväline positsioon mitme teise positsiooniga või kasutada otsustusõigust nende positsioonide valimiseks, millega see tasaarvestatakse.

(7)

Et määrata kindlaks, millised kaubatuletisinstrumentide positsioonid on objektiivselt mõõdetavad otse äritegevusega seotud riske vähendavatena, tuleks tagada teatud kriteeriumid, sh rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite eeskirjadel põhinev riskimaanduslepingu raamatupidamisarvestuslik määratlus. See raamatupidamisarvestuslik määratlus peaks olema samuti saadaval finantssektorivälistele üksustele, isegi kui nad ei kohalda rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite eeskirju üksuse tasandil.

(8)

Samuti peaksid finantssektori välised üksused saama kasutada riskijuhtimismeetodeid, et maandada koguriski, mis tekib nende või nende kontserni äritegevusest, sh riske, mis tekivad mitmest geograafilisest turust, mitmest tootest, ajavahemikust või üksusest (makro- või portfelli riskimaandus). Kui finantssektori väline üksus kasutab makro- või portfelli riskimaandust, siis ei pruugi tal olla võimalik määrata kindlaks üks ühele seost kaubatuletisinstrumendi spetsiifilise positsiooni ja äritegevusest tuleneva spetsiifilise riski vahel, mille maandamiseks kaubatuletisinstrument on mõeldud. Finantssektori väline üksus võib samuti kasutada äritegevusest tuleneva spetsiifilise riski maandamiseks mittesamaväärset kaubatuletisinstrumenti, kui identne kaubatuletisinstrument ei ole saadaval või kui suurema korrelatsiooniga kaubatuletisinstrumendil ei ole piisavalt likviidsust (kaudne riskimaandus). Neil juhtudel peaksid riskijuhtimispõhimõtted ja -süsteemid suutma ära hoida maandamata riskiga tehingute liigitamise riskimaandusega tehingutena ning need peaksid suutma tagada piisavalt osadeks jagatud ülevaate riskimaandamisportfellist, et määrata kindlaks spekulatiivsed osad ning võtta neid arvesse positsioonipiirangutes. Positsioone ei tohiks käsitada äritegevusega seotud riske vähendavana ainult seetõttu, et need on lisatud üldiselt riskivähendusportfelli osana.

(9)

Risk võib aja jooksul muutuda ja riski muutusega kohanemiseks võib olla vajalik tasaarvestada äritegevusega seotud riski vähendamiseks algselt rakendatud kaubatuletisinstrumendid selliste täiendavate kaubatuletislepingute kasutamise teel, millega lõpetatakse need kaubatuletislepingud, mis ei ole enam äririski jaoks asjakohased. Samuti ei tohiks sellise riski muutumine, mille vähendamiseks on investeeritud kaubatuletisinstrumendi positsiooni, seejärel põhjustada kõnealuse positsiooni ümberhindamist, nagu see ei oleks algusest peale (ab initio) privilegeeritud tehing.

(10)

Finantssektorivälised üksused peaksid saama enne positsiooni investeerimist esitada taotluse äritegevuse riskimaanduse erandi tegemiseks. Taotlus peaks andma pädevale asutusele selge ja sisutiheda ülevaate finantssektorivälise üksuse äritegevusest seoses aluseks oleva kaubaga, sellega seotud riskidega ning sellega, kuidas kaubatuletisinstrumente kasutatakse kõnealuste riskide maandamiseks. Positsioonipiiranguid kohaldatakse alati ja kui pädev asutus lõpuks erandit ei tee, siis peaks finantssektoriväline üksus vähendama asjakohaselt kõnealust piirangut ületavaid mis tahes positsioone ning tema suhtes võidakse piirangu ületamisega seoses võtta järelevalvemeetmeid. Finantssektorivälised üksused peaksid korrapäraselt uuesti hindama oma tegevust, tagamaks selle, et erandi jätkuv kohaldamine on õigustatud.

(11)

Hetke kuu ajavahemik, mille puhul on tegemist aegumise ajal üleandmisele vahetult eelneva ajavahemikuga, on spetsiifiline igale kaubatuletisinstrumendile ning see ei pruugi vastata täpselt ühele kuule. Hetke kuu lepingud peaksid seetõttu osutama lepingule, mis on järgmine leping, mille raames saabub kaubatuletisinstrumendi lõpptähtaeg. Nende positsioonide piiramine, mida isik võib hoida füüsilise kauba üleandmise ajavahemiku vältel, piirab aluseks oleva üleantava varu kogust, mida iga isik võib üle anda või vastu võtta, takistades seega valitsevate seisundite kogunemist isikutele, mis võib võimaldada neil avaldada turule survet kaubale juurdepääsu piiramise teel. Kuu hetkepositsiooni piirangu standardne lähtetaseme väärtus nii füüsiliselt kui ka rahas arveldatud kaubatuletisinstrumentidele tuleks seetõttu arvutada üleantava varu prognoosi protsendina. Pädevad asutused peaksid saama rakendada positsioonipiirangute vähendamise ajakava alates hetkest, kui lepingust saab hetke kuu leping, kuni lõpptähtajani, et tagada täpsemalt see, et positsioonipiirangud on nõuetekohaselt määratud kogu hetke kuu ajavahemiku vältel ning et tagada nõuetekohane arveldamine.

(12)

Teise kuu positsiooni piiranguid kohaldatakse kõigi muude lõpptähtaegade kui hetke kuu tähtaja puhul. Teise kuu positsiooni piirangute standardne lähtetaseme väärtus nii füüsiliselt kui ka rahas arveldatud kaubatuletisinstrumentidele tuleks arvutada kõigi avatud positsioonide protsendina. Kaubalepingu teise kuu positsioonide jaotus on sageli kontsentreerunud lõpptähtajale kõige lähematele kuudele. Seetõttu annavad kõik avatud positsioonid asjakohasema lähtealuse väärtuse positsioonipiirangute kehtestamiseks, võrreldes kõigi lõpptähtaegade alusel saadud keskmise väärtusega.

(13)

Standardne lähtetaseme väärtus 25 % üleantavast varust ja avatud positsioonidest on kehtestatud, võttes arvesse muude turgude ja jurisdiktsioonide kogemusi. Pädevad asutused peaksid korrigeerima lähtetaseme väärtust, et seda oleks võimalik vähendada maksimaalselt 20 % (või 22,5 % teatud põllumajanduskauba-tuletisinstrumentide puhul) ning suurendada maksimaalselt 10 % (või 15 % vähem likviidsete kaubatuletisinstrumentide puhul), kui see on vajalik turu tunnuste tõttu, näiteks turuosaliste puudumise tõttu, et toetada lepingu ja selle aluseks oleva turu nõuetekohast arveldamist ja toimimist. Kuna lähtetaset korrigeeritakse üksnes juhul ja seni, kuni turu objektiivsed näitajad seda nõuavad, peaks seega ajutine kohandamine olema võimalik. Pädevad asutused peaksid tagama, et lähtetaseme väärtuse allapoole korrigeerimine toimub alati, kui see on vajalik valitsevate seisundite vältimiseks ning kaubatuletisinstrumendi ja selle aluseks oleva kauba nõuetekohase hinnakujunduse toetamiseks. Ulatus väljendab, et direktiiv 2014/65/EL hõlmab laiemat ulatust kaubatuletisinstrumente ja turgusid kui muud turud ja jurisdiktsioonid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 2 lõike 1 punktis 30 sätestatud kaubatuletisinstrumendi määratlus on lai, hõlmates samuti väärtpaberistatud tuletisinstrumente ja rahas arveldatud tuletisinstrumente, millel puudub materiaalne alus, näiteks kliimamuutujaid. Väärtpaberistatud tuletisinstrumentide puhul ei kohaldata hetke ja teise kuu kontseptsiooni. Materiaalse aluseta tuletisinstrumentide puhul ei saa kasutada positsioonipiirangu kindlaks määramiseks üleantavat varu. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalik täiustada või korrigeerida metoodikaid, et määrata kindlaks positsioonipiirangud neile kaubatuletisinstrumentidele, lähtuvalt sellistest erinevatest parameetritest nagu emiteeritud väärtpaberite arv või avatud positsioonide kasutamine ka kuu hetkepositsioonide puhul.

(14)

Teatud (eelkõige elektrienergia ja gaasi) kaubatuletisinstrumendid tagavad, et aluseks olev kaup antakse pidevalt üle kindlaks määratud ajavahemiku, näiteks päeva, kuu või aasta jooksul. Lisaks võib pikema üleandmise ajaga (näiteks üks aasta või kvartal) teatud lepingud automaatselt asendada lühema üleandmise ajaga (näiteks kvartal või kuu) asjakohaste lepingutega (teise astme lepingud). Neil juhtudel ei oleks kuu hetkepositsiooni piirang enne üleandmist asendatavale lepingule asjakohane, kuna kõnealune piirang ei hõlmaks lepingu rahas arveldamist ega aegumist ja füüsilist üleandmist. Selles ulatuses, mille sama alusega lepingute üleandmise perioodid kattuvad, tuleks kõigile asjakohastele lepingutele kohaldada ühte positsioonipiirangut, et võtta nõuetekohaselt arvesse kõigi nende lepingute positsioone, mis võidakse üle anda. Selle võimaldamiseks tuleks asjakohaseid lepinguid mõõta aluseks olevates ühikutes ning summeerida ja tasaarvestada vastavalt.

(15)

Teatud põllumajanduskauba-tuletisinstrumentide puhul, mis mõjutavad oluliselt toidu tarbijahindu, võimaldab metoodika pädeval asutusel määrata lähtetaseme ja positsioonipiirangu, mis on väiksem üldise vahemiku miinimumist, kui ta leiab tõendeid hindu oluliselt mõjutava spekulatiivse tegevuse kohta.

(16)

Pädev asutus peaks hindama, kas direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõikes 3 loetletud tegurite tõttu on vaja korrigeerida lähtetaseme väärtust, et määrata positsioonipiirangu lõplik tase. Hinnangus tuleks võtta arvesse neid tegureid asjakohastena kõnealuse konkreetse kaubatuletisinstrumendi jaoks. Metoodikas tuleks anda juhised, kuidas kehtestada piirang, võtmata pädevalt asutuselt turukuritarvitamise vältimise eesmärgil kaubatuletisinstrumendi asjakohase positsioonipiirangu kohta lõpliku otsuse tegemise õigust. Tegurid peaksid andma pädevatele asutustele ja ESMA-le olulist teavet, et lihtsustada arvamuse kujundamist ja tagada liidus positsioonipiirangute nõuetekohane ühtlustamine, sealhulgas hinnates juhtumipõhiselt ja nii sageli kui vaja volatiilsuse mõju, et tagada positsioonipiirangute jätkuv asjakohasus.

(17)

Positsioonipiirangud ei tohiks tekitada tõkkeid uute kaubatuletisinstrumentide väljatöötamisele ning need ei tohiks takistada kaubatuletisinstrumentide turgude vähem likviidsete segmentide nõuetekohast toimimist. Pädevad asutused peaksid metoodika kohaldamisel võtma arvesse aega, mis on vajalik likviidsuse tekitamiseks ja suurendamiseks nii uute kui ka olemasolevate kaubatuletisinstrumentide puhul ning eelkõige kaubatuletisinstrumentide puhul, mis võivad toetada riskijuhtimist eriotstarbelistel või ebaküpsetel turgudel, või proovima töötada välja uued riskimaandusmeetmed uute kaupade puhul. Võttes arvesse nende turgude ja kaupade laia ulatust, millele positsioonipiirangute korda kohaldatakse, ei ole ühte eelnevalt kindlaks määratud ajavahemikku, mis väljendab piisavalt üleminekut uuelt kaubatuletislepingult kehtestatud kaubatuletislepingule. Samuti on mitmeid kaubatuletislepinguid, millel ei pruugi kunagi olla piisavalt osalejaid või likviidsust, et võimaldada positsioonipiirangute tõhusat kohaldamist, ilma et tekiks risk, et osalejad korrapäraselt ja hooletusest rikuvad piirangut ning seetõttu kahjustavad kõnealuste kaubatuletisinstrumentide hinnakujundust ja arveldamist. Turgude tõhusale toimimisele avalduvate nimetatud riskidega tegelemiseks on metoodikas kehtestatud astmeline lähenemisviis, mille kohaselt kuu hetke ja teise kuu positsiooni piirang kehtestatakse tasemel 2 500 kogumit kaubatuletisinstrumentide puhul ning 2,5 miljonit emiteeritud väärtpaberit aluseks oleva kaubaga väärtpaberistatud tuletisinstrumentide puhul, kuni vastavalt ületatakse piirmäär 10 000 kogumit või 10 miljonit väärtpaberit. Neid piirmäärasid ületavatele lepingutele, mis on siiski suhteliselt mittelikviidsed, tuleks vajaduse korral kohaldada suuremat piirmäära, tagamaks, et kõnealuste lepingutega kauplemist ei piirata põhjendamatult.

(18)

Kaubatuletisinstrumendi turuosaliste arv, koosseis ja roll võib mõjutada nende positsioonide olemust ja suurust, mida teatud turuosalised turul hoiavad. Teatud kaubatuletisinstrumentide puhul võivad teatud turuosalised hoida suuri positsioone, mis peegeldavad nende seisundit kauba ostmisel, müümisel ja tarnes, kui nad on aluseks oleva kaubaturu puhul likviidsuse ja riskijuhtimise teenuseid osutavate enamike teiste turuosalistega võrreldes turu vastaspoolel.

(19)

Aluseks oleva kauba tarne, kasutamine, kättesaadavus ja juurdepääs sellele on vastava kaubaturu tunnused. Nende tunnuste detailsemate komponentide (näiteks kauba säilivuse ja transpordimeetodi) hindamise teel saab pädev asutus määrata kindlaks turu paindlikkuse ning asjakohaselt korrigeerida positsioonipiiranguid.

(20)

Teatud kaubatuletisinstrumentide puhul võib avatud positsioonide ja üleantava varu vahel olla suur erinevus. See võib tekkida juhul, kui üleantava varuga võrreldes toimub suhteliselt vähe tuletisinstrumentidega kauplemist, millisel juhul avatud positsioonid on üleantava varuga võrreldes väiksemad, või näiteks kui konkreetset kaubatuletisinstrumenti kasutatakse laialdaselt erinevate riskipositsioonide maandamiseks ning üleantav varu on seega avatud positsioonidega võrreldes väiksem. Sellised olulised erinevused avatud positsioonide ja üleantava varu vahel õigustavad teise kuu piirangule kohaldatava lähtetaseme väärtuse üles- või allapoole korrigeerimist, et vältida hetke kuu lähenemise ajal turu ebastabiilsust.

(21)

Sama eesmärgiga piirata üleantava varu ja avatud positsioonide arvutuste suurtest erinevustest põhjustatud turu ebastabiilsust hetke kuu lähenemise ajal, on üleantav varu määratletud hõlmama kauba mis tahes asendusklasse või -liike, mille on võimalik kõnealuse lepingu tingimuste alusel kaubatuletislepingu arveldamisel üle anda.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu uut õigusakti direktiivi 2014/65/EL ja määruse (EL) nr 600/2014 kohaste finantsinstrumentide turgude kohta kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2017. Ühtsuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada samast kuupäevast.

(23)

Käesolev määrus tugineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(24)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust,

a)

direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutus;

c)

nõukogu direktiivi 73/239/EMÜ (5) kohaselt tegevusloa saanud kindlustusandja;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/83/EÜ (6) kohaselt tegevusloa saanud elukindlustusselts;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/68/EÜ (7) kohaselt tegevusloa saanud edasikindlustusandja;

f)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (8) kohaselt tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ja vajaduse korral selle fondivalitseja;

g)

tööandjapensioni kogumisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (9) artikli 6 punkti a tähenduses;

h)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (10) kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivne investeerimisfond, mida valitsevad alternatiivse investeerimisfondi valitsejad;

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (11) kohaselt tegevusloa saanud keskne vastaspool;

j)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (12) kohaselt tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium.

a)

tema enda netopositsioon;

b)

tema iga tütarettevõtja netopositsioonid.

a)

mõlemal kaubatuletisinstrumendil on identsed lepingu kirjeldused ja tingimused, v.a tehingujärgsed riskijuhtimismenetlused;

b)

mõlemad kaubatuletisinstrumendid moodustavad avatud positsiooni ühe asendatava kogumi või direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentide puhul emiteeritud väärtpaberite ühe asendatava kogumi, mille alusel ühes kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumendis hoitud positsioonid võib sulgeda teises kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumentides hoitud positsioonide alusel.

a)

ületab keskmise igapäevase avatud positsiooni 10 000 kogumit hetke ja teise kuu puhul kombineerituna või

b)

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentide puhul, kui kaubeldud ühikute arv korrutatuna hinnaga ületab igapäevase keskmisena 1 miljonit eurot.

a)

suurimad keskmised igapäevased avatud positsioonid või

b)

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentide puhul suurim keskmine igapäevane summa.

a)

see vähendab riske, mis tulenevad selliste varade, teenuste, sisendite, toodete, kaupade või kohustuste väärtuse võimalikust muutusest, mida finantssektoriväline üksus või selle kontsern omab, toodab, koostab, töötleb, osutab, ostab, kaubastab, rendib, müüb või saab või mille omamist, tootmist, koostamist, töötlemist, osutamist, ostmist, kaubastamist, rentimist, müümist või saamist ta oma tavapärase äritegevuse käigus põhjendatult eeldab;

b)

see vastab riskimaanduslepingu määratlusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (13) artikli 3 kohaselt vastu võetud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele.

a)

kirjeldab oma sise-eeskirjades järgmist:

b)

on suuteline esitama piisavalt hajutatud ülevaate portfellidest seoses kaubatuletisinstrumendi klassi, aluseks oleva kauba, ajavahemiku ning mis tahes teiste asjaomaste teguritega.

a)

selle kaubaga seotud finantssektorivälise üksuse äritegevuse olemuse ja väärtuse kirjeldus, millega on seotud kaubatuletisinstrument, mille puhul erandi tegemist soovitakse;

b)

finantssektorivälise üksuse tegevuse olemuse ja väärtuse kirjeldus, mis on seotud kauplemiskohtades kaubeldud asjakohaste kaubatuletisinstrumentidega ja nendega majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute raames kauplemisega ning nendes hoitud positsioonidega;

c)

kaubaga seotud riskipositsioonide ja riskide olemuse ning suuruse kirjeldus, mis finantssektorivälisel üksusel on või mille ta eeldatavasti saab oma äritegevuse tulemusena ning mida maandab või eeldatavasti maandab kaubatuletisinstrumentide kasutamine;

d)

selgitus, kuidas finantssektorivälise üksuse poolt kaubatuletisinstrumentide kasutamine otseselt vähendab selle äritegevuse riskipositsiooni ja riske.

a)

aluseks oleva kauba säilitamise menetlused;

b)

aluseks oleva kauba tarnet mõjutada võivad tegurid.

a)

5 % ja 35 % vahel või

b)

2,5 % ja 35 % vahel mis tahes tuletislepingu puhul, mille aluseks olevat kaupa käsitletakse inimtarbimiseks mõeldud toiduna, mille kogu kombineeritud avatud positsioon hetke ja teise kuu lepingutes ületab 50 000 kogumit järjestikuse kolmekuulise ajavahemiku vältel.

a)

kehtestavad pädevad asutused kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumentidele, mille kogu kombineeritud avatud positsioon hetke ja teise kuu lepingutes ei ületa 10 000 partiid kolme järjestikuse kuu jooksul, kõnealustes kaubatuletisinstrumentides hoitud positsioonide piirangu 2500 kogumit;

b)

kehtestavad pädevad asutused kauplemiskohas kaubeldud kaubatuletisinstrumentidele, mille kogu kombineeritud avatud positsioon hetke ja teise kuu lepingutes ületab 10 000, aga ei ületa 20 000 kogumit kolme järjestikuse kuu jooksul, hetke ja teise kuu positsiooni piirangu vahemikus 5 % kuni 40 %;

c)

pädev asutus kehtestab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentidele, mille emiteeritud väärtpaberite koguarv ei ületa 10 miljonit kolme järjestikuse kuu jooksul, kõnealuses kaubatuletisinstrumentides hoitud positsioonide piirangu 2,5 miljonit väärtpaberit;

d)

pädev asutus kehtestab direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c määratletud kaubatuletisinstrumentidele, mille emiteeritud väärtpaberite koguarv ületab 10 miljonit, aga ei ületa 20 miljonit kolme järjestikuse kuu jooksul, hetke ja teise kuu positsiooni piirangu vahemikus 5 % kuni 40 %.

a)

positsioonipiirangu kehtestamiseni kestva ajavahemiku vältel kaubatuletisinstrumendis positsiooni hoidvate turuosaliste keskmine arv on väiksem kui 10 või

b)

kaubatuletisinstrumendis direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt turutegijana tegutsevate investeerimisühingute arv on positsioonipiirangu kehtestamise või läbivaatamise ajal väiksem kui 3.

a)

kas kauba tarnele kehtib piiranguid, sh üleantava kauba säilivus;

b)

füüsilise kauba transpordi ja üleandmise meetod, sh järgmine:

c)

turu struktuur, korraldus ja toimimine, sh mäetööstuse ja põllumajanduskaubaturgude hooajalisus, mille tõttu füüsiline tarne kõigub kalendriaasta vältel;

d)

aluseks oleva kaubaturu turuosaliste koosseis ja seisund, sh aluseks oleva kaubaturu toimimist võimaldavaid eriteenuseid (näiteks riskijuhtimis-, üleandmis-, säilitamis- või arveldusteenused) osutavate turuosaliste arvu arvesse võtmine;

e)

makromajanduslikud või teised asjakohased tegurid, mis mõjutavad aluseks oleva kaubaturu toimimist, sh kauba üleandmine, säilitamine ja arveldamine;

f)

aluseks oleva kauba omadused, füüsilised omadused ja olelusringid.

a)

kaubatuletisinstrumendi või aluskauba hind on ülemääraselt volatiilne;

b)

positsioonipiirangu täiendav korrigeerimine võiks tõhusalt vähendada kõnealuse kaubatuletisinstrumendi või aluskauba hinna ülemäärast volatiilsust.