10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/48


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/392,

11. november 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 909/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavaid tegevuslubade andmise, järelevalve ja tegevusega seotud nõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 3, artikli 17 lõiget 9, artikli 22 lõiget 10, artikli 25 lõiget 12, artikli 55 lõiget 7, artikli 18 lõiget 4, artikli 26 lõiget 8, artikli 29 lõiget 3, artikli 37 lõiget 4, artikli 45 lõiget 7, artikli 46 lõiget 6, artikli 33 lõiget 5, artikli 48 lõiget 10, artikli 49 lõiget 5, artikli 52 lõiget 3 ja artikli 53 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, sest neis kõigis käsitletakse väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „keskdepositooriumid“) suhtes kohaldatavaid järelevalvenõudeid. Et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid sätteid kohaldatakse, sätetest põhjalik ülevaade ja sätetele lihtne juurdepääs, on soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 909/2014 ette nähtud järelevalvealaste nõuetega seotud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(2)

Pidades silmas finantsturgude üleilmset olemust ja kohustusi, mis liit on endale selles valdkonnas võtnud, tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse 2012. aasta aprillis välja antud makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtteid finantsturu infrastruktuuri kohta (edaspidi „CPSS-IOSCO põhimõtted“).

(3)

Et tagada liidus toimuva väärtpaberiarvelduse täiustamist käsitlevate eeskirjade järjepidev kohaldamine, tuleks teatud tehnilised mõisted selgelt määratleda.

(4)

See on oluline, et tagada keskdepositooriumide puhul asjakohane tegevusloa andmine ja järelevalve. Sellega seoses tuleks koostada loetelu liidu kõige asjakohasemaid arveldusvaluutasid emiteerivatest asutustest, kes tuleks kaasata keskdepositooriumile tegevusloa andmise ja keskdepositooriumi üle järelevalve tegemise protsessi. Seda tehes tuleks aluseks võtta kõnealuste asutuste emiteeritavate valuutade osakaal keskdepositooriumis aasta jooksul arveldatud makse vastu arvelduskorralduste koguväärtuses ja keskdepositooriumis teatavas liidu valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste osakaal võrreldes kõikides liidu depositooriumides kõnealuses valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste koguväärtusega.

(5)

Võimaldamaks pädeval asutusel teostada põhjalik hindamine, peaks tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitama teabe oma sisekontrolli ülesehituse ja oma juhtorganite sõltumatuse kohta, et pädev asutus saaks hinnata, kas juhtimisstruktuur tagab keskdepositooriumi sõltumatuse ning kas kõnealune struktuur ja selle aruandlusliinid, nagu ka võimalike huvide konfliktide lahendamiseks kasutusele võetud mehhanismid, on piisavad.

(6)

Et pädev asutus saaks hinnata keskdepositooriumi kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liikmete mainet ning kogemusi ja oskusi, peaks tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitama hindamise jaoks kogu asjakohase teabe.

(7)

Teave keskdepositooriumi filiaalide ja tütarettevõtjate kohta on vajalik selleks, et pädev asutus saaks selgelt aru keskdepositooriumi organisatsioonilisest struktuurist ning suudaks hinnata kõnealuste filiaalide ja tütarettevõtjate tegevuse tõttu keskdepositooriumile avalduvat mis tahes võimalikku riski.

(8)

Tegevusluba taotlev keskdepositoorium peaks esitama pädevale asutusele asjakohase teabe, millest on näha, et tal on oma ülesannete pidevaks täitmiseks olemas vajalikud rahalised vahendid ja piisav talitluspidevuse strateegia.

(9)

On tähtis, et pädev asutus saaks lisaks põhitegevust käsitlevale teabele teavet kõrvateenuste kohta, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb osutada, et pädeval asutusel oleks asjaomase keskdepositooriumi teenustest täielik ülevaade.

(10)

Et pädev asutus saaks hinnata tegevusluba taotleva keskdepositooriumi tehniliste süsteemide järjekindlust ja nõuetekohast toimimist, peaks asjaomane keskdepositoorium esitama pädevale asutusele asjakohaste tehniliste süsteemide kirjelduse ja selgituse nende haldamise kohta, märkides muu hulgas, kas kõnealuste süsteemide haldamine on antud edasi kolmandale isikule.

(11)

Oluline on keskdepositooriumi osutatavate põhiteenustega seotud tasusid käsitlev teave, mis peaks olema osa keskdepositooriumi tegevusloa taotlusest, võimaldamaks pädeval asutusel veenduda, et kõnealused tasud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning ei ole liidetud muude teenuste kuludega.

(12)

Kandmaks hoolt selle eest, et investorite huvid on kaitstud ja õigusaktide konfliktide küsimused lahendatakse asjakohaselt, peaks keskdepositoorium, hinnates meetmeid, mida ta kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikes 1 osutatud riigisisest õigust, võtma kooskõlas asjakohase riigisisese õigusega vajaduse korral arvesse nii emitente kui ka liikmeid.

(13)

Et tagada finantsturul õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs notariteenustele, kesksetele hoidmisteenustele ja väärtpaberiarveldusteenustele, on teistele keskdepositooriumidele ja turuinfrastruktuuridele antud kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014 keskdepositooriumile juurdepääs. Seepärast peaks tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitama pädevale asutusele teabe juurdepääsupõhimõtete ja -menetluste kohta.

(14)

Et pädev asutus saaks tulemuslikult täita oma tegevuslubade andmisega seotud ülesandeid, peaks ta saama kogu vajaliku teabe tegevusluba taotlevatelt keskdepositooriumidelt ja seotud kolmandatelt isikutelt, sealhulgas nendelt kolmandatelt isikutelt, kellele asjaomased keskdepositooriumid on oma operatiivsed funktsioonid ja tegevused edasi andnud.

(15)

Et tagada tegevusluba taotleva keskdepositooriumi juhtimiseeskirjade üldine läbipaistvus, tuleks pädevale asutusele esitada dokumendid, mis kinnitavad, et asjaomane keskdepositoorium on kehtestanud vajaliku korra, mille alusel luuakse iga tema hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks mittediskrimineerivalt sõltumatu kasutajate komitee.

(16)

Et kindlustada peamiste infrastruktuuriteenuste nõuetekohane toimimine finantsturul, peaks tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitama pädevale asutusele kogu vajaliku teabe tõendamaks, et tal on asjakohased põhimõtted ja menetlused, millega tagada usaldusväärsed andmete säilitamise süsteemid, ning tõhusad mehhanismid oma teenuste jaoks, sealhulgas eeskätt meetmed arvelduse ebaõnnestumise ennetamiseks ja arvelduse ebaõnnestumisega tegelemiseks, samuti eeskirjad, mis käsitlevad emissiooni terviklikkust, liikmete ja klientide väärtpaberite kaitset, arvelduse lõplikkust, liikme makseviivitust ning liikmete ja klientide vara ülekandmist tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

(17)

Keskdepositooriumi tegevusloa taotlus peab sisaldama asjaomase keskdepositooriumi osutatavate teenustega seotud riskijuhtimismudeleid, mis võimaldavad pädeval asutusel hinnata kasutusele võetud menetluste usaldusväärsust ja terviklikkust ning aitavad turuosalistel teha teadlikke valikuid.

(18)

Et kontrollida tegevusluba taotleva keskdepositooriumi ühendusi käsitlevate kokkulepete turvalisust ning hinnata ühendatud süsteemides kohaldatavaid eeskirju ja ühendustest tulenevaid riske, peaks pädev asutus saama asjaomaselt keskdepositooriumilt kogu analüüsi jaoks vajaliku teabe koos keskdepositooriumi hinnanguga ühendusi käsitlevate kokkulepete kohta.

(19)

Kiites heaks keskdepositooriumi osaluse mõne teise üksuse kapitalis, peaks keskdepositooriumi pädev asutus arvesse võtma kriteeriume, millega kantakse hoolt selle eest, et osalus ei suurenda märkimisväärselt keskdepositooriumi riskiprofiili. Et tagada keskdepositooriumi osutatavate teenuste turvalisus ja järjepidevus, ei tohiks keskdepositoorium võtta endale osalusega piiramatuid finantskohustusi muude kui määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud teenuseid osutavate juriidiliste isikute kapitalis. Keskdepositoorium peaks täielikult kapitaliseerima riskid, mis kaasnevad osalusega mõne muu üksuse kapitalis.

(20)

Et keskdepositoorium ei oleks sõltuv ühestki teisest aktsionärist üksustes, kus tal on osalus, muu hulgas riskijuhtimisstrateegia puhul, peaks tal olema kõnealuste üksuste üle täielik kontroll. See nõue peaks ühtlasi aitama pädevatel asutustel ja kaasatud asutustel teha järelevalvet, võimaldades pääseda hõlpsasti ligi asjakohasele teabele.

(21)

Keskdepositooriumil peaksid olema selged strateegilised osaluspõhimõtted, milles minnakse kaugemale pelgast kasumi teenimisest, võttes arvesse keskdepositooriumis emiteeritavate väärtpaberite emitentide ning keskdepositooriumi liikmete ja klientide huve.

(22)

Et korralikult kvantifitseerida ja kirjeldada riske, mis kaasnevad keskdepositooriumi osalusega mõnes teises juriidilises isikus, peaks keskdepositoorium esitama sise- või välisaudiitori heaks kiidetud sõltumatu riskianalüüsi, milles on käsitletud kõnealusest osalusest keskdepositooriumile tulenevaid finantsriske ja -kohustusi.

(23)

Võttes arvesse finantskriisi käigus saadud kogemusi, peaksid asutused keskenduma pigem pidevale järelevalvele kui järelkontrollile. Seepärast tuleb tagada, et pädeval asutusel on iga määruse (EL) nr 909/2014 kohase läbivaatamise ja hindamise jaoks pidevalt piisav juurdepääs teabele. Iga läbivaatamise ja hindamise jaoks esitatava teabe ulatuse kindlaksmääramisel tuleks käesoleva määruse sätetes lähtuda nõuetest, mida keskdepositoorium peab täitma tegevusloa taotlemisel määruse (EL) nr 909/2014 alusel. See hõlmab tegevusloa taotlemise käigus juba esitatud teabe olulisi muudatusi, perioodiliste sündmustega seotud teavet ja statistilisi andmeid.

(24)

Et edendada pädevate asutuste vahelist tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, peaks pädev asutus jagama keskdepositooriumi tegevuste läbivaatamise ja hindamise tulemusi teiste pädevate asutustega, kui selline teave tõenäoliselt aitab neil täita oma ülesandeid, ilma et see piiraks konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuete kohaldamist, ning seda lisaks määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud koostöökorra rakendamisele. Tuleks korraldada lisateabevahetus pädevate asutuste ja kaasatud asutuste või finantsinstrumentide turgude eest vastutavate asutuste seas, mis võimaldab jagada läbivaatamise ja hindamise käigus pädevate asutuste järeldusi.

(25)

Võttes arvesse koormust, mis võib kaasneda tohutu koguse keskdepositooriumi tegevust käsitleva teabe kogumise ja töötlemisega, ja et vältida dubleerimist, tuleks läbivaatamise ja hindamise raames esitada üksnes asjakohased muudetud dokumendid. Need dokumendid tuleks esitada viisil, mis võimaldab pädeval asutusel kindlaks teha kõik asjakohased muudatused, mis on tehtud keskdepositooriumi rakendatavatesse kokkulepetesse, strateegiatesse, protsessidesse ja mehhanismidesse pärast tegevusloa saamist või pärast viimase läbivaatamise ja hindamise lõpuleviimist.

(26)

Teine liik teavet, mida pädeval asutusel on kasulik läbivaatamise ja hindamise teostamiseks omada, käsitleb sündmusi, mis on laadilt perioodilised ning on seotud keskdepositooriumi tegevuse ja keskdepositooriumi teenuste osutamisega.

(27)

Keskdepositooriumi kohta põhjaliku riskihinnangu koostamiseks peab pädev asutus nõudma statistilisi andmeid keskdepositooriumi äritegevuse kohta, et hinnata riske, mis on seotud keskdepositooriumi tegevuse ja väärtpaberiturgude sujuva toimimisega. Lisaks võimaldavad statistilised andmed pädeval asutusel kontrollida finantsturgudel toimuvate väärtpaberitehingute ja väärtpaberiarvelduste mahtu ja tähtsust ning hinnata konkreetse keskdepositooriumi olemasolevat ja võimalikku mõju väärtpaberiturule tervikuna.

(28)

Et jälgida ja hinnata riske, mis ohustavad või võivad ohustada keskdepositooriumi ja mis võivad hakata ohustama väärtpaberiturgude sujuvat toimimist, peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda keskdepositooriumi riskide ja tegevuse kohta lisateavet. Seepärast peaks pädeval asutusel olema võimalus määrata omal algatusel või mõne teise asutuse taotlusel kindlaks ükskõik milline lisateave, mida ta peab keskdepositooriumi tegevuse läbivaatamisel ja hindamisel vajalikuks, ning seda teavet nõuda.

(29)

On oluline tagada, et kolmanda riigi keskdepositooriumid, kes kavatsevad osutada teenuseid vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014, ei häiri liidu turgude nõuetekohast toimimist.

(30)

Kolmanda riigi pädeva asutuse ülesanne on pidevalt hinnata, kas kolmanda riigi keskdepositoorium vastab täielikult asjaomase kolmanda riigi usaldatavusnõuetele. Tunnustamist taotlevalt keskdepositooriumilt ESMA-le esitatava teabe eesmärk ei tohiks olla dubleerida kolmanda riigi pädeva asutuse teostatud hindamist, vaid tagada, et asjaomase keskdepositooriumi suhtes teostatakse kõnealuses kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja jõustamist, mis tagab kõrgetasemelise investorite kaitse.

(31)

Et ESMA saaks korraldada tunnustamistaotluse täieliku hindamise, tuleks taotluse esitaja esitatavat teavet täiendada teabega, mida on vaja pideva järelevalve, jõustamisvolituste ja kolmanda riigi pädeva asutuse võetavate meetmete tõhususe hindamiseks. Kõnealune teave tuleks esitada määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt kehtestatud koostöökorra alusel. Koostöökord peaks tagama, et ESMAt teavitatakse õigeaegselt mis tahes järelevalve- või jõustamismeetmest, mis võetakse kolmanda riigi tunnustamist taotleva keskdepositooriumi suhtes, ja mis tahes muudatustest tingimustes, mille alusel on antud asjaomasele keskdepositooriumile tegevusluba, samuti tunnustamisprotsessi raames keskdepositooriumi poolt algselt esitatud teabe asjakohastest ajakohastustest.

(32)

Kandmaks hoolt selle eest, et investorite huvid on kaitstud ja õigusaktide konfliktide küsimused lahendatakse asjakohaselt, peaks kolmanda riigi keskdepositoorium, hinnates meetmeid, mida ta kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikes 1 osutatud riigisisest õigust, võtma kooskõlas kõnealuse riigisisese õigusega – nagu mainitud kõnealuse määruse artikli 49 lõikes 1 – arvesse nii emitente kui ka liikmeid, nagu on asjakohane.

(33)

Usaldusväärse riskijuhtimisraamistiku loomiseks peaks keskdepositoorium käsitlema terviklikult ja igakülgselt kõiki asjakohaseid riske. Nende hulka peaksid kuuluma riskid, mida põhjustavad keskdepositooriumile ükskõik millised muud üksused, ja riskid, mida keskdepositoorium tekitab kolmandatele isikutele, sealhulgas oma kasutajatele, ning võimaluste piires riskid, mida keskdepositoorium tekitab oma klientidele, seotud keskdepositooriumidele, kesksetele vastaspooltele, kauplemiskohtadele, maksesüsteemidele, arveldavatele pankadele, likviidsuse pakkujatele ja investoritele.

(34)

Kandmaks hoolt selle eest, et keskdepositooriumidel on kõigi oma kohustuste täitmiseks piisavalt personali ning et pädevatel asutustel on keskdepositooriumides, mille üle nad järelevalvet teevad, asjakohased kontaktpunktid, peaksid keskdepositooriumidel olema, eeskätt kõrgema juhtkonna ja juhtorgani tasandil, spetsiaalsed võtmetöötajad, kes vastutavad keskdepositooriumi ja oma isikliku tulemuslikkuse eest.

(35)

Et tagada keskdepositooriumi tegevuse üle piisav kontroll, tuleks sisse seada keskdepositooriumi toiminguid, riskijuhtimisprotsesse ning vastavus- ja sisekontrollimehhanisme hõlmavad auditid ja neid korrapäraselt teostada. Auditite sõltumatuse huvides ei tuleks ilmtingimata kaasata välisaudiitorit, tingimusel et keskdepositoorium tõendab pädevale asutusele, et tema siseauditi sõltumatus on nõuetekohaselt tagatud. Oma siseauditi funktsiooni täitja sõltumatuse tagamiseks peaks keskdepositoorium looma ka auditikomitee.

(36)

Keskdepositoorium peaks moodustama riskikomitee kandmaks hoolt selle eest, et tema juhtorgan saaks oma praeguse ja tulevase üldise riskitaluvuse ja -strateegia küsimustes kõrgeimal tasemel tehnilist nõu. Et tagada riskikomitee sõltumatus keskdepositooriumi tegevjuhtkonnast ja pädevuse kõrge tase, peaks riskikomitee koosnema peamiselt tegevjuhtkonda mittekuuluvatest liikmetest ja selle esimehel peaksid olema riskijuhtimise valdkonnas asjakohased kogemused.

(37)

Võimalike huvide konfliktide hindamisel peaks keskdepositoorium lisaks oma juhtorgani, kõrgema juhtkonna või töötajate uurimisele võtma vaatluse alla ka kõik nimetatud isikutega või keskdepositooriumiga otseselt või kaudselt seotud füüsilised ja juriidilised isikud.

(38)

Keskdepositooriumil peaks olema riskijuht, vastavuskontrollijuht ja tehnoloogiajuht, samuti riskijuhtimise, tehnoloogia, vastavus- ja sisekontrolli ning siseauditi funktsiooni täitjad. Keskdepositoorium peaks igal juhul olema võimeline korraldama kõnealuste funktsioonide sisestruktuuri vastavalt oma vajadustele. Riskijuhi, vastavuskontrollijuhi ja tehnoloogiajuhi rolli peaksid täitma erinevad isikud, kuivõrd neid ülesandeid täitvatel isikutel on tavaliselt erinev akadeemiline ja kutsealane taust. Ses suhtes järgitakse käesoleva määruse sätetes tähelepanelikult süsteemi, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (2) muude turuinfrastruktuuride jaoks.

(39)

Keskdepositooriumi säilitatavad andmed peaksid olema struktureeritud ja need peaksid võimaldama pääseda hõlpsasti ligi keskdepositooriumi järelevalvesse kaasatud pädevate asutuste säilitatavatele andmetele. Keskdepositoorium peaks tagama, et andmed, mida ta säilitab, sealhulgas täielik arvestus hoitavate väärtpaberite üle, on täpsed ja ajakohased, et neid saaks kasutada järelevalve tegemisel usaldusväärse teabena.

(40)

Et hõlbustada aruandlust ja ühtse teabekogumi säilitamist eri nõuete alusel, peaksid keskdepositooriumi säilitatavad andmed hõlmama igat üksikut teenust, mida keskdepositoorium kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014 osutab, ja vähemalt kõiki neid üksikasju, millest tuleb teatada kõnealuses määruses sätestatud arveldusdistsipliini eeskirjade alusel.

(41)

Emitentide ja investorite õiguste kaitse on väga oluline väärtpaberituru nõuetekohase toimimise jaoks. Seepärast peaks keskdepositoorium rakendama asjakohaseid eeskirju, menetlusi ja kontrolle, et hoida ära väärtpaberite loata loomine või väljajätmine. Samuti peaks keskdepositoorium võrdlema vähemalt kord päevas enda hoitavaid väärtpaberikontosid.

(42)

Keskdepositoorium peaks rakendama kindlaid arvestustavasid ja tegema auditeid veendumaks, et tema andmed väärtpaberite kohta on täpsed ja tema meetmed, millega tagatakse väärtpaberiemissioonide terviklikkus, on piisavad.

(43)

Emissiooni terviklikkuse tulemuslikuks tagamiseks tuleks määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud kontode võrdlemise meetmeid kohaldada kõikide keskdepositooriumide suhtes, olenemata sellest, kas nad osutavad või ei osuta seoses väärtpaberiemissiooniga kõnealuses määruses osutatud notariteenust või keskset hoidmisteenust.

(44)

Mis puudutab teisi kontode võrdlemisse kaasatud üksusi, siis sõltuvalt kõnealuste üksuste rollist tuleks vahet teha mitmel stsenaariumil. Kontode võrdlemise meetmed peaksid kajastama nende üksuste konkreetseid rolle. Registripidaja mudeli kohaselt säilitab registripidaja andmed väärtpaberite kohta, mis on registreeritud ka keskdepositooriumis. Arveldusagendi mudeli kohaselt vastutab fondijuht või arveldusagent konto eest, millel hoitakse osa keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberiemissioonist. Ühise depositooriumi mudeli kohaselt kasutavad ühist depositooriumi keskdepositooriumid, kes loovad koostalitlusvõimelise ühenduse, ning ühine depositoorium peaks vastutama selliste väärtpaberite emissiooni üldise terviklikkuse eest, mille on algselt registreerinud või mida on keskselt hoidnud keskdepositooriumid, kes on loonud koostalitlusvõimelise ühenduse.

(45)

Et maandada operatsiooniriske, mille hulka kuuluvad riskid, mis on põhjustatud puudujääkidest teabesüsteemides, sisemistes protsessides ja töötajate võimekuses või väliste sündmuste kaasa toodud häiretest, mille tulemuseks on keskdepositooriumi osutatavate teenuste vähenemine või halvenemine või kõnealuste teenuste osutamise lõppemine, peaksid keskdepositooriumid välja selgitama kõik riskid ja jälgima nende arengut, olenemata nende põhjustajatest, kelle sekka võivad kuuluda näiteks keskdepositooriumide kasutajad, keskdepositooriumidele teenuste osutajad ja muud turuinfrastruktuurid, sealhulgas teised keskdepositooriumid. Operatsiooniriske tuleks juhtida hästi dokumenteeritud ja kindlas raamistikus, kus on selgelt kindlaks määratud rollid ja vastutus. Kõnealune raamistik peaks hõlmama tegevuseesmärke, jälgimisaspekte ja hindamismehhanisme ning see tuleks integreerida keskdepositooriumi riskijuhtimissüsteemi. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku eest peaks vastutama keskdepositooriumi riskijuht. Keskdepositooriumid peaksid juhtima oma riske keskdepositooriumisiseselt. Kui sisekontrollidest ei piisa või kui teatud riskide kõrvaldamine ei ole mõistlikkuse piires teostatav, peaks keskdepositooriumil olema võimalik kõnealused riskid rahaliselt kindlustada.

(46)

Keskdepositooriumid ei peaks tegema investeeringuid, mis võivad mõjutada nende riskiprofiili. Keskdepositooriumid peaksid sõlmima tuletislepinguid üksnes siis, kui nad peavad maandama riski, mida nad ei suuda muul moel vähendada. Maandamine peaks toimuma teatavatel rangetel tingimustel, millega tagatakse, et tuletisinstrumente ei kasutata muul otstarbel kui riskide katmiseks ja neid ei kasutata kasumi teenimiseks.

(47)

Keskdepositooriumi vara tuleks hoida turvaliselt, see peaks olema kergesti ligipääsetav ja seda peaks olema võimalik kiiresti realiseerida. Seepärast peaks keskdepositoorium tagama, et tema põhimõtted ja menetlused, mis on seotud kiire juurdepääsuga tema enda varale, põhinevad vähemalt vara laadil, suurusel, kvaliteedil, lõpptähtajal ja asukohal. Samuti peaks keskdepositoorium kandma hoolt selle eest, et hoidmis- või investeerimisfunktsiooni edasiandmine kolmandast isikust üksusele ei mõjuta negatiivselt kiiret juurdepääsu keskdepositooriumi varale.

(48)

Oma likviidsusvajaduste rahuldamiseks peaks keskdepositooriumil olema viivitamatu juurdepääs oma sularahavahenditele ja samuti võimalus pääseda ligi kõikidele väärtpaberitele, mida ta oma nime all hoiab, samal tööpäeval, kui tehakse otsus vara realiseerida.

(49)

Et tagada keskdepositooriumi varale parem kaitse vahendaja makseviivituse korral, peaks keskdepositoorium, kes saab juurdepääsu teisele keskdepositooriumile keskdepositooriumidevahelise ühenduse kaudu, hoidma kogu kõnealust vara ühendatud keskdepositooriumis eraldi kontol. Selle eraldamisega peaks tagatama, et keskdepositooriumi vara on eraldatud teiste üksuste varast ja asjakohaselt kaitstud. Sellegipoolest on vajalik lubada luua ühendusi kolmanda riigi keskdepositooriumiga isegi juhul, kui kolmanda riigi keskdepositooriumis ei ole eraldi kontod kättesaadavad, tingimusel, et taotluse esitanud keskdepositooriumi vara on igal juhul piisavalt kaitstud ning pädevaid asutusi on teavitatud eraldi kontode kasutamise võimaluse puudumisest tulenevatest riskidest ja selliste riskide asjakohasest maandamisest.

(50)

Kandmaks hoolt selle eest, et keskdepositoorium investeerib oma rahalised vahendid väga likviidsetesse instrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne, ning et sellised investeeringud saaks võimalikult väikese hinnaefektiga kiiresti realiseerida, peaks keskdepositoorium oma portfelli hajutama ja kehtestama nende instrumentide emitentidele, millesse ta oma vahendid investeerib, asjakohased riskide kontsentreerumise piirmäärad.

(51)

Et tagada ühendust teise keskdepositooriumiga käsitleva kokkuleppe turvalisus ja tõhusus, peaks keskdepositoorium selgitama välja kõik kõnealuse kokkuleppega seotud võimalikud riskiallikad ning neid jälgima ja haldama. Keskdepositooriumidevahelisel ühendusel peaks olema kõikides jurisdiktsioonides põhjendatud õiguslik alus, mis toetab ühenduse ülesehitust ja tagab ühendusse kaasatud keskdepositooriumidele piisava kaitse. Ühendatud keskdepositooriumid peaksid mõõtma, jälgima ja juhtima teineteise põhjustatud krediidi- ja likviidsusriske.

(52)

Taotluse esitanud keskdepositoorium, kes kasutab taotluse saanud keskdepositooriumiga loodud ühenduse haldamiseks kaudset keskdepositooriumidevahelist ühendust või vahendajat, peaks mõõtma, jälgima ja juhtima vahendaja kasutamisest tulenevaid lisariske, sealhulgas hoidmis-, krediidi-, õiguslikke ja operatsiooniriske, et tagada ühendust käsitleva kokkuleppe turvalisus ja tõhusus.

(53)

Kui väärtpabereid hoitakse keskdepositooriumidevaheliste ühenduste kaudu mitmes keskdepositooriumis, peaksid keskdepositooriumid kohaldama emissiooni terviklikkuse tagamiseks spetsiaalseid kontode võrdlemise meetmeid ja oma tegevust kooskõlastama.

(54)

Keskdepositooriumid peaksid tagama õiglase ja avatud juurdepääsu oma teenustele, võttes asjakohaselt arvesse riske finantsstabiilsusele ja turgude nõuetekohast toimimist. Nad peaksid kontrollima oma liikmete ja teiste kasutajatega kaasnevaid riske, kehtestades oma teenuste osutamiseks riskidega seotud kriteeriumid. Keskdepositooriumid peaksid tagama, et nende kasutajad, näiteks liikmed, teised keskdepositooriumid, kesksed vastaspooled, kauplemiskohad või emitendid, kellele antakse juurdepääs keskdepositooriumide teenustele, vastavad kõnealustele kriteeriumidele ning neil on vajalik tegevusvõime, rahalised vahendid, õiguslikud volitused ja riskijuhtimise alane oskusteave hoidmaks ära riskide tekkimine keskdepositooriumide ja teiste kasutajate jaoks.

(55)

Et tagada oma väärtpaberiarveldussüsteemi turvalisus ja tõhusus, peaks keskdepositoorium pidevalt kontrollima oma juurdepääsunõuete täitmist ning tal peaksid olema selgelt kindlaks määratud ja avalikustatud menetlused, et hõlbustada sellise taotluse esitanud poole osalemise peatamist ja nõuetekohast lõpetamist, kes rikub või ei täida enam juurdepääsunõudeid.

(56)

Et saada luba osutada panganduskõrvalteenuseid, peaks keskdepositoorium esitama pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab kogu vajalikku teavet, kandmaks hoolt selle eest, et panganduskõrvalteenuste osutamine ei kahjusta keskdepositooriumi põhiteenuste tõrgeteta osutamist. Üksustelt, kes on juba saanud keskdepositooriumi tegevusloa, ei tuleks nõuda sellise teabe uuesti esitamist, mis on keskdepositooriumi tegevusloa taotlemise käigus määruse (EL) nr 909/2014 alusel juba esitatud.

(57)

Õiguskindluse ja õigusaktide järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks teatavaid käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis on seotud arveldusdistsipliini käsitlevate meetmetega, kohaldada alates kõnealuste meetmete jõustumise kuupäevast.

(58)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas komisjonile.

(59)

Käesolevas määruses sisalduvate tehniliste standardite koostamisel on ESMA teinud tihedat koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmete ja Euroopa Pangandusjärelevalvega.

(60)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu teemalised avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt asutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „läbivaatamisperiood“– vaatluse alla võetav ajavahemik, mis algab eelmise läbivaatamis- ja hindamisperioodi lõpule järgneval päeval;

b)   „arvelduskorraldus“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (4) artikli 2 punktis i määratletud maksejuhis;

c)   „arvelduspiirang“– väärtpaberite blokeerimine, reserveerimine või märkimine, et muuta väärtpaberid arveldamise jaoks kättesaamatuks, või sularaha blokeerimine või reserveerimine, mis muudab selle arveldamise jaoks kättesaamatuks;

d)   „börsil kaubeldav fond“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (5) artikli 4 lõike 1 punktis 46 määratletud fond;

e)   „emitent-keskdepositoorium“– keskdepositoorium, kes pakub seoses väärtpaberiemissiooniga määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktis 1 või 2 osutatud põhiteenust;

f)   „investor-keskdepositoorium“– keskdepositoorium, kes on kas mõne teise keskdepositooriumi hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi liige või kes kasutab seoses väärtpaberiemissiooniga kolmandat isikut või vahendajat, kes on mõne teise keskdepositooriumi hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi liige;

g)   „püsiv andmekandja“– vahend, mis võimaldab salvestada teavet nii, et seda saab tulevikus asjaomase teabe otstarbe seisukohast piisava aja jooksul kasutada, ja mis võimaldab salvestatud teavet muutmata kujul taasesitada.

II PEATÜKK

KÕIGE OLULISEMATE ARVELDUSVALUUTADE KINDLAKSMÄÄRAMINE JA ASJAOMASTE KAASATUD ASUTUSTEGA KONSULTEERIMISE PRAKTILINE KORD

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 12 lõike 1 punktid b ja c)

Artikkel 2

Kõige olulisemate arveldusvaluutade kindlaksmääramine

1.   Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud kõige olulisemate arveldusvaluutade kindlaksmääramisel kasutatakse üht järgmisest kahest arvutusest:

a)

liidu iga valuuta suhteline osakaal keskdepositooriumis arveldatud makse vastu arvelduskorralduste koguväärtuses, arvutatuna ühe aasta kohta, tingimusel et iga valuuta osakaal ületab 1 %;

b)

keskdepositooriumis teatavas liidu valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste suhteline osakaal võrreldes kõikides liidu keskdepositooriumides kõnealuses valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste koguväärtusega, arvutatuna ühe aasta kohta, tingimusel et igas liidu valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste osakaal ületab 10 %.

2.   Lõikes 1 osutatud arvutused teeb kord aastas iga keskdepositooriumi pädev asutus.

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 12 lõike 1 punktides b ja c osutatud kaasatud asutustega konsulteerimine

1.   Kui mõnda käesoleva määruse artikli 2 kohaselt kindlaks määratud kõige olulisemat arveldusvaluutat emiteerib rohkem kui üks keskpank, määravad need keskpangad endale asjaomase arveldusvaluuta jaoks määruse (EL) nr 909/2014 artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud kaasatud asutuseks ühise esindaja.

2.   Kui väärtpaberitehingute raha pool arveldatakse vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 40 lõikele 1 mitme sama valuutat emiteeriva keskpanga juures avatud kontode kaudu, määravad asjaomased keskpangad endale kõnealuse määruse artikli 12 lõike 1 punktis c osutatud kaasatud asutuseks ühise esindaja.

III PEATÜKK

KESKDEPOSITOORIUMILE TEGEVUSLOA ANDMINE

(määruse (EL) nr 909/2014 artikkel 17)

1. JAGU

Üldine teave tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kohta

Artikkel 4

Tegevusluba taotleva keskdepositooriumi identifitseerimine ja õiguslik seisund

1.   Tegevusloa taotlusesse märgitakse selgelt luba taotlev keskdepositoorium ning tegevus, mida keskdepositoorium kavatseb teostada, ja teenused, mida sel on kavas osutada.

2.   Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni eest vastutava isiku või isikute kontaktandmed;

c)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi ärinimi, juriidilise isiku tunnus (LEI) ja registreeritud aadress liidus;

d)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi asutamisleping ja põhikiri või muud põhiseadusest ja õigusaktidest tulenevad dokumendid;

e)

väljavõte asjakohasest äri- või kohturegistrist või taotluse esitamise kuupäeval kehtiv muus vormis tõend tegevusluba taotleva keskdepositooriumi registreeritud aadressi ja äritegevuse kohta;

f)

väärtpaberiarveldussüsteemid, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium haldab või kavatseb hallata;

g)

taotluse kohta tehtud juhtorgani otsuse koopia ning selle koosoleku protokoll, kus juhtorgan kiitis taotluse ja selle esitamise heaks;

h)

skeem, millel on ära näidatud emaettevõtja, tütarettevõtjate ja mis tahes muude seotud üksuste või filiaalide vahelised seosed, kusjuures nimetatud üksuste puhul on märgitud nende täielik ärinimi, õiguslik seisund, registreeritud aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number või äriregistri number;

i)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi tütarettevõtjate ja muude selliste juriidiliste isikute äritegevuse kirjeldus, kus tegevusluba taotlev keskdepositoorium omab osalust, sealhulgas teave osaluse suuruse kohta;

j)

loetelu, mis sisaldab järgmist:

i)

selliste isikute või üksuste nimed, kellele kuulub otseselt või kaudselt vähemalt 5 % tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kapitalist või hääleõigustest,

ii)

selliste isikute või üksuste nimed, kellel võib olla tulenevalt oma osalusest tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kapitalis märkimisväärne mõju asjaomase keskdepositooriumi juhtimisele;

k)

loetelu, mis sisaldab järgmist:

i)

selliste üksuste nimed, mille kapitalist ja hääleõigustest vähemalt 5 % kuulub tegevusluba taotlevale keskdepositooriumile,

ii)

selliste üksuste nimed, mille juhtimisele on tegevusluba taotleval keskdepositooriumil märkimisväärne mõju;

l)

loetelu määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jaos nimetatud põhiteenustest, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium osutab või kavatseb osutada;

m)

loetelu määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jaos sõnaselgelt kindlaks määratud kõrvalteenustest, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium osutab või kavatseb osutada;

n)

loetelu määruse (EL) nr 909/2014 alusel lubatud, kuid lisa B jaos sõnaselgelt kindlaks määramata kõrvalteenustest, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium osutab või kavatseb osutada;

o)

loetelu investeerimisteenustest, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL ja millele on osutatud punktis n;

p)

loetelu teenustest ja tegevustest, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on edasi andnud või kavatseb edasi anda kolmandale isikule kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 30;

q)

valuuta või valuutad, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium käitleb või kavatseb käidelda seoses enda osutatavate teenustega, olenemata sellest, kas rahaarveldus toimub keskpanga kontol, keskdepositooriumi kontol või määratud krediidiasutuse kontol;

r)

teave kõikide pooleliolevate ja lõplike kohtu-, haldus-, vahekohtu- või mis tahes muude õigusmenetluste kohta, milles tegevusluba taotlev keskdepositoorium osaleb ja millega võivad talle kaasneda rahalised või muud kulud.

3.   Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb osutada põhiteenuseid või rajada filiaali kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 23 lõikega 2, sisaldab tegevusloa taotlus ka järgmist teavet:

a)

liikmesriik või liikmesriigid, kus tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb tegutseda;

b)

tegevuskava, milles on eelkõige märgitud teenused, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium vastuvõtvas liikmesriigis osutab või kavatseb osutada;

c)

valuuta või valuutad, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium vastuvõtvas liikmesriigis käitleb või kavatseb käidelda;

d)

kui teenuseid osutatakse või kavatsetakse osutada filiaali kaudu, filiaali organisatsiooniline struktuur ja filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed;

e)

kui see on asjakohane, hinnang meetmete kohta, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikes 1 osutatud riigisisest õigust.

Artikkel 5

Üldine teave põhimõtete ja menetluste kohta

1.   Tegevusloa taotlusesse märgitakse järgmine teave käesolevas peatükis nimetatud tegevusluba taotleva keskdepositooriumi põhimõtete ja menetluste kohta:

a)

põhimõtete ja menetluste heakskiitmise ja rakendamise eest vastutavate isikute ametinimetused;

b)

nende meetmete kirjeldus, millega tagatakse põhimõtetest ja menetlustest kinnipidamine ning jälgitakse nende järgimist.

2.   Tegevusloa taotlus sisaldab korra kirjeldust, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on määruse (EL) nr 909/2014 artikli 65 lõike 3 kohaselt sisse seadnud.

Artikkel 6

Teave keskdepositooriumi teenuste ja tegevuse kohta

Tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitab tegevusloa taotluses järgmise teabe:

a)

artikli 4 lõike 2 punktides l–p osutatud teenuste üksikasjalik kirjeldus;

b)

punktis a nimetatud teenuste osutamisel kohaldatav kord.

Artikkel 7

Teave gruppide kohta

1.   Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium on osa grupist, mis hõlmab ka teisi keskdepositooriume või määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktis b osutatud krediidiasutusi, sisaldab tegevusloa taotlus järgmist teavet:

a)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 26 lõikes 7 osutatud põhimõtted ja menetlused;

b)

emaettevõtja ja grupi teiste ettevõtjate kõrgema juhtkonna ja juhtorgani koosseis ning aktsionäride struktuur;

c)

teenused ja kõrgemasse juhtkonda mittekuuluvad võtmeisikud, keda tegevusluba taotlev keskdepositoorium jagab grupi teiste ettevõtjatega.

2.   Kui tegevusluba taotleval keskdepositooriumil on emaettevõtja, esitatakse tegevusloa taotluses järgmine teave:

a)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi emaettevõtja registreeritud aadress;

b)

kui emaettevõtja on üksus, mis on saanud tegevusloa või on registreeritud ja on järelevalve all liidu või kolmanda riigi õigusaktide alusel, asjakohane tegevusloa number või registreerimisnumber ja emaettevõtja üle järelevalve tegemiseks pädeva(te) asutus(t)e nimi (nimed).

3.   Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium on andnud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 30 oma teenused või tegevused edasi gruppi kuuluvale ettevõtjale, sisaldab taotlus edasiandmislepingu kokkuvõtet ja koopiat.

2. JAGU

Rahalised vahendid tegevusluba taotleva keskdepositooriumi teenuste osutamiseks

Artikkel 8

Finantsaruanded, äriplaan ja finantsseisundi taastamise kava

1.   Et pädev asutus saaks hinnata tegevusluba taotleva keskdepositooriumi vastavust määruse (EL) nr 909/2014 artiklite 44, 46 ja 47 nõuetele, sisaldab tegevusloa taotlus järgmist finants- ja äriteavet:

a)

finantsaruanded, sealhulgas kõik viimase kolme aasta finantsaruanded ning viimase kolme aasta raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (6) tähenduses;

b)

kui tegevusluba taotlevat keskdepositooriumi auditeerib välisaudiitor, välisaudiitori nimi ja riiklik registreerimisnumber;

c)

äriplaan, sealhulgas finantsplaan ja hinnanguline eelarve, kus on seoses tegevusluba taotleva keskdepositooriumi osutatavate teenustega nähtud ette erinevad äristsenaariumid vähemalt kolmeaastasel ajavahemikul;

d)

tütarettevõtjate ja filiaalide asutamise kava ning tütarettevõtjate ja filiaalide asukoht;

e)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kavandatud äritegevuse kirjeldus, mis hõlmab asjaomase keskdepositooriumi tütarettevõtjate või filiaalide äritegevust.

2.   Kui lõike 1 punktis a osutatud varasem finantsteave ei ole kättesaadav, esitatakse tegevusloa taotluses tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kohta järgmine teave:

a)

tõendid piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta kuue kuu jooksul pärast tegevusloa andmist;

b)

vahefinantsaruanne;

c)

aruanded tegevusluba taotleva keskdepositooriumi finantsseisundi kohta, sealhulgas bilanss, kasumiaruanne, muudatused omakapitalis ja rahavoogudes ning kokkuvõte arvestusmeetoditest ja muud asjakohased selgitavad märkused;

d)

emaettevõtja auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded kolme taotluse esitamise kuupäevale eelneva majandusaasta kohta.

3.   Et tagada tegevusluba taotleva keskdepositooriumi määruse (EL) nr 909/2014 artikli 22 lõikes 2 osutatud kriitiliste funktsioonide täitmise järjepidevus, sisaldab taotlus asjakohase finantsseisundi taastamise kava kirjeldust, sealhulgas järgmist:

a)

kõnealuse kava ja selle rakendamise ülevaade;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kriitiliste funktsioonide, stressistsenaariumide ja finantsseisundi taastamist käivitavate sündmuste määratlus ning tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kasutatavate finantsseisundi taastamise vahendite kirjeldus;

c)

hinnang mõju kohta, mida finantsseisundi taastamise kava võib avaldada sidusrühmadele, keda kõnealuse kava rakendamine tõenäoliselt mõjutab;

d)

hinnang finantsseisundi taastamise kava õigusliku jõustatavuse kohta, mille puhul on arvesse võetud liidu, liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktides kehtestatud mis tahes õiguslikke piiranguid.

3. JAGU

Organisatsioonilised nõuded

Artikkel 9

Organisatsiooniskeem

Tegevusloa taotlus sisaldab organisatsiooniskeemi, millel on kirjeldatud tegevusluba taotleva keskdepositooriumi organisatsioonilist struktuuri. Kõnealusel skeemil on järgmine teave:

a)

järgmisi rolle täitvad isikud ja nende ülesanded:

i)

kõrgema juhtkonna liikmed,

ii)

artikli 47 lõikes 3 osutatud operatiivsete funktsioonide eest vastutavad juhid,

iii)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi filiaalide tegevuse eest vastutavad juhid,

iv)

muud tegevusluba taotleva keskdepositooriumi tegevuse jaoks olulisi rolle täitvad isikud;

b)

iga osakonna ja üksuse töötajate arv.

Artikkel 10

Töötajate valiku põhimõtted ja menetlused

Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet tegevusluba taotleva keskdepositooriumi töötajate valikuga seotud põhimõtete ja menetluste kohta:

a)

tasustamispoliitika kirjeldus, sealhulgas teave tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liikmetele ning riskijuhtimise, vastavus- ja sisekontrolli, siseauditi ja tehnoloogia funktsiooni täitmiseks palgatud töötajatele makstava tasu põhi- ja muutuvelementide kohta;

b)

meetmed, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on kehtestanud, et maandada riski, mis seisneb liigses tuginemises mis tahes konkreetsele isikule usaldatud ülesannetele.

Artikkel 11

Riskiseirevahendid ja juhtimiskord

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet tegevusluba taotleva keskdepositooriumi juhtimiskorra ja riskiseirevahendite kohta:

a)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi artikli 47 lõike 2 kohaselt kehtestatud juhtimiskorra kirjeldus;

b)

artikli 47 lõike 1 kohaselt kehtestatud põhimõtted, menetlused ja süsteemid;

c)

juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ning artikli 48 kohaselt loodud komiteede koosseis ning kõnealuste organite liikmete ülesanded ja vastutus.

2.   Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liikmete valimise, ametisse nimetamise, tegevuse hindamise ja ametist kõrvaldamise menetluste kirjeldust.

3.   Tegevusluba taotlev keskdepositoorium kirjeldab oma juhtimiskorra ja oma tegevuse eeskirjade avalikustamise menetlust.

4.   Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium juhindub mõnest äriühingu üldjuhtimise alasest tunnustatud käitumisjuhendist, nimetatakse taotluses kõnealune juhend, esitatakse selle koopia ja põhjendatakse mis tahes olukorda, mille puhul tegevusluba taotlev keskdepositoorium sellest juhendist kõrvale kaldub.

Artikkel 12

Vastavuskontrolli, sisekontrolli ning siseauditi funktsioon

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 26 lõikes 5 osutatud tegevusluba taotleva keskdepositooriumi rikkumisi käsitleva sisemise aruandluse korra kirjeldust.

2.   Tegevusloa taotluses on teave tegevusluba taotleva keskdepositooriumi artiklis 51 osutatud siseauditi põhimõtete ja menetluste kohta, sealhulgas

a)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi siseauditisüsteemide piisavuse ja tõhususe kontrollimisel kasutatavate seire- ja hindamisvahendite kirjeldus;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi infotöötlussüsteemide kontrolli- ja kaitsevahendite kirjeldus;

c)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi siseauditimeetodite väljatöötamise ja kohaldamise kirjeldus;

d)

siseauditi funktsiooni tööplaan taotluse kuupäevale järgnevaks kolmeks aastaks;

e)

iga sellise isiku ülesannete ja kvalifikatsiooni kirjeldus, kes vastutab artikli 48 lõike 1 punktis b osutatud auditikomitee järelevalve all artikli 47 lõike 3 punktis d osutatud siseauditi eest.

3.   Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet tegevusluba taotleva keskdepositooriumi artikli 47 lõike 3 punktis c osutatud vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni kohta:

a)

vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni eest vastutavate isikute ja kõikide muude vastavuse hindamisse kaasatud töötajate ülesannete ja kvalifikatsiooni kirjeldus, sealhulgas nende vahendite kirjeldus, millega tagatakse vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni sõltumatus ülejäänud äriüksustest;

b)

vastavus- ja sisekontrolli funktsiooniga seotud põhimõtted ja menetlused, sealhulgas selle kirjeldus, milline on juhtorgani ja kõrgema juhtkonna roll vastavuse tagamisel;

c)

vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni eest vastutavate isikute või ükskõik millise teise tegevusluba taotlevas keskdepositooriumis vastavuse hindamisse kaasatud töötajate koostatud kõige hiljutisem sisearuanne, kui see on olemas.

Artikkel 13

Kõrgem juhtkond, juhtorgan ja aktsionärid

1.   Et pädev asutus saaks hinnata tegevusluba taotleva keskdepositooriumi vastavust määruse (EL) nr 909/2014 artikli 27 lõigete 1 ja 4 nõuetele, sisaldab tegevusloa taotlus kõikide tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liikmete kohta järgmist teavet:

a)

koopia elulookirjeldusest, kuhu on märgitud iga liikme kogemused ja teadmised;

b)

andmed mis tahes kriminaal- ja halduskaristuste kohta, mis on määratud liikmele seoses finants- või andmeteenuste osutamisega või pettuse või vahendite väärkasutamisega, asjakohase ametliku tõendi vormis, kui see on asjaomases liikmesriigis olemas;

c)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi enda kinnitus hea maine kohta seoses finants- või andmeteenuste osutamisega, kus iga kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liige märgib, kas

i)

teda on mõistetud süüdi kuriteos või haldusrikkumises seoses finants- või andmeteenuste osutamisega või pettuse või vahendite väärkasutamisega,

ii)

temaga seoses on reguleeriv asutus või valitsusorgan või -asutus teinud distsiplinaarmenetluse raames negatiivse otsuse või tema suhtes on algatatud mis tahes menetlus, mis ei ole veel lõpule viidud,

iii)

temaga seoses on tsiviilkohtumenetluses tuvastatud negatiivseid asjaolusid, mis on seotud finants- või andmeteenuste osutamisega või pettusega ettevõtte juhtimisel,

iv)

ta on olnud sellise ettevõtte juhtorgani või kõrgema juhtkonna liige, mille registreerimise või tegevusloa on reguleeriv asutus kehtetuks tunnistanud, vähemalt aasta enne registreerimise või tegevusloa kehtestuks tunnistamist,

v)

talle ei ole antud õigust tegutseda valdkonnas, milles tegutsemiseks on vaja reguleeriva asutuse poolset registreerimist või tegevusluba,

vi)

ta on olnud sellise ettevõtte juhtorgani või kõrgema juhtkonna liige, mille suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus, vähemalt aasta enne menetluse algatamist,

vii)

ta on olnud sellise ettevõtte juhtorgani või kõrgema juhtkonna liige, millele reguleeriv asutus on määranud karistuse, vähemalt aasta enne asjaomase karistuse määramist,

viii)

valitsus, reguleeriv asutus või kutseorganisatsioon on teda muul moel trahvinud, tema tegevuse peatanud, keelanud tal töötada teataval ametikohal või kohaldanud tema suhtes muid karistusi seoses finants- või andmeteenuste osutamisega,

ix)

tal on keelatud töötada direktorina või mis tahes muul juhtival ametikohal, ta on vabastatud töölt või ettevõtja muult ametikohalt väärkäitumise või kuritarvituse tõttu.

Käesoleva lõike punkti c ala punkti i kohaldamisel tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kinnitust ei nõuta, kui käesoleva lõike punkti b alusel on esitatud ametlik tõend.

2.   Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet tegevusluba taotleva keskdepositooriumi juhtorgani kohta:

a)

tõendid määruse (EL) nr 909/2014 artikli 27 lõike 2 järgimise kohta;

b)

juhtorgani liikmete ülesannete ja vastutuse kirjeldus;

c)

juhtorganis alaesindatud soo esindatuse sihtmärk, asjakohane strateegia kõnealuse sihtmärgini jõudmiseks ning meetod, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium kasutab kõnealuse sihtmärgi ning strateegia ja selle elluviimise avalikustamiseks.

3.   Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet tegevusluba taotleva keskdepositooriumi omandistruktuuri ja aktsionäride kohta:

a)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi artikli 4 lõike 2 punktis i osutatud omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas iga sellise üksuse andmed ja osaluse suuruse kirjeldus, kellel on kontroll tegevusluba taotleva keskdepositooriumi tegevuse üle;

b)

loetelu aktsionäridest ja isikutest, kellel on otseselt või kaudselt kontroll tegevusluba taotleva keskdepositooriumi juhtimise üle.

Artikkel 14

Huvide konfliktide lahendamine

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet põhimõtete ja menetluste kohta, mis tegevusluba taotlev keskdepositoorium on kehtestanud kooskõlas artikliga 50 võimalike huvide konfliktide kindlakstegemiseks ja lahendamiseks:

a)

võimalike huvide konfliktide kindlakstegemise, lahendamise ja pädevale asutusele teatavaks tegemise põhimõtete ja menetluste kirjeldus ning sellise protsessi kirjeldus, millega tagatakse, et tegevusluba taotleva keskdepositooriumi töötajad on kõnealustest põhimõtetest ja menetlustest teadlikud;

b)

selliste kontrollide ja meetmete kirjeldus, mis on kehtestatud punktis a osutatud huvide konfliktide lahendamisega seotud nõuete täitmise tagamiseks;

c)

järgmiste elementide kirjeldus:

i)

võtmetöötajate ülesanded ja vastutus, eriti kui nad on vastutavad ka muudes üksustes,

ii)

kord, millega tagatakse, et isikud, kelle puhul esineb pidev huvide konflikt, jäetakse kõrvale otsustusprotsessist ja mis tahes asjakohase teabe vastuvõtmisest küsimustes, mida pidev huvide konflikt mõjutab,

iii)

ajakohane register tegevusloa taotlemise hetkel esinevatest huvide konfliktidest ja kõnealuste huvide konfliktide lahendamise kirjeldus.

2.   Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium on osa grupist, sisaldab lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud register nende huvide konfliktide kirjeldust, mis tulenevad teistest gruppi kuuluvatest ettevõtjatest seoses tegevusluba taotleva keskdepositooriumi osutatava mis tahes teenusega, ning kõnealuste huvide konfliktide lahendamiseks sisse seatud korra kirjeldust.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab tegevusluba taotleva keskdepositooriumi põhimõtteid ja menetlusi, mis on kehtestatud konfidentsiaalse teabe loata kasutamise või avalikustamise ärahoidmiseks. Konfidentsiaalne teave hõlmab järgmist:

a)

liikmete, klientide, emitentide või teiste tegevusluba taotleva keskdepositooriumi teenuste kasutajatega seotud teave;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi käsutuses olev muu äritegevuse käigus saadud teave, mida ei ole lubatud kasutada ärilisel otstarbel.

2.   Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet, mis käsitleb tegevusluba taotleva keskdepositooriumi töötajate juurdepääsu tegevusluba taotleva keskdepositooriumi käsutuses olevale teabele:

a)

teabele juurdepääsuks loa andmist käsitlev sisekord, millega tagatakse turvaline juurdepääs andmetele;

b)

andmete kasutamisele konfidentsiaalsuse tagamise eesmärgil seatud mis tahes piirangute kirjeldus.

Artikkel 16

Kasutajate komitee

Tegevusloa taotlus sisaldab iga kasutajate komitee kohta järgmist teavet:

a)

kasutajate komitee mandaat;

b)

kasutajate komitee juhtimiskord;

c)

kasutajate komitee tegevuskord;

d)

kasutajate komitee liikmete vastuvõtmise kriteeriumid ja valimise kord;

e)

kasutajate komitee kavandatud liikmete loetelu ja teave huvide kohta, mida nad esindavad.

Artikkel 17

Andmete säilitamine

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab tegevusluba taotleva keskdepositooriumi käesoleva määruse VIII peatüki kohaselt kehtestatud ja rakendatavate andmete säilitamise süsteemide, põhimõtete ja menetluste kirjeldust.

2.   Kui keskdepositoorium taotleb tegevusluba enne artikli 54 kohaldamise alguskuupäeva, sisaldab tegevusloa taotlus järgmist teavet:

a)

analüüs selle kohta, mil määral vastavad tegevusluba taotleva keskdepositooriumi olemasolevad andmete säilitamise süsteemid, põhimõtted ja menetlused artikli 54 nõuetele;

b)

rakenduskava, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas tegevusluba taotlev keskdepositoorium täidab artiklis 54 osutatud nõuded kuupäevaks, mil kõnealune artikkel muutub kohaldatavaks.

4. JAGU

Äritegevuse eeskirjad

Artikkel 18

Sihid ja eesmärgid

Tegevusloa taotlus sisaldab tegevusluba taotleva keskdepositooriumi määruse (EL) nr 909/2014 artikli 32 lõikes 1 osutatud sihtide ja eesmärkide kirjeldust.

Artikkel 19

Kaebuste käsitlemine

Tegevusloa taotlus sisaldab korda, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on kehtestanud kaebuste käsitlemiseks.

Artikkel 20

Osalemisele esitatavad nõuded

Tegevusloa taotlus sisaldab kogu vajalikku teavet, mis käsitleb tema hallatavates väärtpaberiarveldussüsteemides osalemist vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 33 ja käesoleva määruse artiklitele 88–90. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

a)

osalemise kriteeriumid, mis võimaldavad õiglase ja avatud juurdepääsu kõigile juriidilistele isikutele, kes soovivad saada tegevusluba taotleva keskdepositooriumi hallatavate väärtpaberiarveldussüsteemide liikmeks;

b)

kord, mille alusel võetakse distsiplinaarmeetmeid olemasolevate liikmete suhtes, kes ei vasta osalemise kriteeriumidele.

Artikkel 21

Läbipaistvus

1.   Tegevusloa taotlus hõlmab dokumente ja teavet tegevusluba taotleva keskdepositooriumi hinnapoliitika kohta, mis on seotud määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 34 osutatud teenustega. See teave hõlmab eeskätt kõikide tegevusluba taotleva keskdepositooriumi osutatavate põhiteenustega seotud hindu ja tasusid ning nende mis tahes alandamist ja vähendamist ning sellise alandamise või vähendamise tingimusi.

2.   Tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitab pädevale asutusele nende meetodite kirjelduse, mida kasutatakse asjakohase teabe avalikustamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 34 lõigetega 1, 2, 4 ja 5.

3.   Tegevusloa taotlus sisaldab teavet, mis võimaldab pädeval asutusel hinnata, kuidas tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb täita kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 34 lõigetega 6 ja 7 nõuet pidada eraldi arvet kulude ja tulude kohta.

Artikkel 22

Teabevahetus liikmete ja teiste turuinfrastruktuuridega

Tegevusloa taotlus sisaldab asjakohast teavet selle kohta, kuidas tegevusluba taotlev keskdepositoorium kasutab suhtlemisel liikmete ja teiste turuinfrastruktuuridega rahvusvahelisi avatud teabevahetusmenetlusi ning sõnumivahetuse ja võrdlusandmete standardeid.

5. JAGU

Nõuded keskdepositooriumi osutatavatele teenustele

Artikkel 23

Registrikande vorm

Tegevusloa taotlus sisaldab teavet registrikandega seotud protsesside kohta, millega tagatakse tegevusluba taotleva keskdepositooriumi vastavus määruse (EL) nr 909/2014 artikli 3 nõuetele.

Artikkel 24

Kavandatud arvelduskuupäevad ning arvelduse ebaõnnestumise ennetamise ja arvelduse ebaõnnestumisega tegelemise meetmed

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kohta järgmist teavet:

a)

menetlused ja meetmed arvelduse ebaõnnestumise ennetamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 6;

b)

meetmed arvelduse ebaõnnestumisega tegelemiseks kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 7.

2.   Kui keskdepositoorium taotleb tegevusluba enne, kui määruse (EL) nr 909/2014 artiklid 6 ja 7 muutuvad kõnealuse määruse artikli 76 lõigete 4 ja 5 alusel kohaldatavaks, sisaldab tegevusloa taotlus rakenduskava, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas asjaomane keskdepositoorium täidab määruse (EL) nr 909/2014 artiklite 6 ja 7 nõuded.

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud juriidilised isikud lisavad esimeses lõigus nimetatud rakenduskavale analüüsi selle kohta, mil määral vastavad nende olemasolevad eeskirjad, menetlused, mehhanismid ja meetmed määruse (EL) nr 909/2014 artiklite 6 ja 7 nõuetele.

Artikkel 25

Emissiooni terviklikkus

Tegevusloa taotlus sisaldab teavet tegevusluba taotleva keskdepositooriumi eeskirjade ja menetluste kohta, millega tagatakse määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 37 ja käesoleva määruse IX peatükis osutatud väärtpaberiemissioonide terviklikkus.

Artikkel 26

Liikmete väärtpaberite ja nende klientide väärtpaberite kaitse

Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet meetmete kohta, mis on kehtestatud selleks, et kaitsta kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 38 tegevusluba taotleva keskdepositooriumi liikmete ja nende klientide väärtpabereid:

a)

eeskirjad ja menetlused, et vähendada ja juhtida väärtpaberite hoidmisega seotud riske;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi pakutava eristamise eri tasemete üksikasjalik kirjeldus, iga tasemega seonduvate kulude kirjeldus, äritingimused, mille alusel eri tasemel eristamist pakutakse, ning teave eri tasemete peamise õigusliku mõju ja kohaldatava maksejõuetusõiguse kohta;

c)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 38 lõikes 7 osutatud nõusoleku saamise eeskirjad ja kord.

Artikkel 27

Arvelduse lõplikkus

Tegevusloa taotlus sisaldab teavet arvelduse lõplikkust käsitlevate eeskirjade kohta, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on kehtestanud vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 39.

Artikkel 28

Rahaarveldus

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 40 kohast rahamaksete arveldamise korda iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium haldab.

2.   Tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitab teabe selle kohta, kas rahamaksete arveldamine toimub vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 40 lõikele 1 või 2.

Kui rahamaksete arveldamine on kavandatud toimuma kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 40 lõikega 2, selgitab tegevusluba taotlev keskdepositoorium, miks arveldamine kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 40 lõikega 1 ei ole praktiline ega võimalik.

Artikkel 29

Eeskirjad ja menetlused liikme makseviivituse korral

Tegevusloa taotlus sisaldab eeskirju ja menetlusi, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on kehtestanud liikme makseviivitusega toimetulekuks.

Artikkel 30

Liikmete ja klientide vara ülekandmine tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral

Tegevusloa taotlus sisaldab teavet menetluste kohta, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on kehtestanud selleks, et tagada õigeaegne ja nõuetekohane klientide ja liikmete varaga arveldamine ja selle ülekandmine teisele keskdepositooriumile tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

6. JAGU

Usaldatavusnõuded

Artikkel 31

Õiguslikud riskid

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab kogu teavet, mis on pädevale asutusele vajalik, et hinnata, kas tegevusluba taotleva keskdepositooriumi eeskirjad, menetlused ja lepingud on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 43 lõigetega 1 ja 2 selged, arusaadavad ja jõustatavad kõikides asjakohastes jurisdiktsioonides.

2.   Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb tegeleda äritegevusega eri jurisdiktsioonides, esitab ta pädevale asutusele teabe meetmete kohta, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 43 lõikega 3 selleks, et teha kindlaks ja maandada riskid, mis tulenevad eri jurisdiktsioonides kehtivate õigusaktide võimalikest vastuoludest. See teave hõlmab kõnealuste meetmete aluseks olevat õiguslikku hinnangut.

Artikkel 32

Üldised äririskid

1.   Tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitab pädevale asutusele selliste riskijuhtimis- ja kontrollisüsteemide ning IT-vahendite kirjelduse, mille ta on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 44 kasutusele võtnud, et juhtida äririske.

2.   Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium on saanud kolmandalt isikult riskireitingu, esitab ta selle pädevale asutusele koos kõnealust riskireitingut toetava asjakohase teabega.

Artikkel 33

Operatsiooniriskid

1.   Tegevusloa taotlus sisaldab teavet, millest on näha, et tegevusluba taotlev keskdepositoorium täidab kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 45 ja käesoleva määruse X peatükiga operatsiooniriskide juhtimise nõudeid.

2.   Samuti sisaldab tegevusloa taotlus järgmist teavet seoses käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punktis p osutatud teenuste loeteluga:

a)

edasiandmislepingute koopiad;

b)

meetodid, mida kasutatakse edasiantud teenuste ja tegevuste taseme kontrollimiseks.

Artikkel 34

Investeerimispoliitika

Tegevusloa taotlus sisaldab tõendeid selle kohta, et:

a)

tegevusluba taotlev keskdepositoorium hoiab oma finantsvara vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 46 lõigetele 1, 2 ja 5 ning käesoleva määruse XI peatükile;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi investeeringud on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 46 lõikega 3 ja käesoleva määruse XI peatükiga.

Artikkel 35

Kapitalinõuded

Tegevusloa taotlus sisaldab järgmist teavet kapitalinõuete kohta:

a)

teave, millest on näha, et tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kapital, sealhulgas tema jaotamata kasum ja reservid, vastab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 nõuetele;

b)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõikes 2 osutatud kava ja selle ajakohastused ning tõendid selle kohta, et tegevusluba taotleva keskdepositooriumi juhtorgan või selle asjakohane komitee on selle heaks kiitnud.

7. JAGU

Artikkel 36

Keskdepositooriumidevahelised ühendused

Kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium on loonud või kavatseb luua keskdepositooriumidevahelise ühenduse, sisaldab tegevusloa taotlus järgmist teavet:

a)

keskdepositooriumidevahelise ühenduse kirjeldus koos hinnanguga tegevusluba taotleva keskdepositooriumi ühendust käsitleva kokkuleppega seotud võimalike riskiallikate kohta;

b)

keskdepositooriumidevahelise ühenduse kaudu toimuva arvelduse eeldatav või tegelik maht ja väärtus;

c)

menetlused kõikide ühendust käsitlevast kokkuleppest tulenevate ning tegevusluba taotlevat keskdepositooriumi ja selle liikmeid ohustavate võimalike riskide allikate kindlakstegemiseks, hindamiseks, jälgimiseks ja haldamiseks ning riskide maandamiseks kehtestatud asjakohased meetmed;

d)

hinnang, mis käsitleb keskdepositooriumidevahelise ühenduse haldamise suhtes kohaldatavate maksejõuetusalaste õigusaktide kohaldatavust ja nende mõju tegevusluba taotlevale keskdepositooriumile;

e)

muu asjakohane teave, mida pädev asutus nõuab, et hinnata keskdepositooriumidevahelise ühenduse vastavust määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 48 ja käesoleva määruse XII peatükis sätestatud nõuetele.

8. JAGU

Juurdepääs keskdepositooriumile

Artikkel 37

Juurdepääsueeskirjad

Tegevusloa taotlus sisaldab selliste menetluste kirjeldust, mis on kehtestatud selleks, et käsitleda juurdepääsutaotlusi, mis on saadud

a)

juriidilistelt isikutelt, kes soovivad saada liikmeks, vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 33 ja käesoleva määruse XIII peatükile;

b)

emitentidelt vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 49 ja käesoleva määruse XIII peatükile;

c)

teistelt keskdepositooriumidelt vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 52 ja käesoleva määruse XIII peatükile;

d)

teistelt turuinfrastruktuuridelt vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 53 ja käesoleva määruse XIII peatükile.

9. JAGU

Lisateave

Artikkel 38

Lisateabe taotlemine

Pädev asutus võib nõuda tegevusluba taotlevalt keskdepositooriumilt ükskõik millist lisateavet, mis on vajalik selle hindamiseks, kas tegevusluba taotlev keskdepositoorium vastab tegevusloa andmise ajal määruse (EL) nr 909/2014 nõuetele.

IV PEATÜKK

KESKDEPOSITOORIUMI OSALUS TEATUD ÜKSUSTES

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 18 lõige 3)

Artikkel 39

Keskdepositooriumi osaluse kriteeriumid

Kiites heaks keskdepositooriumi osaluse juriidilises isikus, kes ei osuta määruse (EL) nr 909/2014 lisa A ja B jaos sätestatud teenuseid, võtab pädev asutus arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

nende finantskohustuste ulatus, mille keskdepositoorium endale asjaomase osalusega võtab;

b)

kas keskdepositooriumil on piisavad määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 46 osutatud kriteeriumidele vastavad rahalised vahendid, et katta riskid, mis tulenevad järgmisest:

i)

tagatised, mille keskdepositoorium annab kõnealusele juriidilisele isikule,

ii)

mis tahes tingimuslik kohustus, mille keskdepositoorium kõnealuse juriidilise isiku ees võtab,

iii)

kõnealuse juriidilise isiku mis tahes kahjumi jagamise kokkulepe või finantsseisundi taastamise mehhanism;

c)

kas juriidiline isik, kelles keskdepositooriumil on osalus, osutab teenuseid, mis täiendavad määruse (EL) nr 909/2014 artikli 18 lõike 4 kohaselt keskdepositooriumi osutatavaid põhiteenuseid, olles

i)

määruse (EL) nr 648/2012 alusel tegevusloa saanud või tunnustatud keskne vastaspool või

ii)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 42 määratletud kauplemiskoht;

d)

kas keskdepositoorium saab oma osalusega juriidilise isiku üle määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 21 määratletud kontrolli;

e)

keskdepositooriumi koostatud analüüs osalusega kaasnevate riskide kohta, sealhulgas sise- või välisaudiitori heaks kiidetud mis tahes analüüs, millest on näha, et kõik osalusest tulenevad riskid on asjakohaselt juhitud. Pädevad asutused võtavad arvesse eelkõige järgmiseid keskdepositooriumi analüüsi aspekte:

i)

osaluse strateegiline põhjendus, milles on arvestatud keskdepositooriumi kasutajate, sealhulgas emitentide, liikmete ja nende klientide huvidega,

ii)

keskdepositooriumi osalusega kaasnevad finantsriskid ja -kohustused.

V PEATÜKK

LÄBIVAATAMINE JA HINDAMINE

(määruse (EL) nr 909/2014 artikkel 22)

Artikkel 40

Pädevale asutusele esitatav teave

1.   Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmab artikli 1 punktis a määratletud läbivaatamisperiood ajavahemikku, mis jääb väärtpaberite keskdepositooriumile määruse (EL) nr 909/2014 artikli 17 lõike 1 kohaselt esimese tegevusloa andmise ning kõnealuse määruse artikli 22 lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise vahele.

2.   Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 22 lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise jaoks esitab keskdepositoorium oma pädevale asutusele järgmise teabe:

a)

artiklites 41 ja 42 osutatud teave;

b)

keskdepositooriumi tegevusaruanne ja läbivaatamisperioodil tehtud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 16 lõikes 4 osutatud olulised muudatused ning kõik seonduvad dokumendid;

c)

pädeva asutuse nõutav mis tahes lisateave, mis on vajalik selleks, et hinnata, kas keskdepositoorium ja selle tegevus vastasid läbivaatamisperioodil määruse (EL) nr 909/2014 nõuetele.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud aruanne sisaldab keskdepositooriumi kinnitust määruse (EL) nr 909/2014 sätete üldise järgimise kohta läbivaatamisperioodil.

Artikkel 41

Läbivaatamise jaoks oluline perioodiline teave

Keskdepositoorium esitab iga läbivaatamisperioodi kohta pädevale asutusele järgmise teabe:

a)

kõik keskdepositooriumi värskeimad auditeeritud finantsaruanded, sealhulgas grupi tasandi konsolideeritud aruanded;

b)

keskdepositooriumi kõige viimaste vahefinantsaruannete kokkuvõte;

c)

juhtorgani otsused, mille puhul on järgitud kasutajate komitee nõuandeid, ja otsused, mille puhul juhtorgan on otsustanud kasutajate komitee nõuandeid mitte järgida;

d)

teave mis tahes poolelioleva tsiviil-, haldus- või muu kohtu- või kohtuvälise menetluse kohta, millesse keskdepositoorium on kaasatud eelkõige maksu- ja maksejõuetuse küsimustes või küsimustes, millega võivad kaasneda keskdepositooriumile rahalised või mainega seotud kulud;

e)

teave mis tahes poolelioleva tsiviil-, haldus- või muu kohtu- või kohtuvälise menetluse kohta, millesse on kaasatud juhtorgani või kõrgema juhtkonna liige ja millel võib olla keskdepositooriumile kahjulik mõju;

f)

punktides d ja e osutatud menetluste raames tehtavad lõplikud otsused;

g)

talitluspidevuse stressitestide või mõne sarnase läbivaatamisperioodil tehtud testi tulemuste koopia;

h)

aruanne läbivaatamisperioodil esinenud ja mis tahes põhiteenuse tõrgeteta osutamist mõjutanud funktsioonide täitmisega seotud vahejuhtumite kohta, nendega tegelemiseks võetud meetmed ja meetmete võtmise tulemused;

i)

aruanne väärtpaberiarveldussüsteemi toimimise kohta, sealhulgas hinnang süsteemi kättesaadavuse kohta läbivaatamisperioodil, mida väljendab päevaarvestuses aeg protsentides, mil süsteem on kooskõlas kokkulepitud parameetritega töökorras ja toimiv;

j)

kokkuvõte keskdepositooriumi teostatud manuaalse sekkumise liikidest;

k)

teave, mis käsitleb keskdepositooriumi kriitiliste funktsioonide kindlakstegemist, keskdepositooriumi finantsseisundi taastamise kavva tehtud olulisi muudatusi, stressistsenaariumide tulemusi, finantsseisundi taastamist käivitavaid sündmusi ja keskdepositooriumi finantsseisundi taastamise vahendeid;

l)

teave mis tahes ametlike kaebuste kohta, mille keskdepositoorium on läbivaatamisperioodi jooksul saanud, sealhulgas järgmine teave:

i)

kaebuse laad,

ii)

kuidas kaebust menetleti, sealhulgas kaebuse tulemus,

iii)

kuupäev, mil kaebuse menetlemine lõpetati;

m)

teave juhtumite kohta, kus keskdepositoorium keeldus andmast mis tahes olemasolevale või võimalikule liikmele, emitendile, teisele keskdepositooriumile või teisele turuinfrastruktuurile juurdepääsu oma teenustele vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõikele 3, artikli 49 lõikele 3, artikli 52 lõikele 2 ja artikli 53 lõikele 3;

n)

aruanne, mis käsitleb keskdepositooriumi loodud keskdepositooriumidevahelisi ühendusi mõjutavaid muudatusi, sealhulgas muudatusi, mis on tehtud kõnealustes ühendustes arveldamiseks kasutatavatesse mehhanismidesse ja menetlustesse;

o)

teave kõikide läbivaatamisperioodil esinenud kindlaks tehtud huvide konflikti juhtumite kohta, sealhulgas kirjeldus selle kohta, kuidas need konfliktid lahendati;

p)

teave sisekontrollide ja -auditite kohta, mis keskdepositoorium läbivaatamisperioodil teostas;

q)

teave määruse (EL) nr 909/2014 kindlaks tehtud rikkumiste kohta, sealhulgas nende rikkumiste kohta, mis tuvastati määruse (EL) nr 909/2014 artikli 26 lõikes 5 osutatud aruandluskanali kaudu;

r)

üksikasjalik teave keskdepositooriumi võetud mis tahes distsiplinaarmeetme kohta, sealhulgas liikmete tegevuse peatamise kohta kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõikega 9 koos peatamise aja ja põhjusega;

s)

keskdepositooriumi üldine äristrateegia, mis hõlmab vähemalt kolme viimasele läbivaatamisele ja hindamisele järgnenud aastat, ning keskdepositooriumi teenuste osutamist käsitlev üksikasjalik äriplaan, mis hõlmab vähemalt üht viimasele läbivaatamisele ja hindamisele järgnenud aastat.

Artikkel 42

Iga läbivaatamise ja hindamise jaoks esitatavad statistilised andmed

1.   Keskdepositoorium esitab iga läbivaatamisperioodi kohta pädevale asutusele järgmise statistilise teabe:

a)

iga keskdepositooriumi hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete loetelu, kuhu on märgitud liikmete asutamisriik;

b)

loetelu emitentidest ja loetelu keskdepositooriumi hallatavates väärtpaberiarveldussüsteemides keskselt ja mittekeskselt hoitavatel väärtpaberikontodel registreeritud väärtpaberite emissioonidest, kusjuures loetellu on märgitud emitentide asutamisriik ja selles on välja toodud emitendid, kellele keskdepositoorium osutab määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud teenuseid;

c)

keskdepositooriumi hallatavates väärtpaberiarveldussüsteemides keskselt ja mittekeskselt hoitavatel väärtpaberikontodel registreeritud väärtpaberite kogu turu- ja nimiväärtus;

d)

punktis c osutatud väärtpaberite nimi- ja turuväärtus

i)

järgmiste finantsinstrumentide liikide kaupa:

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis a osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid,

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 61 osutatud avalik võlakohustus,

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis b osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 61 osutatud avalik võlakohustus,

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunktis c osutatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid,

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 46 määratletud börsil kaubeldavad fondid,

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja osakud, välja arvatud börsil kaubeldavad fondid,

rahaturuinstrumendid, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 61 osutatud avalik võlakohustus,

lubatud heitkoguse väärtpaberid,

muud finantsinstrumendid;

ii)

liikmete asutamisriikide kaupa,

iii)

emitentide asutamisriikide kaupa;

e)

igas keskdepositooriumi hallatavas väärtpaberiarveldussüsteemis algselt registreeritud väärtpaberite nimi- ja turuväärtus;

f)

punktis e osutatud väärtpaberite nimi- ja turuväärtus

i)

punkti d alapunktis i osutatud finantsinstrumentide liikide kaupa,

ii)

liikmete asutamisriikide kaupa,

iii)

emitentide asutamisriikide kaupa;

g)

makse vastu arvelduskorralduste koguarv ja väärtus ning maksevabade arvelduskorralduste koguarv ja väärtus igas keskdepositooriumi hallatavas väärtpaberiarveldussüsteemis;

h)

arvelduskorralduste koguarv ja väärtus

i)

punkti d alapunktis i osutatud finantsinstrumentide liikide kaupa,

ii)

liikmete asutamisriikide kaupa,

iii)

emitentide asutamisriikide kaupa,

iv)

arveldusvaluutade kaupa,

v)

järgmiste maksekorralduste liikide kaupa:

maksevabad arvelduskorraldused, mille hulka kuuluvad müüja maksevabad arvelduskorraldused ja ostja maksevabad arvelduskorraldused,

ülekanne makse vastu arvelduskorraldused ja makse ülekande vastu arvelduskorraldused,

ülekanne koos maksega arvelduskorraldused ja makse koos ülekandega arvelduskorraldused,

ülekandeta makse arvelduskorraldused;

vi)

makse vastu arvelduskorralduste puhul lähtudes sellest, kas raha pool on arveldatud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 40 lõikega 1 või kõnealuse artikli lõikega 2;

i)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõikes 3 osutatud asendusostutehingute arv ja väärtus;

j)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõikes 2 osutatud karistuste arv ja maht;

k)

agendi või põhiarveldajana tegutseva keskdepositooriumi töödeldavate väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute koguväärtus iga punkti d alapunktis i osutatud finantsinstrumentide liigi kohta;

l)

iga keskdepositooriumidevahelise ühenduse kaudu arveldatud arvelduskorralduste koguväärtus, täpsustades, kas keskdepositoorium on taotluse esitanud keskdepositoorium või taotluse saanud keskdepositoorium;

m)

selliste keskdepositooriumi saadud või antud tagatiste ja keskdepositooriumi võetud või tema ees võetud kohustuste väärtus, mis on seotud väärtpaberite laenuks võtmise ja laenuks andmise tehingutega;

n)

liikmete pikaajaliste jääkide haldamisega seotud välisvaluutat ja vabalt võõrandatavaid väärtpabereid hõlmava varahaldustegevuse väärtus, sealhulgas nende asutuste liigid, kelle pikaajalist jääki keskdepositoorium haldab;

o)

selliste kontode võrdlemise menetluste arv, millest ilmneb artikli 65 lõikes 2 osutatud väärtpaberite põhjendamatu loomine või väljajätmine, kui sellised menetlused on seotud väärtpaberiemissioonidega, mis on registreeritud keskdepositooriumi keskselt ja mittekeskselt hoitavatel väärtpaberikontodel;

p)

artikli 65 lõike 2 kohaselt tuvastatud vea kõrvaldamiseks kuluva aja aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood.

Lõike 1 punktides g, h ja l osutatud väärtuste arvutamisel võetakse aluseks järgmine:

a)

makse vastu arvelduskorralduste puhul raha poole arveldussumma;

b)

maksevabade arvelduskorralduste puhul finantsinstrumentide turuväärtus, või kui see ei ole kättesaadav, finantsinstrumentide nimiväärtus.

2.   Lõikes 1 osutatud turuväärtus arvutatakse läbivaatamisperioodi viimasel päeval järgmiselt:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (7) artikli 3 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide puhul, millega on lubatud kaubelda liidus asuvas kauplemiskohas, on turuväärtus kõnealuse määruse artikli 4 lõike 6 punktis b osutatud likviidsuse seisukohalt kõige asjakohasema turu sulgemishind;

b)

muude kui punktis a nimetatud finantsinstrumentide puhul, millega on lubatud kaubelda liidus asuvas kauplemiskohas, on turuväärtus liidus asuvast kõige suurema käibega kauplemiskohast tuletatud sulgemishind;

c)

muude kui punktides a ja b nimetatud finantsinstrumentide puhul võetakse turuväärtuse kindlaksmääramisel aluseks hind, mille arvutamisel on kasutatud eelnevalt kindlaks määratud metoodikat, mille puhul on arvesse võetud selliseid turuandmetega seotud kriteeriume nagu turuhinnad kauplemiskohtades või investeerimisühingutes.

3.   Keskdepositoorium esitab lõikes 1 osutatud väärtused valuutas, milles väärtpaberid on nomineeritud või arveldatud või milles on pikendatud krediiti. Pädev asutus võib nõuda, et keskdepositoorium esitaks kõnealused väärtused keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi valuutas või eurodes.

4.   Pädev asutus võib määrata keskdepositooriumi statistilise aruandluse jaoks kindlaks algoritmid või andmete agregeerimise põhimõtted.

Artikkel 43

Muu teave

Dokumentides, mille keskdepositoorium esitab pädevale asutusele vastavalt artiklile 41, on märgitud

a)

see, kas asjaomane dokument esitatakse esimest korda või kas on tegemist varem esitatud dokumendiga, mida on läbivaatamisperioodil ajakohastatud;

b)

keskdepositooriumi poolt dokumendile antud kordumatu viitenumber;

c)

dokumendi pealkiri;

d)

dokumendi peatükk, jagu või lehekülg, kuhu on tehtud läbivaatamisperioodil muudatusi, ning mis tahes lisaselgitused kõnealuste muudatuste kohta.

Artikkel 44

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 22 lõikes 7 osutatud asutustele esitatav teave

Pädev asutus esitab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 22 lõikes 7 osutatud asutustele iga läbivaatamisperioodi kohta järgmise teabe:

a)

pädeva asutuse hindamisaruanne, milles on käsitletud riske, mis ohustavad või võivad ohustada keskdepositooriumi või mida keskdepositoorium tekitab väärtpaberiturgude sujuvale toimimisele;

b)

keskdepositooriumi suhtes läbivaatamise ja hindamise tulemusel kavandatud või kohaldatavad lõplikud parandusmeetmed või karistused.

Kui see on asjakohane, sisaldab punktis a osutatud aruanne tulemusi, milleni pädev asutus on jõudnud selle analüüsimisel, kuidas keskdepositoorium täidab artikli 24 lõikes 2 osutatud nõudeid, ning keskdepositooriumi esitatud asjakohaseid dokumente ja teavet, millele on osutatud artikli 24 lõikes 2.

Artikkel 45

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 22 lõikes 8 osutatud pädevate asutuste vaheline teabevahetus

1.   Läbivaatamise ja hindamise ajal saadab pädev asutus määruse (EL) nr 909/2014 artikli 22 lõikes 8 osutatud pädevatele asutustele mis tahes asjakohase teabe, mille keskdepositoorium on esitanud selliste töötajate, võtmeisikute, funktsioonide, teenuste või süsteemide kohta, mida ta jagab teiste keskdepositooriumidega, kellega tal on määruse (EL) nr 909/2014 artikli 17 lõike 6 punktides a, b ja c osutatud seos, kümne tööpäeva jooksul pärast kõnealuse teabe saamist.

2.   Pädev asutus saadab pärast läbivaatamist ja hindamist määruse (EL) nr 909/2014 artikli 22 lõikes 8 osutatud pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)

pädeva asutuse hindamisaruanne, milles on käsitletud riske, mis ohustavad või võivad ohustada keskdepositooriumi või mida keskdepositoorium tekitab väärtpaberiturgude sujuvale toimimisele;

b)

keskdepositooriumi suhtes läbivaatamise ja hindamise tulemusel kavandatud või kohaldatavad lõplikud parandusmeetmed või karistused.

VI PEATÜKK

KOLMANDA RIIGI KESKDEPOSITOORIUMI TUNNUSTAMINE

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 25 lõige 6)

Artikkel 46

Taotluse sisu

1.   Tunnustamistaotlus sisaldab I lisas esitatud teavet.

2.   Tunnustamistaotlus esitatakse

a)

püsival andmekandjal;

b)

nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, kasutades viimati nimetatud juhul avatud lähtekoodiga formaate, mida on lihtne lugeda;

c)

rahvusvahelises rahanduses üldiselt kasutatavas keeles, ning juhul, kui originaaldokumendid ei ole koostatud kõnealuses keeles, tuleb lisada dokumentide tõlge sellisesse üldkasutatavasse keelde;

d)

nii, et igal lisatud dokumendil on kordumatu viitenumber.

3.   Tunnustamist taotlev keskdepositoorium esitab I lisas sätestatud teabe kohta tõendid.

VII PEATÜKK

RISKISEIREVAHENDID

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 26 lõiked 1–7)

Artikkel 47

Keskdepositooriumi riskiseirevahendid

1.   Keskdepositoorium kehtestab oma juhtimiskorra raames dokumenteeritud põhimõtted, menetlused ja süsteemid, mille abil teha kindlaks, mõõta, jälgida ja juhtida riske, mis võivad ohustada keskdepositooriumi, ja riske, mida keskdepositoorium põhjustab teistele üksustele, sealhulgas oma liikmetele ja nende klientidele, samuti seotud keskdepositooriumidele, kesksetele vastaspooltele, kauplemiskohtadele, maksesüsteemidele, arvelduspankadele, likviidsuse pakkujatele ja investoritele, ning mille abil sellistest riskidest aru anda.

Keskdepositoorium kujundab esimeses lõigus osutatud põhimõtted, menetlused ja süsteemid viisil, millega tagatakse, et kasutajad ja asjakohasel juhul nende kliendid juhivad ja kõrvaldavad nõuetekohaselt riske, mida nad keskdepositooriumile põhjustavad.

2.   Lõike 1 kohaldamisel hõlmab keskdepositooriumi juhtimiskord järgmist:

a)

juhtorgani ja selle riskiseirekomiteede koosseis, roll, vastutus, liikmete ametisse nimetamise kord, tulemuslikkuse hindamine ja aruandekohustus;

b)

kõrgema juhtkonna struktuur, roll, vastutus, liikmete ametisse nimetamise kord ja tulemuslikkuse hindamine;

c)

kõrgema juhtkonna ja juhtorgani vahelised aruandlusliinid.

Esimeses lõigus osutatud juhtimiskord peab olema selgelt kindlaks määratud ja korralikult dokumenteeritud.

3.   Keskdepositoorium määrab kindlaks järgmiste funktsioonide täitjate ülesanded:

a)

riskijuhtimise funktsioon;

b)

tehnoloogia funktsioon;

c)

vastavus- ja sisekontrolli funktsioon;

d)

siseauditi funktsioon.

Iga funktsiooni täitjal on korralikult dokumenteeritud ülesannete kirjeldus, vajalik asutus, vahendid, oskusteave ja juurdepääs kogu asjakohasele teabele, et täita kõnealuseid ülesandeid.

Iga funktsiooni täitja tegutseb sõltumatult keskdepositooriumi teiste funktsioonide täitjatest.

Artikkel 48

Riskiseirekomiteed

1.   Keskdepositoorium moodustab järgmised komiteed:

a)

riskikomitee, mille ülesanne on anda juhtorganile nõu keskdepositooriumi praeguse ja tulevase üldise riskitaluvuse ja -strateegia küsimustes;

b)

auditikomitee, mille ülesanne on anda juhtorganile nõu seoses keskdepositooriumi siseauditi funktsiooni täitmisega, mida kõnealune komitee jälgib;

c)

töötasukomitee, mille ülesanne on anda juhtorganile nõu seoses keskdepositooriumi tasustamispoliitikaga, mida kõnealune komitee jälgib.

2.   Iga komiteed juhib isik, kellel on asjaomase komitee pädevusvaldkonnas asjakohased kogemused ja kes on keskdepositooriumi tegevjuhtkonda kuuluvatest juhtorgani liikmetest sõltumatu.

Enamik iga komitee liikmetest on tegevjuhtkonda mittekuuluvad liikmed.

Keskdepositoorium määrab iga komitee jaoks kindlaks selged ja tutvumiseks avalikult kättesaadavad volitused ja menetlused ning tagab vajaduse korral kõnealustele komiteedele juurdepääsu välisele eksperdinõule.

Artikkel 49

Võtmetöötajate ülesanded seoses riskidega

1.   Keskdepositooriumil peab olema oma kohustuste täitmiseks piisavalt töötajaid. Keskdepositoorium ei jaga töötajaid grupi teiste üksustega, välja arvatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 30 kohase kirjaliku edasiandmiskokkuleppe tingimuste alusel.

2.   Juhtorganil on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

kehtestada hästi dokumenteeritud põhimõtted, menetlused ja protsessid, mille alusel juhtorgan, kõrgem juhtkond ja komiteed tegutsevad;

b)

kehtestada keskdepositooriumile selged eesmärgid ja strateegiad;

c)

teha tõhusat järelevalvet kõrgema juhtkonna üle;

d)

kehtestada asjakohane tasustamispoliitika;

e)

tagada järelevalve riskijuhtimise funktsiooni täitja üle ja võtta vastu riskijuhtimisega seotud otsused;

f)

tagada artikli 47 lõikes 3 osutatud funktsioonide täitjate sõltumatus ja anda neile piisavad vahendid;

g)

kontrollida edasiandmist käsitlevaid kokkuleppeid;

h)

tagada kõikide asjakohaste regulatiivsete ja järelevalvega seotud nõuete täitmine ning kontrollida seda;

i)

anda aru aktsionäridele või teistele omanikele, töötajatele, kasutajatele ja asjakohastele sidusrühmadele;

j)

kiita heaks siseauditikava ja selle läbivaatamine;

k)

vaadata korrapäraselt läbi keskdepositooriumi juhtimiskord ja seda korrapäraselt ajakohastada.

Kui juhtorgan või selle liikmed delegeerivad oma ülesanded, jäävad nad vastutama otsuste eest, mis võivad mõjutada keskdepositooriumi teenuste tõrgeteta osutamist.

Keskdepositooriumi juhtorganile jääb lõppvastutus keskdepositooriumi riskide juhtimise eest. Juhtorgan määratleb, määrab kindlaks ja dokumenteerib keskdepositooriumi ja kõikide keskdepositooriumi osutatavate teenuste puhul asjakohase riskitaluvustaseme ja riskivõtmisvõime. Juhtorgan ja kõrgem juhtkond tagavad, et keskdepositooriumi põhimõtted, menetlused ja kontrollid on kooskõlas keskdepositooriumi riskitaluvuse ja riskivõtmisvõimega ning neis on kindlaks määratud, kuidas keskdepositoorium teeb riskid kindlaks, annab nende kohta aru ning jälgib ja juhib neid.

3.   Kõrgemal juhtkonnal on vähemalt järgmised ülesanded:

a)

tagada keskdepositooriumi tegevuse kooskõla juhtorgani kindlaks määratud eesmärkide ja strateegiatega;

b)

töötada välja ja kehtestada riskijuhtimis-, tehnoloogia-, vastavus- ja sisekontrollimenetlused, millega edendatakse keskdepositooriumi eesmärke;

c)

vaadata korrapäraselt läbi riskijuhtimis-, tehnoloogia-, vastavus- ja sisekontrollimenetlused ning neid korrapäraselt testida;

d)

kanda hoolt selle ees, et riskijuhtimise, tehnoloogia, vastavus- ja sisekontrolli ning siseauditi jaoks eraldatakse piisavalt vahendeid.

4.   Keskdepositoorium määrab kindlaks selged, sidusad ja hästi dokumenteeritud vastutusalad. Keskdepositooriumi juhtorgani ja kõrgema juhtkonna vahel on selged ja otsesed aruandlusliinid tagamaks, et kõrgem juhtkond annab oma tegevusest aru. Riskijuhtimise funktsiooni, vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni ning siseauditi funktsiooni aruandlusliinid on selged ja eraldi keskdepositooriumi muu tegevuse aruandlusliinidest.

5.   Keskdepositooriumil on riskijuht, kes rakendab riskijuhtimisraamistikku, sealhulgas juhtorgani kehtestatud põhimõtteid ja menetlusi.

6.   Keskdepositooriumil on tehnoloogiajuht, kes rakendab tehnoloogiaraamistikku, sealhulgas juhtorgani kehtestatud põhimõtteid ja menetlusi.

7.   Keskdepositooriumil on vastavuskontrollijuht, kes rakendab vastavus- ja sisekontrolliraamistikku, sealhulgas juhtorgani kehtestatud põhimõtteid ja menetlusi.

8.   Keskdepositoorium tagab, et riskijuhi, vastavuskontrollijuhi ja tehnoloogiajuhi funktsiooni täidavad erinevad isikud, kelleks on keskdepositooriumi või keskdepositooriumiga samasse gruppi kuuluva üksuse töötajad. Iga nimetatud funktsiooni eest vastutab üks isik.

9.   Keskdepositoorium kehtestab menetlused tagamaks, et riskijuhil, tehnoloogiajuhil ja vastavuskontrollijuhil on juhtorganile otsene juurdepääs.

10.   Riskijuhiks, vastavuskontrollijuhiks või tehnoloogiajuhiks määratud isikud võivad võtta endale keskdepositooriumis muid ülesandeid, tingimusel et juhtimiskorras on kehtestatud spetsiaalsed menetlused, et teha kindlaks ja lahendada kõnealuste ülesannetega seoses tekkida võivad huvide konfliktid.

Artikkel 50

Huvide konfliktid

1.   Keskdepositoorium kehtestab poliitika, mis käsitleb keskdepositooriumist või selle tegevusest tulenevaid või seda mõjutavaid huvide konflikte, sealhulgas seoses edasiandmist käsitlevate kokkulepetega.

2.   Kui keskdepositoorium kuulub gruppi, võetakse keskdepositooriumi organisatsioonilises halduskorras arvesse kõiki asjaolusid, millest keskdepositoorium on või peaks olema teadlik ja millega seoses võib tekkida sama grupi teiste liikmete struktuurist ja äritegevusest tulenev huvide konflikt.

3.   Kui keskdepositooriumil on grupi teiste üksustega ühine riskijuht, vastavuskontrollijuht, tehnoloogiajuht või siseauditi funktsiooni täitja, kantakse juhtimiskorraga hoolt selle eest, et grupi tasandil esinevad huvide konfliktid lahendatakse asjakohaselt.

4.   Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 26 lõikes 3 osutatud organisatsiooniline ja halduskord sisaldab nende asjaolude kirjeldust, mis võivad kaasa tuua sellise huvide konflikti, millega võib kaasneda oluline risk, et kahjustatakse keskdepositooriumi ühe või mitme kasutaja või nende klientide huve, samuti sisaldab kõnealune kord kõnealuste huvide konfliktide lahendamiseks järgitavaid menetlusi ja võetavaid meetmeid.

5.   Lõikes 4 osutatud asjaolude kirjeldamisel võetakse arvesse seda, kas keskdepositooriumi juhtorgani, kõrgema juhtkonna või personali liige või ükskõik milline kõnealuste isikutega või keskdepositooriumiga otseselt või kaudselt seotud isik

a)

on isiklikult huvitatud keskdepositooriumi teenuste, materjalide ja seadmete kasutamisest mõne muu äritegevuse eesmärgil;

b)

omab isiklikku või finantshuvi mõnes teises üksuses, kes sõlmib keskdepositooriumiga lepinguid;

c)

omab osalust või isiklikku huvi mõnes teises üksuses, kes osutab teenuseid, mida keskdepositoorium kasutab, sealhulgas üksuses, kellele keskdepositoorium annab edasi oma teenused või tegevuse;

d)

omab isiklikku huvi üksuses, kes kasutab keskdepositooriumi teenuseid;

e)

on seotud ükskõik millise juriidilise või füüsilise isikuga, kes saab mõjutada sellise üksuse tegevust, kes osutab teenuseid, mida keskdepositoorium kasutab, või kasutab teenuseid, mida osutab keskdepositoorium;

f)

on mõne sellise üksuse juhtorgani või mõne muu organi või komitee liige, kes osutab teenuseid, mida keskdepositoorium kasutab, või kasutab teenuseid, mida osutab keskdepositoorium.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab otsene või kaudne seos füüsilise isikuga abikaasat või seaduslikku elukaaslast, kaks põlve otseliinis ülenevaid või alanevaid pereliikmeid ja nende abikaasasid või seaduslikke elukaaslasi, õdesid ja vendi ning nende abikaasasid ja seaduslikke elukaaslasi ning isikuid, kellel on töötajate, juhtide või juhtorgani liikmetega sama peamine või alaline elukoht.

6.   Keskdepositoorium astub kõik mõistlikud sammud, et hoida ära enda süsteemides hoitava teabe väärkasutamine, ja väldib kõnealuse teabe kasutamist muu äritegevuse jaoks. Füüsiline isik, kes omab juurdepääsu keskdepositooriumis registreeritud teabele, või juriidiline isik, kes kuulub keskdepositooriumiga samasse gruppi, ei kasuta asjaomases keskdepositooriumis registreeritud teavet ühelgi ärilisel otstarbel, ilma et ta oleks saanud isikult, keda kõnealune teave puudutab, eelneva kirjaliku nõusoleku.

Artikkel 51

Auditeerimismeetodid

1.   Keskdepositooriumi siseauditi funktsiooni täitjal on järgmised ülesanded:

a)

koostada, ellu viia ja säilitada kõikehõlmav auditikava, et kontrollida ja hinnata keskdepositooriumi süsteemide, riskijuhtimisprotsesside, sisekontrollimehhanismide, tasustamispõhimõtete, juhtimiskorra, tegevuse ja toimingute, sealhulgas edasi antud tegevuse asjakohasust ja tulemuslikkust;

b)

vaadata auditikava vähemalt kord aastas läbi ja anda selle kohta pädevale asutusele aru;

c)

seada sisse ulatuslik riskipõhine audit;

d)

anda punkti a kohaselt tehtud töö tulemustele tuginevaid soovitusi ja kontrollida nende soovituste järgimist;

e)

anda siseauditi küsimustes aru juhtorganile;

f)

olla kõrgemast juhtkonnast sõltumatu ja anda aru otse juhtorganile;

g)

tagada, et lühikese etteteatamisega on võimalik teha sündmuspõhiseid eriauditeid.

2.   Kui keskdepositoorium kuulub gruppi, võidakse siseauditi funktsiooni täita grupi tasandil, tingimusel et on täidetud järgmised nõuded:

a)

see on eraldi ja sõltumatu teistest grupi funktsioonidest ja tegevustest;

b)

selle puhul on olemas otsene aruandlusliin, mille kaudu anda aru keskdepositooriumi juhtorganile;

c)

siseauditi funktsiooni täitmist käsitlev kord ei takista järelevalvefunktsiooni täitmist, sealhulgas kohapealset juurdepääsu, et saada selle funktsiooni täitmiseks vajalikku teavet.

3.   Keskdepositoorium hindab siseauditi funktsiooni.

Siseauditi hindamine hõlmab pidevat siseauditiga seotud tegevuste jälgimist ja enesehindamise vormis toimuvaid korrapäraseid läbivaatamisi, mida teostab auditikomitee või mida teevad muud asjaomasesse keskdepositooriumi või gruppi kuuluvad isikud, kellel on piisavad teadmised siseaudititavade kohta.

Siseauditi funktsiooni välishindamise teostab väljastpoolt asjaomast keskdepositooriumi ja gruppi pärit kvalifitseeritud ja sõltumatu hindaja vähemalt kord viie aasta jooksul.

4.   Keskdepositooriumi toimingute, riskijuhtimisprotsesside, sisekontrollimehhanismide ja säilitatavate andmete suhtes tehakse korrapäraselt sise- või välisauditeid.

Auditite sagedus määratakse kindlaks dokumenteeritud riskihinnangu põhjal. Esimeses lõigus osutatud auditeid tehakse vähemalt iga kahe aasta tagant.

5.   Keskdepositooriumi finantsaruanne koostatakse kord aastas ning seda auditeerib direktiivi 2006/43/EÜ kohaselt tunnustatud vannutatud audiitor või audiitorühing.

Artikkel 52

Auditite tulemuste jagamine kasutajate komiteega

1.   Keskdepositoorium jagab auditi tulemusi kasutajate komiteega kõikidel järgmistel juhtudel:

a)

kui tulemused on seotud kriteeriumidega, mida kohaldatakse emitentide või kasutajate vastuvõtmisel vastavatesse keskdepositooriumi hallatavatesse väärtpaberiarveldussüsteemidesse;

b)

kui tulemused on seotud kasutajate komitee mandaadi muude aspektidega;

c)

kui tulemused võivad mõjutada keskdepositooriumi teenuste osutamise taset, sealhulgas talitluspidevuse tagamist.

2.   Kasutajate komitee liikmetele ei anta teavet, mis võib anda kõnealustele liikmetele konkurentsieelise.

VIII PEATÜKK

ANDMETE SÄILITAMINE

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 29 lõige 3)

Artikkel 53

Üldised nõuded

1.   Keskdepositoorium säilitab alati täielikud ja täpsed andmed kogu oma käesolevas määruses kindlaks määratud tegevuse kohta, sealhulgas häirete korral, mil rakendatakse talitluspidevuse strateegiat ja avariitaastekava. Need andmed peavad olema kergesti juurdepääsetavad.

2.   Keskdepositooriumi säilitatavad andmed käsitlevad eraldi iga konkreetset teenust, mida keskdepositoorium vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014 osutab.

3.   Keskdepositoorium säilitab andmeid püsival andmekandjal, mis võimaldab esitada teavet määruse (EL) nr 909/2014 artikli 29 lõikes 2 osutatud asutustele. Andmete säilitamise süsteemiga kantakse hoolt selle eest, et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

on võimalik taastada keskdepositooriumi tehtud andmetöötluse kõik põhietapid;

b)

on võimalik registreerida, teha kindlaks ja saada kätte andmekirje algne sisu enne mis tahes parandusi või muid muudatusi;

c)

kehtestatud on meetmed, et ära hoida andmete ilma loata muutmine;

d)

kehtestatud on meetmed, et tagada registreeritud andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus;

e)

andmete säilitamise süsteem hõlmab vigade kindlakstegemise ja parandamise mehhanismi;

f)

andmete säilitamise süsteemis on tagatud andmete õigeaegne taastamine süsteemihäire korral.

Artikkel 54

Tehinguid/arvelduskorraldusi (vooge) käsitlevad andmed

1.   Keskdepositoorium säilitab andmed kõikide enda töödeldavate tehingute, arvelduskorralduste ja arvelduspiiranguid käsitlevate korralduste kohta ning tagab, et kõnealused andmed sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik nende kindlakstegemiseks.

2.   Iga saadud arvelduskorralduse ja arvelduspiiranguid käsitleva korralduse puhul registreerib keskdepositoorium asjakohase teabe saamisel viivitamatult järgmised üksikasjad (ja ajakohastab neid pidevalt), sõltuvalt sellest, kas arvelduskorraldus või arvelduspiirang hõlmab ainult väärtpabereid või sularaha või mõlemat:

a)

artikli 42 lõike 1 punkti h alapunktis v osutatud arvelduskorralduse liik;

b)

tehingu liik:

i)

väärtpaberite ost või müük,

ii)

tagatise haldamine;

iii)

väärtpaberite laenuks andmine/võtmine;

iv)

repotehingud;

v)

muu;

c)

liikme korralduse kordumatu viitenumber;

d)

tehingupäev;

e)

kavandatud arvelduspäev;

f)

arvelduse ajatempel;

g)

arvelduskorralduse väärtpaberiarveldussüsteemi sisenemise hetke ajatempel;

h)

arvelduskorralduse tagasivõetamatuks muutumise hetke ajatempel;

i)

sobitatud arvelduskorralduste puhul sobitamise ajatempel;

j)

väärtpaberikonto tunnus;

k)

rahakonto tunnus;

l)

arvelduspanga tunnus;

m)

maksealgataja tunnus;

n)

maksealgataja vastaspoole tunnus;

o)

maksealgataja kliendi tunnus, kui see on keskdepositooriumile teada;

p)

maksealgataja vastaspoole kliendi tunnus, kui see on keskdepositooriumile teada;

q)

väärtpaberite tunnus;

r)

arveldusvaluuta;

s)

sularahaarvelduse summa;

t)

väärtpaberite kogus või nimiväärtus;

u)

arvelduskorralduse staatus:

i)

pooleliolevad korraldused, mida saab kavandatud arvelduspäeval veel arveldada,

ii)

ebaõnnestunud korraldused, mida ei saa kavandatud arvelduspäeval enam arveldada,

iii)

täielikult arveldatud arvelduskorraldused,

iv)

osaliselt arveldatud arvelduskorraldused, sealhulgas finantsinstrumentide või sularaha arveldatud osa ja arveldamata osa,

v)

tühistatud arvelduskorraldused, sealhulgas teave selle kohta, kas tühistaja oli süsteem või liige.

Iga esimeses lõigus osutatud arvelduskorralduse liigi puhul registreeritakse järgmine teave:

a)

kas korraldus on sobitatud või mitte;

b)

kas korraldust on võimalik arveldada osaliselt;

c)

kas korraldus on peatatud;

d)

kui see on asjakohane, korralduse poolelioleku või ebaõnnestumise põhjus;

e)

tehingu koht;

f)

vajaduse korral kliirimise koht;

kui kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõikega 3 on algatatud asendusostu protsess, teave, mis käsitleb järgmist:

i)

asendusostu lõpptulemused hiljemalt edasilükkamise perioodi viimasel tööpäeval, sealhulgas finantsinstrumentide arv ja väärtus, kui asendusost on osaliselt või tervikuna edukas;

ii)

rahalise kompensatsiooni maksmine, sealhulgas kõnealuse kompensatsiooni suurus, kui asendusostu ei ole võimalik sooritada või kui see ebaõnnestub või õnnestub vaid osaliselt;

iii)

algse arvelduskorralduse tühistamine;

iv)

iga arvelduse ebaõnnestumise puhul määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõikes 2 osutatud karistuste suurus.

Artikkel 55

Positsioonide andmed

1.   Keskdepositoorium säilitab andmed kõikide tema hoitavate väärtpaberikontode positsioonide kohta. Iga määruse (EL) nr 909/2014 artikli 38 kohaselt hoitava konto andmeid säilitatakse eraldi.

2.   Keskdepositoorium säilitab järgmised andmed:

a)

iga sellise emitendi tunnus, kellele keskdepositoorium osutab määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktis 1 või 2 osutatud põhiteenust;

b)

iga sellise väärtpaberiemissiooni tunnus, mille puhul keskdepositoorium osutab määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktis 1 või 2 osutatud põhiteenust; õigus, mille alusel keskdepositooriumi registreeritud väärtpabereid emiteeritakse, ja iga väärtpaberiemissiooni emitentide asutamisriik;

c)

iga sellise väärtpaberiemissiooni tunnus, mis on registreeritud väärtpaberikontodel, mida keskdepositoorium ei hoia keskselt; õigus, mille alusel keskdepositooriumi registreeritud väärtpabereid emiteeritakse, ja iga väärtpaberiemissiooni emitentide asutamisriik;

d)

iga punktis c osutatud väärtpaberiemissiooni puhul emitent-keskdepositooriumi või emitent-keskdepositooriumiga sarnaseid funktsioone täitva kolmanda riigi üksuse tunnus;

e)

emitent-keskdepositooriumide puhul emitentide väärtpaberikontode tunnused;

f)

emitent-keskdepositooriumide puhul emitentide rahakontode tunnused;

g)

emitent-keskdepositooriumide puhul iga emitendi kasutatavate arvelduspankade tunnused;

h)

liikmete tunnused;

i)

liikmete asutamisriik;

j)

liikmete väärtpaberikontode tunnused;

k)

liikmete rahakontode tunnused;

l)

iga liikme kasutatavate arvelduspankade tunnused;

m)

iga liikme kasutatavate arvelduspankade asutamisriik.

3.   Iga tööpäeva lõpus registreerib keskdepositoorium iga positsiooni kohta järgmise teabe, kui see on asjaomase positsiooni puhul asjakohane:

a)

liikmete ja teiste kontoomanike tunnused;

b)

väärtpaberikonto liik, vastavalt sellele, kas väärtpaberikonto kuulub liikmele (liikme enda konto), mõnele tema kliendile (üksikkliendi eristamine) või mitmele tema kliendile (klientide koonderistamine);

c)

iga väärtpaberiemissiooni tunnuse (ISIN-kood) puhul väärtpaberikontode päevalõpujääk, mis hõlmab väärtpaberite arvu;

d)

iga punktis c osutatud väärtpaberikonto ja ISIN-koodi puhul nende väärtpaberite arv, mille suhtes kohaldatakse arvelduspiiranguid, kõnealuste piirangute liik ja piirangutest kasu saavate isikute andmed päeva lõpu seisuga.

4.   Keskdepositoorium säilitab andmed arvelduse ebaõnnestumise kohta ning meetmete kohta, mida keskdepositoorium ja tema liikmed on võtnud arvelduse ebaõnnestumise ennetamiseks ja arvelduse ebaõnnestumisega tegelemiseks kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artiklitega 6 ja 7.

Artikkel 56

Andmed kõrvalteenuste kohta

1.   Keskdepositoorium säilitab käesoleva määruse II lisas kindlaks määratud liiki andmed iga kõrvalteenuse kohta, mida keskdepositoorium osutab kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 lisa B ja C jaoga, sealhulgas keskdepositooriumi või määratud krediidiasutuse pakutavate rahakontode päevalõpujäägid iga valuuta puhul.

2.   Kui keskdepositoorium osutab muid kõrvalteenuseid kui need, mida on sõnaselgelt nimetatud määruse (EL) nr 909/2014 lisa B või C jaos, säilitab ta kõnealuste teenuste kohta asjakohased andmed.

Artikkel 57

Tegevusandmed

1.   Keskdepositoorium säilitab asja- ja nõuetekohased andmed enda äritegevuse ja sisekorraldusega seotud toimingute kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud andmed kajastavad mis tahes olulisi muudatusi keskdepositooriumi käsutuses olevates dokumentides ja sisaldavad järgmist:

a)

keskdepositooriumi juhtorgani, kõrgema juhtkonna, asjakohaste komiteede, tegevusüksuste ning kõikide muude üksuste või osakondade organisatsiooniskeemid;

b)

nende füüsilisest või juriidilisest isikust aktsionäride andmed, kellel on keskdepositooriumi juhtimise üle otsene või kaudne kontroll või kellel on osalus keskdepositooriumi kapitalis, ja nende osaluste suurus;

c)

keskdepositooriumi osalus teiste juriidiliste isikute kapitalis;

d)

dokumendid, mis tõendavad põhimõtteid, menetlusi ja protsesse, mida nõutakse keskdepositooriumi organisatsiooniliste nõuete alusel ja seoses keskdepositooriumi osutatavate teenustega;

e)

juhtorgani ning kõrgema juhtkonna komiteede ja muude komiteede koosolekute protokollid;

f)

kasutajate komiteede koosolekute protokollid;

g)

liikmete ja klientidega konsulteerimise rühmade koosolekute protokollid, kui need on olemas;

h)

sise- ja välisauditiaruanded, riskijuhtimisaruanded, sise- ja vastavuskontrolli aruanded, sealhulgas kõrgema juhtkonna vastused aruannetele;

i)

kõik edasiandmislepingud;

j)

talitluspidevuse strateegia ja avariitaastekava;

k)

andmed keskdepositooriumi kõikide varade, kohustuste ja kapitalikontode kohta;

l)

andmed kõikide kulude ja tulude kohta, sealhulgas selliste kulude ja tulude kohta, mille kohta peetakse vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 34 lõikele 6 eraldi arvet;

m)

laekunud ametlikud kaebused, sealhulgas kaebuse esitaja nimi ja aadress; kaebuse laekumise kuupäev; kõigi kaebuses märgitud isikute nimed; kaebuse laadi ja sisu kirjeldus; kaebuse lahendamise kuupäev;

n)

andmed teenuste mis tahes katkemise või talitlushäire kohta, sealhulgas üksikasjalik aruanne teenuste katkemise või talitlushäire aja ja mõju ning sellega seoses võetud parandusmeetmete kohta;

o)

andmed panganduskõrvalteenuseid osutavate keskdepositooriumide tehtud stressi- ja järeltestide tulemuste kohta;

p)

kirjavahetus pädeva asutuse, EMSA ja kaasatud asutustega;

q)

õiguslikud arvamused, mis on saadud organisatsioonilisi nõudeid käsitlevate asjakohaste sätete alusel vastavalt käesoleva määruse VII peatükile;

r)

ühendustega seotud kokkuleppeid käsitlevad dokumendid vastavalt käesoleva määruse XII peatükile;

s)

eri teenuste suhtes kohaldatavad tariifid ja tasud, sealhulgas nende mis tahes alandamine ja vähendamine.

Artikkel 58

Lisaandmed

Keskdepositoorium säilitab pädeva asutuse nõutud lisaandmed, et asjaomane asutus saaks kontrollida keskdepositooriumi vastavust määruse (EL) nr 909/2014 nõuetele.

IX PEATÜKK

KONTODE VÕRDLEMISE MEETMED

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 37 lõige 4)

Artikkel 59

Üldised kontode võrdlemise meetmed

1.   Keskdepositoorium võtab iga väärtpaberiemissiooni puhul, mis on registreeritud keskdepositooriumi keskselt või mittekeskselt hoitavatel väärtpaberikontodel, määruse (EL) nr 909/2014 artikli 37 lõikes 1 osutatud kontode võrdlemise meetmed.

Keskdepositoorium võrdleb kõikide väärtpaberiemissioonide ja keskdepositooriumi keskselt või mittekeskselt hoitavate väärtpaberikontode puhul eelmist päevalõpujääki kõikide päeva jooksul töödeldud arveldustega ja jooksva päeva päevalõpujäägiga.

Keskdepositoorium kasutab kahekordset kirjendamist, mis tähendab seda, et iga keskdepositooriumi keskselt või mittekeskselt hoitaval väärtpaberikontol tehtava kreeditkande kohta tehakse teisel sama keskdepositooriumi hoitaval väärtpaberikontol vastav deebetkanne.

2.   Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 26 lõikes 6 osutatud audititega tagatakse, et keskdepositooriumi andmed väärtpaberiemissioonide kohta on täpsed ning keskdepositooriumi kontode võrdlemise meetmed, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 37 lõikes 1, ning väärtpaberikontode võrdlemisega seotud kolmandate isikutega koostöö tegemise ja teabe vahetamise meetmed, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 37 lõikes 2, on asjakohased.

3.   Kui kontode võrdlemine puudutab väärtpabereid, mille puhul kohaldatakse immobiliseerimist, kehtestab keskdepositoorium asjakohased meetmed, et kaitsta füüsilisi väärtpabereid varguse, pettuse ja hävitamise eest. Need meetmed hõlmavad vähemalt selliste hoidlate kasutamist, mille disain ja asukoht tagavad kõrgetasemelise kaitse üleujutuste, maavärinate, tulekahjude ja muude katastroofide eest.

4.   Kõnealuseid hoidlaid auditeeritakse määruse (EL) nr 909/2014 artikli 26 lõike 6 kohaselt vähemalt kord aastas, tehes muu hulgas füüsilisi kontrolle. Keskdepositoorium jagab nende auditite tulemusi pädeva asutusega.

Artikkel 60

Kontode võrdlemise meetmed korporatiivsete sündmuste puhul

1.   Keskdepositoorium ei määra kindlaks õigust korporatiivsete sündmuste tulemusel saadavale tulule, mis muudab keskdepositooriumi hoitavate väärtpaberikontode jääki, enne kui artiklis 59 ja artiklites 61, 62 ja 63 täpsustatud kontode võrdlemise meetmete võtmine on lõpule viidud.

2.   Korporatiivsete sündmuste järel kannab keskdepositoorium hoolt selle eest, et kõik tema keskselt või mittekeskselt hoitavad väärtpaberikontod ajakohastatakse.

Artikkel 61

Kontode võrdlemise meetmed registripidaja mudeli puhul

Kui kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 37 lõikega 2 on teatava väärtpaberiemissiooni puhul kaasatud kontode võrdlemisse registripidaja, emissiooniagent või mõni muu sarnane üksus, kes säilitab andmed väärtpaberite kohta, mis registreeritakse ka keskdepositooriumis, hõlmavad meetmed, mis keskdepositoorium ja kõnealune üksus emissiooni üldise terviklikkuse tagamiseks võtavad, keskdepositooriumi hoitavatel väärtpaberikontodel registreeritud kogujäägi igapäevast võrdlemist vastavate kõnealuse üksuse säilitatavate väärtpabereid käsitlevate andmetega. Keskdepositoorium ja kõnealune üksus samuti

a)

võrdlevad iga keskdepositooriumi hoitava väärtpaberikonto päevalõpujääki vastavate kõnealuse üksuse säilitatavate väärtpabereid käsitlevate andmetega, kui väärtpaberid on üle kantud konkreetse tööpäeva jooksul;

b)

võrdlevad vähemalt kord kahe nädala jooksul kõiki väärtpaberiemissiooni jääke kõnealuse üksuse säilitatavate väärtpabereid käsitlevate andmete kohaste jääkidega.

Artikkel 62

Kontode võrdlemise meetmed arveldusagendi mudeli puhul

Kui fondijuht, arveldusagent või muu sarnane üksus vastutab kontode võrdlemise eest konto puhul, millel hoitakse osa keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberiemissioonist, hõlmavad meetmed, mille keskdepositoorium ja kõnealune üksus emissiooni selle osa terviklikkuse tagamiseks võtavad, keskdepositooriumi hoitavate väärtpaberikontode kogujäägi, sealhulgas agregeeritud alg- ja lõppjäägi igapäevast võrdlemist kõnealuse üksuse andmetega keskdepositooriumi hoitavate väärtpaberite kohta.

Kui keskdepositoorium hoiab oma kontosid kõnealuse üksuse registris kolmanda isiku kaudu, kes ei ole keskdepositoorium, nõuab keskdepositoorium asjaomaselt kolmandalt isikult, et ta teavitaks kõnealust üksust tegutsemisest keskdepositooriumi nimel ning seaks kõnealuse üksusega sisse samaväärsed koostöö- ja teabevahetusmeetmed, et tagada käesoleva artikli kohaste nõuete täitmine.

Artikkel 63

Kontode võrdlemise meetmed ühise depositooriumi mudeli puhul

Kui keskdepositooriumid, kes on loonud koostalitlusvõimelise ühenduse, kasutavad ühist depositooriumi või mis tahes muud sarnast üksust, võrdleb iga keskdepositoorium iga tema hoitavatel väärtpaberikontodel (välja arvatud koostalitlusvõimelise ühenduse teiste keskdepositooriumide jaoks hoitavatel kontodel) registreeritud väärtpaberiemissiooni kogujääki iga päev vastavate väärtpabereid käsitlevate andmetega, mida säilitab kõnealuse keskdepositooriumi kohta ühisdepositoorium või muu sarnane üksus.

Kui ühine depositoorium või mis tahes muu sarnane üksus vastutab konkreetse väärtpaberiemissiooni üldise terviklikkuse eest, võrdleb kõnealune ühine depositoorium või muu sarnane üksus iga päev iga väärtpaberiemissiooni kogujääki iga keskdepositooriumi jaoks hoitavate väärtpaberikontode jäägiga.

Kui kontode võrdlemine puudutab väärtpabereid, mille puhul kohaldatakse immobiliseerimist, kannavad keskdepositooriumid hoolt selle eest, et kõnealune ühine depositoorium või muu üksus vastab artikli 59 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Artikkel 64

Lisameetmed, kui kontode võrdlemisse on kaasatud muud üksused

1.   Keskdepositoorium vaatab vähemalt kord aastas läbi oma teiste üksustega sisse seatud koostöö- ja teabevahetusmeetmed, millele on osutatud artiklites 61, 62 ja 63. See läbivaatamine võib toimuda paralleelselt keskdepositooriumidevahelist ühendust käsitlevate kokkulepete läbivaatamisega. Pädeva asutuse nõudmisel rakendab keskdepositoorium lisaks käesolevas määruses kindlaks määratud meetmetele muid koostöö- ja teabevahetusmeetmeid.

2.   Kui keskdepositoorium loob ühendusi, peavad need vastama artiklis 86 sätestatud lisanõuetele.

3.   Keskdepositoorium nõuab, et tema liikmed võrdleksid iga päev oma andmeid temalt saadava teabega.

4.   Lõike 3 kohaldamisel esitab keskdepositoorium liikmetele iga päev iga väärtpaberikonto ja iga väärtpaberiemissiooni kohta järgmise teabe:

a)

väärtpaberikonto koondjääk vastava tööpäeva alguses;

b)

individuaalsed väärtpaberiülekanded väärtpaberikontol või -kontolt vastava tööpäeva jooksul;

c)

väärtpaberikonto koondjääk vastava tööpäeva lõpus.

Keskdepositoorium esitab esimeses lõigus osutatud teabe teiste keskdepositooriumi hoitavate väärtpaberikontode omanike taotlusel keskselt või mittekeskselt, kui see teave on vajalik, et võrrelda kõnealuste omanike andmeid keskdepositooriumi andmetega.

5.   Keskdepositoorium kannab hoolt selle eest, et tema liikmed, teised keskdepositooriumis hoitavate kontode omanikud ja kontohaldurid esitavad keskdepositooriumi nõudmisel talle teabe, mida ta peab vajalikuks emissiooni terviklikkuse tagamiseks, eelkõige kontode võrdlemisega seotud probleemide lahendamiseks.

Käesoleva lõike kohaldamisel on kontohaldur üksus, kes on volitatud keskdepositooriumiga sõlmitud lepinguga tegema keskdepositooriumi väärtpaberikontodele registrikandeid.

Artikkel 65

Kontode võrdlemisega seotud probleemid

1.   Keskdepositoorium analüüsib kõiki kontode võrdlemise käigus ilmnenud ebakõlasid ja vastuolusid ning püüab need lahendada enne arveldamise algust järgmisel tööpäeval.

2.   Kui kontode võrdlemise käigus avastatakse väärtpaberite põhjendamatu loomine või väljajätmine ja keskdepositooriumil ei õnnestu seda probleemi järgmise tööpäeva lõpuks lahendada, peatab keskdepositoorium asjaomase väärtpaberiemissiooni puhul arveldamise seni, kuni väärtpaberite põhjendamatu loomise või väljajätmise probleem on kõrvaldatud.

3.   Arveldamise peatamise korral teavitab keskdepositoorium põhjendamatu viivituseta oma liikmeid, pädevat asutust, kaasatud asutusi ja kõiki muid artiklites 61, 62 ja 63 osutatud kontode võrdlemises osalevaid üksusi.

4.   Keskdepositoorium võtab põhjendamatu viivituseta kõik vajalikud meetmed, et väärtpaberite põhjendamatu loomise või väljajätmise probleem kõrvaldada, ning teavitab võetud meetmetest pädevat asutust ja kaasatud asutusi.

5.   Keskdepositoorium teavitab põhjendamatu viivituseta oma liikmeid, pädevat asutust, kaasatud asutusi ja muid artiklites 61, 62 ja 63 osutatud kontode võrdlemises osalevaid üksusi, kui väärtpaberite põhjendamatu loomise või väljajätmise probleem on kõrvaldatud.

6.   Kui arveldamine on väärtpaberiemissiooni puhul peatatud, ei kohaldata peatamise ajal asjaomase väärtpaberiemissiooni suhtes määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 7 sätestatud arveldusdistsipliini meetmeid.

7.   Keskdepositoorium jätkab arveldamist kohe, kui väärtpaberite põhjendamatu loomise või väljajätmise probleem on kõrvaldatud.

8.   Kui lõikes 2 osutatud väärtpaberite põhjendamatu loomise või väljajätmise juhtude arv kuus on suurem kui viis, saadab keskdepositoorium ühe kuu jooksul pädevale asutusele ja kaasatud asutustele kava meetmete kohta, mis on kavandatud sarnaste juhtumite esinemissageduse vähendamiseks. Keskdepositoorium ajakohastab kõnealust kava ning esitab pädevale asutusele ja kaasatud asutustele iga kuu aruande kava rakendamise kohta, kuni lõikes 2 osutatud juhtumite arv on vähem kui viis juhtumit kuus.

X PEATÜKK

OPERATSIOONIRISKID

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 45 lõiked 1–6)

1. JAGU

Operatsiooniriskide kindlakstegemine

Artikkel 66

Üldised operatsiooniriskid ja nende hindamine

1.   Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 45 lõikes 1 osutatud operatsiooniriskid hõlmavad riske, mis on põhjustatud puudujääkidest infosüsteemides, sisemistes protsessides ja töötajate võimekuses või väliste sündmuste kaasa toodud häiretest, mille tulemuseks on keskdepositooriumi osutatavate teenuste vähenemine, halvenemine või lõppemine.

2.   Keskdepositoorium teeb pidevalt kindlaks kõik oma tegevuse võimalikud nõrgad kohad ja hindab pidevalt teda ohustavate operatsiooniriskide arengut, sealhulgas pandeemiaid ja küberründeid.

Artikkel 67

Operatsiooniriskid, mille võivad kaasa tuua peamised liikmed

1.   Keskdepositoorium teeb jooksvalt kindlaks enda hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi peamised liikmed, võttes aluseks järgmised tegurid:

a)

liikmete tehingute maht ja väärtus;

b)

liikmete ja nende klientide vastastikune materiaalne sõltuvus (kui asjaomased kliendid on keskdepositooriumile teada), mis võib mõjutada keskdepositooriumi;

c)

liikmete võimalik mõju teistele liikmetele ja keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemile tervikuna sellise tegevusega seotud probleemi korral, mis mõjutab keskdepositooriumi teenuste tõrgeteta osutamist.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel teeb keskdepositoorium kindlaks ka

i)

liikmete kliendid, kes vastutavad märkimisväärse osa keskdepositooriumi töödeldavate tehingute eest;

ii)

liikmete kliendid, kelle tehingud on oma mahu ja väärtuse tõttu olulised vastavate liikmete riskijuhtimissuutlikkuse seisukohast.

2.   Keskdepositoorium vaatab peamiste liikmete andmed jooksvalt läbi ja ajakohastab neid pidevalt.

3.   Keskdepositooriumil on selged ja läbipaistvad kriteeriumid, meetodid ja standardid kandmaks hoolt selle eest, et peamised liikmed täidavad tegevusega seotud nõudeid.

4.   Keskdepositoorium teeb jooksvalt kindlaks, jälgib ja juhib operatsiooniriske, millega ta peamiste liikmete tõttu silmitsi seisab.

Esimese lõigu kohaldamisel nähakse artiklis 70 osutatud operatsiooniriski juhtimise süsteemi raames ette ka eeskirjad ja menetlused, et koguda keskdepositooriumide liikmete klientide kohta kogu asjakohane teave. Samuti näeb keskdepositoorium oma liikmetega sõlmitavates lepingutes ette kõik tingimused, mis on vajalikud selleks, et hõlbustada kõnealuse teabe kogumist.

Artikkel 68

Operatsiooniriskid, mille võivad kaasa tuua kriitilise tähtsusega teenuse osutajad

1.   Keskdepositoorium teeb kindlaks kriitilise tähtsusega teenuse osutajad, kellest sõltumisega võivad kaasneda keskdepositooriumi tegevusele riskid.

2.   Keskdepositoorium võtab asjakohaseid meetmeid lõikes 1 nimetatud sõltuvuse ohjamiseks, kasutades asjakohaseid lepingulisi ja korralduslikke kokkuleppeid ning kehtestades oma talitluspidevuse strateegias ja avariitaastekavas erisätted, enne kui hakkab toimima mis tahes suhe kõnealuste teenuseosutajatega.

3.   Keskdepositoorium tagab, et tema lepingulistes kokkulepetes ükskõik millise lõike 1 kohaselt kindlaks tehtud teenuseosutajaga sätestatakse nõue, et keskdepositooriumile osutatavate teenuste mis tahes elementi käsitleva täiendava allhankelepingu sõlmimiseks peab teenuseosutajal olema keskdepositooriumi eelnev heakskiit.

Kui teenuseosutaja annab oma teenuste osutamise esimese lõigu kohaselt edasi, kannab keskdepositoorium hoolt selle eest, et edasiandmine ei mõjuta teenuste taset ja vastupidavust ning et ta säilitab täieliku juurdepääsu teabele, mis on vajalik edasi antud teenuste osutamiseks.

4.   Keskdepositoorium seab lõikes 1 osutatud teenuseosutajatega sisse selged teabevahetusliinid, et hõlbustada teabevahetust nii tavaolukorras kui ka erandlike asjaolude korral.

5.   Keskdepositoorium teavitab oma pädevat asutust mis tahes sõltuvusest lõike 1 alusel kindlaks tehtud teenuseosutajatest ning võtab meetmeid tagamaks, et asutused saavad kõnealuste teenuseosutajate tegevuse kohta kas otse teenuseosutajatelt või keskdepositooriumi kaudu teavet.

Artikkel 69

Operatsiooniriskid, mille võivad kaasa tuua teised keskdepositooriumid või turuinfrastruktuurid

1.   Keskdepositoorium tagab, et tema süsteemid ja teiste keskdepositooriumide või turuinfrastruktuuridega sõlmitud teabevahetuskokkulepped on usaldusväärsed, turvalised ja kavandatud eesmärgiga viia operatsiooniriskid miinimumini.

2.   Mis tahes kokkuleppes, mille keskdepositoorium teise keskdepositooriumi või turuinfrastruktuuriga sõlmib, tuleb sätestada, et

a)

teine keskdepositoorium või finantsturu infrastruktuur teeb keskdepositooriumile teatavaks kõik kriitilise tähtsusega teenuse osutajad, kellele ta tugineb;

b)

teise keskdepositooriumi või turuinfrastruktuuri juhtimiskord ja -protsessid ei mõjuta keskdepositooriumi teenuste tõrgeteta osutamist, sealhulgas riskijuhtimiskorda ja mittediskrimineerivaid juurdepääsutingimusi.

2. JAGU

Operatsiooniriskide testimise, kõrvaldamise ja minimeerimise meetodid

Artikkel 70

Operatsiooniriski juhtimise süsteem ja raamistik

1.   Artiklis 47 osutatud põhimõtete, menetluste ja süsteemide osana seab keskdepositoorium operatsiooniriski juhtimiseks sisse hästi dokumenteeritud raamistiku, kus on selgelt kindlaks määratud ülesanded ja vastutus. Keskdepositooriumil on asjakohased IT-süsteemid, põhimõtted, menetlused ja kontrollid, et teha kindlaks, mõõta ja jälgida oma operatsiooniriske, neist aru anda ja neid maandada.

2.   Keskdepositooriumi juhtorgan ja kõrgem juhtkond määravad kindlaks lõikes 1 osutatud operatsiooniriskide puhul kohaldatava riskijuhtimisraamistiku ning rakendavad ja jälgivad seda, teevad kindlaks keskdepositooriumi kõik operatsiooniriski positsioonid ja jälgivad asjakohaseid operatsiooniriskidega seotud andmeid, sealhulgas selgitavad välja oluliste andmete kaotsimineku juhtumid.

3.   Keskdepositoorium määratleb ja dokumenteerib selged töökindlusega seotud eesmärgid, sealhulgas tegevuse tulemuslikkust käsitlevad eesmärgid ja teenuse tasandil seatavad sihid oma teenuste ja väärtpaberiarveldussüsteemide puhul. Keskdepositoorium kehtestab kõnealuste eesmärkide saavutamiseks põhimõtted ja menetlused.

4.   Keskdepositoorium tagab, et tema lõikes 3 osutatud tegevuse tulemuslikkust käsitlevad eesmärgid ja teenuse tasandil seatavad sihid hõlmavad nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid tegevuse tulemuslikkuse näitajaid.

5.   Keskdepositoorium kontrollib ja hindab korrapäraselt püstitatud eesmärkide ja teenuse tasandil seatud sihtide saavutamist.

6.   Keskdepositoorium kehtestab eeskirjad ja menetlused, millega kantakse hoolt selle eest, et tema väärtpaberisüsteemi toimimisest antakse korrapäraselt aru kõrgemale juhtkonnale, juhtorgani liikmetele, asjakohastele juhtorgani komiteedele, kasutajate komiteedele ja pädevale asutusele.

7.   Keskdepositoorium vaatab korrapäraselt läbi oma tegevuseesmärgid, et võtta arvesse tehnoloogia ja äritegevuse arengut.

8.   Keskdepositooriumi operatsiooniriski juhtimise raamistik hõlmab muudatuste juhtimist ja projektijuhtimist, et maandada operatsiooniriske, mis tulenevad keskdepositooriumi kehtestatud toimingutesse, põhimõtetesse, menetlustesse ja kontrollidesse tehtavatest muudatustest.

9.   Keskdepositooriumi operatsiooniriski juhtimise raamistik hõlmab ulatuslikku füüsilise julgeoleku ja infoturbe raamistikku, et juhtida riske, millega keskdepositoorium puutub kokku seoses rünnakutega, sealhulgas küberrünnetega, ning sissetungide ja looduskatastroofidega. Kõnealune ulatuslik raamistik võimaldab keskdepositooriumil kaitsta enda käsutuses olevat teavet loata juurdepääsu või avalikustamise eest, tagada andmete täpsus ja terviklikkus ning säilitada enda osutatavate teenuste kättesaadavus.

10.   Keskdepositoorium kehtestab asjakohased personali käsitlevad menetlused, et palgata, koolitada ja säilitada kvalifitseeritud töötajaid ning leevendada mõju, mis on personali vahetumisel või liigsel tuginemisel võtmetöötajatele.

Artikkel 71

Operatsiooniriski ja ettevõtja riskide juhtimise süsteemi integreerimine ning nende järgimine

1.   Keskdepositoorium tagab, et tema operatsiooniriski juhtimise süsteem on osa tema igapäevastest riskijuhtimisprotsessidest ning et nende protsesside tulemusi võetakse arvesse tema operatsiooniriskiprofiili kindlaksmääramisel, jälgimisel ja kontrollimisel.

2.   Keskdepositoorium kehtestab mehhanismid, et anda kõrgemale juhtkonnale korrapäraselt aru operatsiooniriski positsioonidest ja nendega seoses kantud kahjust ning menetlustest, mis on sisse seatud selleks, et võtta kõnealuste positsioonide ja kahju vähendamiseks asjakohaseid parandusmeetmeid.

3.   Keskdepositoorium kehtestab menetlused, et tagada kooskõla operatsiooniriski juhtimise süsteemiga, sealhulgas sise-eeskirjad, mis käsitlevad kõnealuse süsteemi kohaldamisel esinevate tõrgete kõrvaldamist.

4.   Keskdepositooriumil peavad olema põhjalikud ja hästi dokumenteeritud menetlused, et kõiki funktsioonide täitmisega seotud vahejuhtumeid registreerida, jälgida ja lahendada, sealhulgas:

a)

süsteem kõnealuste vahejuhtumite liigitamiseks, võttes arvesse nende mõju keskdepositooriumi teenuste tõrgeteta osutamisele;

b)

süsteem, et anda funktsioonide täitmisega seotud olulistest vahejuhtumitest teada kõrgemale juhtkonnale, juhtorganile ja pädevale asutusele;

c)

kord keskdepositooriumi tegevuses esinenud mis tahes olulise häire järgseks läbivaatamiseks, et teha kindlaks põhjused ning täiustused, mis tuleb teha toimingutesse või talitluspidevuse strateegiasse ja avariitaastekavva, sealhulgas keskdepositooriumi kasutajate põhimõtetesse ja kavadesse. Kõnealuse läbivaatamise tulemused edastatakse viivitamata pädevale asutusele ja kaasatud asutustele.

Artikkel 72

Operatsiooniriski juhtimise funktsioon

Riskijuhtimise funktsiooni täitmise raames juhib keskdepositooriumi riskijuhtimise funktsiooni täitja keskdepositooriumi operatsiooniriske. Ta teeb eelkõige järgmist:

a)

töötab välja strateegiad, põhimõtted ja menetlused, et teha kindlaks, mõõta ja jälgida operatsiooniriske ning neist aru anda;

b)

töötab välja menetlused, et kontrollida ja juhtida operatsiooniriske, sealhulgas tehes operatsiooniriski juhtimise süsteemi mis tahes vajalikud kohandused;

c)

tagab, et punktides a ja b osutatud strateegiad, põhimõtted ja menetlused viiakse nõuetekohaselt ellu.

Artikkel 73

Audit ja testimine

1.   Keskdepositooriumi operatsiooniriski juhtimise raamistikku ja süsteeme auditeeritakse. Auditite sagedus sõltub dokumenteeritud riskihinnangust, kuid neid tehakse vähemalt kord kahe aasta jooksul.

2.   Eelmises lõikes osutatud auditid hõlmavad nii keskdepositooriumisiseste äriüksuste kui ka operatsiooniriski juhtimise funktsiooni täitja tegevust.

3.   Keskdepositoorium hindab korrapäraselt ja vajaduse korral kohandab operatsiooniriski juhtimise süsteemi.

4.   Keskdepositoorium testib koos kasutajatega korrapäraselt tegevusega seotud kokkuleppeid, põhimõtteid ja menetlusi ning vaatab need koos kasutajatega korrapäraselt läbi. Testimine ja läbivaatamine toimub ka siis, kui keskdepositooriumi hallatavas väärtpaberiarveldussüsteemis ilmnevad olulised muudatused, või pärast funktsioonide täitmisega seotud vahejuhtumeid, mis mõjutavad keskdepositooriumi teenuste tõrgeteta osutamist.

5.   Keskdepositoorium tagab, et operatsiooniriski juhtimise süsteemiga seotud andmevood ja protsessid on audiitoritele viivitamata kättesaadavad.

Artikkel 74

Operatsiooniriski maandamine kindlustuse kaudu

Keskdepositoorium võib sõlmida käesolevas peatükis osutatud operatsiooniriskide maandamiseks kindlustuslepingu üksnes juhul, kui käesolevas peatükis osutatud meetmetega ei õnnestu operatsiooniriske täielikult maandada.

3. JAGU

IT-süsteemid

Artikkel 75

IT-vahendid

1.   Keskdepositoorium tagab, et tema infotehnoloogiasüsteemid (IT-süsteemid) on hästi dokumenteeritud ning et need on loodud hõlmama tema tegevusega seotud vajadusi ja teda ohustavaid operatsiooniriske.

Keskdepositooriumi IT-süsteemid peavad

a)

olema vastupidavad, muu hulgas halvenenud turutingimustes;

b)

omama piisavat suutlikkust, et töödelda arveldusmahtude suurenemise tulemusel lisateavet;

c)

saavutama keskdepositooriumi teenuste tasemega seotud eesmärgid.

2.   Keskdepositooriumi süsteemidel peab olema piisav suutlikkus, et töödelda kõik tehingud enne päeva lõppu isegi tõsise häire esinemise korral.

Keskdepositooriumil on menetlused, et tagada oma IT-süsteemide piisav suutlikkus, muu hulgas uue tehnoloogia kasutuselevõtu korral.

3.   Keskdepositooriumi IT-süsteemid tuginevad rahvusvaheliselt tunnustatud tehnilistele standarditele ja asjaomase valdkonna parimatele tavadele.

4.   Keskdepositooriumi IT-süsteemidega tagatakse, et keskdepositooriumi käsutuses olev mis tahes teave on kaitstud kadumise, lekkimise, loata juurdepääsu, puuduliku haldamise, andmete ebapiisava säilitamise ja muude töötlemisriskide eest.

5.   Keskdepositooriumi infoturberaamistikuga nähakse ette mehhanismid, mis keskdepositoorium võtab kasutusele küberrünnete avastamiseks ja ärahoidmiseks. Samuti nähakse selles ette keskdepositooriumi küberrünnetele reageerimise kava.

6.   Enne IT-süsteemide esmakordset kasutamist, pärast kõnealustesse süsteemidesse oluliste muudatuste tegemist ja pärast selliste süsteemide toimimises tõsise häire esinemist korraldab keskdepositoorium oma IT-süsteemide puhul rangeid teste, simuleerides halvenenud tingimusi. Vajaduse korral kaasab keskdepositoorium kõnealuste testide väljatöötamisse ja tegemisse

a)

kasutajad;

b)

kriitilise tähtsusega teenuse osutajad;

c)

teised keskdepositooriumid;

d)

muud turuinfrastruktuurid;

e)

mis tahes muud asutused, kellega seoses on talitluspidevuse strateegias kindlaks tehtud vastastikune sõltuvus.

7.   Infoturbe raamistik hõlmab järgmist:

a)

süsteemile juurdepääsu kontroll;

b)

asjakohased sissetungi ja andmete väärkasutamise vastased kaitsemeetmed;

c)

eriseadmed andmete autentsuse ja terviklikkuse säilitamiseks, sealhulgas krüpteerimistehnikad;

d)

usaldusväärsed võrgustikud ja protseduurid andmete täpseks ja kiireks edastamiseks ilma tõsiste häireteta ning

e)

kontrolljäljed.

8.   Keskdepositooriumil on kord, mis käsitleb kolmandast isikust IT-teenuste osutajate väljavalimist ja asendamist ning õigeaegset juurdepääsu kogu vajalikule teabele, samuti nõuetekohased kontrollid ja seirevahendid.

9.   Keskdepositoorium tagab, et tema põhiteenustega seotud IT-süsteemid ja infoturberaamistik vaadatakse vähemalt kord aastas läbi ning et nende hindamiseks tehakse audit. Kõnealuste auditite tulemused edastatakse keskdepositooriumi juhtorganile ja pädevale asutusele.

4. JAGU

Talitluspidevus

Artikkel 76

Strateegia ja põhimõtted

1.   Keskdepositooriumil on talitluspidevuse strateegia ja sellega seotud avariitaastekava,

a)

mille juhtorgan on heaks kiitnud;

b)

mille suhtes tehakse auditeid, millest antakse aru juhtorganile.

2.   Keskdepositoorium tagab, et talitluspidevuse strateegias

a)

tehakse kindlaks kõik tema kriitilised funktsioonid ja IT-süsteemid ning nähakse ette teenuste minimaalne tase kõnealuste funktsioonide puhul;

b)

on esitatud keskdepositooriumi strateegia ja eesmärgid, et tagada punktis a osutatud funktsioonide täitmise ja süsteemide järjepidevus;

c)

võetakse arvesse mis tahes seoseid ja vastastikust sõltuvust vähemalt

i)

kasutajatega,

ii)

kriitilise tähtsusega teenuse osutajatega;

iii)

teiste keskdepositooriumidega,

iv)

muude turuinfrastruktuuridega;

d)

määratakse kindlaks ja dokumenteeritakse kord, mida tuleb kohaldada talitluspidevuse häire korral või tõsise katkestuse esinemisel keskdepositooriumi tegevuses, et tagada keskdepositooriumi kriitiliste funktsioonide täitmisel minimaalne teenuste tase;

e)

määratakse kindlaks maksimaalne vastuvõetav ajavahemik, mille jooksul kriitilised funktsioonid ja IT-süsteemid võivad olla kasutamiskõlbmatud.

3.   Keskdepositoorium astub kõik mõistlikud sammud kandmaks hoolt selle eest, et arveldamine viiakse lõpule tööpäeva lõpuks isegi häire esinemise korral ja et kõik kasutajate positsioonid häire ajal selgitatakse välja kindlalt ja õigeaegselt.

Artikkel 77

Ärimõju analüüs

1.   Keskdepositoorium analüüsib ärimõju, et

a)

koostada loetelu kõikidest protsessidest ja tegevustest, mis aitavad kaasa keskdepositooriumi teenuste osutamisele;

b)

teha kindlaks ja loetleda kõik oma IT-süsteemi osad, mis toetavad punktis a osutatud protsesse ja tegevusi, ning selgitada välja nende vastastikune sõltuvus;

c)

teha kindlaks ja dokumenteerida avariitaastestsenaariumi kvalitatiivne ja kvantitatiivne mõju igale punktis a osutatud protsessile ja tegevusele ning see, kuidas kõnealune mõju häire korral aja jooksul muutub;

d)

määrata kindlaks ja dokumenteerida teenuste minimaalne tase, mida peetakse vastuvõetavaks ja piisavaks keskdepositooriumi kasutajate vaatenurgast;

e)

teha kindlaks ja dokumenteerida minimaalsed vahendid seoses personali ja oskustega, tööruumide ja infotehnoloogiaga, mis on vajalikud iga kriitilise funktsiooni täitmiseks minimaalsel vastuvõetaval tasemel.

2.   Keskdepositoorium teeb riskianalüüsi, et selgitada välja, kuidas eri stsenaariumid mõjutavad tema kriitiliste funktsioonide täitmise järjepidevust.

3.   Keskdepositoorium tagab, et ärimõju analüüs ja riskianalüüs vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

a)

neid ajakohastatakse;

b)

nad vaadatakse pärast olulist vahejuhtumit või tegevusega seotud olulist muudatust ja vähemalt kord aastas läbi;

c)

nende puhul võetakse arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi, sealhulgas turu ja infotehnoloogia arengut.

Artikkel 78

Avariitaaste

1.   Keskdepositooriumil on kord, millega tagada oma kriitiliste funktsioonide täitmise järjepidevus avariistsenaariumide korral, sealhulgas looduskatastroofide, pandeemiate, füüsiliste rünnakute, sissetungide, terroriaktide ja küberrünnete korral. Selle korraga tagatakse

a)

piisava personali kättesaadavus;

b)

piisavate finantsressursside kättesaadavus;

c)

tõrkesiire ning funktsioonide taastamine ja nende täitmise jätkumine varutöötluskohas.

2.   Keskdepositooriumi avariitaastekavas püstitatakse kriitiliste funktsioonide taasteaega käsitlev eesmärk ja määratakse iga kriitilise funktsiooni jaoks kindlaks kõige sobivam taastamisstrateegia. Taasteaeg ei tohi ületada ühegi kriitilise funktsiooni puhul kahte tundi. Keskdepositoorium tagab, et varusüsteemides algab töötlemine põhjendamatu viivituseta, välja arvatud juhul, kui see seab ohtu väärtpaberiemissioonide terviklikkuse või keskdepositooriumi säilitatavate andmete konfidentsiaalsuse. Keskdepositoorium tagab, et hiljemalt kaks tundi pärast häiret suudab ta jätkata kõikide oma kriitiliste funktsioonide täitmist. Iga funktsiooni taasteaja kindlaksmääramisel võtab keskdepositoorium arvesse võimalikku üldist mõju turu tõhususele. Kõnealuse korraga tagatakse vähemalt see, et äärmuslike stsenaariumide korral peetakse kinni teenuste kokkulepitud tasemetest.

3.   Keskdepositooriumil on vähemalt varutöötluskoht, millel on keskdepositooriumi tegevusvajadusi ja keskdepositooriumi ohustavaid riske silmas pidades piisavalt vahendeid, võimsust ja funktsionaalsust ning asjakohane personalikorraldus, et tagada kriitiliste funktsioonide täitmise järjepidevus, vähemalt juhul, kui põhitegevuskoht ei ole kättesaadav.

Varutöötluskoht vastab järgmistele nõuetele:

a)

osutatavate teenuste tasemega tagatakse, et keskdepositoorium täidab kindlaksmääratud taasteaja jooksul oma kriitilisi funktsioone;

b)

varutöötluskoht asub põhitöötluskohast geograafiliselt nii kaugel, et selle riskiprofiil erineb põhitöötluskoha riskiprofiilist ja põhitöötluskohta mõjutav sündmus varutöötluskohta ei mõjuta;

c)

keskdepositooriumi töötajad pääsevad varutöötluskohale viivitamata ligi, et tagada oma kriitiliste funktsioonide täitmise järjepidevus olukorras, kus põhitöötluskoht ei ole kättesaadav.

4.   Keskdepositoorium töötab välja ja säilitab üksikasjalikud menetlused ja kavad, mis käsitlevad järgmist:

a)

kõikide keskdepositooriumi tegevust häirivate sündmuste kindlakstegemine ja logisse salvestamine ning neist aru andmine;

b)

funktsioonide täitmisega seotud vahejuhtumitele ja hädaolukorrale reageerimise meetmed;

c)

kahju hindamine ja punktis b osutatud reageerimismeetmete kasutuselevõtt;

d)

kriisiohje ja kriisist teavitamine, sealhulgas asjakohased kontaktpunktid, et tagada usaldusväärse ja ajakohase teabe edastamine asjakohastele sidusrühmadele ja pädevale asutusele;

e)

alternatiivsete tegevuskohtade kasutuselevõtt ja tegevuse üleminek alternatiivsetesse tegevuskohtadesse;

f)

IT-süsteemide taastamine, sealhulgas varutöötluskoha kasutuselevõtt ja tõrkesiire.

Artikkel 79

Testimine ja seire

Keskdepositoorium teeb järelevalvet oma talitluspidevuse strateegia ja avariitaastekava üle ning testib neid vähemalt kord aastas. Keskdepositoorium testib oma talitluspidevuse strateegiat ja avariitaastekava ka pärast süsteemidesse või nendega seotud funktsioonidesse oluliste muudatuste tegemist, et tagada süsteemidega ja funktsioonidega oma eesmärkide saavutamine. Keskdepositoorium kavandab ja dokumenteerib kõnealused testid, mis hõlmavad järgmist:

a)

ulatuslike katastroofide stsenaariumid;

b)

üleminekud põhitöötluskoha ja varutöötluskoha vahel;

c)

vastavalt vajadusele järgmiste üksuste osalemine:

i)

keskdepositooriumi kasutajad,

ii)

kriitilise tähtsusega teenuse osutajad;

iii)

teised keskdepositooriumid;

iv)

muud turuinfrastruktuurid,

v)

mis tahes muud asutused, kellega seoses on talitluspidevuse strateegias kindlaks tehtud vastastikune sõltuvus.

Artikkel 80

Ajakohastamine

1.   Keskdepositoorium vaatab oma talitluspidevuse strateegia ja avariitaastekava korrapäraselt läbi ning ajakohastab neid. Läbivaatamise käigus vaadeldakse kõiki keskdepositooriumi kriitilisi funktsioone ja pakutakse kõnealuste funktsioonide jaoks välja kõige sobivam taastamisstrateegia.

2.   Talitluspidevuse strateegia ja avariitaastekava ajakohastamisel võtab keskdepositoorium arvesse testide tulemusi ning auditiaruannetes esitatud ja pädevalt asutuselt saadud soovitusi.

3.   Keskdepositoorium vaatab oma talitluspidevuse strateegia ja avariitaastekava läbi pärast igat tema tegevuses esinenud tõsist häiret. Läbivaatamise käigus tehakse kindlaks häire põhjused ning täiustused, mis tuleb teha keskdepositooriumi toimingutesse, talitluspidevuse strateegiasse ja avariitaastekavva.

XI PEATÜKK

INVESTEERIMISPOLIITIKA

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 46 lõiked 2, 3 ja 5)

Artikkel 81

Väga likviidsed instrumendid, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne

1.   Finantsinstrumente peetakse väga likviidseteks minimaalse turu- ja krediidiriskiga instrumentideks juhul, kui tegemist on järgmistele tingimustele vastavate võlainstrumentidega:

a)

võlainstrumendid on emiteerinud või neid tagab:

i)

valitsus,

ii)

keskpank,

iii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (8) artiklis 117 loetletud mitmepoolne arengupank,

iv)

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond või Euroopa stabiilsusmehhanism;

b)

keskdepositoorium suudab pädevale asutusele tõendada, et finantsinstrumentidel on keskdepositooriumi sisehinnangu kohaselt väike krediidi- ja tururisk;

c)

need on noteeritud ühes järgmistest valuutadest:

i)

valuuta, milles arveldatakse tehingud keskdepositooriumi hallatavas väärtpaberiarveldussüsteemis,

ii)

mis tahes muu valuuta, millega seotud riske suudab keskdepositoorium juhtida;

d)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad realiseerimist;

e)

nende puhul on olemas aktiivne kohese müügi turg või repoturg, kus osalevad erinevad ostjate ja müüjate rühmad, muu hulgas halvenenud turutingimustes, ning millele keskdepositooriumil on kindel juurdepääs;

f)

kõnealuste instrumentide usaldusväärsed hinnaandmed on korrapäraselt avalikult kättesaadavad.

Punkti b kohaldamisel kasutab keskdepositoorium hindamisel kindlaksmääratud ja objektiivset metoodikat, mis ei põhine üksnes välisarvamustel ja mille puhul võetakse arvesse riski, mis tuleneb emitendi asutamisest teatud riigis.

2.   Erandina lõikest 1 loetakse tuletislepinguid väga likviidseteks minimaalse krediidi- ja tururiskiga instrumentideks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

lepingud on sõlmitud selleks, et maandada valuutariski, mis tuleneb sellest, et keskdepositooriumi hallatavates väärtpaberiarveldussüsteemides toimub arveldamine rohkem kui ühes valuutas, või intressiriski, mis võib mõjutada keskdepositooriumi vara, ning lepingud liigituvad mõlemal juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (9) artikli 3 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohasteks riskimaandamislepinguteks;

b)

tuletislepingute kohta avaldatakse korrapäraselt usaldusväärseid hinnaandmeid;

c)

lepingud on sõlmitud konkreetseks ajavahemikuks, mis on vajalik keskdepositooriumi ohustava valuuta- või intressiriski vähendamiseks.

Artikkel 82

Asjakohane ajavahemik varale juurdepääsuks

1.   Keskdepositooriumil on viivitamatu ja tingimusteta juurdepääs rahalisele varale.

2.   Keskdepositooriumil on juurdepääs finantsinstrumentidele samal tööpäeval, mil tehakse otsus finantsinstrumendid realiseerida.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel kehtestab keskdepositoorium menetlused, millega tagatakse, et keskdepositoorium pääseb rahale ja finantsinstrumentidele ligi kõnealustes lõigetes nimetatud ajavahemiku jooksul. Keskdepositoorium teavitab pädevat asutust vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 16 lõikele 4 kõnealuste menetluste muutmisest ja hangib enne muudatuse tegemist sellele kinnituse.

Artikkel 83

Üksikute üksuste riskide kontsentreerumise piirmäärad

1.   Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 46 lõike 5 kohaldamisel hoiab keskdepositoorium oma finantsvara erinevates tegevusloa saanud krediidiasutustes või keskdepositooriumides, et mitte ületada riskide kontsentreerumise vastuvõetavaid piirmäärasid.

2.   Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 46 lõike 5 kohaldamisel võetakse riskide kontsentreerumise vastuvõetavate piirmäärade kindlaksmääramisel aluseks

a)

nende üksuste geograafiline paiknemine, kus keskdepositoorium hoiab oma finantsvara;

b)

vastastikused sõltuvussidemed, mis finantsvara hoidval üksusel või selle üksuse grupi üksustel võivad keskdepositooriumiga olla;

c)

finantsvara hoidva üksuse krediidiriski tase.

XII PEATÜKK

KESKDEPOSITOORIUMIDEVAHELISED ÜHENDUSED

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 48 lõiked 3, 5, 6 ja 7)

Artikkel 84

Tingimused ühendatud keskdepositooriumidele ja nende liikmetele piisava kaitse tagamiseks

1.   Keskdepositooriumidevaheline ühendus luuakse ja säilitatakse järgmistel tingimustel:

a)

taotluse esitanud keskdepositoorium vastab taotluse saanud keskdepositooriumi osalemiseeskirjades kehtestatud nõuetele;

b)

taotluse esitanud keskdepositoorium analüüsib taotluse saanud kolmanda riigi keskdepositooriumi rahanduslikku usaldusväärsust, juhtimiskorda, töötlemissuutlikkust, töökindlust ja mis tahes sõltuvust kolmanda riigi kriitilise tähtsusega teenuse osutajast;

c)

taotluse esitanud keskdepositoorium võtab kõik vajalikud meetmed, et jälgida ja juhtida punktis b osutatud analüüsi käigus kindlaks tehtud riske;

d)

taotluse esitanud keskdepositoorium teeb oma liikmetele kättesaadavaks ühendust käsitleva kokkuleppe õiguslikud ja tegevusega seotud tingimused, võimaldades neil hinnata ja juhtida kaasnevaid riske;

e)

taotluse esitanud keskdepositoorium hindab enne kolmanda riigi keskdepositooriumiga ühenduse loomist taotluse saanud keskdepositooriumi suhtes kohaldatavaid kohalikke õigusakte;

f)

ühendatud keskdepositooriumid tagavad ühenduse toimimisega seoses teabe konfidentsiaalsuse. Võimet tagada konfidentsiaalsus tõendatakse keskdepositooriumide esitatava teabega, sealhulgas mis tahes asjakohase õigusliku arvamuse või korraga;

g)

ühendatud keskdepositooriumid lepivad kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 35 kokku kooskõlla viidud standardites ja korras, mis käsitlevad tegevust ja teabevahetust;

h)

enne ühenduse toimima hakkamist taotluse esitanud ja taotluse saanud keskdepositoorium

i)

testivad ühendust täielikult,

ii)

kehtestavad oma talitluspidevuse kavade osana hädaolukorra lahendamise plaani, milles tehakse kindlaks olukorrad, kus asjaomaste keskdepositooriumide väärtpaberiarveldussüsteemid tõrguvad või seiskuvad, ja näevad ette parandusmeetmed juhuks, kui sellised olukorrad tekivad;

i)

taotluse esitanud keskdepositoorium ja taotluse saanud keskdepositoorium vaatavad kõik ühendust käsitlevad kokkulepped läbi vähemalt kord aastas, võttes arvesse kõiki asjakohaseid suundumusi, sealhulgas turu ja infotehnoloogia arengut, ning muudatusi punktis e osutatud kohalikes õigusaktides;

j)

keskdepositooriumidevaheliste ühenduste puhul, mis ei võimalda arveldada meetodil „ülekanne makse vastu“, hinnatakse punktis i osutatud iga-aastase läbivaatamise raames ka mis tahes arengut, mis võib võimaldada toetada kõnealust meetodit.

Punktis e osutatud hindamise käigus kannab keskdepositoorium hoolt selle eest, et taotluse saanud keskdepositooriumi hallatavas väärtpaberiarveldussüsteemis hoitavatele väärtpaberitele on tagatud vara kaitse tasemel, mis on võrreldav taotluse esitanud keskdepositooriumi hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes kohaldatavate eeskirjadega tagatud kaitse tasemega. Taotluse esitanud keskdepositoorium nõuab kolmanda riigi keskdepositooriumilt õiguslikku hinnangut, milles on käsitletud järgmiseid küsimusi:

i)

taotluse esitanud keskdepositooriumi õigus väärtpaberitele, sealhulgas omandiõigusega seotud aspektide suhtes kohaldatavad õigusaktid, taotluse esitanud keskdepositooriumi väärtpaberitega seotud õiguste laad, väärtpaberite koormamise võimalus;

ii)

taotluse saanud kolmanda riigi keskdepositooriumi suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse mõju taotluse esitanud keskdepositooriumile, pidades silmas nõuete eristamist, arvelduse lõplikkust ning asjaomases kolmandas riigis väärtpaberitega seotud nõuete esitamise korda ja tähtaegu.

2.   Keskdepositooriumidevaheline ühendus, mis võimaldab arveldada meetodil „ülekanne makse vastu“, luuakse ja säilitatakse lisaks lõikes 1 osutatud tingimustele järgmistel tingimustel:

a)

taotluse esitanud keskdepositoorium hindab ja maandab rahaarveldusest tulenevaid lisariske;

b)

keskdepositoorium, kellel ei ole luba osutada kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 54 panganduskõrvalteenuseid ja kes on kaasatud oma liikmete nimel rahaarveldusse, ei saa krediiti ja kasutab ühenduse kaudu töödeldavate meetodil „ülekanne makse vastu“ toimuvate arvelduste puhul oma liikmete kaetud eelrahastamismehhanisme;

c)

keskdepositoorium, kes kasutab rahaarvelduse jaoks vahendajat, tagab, et kõnealune vahendaja teostab arvelduse tulemuslikult. Keskdepositoorium vaatab kõnealuse vahendajaga sõlmitud kokkulepped kord aastas läbi.

3.   Koostalitlusvõimeline ühendus luuakse ja säilitatakse lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimustele järgmistel tingimustel:

a)

ühendatud keskdepositooriumid lepivad kokku samaväärsetes standardites, mis käsitlevad kontode võrdlemist, lahtiolekuaegu, mil on võimalik töödelda arvelduskorraldusi ja käsitleda korporatiivseid sündmusi, ning tähtaegu;

b)

ühendatud keskdepositooriumid kehtestavad samaväärsed arvelduskorralduste edastamise menetlused ja mehhanismid, et tagada arvelduskorralduste nõuetekohane, turvaline ja automaatne töötlemine;

c)

kui koostalitlusvõimeline ühendus toetab arveldamist meetodil „ülekanne makse vastu“, kannavad ühendatud keskdepositooriumid arvelduste tulemused vähemalt kord päevas põhjendamatu viivituseta oma raamatupidamisarvestusse;

d)

ühendatud keskdepositooriumid lepivad kokku samaväärsetes riskijuhtimismudelites;

e)

ühendatud keskdepositooriumid lepivad kokku samaväärsetes hädaolukorras ja liikme makseviivituse korral kohaldatavates eeskirjades ja menetlustes, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 41.

Artikkel 85

Keskdepositooriumidevaheliste ühenduste haldamisel kaudsete ühenduste või vahendajate kasutamisest tulenevate lisariskide seire ja juhtimine

1.   Kui taotluse esitanud keskdepositoorium kasutab keskdepositooriumidevahelise ühenduse haldamiseks kaudset ühendust või vahendajat, peab ta lisaks artikli 84 nõuete täitmisele tagama, et

a)

vahendaja on üks järgmistest üksustest:

i)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus, mis vastab järgmistele nõuetele:

ta vastab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 38 lõigetele 5 ja 6 või neis lõigetes sätestatud nõuetega vähemalt samaväärsetele eristamis- ja avalikustamisnõuetele, kui ühendus on loodud kolmanda riigi keskdepositooriumiga,

ta tagab taotluse esitanud keskdepositooriumile taotluse korral viivitamatu juurdepääsu tema väärtpaberitele,

tal on väike krediidirisk, mille taotluse esitanud keskdepositoorium on kindlaks määranud sisehindamise raames, kasutades kindlaksmääratud objektiivset metoodikat, mis ei põhine üksnes välisarvamustel;

ii)

kolmanda riigi finantsasutus, mis vastab järgmistele nõuetele:

tema suhtes kohaldatakse ja ta täidab usaldatavusnõudeid, mis on vähemalt samaväärsed määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetega,

tal on kindlad arvestustavad, hoidmismenetlused ja sisekontrollid,

ta vastab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 38 lõigetele 5 ja 6 või neis lõigetes sätestatud nõuetega vähemalt samaväärsetele eristamis- ja avalikustamisnõuetele, kui ühendus on loodud kolmanda riigi keskdepositooriumiga,

ta tagab taotluse esitanud keskdepositooriumile taotluse korral viivitamatu juurdepääsu tema väärtpaberitele,

tal on väike krediidirisk, mille taotluse esitanud keskdepositoorium on kindlaks määranud sisehindamise raames, kasutades kindlaksmääratud objektiivset metoodikat, mis ei põhine üksnes välisarvamustel;

b)

vahendaja vastab taotluse esitanud keskdepositooriumi eeskirjadele ja nõuetele, mida tõendab kõnealuse vahendaja esitatud teave, sealhulgas mis tahes asjakohane õiguslik arvamus või kord;

c)

vahendaja tagab keskdepositooriumidevahelise ühenduse toimimisega seotud teabe konfidentsiaalsuse, mida tõendab kõnealuse vahendaja esitatud teave, sealhulgas mis tahes asjakohane õiguslik arvamus või kord;

d)

vahendajal on tegevusvõime ja süsteemid, et

i)

käsitleda taotluse esitanud keskdepositooriumile osutatavaid teenuseid,

ii)

saata keskdepositooriumile õigeaegselt mis tahes teave, mis on seotud keskdepositooriumidevahelise ühendusega seoses osutatavate teenustega,

iii)

järgida kooskõlas artikliga 86 ja IX peatükiga kontode võrdlemise meetmeid;

e)

vahendaja järgib taotluse esitanud keskdepositooriumi riskijuhtimispõhimõtteid ja -menetlusi ning tal on asjakohane riskijuhtimise alane oskusteave;

f)

vahendaja on kehtestanud meetmed, mis hõlmavad talitluspidevusstrateegiat ning sellega seotud talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, et tagada oma teenuste järjepidevus, funktsioonide õigeaegne taastumine ja enda kohustuste täitmine sündmuste puhul, millega kaasneb märkimisväärne tegevuse katkemise risk;

g)

vahendajal on piisavad rahalised vahendid, et täita taotluse esitanud keskdepositooriumi ees oma kohustused ja katta mis tahes kahju, mille eest teda võidakse pidada vastutavaks;

h)

taotluse saanud keskdepositooriumis kasutatakse keskdepositooriumivahelise ühenduse toimingute jaoks eraldi kontot;

i)

artikli 84 lõike 1 punktis e osutatud tingimused on täidetud;

j)

taotluse esitanud keskdepositooriumi on teavitatud vahendaja ja taotluse saanud keskdepositooriumi vahelistest järjepidevust käsitlevatest kokkulepetest;

k)

arvelduse tulemusel saadav tulu kantakse kohe üle taotluse esitanud keskdepositooriumile.

Punkti a alapunkti i esimese taande, punkti a alapunkti ii kolmanda taande ja punkti h kohaldamisel tagab taotluse esitanud keskdepositoorium, et tal on igal ajal juurdepääs eraldi kontol hoitavatele väärtpaberitele. Kui taotluse saanud keskdepositooriumis ei ole eraldi konto kolmanda riigi keskdepositooriumiga loodud ühenduse jaoks siiski kättesaadav, teavitab taotluse esitanud keskdepositoorium oma pädevat asutust eraldi konto kasutamise võimaluse puudumise põhjustest ja esitab kõnealusele asutusele teabe sellega kaasnevate riskide kohta. Taotluse esitanud keskdepositoorium tagab igal juhul oma kolmanda riigi keskdepositooriumis hoitavale varale piisaval tasemel kaitse.

2.   Kui taotluse esitanud keskdepositoorium kasutab keskdepositooriumidevahelise ühenduse haldamiseks vahendajat ja kõnealune vahendaja haldab tema nimel taotluse saanud keskdepositooriumi raamatupidamisarvestuses tema väärtpaberikontosid, tagab taotluse esitanud keskdepositoorium lisaks lõike 1 nõuete täitmisele, et

a)

vahendajal ei ole hoitavate väärtpaberite suhtes mingit õigust;

b)

konto taotluse saanud keskdepositooriumi raamatupidamisarvestuses on avatud taotluse esitanud keskdepositooriumi nimel ning väärtpaberite registreerimise, ülekandmise ja hoidmisega seotud vastutus ja kohustused on jõustatavad üksnes kahe keskdepositooriumi vahel;

c)

taotluse esitanud keskdepositoorium pääseb viivitamata ligi taotluse saanud keskdepositooriumis hoitavatele väärtpaberitele, sealhulgas vahendaja vahetumise või maksejõuetuse korral.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotluse esitanud keskdepositoorium teeb kord aastas hoolsuskohustuse auditi kandmaks hoolt selle eest, et kõnealustes lõigetes osutatud tingimused on täidetud.

Artikkel 86

Ühendatud keskdepositooriumide kontode võrdlemise menetlused

1.   Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 48 lõikes 6 osutatud kontode võrdlemise menetlused sisaldavad vähemalt järgmisi meetmeid:

a)

taotluse saanud keskdepositoorium edastab taotluse esitanud keskdepositooriumile päevased aruanded, mis sisaldavad iga väärtpaberikonto ja väärtpaberiemissiooni kohta järgmist teavet:

i)

agregeeritud algjääk,

ii)

individuaalne liikumine päeva jooksul,

iii)

agregeeritud lõppjääk;

b)

taotluse esitanud keskdepositoorium võrdleb kord päevas taotluse saanud keskdepositooriumi või vahendaja edastatud teavet algjäägi ja lõppjäägi kohta tema enda säilitatavate andmetega.

Kaudse ühenduse korral edastatakse esimese lõigu punktis a osutatud päevased aruanded artikli 85 lõike 1 punktis a osutatud vahendaja kaudu.

2.   Kui keskdepositoorium peatab väärtpaberiemissiooni puhul kooskõlas artikli 65 lõikega 2 arveldamise, peatavad kõnealuse väärtpaberiemissiooni puhul arveldamise kõik asjaomase keskdepositooriumi liikmeks olevad või asjaomase keskdepositooriumiga kaudset ühendust, sealhulgas koostalitlusvõimelist ühendust omavad keskdepositooriumid.

Kui keskdepositooriumidevaheliste ühenduste haldamisse on kaasatud vahendajad, sõlmivad nad asjaomaste keskdepositooriumidega asjakohased lepingulised kokkulepped, et tagada esimese lõigu järgimine.

3.   Korporatiivse sündmuse korral, mille tagajärjel väheneb nende väärtpaberikontode jääk, mida investor-keskdepositoorium hoiab teises keskdepositooriumis, ei töötle investor-keskdepositoorium asjaomaste väärtpaberiemissioonidega seotud arvelduskorraldusi enne, kui asjaomane teine keskdepositoorium on kõnealust korporatiivset sündmust täielikult käsitlenud.

Korporatiivse sündmuse korral, mille tagajärjel väheneb nende väärtpaberikontode jääk, mida investor-keskdepositoorium hoiab teises keskdepositooriumis, ei ajakohasta investor-keskdepositoorium hoitavaid väärtpaberikontosid korporatiivse sündmuse kajastamiseks enne, kui kõnealune teine keskdepositoorium on kõnealust korporatiivset sündmust täielikult käsitlenud.

Emitent-keskdepositoorium tagab, et kõikidele tema liikmetele, sealhulgas investor-keskdepositooriumidele, edastatakse õigeaegselt teave korporatiivsete sündmuste töötlemise kohta konkreetse väärtpaberiemissiooni puhul. Investor-keskdepositooriumid edastavad selle teabe omakorda oma liikmetele. Edastatakse kogu vajalik teave, et investor-keskdepositooriumid saaksid kajastada kõnealuste korporatiivsete sündmuste tulemusi nõuetekohaselt enda hoitavatel väärtpaberikontodel.

Artikkel 87

Arveldamine meetodil „ülekanne makse vastu“ keskdepositooriumidevaheliste ühenduste kaudu

Arveldamist meetodil „väärtpaberiülekanne makse vastu“ loetakse praktiliseks ja võimalikuks, kui

a)

kõnealuse arveldusmeetodi kasutamise järele on turul nõudlus, mida tõendab ühe ühendatud keskdepositooriumi ükskõik millise kasutajate komitee taotlus;

b)

ühendatud keskdepositooriumid võivad võtta arveldamise eest meetodil „ülekanne makse vastu“ mõistlikku kulupõhist teenustasu, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti;

c)

on olemas turvaline ja tõhus juurdepääs nende valuutade sularahale, mida taotluse saanud keskdepositoorium kasutab taotluse esitanud keskdepositooriumi ja sellel liikmete väärtpaberitehingute arveldamisel.

XIII PEATÜKK

JUURDEPÄÄS KESKDEPOSITOORIUMILE

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõige 5, artikli 49 lõige 5, artikli 52 lõige 3 ja artikli 53 lõige 4)

Artikkel 88

Taotluse saanud pool ja taotluse esitanud pool

1.   Käesoleva peatüki kohaldamisel on taotluse saanud pool üks järgmistest üksustest:

a)

käesoleva määruse artikli 89 lõigete 1, 4, 9, 13 ja 14 ning artikli 90 puhul määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud taotluse saanud keskdepositoorium;

b)

käesoleva määruse artikli 89 lõigete 1–3, 5–8 ja 10–14 ning artikli 90 puhul keskdepositoorium, kes saab kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõikega 2, artikli 49 lõikega 2 ja artikli 53 lõikega 1 liikmelt, emitendilt, keskselt vastaspoolelt või kauplemiskohalt taotluse pääseda ligi tema teenustele;

c)

käesoleva määruse artikli 90 puhul keskne vastaspool, kes saab kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 53 lõikega 1 keskdepositooriumilt taotluse pääseda ligi tema tehinguvoogudele;

d)

käesoleva määruse artikli 90 puhul kauplemiskoht, kes saab kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 53 lõikega 1 keskdepositooriumilt taotluse pääseda ligi tema tehinguvoogudele.

2.   Käesoleva peatüki kohaldamisel on taotluse esitanud pool üks järgmistest üksustest:

a)

käesoleva määruse artikli 89 lõigete 1, 4, 9 ja 13 ning artikli 90 puhul määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 6 määratletud taotluse esitanud keskdepositoorium;

b)

käesoleva määruse artikli 89 lõigete 1–3, 5–8 ja 10–14 ning artikli 90 puhul liige, emitent, keskne vastaspool või kauplemiskoht, kes taotleb kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõikega 2, artikli 49 lõikega 2 või artikli 53 lõikega 1 juurdepääsu keskdepositooriumi hallatavale väärtpaberiarveldussüsteemile või muudele keskdepositooriumi osutatavatele teenustele;

c)

käesoleva määruse artikli 90 puhul keskdepositoorium, kes taotleb kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 53 lõikega 1 juurdepääsu keskse vastaspoole tehinguvoogudele;

d)

käesoleva määruse artikli 90 puhul keskdepositoorium, kes taotleb kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 53 lõikega 1 juurdepääsu kauplemiskoha tehinguvoogudele.

1. JAGU

Kriteeriumid, mis õigustavad keeldumist juurdepääsu andmisest

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõige 3, artikli 49 lõige 3, artikli 52 lõige 2 ja artikli 53 lõige 3)

Artikkel 89

Riskid, mida keskdepositooriumid ja pädevad asutused peavad arvesse võtma

1.   Kui keskdepositoorium korraldab pärast liikmelt, emitendilt, keskdepositooriumilt, keskselt vastaspoolelt või kauplemiskohalt juurdepääsutaotluse saamist kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõikega 3, artikli 49 lõikega 3, artikli 52 lõikega 2 või artikli 53 lõikega 3 põhjaliku riskihindamise ning kui pädev asutus hindab keskdepositooriumi teenuste osutamisest keeldumise põhjuseid, võetakse arvesse järgmiseid riske, mis kaasnevad juurdepääsuga keskdepositooriumi teenustele:

a)

õiguslikud riskid;

b)

finantsriskid;

c)

operatsiooniriskid.

2.   Hinnates õiguslikke riske pärast liikmelt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

taotluse esitanud liige ei suuda täita keskdepositooriumi hallatavas väärtpaberiarveldussüsteemis osalemise õiguslikke nõudeid või ei esita keskdepositooriumile teavet, mida keskdepositoorium vajab vastavuse hindamiseks, sealhulgas nõutavad õiguslikud arvamused või kord;

b)

taotluse esitanud liige ei suuda tagada kooskõlas keskdepositooriumi päritoluliikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu esitatava teabe konfidentsiaalsust või ei esita keskdepositooriumile teavet, mida keskdepositoorium vajab, et hinnata kõnealuse liikme võimet kõnealustest konfidentsiaalsuseeskirjadest kinni pidada, sealhulgas nõutavad õiguslikud arvamused või kord;

c)

kui taotluse esitanud liige on asutatud kolmandas riigis, võetakse arvesse üht kahest järgmisest kriteeriumist:

i)

taotluse esitanud liikme suhtes ei kohaldata õigus- ja järelevalveraamistikku, mis on võrreldav õigus- ja järelevalveraamistikuga, mida kohaldataks taotluse esitanud liikme suhtes juhul, kui asjaomane liige oleks asutatud liidus,

ii)

keskdepositooriumi eeskirjad arvelduse lõplikkuse kohta, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 39, ei ole taotluse esitanud liikme jurisdiktsioonis jõustatavad.

3.   Hinnates õiguslikke riske pärast emitendi taotlust registreerida oma väärtpaberid keskdepositooriumis kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikega 1, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

emitent ei suuda täita keskdepositooriumi teenuste osutamisel kohaldatavaid õiguslikke nõudeid;

b)

emitent ei suuda kindlustada, et väärtpaberid on emiteeritud viisil, mis võimaldab keskdepositooriumil tagada kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 37 emissiooni terviklikkuse.

4.   Hinnates õiguslikke riske pärast keskdepositooriumilt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad taotluse saanud keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud kriteeriume.

5.   Hinnates õiguslikke riske pärast keskselt vastaspoolelt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud kriteeriume.

6.   Hinnates õiguslikke riske pärast kauplemiskohalt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumid;

b)

kui kauplemiskoht on asutatud kolmandas riigis, ei kohaldata taotluse esitanud kauplemiskoha suhtes õigus- ja järelevalveraamistikku, mis on võrreldav õigus- ja järelevalveraamistikuga, mida kohaldatakse kauplemiskoha suhtes liidus.

7.   Hinnates finantsriske pärast liikmelt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse seda, kas taotluse esitanud liikmel on piisavad rahalised vahendid, et täita keskdepositooriumi ees oma lepingulised kohustused.

8.   Hinnates finantsriske pärast emitendi taotlust registreerida oma väärtpaberid keskdepositooriumis kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikega 1, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse lõikes 7 sätestatud kriteeriumi.

9.   Hinnates finantsriske pärast keskdepositooriumilt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad taotluse saanud keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse lõikes 7 sätestatud kriteeriumi.

10.   Hinnates finantsriske pärast keskselt vastaspoolelt või kauplemiskohalt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse lõikes 7 sätestatud kriteeriumi.

11.   Hinnates operatsiooniriske pärast liikmelt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

taotluse esitanud liikmel ei ole keskdepositooriumis osalemiseks vajalikku tegevusvõimet;

b)

taotluse esitanud liige ei järgi taotluse saanud keskdepositooriumi riskijuhtimiseeskirju või tal puudub selleks vajalik oskusteave;

c)

taotluse esitanud liige ei ole kehtestanud talitluspidevuse strateegiat ega avariitaastekava;

d)

juurdepääsu andmiseks peab taotluse saanud keskdepositoorium tegema oma tegevusse suuri muudatusi, mis mõjutavad riskijuhtimismenetlusi ja ohustavad tema hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi sujuvat toimimist, sealhulgas rakendama jooksvat käsitsi töötlemist.

12.   Hinnates operatsiooniriske pärast emitendi taotlust registreerida oma väärtpaberid keskdepositooriumis kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikega 1, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

lõike 11 punktis d sätestatud kriteerium;

b)

keskdepositooriumi hallatav väärtpaberiarveldussüsteem ei ole võimeline töötlema emitendi taotluses käsitletud valuutasid.

13.   Hinnates operatsiooniriske pärast keskdepositooriumilt või keskselt vastaspoolelt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad taotluse saanud keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse lõikes 11 sätestatud kriteeriume.

14.   Hinnates operatsiooniriske pärast kauplemiskohalt juurdepääsutaotluse saamist, võtavad keskdepositoorium ja selle pädev asutus arvesse vähemalt lõike 11 punktis d sätestatud kriteeriume.

2. JAGU

Juurdepääsu andmisest keeldumise korral kohaldatav menetlus

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõige 3, artikli 49 lõige 4, artikli 52 lõige 2 ja artikli 53 lõige 3)

Artikkel 90

Menetlus

1.   Juurdepääsu andmisest keeldumise korral on taotluse esitanud poolel õigus esitada kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõikega 3, artikli 49 lõikega 4, artikli 52 lõikega 2 või artikli 53 lõikega 3 ühe kuu jooksul alates keeldumisotsuse saamisest juurdepääsu andmisest keeldunud keskdepositooriumi, keskse vastaspoole või kauplemiskoha pädevale asutusele kaebus.

2.   Lõikes 1 osutatud pädev asutus võib nõuda taotluse esitanud poolelt ja taotluse saanud poolelt juurdepääsu andmisest keeldumise kohta lisateavet.

Vastused esimeses lõigus osutatud teabenõudele tuleb saata pädevale asutusele kahe nädala jooksul pärast teabenõude saamist.

Kahe tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kaebuse saamist edastab taotluse saanud poole pädev asutus kaebuse kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 53 lõikega 3 kõnealuse määruse artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud kaasatud asutusele, mis asub liikmesriigis, kus taotluse saanud pool on asutatud.

3.   Lõikes 1 osutatud pädev asutus konsulteerib kaebuse esialgsel hindamisel kahe kuu jooksul pärast kaebuse laekumist asjakohasel juhul järgmiste asutustega:

a)

taotluse esitanud liikme asutamiskoha pädev asutus vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 33 lõikele 3;

b)

taotluse esitanud emitendi asutamiskoha pädev asutus vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikele 4;

c)

taotluse esitanud keskdepositooriumi pädev asutus ja määruse (EL) nr 909/2014 artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud kaasatud asutus, kes vastutab keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi järelevalve eest, vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 52 lõikele 2 ja artikli 53 lõikele 3;

d)

taotluse esitanud keskse vastaspoole või kauplemiskoha pädev asutus vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 53 lõikele 3 ning määruse (EL) nr 909/2014 artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud kaasatud asutus, kes vastutab liikmesriigis väärtpaberiarveldussüsteemide järelevalve eest, kui taotluse esitanud keskne vastaspool ja kauplemiskoht on asutatud vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 53 lõikele 3.

4.   Lõike 3 punktides a–d osutatud asutused peavad vastama ühe kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud konsultatsioonitaotluse kuupäeva. Kui lõike 3 punktides a–d osutatud asutused ei esita oma arvamust kõnealuse tähtaja jooksul, peetakse nende arvamust lõikes 3 osutatud pädeva asutuse hinnangu kohta positiivseks.

5.   Lõikes 1 osutatud pädev asutus annab lõike 3 punktides a–d osutatud asutustele teada oma lõplikust hinnangust kaebuse kohta kahe nädala jooksul pärast lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist.

6.   Kui mõni lõike 3 punktides a–d osutatud asutustest ei ole lõikes 1 osutatud pädeva asutuse esitatud hinnanguga nõus, võib ta edastada küsimuse ESMA-le kahe nädala jooksul pärast seda, kui lõikes 1 osutatud pädev asutus esitas kooskõlas lõikega 5 teabe, mis käsitleb tema lõplikku hinnangut kaebuse kohta.

7.   Kui küsimust ei ole ESMA-le edastatud, saadab lõikes 1 osutatud pädev asutus taotluse esitanud poolele kahe tööpäeva jooksul pärast lõikes 6 osutatud tähtaja möödumist põhjendatud vastuse.

Samuti teavitab lõikes 1 osutatud pädev asutus kahe tööpäeva jooksul pärast taotluse esitanud poolele käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud põhjendatud vastuse saatmist kõnealusest vastusest taotluse saanud poolt ja lõike 3 punktides a–d osutatud asutusi.

8.   Kui küsimus edastatakse kooskõlas lõikega 6 ESMA-le, teavitab lõikes 1 osutatud pädev asutus taotluse esitanud poolt ja taotluse saanud poolt sellest kahe tööpäeva jooksul pärast küsimuse edastamist.

9.   Kui lõigetes 1–7 sätestatud menetluse järel leitakse, et taotluse saanud poole keeldumine taotluse esitanud poolele juurdepääsu andmisest on põhjendamatu, annab lõikes 1 osutatud pädev asutus kahe nädala jooksul pärast lõikes 7 kindlaks määratud tähtaja möödumist korralduse, milles nõutakse, et taotluse saanud pool annaks taotluse esitanud poolele juurdepääsu kolme kuu jooksul pärast korralduse jõustumist.

Kohandatud ühenduste puhul, mille IT-vahendid vajavad märkimisväärset arendamist, pikendatakse esimeses lõigus osutatud tähtaega kaheksa kuuni, kui taotluse esitanud keskdepositoorium ja taotluse saanud keskdepositoorium ei ole kokku leppinud teisiti.

Korraldus sisaldab põhjuseid, miks lõikes 1 osutatud pädev asutus jõudis järeldusele, et taotluse saanud poole keeldumine juurdepääsu andmisest oli põhjendamatu.

Korraldus saadetakse kahe tööpäeva jooksul pärast selle jõustumist ESMA-le, lõike 3 punktides a–d osutatud asutustele, taotluse esitanud poolele ja taotluse saanud poolele.

10.   Lõigetes 1–9 kirjeldatud menetlust kohaldatakse ka juhul, kui taotluse saanud pool kavatseb lõpetada juurdepääsu võimaldamise taotluse esitanud poolele, kellele ta juba osutab oma teenuseid.

XIV PEATÜKK

LUBA OSUTADA PANGANDUSKÕRVALTEENUSEID

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 55 lõiked 1 ja 2)

Artikkel 91

Keskdepositooriumid, kes osutavad panganduskõrvalteenuseid ise

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punkti a kohane tegevusluba käsitlev taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

loa taotlemise kohta tehtud luba taotleva keskdepositooriumi juhtorgani otsuse koopia ning selle koosoleku protokoll, kus juhtorgan kiitis taotluse sisu ja selle esitamise heaks;

b)

taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed, kui see isik erineb määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 17 osutatud tegevusloa taotluse esitajast;

c)

tõendid, mis kinnitavad määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 3 punktis a osutatud tegevusloa olemasolu;

d)

tõendid selle kohta, et luba taotlev keskdepositoorium täidab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud usaldatavusnõudeid ning kõnealuse määruse artiklis 60 osutatud järelevalvega seotud nõudeid;

e)

tõendid, sealhulgas põhikiri, finantsaruanded, auditiaruanded, riskikomiteede aruanded või muud asjakohased dokumendid, mis kinnitavad, et luba taotlev keskdepositoorium vastab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 3 punktile d;

f)

teave määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 3 punktis f osutatud finantsseisundi taastamise kava kohta;

g)

tegevuskava, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

kava sisaldab loetelu määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenustest, mida keskdepositoorium kavatseb osutada,

ii)

kava sisaldab selgitust selle kohta, kuidas on määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenused otseselt seotud määruse (EL) nr 909/2014 lisa A ja B jaos osutatud põhi- või kõrvalteenustega, mille osutamiseks on keskdepositooriumil luba,

iii)

kava ülesehitamisel on lähtutud määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos esitatud panganduskõrvalteenuste loetelust;

h)

tõendid, mis aitavad põhjendada, miks keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi rahamakseid ei arveldata kontode kaudu, mis on avatud selle riigi valuutat emiteeriva keskpanga juures, kus arveldus toimub;

i)

üksikasjalik teave korra kohta, millega tagatakse, et kavandatud panganduskõrvalteenuste osutamine ei mõjuta määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jaos osutatud keskdepositooriumi põhiteenuste tõrgeteta osutamist, sealhulgas teave, mis käsitleb järgmist:

i)

IT-platvorm, mida kasutatakse väärtpaberitehingute raha poole arveldamiseks, kaasa arvatud IT-korralduse ülevaade ning seonduvate riskide ja nende maandamise analüüs,

ii)

meetodi „ülekanne makse vastu“ toimimine ja selle õiguslik korraldus ning eelkõige väärtpaberitehingute raha poolest tuleneva krediidiriski kõrvaldamiseks kasutatavad menetlused,

iii)

mis tahes muude rahaülekannetes osalevate kolmandate isikutega loodud ühenduste väljavalimine, jälgimine, õiguslik dokumenteerimine ja haldamine, eeskätt kõnealuste isikutega sisse seatud asjakohane kord,

iv)

luba taotleva keskdepositooriumi finantsseisundi taastamise kavas sisalduv üksikasjalik analüüs, mis käsitleb panganduskõrvalteenuste osutamise mis tahes mõju keskdepositooriumi põhiteenuste osutamisele,

v)

selliste juhtimiskorras esinevate võimalike huvide konfliktide avalikustamine, mis tulenevad panganduskõrvalteenuste osutamisest, ja nende lahendamiseks võetavad meetmed.

Artikkel 92

Keskdepositooriumid, kes osutavad panganduskõrvalteenuseid määratud krediidiasutuse kaudu

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punkti b kohane tegevusluba käsitlev taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

loa taotlemise kohta tehtud luba taotleva keskdepositooriumi juhtorgani otsuse koopia ning selle koosoleku protokoll, kus juhtorgan kiitis taotluse sisu ja selle esitamise heaks;

b)

taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed, kui see isik erineb määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 17 osutatud tegevusloa taotluse esitajast;

c)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt määratava krediidiasutuse ärinimi, õiguslik seisund ja registreeritud aadress liidus;

d)

tõendid selle kohta, et punktis c osutatud krediidiasutus on saanud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 4 punktis a osutatud tegevusloa;

e)

määratava krediidiasutuse põhikiri ja muud õigusaktidest tulenevad dokumendid;

f)

määratava krediidiasutuse omandistruktuur, sealhulgas aktsionäride isikuandmed;

g)

andmed luba taotleva keskdepositooriumi ja määratava krediidiasutuse ühiste aktsionäride ning luba taotleva keskdepositooriumi ja määratava krediidiasutuse vastastikuste osaluste kohta;

h)

tõendid selle kohta, et luba taotlev keskdepositoorium täidab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud usaldatavusnõudeid ning kõnealuse määruse artiklis 60 osutatud järelevalvega seotud nõudeid;

i)

tõendid, sealhulgas asutamisleping, finantsaruanded, auditiaruanded, riskikomiteede aruanded või muud dokumendid, mis kinnitavad, et määratava krediidiasutuse puhul on täidetud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 4 punkt e;

j)

teave määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 4 punktis g osutatud finantsseisundi taastamise kava kohta;

k)

tegevuskava, mis vastab järgmistele tingimustele:

i)

kava sisaldab loetelu määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenustest, mida määratav krediidiasutus kavatseb osutada,

ii)

kava sisaldab selgitust selle kohta, kuidas on määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenused otseselt seotud määruse (EL) nr 909/2014 lisa A ja B jaos osutatud põhi- või kõrvalteenustega, mille osutamiseks on keskdepositooriumil luba,

iii)

kava ülesehitamisel on lähtutud määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos esitatud panganduskõrvalteenuste loetelust;

l)

tõendid, mis aitavad põhjendada, miks keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi rahamakseid ei arveldata kontode kaudu, mis on avatud selle riigi valuutat emiteeriva keskpanga juures, kus arveldus toimub;

m)

üksikasjalik teave keskdepositooriumi ja määratava krediidiasutuse vahelise suhte järgmiste aspektide kohta:

i)

IT-platvorm, mida kasutatakse väärtpaberitehingute raha poole arveldamiseks, kaasa arvatud IT-korralduse ülevaade ning seonduvate riskide ja nende maandamise analüüs,

ii)

kohaldatavad eeskirjad ja menetlused, millega tagatakse määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 39 osutatud arvelduse lõplikkust käsitlevate nõuete täitmine,

iii)

meetodi „ülekanne makse vastu“ toimimine ja selle õiguslik korraldus, sealhulgas väärtpaberitehingute raha poolest tuleneva krediidiriski kõrvaldamiseks kasutatavad menetlused,

iv)

mis tahes muude rahaülekannetes osalevate kolmandate isikutega loodud ühenduste väljavalimine, jälgimine ja haldamine, eeskätt kõnealuste isikutega sisse seatud asjakohane kord,

v)

teenustaseme kokkulepe, milles on kindlaks määratud keskdepositooriumi poolt määratavale krediidiasutusele või määratavalt krediidiasutuselt keskdepositooriumile edasi antavate funktsioonide üksikasjad, ning tõendid, mis kinnitavad määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 30 sätestatud edasiandmisega seotud nõuete täitmist,

vi)

luba taotleva keskdepositooriumi finantsseisundi taastamise kavas sisalduv üksikasjalik analüüs, mis käsitleb panganduskõrvalteenuste osutamise mis tahes mõju keskdepositooriumi põhiteenuste osutamisele,

vii)

selliste juhtimiskorras esinevate võimalike huvide konfliktide avalikustamine, mis tulenevad panganduskõrvalteenuste osutamisest, ja nende lahendamiseks võetavad meetmed,

viii)

tõendid selle kohta, et krediidiasutusel on vajalik lepingust tulenev ja tegevussuutlikkus, et pääseda kiiresti ligi keskdepositooriumis hoitavale väärtpaberite tagatisele, ning seoses päevasisese krediidi ja asjakohasel juhul lühiajalise krediidi võimaldamisega.

Artikkel 93

Erinõuded

1.   Kui keskdepositoorium taotleb luba selleks, et määrata panganduskõrvalteenuste osutamiseks rohkem kui üks krediidiasutus, sisaldab tema taotlus järgmist teavet:

a)

artiklis 91 osutatud teave iga määratava krediidiasutuse kohta;

b)

iga määratava krediidiasutuse rolli ja määratavate krediidiasutuste vaheliste suhete kirjeldus.

2.   Kui taotlus saada määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punkti a või b kohaselt luba esitatakse pärast kõnealuse määruse artiklis 17 osutatud tegevusloa saamist, teeb luba taotlev keskdepositoorium kindlaks määruse (EL) nr 909/2014 artikli 16 lõikes 4 osutatud olulised muudatused ja teavitab neist pädevat asutust, välja arvatud juhul, kui ta on selle teabe kõnealuse määruse artiklis 22 osutatud läbivaatamise ja hindamise raames juba esitanud.

Artikkel 94

Taotluse standardvormid

1.   Luba taotlev keskdepositoorium esitab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktis a ja b osutatud loa saamiseks taotluse käesoleva määruse III lisas sätestatud vormis.

2.   Luba taotlev keskdepositoorium esitab lõikes 1 osutatud taotluse püsival andmekandjal.

3.   Luba taotlev keskdepositoorium esitab iga lõikes 1 osutatud taotlusese raames esitatava dokumendi kordumatu viitenumbri.

4.   Luba taotlev keskdepositoorium tagab, et lõikes 1 osutatud taotluses esitatud teabest on selgelt aru saada, millise käesoleva peatüki konkreetse nõudega on kõnealune teave seotud ja millises dokumendis on kõnealune teave esitatud.

5.   Luba taotlev keskdepositoorium esitab oma pädevale asutusele loetelu kõikidest lõikes 1 osutatud taotlusese raames esitatud dokumentidest koos nende viitenumbritega.

6.   Kogu teave esitatakse pädeva asutuse kindlaks määratud keeles. Pädev asutus võib paluda keskdepositooriumil esitada sama teave rahvusvahelises rahanduses üldiselt kasutatavas keeles.

XV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 95

Üleminekusätted

1.   Käesoleva määruse artikli 17 lõikes 2 osutatud teave tuleb esitada pädevale asutusele hiljemalt kuus kuud enne artikli 96 lõikes 2 osutatud kuupäeva.

2.   Käesoleva määruse artikli 24 lõikes 2 osutatud teave tuleb esitada pädevale asutusele hiljemalt kuus kuud enne artikli 96 lõikes 2 osutatud kuupäeva.

3.   Käesoleva määruse artikli 41 punktides j ja r ning artikli 42 lõike 1 punktides d, f, h, i ja j osutatud teavet esitatakse alates artikli 96 lõikes 2 osutatud kuupäevast.

Artikkel 96

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Artiklit 54 kohaldatakse alates päevast, mil jõustuvad komisjoni poolt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 6 lõike 5 või artikli 7 lõike 15 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid, olenevalt sellest, kumb jõustumiskuupäev on hilisem.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. november 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 257, 28.8.2014, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).


I LISA

Kolmanda riigi keskdepositooriumi tunnustamistaotluses esitatav teave

(määruse (EL) nr 909/2014 artikli 25 lõige 12)

Üldine teave

Teave

Vabas vormis tekst

Taotluse esitamise kuupäev

 

Juriidilise isiku ärinimi

 

Registreeritud aadress

 

Taotluse eest vastutava isiku nimi

 

Taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed

 

Kolmanda riigi keskdepositooriumi määruse (EL) nr 909/2014 nõuetele vastavuse eest vastutava(te) isiku(te) nimi (nimed)

 

Kolmanda riigi keskdepositooriumi määruse (EL) nr 909/2014 nõuetele vastavuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed

 

Kolmanda riigi keskdepositooriumi kapitalis osalust omavate aktsionäride või liikmete isikuandmed

 

Grupi struktuuri, sealhulgas kolmanda riigi keskdepositooriumi tütar- ja emaettevõtja andmed

 

Loetelu liikmesriikidest, kus kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb osutada teenuseid

 

Liikmesriikide kaupa teave määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jaos loetletud põhiteenuste kohta, mida kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb liidus osutada

 

Liikmesriikide kaupa teave määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jaos loetletud kõrvalteenuste kohta, mida kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb liidus osutada

 

Liikmesriikide kaupa teave muude määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jao alusel lubatud, kuid kõnealuses jaos sõnaselgelt nimetamata teenuste kohta, mida kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb liidus osutada

 

Valuuta või valuutad, mida kolmanda riigi keskdepositoorium käitleb või kavatseb käidelda

 

Liikmesriikide kaupa statistilised andmed teenuste kohta, mida kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb liidus osutada

 

Hinnang meetmete kohta, mis kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida selle (nende) liikmesriigi (liikmesriikide) konkreetseid õigusakte, kus ta kavatseb osutada oma teenuseid

 

Kui kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb osutada määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuseid, nende meetmete kirjeldus, mis kolmanda riigi keskdepositoorium kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida selle liikmesriigi asjakohast õigust, kus ta kavatseb selliseid teenuseid osutada, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 25 lõike 4 punktis d

 

Eeskirjad ja menetlused, mis hõlbustavad finantsinstrumentidega tehtavate tehingute arveldamist kavandatud arvelduspäeval

 

Kolmanda riigi keskdepositooriumi rahalised vahendid, nende säilitamise vorm ja meetodid ning nende kindlustamise kord

 

Tõendid selle kohta, et kolmanda riigi keskdepositooriumi eeskirjad ja menetlused on täielikult kooskõlas asjaomases kolmandas riigis kohaldatavate nõuetega, sealhulgas eeskirjadega, mis käsitlevad usaldatavuse, korralduslike küsimuste, talitluspidevuse, avariitaaste ja äritegevusega seotud aspekte

 

Andmed edasiandmist käsitlevate kokkulepete kohta

 

Väärtpaberi- ja rahaülekannete lõplikkust reguleerivad eeskirjad

 

Teave kolmanda riigi keskdepositooriumi hallatavas väärtpaberiarveldussüsteemis osalemise kohta, sealhulgas osalemiskriteeriumid ja menetlused selliste liikmete osalemise peatamiseks ja nõuetekohaseks lõpetamiseks, kes ei vasta enam kõnealustele kriteeriumidele

 

Väärtpaberiemissioonide terviklikkuse tagamise eeskirjad ja menetlused

 

Teave mehhanismide kohta, mis on kehtestatud selleks, et tagada liikmete ja nende klientide väärtpaberite kaitse

 

Teave, mis käsitleb kolmanda riigi keskdepositooriumide vahelisi ühendusi ja ühendusi teiste turuinfrastruktuuridega ning seda, kuidas jälgitakse ja juhitakse seonduvaid riske

 

Teave eeskirjade ja menetluste kohta, mis on kehtestatud selleks, et tulla toime liikme makseviivitusega

 

Finantsseisundi taastamise kava

 

Kolmanda riigi keskdepositooriumi investeerimispoliitika

 

Teave menetluste kohta, millega tagatakse õigeaegne ja nõuetekohane klientide ja liikmete varaga arveldamine või selle ülekandmine teisele keskdepositooriumile keskdepositooriumi makseviivituse korral

 

Teave kõikide pooleliolevate kohtu- või kohtuväliste menetluste, sealhulgas haldus-, tsiviil- ja vahekohtumenetluste kohta, millega võivad kaasneda kolmanda riigi keskdepositooriumile märkimisväärsed rahalised ja muud kulud

Teave eespool nimetatud menetluste raames tehtud lõplike otsuste kohta

 

Teave kolmanda riigi keskdepositooriumi poolse huvide konfliktide lahendamise kohta

 

Teave, mis tuleb avaldada vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 21 lõikele 3 ESMA veebisaidil seoses kõnealuse määruse artikliga 25

 


II LISA

Andmed keskdepositooriumi kõrvalteenuste kohta

(määruse (EL) nr 909/2014 artikkel 29)

Nr

Määruse (EL) nr 909/2014 kohased kõrvalteenused

Andmete liik

A.   Keskdepositooriumi osutatavad pangandusvälised kõrvalteenused, millega ei kaasne krediidi- ega likviidsusriske

1

Väärtpaberite laenuks andmise korraldamine, tegutsedes agendina väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete hulgas

a)

teenuste osutajate/kasutajate andmed;

b)

teave iga väärtpaberite laenuks andmise/võtmise toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite kogus ja väärtus ning ISIN-koodid;

c)

iga väärtpaberite laenuks andmise/võtmise toimingu eesmärk;

d)

tagatise liik;

e)

tagatise hindamine

2

Tagatise haldamise teenuste osutamine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete agendina

a)

teenuste osutajate/kasutajate andmed;

b)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite kogus ja väärtus ning ISIN-koodid;

c)

tagatise liik;

d)

tagatise kasutamise eesmärk;

e)

tagatise hindamine

3

Arvelduse sobitamine, korralduste marsruutimine, kauplemise kinnitamine, tehingu kinnitamine

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

toimingute liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite kogus ja väärtus ning ISIN-koodid

4

Aktsionäride registritega seotud teenused

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite kogus ja väärtus ning ISIN-koodid

5

Korporatiivsete sündmuste käsitlemise toetamine, sealhulgas maksu-, üldkoosolekutega seotud ja teabeteenused

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite/sularaha kogus ja väärtus, toimingust kasu saajad ning ISIN-koodid

6

Uue emissiooni teenused, sealhulgas ISIN-koodide ja sarnaste koodide jaotamine ja haldamine

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas ISIN-koodid

7

Korralduste marsruutimine ja töötlemine, tasude sissenõudmine ja töötlemine ning seotud aruandlus

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite/sularaha kogus ja väärtus, toimingust kasu saajad, ISIN-koodid ning toimingu eesmärk

8

Keskdepositooriumidevaheliste ühenduste loomine, väärtpaberikontode pakkumine, hoidmine või haldamine seoses arveldusteenuse, tagatise haldamise ja muude kõrvalteenustega

a)

teave keskdepositooriumidevaheliste ühenduste kohta, sealhulgas keskdepositooriumide andmed;

b)

teenuste liigid

9

Üldiste tagatise haldamise teenuste osutamine agendina

a)

teenuste osutajate/kasutajate andmed;

b)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite kogus ja väärtus ning ISIN-koodid;

c)

tagatise liik;

d)

tagatise kasutamise eesmärk;

e)

tagatise hindamine

10

Nõutavate aruannete esitamine

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium aruanded esitab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave esitatavate andmete kohta, sealhulgas õiguslik alus ja eesmärk

11

Teabe, andmete ja statistika esitamine turu-/statistikaametitele või muudele valitsus- või valitsustevahelistele asutustele

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave esitatavate andmete kohta, sealhulgas õiguslik alus ja eesmärk

12

Infotehnoloogiateenuste osutamine

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave infotehnoloogiateenuste kohta

B.   Keskdepositooriumi pangandusteenused, mis on otseselt seotud määruse (EL) nr 909/2014 A ja B jaos loetletud põhi- või kõrvalteenustega

13

Rahakontode pakkumine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele ja väärtpaberikonto omanikele ning hoiuste vastuvõtmine väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (1) I lisa punkti 1 tähenduses

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teave rahakontode kohta;

c)

valuuta;

d)

hoiuste summad

14

Rahakrediidi pakkumine tagasimaksetähtajaga hiljemalt järgmisel pangapäeval, rahalaenude andmine korporatiivsete sündmuste eelrahastamiseks ja väärtpaberikontode omanikele väärtpaberite laenuks andmine direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 2 tähenduses

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite/sularaha kogus ja väärtus ning ISIN-koodid;

d)

tagatise liik;

e)

tagatise hindamine;

f)

toimingute eesmärk;

g)

teave selliste teenustega seotud mis tahes vahejuhtumite ja parandusmeetmete, sealhulgas järelmeetmete kohta

15

Makseteenused, sealhulgas raha- ja valuutavahetustehingute töötlemine, direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 4 tähenduses

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas sularaha kogus ja toimingu eesmärk

16

Väärtpaberite laenuks andmise ja võtmisega seotud tagatised ja kohustused direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 6 tähenduses

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite/sularaha kogus ja väärtus ning toimingu eesmärk

17

Liikmete pikaajaliste jääkide haldamisega seotud varahaldustegevus, mis hõlmab välisvaluutat ja vabalt võõrandatavaid väärtpabereid direktiivi 2013/36/EL I lisa punkti 7 alapunktide b ja e tähenduses

a)

nende üksuste andmed, kellele keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab;

b)

teenuste liigid;

c)

teave iga toimingu kohta, sealhulgas väärtpaberite/sularaha kogus ja väärtus ning toimingu eesmärk


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).


III LISA

Krediidiasutuse määramise või panganduskõrvalteenuste osutamise loa saamiseks esitatava keskdepositooriumi taotluse vorm

(määruse (EL) nr 909/2014 artikkel 55)

Vorm 1

Kui keskdepositoorium esitab taotluse, et osutada panganduskõrvalteenuseid kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a, esitatakse järgmine teave.

Esitatav teave

Dokumendi kordumatu viitenumber

Dokumendi pealkiri

Dokumendi peatükk, jagu või lehekülg, kus asjaomane teave on esitatud

(1)

Luba taotleva keskdepositooriumi ärinimi, õiguslik seisund ja juriidiline aadress liidus

 

 

 

(2)

Loa taotluse kohta tehtud luba taotleva keskdepositooriumi juhtorgani otsuse koopia ning selle koosoleku protokoll, kus juhtorgan kiitis taotluse sisu ja selle esitamise heaks

 

 

 

(3)

Loa taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed, kui see isik erineb määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 17 osutatud loa taotluse esitajast

 

 

 

(4)

Tõendid, mis kinnitavad määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 3 punktis a osutatud loa olemasolu

 

 

 

(5)

Tõendid selle kohta, et luba taotlev keskdepositoorium täidab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud usaldatavusnõudeid ning kõnealuse määruse artiklis 60 osutatud järelevalvega seotud nõudeid

 

 

 

(6)

Tõendid selle kohta, et luba taotleva keskdepositooriumi puhul on täidetud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 3 punkt d

 

 

 

(7)

Teave määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 3 punktis f osutatud finantsseisundi taastamise kava kohta

 

 

 

(8)

Tegevuskava, mis vastab järgmistele tingimustele:

 

 

 

a)

kava sisaldab loetelu määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenustest, mida kavatsetakse osutada

 

 

 

b)

kava sisaldab selgitust selle kohta, kuidas on määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenused otseselt seotud ükskõik millise kõnealuse määruse lisa A või B jaos osutatud põhi- või kõrvalteenusega, mille osutamiseks on keskdepositooriumil luba

 

 

 

c)

kava ülesehitamisel on lähtutud määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos esitatud panganduskõrvalteenuste loetelust

 

 

 

(9)

Tõendid, mis aitavad põhjendada, miks keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi rahamakseid ei arveldata kontode kaudu, mis on avatud selle riigi valuutat emiteeriva keskpanga juures, kus arveldus toimub

 

 

 

(10)

Üksikasjalik teave korra kohta, millega tagatakse, et taotluses käsitletud panganduskõrvalteenuste osutamine ei mõjuta määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jaos osutatud keskdepositooriumi põhiteenuste tõrgeteta osutamist, sealhulgas eeskätt järgmine teave:

 

 

 

a)

IT-platvorm, mida kasutatakse väärtpaberitehingute raha poole arveldamiseks, sealhulgas IT-korralduse ülevaade ning seonduvate riskide ja nende maandamise analüüs

 

 

 

b)

meetodi „ülekanne makse vastu“ toimimine ja selle õiguslik korraldus ning eelkõige väärtpaberitehingute raha poolest tuleneva krediidiriski kõrvaldamiseks kasutatavad menetlused

 

 

 

c)

mis tahes muude rahaülekannetes osalevate kolmandate isikutega loodud ühenduste väljavalimine, jälgimine, õiguslik dokumenteerimine ja haldamine, eeskätt kõnealuste isikutega sisse seatud asjakohane kord

 

 

 

d)

luba taotleva keskdepositooriumi finantsseisundi taastamise kavas sisalduv üksikasjalik analüüs, mis käsitleb panganduskõrvalteenuste osutamise mis tahes mõju keskdepositooriumi põhiteenuste osutamisele

 

 

 

e)

selliste juhtimiskorras esinevate võimalike huvide konfliktide avalikustamine, mis tulenevad panganduskõrvalteenuste osutamisest, ja nende lahendamiseks võetavad meetmed

 

 

 

(11)

Kui see on asjakohane, määruse (EL) nr 909/2014 artikli 17 lõikes 2 osutatud loa saamiseks esitatud dokumentidesse tehtud mis tahes olulised muudatused, kasutades sama tabeli vormi, juhul kui ajakohastatud dokumendid ei ole kõnealuse määruse artiklis 22 osutatud läbivaatamise ja hindamise raames juba esitatud

 

 

 

Kui määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktis a osutatud loa taotlus esitatakse samal ajal kui kõnealuse määruse artiklis 17 osutatud loa taotlus, esitab luba taotlev keskdepositoorium lisaks määruse (EL) nr 909/2014 artikli 17 ja käesoleva määruse alusel nõutavale teabele järgmise teabe.

1

Taotluse eest vastutava isiku nimi, kui see isik erineb määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 17 osutatud taotluse esitajast

2

Taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed, kui see isik erineb määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 17 osutatud taotluse esitajast

3

Artikli 54 lõike 3 punktis a osutatud loa saamise kuupäev

Vorm 2

Kui keskdepositoorium esitab taotluse, et saada luba määrata kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b panganduskõrvalteenuste osutamiseks eraldi krediidiasutus, esitatakse järgmine teave.

Esitatav teave

Dokumendi kordumatu viitenumber

Dokumendi pealkiri

Dokumendi peatükk, jagu või lehekülg, kus asjaomane teave on esitatud

(1)

Luba taotleva keskdepositooriumi ärinimi, õiguslik seisund ja juriidiline aadress liidus

 

 

 

(2)

Loa taotlemise kohta tehtud luba taotleva keskdepositooriumi juhtorgani otsuse koopia ning selle koosoleku protokoll, kus juhtorgan kiitis taotluse sisu ja selle esitamise heaks

 

 

 

(3)

Loa taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed, kui see isik erineb määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 17 osutatud loa taotluse esitajast

 

 

 

(4)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt määratava krediidiasutuse ärinimi, õiguslik seisund ja juriidiline aadress liidus

 

 

 

(5)

Tõendid selle kohta, et punktis 4 osutatud krediidiasutus on saanud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 4 punktis a osutatud loa

 

 

 

(6)

Määratava krediidiasutuse põhikiri ja vajaduse korral muud õigusaktidest tulenevad dokumendid

 

 

 

(7)

Määratava krediidiasutuse omandistruktuur, sealhulgas aktsionäride isikuandmed

 

 

 

(8)

Andmed luba taotleva keskdepositooriumi ja määratava krediidiasutuse ühiste aktsionäride ning luba taotleva keskdepositooriumi ja määratava krediidiasutuse vastastikuste osaluste kohta

 

 

 

(9)

Tõendid selle kohta, et määratav krediidiasutus täidab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud usaldatavusnõudeid ning kõnealuse määruse artiklis 60 osutatud järelevalvega seotud nõudeid

 

 

 

(10)

Tõendid, sealhulgas asutamisleping, finantsaruanded, auditiaruanded, riskikomisjonide aruanded või muud dokumendid, mis kinnitavad, et määratava krediidiasutuse puhul on täidetud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 4 punkt e

 

 

 

(11)

Teave määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 4 punktis g osutatud finantsseisundi taastamise kava kohta

 

 

 

(12)

Tegevuskava, mis vastab järgmistele tingimustele:

 

 

 

a)

kava sisaldab loetelu määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenustest, mida kavatsetakse osutada

 

 

 

b)

kava sisaldab selgitust selle kohta, kuidas on määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenused otseselt seotud ükskõik millise kõnealuse määruse lisa A või B jaos osutatud põhi- või kõrvalteenusega, mille osutamiseks on luba taotleval keskdepositooriumil luba olemas

 

 

 

c)

kava ülesehitamisel on lähtutud määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos esitatud panganduskõrvalteenuste loetelust

 

 

 

(13)

Teave selle kohta, miks keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi rahamakseid ei arveldata kontode kaudu, mis on avatud selle riigi valuutat emiteeriva keskpanga juures, kus arveldus toimub

 

 

 

(14)

Üksikasjalik teave keskdepositooriumi ja määratava krediidiasutuse suhete organisatsioonilise struktuuri kohta, sealhulgas eelkõige järgmine teave:

 

 

 

a)

IT-platvorm, mida kasutatakse väärtpaberitehingute raha poole arveldamiseks, sealhulgas IT-korralduse ülevaade ning seonduvate riskide ja nende maandamise analüüs

 

 

 

b)

kohaldatavad eeskirjad ja menetlused, millega tagatakse määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 39 osutatud arvelduse lõplikkust käsitlevate nõuete täitmine

 

 

 

c)

meetodi „ülekanne makse vastu“ toimimine ja selle õiguslik korraldus ning eelkõige väärtpaberitehingute raha poolest tuleneva krediidiriski kõrvaldamiseks kasutatavad menetlused

 

 

 

d)

mis tahes muude rahaülekannetes osalevate kolmandate isikutega loodud ühenduste väljavalimine, jälgimine ja haldamine, eeskätt kõnealuste isikutega sisse seatud asjakohane kord

 

 

 

e)

teenustaseme kokkulepe, milles on määratud kindlaks keskdepositooriumi määratavale krediidiasutusele edasi antavate funktsioonide üksikasjad, ning tõendid, mis kinnitavad määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 30 sätestatud edasiandmisega seotud nõuete täitmist

 

 

 

f)

luba taotleva keskdepositooriumi finantsseisundi taastamise kavas sisalduv üksikasjalik analüüs, mis käsitleb panganduskõrvalteenuste osutamise mis tahes mõju keskdepositooriumi põhiteenuste osutamisele

 

 

 

g)

selliste juhtimiskorras esinevate võimalike huvide konfliktide avalikustamine, mis tulenevad panganduskõrvalteenuste osutamisest, ja nende lahendamiseks võetavad meetmed

 

 

 

h)

tõendid selle kohta, et krediidiasutusel on vajalik lepingust tulenev ja tegevussuutlikkus, et pääseda kiiresti ligi keskdepositooriumis hoitavale väärtpaberite tagatisele, ning seoses päevasisese krediidi ja vajaduse korral lühiajalise krediidi võimaldamisega

 

 

 

(15)

Kui see on asjakohane, määruse (EL) nr 909/2014 artikli 17 lõikes 2 osutatud loa saamiseks esitatud dokumentidesse tehtud mis tahes muudatused, kasutades sama tabeli vormi, juhul kui ajakohastatud dokumendid ei ole kõnealuse määruse artiklis 22 osutatud läbivaatamise ja hindamise raames juba esitatud

 

 

 

Kui määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktis b osutatud taotlus esitatakse samal ajal kui kõnealuse määruse artiklis 17 osutatud loa taotlus, esitatakse lisaks määruse (EL) nr 909/2014 artikli 17 ja käesoleva määruse alusel nõutavale teabele järgmine teave.

1

Panganduskõrvalteenuseid osutama määratud üksuse ärinimi

2

Juriidiline aadress

3

Taotluse eest vastutava isiku nimi

4

Taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed

5

Määratava(te) krediidiasutus(t)e võimaliku (võimalike) emaettevõtte (-võtete) andmed

6

Määratava(te) krediidiasutus(t)e pädev(ad) asutus(ed)

7

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 4 punktis a osutatud loa saamise kuupäev