10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/9

(1)

Määruses (EL) nr 909/2014 on kehtestatud väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „keskdepositooriumid“) usaldatavusnõuded, tagamaks, et nad oleksid turvalised ja usaldusväärsed ning vastaksid igal ajal kapitalinõuetele. Selliste kapitalinõuetega tagatakse, et keskdepositoorium on igal ajal piisavalt kapitaliseeritud riskide vastu, millele ta on avatud, ning et ta suudab vajaduse korral ellu viia nõuetekohase likvideerimise või restruktureerimise.

(2)

Kuna määruse (EL) nr 909/2014 sätetega, mis käsitlevad keskdepositooriumide ja määratud krediidiasutustega seotud krediidi- ja likviidsusriske, on sõnaselgelt nõutud, et nende sise-eeskirjad ja menetlused võimaldaksid neil jälgida, mõõta ja juhtida riskipositsioone ja likviidsusvajadusi mitte üksnes üksikliikmete puhul, vaid ka samasse gruppi kuuluvate ja keskdepositooriumi vastaspoolteks olevate liikmete puhul, tuleks selliseid meetmeid kohaldada emaettevõtjast ja tema tütarettevõtjatest koosnevate gruppide suhtes.

(3)

Käesoleva määruse kohaldamisel on arvesse võetud makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) välja antud finantsturutaristute põhimõtete (edaspidi „CPSS-IOSCO põhimõtted“) (2) soovitusi. Samuti on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) kohast krediidiasutuste kapitali käsitlust, arvestades, et keskdepositooriumid on teataval määral avatud riskidele, mis on sarnased krediidiasutustel tekkivate riskidega.

(4)

Käesolevas määruses kapitali mõiste määratlemisel on asjakohane lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 (4) (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) sätestatud kapitali mõistest. Selline määratlus on seoses regulatiivsete nõuetega kõige sobivam, sest määruses (EL) nr 648/2012 esitatud kapitali mõiste oli kujundatud konkreetselt turutaristute jaoks. Keskdepositooriumid, millel on lubatud osutada määruse (EL) nr 909/2014 alusel panganduskõrvalteenuseid, peavad täitma samal ajal nii käesoleva määruse kohaseid kapitalinõudeid kui ka määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid omavahendite nõudeid. Nad peavad täitma määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõudeid instrumentidega, mis vastavad selle määruse tingimustele. Et ära hoida nõuete vastuolu või dubleerimist ning arvestades, et määruse (EL) nr 909/2014 alusel keskdepositooriumide puhul täiendavate kapitalinõuete arvutamiseks kasutatud meetodid on tihedalt seotud määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetoditega, tuleks panganduskõrvalteenuseid osutavatel keskdepositooriumidel lubada täita käesoleva määruse täiendavaid kapitalinõudeid samade instrumentidega, mis vastavad kas määruses (EL) nr 575/2013 või määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuetele.

(5)

Et tagada vajaduse korral see, et keskdepositoorium oleks suuteline korraldama oma tegevuse restruktureerimise või nõuetekohase likvideerimise, peaks keskdepositooriumil olema selline kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega, mis on igal ajal piisav tegevuskulude katmiseks ajavahemikul, mille jooksul keskdepositoorium suudab oma kriitilised funktsioonid ümber korraldada, mis hõlmab rekapitaliseerimist, juhtkonna asendamist, oma äristrateegia läbivaatamist, kulu- või tasustruktuuri läbivaatamist ja enda osutatavate teenuste restruktureerimist. Kuna keskdepositoorium peab likvideerimise või restruktureerimise ajal oma tavapärast tegevust jätkama ning ehkki keskdepositooriumi likvideerimise või restruktureerimise ajal võivad tegelikud kulud olla restruktureerimis- või likvideerimiskuludest tingituna märkimisväärselt suuremad kui iga-aastased brutotegevuskulud, peaks nõutava kapitali arvutamisel iga-aastaste brutotegevuskulude võrdlusnäitajana kasutamine andma sobiva hinnangu keskdepositooriumi likvideerimise või restruktureerimise ajal esinevatele tegelikele kuludele.

(6)

Nagu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis a, milles nõutakse, et krediidiasutused ja investeerimisühingud arvaksid esimese taseme põhiomavahenditest maha jooksva majandusaasta kahjumi, tuleks ka käesolevas määruses tunnustada rolli, mida netotulu mängib äritingimuste negatiivsetest muutustest tulenevate riskide katmisel või maandamisel. Seepärast tuleb üksnes juhtudel, mil netotulu on ebapiisav äririski realiseerumisest tuleneva kahjumi katmiseks, katta see kahjum omavahenditest. Kui eelneva aasta andmed ei ole kättesaadavad, näiteks hiljuti asutatud keskdepositooriumide puhul, tuleks vaadelda ka jooksva aasta eeldatavaid näitajaid, võttes arvesse uusi asjaolusid. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 152/2013 (5) sarnaste sätetega tuleks nõuda, et keskdepositooriumid hoiaksid usaldatavusnõuetele vastavat miinimumkapitali äririski vastu, et tagada minimaalne usaldatavusnõuete täitmine.

(7)

Kooskõlas CPSS-IOSCO põhimõtetega võib materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulud kapitalinõuete arvutamisel brutotegevuskuludest maha arvata. Kuna need kulud ei tekita tegelikke rahavooge, mida peab kapitaliga toetama, tuleks neid mahaarvamisi kohaldada äririski kapitalinõuete suhtes ja likvideerimist või restruktureerimist hõlmavate kapitalinõuete suhtes.

(8)

Kuna nõuetekohaseks likvideerimiseks või restruktureerimiseks vajalik aeg sõltub väga palju asjaomase keskdepositooriumi osutatavatest teenustest ja turukeskkonnast, milles ta tegutseb, eelkõige võimalusest, et teine keskdepositoorium võib osad või kõik tema teenused üle võtta, peaks restruktureerimiseks või likvideerimiseks vajalike kuude arv põhinema keskdepositooriumi enda hinnangul. Samas ei tohiks see ajavahemik olla lühem kui minimaalne arv kuid, mida on vaja määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 47 sätestatud restruktureerimiseks või likvideerimiseks, et tagada kapitalinõuete usaldatavusnõuetele vastav tase.

(9)

Keskdepositoorium peaks oma tegevuse restruktureerimiseks või likvideerimiseks välja töötama stsenaariumid, mis on kohandatud tema ärimudeliga. Samas selleks, et saavutada restruktureerimisele või likvideerimisele kehtivate nõuete ühtne kohaldamine liidus ning tagada usaldatavusnõuete kohaste nõuete täitmine, tuleks selliste stsenaariumide kavandamisel kasutatavat kaalutlusõigust piiritleda täpselt määratletud kriteeriumidega.

(10)

Määrus (EL) nr 575/2013 on asjakohane võrdlusalus keskdepositooriumide kapitalinõuete kehtestamiseks. Et tagada kooskõla selle määrusega, tuleks käesolevas määruses sätestatud operatsiooniriski arvutamise meetodeid mõista nii, et need hõlmavad käesoleva määruse kohaldamisel ka õiguslikku riski.

(11)

Kui osalise nimel väärtpabereid hoida ei suudeta, kaasneks sellega kas kulu osalise või keskdepositooriumi jaoks, kellele esitataks õiguslikke nõudeid. Seepärast võetakse operatsiooniriski puhul regulatiivse kapitali arvutamise eeskirjades juba arvesse hoidmisega seotud riski. Samadel põhjustel ei tohiks selliste väärtpaberite hoidmisega seotud riski suhtes, mida hoitakse ühenduse kaudu teises keskdepositooriumis, kohaldada ühtegi täiendavat regulatiivse kapitali nõuet, vaid seda tuleks käsitleda operatsiooniriski regulatiivse kapitali osana. Samamoodi ei tohiks keskdepositooriumi hoidmisega seotud riski, mis seostub depositooriumina tegutsevas pangas või muus keskdepositooriumis hoitavate omavahenditega, võtta arvesse kaks korda arvesse ega tohiks nõuda täiendavat regulatiivset kapitali.

(12)

Keskdepositoorium võib kanda ka investeerimisriske seoses varadega, mida ta omab, või investeeringutega, mida ta teeb, kasutades tagatist, liikmete hoiuseid, neile antud laene või mis tahes muid riskipositsioone lubatud panganduskõrvalteenuste alusel. Investeerimisrisk on sellise kahjumi risk, mida keskdepositoorium kannab, kui ta investeerib enda või oma liikmete vahendeid, näiteks tagatisi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, (6) määruse (EL) nr 575/2013 ja delegeeritud määruse (EL) nr 152/2013 sätted on asjakohane võrdlusalus kapitalinõuete kehtestamiseks, et katta krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja tururisk, mis võivad tuleneda keskdepositooriumi investeeringutest.

(13)

Keskdepositooriumide tegevuse laadi arvestades kannab keskdepositoorium äririski üldiste äritingimuste võimaliku muutumise tõttu, mis võib tõenäoliselt kahjustada tema finantsseisu pärast tema tulude vähenemist ja kulude suurenemist ning tuua kaasa kahjumi, mida tuleks katta tema kapitalist. Kuna äririski tase sõltub väga suures ulatuses iga keskdepositooriumi individuaalsest olukorrast ning selle võivad põhjustada mitmesugused tegurid, peaks käesoleva määruse kapitalinõuded põhinema keskdepositooriumi enda hinnangul ja keskdepositooriumi kasutatud metoodikal, sest see hinnang peaks olema keskdepositooriumi tegevuse ulatuse ja keerukusega proportsionaalne. Keskdepositoorium peaks välja töötama enda hinnangu kapitali kohta, mida on vaja äririski puhul eri stressistsenaariumide alusel, et katta riskid, mis ei ole veel hõlmatud operatsiooniriski puhul kasutatavate meetoditega. Et tagada äririskiga seotud kapitalinõuete usaldusväärne tase, tuleks enda välja töötatud stsenaariumide põhjal arvutuste tegemiseks kehtestada kapitali miinimumtase usaldatavusnõuetele vastava alampiirina. Äririski puhul nõutava kapitali miinimumtaset tuleks kohandada seonduvate liidu õigusaktidega (nt komisjoni delegeeritud määrus kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate kapitalinõuete kohta) teiste turutaristute suhtes kohaldatavate samalaadsete nõuetega,.

(14)

Panganduskõrvalteenustega seotud riskide täiendav kapitalinõue peaks katma kõik riskid, mis on seotud liikmetele või teistele keskdepositooriumi kasutajatele päevasisese krediidi andmisega. Kui üleöö või pikemad krediidiriski positsioonid tulenevad päevasisese krediidi andmisest, tuleks vastavaid riske mõõta ja käsitleda, kasutades meetodeid, mis on juba sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükis standardmeetodi puhul ning 3. peatükis sisereitingute meetodi puhul, kuna selles määruses on sätestatud usaldatavusnõuded üleöö või pikematest krediidiriski positsioonidest tuleneva krediidiriski mõõtmiseks. Samas nõuavad päevasisesed krediidiriskid erikäsitlust, sest nende mõõtmise meetodit ei ole määruses (EL) nr 575/2013 ega muudes kohaldatavates liidu õigusaktides sõnaselgelt sätestatud. Selle tulemusena peaks meetod, mis käsitleb just päevasisest krediidiriski, olema piisavalt riskitundlik, et võtta arvesse tagatise kvaliteeti, liikmete krediidikvaliteedi hinnangut ning tegelikke täheldatud päevasiseseid riskipositsioone. Samal ajal peaks meetod olema panganduskõrvalteenuste osutajatele asjakohaseks stiimuliks, sealhulgas stiimuliks hankida kõrgeima kvaliteediga tagatisi ja valida krediidivõimelisi vastaspooli. Ehkki panganduskõrvalteenuste osutajad on kohustatud nõuetekohaselt hindama ja testima tagatise ja väärtuskärbete taset ning väärtust, peab kapitalinõude kindlaksmääramiseks kasutatav meetod tagama ja pakkuma piisavat kapitali juhuks, kui tagatise väärtuse järsk vähenemine ületab hinnanguid ja toob kaasa osaliselt tagamata järelejäänud krediidiriski positsioonid.

(15)

Panganduskõrvalteenuste osutamisest tulenevate riskide jaoks täiendava kapitalinõude arvutamisel tuleb arvesse võtta varasemat teavet päevasiseste krediidiriski positsioonide kohta. Seega, et olla valmis seda täiendavat kapitalinõuet arvutama, peaksid keskdepositooriumi teenuste kasutajatele kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõikega 2 panganduskõrvalteenuseid osutavad üksused (edaspidi „keskdepositooriumi pangateenuste osutajad“) registreerima vähemalt ühe aasta andmed oma päevasiseste krediidiriski positsioonide kohta. Vastasel korral ei saa nad kindlaks teha asjaomaseid riskipositsioone, mille põhjal arvutus on tehtud. Seega ei tohiks keskdepositooriumi pangateenuste osutajatelt nõuda, et nad täidavad omavahendite nõude, mis vastab täiendavale kapitalinõudele, enne kui nad suudavad hankida kogu teabe, mis on vajalik täiendava kapitalinõude arvutamiseks.

(16)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõikega 8 on nõutud kõnealuse määruse artikli 54 lõike 3 punktis d ja artikli 54 lõike 4 punktis e osutatud täiendava kapitalinõude kindlaksmääramise eeskirjade väljatöötamist. Lisaks on selle määruse artikliga 54 nõutud, et täiendav kapitalinõue kajastaks päevasisest krediidiriski, mis tuleneb määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jao kohasest tegevusest, ning eelkõige päevasisese krediidi andmist väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele või muudele keskdepositooriumi teenuste kasutajatele. Seepärast peaks päevasisene krediidiriski positsioon hõlmama ka kahjumit, mida keskdepositooriumi pangateenuste osutaja kannaks, kui laenuvõttev liige muutuks maksejõuetuks.

(17)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 3 punktiga d, mis on seotud keskdepositooriumi pangateenuste osutaja krediidiriskiga, on nõutud „minimaalse krediidi- ja tururiskiga, väga likviidse[te] tagatis[t]e“ esitamist. Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktiga d, mis on seotud keskdepositooriumi pangateenuste osutaja likviidsusriskiga, on nõutud „kvalifitseeruvate likviidsete vahendite“ olemasolu. Üks selline kvalifitseeruv likviidne vahend on „väga likviidne tagatis“. Ehkki on arusaadav, et kummalgi juhul kasutatud terminid on erinevad, arvestades seonduvate riskide erinevat laadi ja vastavust eri määratlustele krediidi- ja likviidsusriski reguleerimisel, on need mõlemad seotud osutajate või varade samasuguse kvaliteediga. Seepärast oleks asjakohane nõuda, et täidetakse samu tingimusi, enne kui tagatis või tagatise vormis likviidne vahend saab vastavalt kvalifitseeruda kas kategooria „minimaalse krediidi- ja tururiskiga, väga likviidne tagatis“ või „kvalifitseeruvad likviidsed vahendid“ alla.

(18)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 3 punktis d on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutaja aktsepteerib oma vastava krediidiriski juhtimiseks minimaalse krediidi- ja tururiskiga, väga likviidset tagatist. Sama sättega on teatavates olukordades lubatud kasutada muud liiki tagatisi kui minimaalse krediidi- ja tururiskiga väga likviidne tagatis, kohaldades asjakohast väärtuskärbet. Selle hõlbustamiseks tuleks ette näha tagatise kvaliteedi selge hierarhia, et teha vahet, milline tagatis peaks olema aktsepteeritav, et täielikult katta krediidiriski positsioonid, mille tagatis on aktsepteeritav kui likviidne vahend ning mille tagatis – ehkki see jääb aktsepteeritavaks krediidiriski maandamisel – nõuab kvalifitseeruvaid likviidseid allikaid. Tagatise pakkujaid ei tohiks takistada tagatise vabalt asendamist sõltuvalt nende vahendite kättesaadavusest või varade ja likviidsuse haldamise strateegiatest. Seega tuleks lubada kasutada tagatise asendamiseks ühtseid tagatisega seotud tavasid, näiteks tuginemine liikmete tagatiskontodele, mille puhul liige hoiustab tagatist oma tagatiskontodel, et katta täielikult mis tahes krediidiriski positsioon, seni kuni tagatise kvaliteeti ja likviidsust jälgitakse ning need vastavad käesoleva määruse nõuetele. Sellise tagatiskonto korra puhul hoiustab liige tagatise oma tagatiskontol, et katta täielikult mis tahes krediidiriski positsioon. Peale selle peaks keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tagatist aktsepteerima, võttes arvesse kindlaksmääratud hierarhiat, aga ta võib aktsepteeritud tagatise vajaduse korral, kui liige muutub maksejõuetuks, kõige tõhusamal viisil realiseerida. Samas usaldatavusnõuete seisukohast peaks keskdepositooriumi pangateenuste osutaja olema valmis tagatise kättesaadavust, selle kvaliteeti ja likviidsust pidevalt jälgima, et täielikult katta krediidiriski positsioonid. Ta peaks olema kehtestanud ka korra, mille kohaselt laenuvõtvad liikmed peavad tagama, et kõik käesoleva määruse tagatise nõuded oleksid igal ajal täidetud.

(19)

Päevasisese krediidiriski mõõtmiseks peaksid keskdepositooriumi pangateenuste osutajad suutma prognoosida päeva suurimaid riskipositsioone. See ei tohiks nõuda täpse numbri prognoosi, aga peaks kindlaks määrama kõnealuste päevasiseste riskipositsioonide suundumused. Seda toetab ka viide „suurimate riskipositsioonide prognoosimisele“ Baseli pangajärelevalve komitee standardites (7).

(20)

Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotises on kehtestatud riskikaalud, mida kohaldatakse krediidiriski positsioonide suhtes Euroopa Keskpangas ja muudes üksustes, millele kehtib vabastus. Regulatiivsetel eesmärkidel krediidiriski mõõtes käsitatakse selliseid riskikaalusid laialdaselt parima kättesaadava alusena. Seepärast võidakse sama meetodit kohaldada päevasiseste krediidiriski positsioonide suhtes. Samas selleks, et tagada selle lähenemisviisi sisuline asjakohasus, tuleb teha teatav korrigeerimine; eelkõige arvutuste tegemisel, kasutades määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki krediidiriski raamistikku standardmeetodi puhul ning 3. peatüki krediidiriski raamistikku sisereitingute meetodi puhul, tuleks päevasiseseid riskipositsioone käsitleda päevalõpu riskipositsioonidena, sest see on kõnealuse määruse eeldus.

(21)

Kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõikega 5, milles viidatakse selgelt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõikele 3, tuleks pangagarantiid või akreditiivid viia vajaduse korral kooskõlla CPSS-IOSCO põhimõtetega ning need peaksid vastama samasugustele nõuetele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 648/2012. Need hõlmavad nõuet, et pangagarantiid ja akreditiivid on garantide poolt täielikult tagatud. Selleks et säilitada väärtpaberiarvelduse tõhusus liidus, tuleks samas juhul, kui pangagarantiisid või akreditiive kasutatakse seoses krediidiriski positsioonidega, mis võivad tuleneda keskdepositooriumide koostalitlusvõimelistest ühendustest, lubada võtta arvesse asjakohaseid alternatiivseid riskimaandajaid, kui need tagavad samaväärse või suurema kaitse kui määruse (EL) nr 648/2012 sätted. Seda erikäsitlust tuleks kohaldada üksnes pangagarantiide või akreditiivide suhtes, mis kaitsevad keskdepositooriumide koostalitlusvõimelist ühendust ning see peaks katma üksnes kahe ühendatud keskdepositooriumi vahelise krediidiriski positsiooni. Kuna pangagarantii või akreditiiv kaitseb makseviivituses mitteolevaid keskdepositooriume krediidikahjude eest, tuleks tegeleda ka makseviivituses mitteolevate keskdepositooriumide likviidsusvajaduste eest kas garantide kohustuste õigel ajal täitmisega või hoopis kvalifitseeruvate likviidsete vahendite hoidmisega.

(22)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktiga d on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad maandavad likviidsusriske kvalifitseeruvate likviidsete vahenditega igas vääringus. Selle tulemusena ei saa kasutada selles artiklis sätestatud nõuete täitmiseks mittekvalifitseeruvaid likviidseid ressursse. Sellegipoolest ei takista miski kasutamast igapäevasel likviidsuse haldamisel lisaks kvalifitseeruvatele likviidsetele ressurssidele mittekvalifitseeruvaid likviidseid ressursse, näiteks valuutavahetustehinguid. See on kooskõlas ka CPSS-IOSCO põhimõtetes kajastatud rahvusvaheliste standarditega. Mittekvalifitseeruvaid likviidseid vahendeid tuleks seega sel eesmärgil mõõta ja jälgida.

(23)

Likviidsusrisk võib tuleneda mis tahes panganduskõrvalteenustest, mida keskdepositoorium osutab. Likviidsusriskide juhtimise raamistik peab tuvastama eri panganduskõrvalteenustest, sealhulgas väärtpaberilaenudest tulenevad riskid ning eristama nende juhtimise, nagu on asjakohane.

(24)

Kõikide likviidsusvajaduste, sealhulgas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja päevasiseste likviidsusvajaduste katmiseks peaks keskdepositooriumi likviidsusriski juhtimise raamistik tagama, et makse- ja arvelduskohustusi, sealhulgas päevasiseseid kohustusi, täidetakse nende tähtajal kõikides keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi arveldusvaluutades.

(25)

Kuna kõik likviidsusriskid, välja arvatud päevasisesed, on direktiiviga 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013 juba kaetud, peaks käesolev määrus keskenduma päevasisestele riskidele.

(26)

Arvestades, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad on süsteemselt olulised turutaristud, on oluline tagada, et keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhib oma krediidi- ja likviidsusriske konservatiivselt. Selle tulemusena tuleks keskdepositooriumi pangateenuste osutajal lubada pakkuda laenuvõtvatele liikmetele panganduskõrvalteenuste osutamise käigus üksnes kokku leppimata krediidiliine, nagu on osutatud määruses (EL) nr 909/2014.

(27)

Selleks et tagada, et keskdepositooriumi pangateenuste osutaja riskijuhtimiskord on piisavalt usaldusväärne isegi halbades tingimustes, peaks keskdepositooriumi pangateenuse osutaja likviidsete finantsvahendite stressitestimine olema range ja ettevaatav. Samal põhjusel tuleks testides arvesse võtta mitmeid ekstreemseid, aga usutavaid stsenaariume ja need tuleks läbi viia igas asjakohases vääringus, mida keskdepositooriumi pangateenuste osutaja pakub, võttes arvesse mõne eelnevalt kokku lepitud rahastamiskorra võimalikku mittetoimimist. Stsenaariumid peaksid hõlmama keskdepositooriumi pangateenuste osutaja kahe suurima liikme maksejõetust selles vääringus, aga mitte piirduma sellega. See on vajalik selleks, et kehtestada õigusnorm, mis vastab ühelt poolt usaldatavusnõuetele (sest see võtab arvesse asjaolu, et teised liikmed peale suurima on samuti võimelised tekitama likviidsusriski), ning teiselt poolt õigusnorm, mis on ka eesmärgiga proportsionaalne (sest see ei võta arvesse teisi liikmeid, kelle puhul on väiksem likviidsusriski tekkimise võimalus).

(28)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktiga c on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad tagavad piisavad likviidsed vahendid kõikides asjakohastes vääringutes väga erinevate võimalike stressistsenaariumide korral. Seepärast peaks õigusnormid, milles määratakse kindlaks likviidsusriski juhtimise raamistikud ja vahendid stressistsenaariumide korral, ette nägema ka nende vääringute kindlakstegemise meetodid, mis on likviidsusriski juhtimisel olulised. Selliste vääringute kindlakstegemine peaks põhinema olulisusel, tuginema kindakstehtud kumulatiivsele likviidsuse netoriskipositsioonile ning põhinema andmetel, mida on kogutud pika ja hästi määratletud ajavahemiku jooksul. Peale selle, et säilitada liidus sidus õigusraamistik, tuleks kõige olulisemad liidu vääringud, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/392 (8) määruse (EL) nr 909/2014 artikli 12 alusel, lisada vaikimisi kui olulised vääringud.

(29)

Kõikide muude vääringute kui kõige olulisemad liidu vääringud kindlaks tegemiseks piisavate andmete kogumine nõuab, et oleks möödunud miinimumaeg keskdepositooriumi pangateenuste osutajatele loa andmisest kuni selle ajavahemiku lõpuni. Seepärast tuleks kõikide muude vääringute kui kõige olulisemad liidu vääringud kindlaks tegemiseks lubada kasutada alternatiivseid meetodeid esimese aasta jooksul pärast keskdepositooriumi pangateenuste osutajatele tegevusloa andmist uue regulatiivse raamistiku alusel, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 909/2014 nendele keskdepositooriumi pangateenuste osutajatele, kes juba osutavad panganduskõrvalteenuseid määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 69 osutatud tehniliste standardite jõustumise kuupäeval. See üleminekukord ei tohiks mõjutada nõuet, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad tagaksid piisavad likviidsed vahendid kui sellised, vaid üksnes nende vääringute kindlaks tegemist, mille puhul tuleb likviidsuse juhtimise eesmärgil teha stressiteste.

(30)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktiga d on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajatel oleks eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärne rahastamiskord, et tagada võimalus maksejõuetu kliendi esitatud tagatise rahaks konverteerimiseks isegi ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes. Sama määrusega on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutaja maandaks päevasiseseid riske minimaalse krediidi- ja tururiskiga väga likviidse tagatise abil. Arvestades, et likviidsus peab olema kohe kättesaadav, peaks keskdepositooriumi pangateenuste osutaja olema valmis tegelema mis tahes likviidsusvajadusega samal päeval. Arvestades, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad võivad tegutseda mitmes ajavööndis, tuleks tagatise rahaks konverteerimise sätet kohaldada eelnevalt kokku lepitud rahastamiskorra kaudu, arvestades iga üksiku vääringu kohalike maksesüsteemide tööaegu.

(31)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna need käsitlevad keskdepositooriumi usaldatavusnõudeid. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, oleks soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 909/2014 ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(32)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(33)

Enne käesoleva määruse aluseks oleva tehniliste standardite eelnõu esitamist tegi Euroopa Pangandusjärelevalve tihedat koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA). Ta korraldas käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsis võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsis arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (9) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

need on märgitud kapital nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 22 tähenduses (10);

b)

need, sh seonduv ülekurss, on sisse makstud;

c)

need katavad täielikult kahjumi tegevuse jätkamise korral;

d)

pankroti või likvideerimise korral on nende nõudeõiguse järk maksejõuetusmenetluses või kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel kõikide muude nõuete omast madalam.

a)

vastavad lõike 1 tingimustele;

b)

on omavahenditesse kuuluvad instrumendid, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 119;

c)

vastavad määruse (EL) nr 575/2013 sätetele.

a)

keskdepositooriumi kapitalinõuded määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud operatsiooni-, õigusliku ja hoidmisega seotud riski puhul; arvutatakse kooskõlas artikliga 4;

b)

keskdepositooriumi kapitalinõuded määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud investeerimisriskide puhul; arvutatakse kooskõlas artikliga 5;

c)

keskdepositooriumi kapitalinõuded määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud äririskide puhul; arvutatakse kooskõlas artikliga 6;

d)

keskdepositooriumi kapitalinõuded määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõike 1 punktis b osutatud likvideerimise või restruktureerimise puhul; arvutatakse kooskõlas artikliga 7.

a)

keskdepositoorium, millele ei ole antud tegevusluba kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõikega 2;

b)

keskdepositoorium, millel on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba, aga millel ei ole luba kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 321–324 osutatud täiustatud mõõtmismudelit;

c)

keskdepositoorium, millel on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba, aga millel ei ole luba kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 317–320 osutatud standardmeetodit.

a)

8 % keskdepositooriumi riskiga kaalutud varast seoses mõlema järgmise riskiga:

b)

keskdepositooriumi kapitalinõuded tururiski puhul kooskõlas lõigetega 4 ja 5.

a)

kui keskdepositooriumil ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba panganduskõrvalteenuste osutamiseks, kohaldab keskdepositoorium krediidiriski puhul määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 107–141 osutatud standardmeetodit koos selle määruse artiklitega 192–241, mis käsitlevad krediidiriski maandamist;

b)

kui keskdepositooriumil on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba panganduskõrvalteenuste osutamiseks, aga ei ole luba kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 142–191 sätestatud sisereitingute meetodit, kohaldab keskdepositoorium krediidiriski puhul määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 107–141 osutatud standardmeetodit koos krediidiriski maandamise sätetega, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 192–241;

c)

kui keskdepositooriumil on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba panganduskõrvalteenuste osutamiseks ja luba kasutada sisereitingute meetodit, kohaldab keskdepositoorium krediidiriski puhul määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 142–191 sätestatud sisereitingute meetodit koos krediidiriski maandamise sätetega, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 192–241.

a)

üks määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 271–282 sätestatud meetoditest;

b)

finantstagatise mõju arvutamise üldmeetod, kohaldades määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 220–227 sätestatud volatiilsuskoefitsiente.

a)

keskdepositoorium, millele ei ole antud tegevusluba kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a;

b)

keskdepositoorium, millele on antud tegevusluba kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a, aga millel ei ole lubatud kasutada tururiski puhul omavahendite nõuete arvutamiseks sisemudeleid.

a)

hinnanguline summa, mis tuleneb lõike 2 kohaldamisest ja millest arvatakse maha järgmistest summadest väikseim:

b)

25 % keskdepositooriumi iga-aastastest brutotegevuskuludest, millele on osutatud lõikes 3.

a)

hindama kapitali, mida on vaja äririskist tulenevate kahjumite katmiseks mõistlikult ettenähtavate negatiivsete stsenaariumide korral, mis on tema ärimudeli puhul asjakohased;

b)

dokumenteerima eeldused ja meetodid, mida kasutati punktis a osutatud eeldatavate kahjumite hindamiseks;

c)

vaatama punktis a osutatud stsenaariumid vähemalt kord aastas läbi ja ajakohastama neid.

a)

keskdepositooriumi iga-aastased brutotegevuskulud koosnevad vähemalt järgmisest:

b)

keskdepositooriumi iga-aastased brutotegevuskulud määratakse kindlaks kooskõlas ühega järgmistest õigusnormidest:

c)

keskdepositoorium võib materiaalse ja immateriaalse vara kulumi ja amortisatsiooni iga-aastastest brutotegevuskuludest maha arvata;

d)

keskdepositoorium kasutab kõige värskemat auditeeritud raamatupidamise aastaaruande teavet;

e)

kui keskdepositoorium on tegutsenud alla aasta, kasutab ta oma äriplaanis kavandatud brutotegevuskulusid.

a)

hindab ajavahemikku, mida on vaja likvideerimiseks või restruktureerimiseks kõikide lisas osutatud stressistsenaariumide korral vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõikes 2 osutatud kavale;

b)

jagab keskdepositooriumi artikli 6 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud iga-aastased brutotegevuskulud kaheteistkümnega (edaspidi „igakuised brutotegevuskulud“);

c)

korrutab punktis b osutatud igakuised brutotegevuskulud järgmistest ajavahemikest pikemaga:

a)

arvutab kõige viimase kalendriaasta kohta määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos sätestatud teenuste osutamisest tuleneva viie suurima päevasisese krediidiriski positsiooni (edaspidi „riskipositsioonide tipp“) keskmise;

b)

kohaldab väärtuskärpeid kõikide tagatiste suhtes, mis on saadud seoses riskipositsioonide tipuga, ning eeldab pärast vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 222–227 väärtuskärbete kohaldamist et tagatise turuväärtus väheneb 5 %;

c)

arvutab omavahendite nõuete keskmise seoses lõike 2 kohaselt arvutatud riskipositsioonide tipuga, käsitledes neid riskipositsioone päevalõpu riskipositsioonidena (edaspidi „täiendav kapitalinõue“).

a)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 107–141 osutatud krediidiriskiga seotud standardmeetodit, kui neil ei ole luba kasutada sisereitingute meetodit;

b)

sisereitingute meetodit ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 142–191 nõudeid, kui neil on luba kasutada sisereitingute meetodit.

a)

tegema selget vahet laenuvõtva liikme tagatisel ja muudel väärtpaberitel;

b)

aktsepteerima tagatist, mis vastab artikli 10 tingimustele, või muud liiki tagatist, kui see vastab artikli 11 nõuetele alljärgnevas järjestuses:

c)

jälgima vähemalt kord päevas iga tagatisena aktsepteeritud väärtpaberi krediidikvaliteeti, turulikviidsust ja hinnavolatiilsust ning hindama seda kooskõlas artikliga 12;

d)

määrama kindlaks meetodid, mis on seotud tagatise väärtuse suhtes kooskõlas artikliga 13 kohaldatavate väärtuskärbetega;

e)

tagama, et tagatis jääb vastavalt artiklile 14 piisavalt hajutatuks, et võimaldada selle realiseerimist artiklites 10 ja 11 osutatud ajavahemike jooksul ilma märkimisväärse turumõjuta.

a)

need on emiteerinud või sõnaselgelt garanteerinud üks järgmistest asutustest:

b)

keskdepositoorium suudab tõendada, et neil on väike krediidi- ja tururisk, tuginedes tema enda sisehinnangule, mille puhul on kasutatud kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele ja võtab arvesse selle riigi laenuriski, kus emitent asub;

c)

need on nomineeritud vääringus, mille riske suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhtida;

d)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad nende likvideerimist;

e)

need vastavad ühele järgmistest nõuetest:

f)

selle võlainstrumendi usaldusväärset hinnateavet avaldatakse vähemalt kord päevas;

g)

need on kohe kättesaadavad ja samal päeval rahaks konverteeritavad.

a)

finantsinstrumendid on emiteerinud emitent, kellel on madal krediidirisk, tuginedes keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tehtud piisavale sisehinnangule, kasutades kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele ja võtab arvesse riski, mis tuleneb emitendi asumisest asjaomases riigis;

b)

finantsinstrumentidel on keskdepositooriumi pangateenuste osutaja piisava sisehindamise kohaselt madal tururisk; hindamisel on kasutatud kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele;

c)

need on nomineeritud vääringus, mille riske suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhtida;

d)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad nende likvideerimist;

e)

need vastavad ühele järgmistest nõuetest:

f)

neid saab realiseerida samal päeval;

g)

nende instrumentide hinnateave avalikustatakse peaaegu reaalajas;

h)

neid ei ole emiteerinud ükski järgmistest üksustest:

i)

nende puhul ei esine muul viisil märkimisväärset korrelatsiooniriski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 tähenduses.

a)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad nende likvideerimist;

b)

neid aktsepteerib liidu keskpank, kui keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on selles keskpangas juurdepääs korrapärasele mittejuhuslikule krediidile (edaspidi „tavakrediit“);

c)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhtida;

d)

keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on eelnevalt kokku lepitud rahastamiskord krediidivõimelise finantseerimisasutusega, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktis e ja mida on täpsustatud käesoleva määruse artiklis 38 ning mis tagab nende instrumentide samal päeval rahaks konverteerimise.

a)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad nende likvideerimist;

b)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhtida;

c)

keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

artiklis 10 osutatud finantsinstrumente hinnatakse turuväärtuse meetodil vähemalt kord päevas;

b)

artikli 11 lõikes 1 osutatud finantsinstrumente hinnatakse vähemalt kord päevas ning, kui selline igapäevane hindamine ei ole võimalik, siis hinnatakse neid mudelipõhisel meetodil;

c)

artikli 11 lõikes 2 osutatud finantsinstrumente hinnatakse vähemalt kord päevas ning, kui selline igapäevane hindamine ei ole võimalik, siis hinnatakse neid mudelipõhisel meetodil.

a)

korrapäraselt, s.o vähemalt kord aastas;

b)

kui oluline muutus mõjutab hindamispõhimõtteid ja -menetlusi.

a)

kui tagatist aktsepteerib keskpank, milles keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on juurdepääs tavakrediidile, võib väärtuskärbete miinimumtasemena käsitleda keskpanga poolt seda liiki tagatise suhtes kohaldatavaid väärtuskärpeid;

b)

kui tagatist ei aktsepteeri keskpank, milles keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on juurdepääs tavakrediidile, käsitletakse väärtuskärbete miinimumtasemena väärtuskärpeid, mida kohaldab keskpank, kes emiteerib vääringut, milles finantsinstrument on nomineeritud.

a)

vara liik;

b)

finantsinstrumendiga seotud krediidiriski tase;

c)

vara emiteerimise riik;

d)

vara tähtaeg;

e)

vara ajalooline ja hüpoteetiline tuleviku hinnavolatiilsus halvenenud turutingimustes;

f)

aluseks oleva turu likviidsus, sealhulgas müügi- ja ostuhinna vahe;

g)

vajaduse korral valuutarisk;

h)

vajaduse korral korrelatsioonirisk määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 tähenduses.

a)

põhimõtted ja menetlused, mida tuleb järgida, kui rikutakse kontsentratsiooniriski piirmäärasid;

b)

riskimaandamismeetmed, mida kohaldatakse juhul, kui ületatakse põhimõtetes kindlaks määratud kontsentratsiooniriski piirmäärasid;

c)

punktist b tulenevate meetmete eeldatava rakendamise ajakava.

a)

eri emitendid, arvestades nende konsolideerimisgrupi struktuuri;

b)

emitendi riik;

c)

emitendi liik;

d)

vara liik;

e)

arveldusvaluuta;

f)

tagatis, mille krediidi-, likviidsus- ja tururisk ületab miinimumtaset;

g)

tagatise kõlblikkus keskdepositooriumi pangateenuste osutaja jaoks, et saada juurdepääs tavakrediidile emiteerivas keskpangas;

h)

iga laenuvõttev liige;

i)

kõik laenuvõtvad liikmed;

j)

majandussektori, tegevuse ja geograafilise piirkonna seisukohast sama liiki emitentide emiteeritud finantsinstrumendid;

k)

finantsinstrumendi või emitendi krediidiriski tase, mis on määratletud keskdepositooriumi pangateenuste osutaja sisehinnanguga kindlaks määratud ja objektiivse meetodi alusel, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele ja võtab arvesse riski, mis tuleneb emitendi asumisest asjaomases riigis;

l)

finantsinstrumentide likviidsus ja hinnavolatiilsus.

a)

üks krediidiasutus;

b)

kolmanda riigi finantseerimisasutus, kelle suhtes kehtivad usaldatavusnõuded ja kes täidab usaldatavusnõudeid, mis on vähemalt sama ranged kui direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuded kooskõlas kõnealuse määruse artikli 114 lõikega 7;

c)

äriettevõtja, kes kuulub punktis a või b osutatud asutusega samasse konsolideerimisgruppi.

a)

need on emiteerinud emitent, kellel on madal krediidirisk, tuginedes keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tehtud piisavale sisehinnangule, kasutades kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele ja võtab arvesse riski, mis tuleneb emitendi asumisest asjaomases riigis;

b)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja piisavalt juhtida;

c)

need on tagasivõtmatud, tingimusteta ning nende suhtes ei kehti õiguslikke ega lepingulisi erandeid või võimalust, mis lubab emitendil vaidlustada garantii maksmine;

d)

neid saab nõudmise korral täita ühe tööpäeva jooksul maksejõuetu laenuvõtva liikme portfelli likvideerimise perioodil ilma igasuguste regulatiivsete, õiguslike või tegevusega seotud piiranguteta;

e)

neid ei ole emiteerinud üksus, mis kuulub garantiiga kaetud laenuvõtva liikmega samasse konsolideerimisgruppi, ega üksus, mille tegevus hõlmab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja funktsioonide jaoks kriitilise tähtsusega teenuste osutamist, välja arvatud juhul, kui see üksus on Euroopa Majanduspiirkonna keskpank või keskpank, kes emiteerib vääringut, milles keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on riskipositsioone;

f)

nende puhul ei esine märkimisväärset korrelatsiooniriski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 tähenduses;

g)

need on täielikult garanteeritud tagatisega, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

need on emiteerinud liidu keskpank või keskpank, kes emiteerib vääringut, milles keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on riskipositsioone;

b)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja piisavalt juhtida;

c)

need on tagasivõtmatud, tingimusteta ning emiteeriv keskpank ei saa tugineda ühelegi õiguslikule ega lepingulisele erandile või võimalusele, mis lubab emitendil vaidlustada garantii maksmise;

d)

need täidetakse ühe tööpäeva jooksul.

a)

need katavad üksnes kahe ühendatud keskdepositooriumi vahelisi krediidiriski positsioone;

b)

need on emiteerinud selliste krediidivõimeliste finantseerimisasutuste konsortsium, mis vastavad artikli 38 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning milles iga asjaomane finantseerimisasutus on kohustatud maksma osa kogusummast, mis on lepinguliselt kokku lepitud;

c)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja piisavalt juhtida;

d)

need on tagasivõtmatud, tingimusteta ning emiteerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa tugineda ühelegi õiguslikule ega lepingulisele erandile või võimalusele, mis lubab emitendil vaidlustada akreditiivi maksmise;

e)

neid saab nõudmise korral täita ilma igasuguste regulatiivsete, õiguslike või tegevusega seotud piiranguteta;

f)

neid ei ole emiteerinud:

g)

nende puhul ei esine märkimisväärset korrelatsiooniriski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 tähenduses;

h)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja jälgib korrapäraselt emiteerivate finantseerimisasutuste krediidivõimelisust, hinnates iseseisvalt nende asutuste krediidivõimelisust ning määrates iga finantseerimisasutuse krediidireitinguid ja neid korrapäraselt üle vaadates;

i)

neid saab likvideerimise perioodil täita kolme tööpäeva jooksul alates hetkest, mil maksejõuetu keskdepositooriumi pangateenuste osutaja ei täida oma maksekohustusi nende tähtaja saabumisel;

j)

artiklis 34 osutatud kvalifitseeruvad likviidsed vahendid on kättesaadavad piisavas summas, mis katab ajavahe kuni ajani, mil pangagarantii ja akreditiiv tuleb täita juhul, kui üks ühendatud keskdepositooriumidest muutub maksejõuetuks;

k)

riski, et konsortsium ei tasu pangagarantii või akreditiivide täielikku summat, maandab

l)

korda testitakse korrapäraselt ja vaadatakse läbi kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 41 lõikega 3.

a)

päevasisene krediidirisk ja üleöö krediidirisk;

b)

asjaomane tagatis ja muud samaväärsed finantsvahendid, mida kasutatakse seoses punktis a osutatud riskidega;

c)

võimalikud järelejäänud krediidiriski positsioonid;

d)

tagasimaksmise kord ja karistusmäärad.

a)

2. jao nõuded seoses likviidsusriskide jälgimise, mõõtmise, juhtimise, neist teatamise ja avalikustamisega;

b)

määruse (EL) nr 575/2013 nõuded seoses muude kui punktiga a hõlmatud likviidsusriskide jälgimise, mõõtmise, juhtimise, neist teatamise ja avalikustamisega.

a)

mõõdavad päevasisest ja üleöö krediidiriski kooskõlas 1. alajaoga;

b)

jälgivad päevasisest ja üleöö krediidiriski kooskõlas 2. alajaoga;

c)

juhivad päevasisest ja üleöö krediidiriski kooskõlas 3. alajaoga;

d)

mõõdavad, jälgivad ja juhivad tagatist ja muid samaväärseid finantsvahendeid, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 3 punktides c ja d, kooskõlas käesoleva määruse I peatükiga;

e)

analüüsivad ja kavandavad, kuidas käsitleda võimalikke järelejäänud krediidiriski positsioone kooskõlas 4. alajaoga;

f)

haldavad oma tagasimaksekorda ja karistusmäärasid kooskõlas 5. alajaoga;

g)

teatavad oma krediidiriskidest kooskõlas 6. alajaoga;

h)

avalikustavad oma krediidiriskid kooskõlas 7. alajaoga.

a)

põhimõtteid ja menetlusi muudetakse oluliselt;

b)

kui keskdepositooriumi pangateenuste osutaja teeb pärast artiklis 19 osutatud hindamist vabatahtlikult muudatuse.

a)

artiklis 19 osutatud näitajad;

b)

kooskõlas artikliga 13 kohaldatud väärtuskärped, millest antakse aru tagatise liikide kaupa;

c)

lõikes 3 osutatud põhimõtete või menetluste muudatused.

a)

päevasiseste krediidiriski positsioonide tipud ja keskmised määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos sätestatud panganduskõrvalteenuste puhul;

b)

päevasiseste krediidiriski positsioonide tipud ja keskmised ning neid krediidiriski positsioone katva tagatise edasine liigendus;

c)

päevasiseste krediidiriski positsioonide tipud ja keskmised teiste vastaspoolte suhtes ning juhul, kui see on tagatud tagatisega, siis neid krediidiriski positsioone katva tagatise edasine liigendus;

d)

liikmetele antud päevasiseste krediidiliinide koguväärtus;

e)

punktides b ja c osutatud krediidiriski positsioonide edasine liigendus hõlmab järgmist:

a)

jälgib automaatse aruandlussüsteemi kaudu pidevalt päevasiseseid krediidiriski positsioone, mis tulenevad määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos sätestatud panganduskõrvalteenustest;

b)

hoiab vähemalt kümme aastat alles päevasiseste krediidiriski positsioonide tipu ja keskmised näitajad, mis tulenevad määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenustest;

c)

registreerib päevasisesed krediidiriski positsioonid, mis tulenevad igast üksusest, mille puhul päevasisesed krediidiriski positsioonid ilmnevad, sealhulgas järgmised andmed:

d)

kirjeldab täielikult, kuidas krediidiriski juhtimise raamistikus võetakse arvesse omavahelist sõltuvust ja mitmeid suhteid, mis keskdepositooriumi pangateenuste osutajal võivad olla teiste punktis c osutatud üksustega;

e)

määrab iga vastaspoole kohta kindlaks selle, kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja jälgib oma päevasiseste krediidiriski positsioonide kontsentratsiooni, sealhulgas oma riskipositsioone selliste gruppide üksuste ees, kuhu kuuluvad punktis c loetletud üksused;

f)

määrab kindlaks, kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja hindab saadud tagatise suhtes kohaldatavate väärtuskärbete piisavust;

g)

määrab kindlaks, kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja jälgib krediidiriski positsioonide tagatisega kaetust ning krediidiriski positsioonide kaetust muude samaväärsete finantsvahenditega.

a)

hoiab tegelike päevalõpu krediidiriski positsioonide summa andmeid alles vähemalt kümme aastat;

b)

registreerib punktis a osutatud andmed iga päev.

a)

täpsustab, kuidas ta hindab oma krediidiriski juhtimise raamistiku ülesehitust ja toimimist seoses määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos loetletud kõikide tegevustega;

b)

annab üksnes krediidiliine, mida keskdepositooriumi pangateenuste osutaja võib mis tahes ajal tingimusteta tühistada keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi laenuvõtvaid liikmeid eelnevalt teavitamata;

c)

kui artiklis 16 osutatud pangagarantiid kasutatakse koostalitlusvõimelistes ühendustes, hindab ja analüüsib keskdepositooriumi pangateenuste osutaja omavahelisi seoseid, mis võivad tuleneda sellest, et seda pangagarantiid pakuvad samad liikmed.

a)

riskipositsioonid Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmete ja liikmesriikide teiste sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste ning muude liidu ametiasutuste ees, mille ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või mis on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse;

b)

riskipositsioonid ühe määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolse arengupanga ees;

c)

riskipositsioonid ühe määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 loetletud rahvusvahelise organisatsiooni ees;

d)

riskipositsioonid avaliku sektori asutuste ees määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 8 tähenduses, kui need kuuluvad keskvalitsustele ja neil on selge kord, mille on sätestanud nende krediidiriski positsioone garanteerivad keskvalitsused;

e)

riskipositsioonid kolmandate riikide keskpankade ees, mis on nomineeritud selle keskpanga omavääringus, tingimusel et komisjon on vastu võtnud rakendusakti määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 7 kohaselt, mis kinnitab, et seda kolmandat riiki käsitletakse sellisena, et ta rakendab liidus kohaldatavaga vähemalt samaväärset järelevalve- ja õiguskorda.

a)

hindama laenuvõtva liikme krediidivõimelisust meetodi alusel, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele;

b)

kontrollima tagatise ja muude samaväärsete finantsvahendite, mille liige on esitanud päevasiseste krediidiriski positsioonide katmiseks, vastavust artiklites 9 ja 15 sätestatud nõuetele;

c)

kehtestama laenuvõtvale liikmele krediidilimiidid, mis põhinevad mitmepoolsetel suhetel, mis keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on laenuvõtva liikmega, sealhulgas juhul, kui keskdepositooriumi pangateenuste osutaja osutab samale liikmele rohkem kui üht määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos nimetatud panganduskõrvalteenust;

d)

võtma arvesse kvalifitseeruvate likviidsete vahendite taset kooskõlas artikliga 34;

e)

vaatama laenuvõtva liikme krediidilimiidid läbi eesmärgiga tagada mõlema järgmise punkti järgimine:

f)

vaatama laenuvõtvatele liikmetele antud krediidilimiidid läbi vähemalt kord aastas, tuginedes nende tegelikule krediidikasutusele;

g)

tagama, et üleöö krediidiriski positsioonide summa integreeritakse liikmele antud krediidilimiidi kasutusse;

h)

tagama, et veel tagasi maksmata üleöölaenu summa hõlmatakse päevasisestesse riskipositsioonidesse järgmisel päeval ning seda piiratakse krediidilimiidiga.

a)

määratakse kindlaks, kuidas jaotatakse võimalikke katmata laenukahjumeid, sealhulgas mis tahes vahendite tagasimaksed, mida keskdepositooriumi pangateenuste osutaja võib oma likviidsuse pakkujatelt laenata, et katta selliste kahjumitega seotud likviidsuspuudujääke;

b)

põhimõtted ja menetlused sisaldavad muutuvate turutingimuste pidevat hindamist seoses tagatise või muude samaväärsete finantsvahendite likvideerimisjärgse väärtusega, mis võib tekitada võimaliku järelejäänud krediidiriski positsiooni;

c)

määratakse kindlaks, et punktis b osutatud hinnangule lisatakse kord, milles sätestatakse

a)

need on suuremad kui pankadevahelise rahaturu üleöö tagatud turuintressimäär ning krediidiriski positsiooni vääringut emiteeriva keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimäär;

b)

need võtavad arvesse krediidiriski positsiooni vääringu rahastamiskulusid ning üleöö krediidiriski positsiooni omava liikme krediidivõimelisust.

a)

ta esitab vähemalt kord aastas kvalitatiivse aruande, milles täpsustatakse meetmeid, mida võetakse seoses sellega, kuidas krediidiriske, sealhulgas päevasiseseid krediidiriske, mõõdetakse, jälgitakse ja juhitakse;

b)

ta teavitab kõikidest kooskõlas punktiga a võetud meetmete olulistest muutustest kohe pärast nende oluliste muutuste toimumist;

c)

ta esitab kord kuus artiklis 19 osutatud näitajad.

a)

mõõdetakse päevasisest ja üleöö likviidsusriski kooskõlas 1. alajaoga;

b)

jälgitakse päevasisest ja üleöö likviidsusriski kooskõlas 2. alajaoga;

c)

juhitakse likviidsusriski kooskõlas 3. alajaoga;

d)

antakse teada päevasisesest ja üleöö likviidsusriskist kooskõlas 4. alajaoga;

e)

avalikustatakse raamistik ja vahendid likviidsusriski jälgimiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja sellest teatamiseks kooskõlas 5. alajaoga.

a)

maksimaalne päevasisene likviidsuse kasutamine, mis on arvutatud, kasutades suurimat positiivset kumulatiivset netopositsiooni ja suurimat negatiivset kumulatiivset netopositsiooni;

b)

kättesaadavad päevasisesed likviidsed vahendid kokku tööpäeva alguses, jagatuna järgmisteks osadeks:

c)

kõikide järgmiste vahendite koguväärtus:

a)

artikli 30 lõikes 1 osutatud näitajad;

b)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja riskivalmidus;

c)

ettenägematute kulude reservi kava, milles kirjeldatakse kohaldatavaid heastamisvahendeid, kui riskivalmidus väheneb.

a)

hoiab vähemalt kümme aastat alles päevase suurima positiivse kumulatiivse päevasisese netopositsiooni ning suurima negatiivse kumulatiivse päevasisese netopositsiooni andmed selle väärtpaberiarveldussüsteemi iga arveldusvaluuta puhul, mille korral ta tegutseb arveldusagendina;

b)

jälgib pidevalt oma päevasiseseid likviidsusriski positsioone võrreldes maksimaalse päevasisese likviidsusriski positsiooniga, mis on ajalooliselt registreeritud.

a)

hoiab vähemalt kümme aastat alles üleöölaenu kasutamisest tekkinud likviidsusriskide andmed selle väärtpaberiarveldussüsteemi iga arveldusvaluuta puhul, mille korral ta tegutseb arveldusagendina;

b)

jälgib antud üleöölaenuga tekitatud likviidsusriski võrreldes maksimaalse likviidsusriski positsiooniga, mis on tekkinud antud üleöölaenuga ja registreeritud ajalooliselt.

a)

emiteerivas keskpangas hoiustatud rahalised vahendid;

b)

mõnes artikli 38 lõikes 1 märgitud krediidivõimelises finantseerimisasutuses hoiustatud kättesaadavad rahalised vahendid;

c)

kokkulepitud krediidiliinid või samalaadsed kokkulepped;

d)

varad, mis vastavad käesoleva määruse artikli 10 ja artikli 11 lõike 1 nõuetele, mida kohaldatakse tagatise või finantsinstrumentide suhtes, mis on kooskõlas keskdepositooriumide nõudeid käsitlevas delegeeritud määruses (EL) 2017/392 sätestatud nõuetega ning mis on kohe kättesaadavad ja rahaks konverteeritavad eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärse rahastamiskorra kaudu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 38;

e)

artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 1 osutatud tagatis.

a)

hindama päevasisest likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolu kõikide osutatavate panganduskõrvalteenuste puhul;

b)

hindama eelnevalt nende voogude päevasisest ajakava;

c)

prognoosima päevasiseseid likviidsusvajadusi, mis võivad päeva jooksul eri ajal tekkida.

a)

tagama piisava päevasisese rahastamise, et täita oma päevasiseseid eesmärke, kui need tulenevad lõikes 1 osutatud analüüsist;

b)

juhtima ja olema valmis konverteerima rahasse tagatist, mis on vajalik päevasiseste vahendite hankimiseks stressiolukordades, võttes arvesse väärtuskärpeid kooskõlas artikliga 13 ja kontsentratsiooniriski piirmäärasid kooskõlas artikliga 14;

c)

juhtima enda likviidsete vahendite väljavoolu kooskõlas oma päevasiseste eesmärkidega;

d)

omama korda, et tegeleda oma päevasiseste likviidsusvoogude ootamatute häiretega.

a)

mitmesugused ajaloolised stsenaariumid, sealhulgas viimase 30 aasta jooksul või sellise aja jooksul, mille kohta on olemas usaldusväärsed andmed, täheldatud äärmuslike turumuutuste perioodid, mis oleksid tekitanud keskdepositooriumi pangateenuste osutajale suurima finantsriski, välja arvatud juhul, kui keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tõendab, et ajalooline suurte hinnamuutuste näide ei ole usutav;

b)

mitmesugused võimalikud tulevased stsenaariumid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja ülesehitus ja tegevus, sealhulgas seoses artikli 30 lõikes 2 osutatud üksustega ning seotud finantsturutaristute või muude üksustega, mis võivad tekitada olulist likviidsusriski keskdepositooriumi pangateenuste osutajale, ning mis hõlmavad vajaduse korral mitmepäevase ajavahemiku;

b)

võimalikud tugevad seosed või samalaadsed riskipositsioonid keskdepositooriumi pangateenuste osutaja liikmete vahel, sealhulgas liikmete ning nende ema- ja tütarettevõtjate vahel;

c)

mitme liikme maksejõuetuse tõenäosuse hinnang ning sellise maksejõuetuse võimalikud mõjud liikmetele;

d)

punktis c osutatud mitme liikme maksejõuetuse mõju keskdepositooriumi pangateenuste osutaja rahavoogudele ning tema tasakaalustamissuutlikkusele ja vastupidamise ajale;

e)

seda, kas mudelid kajastavad eri mõjusid, mida majanduslik stress võib avaldada nii keskdepositooriumi pangateenuste osutaja varadele kui ka tema likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolule.

a)

likviidsete varade, sealhulgas varade kvaliteedi, kontsentratsiooni ja nende viivitamatu kättesaadavuse õigeaegne jälgimine;

b)

selliste turutingimuste jälgimise asjakohased põhimõtted, mis võivad mõjutada päevasiseste kvalifitseeruvate likviidsete vahendite likviidsust;

c)

päevasiseste kvalifitseeruvate likviidsete vahendite väärtus, mida on hinnatud ja kohandatud halvenenud turutingimustel, sealhulgas artikli 36 lõikes 7 osutatud stsenaariumide järgi.

a)

tema selliste likviidsete varade paigutamine eraldi kontole likviidsuse juhtimise funktsiooni otsese juhtimise all, mida võib kasutada üksnes hädaolukorra vahendite allikana stressiperioodidel;

b)

sisemiste süsteemide ja kontrollide kehtestamine, et anda likviidsuse juhtimise funktsioonile tõhus operatiivne kontroll, et teha mõlemat järgmist toimingut:

c)

punktides a ja b sätestatud nõuete kombinatsioon, kui see tagab võrdväärse tulemuse.

a)

see viiakse läbi lõigetes 4 ja 5 osutatud tegurite, samuti lõikes 6 osutatud eriomaste stsenaariumide põhjal;

b)

see hõlmab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja sellise korra korrapärast testimist, kasutades päevasiseseid stsenaariume, millega hinnatakse tema likviidsuse pakkujalt saadud kvalifitseeruvatele likviidsetele vahenditele juurdepääsu;

c)

see vastab lõigete 2–6 nõuetele.

a)

teatab enda riskikomiteele ning vajaduse korral ka keskdepositooriumi riskikomiteele stressitestide tulemustest;

b)

vaatab läbi ja korrigeerib oma artikli 32 lõike 1 punktis c osutatud ettenägematute kulude reservi kava, kui vähenemist ei saa päeva lõpuks kõrvaldada;

c)

omab eeskirju ja menetlusi, et hinnata ja korrigeerida enda likviidsusriski juhtimise raamistiku ja likviidsuse pakkujate piisavust kooskõlas oma stressitestide tulemuste ja analüüsiga.

a)

liikmete maksed ei ole õigel ajal laekunud;

b)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja likviidsuse pakkujatest ühe pakkuja ajutine maksejõuetus või suutmatus pakkuda likviidsust; see hõlmab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktis e osutatud pakkujaid, depositooriumina tegutsevaid pankasid, vastastikuseid agente või mis tahes seotud taristut, sealhulgas koostalitlusvõimelisi keskdepositooriume;

c)

samaaegne surve rahastamis- ja varaturgudel, sealhulgas kvalifitseeruvate likviidsete vahendite väärtuse vähenemine;

d)

valuuta konverteeritavusega ning valuutaturgudele juurdepääsuga seotud stress;

e)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja maine negatiivsed muutused, mis põhjustavad selle, et teatavad likviidsuse pakkujad vähendavad pakutavat likviidsust;

f)

tagatise või varade hinnavolatiilsuse asjakohased ajaloolised tipptasemed korduvate sündmustena;

g)

turul krediidi kättesaadavuse muutused.

a)

järjestab eurodesse konverteeritud vääringud kõrgeimast madalaimani, tuginedes kolme suurima igapäevase negatiivse kumulatiivse netopositsiooni keskmisele kaheteistkümne kuu jooksul;

b)

võtab vastavalt vajadusele arvesse

a)

muutuvate likviidsusvajaduste pidev analüüs, et oleks võimalik teha kindlaks sündmused, mis võivad areneda ettenägematuteks ja potentsiaalselt katmata puudujääkideks, sealhulgas rahastamiskorra uuendamise kava enne selle aegumist;

b)

eeskirjade ja menetluste korrapärane praktiline testimine.

a)

kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja pääseb juurde rahalistele hoiustele või üleööhoiustele;

b)

kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja teostab sama päeva turutehinguid;

c)

kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja kasutab eelnevalt kokku lepitud likviidsusliine.

a)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja riskikomiteele ning vajaduse korral keskdepositooriumi riskikomiteele;

b)

asjaomasele pädevale ametiasutusele, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 60 lõikes 1, käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud viisil.

a)

krediidiasutus, millele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt ja mille puhul keskdepositooriumi pangateenuste osutaja suudab tõendada, et tal on madal krediidirisk, tuginedes sisehinnangule, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele;

b)

kolmanda riigi finantseerimisasutus, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

a)

tagab nende asutuste krediidivõimelisuse korrapärase ja sõltumatu hindamise;

b)

määrab igale sellisele finantseerimisasutusele, millega keskdepositoorium on sisse seadnud eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärse rahastamiskorra, sisemise krediidireitingu ja ajakohastab seda korrapäraselt.

a)

kontsentratsiooniriski piirmäärad kehtestatakse vääringute kaupa;

b)

kehtestatakse vähemalt kaks kokkulepet iga peamise vääringu puhul;

c)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja ei tugine ülemääraselt ühelegi üksikule finantseerimisasutusele, kui võetakse arvesse kõiki vääringuid.

a)

kooskõlas käesoleva artikliga kindlaks määratud likviidsuse pakkujate suhtes kehtivaid kontsentratsiooniriski piirmäärasid käsitlevate põhimõtete ja menetluste mis tahes olulised muutused;

b)

juhtumid, mille puhul ta ületab enda põhimõtetes ja menetlustes sätestatud kontsentratsiooniriski piirmäärasid oma likviidsuse pakkujate suhtes, nagu on osutatud lõikes 5.

a)

ta näeb reaalajas tagatisena määratletud varasid;

b)

tagatis on laenuvõtva liikme muudest väärtpaberitest eraldatud;

c)

selle kolmandast isikust üksusega sõlmitud kokkulepe hoiab ära varade kahjumeid keskdepositooriumi pangateenuste osutajale.

a)

ta esitab vähemalt kord aastas kvalitatiivse aruande, milles täpsustatakse kõiki meetmeid, mida võetakse seoses sellega, kuidas likviidsusriske, sealhulgas päevasiseseid likviidsusriske, mõõdetakse, jälgitakse ja juhitakse;

b)

ta teavitab kõikidest punktis a osutatud võetud meetmete olulistest muutustest kohe pärast nende oluliste muutuste toimumist;

c)

ta esitab kord kuus artikli 30 lõikes 1 osutatud näitajad.

a)

iga vääringu piisavalt suur suhteline osakaal keskdepositooriumi arveldatud arvelduskorralduste koguväärtuses, arvutatuna ühe aasta kohta;

b)

iga vääringu mittekättesaadavuse mõju keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tegevuse sujuvale toimimisele mitmesuguste artiklis 36 osutatud võimalike stressistsenaariumide korral.