a)

riigiasutus või

b)

riigiasutuse poolt ametlikult tunnustatud organisatsioon riigi poolt kehtestatud andmekvaliteedi nõuetele (DQR) vastavate andmete loomiseks ja/või avaldamiseks;

a)

asub/asuvad alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks maal või

b)

ulatub/ulatuvad lendavate õhusõidukite ohutuse tagamiseks vajalikust kindlaksmääratud pinnast kõrgemale või

c)

asub/asuvad väljaspool eespool kindlaksmääratud alasid, kuid kujutab/kujutavad ohtu lennuliiklusele;

a)

kujutab kasutajale otsest ohtu või ohustab teiste elu, tervist või heaolu ja/või

b)

põhjustab või suurendab tööalast, sotsiaalset, vaimset või kehalist probleemi või häiret;

a)

suurim kaugus, kust on nähtav ja äratuntav maapinna lähedal heledal taustal asuv sobivas suuruses must objekt;

b)

suurim kaugus, kust vaateväljas asuvat valgusallikat tugevusega umbes 1 000 kandelat on võimalik valgustamata taustal näha ja identifitseerida;

(a)

Pädev asutus peab täitma sertifitseerimise, järelevalve ja teenuseosutajate suhtes kohaldatavate nõuete tagamisega seotud ülesandeid, jälgima, et pakutav teenus oleks ohutu, ning kontrollima, et kohaldatavad nõuded on täidetud.

(b)

Pädevad asutused peavad kindlaks määrama sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud kohustused ning täitma neid viisil, millega on tagatud järgmine:

Asjaomased pädevad asutused peavad korrapäraselt läbi vaatama kokkuleppe, milles käsitletakse järelevalve teostamist teenuseosutajate üle, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 3 osutatud funktsionaalsetes õhuruumiosades (FAB), mis hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi vastutusalasse kuuluvat õhuruumiosa, ja piiriüleste aeronavigatsiooniteenuste osutamise korral määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 5 kohase kokkuleppe järelvalve tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta, ning asjaomaste lepingute praktilise rakendamise, eriti nende järelevalve alla kuuluvate teenuseosutajate poolt saavutatud tulemused ohutusnõuete täitmisel.

(c)

Pädev asutus sõlmib teiste pädevate asutustega koordineerimiskokkulepped, mille kohaselt koordineeritakse teiste pädevate asutuste järelevalve all olevate teenuseosutajate funktsionaalsete süsteemide muudatustest teatamist. Koordineerimiskokkulepetega tagatakse asjaomaste teatatud muudatuste tulemuslik valik ja läbivaatamine kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.025.

(a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mida saab kasutada käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Kui nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid (AMC) järgitakse, loetakse käesoleva määruse kohased nõuded täidetuks.

(b)

Käesoleva määruse nõuete täitmiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid (AltMOC).

(c)

Pädev asutus kehtestab süsteemi nii tema enda kui ka tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite järjekindlaks hindamiseks, et nende rakendamisel oleks tagatud käesoleva määruse nõuete täitmine.

(d)

Pädev asutus hindab kõiki teenuseosutaja esitatud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.020, analüüsides esitatud dokumente, ning vajaduse korral viib läbi teenuseosutaja kontrolli.

Kui pädev asutus teeb kindlaks, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid on piisavad selleks, et tagada käesoleva määruse kohaste nõuete täitmine, siis ta teatab ilma põhjendamatu viivituseta:

(e)

Kui pädev asutus ise kasutab nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid käesoleva määruse kohaste nõuete täitmiseks, siis ta:

Pädev asutus esitab ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite täieliku kirjelduse, sealhulgas kõik vajalikud muudatused protseduurides ning hinnangu, mis kinnitab käesoleva määruse kohaste nõuete täitmist.

(a)

Pädev asutus teatab ametile ilma põhjendamatu viivituseta mis tahes olulisest probleemist seoses määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 (1) selliste asjakohaste sätete rakendamisega, mida kohaldatakse teenuseosutajate suhtes.

(b)

Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (2) kohaldamist, peab pädev asutus edastama ametile ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis talle on teatavaks saanud talle esitatud juhtumiaruannetest.

(a)

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks.

(b)

Amet rakendab süsteemi pädevatelt asutustelt saadud mis tahes olulise ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks, ning annab liikmesriikidele ja komisjonile (vastavalt vajadusele) põhjendamatu viivituseta edasi mis tahes teabe, sealhulgas soovitusi või rakendatavaid parandusmeetmeid käsitleva teabe, mis on asjaosalistele vajalik selleks, et õigeaegselt reageerida teenuseosutajatega seotud ohutusprobleemile.

(c)

Alapunktides a ja b osutatud teabe saamise korral võtab pädev asutus asjakohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks, sealhulgas annab välja punkti ATM/ANS.AR.A.030 kohased ohutusettekirjutused.

(d)

Kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.060 tuleb alapunktis c osutatud meetmete rakendamisest viivitamata teatada teenuseosutajatele, kes peavad neid täitma. Pädev asutus teatab meetmetest ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse korral teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

(a)

Pädev asutus annab välja ohutusettekirjutuse, kui funktsionaalses süsteemis on tuvastatud ohuolukord, mille likvideerimiseks on vaja võtta viivitamata meetmeid.

(b)

Ohutusettekirjutus edastatakse asjaomastele teenuseosutajatele ja see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(c)

Pädev asutus saadab ohutusettekirjutuse koopia ametile ning teistele asjassepuutuvatele pädevatele asutustele ühe kuu jooksul pärast selle väljaandmist.

(d)

Pädev asutus kontrollib, kas teenuseosutajad täidavad kohaldatavate ohutusettekirjutuste nõudeid.

(a)

Pädev asutus kehtestab ja haldab juhtimissüsteemi, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

(b)

Pädev asutus määrab juhtimissüsteemi iga tegevusvaldkonna jaoks ühe või mitu isikut, kes vastutavad üldiselt asjasse puutuvate ülesannete juhtimise eest.

(c)

Pädev asutus kehtestab protseduurid, et osaleda koos teiste asjaomaste pädevate asutustega kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises, mis muu hulgas hõlmab selliste teenuseosutajate sertifitseerimise järelevalve raames avastatud puudusi ja võetud järelemeetmeid, kes tegutsevad ühe liikmesriigi territooriumil, kuid kelle on sertifitseerinud teise liikmesriigi pädev asutus või amet.

(d)

Ametile tehakse kättesaadavaks koopia juhtimissüsteemiga seotud protseduuride ja neis tehtud muudatuste kohta, mida amet kasutab standardimise eesmärgil.

(a)

Pädev asutus võib anda kvalifitseeritud üksustele oma käesoleva määruse kohaseid teenuseosutajate sertifitseerimise või järelevalvega seotud ülesandeid, v.a sertifikaatide väljaandmine. Kõnealuste ülesannete andmisel tagab pädev asutus järgmise:

(b)

Pädev asutus tagab, et punkti ATM/ANS.AR.B.001 alapunkti a alapunktiga 4 ette nähtud siseauditimenetlus ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmab kõiki kvalifitseeritud üksuse poolt tema nimel täidetavaid ülesandeid.

(a)

Pädev asutus peab kehtestama süsteemi, mille abil saab kindlaks teha muudatused, mis mõjutavad tema suutlikkust täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid ja kohustusi. Kõnealune süsteem võimaldab tal vajaduse korral võtta meetmeid, et tagada juhtimissüsteemi sobivus ja tulemuslikkus.

(b)

Pädev asutus on kohustatud uuendama oma juhtimissüsteemi nii, et see kajastaks õigeaegselt mis tahes käesoleva määruse muudatust ja tagaks selle tõhusa rakendamise.

(c)

Pädev asutus on kohustatud teatama ametile olulistest muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid ja kohustusi.

(a)

Pädev asutus võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmistele andmetele juurde pääseda, neid nõuetekohaselt säilitada ja usaldusväärselt jälgida:

(b)

Pädev asutus peab haldama nimekirja kõikide teenuseosutajatele välja antud sertifikaatide ning neilt saadud deklaratsioonide kohta.

(c)

Kõiki andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat peale sertifikaadi kehtivuse lõppu või peale deklaratsiooni tagasivõtmist, vastavalt kohaldatavale andmekaitseseadusele.

(a)

Pädevad asutused peavad pidevalt jälgima ja hindama ohutusnõuete täitmist nende järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt.

(b)

Pädevad asutused kasutavad ohutusnõuete täitmise jälgimise tulemusi eelkõige oma riskipõhises järelevalves.

(a)

Pädev asutus peab punkti ATM/ANS.AR.B.001 alapunkti a alapunkti 1 raames kehtestama menetluse, et kontrollida järgmist:

(b)

Alapunktis a a osutatud menetlus peab:

(a)

Pädev asutus või tema nimel tegutsevad kvalifitseeritud üksused viivad auditeid läbi kooskõlas artikliga 5.

(b)

alapunktis a osutatud auditid:

(c)

Pädev asutus jälgib tema käsutuses olevale tõendusmaterjalile toetudes käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete pidevat täitmist tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt.

(a)

Pädev asutus koostab ja ajakohastab igal aastal järelevalveprogrammi, võttes arvesse teenuseosutajate erisusi, nende tegevuse keerukust, eelnevate sertifitseerimiste ja/või järelevalvetegevuste tulemusi, ning võtab aluseks kaasnevatele riskidele antud hinnangu. Järelevalveprogramm peab sisaldama auditeid, mis vastavad järgmistele nõuetele:

(b)

Pädev asutus võib vajaduse korral otsustada muuta eelnevalt kavandatud auditite eesmärke ja ulatust; sellega võivad kaasneda dokumentide täiendavad läbivaatamised ja täiendavad auditid.

(c)

Pädev asutus otsustab, milliseid kokkuleppeid, elemente, teenuseid, funktsioone, asukohti ja toiminguid tuleb ettenähtudajavahemiku jooksul auditeerida.

(d)

Auditi käigus punkti ATM/ANS.AR.C.050 kohaselt tehtud tähelepanekud ja puudused tuleb dokumenteerida. Kõik tähelepanekud ja puudused tuleb tõendada ja identifitseerida vastavalt kohaldatavatele nõuetele ja rakenduskorrale, mille suhtes audit tehti.

(e)

Tuleb koostada auditiaruanne, mis muu hulgas hõlmab puuduste ja tähelepanekute üksikasju, ning edastada see asjaomasele teenuseosutajale.

(a)

Punkti ATM/ANS.AR.C.005 alapunktis a sätestatud menetluse kohaselt peab pädev asutus pärast sertifikaadi taotluse saamist kontrollima, kas teenuseosutaja täidab käesoleva määruse kohaseid nõudeid.

(b)

Pädev asutus võib enne sertifikaadi väljaandmist nõuda mis tahes auditite, inspekteerimiste või hindamiste läbiviimist, kui ta peab seda vajalikuks.

(c)

Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Toimingud, mille tegemiseks teenuseosutajale õigused antakse, täpsustatakse sertifikaadi juurde kuuluvates teenuste osutamise tingimustes.

(d)

Sertifikaati ei anta välja juhul, kui esimese astme puudus on jäänud kõrvaldamata. Erandkorras, kui tegemist on puudus(t)ega, mis ei ole esimese astme puudus(ed), peab teenuseosutaja seda (neid) hindama ja vastavalt vajadusele leevendama, ning pädev asutus peab enne sertifikaadi väljaandmist heaks kiitma parandusmeetmete kava puudus(t)e kõrvaldamiseks.

(a)

Pärast punkti ATM/ANS.OR.A.045 kohase muudatusi käsitleva teate saamist toimib pädev asutus kooskõlas punktidega ATM/ANS.AR.C.030, ATM/ANS.AR.C.035 ja ATM/ANS.AR.C.040.

(b)

Pärast seda, kui pädev asutus on saanud punkti ATM/ANS.OR.A.040 alapunkti a alapunkti 2 kohase muudatusi käsitleva teate, mille puhul on nõutav eelnev heakskiitmine, peab ta tegema järgmist:

(c)

Selleks et võimaldada teenuseosutajal rakendada vajaduse korral muudatusi oma juhtimis- ja/või ohutusjuhtimissüsteemis ilma punkti ATM/ANS.OR.A.040 alapunkti b kohase heakskiidu saamiseta, peab pädev asutus heaks kiitma protseduuri, millega määratakse kindlaks selliste muudatuste ulatus ja kirjeldatakse, kuidas kõnealustest muudatustest tuleb teada anda ning neid juhtida. Pädev asutus hindab teates esitatud teavet pideva järelevalvemenetluse käigus, et kontrollida, kas ellu viidud tegevused vastavad heakskiidetud menetlustele ja kohaldatavatele nõuetele. Mittevastavuse korral teeb pädev asutus järgmist:

(a)

Pädev asutus vaatab üle järgmise:

(b)

Pädev asutus peab heaks kiitma alapunktis a viidatud menetlused, muudatused ja kõrvalekalded, kui ta on kindlaks teinud, et need on vajalikud ja sobivad selleks, et teenuseosutaja vastaks (vajaduse korral) punktide ATM/ANS.OR.A.045, ATM/ANS.OR.C.005, ATS.OR.205 ja ATS.OR.210 nõuetele.

(a)

Kui pädev asutus on saanud punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunkti 1 kohase teate või punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti b kohase muudetud teabe, võtab ta vastu otsuse, kas muudatus tuleb läbi vaadata või mitte. Pädev asutus peab teenuseosutajalt nõudma mis tahes täiendavat teavet, mis on kõnealuse otsuse vastuvõtmiseks vajalik.

(b)

Pädev asutus teeb läbivaatamise vajaduse kindlaks konkreetsete, kehtivate ja dokumenteeritud kriteeriumide alusel, mis tagavad vähemalt selle, et teatatud muudatus vaadatakse läbi juhul, kui esineb suur tõenäosus, et argumendid on keerulised või teenuseosutajale vähetuntud ja et muudatusel võivad olla tõsised tagajärjed.

(c)

Kui pädev asutus kasutab läbivaatamisevajaduse üle otsustamisel lisaks alapunktis b osutatud kriteeriumidele ka teistel riskidel põhinevaid kriteeriume, peavad need kriteeriumid olema konkreetsed, kehtivad ja dokumenteeritud.

(d)

Pädev asutus teavitab teenuseosutajat oma otsusest vaadata funktsionaalse süsteemi teatatud muudatus läbi ning esitab teenuseosutaja nõudmise korral talle asjakohase põhjenduse.

(a)

Kui pädev asutus vaatab läbi teatatud muudatuse argumendid, siis ta:

(b)

Pädev asutus kas:

(a)

Kui pädev asutus saab lennuinfoteenuseid osutada kavatsevalt lennuinfoteenuste osutajalt deklaratsiooni, kontrollib ta, kas deklaratsioon sisaldab kogu teavet, mida nõutakse punktis ATM/ANS.OR.A.015, ja saadab kõnealusele teenuseosutajale teate deklaratsiooni kättesaamise kohta.

(b)

Kui deklaratsioon ei sisalda nõutavat teavet või sisaldab kohaldatavate nõuetega mittevastavusele viitavat teavet, teatab pädev asutus asjaomasele lennuinfoteenuse osutajale nõuetele mittevastavusest ning nõuab täiendavat teavet. Vajaduse korral viib pädev asutus läbi lennuinfoteenuste osutaja auditi. Kui mittevastavus leiab kinnitust, võtab pädev asutus punkti ATM/ANS.AR.C.050 kohased meetmed.

(c)

Pädev asutus peab pidama lennuinfoteenuste osutajate poolt talle kooskõlas käesoleva määrusega esitatud deklaratsioonide registrit.

(a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem, mille abil analüüsida puuduste mõju ohutusele ja otsustada sunnimeetmete üle, lähtudes ohutusriskist, mida teenuseosutaja nõuetele mittevastavus endast kujutab.

(b)

Kui täiendavaid riske ohutusele ei ole või need on väga väikesed ja viivitamata rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, võib pädev asutus teenuste osutamise pakkumise vastu võtta, et tagada teenuse järjepidevus, kui samas võetakse parandusmeetmed.

(c)

Pädev asutus väljastab teate esimese astme puuduse kohta, kui avastatakse tõsine mittevastavus määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjade alusel kohaldatavatele nõuetele, teenuseosutaja menetlustele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele või sertifikaadile, määramisaktile (kui see on asjakohane) või deklaratsiooni sisule, mis kujutab endast tõsist riski lennuohutusele või tekitab muul viisil kahtlusi teenuseosutaja suutlikkuses tegevust jätkata.

Esimese astme puudused hõlmavad muu hulgas järgmist:

(d)

Pädev asutus väljastab teate teise astme puuduse kohta, kui avastatakse mõni muu mittevastavus määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade, samuti määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjade alusel kohaldatavatele nõuetele, teenuseosutaja protseduuridele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele või sertifikaadile, või deklaratsiooni sisule.

(e)

Kui puudus on kindlaks tehtud, kas järelevalve käigus või muul viisil, peab pädev asutus, ilma et see mõjutaks muid täiendavaid toiminguid, mille näevad ette määrus (EÜ) nr 216/2008 ning käesolev määrus, samuti määrused (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjad, teatama puudustest teenuseosutajale kirjalikult ning nõudma parandusmeetmete võtmist avastatud puudus(t)e kõrvaldamiseks.

(f)

Juhtumite korral, mis ei vaja nimetamist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus väljastada tähelepanekuid.

(a)

Teenuseosutaja sertifikaadi või olemasoleva sertifikaadi muudatuse taotlemine toimub pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil, võttes arvesse käesoleva määruse alusel kohaldatavaid nõudeid.

(b)

Kooskõlas artikliga 6 peab sertifikaati taotlev teenuseosutaja täitma käesoleva määruse nõudeid, mis on järgmised:

(a)

Vaatamata alapunktile b võib lennuliiklusteenuste osutaja taotleda sertifikaati, mille alusel teenuseosutamine on piiratud selle liikmesriigi õhuruumiga, kus asub tema peamine tegevuskoht või registrisse kantud asukoht, kui see on olemas, juhul kui ta osutab või kavatseb hakata osutama teenuseid vaid ühes või mitmes alljärgnevas kategoorias:

(b)

Lisaks võivad piiratud sertifikaati taotleda ka järgmised aeronavigatsiooniteenuse osutajad:

(c)

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes taotleb alapunkti a või alapunkti b alapunkti 1 kohast piiratud sertifikaati, peab täitma vähemalt järgmistes punktides ja lisades sätestatud nõudeid, kui pädev asutus ei ole ette näinud täiendavaid nõudeid:

(d)

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes taotleb piiratud sertifikaati kooskõlas alapunkti b alapunktiga 2, peab täitma vähemalt alapunkti c alapunktides 1–4 ning IV lisas sätestatud erinõudeid, kui pädev asutus ei ole kindlaks määranud täiendavaid nõudeid.

(e)

Piiratud sertifikaadi taotleja esitab pädevale asutusele taotluse pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil.

(a)

Kooskõlas artikliga 7 võib lennuinfoteenuste osutaja esitada deklaratsiooni oma suutlikkuse ja vahendite kohta teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmiseks juhul, kui ta täidab lisaks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 osutatud nõuetele ka järgmisi nõudeid:

(b)

Lennuinfoteenuste osutaja, kes esitab deklaratsiooni oma toimingute kohta, peab:

(c)

Enne teenuste osutamise lõpetamist teatab oma tegevuse kohta deklaratsiooni esitanud lennuinfoteenuste osutaja pädevale asutusele sellest pädeva asutuse poolt kindlaks määratud tähtajaks.

(d)

Oma tegevuse kohta deklaratsiooni esitav lennuinfoteenuste osutaja peab täitma järgmistes punktides sätestatud nõudeid:

(e)

Oma toiminguid deklareeriv lennuinfoteenuse osutaja võib alustada toimingutega alles peale pädevalt asutuselt deklaratsiooni kättesaamise kohta kinnituse saamist.

(a)

Käesoleva määruse nõuete täitmiseks võib teenuseosutaja kasutada ameti poolt vastu võetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite alternatiivseid meetodeid (AltMOC).

(b)

Kui teenuseosutaja soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, esitab ta enne selle rakendamist pädevale asutusele asjaomase alternatiivse meetodi täieliku kirjelduse. Kirjeldus peab sisaldama käsiraamatute ja protseduuride mis tahes vajalikke muudatusi ning käesoleva määruse nõuete täitmist tõendavat hinnangut.

Teenuseosutaja võib kõnealuseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada alles pärast pädeva asutuse poolt antud heakskiitu ning punkti ATM/ANS.AR.A.015 alapunkti d kohase teate saamist.

(a)

Teenuseosutaja sertifikaat kehtib järgmistel tingimustel:

(b)

Kui sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või sellest loobutakse, tuleb sertifikaat viivitamata pädevale asutusele tagastada.

(a)

lennuinfoteenuseid osutatakse jätkuvalt kooskõlas käesoleva määruse kohaldatavate nõuetega, sealhulgas nendega, milles käsitletakse pädevale asutusele antud volituste teostamist ja sellega seotud koostööd, ning puuduste menetlemise nõuetega, mis on sätestatud vastavalt punktides ATM/ANS.OR.A.050 ja ATM/ANS.OR.A.055;

(b)

kõnealuste teenuste osutaja ei ole deklaratsiooni tagasi võtnud ning pädev asutus ei ole seda registrist kustutanud.

(a)

Teatamine ja juhtimine:

(b)

Mis tahes alapunkti a alapunktis 2 osutatud muudatuse korral tuleb see enne rakendamist heaks kiita, välja arvatud juhul, kui asjaomasest muudatusest on juba teatatud ja seda juhitakse kooskõlas pädeva asutuse poolt heaks kiidetud protseduuriga, nagu on sätestatud punkti ATM/ANS.AR.C.025 alapunktis c.

(a)

Teenuseosutaja, kes kavatseb oma funktsionaalset süsteemi muuta, peab tegema järgmist:

(b)

Pärast muudatusest teatamist peab teenuseosutaja teavitama pädevat asutust, kui alapunkti a alapunktide 1 ja 2 kohaselt esitatud teavet on oluliselt muudetud, ning asjaomaseid teenuseosutajaid ja lennundusettevõtjaid, kui alapunkti a alapunkti 3 kohaselt esitatud teavet on oluliselt muudetud.

(c)

Teenuseosutaja kohaldab teenuste osutamisel ainult neid muudatusi, mille puhul punktis ATM/ANS.OR.B.010 osutatud protseduuride kohased toimingud on lõpule viidud.

(d)

Kui muudatus tuleb pädeva asutuse poolt kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.035 läbi vaadata, kohaldab teenuseosutaja teenuse osutamisel ainult neid muudatusi, mille argumendid pädev asutus on heaks kiitnud.

(e)

Kui muudatus mõjutab teisi alapunkti a alapunktis 3 kindlaksmääratud teenuseosutajaid ja/või lennundusettevõtjaid, siis määrab teenuseosutaja pärast teiste asjaomaste teenuseosutajatega kooskõlastamist kindlaks järgmise:

(f)

Asjaomased teenuseosutajad, keda mõjutavad alapunkti e alapunktis 2 osutatud eeldused ja riskide maandamise meetmed, kasutavad muudatust käsitlevates argumentides vaid omavahel, ja võimaluse korral ka lennundusettevõtjatega kokkulepitud ja kooskõlastatud eeldusi ning riskide maandamise meetmeid.

(a)

selgitama välja nõuetele mittevastavuse algpõhjuse;

(b)

koostama sellise parandusmeetmete kava, mille pädev asutus heaks kiidab,

(c)

tõendama pädevale asutusele, et parandusmeetmed on rakendatud ja saavutama pädeva asutuse heakskiidu teenuseosutaja väljapakutud ja pädeva asutuse heakskiidetud ajavahemiku jooksul, kooskõlas punkti ATM/ANS.AR.C.050 alapunktiga e.

(a)

Teenuseosutaja peab teatama pädevale asutusele ja mis tahes muule organisatsioonile, kui seda nõuab liikmesriik, kus teenuseosutaja teenuseid osutab, kõikidest lennuõnnetusest, tõsistest intsidentidest ja vahejuhtumitest, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010 (1) ning määruses (EL) nr 376/2014.

(b)

Ilma et see mõjutaks alapunkti a kohaldamist, peab teenuseosutaja juhul, kui mõnel teisel teenuseosutajal on esinenud rike, tehniline defekt, lubatud tehniliste piiride ületamine, vahejuhtum või muu eeskirjadevastane asjaolu, mis ohustas või oleks võinud ohustada teenuste ohutut osutamist, kuid mis ei põhjustanud lennuõnnetust või tõsist intsidenti, teavitama sellest pädevat asutust ning süsteemi ja selle koostisosade kavandamise eest vastutavat organisatsiooni.

(c)

Ilma et see mõjutaks määruste (EL) nr 996/2010 ja (EL) nr 376/2014 kohaldamist, edastatakse alapunktides a ja b nimetatud teated pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil ning need peavad sisaldama kõiki teenuseosutajale sündmuse kohta teadaolevaid andmeid.

(d)

Kui erandlikud asjaolud ei takista, saadetakse juhtumi ettekanne võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui teenuseosutaja on kindlaks teinud selle sündmuse üksikasjad, mille kohta teade saadetakse.

(e)

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 kohaldamist, koostab teenuseosutaja vajaduse korral järelmeetmete aruande, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste vahejuhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. Aruanne koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

(a)

Teenuseosutaja peab osutama oma teenuseid avatud ja läbipaistval viisil. Ta avalikustab oma teenuse osutamise tingimused ja neis tehtavad muudatused, ning seab sisse oma teenuse kasutajatega regulaarse konsulteerimise protsessi või kui see on vajalik konkreetsete muudatuste puhul teenuse osutamises, individuaalse või kollektiivse konsulteerimise protsessi.

(b)

Teenuseosutaja ei tohi diskrimineerida oma teenuse kasutajat või kasutajate gruppi rahvuse või muude tunnusjoonte alusel viisil, mis on vastuolus liidu õigusaktidega.

(a)

Teenuseosutaja peab sisse seadma ja haldama juhtimissüsteemi, mis sisaldab järgmist:

(b)

Teenuseosutaja peab dokumenteerima kõik juhtimissüsteemi peamised menetlused, sealhulgas menetluse, millega tehakse töötajatele teatavaks nende kohustused, ning menetluse kõnealuste protsesside muutmiseks.

(c)

Teenuseosutaja peab sisse seadma funktsiooni, et kontrollida organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele ning protseduuride asjakohasust. Vastavuse kontrollimine hõlmab ka süsteemi, millega antakse vastutavale juhile puuduste kohta tagasisidet, et vajaduse korral tagada tõhusate parandusmeetmete võtmine;

(d)

Teenuseosutaja peab kontrollima funktsionaalse süsteemi toimimist, ja kui tehakse kindlaks, et süsteem toimib oodatust halvemini, välja selgitama selle põhjused ning need kõrvaldama või, olles kindlaks teinud ootustele mittevastava toimimise mõju, seda mõju leevendama.

(e)

Juhtimissüsteem peab olema proportsionaalne teenuseosutaja suurusega ning tema toimingute keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega seotud ohte ja kaasnevaid riske.

(f)

Teenuseosutaja peab oma juhtimissüsteemi raames looma ametlikud sidemed teiste asjakohaste teenuseosutajate ning lennundusettevõtjatega, et:

(g)

Kui teenuseosutajal on ka lennuvälja käitaja sertifikaat, peab ta tagama, et juhtimissüsteem hõlmab sertifikaadis nimetatud kõiki toiminguid.

(a)

Teenuseosutaja juhib, hindab ja vajaduse korral leevendab oma funktsionaalse süsteemi muudatuste mõjusid kooskõlas punktidega ATM/ANS.OR.A.045, ATM/ANS.OR.C.005, ATS.OR.205 ja ATS.OR.210.

(b)

Alapunktis a osutatud protseduuride või mis tahes asjaomaste protseduuride oluliste muudatuste suhtes tuleb kohaldada järgmist:

(c)

Kui alapunktis b osutatud heakskiidetud protseduurid ei ole konkreetse muudatuse jaoks sobivad, peab teenuseosutaja tegema järgmist:

(a)

Allhanked on kõik teenuseosutaja sertifitseerimistingimustes märgitud tegevusvaldkonda kuuluvad toimingud, mida teostab mõni teine asjaomaseks tegevuseks sertifitseeritud või sertifikaadi puudumise korral teenuseosutaja järelevalve all tegutsev organisatsioon. Teenuseosutaja peab tagama, et kui ta sõlmib allhankelepingu või ostab mis tahes osa oma toimingutest väljastpoolt sisse, on kõnealune tegevus, süsteem või selle koostisosa kooskõlas kohaldatavate nõuetega.

(b)

Kui teenuseosutaja sõlmib oma tegevuse mis tahes osa teostamiseks lepingu organisatsiooniga, kes ei ole ise käesoleva määruse kohaselt asjaomase tegevuse teostamiseks sertifitseeritud, peab ta tagama, et lepingupartner töötab tema järelevalve all. Teenuseosutaja peab tagama pädeva asutuse juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et pädev asutus saaks kontrollida käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete jätkuvat järgimist.

(a)

Teenuseosutaja määrab vastutava juhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide toimingute rahastamine ja teostamine toimuks kooskõlas kohaldatavate nõuetega. Vastutav juht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest.

(b)

Teenuseosutaja määrab kindlaks ametisse nimetatud töötajate volitused, ülesanded ja vastutuse, eelkõige juhtivate töötajate puhul, kes vastustavad ohutuse, kvaliteedi, turvalisuse, rahastamise ja tööjõuga seotud funktsioonide eest.

(a)

Teenuseosutaja võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab vastavalt vajadusele talletada ja usaldusväärselt jälgida tema kõiki toiminguid ning mis hõlmab eelkõige kõiki punktis ATM/ANS.OR.B.005 märgitud elemente.

(b)

Alapunktis a osutatud andmete vorming ja säilitamisperiood peab olema märgitud teenuseosutaja juhtimissüsteemi protseduurides.

(c)

Andmeid säilitatakse viisil, mis tagab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

(a)

Teenuseosutaja koostab tema poolt pakutavate teenuste kohta operatiivtöötajatele kasutamiseks ja juhindumiseks ettenähtud tegevusjuhendid ja ajakohastab neid.

(b)

Teenuseosutaja tagab, et:

(a)

Mis tahes muudatuse puhul, millest on kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunktiga 1 teatatud, peab teenuseosutaja, kes ei ole lennuliiklusteenuste osutaja, tegema järgmist:

(b)

Teenuseosutaja, kes ei ole lennuliiklusteenuste osutaja, peab tagama, et alapunktis a nimetatud hinnangu andmine ohutuse tagamisele hõlmaks ka järgmist:

(1)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad peavad koostama äriplaani vähemalt viieks aastaks. Kõnealune äriplaan peab vastama järgmistele tingimustele:

(2)

Alapunkti 1 alapunktides i ja ii loetletud teave peab olema ühtlustatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud tulemusplaaniga, ning ohutusandmed peavad olema kooskõlas riikliku lennuohutusprogrammiga, millele osutatakse Chicago konventsiooni 19. lisa standardis 3.1.1 (juuli 2013, 1. väljaanne).

(3)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad edastavad suurte investeerimisprojektide kohta ohutuse ja ettevõtlusega seotud põhjendused, lisades vajaduse korral teabe eeldatava mõju kohta alapunkti 1 alapunktis ii osutatud asjaomastele tulemuseesmärkidele, ja määravad kindlaks SESARi (ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi) rakendamisega seotud õigusaktide nõuetest tulenevad investeeringud.

(1)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad koostavad aastaplaani järgmise aasta kohta, milles täpsustatakse äriplaani punkte ja kirjeldatakse võrreldes eelmise aastaga plaani tehtavaid muudatusi.

(2)

Aastaplaan peab hõlmama järgmisi tegureid, mida kohaldatakse seoses teenuste taseme ja kvaliteediga, näiteks eeldatava suutlikkus-, ohutus-, keskkonna- ja kulutõhusustasemega:

(a)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja peavad juhtimissüsteemi lahutamatu osana kehtestamavastavalt punktile ATM/ANS.OR.B.005 julgestusalase juhtimissüsteemi, et tagada:

(b)

Julgestusalase juhtimise süsteemis määratakse kindlaks järgmine:

(c)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja korraldavad oma töötajate julgestuskontrolli ning vajaduse korral teevad koostööd asjaomaste tsiviil- ja militaarasutustega oma ruumide, töötajate ja andmete kaitsmiseks.

(d)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja võtavad vajalikud meetmed oma süsteemide, nende koostisosade ja andmete kaitsmiseks ning selleks, et vältida võrgu salajasuse kahjustamist infoturbe ja küberjulgeolekuga seotud ohtude poolt, millega võib kaasneda ebaseaduslik sekkumine nende tegevusse teenuse osutamisel.

(a)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja peavad kehtestama korra, mille alusel kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega tagatakse nende ülesannete täitmisest tulenev vastutus.

(b)

Vastutuse katmiseks kasutatav meetod on vastavuses võimaliku kahjuga, võttes arvesse asjaomaste teenuseosutajate ning võrgustiku haldaja õiguslikku seisundit ning olemasolevat ärikindlustuse taset.

(c)

Sellised aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldajad, kes kasutavad teise teenuseosutaja teenuseid, peavad tagama, et lepingutes, mille nad sel eesmärgil sõlmivad, on täpsustatud ka vastutuse jagamine nende vahel.

(a)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajad esitavad pädevale asutusele oma tegevuse kohta aastaaruande.

(b)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajate aastaaruanne peab, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 kohaldamist, hõlmama nende finantstulemusi ning tegevusaruannet, samuti muid olulisi toiminguid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas.

(c)

Võrgustiku haldaja peab kooskõlas määruse (EL) nr 677/2011 artikliga 20 esitama oma aastaaruande komisjonile ja ametile. Kõnealuses aruandes käsitletakse tema tegevuse tulemusi ning kõiki märkimisväärseid meetmeid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas.

(d)

Alapunktides a ja c osutatud aastaaruanded peavad sisaldama vähemalt järgmist:

(e)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja võimaldavad komisjonil ja ametil taotluse korral tutvuda nende aastaaruannetega. Nad teevad asjaomased aruanded ka üldsusele kättesaadavaks pädeva asutuse poolt ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kohaselt kehtestatud tingimustel.

(a)

Lennuliiklusteenuse osutaja teatab pädevatele asutustele:

(b)

Lennuliiklusteenuste osutaja võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti, mis võiks kahjustada teenuste osutamist objektiivsel ja erapooletul viisil.

(1)

Ohutuspoliitika ja -eesmärgid:

(2)

Ohutusriskide juhtimine:

(3)

Ohutuse tagamine:

(4)

Ohutuse edendamine:

(a)

Mis tahes muudatuse puhul, millest on kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunktiga 1 teatatud, peab lennuliiklusteenuse osutaja:

(b)

Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et alapunktis a osutatud ohutuse hindamine hõlmaks ka järgmist:

(a)

Lennuliiklusteenuste osutaja määrab kindlaks funktsionaalse süsteemi muudatuse vastuvõetavuse ohutuse seisukohast, analüüsides selleks muudatuse kasutuselevõtuga seotud riske, vajaduse korral toimingute ja sidusrühmade kategooriate kaupa.

(b)

Muudatuse vastuvõetavust ohutuse seisukohast hinnatakse konkreetsete ja kontrollitavate ohutuskriteeriumide abil, kusjuures iga kriteerium väljendatakse selge kvantitatiivse ohutusriskitasemena või muu ohutusriskiga seonduva mõõtarvuna.

(c)

Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et ohutuskriteeriumid vastaksid järgmistele nõuetele:

(a)

ära hoida ja leevendada riski, et lennujuhtimisteenust osutavad lennujuhid, kes kuritarvitavad psühhoaktiivseid aineid;

(b)

ära hoida ja leevendada stressi negatiivset mõju lennujuhtidele, tagamaks lennuliikluse ohutust;

(c)

ära hoida ja leevendada väsimuse negatiivset mõju lennujuhtidele, tagamaks lennuliikluse ohutust.

(a)

Lennujuhtimisteenuse osutaja töötab välja ning rakendab põhimõtted ja asjakohased protseduurid selle tagamiseks, et psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine ei mõjuta lennujuhtimisteenuste osutamist.

(b)

Ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (1) ning üksikisikute testimist käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusaktide sätete kohaldamist, peab lennujuhtimisteenuse osutaja välja töötama ja rakendama objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva protseduuri lennujuhtide poolt psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise juhtumite avastamiseks. Kõnealuses menetluses tuleb arvesse võtta määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.A.015 sätteid.

(c)

Alapunktis b nimetatud menetluse peab pädev asutus heaks kiitma.

(a)

välja töötama ja kasutusele võtma põhimõtted lennujuhtide stressi juhtimiseks, sealhulgas tuleb rakendada kriitiliste intsidentidega seotud stressi juhtimiseprogrammi;

(b)

lennujuhtidele tuleb korraldada koolitused ja teavitusprogrammid stressi, sealhulgas kriitilise intsidendi stressi vältimise kohta, lisaks inimteguritega seotud koolitusele, mis viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa D-alajao 3. ja 4. jaotisega.

(a)

välja töötama ja kasutusele võtma põhimõtted lennujuhtide väsimuse juhtimiseks;

(b)

korraldama lennujuhtidele teabeprogramme väsimuse vältimise kohta lisaks inimteguritega seotud koolitusele, mis viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa D-alajao 3. ja 4. jaotisega.

(a)

Lennujuhtimisteenuse osutaja töötab välja ja rakendab graafikujärgse töökorralduse ning jälgib seda, et vältida lennujuhtide tööväsimusest tulenevaid riske ja tagada ohutusnõuete kohane töö- ja puhkeaja vaheldumine. Lennujuhtimisteenuse osutaja määrab graafikujärgses töökorralduses täpselt kindlaks järgmised elemendid:

(b)

Lennujuhtimisteenuse osutaja peab graafikujärgse töökorralduse väljatöötamise ja rakendamise ajal nõu pidama nende lennujuhtidega, kes hakkavad selle alusel töötama, või vajaduse korral nende esindajatega, et kindlaks teha ja leevendada väsimusega seotud riske, mille tekkepõhjuseks võib olla graafikujärgne töökorraldus ise.

(a)

Lennuliiklusteenuste osutaja peab tõendama oma töömeetodite ja -korra vastavust järgmiste dokumentide sätetele:

(b)

Olenemata alapunkti a nõuetest võib pädev asutus katselendude puhul kehtestada lennuliiklusteenindusüksuste jaoks lisaks alapunktis a sisalduvatele tingimustele ja protseduuridele täiendavaid või alternatiivseid tingimusi ja protseduure, kui seda on vaja katselendudega seotud lennuliiklusteenuste osutamiseks.

(a)

Meteoroloogiateenuste osutaja varustab meteoroloogiateabega käitajaid, lennumeeskonna liikmeid, lennuliiklusteenindusüksusi, otsingu- ja päästeüksusi, lennuvälja käitajaid, lennuõnnetusi ja intsidente uurivaid asutusi ning teisi teenuseosutajaid ja lennundusega seotud üksusi, kes vajavad meteoroloogiateavet oma ülesannete täitmiseks, nagu pädev asutus on kindlaks määranud.

(b)

Meteoroloogiateenuste osutaja määrab kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika, samuti tagab ta kõnealuse teabe õigeaegse edastamise ning vajaliku ajakohastamise.

(a)

Meteoroloogiateenuste osutaja säilitab väljastatud meteoroloogiateavet vähemalt 30 päeva alates teabe väljastamise kuupäevast.

(b)

Kõnealune meteoroloogiateave tehakse nõudmise korral kättesaadavaks seoses järelpärimiste või uurimistega, kusjuures sel juhul säilitatakse teavet seni, kuni järelepärimine või uurimine on lõpetatud.

(a)

vahetada operatiivset meteoroloogiateavet teiste meteoroloogiateenuste osutajatega;

(b)

varustada kasutajaid nõutava meteoroloogiateabega õigeaegselt.

(a)

jäätumist, turbulentsi ja pimendatud, sagedasi, varjatud või pagijoonelisi rünkpilvi ning liiva-või tolmutorme;

(b)

vulkaanipurskeid või radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumist määral, mis mõjutab õhusõidukite käitamist.

(a)

Lennumeteoroloogiajaam edastab:

(b)

Lennumeteoroloogiajaam teatab lennuliiklusteeninduse üksustele ja lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele muudatustest raja nähtavuse hindamiseks kasutatavate automaatseadmete korrasolekus.

(c)

Lennumeteoroloogiajaam annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja meteoroloogiateenistusele teavet purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse, vulkaanipursete ja vulkaanituhapilvede kohta.

(d)

Lennumeteoroloogiajaam koostab nimekirja kriteeriumidest, mille alusel koostatakse kohalikke spetsiaalseid ettekandeid kooskõlastatult asjaomaste lennuliiklusteenindusüksustega, käitajatega ning teiste asjaosalistega.

(a)

pinnatuule suund ja kiirus;

(b)

nähtavus;

(c)

nähtavus rajal (vajaduse korral);

(d)

ilm lennuväljal ja selle ümbruskonnas;

(e)

pilved;

(f)

õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur;

(g)

õhurõhk;

(h)

täiendav teave (vajaduse korral).

(a)

pinnatuule suund ja kiirus;

(b)

nähtavus;

(c)

nähtavus rajal (vajaduse korral);

(d)

ilm lennuväljal ja selle ümbruskonnas;

(e)

pilved;

(f)

õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur;

(g)

õhurõhk;

(h)

ning annab vajaduse korral täiendavat teavet.

(a)

koostab ja/või hangib ilmaprognoose ja muud pädeva asutuse poolt kindlaks määratud asjakohast meteoroloogiateavet, mis on vajalik selleks, et täita asjaomase meteoroloogiatalituse teenindatavate lendudega seotud asjakohaseid funktsioone;

(b)

edastab ilmaprognoose ja/või hoiatusi kohalike ilmastikutingimuste kohta lennuväljadel, mis on tema vastutusalas;

(c)

vaatab ilmaprognoose ja hoiatusi pidevalt läbi ning väljastab vajaduse korral viivitamata muudatused ning tühistab kõik sama tüüpi sama koha kohta ja sama kehtivusajaga varem väljastatud ilmaprognoosid või selle osad;

(d)

edastab lennumeeskonna liikmetele ja/või teistele lennutegevusega seotud töötajatele kokkuvõtliku teabe ja lennudokumendid ning nõustab neid;

(e)

edastab klimatoloogilist teavet;

(f)

annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja meteoroloogiateenistusele teavet purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse, vulkaanipurske ja vulkaanilise tuhapilve kohta;

(g)

annab vajaduse korral meteoroloogiateavet otsingu- ja päästeüksustele ning peab otsingu- ja päästeüksus(t)ega ühendust kogu päästeoperatsiooni ajal;

(h)

annab vajaduse korral meteoroloogiateavet asjaomastele aeronavigatsiooniteabe teenistustele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks;

(i)

koostab ja/või hangib ilmaprognoose ning muud meteoroloogiateavet, mis on vajalik ATS-üksuste ülesannete täitmiseks kooskõlas punktiga MET.OR.242

(j)

annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja meteoroloogiateenistusele teavet radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta;

(a)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus väljastab lennuvälja ilmaprognoose TAF-teadetena kindlaksmääratud ajal.

(b)

TAF-teate väljastamisel tagab lennuvälja meteoroloogiatalitus, et lennuväljal ei kehtiks ühel ja samal ajal rohkem kui üks TAF-prognoos.

(a)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus koostab maandumiseks ilmaprognoosid, nagu pädev asutus on kindlaks määranud.

(b)

Kõnealune maandumisprognoos antakse välja TREND-prognoosi vormis.

(c)

TREND-prognoosi kehtivusaeg on kaks tundi alates ettekande väljastamisest, mis moodustab osa maandumisprognoosist.

(a)

koostab stardiks ilmaprognoosid, nagu pädeva asutus on kindlaks määranud;

(b)

esitab käitajatele ja lennumeeskonna liikmetele (nõudmise korral) kolm tundi enne arvatavat väljumisaega ilmaprognoosi stardiks.

(a)

annab teavet lennuvälja hoiatuste kohta:

(b)

koostab vastavalt asjaomaste lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajatega sõlmitud kohalikele kokkulepetele tuulenihke hoiatusi selliste lennuväljade jaoks, kus üks faktor on tuulenihe;

(c)

annab lennuväljadel, kus tuulenihe tehakse kindlaks automaatsete, maapealsete, tuulenihke kaugseireks või avastamiseks mõeldud seadmetega, häiret kõnealuste seadmete abil kindlaks tehtud tuulenihke kohta;

(d)

tühistab hoiatused, kui asjaomaseid tingimusi lennuväljal enam ei esine ja/või nende esinemist ei ole enam oodata.

(a)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus varustab käitajaid ja lennumeeskonna liikmeid järgmise teabega:

(b)

Kui lennudokumentidele lisatav meteoroloogiateave erineb oluliselt sellest, mis tehti kättesaadavaks lennu planeerimisel, siis lennuvälja meteoroloogiatalitus:

(a)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus edastab temaga seotud lähilennujuhtimisüksusele vajaduse korral järgmise teabe:

(b)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus edastab temaga seotud lähenemisjuhtimisüksusele järgmise teabe:

(a)

pidevalt jälgima lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi;

(b)

koordineerima oma tegevust NOTAM- ja/või ASHTAM-teadete väljastamise eest vastutavate organisatsioonidega, et SIGMET- ja NOTAM- ja/või ASHTAM-teadetes sisalduv meteoroloogiateave vulkaanituha kohta oleks järjepidev;

(c)

koordineerima oma tegevust valitud vulkaanivaatluskeskustega selle tagamiseks, et teave vulkaanilise aktiivsuse kohta saabuks operatiivselt ja õigeaegselt;

(d)

varustama temaga seotud vulkaanituha teabekeskust purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse, vulkaanipurske ja vulkaanituhapilve kohta saadud teabega, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud;

(e)

varustama oma aeronavigatsiooniteabe teenistusi teabega, mis on saadud radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta tema jälgitavas piirkonnas või selle lähipiirkondades, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud;

(f)

varustama oma piirkondlikku juhtimiskeskust ja lennuinfokeskust (ACC/FIC) vajaduse korral järgmise teabega:

(a)

annab ja levitab SIGMET-teateid;

(b)

tagab SIGMET-teate tühistamise, kui asjaomaseid nähtusi SIGMET-teatega hõlmatud piirkonnas enam ei esine või nende esinemist ei ole enam oodata;

(c)

tagab, et SIGMET-teate kehtivusaeg ei ole pikem kui neli tundi, ja erijuhtudel, kui SIGMET-teade käsitleb vulkaanilisi tuhapilvi ja troopilisi tsükloneid, pikendatakse kehtivusaega kuni kuue tunnini,

(d)

tagab, et SIGMET-teateid ei antaks välja varem kui neli tundi enne nende kehtivusaja algust, ja erijuhtudel, vulkaanilisi tuhapilvi ja troopilisi tsükloneid käsitlevate SIGMET-teadete puhul, nii kiiresti kui vajalik, kuid mitte varem kui 12 tundi enne teate kehtivusaja algust; lisaks tagab meteoroloogiateenistus, et SIGMET-teateid uuendatakse vähemalt iga kuue tunni järel.

(a)

annab ja levitab AIRMET-teateid, kui pädev asutus on kindlaks määranud, et liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral ka sellest kõrgemal) annab põhjust piirkonnaprognooside väljaandmiseks ja levitamiseks selliste lendude jaoks;

(b)

tühistab AIRMET-teate, kui asjaomaseid nähtusi piirkonnas enam ei esine või nende esinemist ei ole enam oodata;

(c)

tagab, et AIRMET-teate kehtivusaeg ei ole pikem kui neli tundi.

(a)

väljastab piirkonnaprognoosi lendude jaoks väikestel kõrgustel, kui liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral sellest kõrgemal), annab põhjust tavapäraste piirkonnaprognooside väljaandmiseks ja levitamiseks selliste lendude jaoks;

(b)

tagab, et väikestel kõrgustel toimuvate lendude kohta väljastatavate piirkonnaprognooside väljaandmise sagedus, vorm ning kindlaksmääratud aeg või kehtivusaeg ning paranduste kriteeriumid vastavad pädeva asutuse kindlaksmääratud nõuetele,

(c)

tagab, et piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel, mis koostatakse AIRMET-teate täienduseks, antakse välja iga kuue tunni järel kuuetunnise kehtivusajaga, ning edastatakse asjakohastele meteoroloogiateenistustele mitte hiljem kui üks tund enne nende kehtivusaja algust.

(a)

kui vulkaan on pursanud või eeldatavasti hakkab purskama või kui on teatatud vulkaanilisest tuhast, edastama nõustavat teavet vulkaanilise tuhapilve ulatuse ning prognoositava liikumissuuna kohta:

(b)

koordineerima oma tegevust valitud vulkaanivaatluskeskustega selle tagamiseks, et teave vulkaanilise aktiivsuse kohta saabuks operatiivselt ja õigeaegselt;

(c)

andma alapunktis a osutatud nõustavat meteoroloogiateavet vähemalt iga kuue tunni järel kuni ajani, mil vulkaaniline tuhapilv ei ole enam satelliidiandmete alusel eristatav ja asjaomasest piirkonnast ei ole enam saabunud meteoroloogilise vaatluse andmeid vulkaanilise tuha kohta ega ka järgmiste vulkaanipursete kohta, ning

(d)

pidama ööpäevaringselt valvet.

(a)

nõustavat teavet tsükloni keskme paiknemise, selle liikumise suuna ja kiiruse, keskme õhurõhu ja maksimaalse pinnatuule kohta keskme ümbruses lühidalt ja lihtsas keeles:

(b)

uuendatud nõustavat teavet meteoroloogiateenistustele iga troopilise tsükloni kohta (vajaduse korral) ja vähemalt iga kuue tunni järel.

(a)

Ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus edastab digitaalsel kujul järgmist teavet:

(b)

Ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC) tagab, et ülemaailmsete piirkondlike ilmaprognooside süsteemi tooted edastatakse digitaalsel kujul, kasutades binaarse andmeside tehnikat.

(a)

Meteoroloogilise bülletääni pealkiri peab sisaldama järgmist:

(b)

Operatiivset meteoroloogiateavet sisaldavad meteoroloogilised bülletäänid edastatakse aeronavigatsioonilise fikseeritud elekterside võrgu (AFTN) kaudu, peavad AFTN sõnumiformaadi tekstiosas olema kokkuvõtlikult väljendatud.

(a)

Kohalikud regulaarsed ja spetsiaalsed ettekanded ning METAR-teave peavad sisaldama järgmisi elemente allpool esitatud järjestuses:

(b)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes ettekannetes:

(c)

METAR-teave

(d)

Teave nähtavuse, raja nähtavuse, ilma ja pilvede hulga, pilvede tüübi ning pilvede alumise piiri kõrguse kohta asendatakse kõikides meteoroloogilistes ettekannetes lühendiga „CAVOC“, kui vaatluse ajal esinevad üheaegselt järgmised tingimused:

(e)

Kriteeriumide loetelu, mille alusel antakse välja anda kohalik spetsiaalne ettekanne, peab sisaldama järgmist:

(f)

Kui meteoroloogiateenuste osutaja ja pädev asutus sõlmivad asjakohase kokkuleppe, antakse kohalikke spetsiaalseid ettekandeid välja alati, kui toimuvad järgmised muutused:

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes ettekannetes ning METAR-teadetes esitatakse pinnatuule suund ja kiirus vastavalt tegeliku 10-kraadise (tegelik) ja 1 kt (0,5 m/s) sammuga.

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse lähima skaalatasemeni.

(3)

Kohalike regulaarsete ja spetsiaalsete ettekannete ning METAR-teadete suhtes kohaldatakse järgmist:

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes ettekannetes ning METAR-teadetes esitatakse nähtavus 50 m sammuga juhul, kui nähtavus on alla 800 m; 100 m sammuga juhul, kui nähtavus on vähemalt 800 m, aga mitte rohkem kui 5 km; kilomeetrise sammuga juhul, kui nähtavus on vähemalt 5 km, aga mitte rohkem kui 10 km; nähtavuse väärtuseks märgitakse 10 km juhul, kui nähtavus on vähemalt 10 km, välja arvatud juhul, kui esinevad lühendi CAVOK kasutamist võimaldavad tingimused.

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes ettekannetes esitatakse nähtavus piki lennurada(sid) koos nähtavuse märkimiseks kasutatud mõõtühikutega.

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes ettekannetes ning METAR-teadetes esitatakse RVR 25 m sammuga juhul, kui nähtavus on alla 400 m; 50 m sammuga juhul, kui nähtavus on 400–800 m ja 100 m sammuga, kui nähtavus on üle 800 m.

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes ettekannetes ning METAR-teadetes: