(1)

7. oktoobril 2016. aastal kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1777 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) alusel ajutise dumpinguvastase tollimaksu Euroopa Liitu (edaspidi „liit“) imporditavate legeerimata terasest või legeerterasest (v.a roostevabast terasest, elektrotehnilisest räniterasest, tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest) lehtvaltstoodete suhtes, mis on kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, mis ei ole rullides, on paksusega üle 10 mm ja laiusega vähemalt 600 mm või paksusega 4,75–10 mm ja laiusega vähemalt 2 050 mm (edaspidi „raskplaat“) ning mis pärinevad Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“).

(2)

Komisjon algatas 13. veebruaril 2016 uurimise algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016. aastal Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu raskplaatide kogutoodangust.

(3)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjendustes 28 ja 29, hõlmas dumpingut ja kahju käsitlev uurimine ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“) ning kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(4)

Komisjon kehtestas Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide impordi suhtes registreerimisnõude alates 11. augustist 2016 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1357 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“). Impordi registreerimine lõppes ajutiste meetmete kehtestamisega 8. oktoobril 2016.

(5)

Huvitatud isikutel oli märkuste esitamiseks aega 20 päeva alates registreerimise algusest. Ühtegi märkust ei esitatud.

(6)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati („esialgsete järelduste teatavaks tegemine“), esitasid Eurofer, Hiina RV teraseühendus („CISA“), üks Hiina RV eksportiv tootja, ajutise määruse põhjenduses 34 osutatud üks liidu raskplaatide importija („üks importija“) ja järgtööstuse (tuulegeneraatorite mastide) kasutajate ad hoc ühendus kirjalikud teated, milles andsid teada oma seisukoha esialgsete järelduste suhtes.

(7)

Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ärakuulamised toimusid ühe Hiina RV eksportiva tootjaga, CISAga ja ühe importijaga.

(8)

Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused ning vajaduse korral käsitles neid allpool.

(9)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Et kontrollida sõltumatute importijate vastuseid küsimustikule, tehti kontrollkäigud järgmiste isikute valdustesse:

(10)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina RVst pärit raskplaatide liitu suunatud impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ning nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“).

(11)

Kõigile huvitatud isikutele anti aega, et esitada lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi. Eurofer, CISA ja üks importija esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist ning ärakuulamise ajal oma kirjalikud teated. Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(12)

CISA oli seisukohal, et valim, millesse kuuluvad liidu tootjad, kelle müük moodustab 28,5 % liidu tootmisharu kogumüügist, on liiga väike ega hõlma piisavalt müüki.

(13)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 12, moodustati liidu tootjate valim uurimisperioodi suurima müügimahu põhjal liidus, mida sai ettenähtud ajavahemiku jooksul põhjendatult analüüsida.

(14)

Juba seetõttu tuleb see väide tagasi lükata. Nagu märgitud põhjenduses 197 allpool, esineb peaaegu täielik kokkulangevus valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate eksporditud tooteliikide ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud tooteliikide vahel: üle 90 % (mahu põhjal) ja ligikaudu 70 % (toote kontrollnumbri põhjal; kontrollnumbrit kasutatakse tooteliikide eristamiseks uurimise käigus).

(15)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasis CISA selle küsimuse juurde oma kommentaarides ja ärakuulamise ajal ning teatas, et on väga raske uskuda toote kontrollnumbrite vahelist peaaegu täielikku kokkulangevust, kuna kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ei müü suuremat osa nende kontrollnumbrite alla kuuluvatest toodetest. Komisjon märgib, et seejärel kontrolliti toote kontrollnumbrite kokkulangevust uuesti ja leiti, et põhjenduses 14 esitatud protsendid on õiged.

(16)

Komisjon märgib, et antud kontekstis tähendab kokkulangevus seda, et iga konkreetse toote kontrollnumbri alla kuuluva tooteliigi kohta, mida Hiinast ekspordib valimisse kaasatud eksportiv tootja, on vähemalt üks sama toote kontrollnumbriga tooteliigi tehing, mille teeb valimisse kaasatud liidu tootja. 90 % mahuline kokkulangevus tähendab, et 90 % valimisse kaasatud Hiinast pärit eksportiva tootja olulistest tehingutest uurimisperioodil kuulub toote kontrollnumbri alla, mille puhul on valimisse kaasatud liidu tootja teinud vähemalt ühe tehingu. 70 % toote kontrollnumbriline kokkulangevus tähendab, et 70 % konkreetse toote kontrollnumbri all imporditavate tooteliikide kohta on vähemalt üks samasugune tehing, mille on teinud valimisse kaasatud liidu tootja.

(17)

Komisjon järeldab seega, et liidu tootjate valim on esinduslik, isegi kui ei piisa asjaolust, et see moodustati suurima müügimahu põhjal, mida võiks põhjendatult uurida.

(18)

Kuna valimi moodustamise meetodi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 11–24 sätestatud esialgsed järeldused.

(19)

Ajutise määruse põhjenduses 25 on märgitud, et Hiina RV seitse eksportivat tootjat teatasid, et nad soovivad taotleda individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel.

(20)

Kuigi ükski neist eksportivatest tootjatest ei vastanud küsimustikule ja seega oldi seisukohal, et ühtegi taotlust ei saadud, saatis üks neist seitsmest eksportivast tootjast tagasi turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja taotles pärast ajutise määruse avaldamist, et komisjon hindaks tema turumajandusliku kohtlemise taotlust.

(21)

Arvestades asjaolu, et nimetatud eksportiv tootja ei tagastanud küsimustikku, lükati äriühingu individuaalse kontrollimise taotlus tagasi, sest eksportiv tootja ei ole tõendanud, et ta täidab individuaalseks kontrollimiseks seatud tingimusi. Neid asjaolusid arvesse võttes teatati, et ainult turumajandusliku kohtlemise vormi esitamisest ei piisa taotluse toetamiseks. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga d ei hinnanud komisjon turumajandusliku kohtlemise taotlust, sest eksportivat tootjat ei olnud valimisse kaasatud ja ta ei olnud edukalt taotlenud individuaalset kontrollimist.

(22)

Kuna individuaalse kontrollimise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 25 sätestatud esialgsed järeldused.

(23)

Ajutise määruse põhjendustes 30 ja 31 on sätestatud vaatlusaluse toote esialgne määratlus.

(24)

Ajutise määruse põhjendustes 34 ja 41 on esitatud ühe importija väited ning komisjonis nendele väidetele antud hinnang seoses toote määratlusega.

(25)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitasid üks importija ja CISA samal teemal täiendavaid väiteid, mille kohaselt tuleks teatavad tooteliigid, st

mida nad nimetavad eriraskplaatideks, toote määratlusest välja jätta.

(26)

Komisjon märgib, et nii eriraskplaate kui ka teisi raskplaate saab valmistada mõõtude alusel, seega ei ole see oluline kriteerium nende eristamiseks.

(27)

Määratlusest välja jätmise toetuseks esitati mitu väidet, mida analüüsitakse ühekaupa allpool.

(28)

Alustuseks tuletab komisjon meelde, et kohtupraktika kohaselt ei ole ei alusmääruses ega WTO dumpinguvastases lepingus määratletud mõiste „vaatlusalune toode“ ulatust. Kohus leiab seega, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus vaatlusaluse toote määratlemisel. Eelkõige ei ole kõnealuse toote homogeensuse ega sarnasuse nõuet. Liidu kohus leidis, et pigem on oluline, kas kõik kõnealused tooted on samasuguste füüsikaliste ja tehniliste põhiomadustega. Üldkohus on samuti leidnud, et lõppkasutus ja asendatavus võivad olla olulised kriteeriumid.

(29)

Komisjon esitab käesoleval juhul kõigepealt nende kriteeriumide analüüsi ja seejärel selgitab, kuidas ta otsustas selle alusel kasutada oma ulatuslikku kaalutlusõigust.

(30)

Üks importija väitis, et eriraskplaati on võimalik tavaraskplaadist lihtsalt eristada selle keemiliste omaduste, näiteks süsinikusisalduse, ja füüsikaliste omaduste, näiteks voolavuspiiri või Brinelli kõvadusarvu, ning tehniliste omaduste, näiteks kategooriate või paksuse põhjal.

(31)

CISA väitis, et kõige olulisem kriteerium (ekspordi mahu järgi) eriraskplaadi eristamiseks on plaadi paksus ja see hõlmab üle poole toote määratlusest välja jäetavatest toodetest. CISA tugines toote määratlusest väljajätmise väite esitamisel toote kontrollnumbritele, mida uurimise eesmärgil kasutatakse eri tooteliikide rühmitamiseks.

(32)

Toote kontrollnumbreid kasutatakse selleks, et tagada võrreldavate kulude ja hindadega toodete võrdlemine – sellest ei nähtu toote kasutus ega selle asendatavus. Paksus ei näita ka midagi toote füüsikaliste, keemiliste ega tehniliste omaduste kohta. Eelkõige ei suutnud ükski huvitatud isikutest tõendada, et 155 mm paksusega raskplaadi lõppkasutus ei ole sama mis 145 mm raskplaadil ning et esimest ei saa viimati mainituga asendada, kusjuures kõik muud näitajad on samad.

(33)

Veelgi enam, kuigi eespool põhjenduses 30 osutatud eriomaduste vahel võib tõepoolest olla spetsiifilisi erinevusi, ei tõenda see siiski seda, et eriraskplaadil ei ole tavaraskplaadiga samu põhiomadusi.

(34)

Eurofer palus jätta toote määratluse muutmata ning toetas komisjoni põhjendusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 36 ja 41.

(35)

Ta lisas, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import hõlmab mitmesuguse klassi ja mõõtmetega terast ning nii legeerterasest kui ka legeerimata terasest raskplaate. Viimaseks märkis ta, et vaatlusaluse toote määratlusse kuuluvate toodete „homogeensuse või sarnasuse kohta puuduvad konkreetsed nõuded“.

(36)

Komisjon märgib, et dumpinguvastase uurimise käigus on tavaline, et toote määratlus hõlmab sadu või isegi tuhandeid tooteliike, mis ei ole identsed ega homogeensed, kuid on teatavate põhiomaduste poolest siiski sarnased nagu ka käesolevas uurimises.

(37)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasid CISA, Eurofer ja üks importija selle küsimuse juurde oma kommentaarides ja ärakuulamise ajal:

(38)

Pidades silmas eeltoodud kommentaare, märgib komisjon, et nagu paljude uurimiste puhul hõlmab vaatlusaluse toote määratlus paljusid tooteliike, millel on samasugused või sarnased füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Asjaolu, et need omadused võivad tooteliigiti varieeruda, võib tõepoolest tähendada seda, et hõlmatakse palju erinevaid tooteliike.

(39)

Komisjon märgib lisaks, et ehkki raskplaatide erinevad liigid on erineva paksusega, teraseklassiga jne, ei suutnud CISA ja üks importija demonstreerida, esitada ühtegi tõendit ega sisulist argumenti selle kohta, et 150 mm paksus oleks kohane erinevus eriraskplaadi ja tavaraskplaadi vahel füüsikalistel, keemilistel ja tehnilistel põhjustel või lõppkasutuse ja asendatavuse tõttu (vt punkt 2.1.2 allpool).

(40)

Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et eriraskplaadil ja tavaraskplaadil on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused.

(41)

CISA ja importija väitsid ka seda, et imporditavate eriraskplaatide lõppkasutus on täiesti teistsugune ning et neid ei ole võimalik tavaraskplaatidega asendada. CISA väitis, et eriraskplaadi import on suunatud üksnes liidu metallitööstusele, mis sõltub sellisest impordist.

(42)

Samas märkis üks importija, et eriraskplaati kasutatakse paljudes tootmisharudes, sealhulgas kaevandus- ja pinnasetööde seadmetes, kraanades ja tõsteseadmetes, sillakonstruktsioonides, tuulegeneraatorite mastides, energeetikasektoris jm.

(43)

Lisaks ei andnud eespool põhjenduses 40 toodud väite toetamiseks endast teada ei liidu kasutajad ega eespool põhjendustes 41 ja 42 osutatud tootmisharud. Vastupidi, eelkõige seoses tuulegeneraatoritega näitavad importija ja teiste huvitatud isikute esitatud tõendid, et tuulegeneraatorite mastide tootjad ostavad raskplaati, mis ei kuulu eriraskplaadi määratluse alla, nagu teatasid importija ja CISA, vaid pigem nende tavaraskplaadi määratluse alla.

(44)

Komisjon märgib, et eriraskplaadi lõppkasutus võib tõepoolest olla väga erinev. Kuid huvitatud isikud ei ole esitanud üksikasjalikke tõendeid (näiteks kasutajatele esitatud arved nendes tootmisharudes, mis näitaks, et need tootmisharud tegelikult neid tooteid kasutavad), mis oleks komisjonil võimaldanud hinnata, kas eriraskplaadi ja tavaraskplaadi lõppkasutus on erinev või tegelikult saab enamik lõppkasutajaid või saavad kõik lõppkasutajad ühte teisega asendada. Seega ei esitatud tõendeid ka selle kohta, et eriraskplaati ei saa asendada teist liiki raskplaadiga.

(45)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasid CISA, importija ja Eurofer selle küsimuse juurde oma kommentaarides ja ärakuulamise ajal. CISA ei esitanud uusi väiteid. Importija väitis, et raskplaadi kasutus sõltub kalkuleeritud struktuursetest väärtustest ja mehaanilisest mõjust (seotud füüsikaliste ja keemiliste omadustega) ning kaubanduslikest teguritest (seotud hinna ja tootmisprotsessi kuludega).

(46)

Oma väidete toetuseks osutasid nad:

(47)

Komisjon märgib, et nii CISA kui ka importija ei esitanud ühtegi tõendit selle kinnituseks, et eriraskplaati ja tavaraskplaati eristatakse objektiivselt selle järgi, kas see plaat on paksusega üle või alla 150 mm.

(48)

Lisaks ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et raskplaatide külgnevate segmentide puhul ei ole kattuvust ega konkurentsi, näiteks 155 mm ja 145 mm paksusega plaatide vahel. Vastupidi, importija esitatud mitmelt arvelt on näha, et tavaraskplaati ja eriraskplaati müüdi sama arve alusel samale tarbijale.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis importija veel, et komisjon võiks luua uue TARICi koodi, et teha vahet tavaraskplaadi ja eriraskplaadi vahel, viidates nende füüsikalistele ja keemilistele omadustele ning paksusele. See isik soovitas veel ametlikku nõuet, et tollikontrollis tuleb esitada eespool kirjeldatud erinevuse kinnituseks sõltumatu uuringufirma kontrolliaruanne.

(50)

Kuna eriraskplaadi ja tavaraskplaadi vaheline eristuspiir ehk paksus 150 mm ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, ei ole vaja käsitleda importija esitatud väidet tollikoodide määratlemise ja ametliku kontrolli kohta. Komisjon nõustub siiski, et tehnilisest seisukohast on põhimõtteliselt võimalik teatud tooteid toote määratlusest välja arvata. Otsustav küsimus on siiski, kas selline väljaarvamine on põhjendatud, olgu õiguslikel, majanduslikel või poliitilistel kaalutlustel (vt selle kohta järgmist osa).

(51)

Importija esitas lõplike järelduste kommentaarides mitu anonüümset arvet ja kirjeldas neid kui tema teostatud eriraskplaatide müüki kasutajatele sellistes tootmisharudes nagu kaevandamine, pinnasetööde masinad, kraanad ja tõsteseadmed, sillaehitus, tuulegeneraatorite mastid, energeetikasektor jne. Importija nõustus ka andmete kontrollimiseks komisjoni kehtestatud korraga.

(52)

Komisjon leiab, et sellist tõestamist ei ole antud juhul vaja. Arvestades ettepaneku hilist ajastust, oleks olnud väga raske kui mitte võimatu seda ellu viia.

(53)

Siiski, nagu on märgitud põhjenduses 47, nähtus mitmest importija esitatud arvest, et nii tavaraskplaati kui ka eriraskplaati müüdi sama arve alusel samale tarbijale. See näitab selgelt, et samad tarbijad saavad kasutada ja kasutavad mõlemat liiki raskplaate.

(54)

Importija viitas oma kommentaarides lõplike järelduste kohta ka Stahl-Informations-Zentrumi dokumendile, milles kirjeldatakse raskplaadi erinevaid kasutusi. Komisjon võtab seda aruannet igati arvesse ja on teadlik raskplaadi erinevatest kasutustest. Siiski, nagu on märgitud eespool põhjenduses 44, ei esitatud tõendeid selle kohta, et eriraskplaati ei saa asendada teist liiki raskplaadiga.

(55)

Viimasena osutas importija oma kommentaarides lõplike järelduste kohta Austraaliast ja Ameerika Ühendriikidest pärit raskplaatide suhtes kehtestatud dumpinguvastastele meetmetele, milles teatud tooteliigid arvati välja nende klassi ja paksuse põhjal.

(56)

Komisjon märgib siiski, et need väljaarvamised toimusid menetluse alguses ja asjaomaste otsuste põhjuseid ei ole esitatud. Igal juhul ei mõjuta teiste WTO liikmete otsused olukorda liidus.

(57)

Eurofer väitis oma kommentaarides lõplike järelduste kohta, et importija ja CISA määratud eriraskplaadi klasside määratlus põhineb vaid nende endi meelevaldsel klassifikatsioonil. Selle kirjeldamiseks esitas Eurofer kaks näidet, mis kinnitavad eespool põhjenduses 47 esitatud komisjoni järeldust:

(58)

Seetõttu lükkab komisjon tagasi väite, et eriraskplaadi lõppkasutus on erinev ja et seda ei saa asendada teiste uurimisaluste toodetega.

(59)

Komisjon märgib, et asjaolu, et raskplaadi toote määratluse raames saab eristada raskplaate liigi, klassi, kvaliteedi jm järgi ning et tootmismeetodid ja nende kulukus võivad erineda, ei välista seda, et neid võib vaadelda ühe tootena, kui neil on samad füüsikalised, tehnilised ja/või keemilised põhiomadused. Selles suhtes osutab komisjon eespool põhjenduses 28 tsiteeritud kohtupraktikale.

(60)

Komisjon tunnistab samuti, et ta võiks, kui ta peaks sellist tegutsemisviisi kohaseks, teatud tooted uurimise kohaldamisalast välja arvata, nagu on teinud uurivad asutused teistes WTO liikmesriikides.

(61)

Ent komisjon leiab, et pärast uurimise käigus tuvastatud asjaolude hindamist ei ole sellist väljaarvamist vaja teha.

(62)

CISA esitas arvutuse, mille kohaselt moodustaksid väljajäetavad eriraskplaadid 9,2 % Hiina RVst pärit koguimpordist. CISA väitis selle põhjal, et eriraskplaatide väljajätmine toote määratlusest „avaldaks väga väikest mõju uurimise üldisele järeldusele“ ja et see „ei vähendaks raskplaatide dumpinguhinnaga impordi suhtes võetavate dumpinguvastaste meetmete üldmõju“, sest meetmed kehtiksid endiselt tavaraskplaatide suhtes.

(63)

Valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate toote kontrollnumbri alusel tehtud ekspordimüügi analüüs näitab, et eriraskplaadid löövad liidu tootmisharu hinnad alla ja seetõttu suurendavad liidu tootmisharu kahju.

(64)

Kuna ei ole võimalik teha kindlaks, kas eriraskplaadil on tavaraskplaadist erinev lõppkasutus ja ega esimest ei saa viimati nimetatuga asendada, ei saa praegusi piiratud müügikoguseid kasutada märgina, et nende väljajätmine ei seaks ohtu meetmete tõhusust. Kui eriraskplaat arvataks toote määratlusest välja, võiksid praegu tavaraskplaati ostvad kasutajad hakata ostma eriraskplaati ning seeläbi hoida kõrvale tollimaksude maksmisest ja seada ohtu meetmete tõhususe.

(65)

Veelgi enam, vastupidi olukorrale WTO teistes liikmesriikides toodavad liidu tootjad raskplaatide kõiki liike suures koguses ning kõik need tooted kannatavad kahjustava dumpingu pärast.

(66)

Selle põhjal lükkab komisjon tagasi väite, et eriraskplaadi väljajätmine toote määratlusest ei seaks ohtu dumpinguvastaste meetmete tõhusust.

(67)

Eeltoodu põhjal järeldab komisjon, et ükski CISA ja importija esitatud väidetest ei näita, et eriraskplaat tuleks toote määratlusest välja jätta.

(68)

Kuna toote määratluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitab komisjon vaatlusaluse toote määratluse, mis on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 30 ja 31.

(69)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 43, ei taotlenud ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja turumajanduslikku kohtlemist ning ühtegi taotlust individuaalseks kontrollimiseks, sealhulgas turumajanduslikuks kohtlemiseks, ei aktsepteeritud.

(70)

Ajutises määruses valis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 võrdlusriigiks Austraalia.

(71)

Pärast ajutise määruse avaldamist märkis CISA, et uurimise alguses esitasid nad märkused Ameerika Ühendriikide võimaliku kasutamise kohta, ja väljendas muret selle valiku üle, sest selle tulemusena kasutaks komisjon selliste äriühingute andmeid, mis on liidu tootmisharuga seotud. CISA märkis, et komisjon peaks kasutama andmeid, mis on pärit muudest riikidest, ja kasutama Ameerika Ühendriike viimase võimalusena, kui muud riigid koostööd ei tee.

(72)

Pärast ajutise määruse avaldamist esitasid Eurofer, üks Hiina RV eksportiv tootja ja CISA märkused Austraalia valimise kohta ning palusid, et komisjon kasutaks selle asemel Ameerika Ühendriike.

(73)

Eurofer ja Hiina RV eksportiv tootja soovitasid komisjonil kasutada Ameerika Ühendriikidest pärit andmeid, sest seal on rohkem omamaiseid konkureerivaid tootjaid ning seetõttu oleks andmeid rohkemate tooteliikide kohta kui Austraalia ainsa tootja tooteliikide kohta.

(74)

Arvestades, et uurimise käigus tegi koostööd vaid üks Ameerika Ühendriikide tootja, ei oleks olnud võimalik kasutada teiste tootjate andmeid, kui Ameerika Ühendriigid oleksid valitud võrdlusriigiks.

(75)

CISA palus komisjonil arvutada dumpingumarginaalid Ameerika Ühendriikide ainsa koostööd tegeva tootja andmete põhjal ning kui tulemus oleks „täiesti erinev“ sellest, mis saadi esialgses etapis Austraalia puhul, peaks komisjon järeldama, et Austraalia ei ole „asjakohane võrdlusriik“, ja kasutama selle asemel Ameerika Ühendriike.

(76)

See taotlus jäeti rahuldamata. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 44–52, valiti võrdlusriigiks Austraalia ja uued esitatud väited ei näidanud Austraalia sobimatust.

(77)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas CISA täiendavalt kommentaare seoses Austraalia sobivusega võrdlusriigiks.

(78)

Esiteks märkisid nad, et Hiina RVst pärit eksportivate tootjate suhtes arvutatud dumpingumarginaal oli kõrgem kui kahjumarginaal ning seega oli Austraalia normaalväärtus kõrgem kui liidu tootmisharu mittekahjustav hind, kui seda arvestataks keskmisena. Sellele tuginedes järeldas CISA, et Austraaliat „ei ole võimalik pidada sobivaks võrdlusriigiks“.

(79)

See väide lükati tagasi. Normaalväärtuse tase, mis põhineb asjaomase turumajandusriigi hindadel ja kuludel, on selline teave, mida kontrollitakse pärast võrdlusriigi valimist. Normaalväärtus on samasuguse toote hind turumajandusriigi siseturul ja see ei ole põhjus Austraalia kui võrdlusriigi välistamiseks.

(80)

Teiseks osutas CISA hiljutisele kohtuasjale Hiina RV vastu (HFP rebar), (12) kus väideti, et komisjon oli jätnud teatavad tooteliigid võrdlusriigi normaalväärtusest välja pärast seda, kui „huvitatud isikud vaidlustasid väga kõrged siseturu hinnad ja tootmiskulud“.

(81)

CISA tsiteeritud näide ei ole praeguse uurimisega kuidagi seotud. HFP rebari kohtuasja puhul tegi komisjon kindlaks teatavad tooteliigid, mis valmistati võrdlusriigi normide kohaselt ja ilma, et need konkureeriks Hiina RVst eksporditud tooteliikidega. Neid tooteliike ei võetud arvesse, kui võrreldi Hiina RVst pärit eksportivate tootjate ekspordihinna normaalväärtust.

(82)

Kuna CISA ei väitnud, et Austraalia tootja toodab tooteliike, mis ei konkureeri Hiina RVst liitu eksporditavate tooteliikidega, siis see näide ei ole asjakohane.

(83)

Kuna võrdlusriigi kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse komisjoni esialgne järeldus kasutada võrdlusriigina Austraaliat, nagu on kindlaks määratud ajutise määruse põhjenduses 52.

(84)

Eurofer esitas märkuse ajutise määruse põhjenduses 68 esitatud komisjoni esialgse meetodi kohta seoses tooteliikidega, mida võrdlusriigi tootja ei müü. Ta palus komisjonil „lisada kohanduse, et võtta arvesse suuremaid kulusid“ seoses toodetega, mida võrdlusriigi siseturul ei müüda.

(85)

Komisjon lükkab selle taotluse tagasi, kuna ainsad andmed Austraalias toodetava raskplaadi kulude või hinna kohta on võrdlusriigi tootja tõendatud andmed. Kuna tootja ei tootnud teatavat tooteliiki, mida ekspordib Hiina RVst pärit eksportiv tootja, ei ole seetõttu andmeid sellise kohanduse tegemiseks.

(86)

Kuna normaalväärtuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53–68 sätestatud järeldused.

(87)

Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 69 ja 70 sätestatud järeldused.

(88)

Kuna võrdluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 71–73 sätestatud järeldused.

(89)

Kuna dumpingumarginaalide kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse tabelis 2 esitatud esialgsed dumpingumarginaalid.

(90)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 82–85 sätestatud järeldused.

(91)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 86–89 sätestatud järeldused.

(92)

Kuna Hiina RVst pärit impordi mahu ja turuosa kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 90–94 sätestatud järeldused.

(93)

Eurofer märkis, et „komisjon peaks vaatama ette, et ta ei alahindaks hinna allalöömise marginaali, tehes ebarealistlikult suuri kohandusi impordijärgsete kulude suhtes“.

(94)

Komisjon märgib siiski, et impordijärgsete kulude suurus kinnitati kohapealsete kontrollkäikude käigus ja seetõttu ei saa neid lugeda ebarealistlikult suureks.

(95)

Eurofer lisas, et „liidu tootmisharu hindu ei tohiks vähendada ka seoses ettevõtjate kontsernis makstava seotud osaliste komisjonitasuga“.

(96)

Komisjon märgib, et komisjonitasude mahaarvamised on põhjendatud, kui tehingusse sekkuv äriühing täidab volitatud kaupleja ülesannet, olenemata sellest, kas äriühing on seotud või mitte. Peale selle ei esitanud Eurofer ega ükski liidu tootja ühtegi väidet vastupidise kohta. Komisjon on seetõttu endiselt seisukohal, et mahaarvamine on põhjendatud.

(97)

Eurofer lisas, et „Hiina eksportivad tootjad lisavad tavapärasele karkassiterasele sageli teatava koguse boori või kroomi, et kasutada Hiinas maksude mahaarvamist, kuid seejärel müüvad terast liidu turul tavapärase legeerimata karkassiterasena (st klasside S235, S275 ja S355 terasena)“. Ta palus komisjonil tagada, et „need tooted ühitatakse hinna allalöömise analüüsis asjakohaselt liidu tootmisharu klassidesse S235, S275 ja S355 kuuluva terase müügiga“.

(98)

Hinna allalöömise analüüsis võrreldakse Hiina RVst pärit impordi hindu liidu hindadega toote kontrollnumbri alusel, mis on kõigis uurimise osades ühesugune. Teraseklass moodustab osa toote kontrollnumbrist ning seda kontrolliti Hiina RVst pärit valimisse kuuluvate eksportivate tootjate ja liidu tootjate juurde tehtud kontrollkäikude raames. Seetõttu ühitati hinna allalöömise analüüsis ühed ja samad teraseklassid.

(99)

Kuna Hiina RVst pärit impordi hindade ja hinna allalöömise kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 95–99 sätestatud järeldused.

(100)

Komisjon märgib ajutise määruse põhjenduses 104, et üks valimisse kaasatud liidu tootjatest peatas 2015. aasta detsembris raskplaatide tootmise.

(101)

Üks Hiina RV eksportiv tootja väitis, et komisjon peaks selle valimisse kaasatud tootja kahju analüüsist välja jätma, sest selle tõttu „on moonutuse oht, mille kõrvaldamiseks tuleks analüüs teha uuesti ilma tegevuse lõpetanud äriühinguga seotud teabeta või tuleks küsida andmeid veel ühelt ELi tootjalt“.

(102)

Kõnealune tootmise peatamine ei avalda mitte mingisugust mõju ühelegi kahjunäitajale, sest see toimus uurimisperioodi viimastel päevadel, ja seetõttu leiti, et mõlemad andmekogumid – nii kõigi liidu tootjatega seotud makromajanduslikud andmed kui ka valimisse kaasatud liidu tootjatega seotud mikromajanduslikud näitajad – on liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes esinduslikud.

(103)

Kuna muid märkusi liidu tootmisharu majanduslikku olukorda käsitlevate üldiste märkuste kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 100–104 sätestatud järeldused.

(104)

Kuna liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendusastme kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 105–110 sätestatud järeldused.

(105)

CISA märkis, et ei nõustu müügimahu kahjunäitaja meetodiga, milleks on alguspunkti (2012) ja lõpp-punkti (2015, st uurimisperiood) võrdlus, ning selle põhjal tehtud järeldusega, et liidu tootmisharu müügimaht on vähenenud 7 %. CISA seisukoha järgi on hilisemad andmed kahju kindlaksmääramiseks olulisemad. CISA lisas, et komisjon oleks pidanud „liidu tootmisharu müügimahu hiljutistele suundumustele andma suurema kaalu, sest liidu tootmisharu müügimaht ei näita viimase kolme aasta jooksul“, st 2013.–2015. aastal, „mitte mingisugust vähenemist“.

(106)

Komisjon lükkab selle väite tagasi järgmistel põhjustel:

(107)

Esiteks tuletab komisjon meelde eespool esitatud põhjendust 3, mille kohaselt hõlmas kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(108)

Komisjon uuris kõiki kahjunäitajaid, esitades nende suundumused kogu vaatlusalusel perioodil ja vajaduse korral ka analüüsi aasta kaupa.

(109)

Teiseks on ajutise määruse põhjenduses 112 märgitud, et „pärast 7 % langust ajavahemikul 2012–2013 ja sellele järgnenud edasist langust 2 protsendipunkti võrra 2014. aastal kasvas müügimaht uurimisperioodil 2 protsendipunkti võrra“. Seetõttu on selge, et komisjon ei teinud pelgalt „alguspunkti (2012) ja lõpp-punkti (2015, st uurimisperiood) võrdlust“, nagu väidetud, vaid põhjaliku kõigi vaatlusalusesse perioodi kuuluvate aastate võrdluse.

(110)

Kolmandaks tuleb stabiilset müügimahtu ajavahemikul 2013–2015 vaadelda tarbimise suure kasvu kontekstis (11 protsendipunkti võrra), nagu on märgitud ajutise määruse tabelis 3. Seega ei hoidnud stabiilne müügimaht samal ajal ära märkimisväärse, 9,3-protsendipunktilise turuosa kaotamist, nagu on märgitud ajutise määruse tabelis 7. Seetõttu leiti, et stabiilne müügimaht ajavahemikul 2013–2015 näitab kahju, kuna müügimahtu tuleb analüüsida kasvava tarbimise ja väheneva turuosa kontekstis.

(111)

Kuna liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 111–114 sätestatud järeldused.

(112)

Kuna liidu tootmisharu tööhõive ja tootlikkuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 115–117 sätestatud järeldused.

(113)

Kuna liidu tootmisharu tööjõukulude kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 118–119 sätestatud järeldused.

(114)

Kuna kasvu kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 120 ja 121 sätestatud järeldused.

(115)

Kuna dumpingumarginaali suuruse ja varasemast dumpingust taastumise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 122 ja 124 sätestatud järeldused.

(116)

Kuna valimisse kaasatud liidu tootjate hindade ja neid mõjutavate tegurite kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 125–127 sätestatud järeldused.

(117)

Kuna valimisse kaasatud liidu tootjate varude kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 128–130 sätestatud järeldused.

(118)

CISA märkis, et vaatlusalusel perioodil olid valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulud vaatamata impordimahule Hiina RVst alati suuremad kui nende müügihind.

(119)

Ajutise määruse tabelis 10 on esitatud valimisse kaasatud liidu tootjate nii ühiku müügihindade kui ka ühiku tootmiskulude suundumused vaatlusalusel perioodil. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 126, on „müügihind vähenenud kiiremini ja olnud keskmiselt püsivalt madalam kui ühiku tootmiskulu“.

(120)

CISA lisas ka seda, et ei mõista, kuidas olid valimisse kaasatud liidu tootjad kasumlikud, kui 2012. aastal oli ühiku tootmiskulu suurem kui ühiku keskmine müügihind.

(121)

Ajutise määruse tabelis 10 on keskmised tootmiskulud tõepoolest suuremad kui 2012. aasta keskmine müügihind. See näitaks tavapäraselt, et asjaomane aasta oli kahjumlik. Ent ajutise määruse tabelis 12 esitatud 2012. aasta kasum tuleneb ühe valimisse kaasatud liidu tootja tulust, mis on seotud raskplaadi tootmisega, kuid mis ei kajastu äriühingu kuluarvestussüsteemis ning seetõttu puudub ajutise määruse tabelist 10.

(122)

Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist küsis CISA, miks ühe valimisse kaasatud, raskplaatide tootmisega seotud liidu tootja sissetulek ei kajastu äriühingu sisemises kulude arvestussüsteemis (toote kuluarvestussüsteem).

(123)

Kuna asjaomane valimisse kaasatud liidu tootja esitas andmed ja komisjon kontrollis neid, siis põhjus on selles, et kasumianalüüs koosneb täielikult rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohasest aastalõpu korrigeerimisest, mis puudutab äriühingu tavapärast äritegevust. Sellisena ei kajastu see aasta jooksul toodetud toodete kulukirjetes, vaid on jaotatud mitmele reale kasumi-kahjumi aruandes (nagu määratletud IASis 1). Kui seda kasumit ei võetaks arvesse, siis tegutseks liidu tootmisharu kahjumiga ka 2012. aastal (kahjum väiksem kui 1 %).

(124)

Peale selle näitavad ajutise määruse tabelis 10 esitatud keskmised tootmiskulud valimisse kaasatud liidu tootjate kogu tootmismahu kulusid, samas kui keskmine müügihind näitab valimisse kaasatud liidu tootjate müüki vaid liidu sõltumatutele klientidele. Nimetatud kahte keskmist ei saa vahetult omavahel võrrelda järgmistel põhjustel:

(125)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist küsis CISA, kas ajutise määruse tabelis 7 osutavad müügimaht ja turuosa müügile, mis on tehtud sõltumatutele klientidele või nii seotud kui ka sõltumatutele klientidele. Komisjon tuletab meelde ajutise määruse põhjendust 102, milles sätestatakse, et selliseid makromajanduslikke näitajaid nagu tootmis- või müügimaht hinnatakse kogu liidu tootmisharu arvestades. Selliselt osutatakse tabelis 7 esimesele sõltumatule kliendile tehtud müügile, nagu on teatanud Eurofer. Kui lisada müük seotud isikutele, võib tekkida topeltarvestamise oht.

(126)

CISA väitis oma kommentaarides lõplike järelduste kohta veel, et liidu tootmisharu tootmismahu ja esimesele sõltumatule kliendile liidus tehtud müügimahu erinevus tuleneb märkimisväärsest müügist seotud klientidele. Selle põhjal väitis CISA veel, et komisjon ei kogunud seotud klientidele tehtud müügimahu andmeid ja seega avaldas liidu turust vaid osalise ülevaate.

(127)

Eespool esitatud väited tuginevad valedele oletustele. Komisjon tuletab meelde, et tootmismahu ja liidu sõltumatutele klientidele tehtud müügimahu erinevus ei tulene ainult seotud klientidele tehtud müügist, vaid ka müügist väljaspool liitu asuvatele klientidele. Lisaks, valimisse mittekaasatud liidu tootjate puhul võib erinevus olla tekkinud müügist esimesele sõltumatule kliendile, millest Eurofer ei teatanud, nagu komisjon on kontrollinud, ja mis tuleneb eespool põhjenduses 125 kirjeldatud aruandlusmeetodist, et vältida topeltarvestamise ohtu. Ajutise määruse tabelis 7 osutatakse vaid liidu turul toimunud müügi mahule ja asjaomasele turuosale.

(128)

CISA osutas veel kahele juhtumile, mille puhul komisjon tegi eraldi analüüsi seotud ja sõltumatute klientide kohta, täpsemalt uurimine seoses Hiina RVst pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarrastega (13) ja uurimine seoses Hiina RVst ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodetega (14).

(129)

Komisjon tuletab meelde, et nimetatud juhtudel analüüsiti omatarbimist (külmvaltsitud lehtterastoodete puhul) ja müüki seotud klientidele (kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste puhul), mitte müüki seotud klientidele, näiteks seotud müügiettevõtetele. Nagu osutatud ajutise määruse põhjenduses 89, on liidu tootjate omatarbimine tühine.

(130)

Komisjon tuletab viimasena meelde, et mis puudutab hindu ja kasumlikkust liidu turul, siis need on asjakohased ainult juhul, kui nende hindadega müük toimub kahe sõltumatu isiku vahel.

(131)

Kuna valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute, investeeringutasuvuse ja kapitali kaasamise võime kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 131–138 sätestatud järeldused.

(132)

Kuna kahju kohta tehtud järelduse suhtes märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 139–147 sätestatud järeldused.

(133)

Eurofer märkis, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import on „ainus kõige olulisem tegur, mis mõjutas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil“. Ta lisas, et „Hiina RVst pärit impordi maht kahekordistus 2013. ja 2014. aastal ning seejärel kahekordistus veel 2014. ja 2015. aastal“ ja et 2015. aastal oli Hiina RVst pärit impordi maht „suurem kui kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht kokku“.

(134)

Eurofer täheldas samasuguseid suundumusi Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suhtes ning märkis, et see „suurenes 4,1 %-lt 2013. aastal 14,4 %-le 2015. aastal ja samal ajal vähenes kõigist muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa 13,2 %-lt 2013. aastal 12,2 %-le 2015. aastal“.

(135)

Eurofer järeldas kokkuvõtteks, et „peaaegu kogu Hiina dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemine tulenes liidu tootmisharu turuosa arvelt“. Ta lisas, et „Hiinast pärit impordi dumpinguhind langes vaatlusalusel perioodil peaaegu 30 % ja leiti, et see import lõi liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt 29 % võrra“.

(136)

See kinnitab ajutise määruse põhjenduses 151 esitatud järeldusi, et Hiina RVst pärit peaaegu pidevalt kasvaval väga madalate hindadega impordil on olnud selge negatiivne mõju liidu tööstusele pärast 2013. aastat.

(137)

Kuna dumpinguhinnaga impordi mõju kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 150–157 sätestatud järeldused dumpinguhinnaga impordi mõju kohta.

(138)

Kuna liidu tootjate tootmisvõimsuse vähese rakendamise mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 158–163 sätestatud järeldused.

(139)

Kuna liidu tootjate vähese tootmisvõimsuse rakendamise mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 164–166 sätestatud järeldused.

(140)

CISA märkis, et „komisjon analüüsis eraldi Venemaa ja Ukraina importi ning seetõttu puudusid märgid selle kohta, et neist kahest riigist pärit import põhjustaks liidu tootmisharule kahju“.

(141)

CISA lisas, et komisjon oleks pidanud tegema „Ukraina ja Venemaa impordi kumulatiivse analüüsi“ ja veelgi enam: „kõigi kolme riigi (Hiina, Venemaa ja Ukraina) impordi kumulatiivse analüüsi“, väites, et „uurimisperioodil ei olnud Ukraina ega Venemaa impordimaht võrreldes liidu turuga ebaoluline“ ja et „mõlema riigi keskmised impordihinnad olid isegi madalamad kui Hiina omad“.

(142)

Eespool esitatule tuginedes märkis CISA kokkuvõtteks, et „kui leiti, et import Hiinast lõi alla liidu tootmisharu hinnad, lõid Ukraina ja Venemaa hinnad ELi tootmisharu hindu alla veel suuremal määral. Kui komisjon oleks järginud sama meetodit, nagu Hiina suhtes kohaldati, st“ alguspunkti „ja“ lõpp-punkti „võrdlust, oleks ta leidnud, et nende kahe riigi müügimaht ja impordi turuosa suurenesid vastavalt 41 % ja 2,2 protsendipunkti“.

(143)

Komisjon osutab alusmääruse artikli 3 lõikele 4, milles on ette nähtud, et kumulatiivselt saab hinnata ainult importi, mille suhtes tehakse dumpinguvastast uurimist. Ukraina ja Venemaa impordi suhtes ei tehta dumpinguvastast uurimist ning seetõttu ei saa seda ühitada Hiina RV impordiga.

(144)

Samuti ei ole võimalik Ukraina, Venemaa ja Hiina keskmisi hindu ilmtingimata otseselt võrrelda, sest keskmist hinda mõjutab eri toodete kombinatsioon. Vaatlusaluse perioodi hinnasuundumused on asjakohasemad. Ajutise määruse tabelis 13 on selgelt näidatud, et Ukraina ja Venemaa impordi hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil tunduvalt aeglasemalt kui Hiina RV impordi hinnad.

(145)

Muude kolmandate riikide impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks, samal ajal kui Hiina RVst pärit impordi osa suurenes rohkem kui kolm korda. Olukorras, kus liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 5 % ja liidu tootmisharu turuosa vähenes 10 protsendipunkti võrra, tähendab see, et Hiina RV import võitis turuosa juurde ainult liidu tootmisharult.

(146)

Samal ajal kui Hiina RVst pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu 1 miljoni tonni, suurenes Ukrainast pärit import ligikaudu 160 000 tonni ja Venemaa import ligikaudu 75 000 tonni võrra.

(147)

Arvestades eespool esitatut ning Ukraina ja Venemaa palju väiksemat impordimahtu võrreldes Hiina RV impordimahuga, puuduvad märgid selle kohta, et import nendest kahest riigist võiks kõrvaldada põhjusliku seose Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kahju vahel.

(148)

Kuna muid märkusi muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 167–178 sätestatud järeldused.

(149)

Kuna liidu tootmisharu ekspordimüügi tulemuste mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 179–183 sätestatud järeldused.

(150)

Kuna vertikaalselt seotud liidu tootjate ja ümbervaltsijate vahelise konkurentsi mõju kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 184–189 sätestatud järeldused.

(151)

CISA lisas veel, et valimisse kaasatud liidu tootjad ei teeninud 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel üldiselt kasumit ning et suurim kahjum tekkis 2013. aastal, mis on just see aasta, kui Hiina RVst pärit raskplaatide import oli madalaimal tasemel.

(152)

Ajutise määruse põhjenduses 134 on seda väidet käsitletud ning selles selgitatakse, et „kui 2013. aasta suurt, 12,2 % kahjumit mõjutas selle aasta eriti vähene nõudlus, siis Hiina RVst pärit impordi kasvu tõttu 2014. aastal ja uurimisperioodil liidu tootmisharule avalduv märkimisväärne hinna- ja mahusurve ei võimaldanud liidu tootmisharul 11 protsendipunkti suurusest dünaamilisest kasvust liidus kasu saada“. Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 93, neelas selle kasvu peaaegu täielikult Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import.

(153)

Seetõttu järeldas komisjon, et 2013. aasta suur kahjum ei tekkinud Hiina RVst pärit impordi vähesuse tõttu, vaid erakordselt väikse nõudluse tõttu liidu turul. 2014. ja 2015. aastal liidu tootmisharus tekkinud kahju põhjustas siiski Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi pidevalt kasvav maht.

(154)

Lisaks märgib komisjon, et 2011. ja 2012. aastal oli liidu tootmisharu kasumlik. 2011. aastal oli liidu tootmisharu kasumimarginaal 7,9 %, kui Hiina RVst pärit import ei olnud jõudnud veel märkimisväärsete kogusteni, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 221. 2012. aastal oli kasumimarginaal juba oluliselt väiksem, vaid 1,6 %, kuna turul oli märkimisväärses mahus Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga importi. Märgitakse, et ükski huvitatud isik ei kommenteerinud liidu tootmisharu kasumlikkust aastatel 2011 ja 2012.

(155)

CISA märgib, et on „muid olulisi tegureid“ kui dumpinguhinnaga import Hiina RVst, „mis põhjustavad liidu tootmisharu väidetavat kahju“, ning et „see võib kõrvaldada põhjusliku seose“ Hiina RVst pärit „väidetava dumpinguhinnaga impordi“ ja kahju vahel. CISA palus komisjonil uuendada oma põhjusliku seose analüüsi ja võtta arvesse kõiki muid tegureid.

(156)

Seoses sellega märgitakse, et eespool loetletud kuut muud tegurit käsitleti kas ajutises määruses või käesolevas määruses. Seetõttu on selge, et komisjon analüüsis põhjalikult kõiki huvitatud isikute kindlaksmääratud tegureid. CISA jättis ka täpsustamata, milliseid „muid olulisi tegureid“ tuleb analüüsida peale kuue juba üksikasjalikult analüüsitud teguri. CISA vaid märkis, et need on „ilmselged“, ilma et oleks esitanud täiendavat teavet. Seega lükkab komisjon kõnealuse märkuse tagasi.

(157)

Eeltoodu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 190–194 sätestatud järeldused.

(158)

CISA märkis, et vaatlusalusel perioodil moodustas liidu tootjate turuosa 70 % liidu turust. Ta väitis, et liidu tootjad domineerivad liidu turul, samas kui ainus tõsine impordiallikas on import Hiina RVst.

(159)

Komisjon märgib, et CISA ei tunnista tõsiasja, et liidu tootjad konkureerivad üksteisega ning Hiina RVst ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordiga, mis hõlmab 12,2 % turuosa, nagu on osutatud ajutise määruse tabelis 13. Lisaks ei ole ühtegi märki sellest, et liidu tootmisharude vahel puuduks konkurents.

(160)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis importija, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine vähendab konkurentsi liidu turul kunstlikult ja tekitab oligopolistliku turu eriraskplaatide turuosas, kuna sellel turuosal juba domineerib vaid üks äriühing.

(161)

Komisjon märgib siiski, et see isik ei esitanud ühtegi tõendit oma väidete toetuseks. Vastupidi, teave, mille Eurofer oma kommentaarides lõplike järelduste kohta esitas, sisaldab mitmeid liidu tootjaid, kes pakuvad erinevat liiki eriraskplaate.

(162)

Komisjon mõistab, et tollimaksude kehtestamine võib vähendada konkurentide arvu eriraskplaatide turuosas liidu turul. Kuid dumpinguvastane uurimine ei määratle toodet ega geograafilisi turge ning ei hinda turujõude ega nende tõenäolist arengut. Seetõttu ei saanud ega tulnud selle uurimise käigus teha järeldusi selle kohta, kas konkurentsiõiguse mõistes esineb oht turgu valitseva seisundi loomiseks või selle kindlustamiseks teatud turuosas.

(163)

Komisjon peab liidu huvide analüüsis võtma arvesse teisi liidu poliitikavaldkondi, näiteks konkurentsipoliitikat. Kuid üksnes siis, kui esinevad konkreetsed tõendid turgu valitseva positsiooni ja selle võimaliku kuritarvitamise kohta, tuleks nende suhtes korraldada täiendav uurimine. Huvitatud isikute väited ei ulatu asjaomase lävendini.

(164)

Igal juhul tuletab komisjon meelde, et dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse selleks, et kõrvaldada kahjuliku dumpingu mõju, mis tuvastati raskplaadi kõikides turuosades, ning et turgu valitseva positsiooni omamine ei tähenda, et seda kuritarvitatakse. Kui huvitatud isikud edaspidi märkavad konkurentsieeskirju rikkuvat käitumist, saavad nad kasutada oma õigust esitada pädevale konkurentsiasutusele kaebus.

(165)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis importija, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei peaks liidu turul hindu tõstma.

(166)

Komisjon tuletab meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on kõrvaldada kahjuliku dumpingu mõju, mis moonutab kauplemist. Nende meetmete mõju hindadele sõltub erinevate turuosaliste hinnaotsustest ja selliselt on neid võimatu prognoosida. Hinnad võivad kerkida siis, kui turujõud leiavad, et moonutamata turul peaksid kehtima sellised hinnad.

(167)

CISA lisas, et liidu kasutajad vajavad konkurentsivõimelisi ja stabiilseid tarneallikaid ning et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu „võib kaduda suur osa ELi järgtööstuse töökohti või need võidakse viia mujale“.

(168)

Uurimisperioodil oli liidus siiski 30 tootjat ning import pärines mitmest riigist, sealhulgas Venemaalt ja Ukrainast, tagades liidu kasutajate ühtlase varustamise raskplaatidega. Samuti ei esitanud ükski järgtööstuse kasutaja tõendeid, et nad ei suuda hankida raskplaate dumpinguvastaste meetmete kehtestamise tõttu. Mis puudutab töökohtade suurt kadumist ja/või liidust mujale viimist, siis esitas samalaadse väite vaid üks järgtööstuse tootmisharu – tuulegeneraatorite mastide tootja. Seda väidet käsitletakse allpool.

(169)

Järgtööstuse (tuulegeneraatorite mastide) kasutajate ad hoc ühendus märkis, et meetmete rakendamine raskplaatide suhtes võib põhjustada tuulegeneraatorite mastide tootmise ümberpaigutamist Hiina RVsse ja tulevikus probleeme tuulegeneraatorite terasest toodetud valmis või poolvalmis mastide tarne kindlusega. Selle väite esitas samuti üks importija oma kommentaarides lõplike järelduste kohta seoses tuulegeneraatorite mastidega ja samuti tuuleenergiasüsteemide teiste komponentide kohta.

(170)

Komisjon lükkab need märkused tagasi, sest need huvitatud isikud ei põhjendanud oma väidet mitte ühegi tõendi ega analüüsiga, näiteks ei teatanud endast ükski tuulegeneraatorite mastide tootja algatamisteates määratud aja jooksul ega vastanud küsimustikule, ei täpsustanud selles tootmisharus tuulegeneraatorite mastide valmistamiseks kasutatavate raskplaatide liike ega edastanud analüüsi, kas seda liiki raskplaate võib asendada teistes tootmisharudes kasutatavate raskplaatidega.

(171)

Komisjon märgib, et toimikus oleva teabe kohaselt ei saanud tuulegeneraatorite tootjad saada kasu eriraskplaatide väljajätmisest toote määratlusest, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 42. Seega saaks nende mure lahendada vaid tuulegeneraatorite tootmiseks kasutatava raskplaadi väljajätmine toote määratlusest liidu huvidest lähtudes. Praeguses etapis ei ole tuulegeneraatorite mastide tootjad siiski esitanud ühtegi sellist konkreetset ega üksikasjalikku analüüsi, sealhulgas selgitust tollimaksude kehtestamise mõju kohta nende tootmiskuludele ja nende suutlikkusele kanda neid kulusid klientidele üle, mis võiks sellist väljajätmist õigustada.

(172)

Komisjon märgib veel, et tuulegeneraatorite mastide tootjad võivad taotleda raskplaatide suhtes kehtestatud meetmete vahepealset läbivaatamist liidu huvides, kui see on igati põhjendatud. Lisaks ei tuvastatud uurimise käigus ühtegi märki sellest, et kasutajate tegevus ohustaks liidu tootmisharu. Sellist käitumist ei oodata turujõudude tavalise toimimise korral.

(173)

Üks importija märkis, et eriraskplaatide väljajätmine toote määratlusest on liidu huvides, sest väidetavalt sõltub „mitu liidu peamist tootmisharu“, nagu „masinaehitus- ja energeetikasektor“, Hiina RVst pärit eriraskplaatide impordist. Ükski nendest kasutajatest siiski ei andnud endast teada, et seda väidet kinnitada.

(174)

See importija lisas veel, et eriraskplaate paksusega vähemalt 150 mm toodab ainult kolm liidu tootjat. Kõrge voolavuspiiriga plaadi, karastatud ja valtsitud plaadi ning kulumiskindla raskplaadi tootmist kontrollivad väidetavalt neli liidu tootjat. Selle põhjal väidetakse, et liidu järgtööstus „kannatab juba praegu tarnepuudujäägi ja oluliselt suurenenud müügihindade tõttu“ ning et seda saab heastada vaid Hiina RVst pärit eriraskplaatide importimise abil.

(175)

CISA lisas, et eriraskplaadi kasutajad metallitööstuses võivad samamoodi kannatada tarnepuudujäägi tõttu, kuna eriraskplaadi tootjaid on Euroopas väga vähe. Ükski kasutajatest järgtööstuses ei tõstatanud siiski tarnepuudujäägi küsimust.

(176)

Komisjon lükkab eespool põhjendustes 173–175 esitatud väited tagasi, sest see huvitatud isik ei põhjendanud oma väidet mitte ühegi tõendi ega analüüsiga. Seevastu tehti uurimises kindlaks raskplaatide hindade oluline vähenemine liidus vaatlusalusel perioodil. Samuti on uurimine näidanud, et liidu tootmisharul on tekkinud oluline tagavara tootmisvõimsuse pidevalt väheneva rakendamise tõttu. Lisaks on CISA järgi Hiina RVst eksporditud eriraskplaadi kogus väike.

(177)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasis üks importija selle küsimuse juurde oma kommentaarides lõplike järelduste avalikustamise kohta. Uusi sisulisi argumente siiski ei esitatud.

(178)

Faktiliste tõendite puudumisel dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tuleneva väidetava tarnepuudujäägi kohta ei saa komisjon järeldada, et selliste meetmete kehtestamise tõttu tekib eriraskplaadi tarnepuudujääk.

(179)

Kokkuvõttes ei viita ükski huvitatud isikute esitatud väidetest mõjuvatele põhjustele, mis takistaksid meetmete kehtestamist vaatlusaluse toote importimisele Hiina RVst.

(180)

Võimalikku negatiivset mõju sõltumatutele kasutajatele leevendab alternatiivsete tarneallikate olemasolu. Dumpinguvastaste meetmete positiivne mõju liidu turule, eelkõige liidu tootmisharule, kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele huvirühmadele.

(181)

Kuna liidu huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 195–215 tehtud järeldused.

(182)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 4, kehtestas komisjon Euroferi taotlusel Hiina RVst pärit raskplaatide impordi suhtes registreerimisnõude. Tooted, mis imporditi alates 11. augustist 2016 kuni ajutiste meetmete kehtestamiseni, täpsemalt 7. oktoobrini 2016, registreeriti.

(183)

Alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d kohaselt võib tollimakse tagasiulatuvalt sisse nõuda, kui „lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud, nii et ajastamist, mahtu ja muid asjaolusid arvestades võib see oluliselt kahjustada kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju“.

(184)

CISA märkis, et mis tahes võimalikud tagasiulatuvad meetmed avaldaksid negatiivset mõju importijatele, sest nad „peaksid kandma tarbetuid lisakulusid“, kuna maksavad dumpinguvastast tollimaksu. CISA sõnul ei ole importijatel „kavatsust Hiina RVst pärit vaatlusalust toodet ladustada“ ja registreeritud import oli enne menetluse algatamist sõlmitud lepingute täitmata osa. CISA lisas, et „ettenägematu tollimaks põhjustab kahju“ liidu importijatele ja kasutajatele.

(185)

CISA väitis lõpetuseks, et „impordi registreerimine ja meetmete tagasiulatuva kehtestamisega ähvardamine ei ole midagi muud kui veel ühe takistava kaubanduse kaitse meetme tekitamine, et ELi importijad lõpetaksid Hiinast importimise veel enne, kui on tõendatud, et niisugune import kahjustab ELi tootmisharu“.

(186)

Allpool tabelis 1 esitatud Eurostati statistika impordi kohta näitab, et raskplaatide import Hiina RVst vähenes pärast uurimisperioodi oluliselt.

Tabel 1

Kuu keskmise impordimahu muutumine

(187)

Komisjon järeldab, et kuna import oluliselt ei suurenenud, ei ole õiguslik tingimus tollimaksude tagasiulatuvaks sissenõudmiseks alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d kohaselt täidetud. Seetõttu ei tuleks registreeritud impordile tollimaksu tagasiulatuvalt kehtestada.

(188)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 222, määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodi jooksul.

(189)

CISA esitas mitu märkust valimisse kaasatud liidu tootjate poolt uurimisperioodil liidu turul müüdud samasuguse toote mittekahjustava hinna arvutamise meetodi kohta kõnealusel juhul.

(190)

Kõigepealt küsis CISA komisjonilt, miks ta kasutas sellist meetodit, et lisas liidu tootmisharu müügihindadele uurimisperioodil tekkinud kahjumi ja seejärel lisas taotletava kasumimarginaali 7,9 %, selle asemel et lisada taotletav kasum tootmiskuludele.

(191)

Otsus, kumb kahest komisjoni kasutatavast meetodist kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramiseks valitakse, tehakse igal üksikjuhul eraldi. Liidu tootmisharu võrreldavate müügiandmete puudumise korral võib mittekahjustava hinna sageli kindlaks teha taotletava kasumi liitmisega kogukuludele. Praegusel juhul olid aga võrreldavad müügiandmed olemas.

(192)

Seda seetõttu, et liidu tootmisharu müüdav samasugune toode koosnes sadadest tooteliikidest ja kõigil valimisse kaasatud liidu tootjatel oli seotud äriühingute, sh terasetöötlemiskeskuste ulatuslik võrgustik, mis tekitab kulusid ning mis ei ole valimisse kaasatud registreeritud liidu tootjate raamatupidamises kajastatud viisil, mis võimaldaks tooteid lihtsalt jaotada erinevate kontrollnumbrite alla. Sel põhjusel oli iga toote kontrollnumbri kogukulu leidmiseks võimatu koguda kuluandmeid iga toote kontrollnumbri kohta mitte ainult liidu tootmisettevõtjatelt, vaid ka seotud müügiettevõtjatelt (eelkõige terasetöötlemiskeskustelt).

(193)

Seetõttu määras komisjon iga toote kontrollnumbri kogukulu nii, et lisas kaalutud keskmisele müügihinnale valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise kahjumi. Seejärel lisati nii arvutatud kogukuludele taotletav kasumimarginaal 7,9 %, mille kohta ei saadud pärast ajutiste meetmete kehtestamist ühtegi kommentaari.

(194)

CISA lisas, et kasutatud meetod on „vale“ ja et nende kahe meetodiga „saadakse täiesti erinevad tulemused“. Ta esitas näite, kasutades hüpoteetilisi tootmiskulusid ja hüpoteetilist müügihinda, mis väidetavalt näitab, et taotletava hinna arvutamine müügihinna alusel on vale.

(195)

Komisjon märgib, et kuna enamik näites kasutatud teabest on hüpoteetiline ega viita tegelikele andmetele, ei saa sellise näite tulemuse alusel tõendada, et kõnealuse juhtumi korral kasutatud meetod on vale. Seetõttu ei saa komisjon seda väite tõendusmaterjalina arvestada. Kui sama üksikasjalik teave oleks kättesaadav, oleksid mõlema meetodi tulemused ühesugused.

(196)

CISA märkis lõpetuseks, et „kui Hiina eksportivate tootjate poolt kontrollnumbrite alla kuuluvate eksporditud toodete enamikku müüb vähem kui kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, tekib küsimus valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud müügiandmete esindatuse kohta ja seetõttu on hinna allalöömise marginaali arvutamine selle põhjal vaieldav. Rääkimata asjaolust, et kahju ei ole võimalik tõendada, kui liidu tootmisharu isegi ei tooda/müü Hiina eksportivate tootjate eksporditud tooteliike.“

(197)

Komisjon märgib, et ehkki valimisse kaasati kolm liidu tootjat, ei tähenda see, et „Hiina eksportivate tootjate poolt kontrollnumbrite alla kuuluvate eksporditud toodete enamikku müüb vähem kui kolm valimisse kaasatud liidu tootjat“, seda, et liidu tootmisharu või koguni valimisse kaasatud liidu tootjad ei müü neid üldse. See tähendab seda, et mitte kõik kolm valimisse kaasatud liidu tootjat ei müü kõiki Hiina RV valimisse kaasatud eksportivate tootjate asjaomaste toote kontrollkoodidega eksporditud tooteid.

(198)

Komisjon märgib, et mitte kõik valimisse kaasatud Hiina RV eksportivad tootjad ei eksportinud liitu sama kontrollnumbriga tooteid. Suurema osa kontrollnumbriga toodetest, mida liitu eksportisid valimisse kaasatud eksportijad (moodustades üle 90 % sellest ekspordist mahu järgi), on tootnud üks või enam valimisse kaasatud liidu tootjat.

(199)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist naasis CISA selle küsimuse juurde oma kommentaarides ja ärakuulamise ajal.

(200)

CISA väitis, et liidu tootmisharu ei pruukinud esitada õigeid näitajaid ning oli saanud kasu eeliskohtlemisest, rikkudes teiste isikute õigust objektiivsele, erapooletule ja mittediskrimineerivale uurimisele. Liidu tootmisharu sellist väidetavat eeliskohtlemist võib samuti näha komisjoni leebuses nende vastu, kui nad ei esitanud teatud olulist teavet (CISA osutab tootmiskulude andmetele).

(201)

Väidetava eeliskohtlemise väited on tagasi lükatud. Kõnealune küsimus puudutab eespool esitatud põhjenduste 191 ja 193 sõnastust. Nendes põhjendustes teatas komisjon põhjuse, milline kahest komisjoni kasutatavast meetodist valiti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramiseks.

(202)

Kuna muid märkusi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 217–223 sätestatud järeldused.

(203)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks Hiina RVst pärit eksportiv tootja komisjonile hinnakohustuse. See kohustus seab minimaalse impordihinna raskplaadi liikidele, mida Hiina RVst pärit eksportiv tootja müüb liitu, ning samuti pakkus välja minimaalse impordihinna indekseerimise meetodi, mis põhineb peamiste toormaterjalide hindadel.

(204)

Komisjon lükkas hinnakohustuse pakkumise tagasi hinna ristkompenseerimise suure riski tõttu, kuna erinevate, raskelt eristatavate liikide vahelise minimaalse impordihinna erinevus oli liiga suur ja indekseerimise meetod oli liiga keerukas. Lisaks ei võimaldanud eksportiva tootja ekspordikanalite struktuur ja teiste toodete samaaegne eksport teha nõuetekohast järelevalvet ning seega oli ristkompenseerimise tõenäosus teiste toodete kaudu, mida eksportiv tootja müüb seotud äriühingutele, liiga suur.

(205)

Eksportivat tootjat teavitati hinnapakkumise tagasilükkamise põhjustest ja talle anti võimalus kommentaare esitada.

(206)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel.

(207)

Eespool esitatust lähtudes kehtestatakse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, nagu on näidatud tabelis 2.

Tabel 2

Dumpingumarginaal, kahju kõrvaldamist võimaldav tase ja tollimaksu määr

(208)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute olukorda, mis tehti kindlaks kõnealuse uurimise ajal. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate vaatlusaluste toodete suhtes, mille tootja on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(209)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (15) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(210)

Selleks et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, ei tuleks „kõikide teiste äriühingute“ suhtes kehtivat tollimaksumäära kohaldada mitte üksnes koostööst hoiduvate eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(211)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(212)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,