25.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/1

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 kohaselt on liikmesriikidel õigus võtta oma vetes kalandusalaseid kaitsemeetmeid, mis on vajalikud, et täita oma kohustused, mis tulenevad liidu keskkonnaalastest õigusaktidest, sealhulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (2) artiklist 6.

(2)

Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad aladel esinevate looduslike elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele vajadustele. Lisaks peavad liikmesriigid selle artikli kohaselt võtma vajalikud meetmed, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud.

(3)

Taani leidis, et direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 järgimiseks oli vaja võtta kaitsemeetmeid teatavatel tema territoriaalvetes paiknevatel aladel Läänemeres. Kui vajalikud kalavarude kaitsemeetmed mõjutavad teiste liikmesriikide kalapüüki, võivad liikmesriigid need meetmed esitada komisjonile ühise soovitusena.

(4)

Saksamaal ja Rootsil on otsene majandamishuvi seoses kalapüügiga, mida sellised meetmed mõjutavad. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõikega 3 edastas Taani Saksamaale ja Rootsile asjaomase teabe vajalike meetmete kohta, sealhulgas nende vajalikkuse, meetmeid toetavate teaduslike tõendite ning nende rakendamise üksikasjade ja jõustamise kohta.

(5)

Taani, Saksamaa ja Rootsi esitasid 13. märtsil 2015 komisjonile ühise soovituse kalandusalaste kaitsemeetmete kohta, mille eesmärk on kaitsta karisid Taani Natura 2000 aladel Läänemeres. Soovitus esitati pärast konsultatsioone Läänemere piirkondliku nõuandekomisjoniga.

(6)

Soovitatud meetmed hõlmasid seitset Natura 2000 ala Läänemeres. Need hõlmasid püügitegevuse keelamist mobiilsete põhjapüügivahenditega karide piirkonnas.

(7)

Oma 17. aprilli 2015. aasta teaduslikus nõuandes leidis kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), (3) et ühises soovituses osutatud erikaitsealadel ei oleks võimalik kaitse-eesmärke täielikult saavutada ilma asjakohaste meetmeteta, millega keelatakse püügitegevus neil aladel.

(8)

STECF tõi esile mõned probleemid seoses kaitsemeetmete rakendamise tagamise ja nende üle kontrolli teostamisega ning leiab, et võib olla vajalik kehtestada täiendavad kontrollimeetmed. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (4) artikli 5 kohaselt peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, jaotama piisavalt vahendeid ning looma vajalikud struktuurid ühise kalanduspoliitika reguleerimisalas tehtavate toimingute kontrolli, inspektsiooni ja täitmise tagamiseks. Need võivad hõlmata meetmeid – näiteks kõikidele asjaomastele laevadele kehtestatav nõue esitada laevaseiresüsteemi kohaseid asukohaandmeid sagedamini või riskijuhtimise alusel kõrge riskiga alade kindlaksmääramine riiklikus kontrollisüsteemis – STECFi tõstatatud probleemide lahendamiseks.

(9)

25. juunil 2015 võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2015/1778, (5) et kehtestada kalandusalased kaitsemeetmed asjaomaste karide alade kaitsmiseks Läänemeres ja Kattegatis ning Põhjameres, võttes aluseks asjaomaste liikmesriikide saadetud kaks ühist soovitust.

(10)

Kalapüük mobiilsete põhjapüügivahenditega mõjutab negatiivselt karide elupaiku, sest selline tegevus mõjutab nii karisid kui ka karidel leiduvat elurikkust. Sellepärast lisati kõnealusesse määrusesse keeld püüda selliste püügivahenditega asjaomastel karide aladel, nagu on märgitud ühises soovituses.

(11)

On asjakohane tagada kõnealuse määrusega kehtestatud meetmete hindamine, eelkõige seoses püügikeeldude järgimise kontrollimisega.

(12)

Pärast konsulteerimist Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoniga esitasid Taani, Saksamaa ja Rootsi 10. juunil 2016 komisjonile ühise soovituse kalandusalaste kaitsemeetmete kohta, mille eesmärk on kaitsta karisid, koonusekujulisi depressioone merepõhjas ning merisule ja kaevuva megafauna kooslusi Skagerrakis (Põhjameri) asuvas Bratteni piirkonnas.

(13)

Pärast uue ühise soovituse esitamist on asjakohane tunnistada kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2015/1778 ning korraldada kaitsemeetmed merealade kaupa ümber kahte erinevasse õiguslikku vahendisse.

(14)

Käesolev määrus peaks hõlmama üksnes neid kalandusalaseid kaitsemeetmed, mida praegu kohaldatakse Läänemerel.

(15)

Kaitsemeetmed, mida praegu kohaldatakse Kattegatis ja mida 10. juuni 2016. aasta soovituses soovitati võtta Bratteni piirkonnas (Skagerrak), tuleks lisada uude eraldiseisvasse määrusesse Põhjamere kohta.

(16)

Käesoleva määrusega kehtestatud kalandusalased kaitsemeetmed ei mõjuta mis tahes kehtivaid või tulevasi majandamismeetmeid, sealhulgas kalandusalaseid kaitsemeetmeid, mille eesmärk on kaitsta asjaomaseid alasid,