(1)

Pärast sisereitingute meetodi kasutuselevõtmist võib krediidiasutus või investeerimisühing ning iga emaettevõtja ja tütarettevõtjad taotleda pädeva asutuse luba kasutada teatavat liiki riskipositsioonide puhul makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnangu jaoks mitte viie-, vaid kaheaastase perioodi asjakohaseid andmeid. Kehtestada tuleks tingimused, mille alusel pädevad asutused võivad anda andmete esitamisest vabastamise lube.

(2)

Pädevad asutused peavad enne andmete esitamisest vabastamise lubamist kontrollima, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavad määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele. Käesoleva määrusega ei kohustata siiski pädevaid asutusi krediidiasutuse või investeerimisühingu andmete esitamisest vabastamise loale vastavuse korrapärasel läbivaatamisel järgima teatavat konkreetset korda, seega on krediidiasutusel või investeerimisühingul, kes ei vasta enam käesoleva määruse nõuetele, võimalik kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 146.

(3)

Lühike andmete ajalugu teeb sellevõrra keerukamaks ka riskiparameetrite hindamise. Tagamaks, et andmete esitamisest vabastamist lubataks üksnes väikese osa puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu varadest, tuleks andmete esitamisest vabastamise lubamisel kehtestada maksimaalne kvantitatiivne piirmäär nii riskipositsiooni väärtuse tasandil kui ka sisereitingute meetodi ja standardmeetodi alusel arvutatud riskiga kaalutud varade tasandil. Samal eesmärgil tuleks andmete esitamisest vabastamise loa kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvata portfellid, mis koosnevad sellist liiki riskipositsioonidest, mida kindlalt iseloomustab makseviivituste vähesus või puudumine.

(4)

Et tagada omavahendite nõuete kaalutletud arvutamine, peaks pädevad asutused andmete esitamisest vabastamise loa taotluste hindamisel arvestama ka muid asjaolusid. Täpsemalt peaksid lühema andmeseeria kasutamist taotlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud olema piisavalt konservatiivsed. Lisaks peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevale asutusele rahuldavalt tõendama, et pikema ajaseeria andmed ei ole piisavalt täpsed, täielikud või asjakohased. Kuna ebatäpsete andmete tõttu võib suureneda mõju omavahendite nõuetele, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks rakendama väiksemat valimit arvestavaid täiendavaid andmete kvaliteedi valideerimise protseduure.

(5)

Sellist liiki riskipositsioone, mis sisereitingute meetodi esmakordse rakendamise ajal krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli ei kuulunud, ei tohiks käsitleda andmete esitamisest vabastamise loa jaoks vastuvõetavana. Samas tuleks andmete esitamisest vabastamise luba anda üksnes sellist liiki riskipositsioonide jaoks, mis kuulusid sisereitingute meetodi esmakordse rakendamise ajal krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli, olenemata sellest, kuidas need riskipositsioonid sisereitingute meetodiga hõlmati – kas kohe või etapilise ülevõtmise kava järgi hiljem.

(6)

Andmete esitamisest vabastamise otstarve on teha erand kohustusest kasutada sisereitingute parameetrite hindamisel viie aasta ajaloolisi andmeid sellist liiki riskipositsioonide puhul, mis olid sisereitingute meetodi esmakordse rakendamise ajal juba krediidiasutuse või investeerimisühingu portfellis. Kui kõnealusest esmakordsest rakendamisest on möödunud viis aastat, peaks krediidiasutused ja investeerimisühingud olema kogunud piisavalt andmeid ja vabastus ei peaks enam vajalik olema. Seega ei tuleks andmete esitamisest vabastamise luba anda, kui kuupäevast, mil krediidiasutuses või investeerimisühingus asuti sisereitingute meetodit rakendama, on möödunud viis aastat.

(7)

On vaja tagada, et käesolevas määruses sätestatud tingimused ei pärsiks krediidiasutustes ja investeerimisühingutes juba kasutatavaid reitingusüsteeme, vaid oleksid abiks sujuval üleminekul uuele korrale, parandaksid õiguskindlust ja hoiaksid ära krediidiasutuste ja investeerimisühingute lisakulusid. Määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 180, 181 ja 182 alusel andmete esitamisest vabastamine tähendab viie aasta andmete kasutamise asemel kahe aasta andmete kasutamist; sellest lähtuvalt aegub see iseenesest, kui vabastuse andmisest möödub kolm aastat. Seetõttu ei tohiks regulatiivsed tehnilised standardid mõjutada käesoleva määruse jõustumise ajal juba pädevate asutuste antud lube, sest see ei oleks proportsionaalne ega soodustaks sisereitingute meetodi kasutamist. Kuna kõik käesoleva määruse sätted seonduvad andmete esitamisest vabastamise tingimustega, on kõik sätted omavahel tihedalt seotud. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav sätestada kõik määruse (EL) nr 575/2013 artikli 180 lõikega 3, artikli 181 lõikega 3 ja artikli 182 lõikega 4 ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(8)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

pikema ajaseeria andmeid ei ole saada või need ei sobi, kuna ei ole piisavalt täpsed, täielikud või asjakohased;

b)

kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 179 lõike 1 punktiga a ollakse piisavalt konservatiivsed, et lühema ajalooliste andmete seeria kasutamisega kaasnevat hinnangute eeldatavat veavahemikku piisavalt kompenseerida;

c)

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 174 punktis b osutatud sisestavate andmete kontrollimise protsess on lühema andmeseeria korral põhjalikum.