15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/1


Nõukogu resolutsioon struktureeritud dialoogi kohta ja pärast 2018. aastat noortevaldkonna Euroopa koostööpoliitika kontekstis noortega peetava dialoogi tulevaste arengute kohta

(2017/C 189/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE, ET

1.

nõukogu resolutsioonis, milles käsitletakse noorte julgustamist osaleda poliitilises tegevuses Euroopa demokraatia elluviimisel, (1) märgitakse, et ajavahemiku 1. jaanuar 2016 – 30. juuni 2017 Euroopa koostöö kontekstis noortevaldkonnas peetava struktureeritud dialoogi üldine temaatiline prioriteet on „võimaldada kõikidel noortel osaleda mitmekesises, ühendatud ja kaasavas Euroopas“ ning et see teema on ühiseks jooneks, mis tagab jätkuvuse ja järjepidevuse eesistujariikide kolmiku (Madalmaad, Slovakkia ja Malta) töös, kooskõlas Euroopa Liidu noorte töökavaga (2016–2018);

TUNNISTADES, ET

2.

struktureeritud dialoog on osalemisprotsess ja viienda töötsükli tulemused tuginevad Madalmaade, Slovakkia ja Malta eesistumise ajal toimunud riiklike konsultatsioonide käigus saavutatud tulemustele ning 2016. aasta aprillis Amsterdamis, 2016. aasta oktoobris Kosices ja 2017. aasta märtsis Maltal toimunud ELi noortekonverentside tulemustele;

3.

Madalmaade eesistumise ajal keskenduti tänapäeva Euroopas noorte ees seisvate väljakutsete ja probleemide uurimisele. Amsterdamis toimunud noortekonverentsi ajal (2016. aasta aprillis) koostati suunavad küsimused konsulteerimiseks noortega ning riiklikel töörühmadel liikmesriigi tasandil paluti konsultatsioon läbi viia ja anda tagasisidet;

4.

Kosices toimunud noortekonverentsil (2016. aasta oktoobris) kaaluti ja arutati konsultatsioonide tulemusi noorte ja noorte esindajatega ning arendati koos liikmesriikide esindajatega välja ühissoovitused noori käsitleva struktureeritud dialoogi kohta, mida koos Euroopa noorte olukorraga arutati hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu 2016. aasta novembri istungil. Selle arutelu tulemused esitati Euroopa Ülemkogu eesistujale;

5.

Maltal toimunud noortekonverentsil (2017. aasta märtsis) arutati täiendavalt ühissoovitusi, seati need tähtsuse järjekorda ning töötati välja meetmed nende rakendamiseks;

VÕTAB TEADMISEKS

6.

noori käsitleva struktureeritud dialoogi „Võimaldada kõikidel noortel osaleda mitmekesises, ühendatud ja kaasavas Euroopas“ ühissoovitused ja kavandatud meetmed, mis keskenduvad järgmistele teemadele: juurdepääs kvaliteetsele ja kriitilisele teabele; vastupanuvõime ja enesekindluse suurendamine; hirmu ja sallimatuse ületamine; liikumine haridussüsteemi poole, mis aitab realiseerida noorte potentsiaali; noorte ühiskonnaelus osalemise edendamine; noorte usalduse taastamine Euroopa projekti vastu; kõigile mõeldud liikuvuse programmid ning noorsootöö ja noorteorganisatsioonide mõju kõigi jaoks, nagu on sätestatud I lisas;

PALUB LIIKMESRIIKIDEL JA KOMISJONIL NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE PIIRES JA ASJAKOHASELT SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET ARVESTADES

7.

võtta vajaduse korral arvesse noori käsitleva struktureeritud dialoogi ühissoovitusi ja kavandatud meetmeid tuleviku noorsoopoliitika kujundamisel ja rakendamisel;

8.

vaadata läbi pärast 2018. aastat noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostööga seonduv struktureeritud dialoog ja selle eesmärgid ning kaaluda uuenduslikke ja tõhusaid viise, kuidas edendada sisukat ja konstruktiivset dialoogi ja koostööd eri taustaga noortega, samuti noorteorganisatsioonide, noorteküsimusi uurivate teadlaste ja poliitikakujundajatega, sealhulgas muude asjaomaste valdkondade sidusrühmadega;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

9.

esitama tõendite, hindamiste ja konsultatsioonide põhjal ettepaneku uuendatud struktureeritud dialoogi kohta pärast 2018. aastat noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö osana;

LEPIB LISAKS KOKKU SELLES, ET

10.

arvestades et noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö uuendatud raamistik (2010–2018) jõuab 2018. aastal lõpule, tuleks noorte ja noorteorganisatsioonidega peetava struktureeritud dialoogi järgmise töötsükli (1. juuli 2017 – 31. detsember 2018) üldise prioriteedina keskenduda noortevaldkonnas tehtava Euroopa koostöö järgmisele raamistikule. Struktureeritud dialoogi kuuenda töötsükli teema on: „Noored Euroopas – mis edasi?“;

11.

järgmine eesistujariikide kolmik – Eesti, Bulgaaria ja Austria – keskendub struktureeritud dialoogi kuuenda töötsükli ajal struktureeritud dialoogi hindamisele, läbivaatamisele ja uuendamisele, eesmärgiga seda veelgi parandada ja edendada.


(1)  ELT C 417, 15.12.2015, lk 10.


LISA

Noori käsitleva struktureeritud dialoogi ühissoovitused

Võimaldada kõikidel noortel osaleda mitmekesises, ühendatud ja kaasavas Euroopas

Juurdepääs kvaliteetsele ja kriitilisele teabele

1.

ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid arendama või jätkuvalt rakendama tõenditel põhinevat poliitikat ja tavasid, mille eesmärk on parandada jätkuvalt noorte oskusi teavet kriitiliselt hinnata ja töödelda, tehes seda nii formaalhariduse kui ka mitteformaalse hariduse kaudu.

2.

ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid koostöös kodanikuühiskonna organisatsioonidega toetama noorte poolt juhitud meediat, mis on läbipaistev, sõltumatu ja mitmekülgne, kuna see aitab edendada meediapädevust, kriitilist ja analüütilist mõtlemist noorte seas. Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjoni (CULT) ning Euroopa Komisjoni kutsutakse üles võtma seda aspekti arvesse programmide „Erasmus +“, „Kodanike Euroopa“, „Loov Euroopa“ ja kõikide muude asjakohaste programmide läbivaatamisel.

Noored pingeolukorras: vastupanuvõime ja enesekindluse suurendamine

1.

Arvestades et ootused seoses eduka konkureerimisega hariduse valdkonnas on üha suuremad, peavad riiklikud pädevad asutused tagama, et noortel on piisavalt aega ja võimalusi tegevuste jaoks, mis aitavad neil suurendada vastupanuvõimet, eneseteadlikkust ja enesekindlust.

2.

Riiklikud pädevad asutused peaksid andma vaimse heaolu ja vaimse tervise alast haridust, tehes seda nii formaalharidussüsteemi kaudu kui ka mitteformaalses keskkonnas. Eesmärk on lõpetada häbimärgistamine teadlikkuse tõstmise kaudu ning võimaldada noortel õppida, kuidas säilitada enda vaimset tervist ja kuidas suhelda oma eakaaslastega selles küsimuses.

Hirmu ja sallimatuse ületamine – mitmekesisuse kogemine

1.

Euroopa ja riiklikud ametiasutused peaksid suurendama rahastamist ja institutsioonilist toetust kohalikele programmidele ja riikliku tasandi vahetustele, et võimaldada kõigil noortel olla otseselt seotud erineva taustaga ja eri oludest pärit inimestega, et tugevdada kultuuridevahelisi pädevusi, võidelda diskrimineerimise vastu, suurendada empaatiat ja solidaarsust ning kogeda mitmekesisusega kaasnevaid hüvesid.

2.

Võimaldamaks kõigil noortel elada mitmekesises Euroopas, peavad EL ja riiklikud pädevad asutused töötama välja või toetama koolitus- ja arenguprogramme õpetajatele ja koolidele, et luua turvaline ja kaasav keskkond, milles noored saavad arendada pädevusi, et ületada hirmu ja diskrimineerimist.

Liikumine haridussüsteemi poole, mis aitab realiseerida noorte potentsiaali

1.

Palume tagada kõikides liikmesriikides juhendamis- ja nõustamisteenused, mis võimaldavad kõigil noortel ennast arendada ja leida oma tee elus hariduse kõigis etappides.

2.

Haridussüsteem ei paku noortele tänapäeva ühiskonnas vajalikke praktilisi oskusi. Me kutsume kõiki liikmesriike tungivalt üles edendama praktiliste eluks vajalike oskuste lisamist haridusse, et noored saaksid aktiivseteks osalejateks mitmekesises ühiskonnas ja töökohal.

Noorte ja eelkõige haavatavate rühmade ühiskonnaelus osalemise edendamine

1.

Haridusasutused ja kohalikud sidusrühmad peaksid koostöös noortega pakkuma täpselt vajadustele vastavat abi, kättesaadavaid teenuseid ning looma võimalusi sisukaks suhtlemiseks, et kõik noored saaksid avastada ja võtta omaks oma individuaalse identiteedi ja väärtuse. See on eri taustaga noorte vahel vastastikuse usalduse loomise alus.

2.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et iga noor inimene, olenemata oma isiklikust ja sotsiaalsest olukorrast, võib vabalt osaleda vabatahtlikes tegevustes, muutes need kättesaadavaks. Tuleks tagada osalemine, näiteks noorteorganisatsioonides, et luua kuuluvustunne ja suurendada noorte kodanikuaktiivsust.

Noorte usalduse taastamine Euroopa projekti vastu

1.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Noortefoorum peaksid tegema koostööd, et analüüsida ja mõista, milline on noorte juurdepääs teadetele EList ja ELi kohta, ning töötama välja kommunikatsioonistrateegia, et teavitada noori eurooplasi EList ja sellest, kuidas ELi projekti positiivselt mõjutada.

2.

Noorte ning ELi ja selle poliitikate lähendamiseks tuleks kõikides liikmesriikides seoses Euroopa algatustega korraldada riiklikke ja/või piirkondlikke ELi noortefestivale. Need festivalid peaks sotsiaalseid, poliitilisi ja kultuuriüritusi ühendades tooma kokku erineva taustaga noori. Sellised üritused edendavad ELi tundmaõppimist, arutelu ELi ja selle võimaluste teemal ning ELi poliitika kujundamist, pakkudes samal ajal võimaluse koos lõbusalt aega veeta.

Liikuvusprogramm: tööhõive ja haridus kõigile

1.

Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peaksid veelgi suurendama jõupingutusi, et ületada olemasolevad takistused, mis piiravad noorte juurdepääsu liikuvusele. Juurdepääsu liikuvusprogrammidele tuleks lihtsustada ja paremini kohandada noorte erinevate vajadustega. Tuleks anda teavet ja suuniseid, et suurendada teadlikkust liikuvusvõimaluste kohta.

2.

ELi liikmesriigid peaksid looma õigusraamistiku riiklike ja Euroopa tasandi liikuvusprogrammide kaudu omandatud pädevuste tunnustamiseks ja valideerimiseks. Sellega mitte üksnes ei tagata võrdne juurdepääs mitmekesistele õppimisvõimalustele, vaid ka valideeritakse omandatud oskused ning aidatakse kaasa noorte sotsiaalsele kaasatusele.

Noorsootöö ja noorteorganisatsioonide mõju kõigile

1.

Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peaksid edendama ja toetama mitmeid virtuaalseid ja füüsilisi ruume, mis on pühendatud kvalifitseeritud noorsootööle, et vastata kõigi noorte vajadustele ja võtta arvesse nende huvisid.

2.

Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegevuseks eraldama piisavalt rahalisi vahendeid, et noorsootöö raames ja noorteorganisatsioonides oleks võimalik teha jätkusuutlikku noorsootööd, mis on kõigi noorte jaoks kättesaadav, asjakohane ning sisukas.