7.12.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 323/1 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/2117,
21. november 2017,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses suuremahulise orgaaniliste kemikaalide tootmisega
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 7469 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusalus loatingimuste kehtestamisel direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks ja pädevad asutused peaksid kehtestama heitkoguste piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastes käitamistingimustes ei ületata PVT-järelduste kohase parima võimaliku tehnikaga seotud heitetaset. |
(2) |
Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, (2) esitas komisjonile 5. aprillil 2017 oma arvamuse suuremahulist orgaaniliste kemikaalide tootmist käsitleva PVT viitedokumendi kavandatava sisu kohta. Kõnealune arvamus on üldsusele kättesaadav. |
(3) |
Käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldused on nimetatud PVT viitedokumendi oluline osa. |
(4) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Võetakse vastu lisas esitatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses suuremahulise orgaaniliste kemikaalide tootmisega.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 21. november 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Karmenu VELLA
(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.
(2) Komisjoni 16. mai 2011. aasta otsus, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artiklile 13 (ELT C 146, 17.5.2011, lk 3).
LISA
PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT) ALASED JÄRELDUSED SEOSES ORGAANILISTE KEMIKAALIDE SUUREMAHULISE TOOTMISEGA
KOHALDAMISALA
Käesolevaid parima võimaliku tehnika (PVT) alaseid järeldusi kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL I lisa punktis 4.1 nimetatud järgmiste orgaaniliste kemikaalide tootmise puhul:
a) |
lihtsüsivesinikud (lineaarsed või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed); |
b) |
hapnikku sisaldavad süsivesinikud, näiteks alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid ja estrite segud, atsetaadid, eetrid, peroksiidid ja epoksüvaigud; |
c) |
väävlit sisaldavad süsivesinikud; |
d) |
lämmastikku sisaldavad süsivesinikud, näiteks amiinid, amiidid, nitritühendid, nitroühendid ja nitraatühendid, nitriilid, tsüanaadid ja isotsüanaadid; |
e) |
fosforit sisaldavad süsivesinikud; |
f) |
halogeenitud süsivesinikud; |
g) |
metallorgaanilised ühendid; |
h) |
pindaktiivsed ained. |
Samuti hõlmavad käesolevad PVT-järeldused direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 4.2 alapunkti e kohast vesinikperoksiidi tootmist.
Käesolevad PVT-järeldused hõlmavad kütuse põletamist tööstuslikus ahjus/kütteseadmes, kui see on osa eespool nimetatud tegevusest.
Käesolevad PVT-järeldused hõlmavad eespool nimetatud kemikaalide tootmist pidevprotsessis, mille puhul kemikaalitootmise koguvõimsus on suurem kui 20 kilotonni aastas.
Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmist:
— |
kütuse põletamine muul viisil kui tööstuslikus ahjus/kütteseadmes või termooksüdeerimise/katalüütilise oksüdeerimise seadmes; seda võivad hõlmata suurte põletusseadmetega seotud PVT-järeldused; |
— |
jäätmepõletus; seda võivad hõlmata jäätmepõletusega seotud PVT-järeldused; |
— |
etanoolitootmine, mis toimub direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.4 alapunkti b jaotises ii esitatud tegevuse kirjeldusele vastavas käitises või sellise käitisega otseselt seotud tegevusena; seda võivad hõlmata toiduaine-, joogi- ja piimatööstusega seotud PVT-järeldused. |
Käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seotud muud täiendavad PVT-järeldused hõlmavad järgmist:
— |
ühtsed reovee ja protsessigaaside puhastus- ja käitlussüsteemid keemiatööstuses (CWW); |
— |
ühtsed protsessigaaside puhastussüsteemid keemiatööstuses (WGC). |
Peale selle on käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised järgmisi aspekte hõlmavad PVT-järeldused ja viitedokumendid:
— |
majanduslik mõju ja üldine keskkonnamõju (ECM); |
— |
ladustamisel tekkiv heide (EFS); |
— |
energiatõhusus (ENE); |
— |
tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS); |
— |
suured põletusseadmed (LCP); |
— |
mineraalõli ja gaasi rafineerimine (REF); |
— |
tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire (ROM); |
— |
jäätmepõletus (WI); |
— |
jäätmekäitlus (WT). |
ÜLDKAALUTLUSED
Parim võimalik tehnika
Käesolevates PVT-järeldustes loetletud ja kirjeldatud meetodid ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid meetodeid, millega tagatakse vähemalt samaväärne keskkonnakaitse tase.
Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevad PVT-järeldused üldkohaldatavad.
Õhkuheite keskmistamisperioodid ja võrdlustingimused
Kui ei ole märgitud teisiti, on PVTga saavutatavad käesolevates PVT-järeldustes esitatud õhkuheite tasemed väljendatud saasteaine kontsentratsioonina massiühikutes heitgaasi ruumalaühiku kohta standardtingimustes (kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa) kujul mg/Nm3.
Kui ei ole märgitud teisiti, on õhkuheite keskmistamisperioodid PVTga saavutatavate heitetasemete puhul määratletud järgmiselt.
Mõõtmise liik |
Keskmistamisperiood |
Määratlus |
Pidev |
Ööpäeva keskmine |
1 ööpäeva keskmine, mis põhineb iga tunni või pooltunni kehtival keskväärtusel |
Perioodiline |
Proovivõtuperioodi keskmine |
Kolme järjestikuse vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise tulemuste keskväärtus (1) (2) |
Kui PVTga saavutatavat heitetaset väljendatakse eriheitena ehk saasteaine kogusena toodanguühiku kohta, arvutatakse keskmine eriheide ls valemi 1 abil.
Valem 1: |
, |
kus
n |
on mõõteperioodide arv, |
ci |
on aine keskmine kontsentratsioon i-nda mõõteperioodi vältel, |
qi |
on keskmine voolukiirus i-nda mõõteperioodi vältel ja |
pi |
on toodang i-nda mõõteperioodi vältel. |
Hapnikusisalduse võrdlustase
Tööstuslike ahjude/kütteseadmete puhul on heitgaasi hapnikusisalduse võrdlustase (OR ) 3 mahuprotsenti.
Teisendamine hapnikusisalduse võrdlustasemele
Saasteaine kontsentratsioon hapnikusisalduse võrdlustasemel arvutatakse valemi 2 abil.
Valem 2: |
, |
kus
ER |
on saasteaine kontsentratsioon hapnikusisalduse võrdlustasemel OR , |
OR |
on hapnikusisalduse võrdlustase mahuprotsentides, |
EM |
on saasteaine mõõdetud kontsentratsioon ja |
OM |
on mõõdetud hapnikusisaldus mahuprotsentides. |
Vetteheite keskmistamisperioodid
Kui ei ole märgitud teisiti, on PVTga saavutatavate kontsentratsiooni kaudu väljendatud keskkonnatoime tasemete puhul vetteheite keskmistamisperioodid määratletud järgmiselt.
Keskmistamisperiood |
Määratlus |
Ühe kuu jooksul saadud väärtuste keskmine |
Voolukiirusega kaalutud keskväärtus, mis põhineb 1 kuu jooksul tavapärastes käitamistingimustes voolukiirusega proportsionaalselt kogutud 24 tunni koondproovidel (3) |
Ühe aasta jooksul saadud väärtuste keskmine |
Voolukiirusega kaalutud keskväärtus, mis põhineb 1 aasta jooksul tavapärastes käitamistingimustes voolukiirusega proportsionaalselt kogutud 24 tunni koondproovidel (3) |
Voolukiirusega kaalutud keskmine aine kontsentratsioon (cw ) arvutatakse valemi 3 abil.
Valem 3: |
, |
kus
n |
on mõõteperioodide arv, |
ci |
on aine keskmine kontsentratsioon i-nda mõõteperioodi vältel ja |
qi |
on keskmine voolukiirus i-nda mõõteperioodi vältel. |
Kui PVTga saavutatava keskkonnatoime taset väljendatakse eriheitena ehk saasteaine kogusena toodanguühiku kohta, arvutatakse keskmine eriheide valemi 1 abil.
Lühendid ja mõisted
Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi lühendeid ja mõisteid.
Kasutatud mõiste |
Määratlus |
||||
BTX |
Benseeni, tolueeni ja orto-/meta-/paraksüleeni ning nende ainete segude koondnimetus |
||||
CO |
Süsinikmonooksiid |
||||
DNT |
Dinitrotolueen |
||||
EB |
Etüülbenseen |
||||
EDC |
Etüleendikloriid |
||||
EG |
Etüleenglükoolid |
||||
EO |
Etüleenoksiid |
||||
Etanoolamiinid |
Monoetanoolamiini, dietanoolamiini ja trietanoolamiini ning nende ainete segude koondnimetus |
||||
Etüleenglükoolid |
Monoetüleenglükooli, dietüleenglükooli ja trietüleenglükooli ning nende ainete segude koondnimetus |
||||
Hõljuvaine üldsisaldus |
Kogu hõljuvaine massikontsentratsioon, mis on mõõdetud filtrimisega läbi klaaskiudfiltrite ja gravimeetriliselt |
||||
I-TEQ |
Direktiivi 2010/75/EL VI lisa 2. osas määratletud rahvusvaheliste toksilisuskordajate [direktiivis kasutatud „mürgisuskordaja“] alusel leitud rahvusvaheline toksilisusekvivalent |
||||
Jäägid |
Ained või esemed, mis tekivad jäätmete või kõrvalsaadusena käesoleva dokumendi kohaldamisalasse jääva tegevuse tulemusena |
||||
Kehtiv tunni või pooltunni keskväärtus |
Tunni (või pooltunni) keskväärtus loetakse kehtivaks, kui automatiseeritud mõõtesüsteem töötas sel ajal riketeta ja seda ei hooldatud |
||||
Käitise põhjalik ajakohastamine |
Käitise ülesehituses või tehnilises lahenduses tehtav oluline muudatus, mis hõlmab tootmisseadmete ja/või saastevähendusseadmete ning nendega seotud seadmete ulatuslikku kohandamist või nende asendamist |
||||
LOÜd |
Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 45 määratletud lenduvad orgaanilised ühendid |
||||
Madalmolekulaarsed olefiinid |
Etüleeni, propüleeni, butüleeni ja butadieeni ning nende ainete segude koondnimetus |
||||
MDA |
Metüleendifenüüldiamiin |
||||
MDI |
Metüleendifenüüldiisotsüanaat |
||||
MDI tootmise käitis |
Käitis MDAst MDI tootmiseks fosgeenimise teel |
||||
NOX |
Lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatuna NO2-na |
||||
NOX-i lähteained |
Kuumtöötlemisel kasutatavad lämmastikku sisaldavad ühendid (nt ammoniaak, lämmastikgaasid ja lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid), mis põhjustavad NOX-i heidet; ei hõlma elementaarset lämmastikku |
||||
Olemasolev käitis |
Käitis, mis ei ole uus käitis |
||||
Olemasolev seade |
Seade, mis ei ole uus seade |
||||
PCDDd/PCDFid |
Polüklooritud dibensodioksiinid ja -furaanid |
||||
Perioodiline mõõtmine |
Mõõtmine teatavate ajavahemike järel käsitsi või automatiseeritult |
||||
Pidev mõõtmine |
Tootmiskohas püsipaigaldusega automaatmõõtesüsteemiga tehtav mõõtmine |
||||
Pidev protsess |
Protsess, mille käigus toorainet lisatakse pidevalt reaktorisse ning seejärel juhitakse reaktsioonisaadused reaktoriga ühendatud eraldus- ja/või kogumisseadmetesse |
||||
Protsessigaas |
Protsessi käigus eralduv gaas, mida järgnevalt töödeldakse kogumise ja/või saaste vähendamise eesmärgil |
||||
PVTga saavutatav keskkonnatoime tase |
PVTga saavutatav keskkonnatoime tase, nagu on kirjeldatud komisjoni rakendusotsuses 2012/119/EL; (4) PVTga saavutatav keskkonnatoime tase hõlmab direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 13 esitatud määratluse kohast PVTga saavutatavat heitetaset |
||||
Põletusseade |
Mis tahes tehniline seade, milles oksüdeeritakse kütust, et kasutada selle tulemusena tekkivat soojust; põletusseadmed hõlmavad katlaid, mootoreid, turbiine ja tööstuslikke ahje/kütteseadmeid, kuid mitte gaasipuhastusseadmeid (nt orgaaniliste ühendite sisalduse vähendamiseks kasutatavaid termooksüdeerimise/katalüütilise oksüdeerimise seadmeid) |
||||
RTO |
Regeneratiivse termooksüdeerimise seade |
||||
SCR |
Selektiivne katalüütiline redutseerimine |
||||
Seade |
Käitise osa/üksus, milles viiakse läbi teatavat protsessi või tegevust (nt reaktor, skraberpuhasti, destilleerimiskolonn); seade võib olla uus või olemasolev |
||||
SMPO |
Monomeerne stüreen ja propüleenoksiid |
||||
SNCR |
Selektiivne mittekatalüütiline redutseerimine |
||||
Suitsugaas |
Põletusseadmest väljuv heitgaas |
||||
TDA |
Tolueendiamiin |
||||
TDI |
Tolueendiisotsüanaat |
||||
TDI tootmise käitis |
Käitis TDAst TDI tootmiseks fosgeenimise teel |
||||
TOC |
Orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatuna C sisaldusena; hõlmab kõiki orgaanilisi ühendeid (vees) |
||||
TVOC |
Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus; lenduvate orgaaniliste ühendite üldsisaldus, mis on mõõdetud leekionisatsioonidetektori abil ja väljendatud süsiniku üldsisaldusena |
||||
Tööstuslik ahi/kütteseade |
Tööstuslikud ahjud või kütteseadmed on:
Tuleks märkida, et energia säästmise hea tava rakendamisest tulenevalt võib mõni tööstuslik ahi/kütteseade sisaldada auru või elektri tootmise süsteemi. Seda käsitatakse tööstusliku ahju/kütteseadme lahutamatu osana, mida ei saa vaadelda eraldi. |
||||
Uus käitis |
Asjaomases tegevuskohas pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist esmakordselt loa saanud või täielikult asendatud käitis |
||||
Uus seade |
Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist esmakordselt loa saanud või täielikult asendatud seade |
||||
Vask |
Lahustunud või pulbrilise vase ja vaseühendite summa, väljendatuna Cu-na |
||||
VCM |
Monomeerne vinüülkloriid |
||||
VKS |
Väävlikogumisseade |
1. ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED
Peale käesolevas punktis esitatud üldiste PVT-järelduste kohaldatakse ka punktides 2–11 kirjeldatud sektoripõhiseid PVT-järeldusi.
1.1. Õhkuheite seire
PVT 1: |
see PVT seisneb tööstuslikust ahjust/kütteseadmest pärineva õhku suunatud heite seires vastavalt EN-standarditele ja vähemalt alljärgnevas tabelis esitatud miinimumsagedusega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
|
PVT 2: |
see PVT seisneb mujalt kui tööstuslikust ahjust/kütteseadmest pärineva õhku suunatud heite seires vastavalt EN-standarditele ja vähemalt alljärgnevas tabelis esitatud miinimumsagedusega. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
|
1.2. Õhkuheide
1.2.1. Õhkuheide tööstuslikust ahjust/kütteseadmest
PVT 3: |
see PVT seisneb optimaalse põlemise tagamises, et vähendada CO ja põlemata ainete õhkuheidet tööstuslikust ahjust/kütteseadmest. Optimaalne põlemine saavutatakse seadmete hea konstruktsiooni ja tõhusa käitamisega, mis hõlmab temperatuuri ja põlemistsoonis viibimise aja optimeerimist, tõhusat kütuse segamist põlemisõhuga ning põlemise reguleerimist. Põlemise reguleerimine põhineb asjakohaste põlemisnäitajate (nt O2, CO, kütuse ja õhu vahekorra ning põlemata ainete) pideval seirel ja automaatsel reguleerimisel. |
PVT 4: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada NOX-i õhkuheidet tööstuslikust ahjust/kütteseadmest.
PVT-ga saavutatavad heitetasemed: vt tabel 2.1 ja tabel 10.1. |
PVT 5: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära või vähendada tolmu õhkuheidet tööstuslikust ahjust/kütteseadmest.
|
PVT 6: |
see PVT seisneb ühe või mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära või vähendada SO2 õhkuheidet tööstuslikust ahjust/kütteseadmest.
|
1.2.2. SCRi või SNCRi kasutamisest tulenev õhkuheide
PVT 7: |
see PVT seisneb selektiivse katalüütilise redutseerimise (SCR) või selektiivse mittekatalüütilise redutseerimise (SNCR) meetodi ja/või selle rakendamise optimeerimises (nt reaktiivi ja NOX-i optimaalne vahekord, reaktiivi homogeenne jaotus ja reaktiivitilkade optimaalne suurus), et vähendada NOX-i heitkoguste piiramist võimaldava SCRi või SNCRi puhul kasutatava ammoniaagi õhkuheidet. PVTga saavutatavad heitetasemed madalmolekulaarsete olefiinide krakkimise ahjust pärineva õhkuheite puhul SCRi või SNCRi kasutamisel: tabel 2.1. |
1.2.3. Muudest protsessidest/allikatest tulenev õhkuheide
1.2.3.1.
PVT 8: |
see PVT seisneb protsessigaasivoogude puhul allpool kirjeldatud meetodite kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada saasteainete sisaldust lõppastme puhastusse suunatavas gaasis ja suurendada ressursitõhusust.
|
PVT 9: |
see PVT seisneb piisava kütteväärtusega protsessigaasivoogude suunamises põletusseadmesse, et vähendada saasteainete sisaldust lõppastme puhastusse suunatavas gaasis ja suurendada energiatõhusust. PVT 8a ja 8b on protsessigaasivoogude põletusseadmesse suunamise suhtes prioriteetsed. Kohaldatavus Protsessigaasivoogude suunamist põletusseadmesse võivad piirata saasteainete esinemine ja ohutuskaalutlused. |
PVT 10: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhku suunatud heidet.
|
PVT 11: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada tolmu õhku suunatud heidet.
|
PVT 12: |
see PVT seisneb märgpuhastuses, et vähendada vääveldioksiidi ja muude happeliste gaaside (nt HCl-i) õhkuheidet. Kirjeldus Märgpuhastuse kirjeldus on esitatud punktis 12.1. |
1.2.3.2.
PVT 13: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada NOX-i, CO ja SO2 õhkuheidet termooksüdeerimisseadmest.
|
1.3. Vetteheide
PVT 14: |
see PVT seisneb CWWsid käsitlevates PVT-alastes järeldustes määratletud reoveevoogudega seotud teabest lähtuvalt reoveekäitluse ja -puhastuse sellise lõimitud strateegia kasutamises, mis hõlmab protsessi integreeritud meetodite, tekkekohas saasteainete kogumise meetodite ja eeltöötlemismeetodite sobivat kombinatsiooni ning mille eesmärk on vähendada reovee kogust, saasteainete sisaldust sobivale lõpptöötlemisele (tavaliselt bioloogilisele töötlemisele) suunatavas reovees ning vetteheidet. |
1.4. Ressursitõhusus
PVT 15: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni kasutamises, et suurendada ressursitõhusust katalüsaatorite kasutamisel.
|
PVT 16: |
see PVT seisneb orgaaniliste lahustite kogumises ja taaskasutamises, et suurendada ressursitõhusust. Kirjeldus Protsessides (nt keemilistes reaktsioonides) või toimingutes (nt ekstraheerimisel) kasutatavad orgaanilised lahustid kogutakse sobivate meetoditega (nt destilleerimine või vedelikufaaside eraldamine), vajaduse korral puhastatakse (nt destilleerimise, adsorbeerimise, läbipuhumise või filtrimise teel) ja suunatakse protsessi või toimingusse tagasi. Kogutud ja taaskasutatud lahusti kogus sõltub konkreetsest protsessist. |
1.5. Jäägid
PVT 17: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kasutamises sobivas kombinatsioonis, et hoida ära kõrvaldamisele kuuluvate jäätmete teket või kui see ei ole saavutatav, siis vähendada nende kogust.
|
1.6. Muud kui tavapärased käitamistingimused
PVT 18: |
see PVT seisneb kõikide allpool kirjeldatud meetodite kasutamises, et hoida ära või vähendada seadmete riketest tulenevat heidet.
|
PVT 19: |
see PVT seisneb saasteainete võimaliku keskkonda sattumise mõjuga proportsionaalsete meetmete rakendamises, et hoida ära või vähendada õhku- ja vetteheidet muudes kui tavapärastes käitamistingimustes:
|
2. PVT-jÄRELDUSED SEOSES MADALMOLEKULAARSETE OLEFIINIDE TOOTMISEGA
Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused kehtivad auruga krakkimise teel madalmolekulaarsete olefiinide tootmise puhul ning neid kohaldatakse lisaks punktis 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.
2.1. Õhkuheide
2.1.1. PVTga saavutatavad heitetasemed madalmolekulaarsete olefiinide krakkimise ahjust pärineva õhkuheite puhul
Tabel 2.1
PVTga saavutatavad heitetasemed madalmolekulaarsete olefiinide krakkimise ahjust pärineva NOX-i ja NH3 õhkuheite puhul
Näitaja |
PVTga saavutatavad heitetasemed (18) (19) (20) (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) (mg/Nm3, O2 sisaldusel 3 mahuprotsenti) |
|
Uus ahi |
Olemasolev ahi |
|
NOX |
60–100 |
70–200 |
NH3 |
< 5–15 (21) |
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 1.
2.1.2. Meetodid heite vähendamiseks koksist puhastamisel
PVT 20: |
see PVT seisneb koksist puhastamise sageduse vähendamist käsitlevate allpool kirjeldatud meetodite kasutamises sobivas kombinatsioonis ning ühe või mitme allpool kirjeldatud saastevähendusmeetodi kasutamises, et vähendada tolmu ja CO õhkuheidet krakkimisseadme torude koksist puhastamisel.
|
2.2. Vetteheide
PVT 21: |
see PVT seisneb esmase fraktsioneerimise etapis kasutatud jahutusveest kogutavate süsivesinike koguse maksimeerimises ja jahutusvee taaskasutamises lahjendusauru tootmise süsteemis, et hoida ära orgaaniliste ühendite ja reovee suunamist reoveepuhastisse või vähendada sellesse suunatavate orgaaniliste ühendite ja reovee kogust. Kirjeldus Selle meetodiga tagatakse orgaanilise aine faasi tõhus eraldamine veefaasist. Kogutud süsivesinikud suunatakse uuesti krakkimisseadmesse või neid kasutatakse toorainena muudes keemilistes protsessides. Orgaanilise aine kogumist saab tõhustada, näiteks auru või gaasiga läbipuhumise teel või kuumutusseadme kasutamisega. Töödeldud jahutusvett taaskasutatakse lahjendusauru tootmise süsteemis. Jahutusvee puhastamisel tekkiv voog suunatakse edasi reovee lõpp-puhastisse, et hoida ära soolade ladestumist süsteemis. |
PVT 22: |
see PVT seisneb läbipuhumise kasutamises, et vähendada krakitud gaasidest H2S-i kõrvaldamiseks kasutatud leeliselises skraberpuhastusvedelikus esinevate reoveepuhastisse suunatavate orgaaniliste saasteainete sisaldust. Kirjeldus Läbipuhumise kirjeldus on esitatud punktis 12.2. Skraberpuhastusvedelike läbipuhumiseks kasutatakse gaasivoogu, mis seejärel põletatakse (nt krakkimisahjus). |
PVT 23: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära krakitud gaasidest happeliste gaaside kõrvaldamiseks kasutatud leeliselisse skraberpuhastusvedelikku sattuda võivate sulfiidide suunamist reoveepuhastisse või vähendada selliste reoveepuhastisse suunatavate sulfiidide sisaldust.
|
3. PVT-JÄRELDUSED SEOSES AROMAATSETE SÜSIVESINIKE TOOTMISEGA
Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused kehtivad aurkrakkimise kõrvalsaadusest pürolüüsibensiinist ja katalüütilise reformimise seadmetega toodetud reformaadist/toorbensiinist benseeni, tolueeni, orto-, meta- ja paraksüleeni (tuntud kui aromaatsed BTX-süsivesinikud) ning tsükloheksaani tootmise puhul ning neid kohaldatakse lisaks punktis 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.
3.1. Õhkuheide
PVT 24: |
see PVT seisneb orgaanilise aine kogumises PVT 8b abil või kui see ei ole teostatav, siis kõnealustest protsessigaasidest energia tootmises (vt ka PVT 9), et vähendada orgaanilise aine sisaldust lõppastme puhastusse suunatavates protsessigaasides ja suurendada energiatõhusust. |
PVT 25: |
see PVT seisneb katalüsaatori regenereerimisel tekkiva protsessigaasi suunamises sobivasse puhastussüsteemi, et vähendada hüdrogeenimisel kasutatava katalüsaatori regenereerimisel tekkiva tolmu ja orgaaniliste ühendite õhkuheidet. Kirjeldus Protsessigaas juhitakse tolmu eemaldamiseks kuiv- või märgmeetodil töötavasse tolmuvähendamisseadmesse ja seejärel orgaaniliste ühendite kõrvaldamiseks põletusseadmesse või termooksüdeerimisseadmesse, et hoida ära otsest õhkuheidet ja tõrvikpõletamist. Üksnes tolmuvähendamisseadme kasutamisest ei piisa. |
3.2. Vetteheide
PVT 26: |
see PVT seisneb kuivlahusti kasutamises või märglahusti kasutamise korral suletud süsteemi kasutamises vee kogumiseks ja taaskasutamiseks, et vähendada aromaatsete süsivesinike ekstraheerimise seadmest reoveepuhastisse suunatavate orgaaniliste ühendite ja reovee kogust. |
PVT 27: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada reoveepuhastisse suunatava reovee ja orgaanilise aine kogust.
|
3.3. Ressursitõhusus
PVT 28: |
see PVT seisneb kõrvalsaadusena, näiteks desalküülimisreaktsioonides tekkinud vesiniku võimalikult täielikus kasutamises keemilise reaktiivi või kütusena vastavalt PVT-le 8a või kui see ei ole teostatav, siis kõnealustest protsessigaasidest energia tootmises (vt PVT 9), et tagada tõhus ressursikasutus. |
3.4. Energiatõhusus
PVT 29: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et tagada destilleerimisel tõhus energiakasutus.
|
3.5. Jäägid
PVT 30: |
see PVT seisneb ühe või mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära kasutatud savi suunamist jäätmekäitlusse või vähendada jäätmekäitlusse suunatava savi kogust.
|
4. PVT-JÄRELDUSED SEOSES ETÜÜLBENSEENI JA MONOMEERSE STÜREENI TOOTMISEGA
Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused kehtivad tseoliidi või AlCl3-ga katalüüsitava alküülimise teel etüülbenseeni (EB) tootmise puhul ja EB dehüdrogeenimise või propüleenoksiidiga koostootmise teel monomeerse stüreeni tootmise puhul ning neid kohaldatakse lisaks punktis 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.
4.1. Protsessi valimine
PVT 31: |
see PVT seisneb tseoliitkatalüsaatoril põhineva protsessi kasutamises uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul, et hoida ära või vähendada benseeni etüleeniga alküülimisel tekkivate orgaaniliste ühendite ja happeliste gaaside õhkuheidet ja reovee teket ning vähendada selles protsessis tekkivate jäätmekäitlusse suunatavate jäätmete kogust. |
4.2. Õhkuheide
PVT 32: |
see PVT seisneb leelisega skraberpuhastamises, et vähendada AlCl3-ga katalüüsitavas etüülbenseeni tootmise protsessis alküülimisseadmes tekkiva, protsessigaaside lõppastme puhastusse suunatava HCl-i kogust. Kirjeldus Leelisega skraberpuhastamise kirjeldus on esitatud punktis 12.1. Kohaldatavus Kohaldatav üksnes olemasolevate käitiste puhul, kus kasutatakse AlCl3-ga katalüüsitavat etüülbenseeni tootmise protsessi. |
PVT 33: |
see PVT seisneb märgpuhastuse kasutamises ning sellele järgnevas kasutatud skraberpuhastusvedeliku kasutamises pesuveena reaktori pesemiseks alküülimisjärgses etapis, et vähendada AlCl3-ga katalüüsitavas etüülbenseeni tootmise protsessis katalüsaatori väljavahetamise käigus tekkiva, protsessigaaside lõppastme puhastusse suunatava tolmu ja HCl-i kogust. Kirjeldus Märgpuhastuse kirjeldus on esitatud punktis 12.1. |
PVT 34: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada SMPO tootmise protsessis oksüdeerimisseadmes tekkiva, protsessigaaside lõppastme puhastusse suunatava orgaanilise aine kogust.
|
PVT 35: |
see PVT seisneb protsessigaasi suunamises sobivasse puhastussüsteemi, et vähendada SMPO tootmise protsessis atsetofenooni hüdrogeenimise seadmes tekkivate orgaaniliste ühendite õhkuheidet muudes kui tavapärastes käitamistingimustes (näiteks käivitamisel). |
4.3. Vetteheide
PVT 36: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kasutamises sobivas kombinatsioonis, et vähendada reovee teket etüülbenseeni dehüdrogeenimisel ja maksimeerida orgaaniliste ühendite kogumist.
|
PVT 37: |
see PVT seisneb orgaanilisi peroksiide sisaldava reovee eeltöötlemises hüdrolüüsi teel enne selle kokkujuhtimist muude reoveevoogudega ja bioloogilisele lõpptöötlemisele suunamist, et vähendada SMPO tootmise protsessis oksüdeerimisseadmes tekkivate orgaaniliste peroksiidide vetteheidet ja kaitsta sellist reovett töötlevat biopuhastit. Kirjeldus Hüdrolüüsi kirjeldus on esitatud punktis 12.2. |
4.4. Ressursitõhusus
PVT 38: |
see PVT seisneb ühe või mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et koguda kokku etüülbenseeni dehüdrogeenimisel tekkivad orgaanilised ühendid enne vesiniku kogumist (vt PVT 39).
|
PVT 39: |
see PVT seisneb etüülbenseeni dehüdrogeenimisel kõrvalsaadusena tekkiva vesiniku kogumises ja selle kasutamises keemilise reaktiivina või dehüdrogeenimise protsessigaasi põletamises kütusena (nt auru ülekuumendis), et suurendada ressursitõhusust. |
PVT 40: |
see PVT seisneb vesinikuliia minimeerimises või vesiniku ringlussevõtus PVT 8a kohaselt, et suurendada SMPO tootmise protsessis atsetofenooni hüdrogeenimise seadme ressursitõhusust. Kui PVT 8a ei ole kohaldatav, seisneb PVT energia tootmises (vt PVT 9). |
4.5. Jäägid
PVT 41: |
see PVT seisneb orgaaniliste ühendite jääkide kogumises läbipuhumise teel ja seejärel veefaasi kontsentreerimises kasutuskõlbliku AlCl3 saamiseks, et vähendada AlCl3-ga katalüüsitavas etüülbenseeni tootmise protsessis kasutatud katalüsaatori neutraliseerimisel tekkivate, jäätmekäitlusse suunatavate jäätmete kogust. Kirjeldus Esmalt kasutatakse LOÜde kõrvaldamiseks auruga läbipuhumist ning seejärel kontsentreeritakse kasutatud katalüsaatori lahust aurustamise teel, et saada kõrvalsaadusena kasutuskõlblik AlCl3. Aurufaas kondenseeritakse, et saada HCl lahus, mis suunatakse protsessi tagasi. |
PVT 42: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära etüülbenseeni tootmisel destilleerimisseadmes tekkivate tõrvajäätmete suunamist jäätmekäitlusse või vähendada jäätmekäitlusse suunatavate tõrvajäätmete kogust.
|
PVT 43: |
see PVT seisneb töötamises võimalikult madalal ohutul rõhul, et vähendada koksi (mis on nii katalüsaatorimürk kui ka jääkaine) teket seadmetes, mida kasutatakse etüülbenseeni dehüdrogeenimisel põhineval stüreeni tootmisel. |
PVT 44: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada monomeerse stüreeni tootmisel, sealhulgas monomeerse stüreeni ja propüleenoksiidi koostootmisel tekkivate, jäätmekäitlusse suunatavate orgaanilise aine jääkide kogust.
|
5. PVT-JÄRELDUSED SEOSES FORMALDEHÜÜDI TOOTMISEGA
Peale käesolevas punktis esitatud PVT-järelduste kohaldatakse ka punktis 1 kirjeldatud üldisi PVT-järeldusi.
5.1. Õhkuheide
PVT 45: |
see PVT seisneb ühe allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada formaldehüüdi tootmisel tekkivate orgaaniliste ühendite õhkuheidet ja tagada energiatõhusus.
Tabel 5.1 Formaldehüüdi tootmisel PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed TVOC ja formaldehüüdi puhul
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 2. |
5.2. Vetteheide
PVT 46: |
see PVT seisneb ühe või mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära reovee teket (nt puhastamisel, lekete korral ja kondensaatidest) ja orgaanilise aine suunamist reoveepuhastisse või vähendada sellesse suunatava reovee ja orgaanilise aine kogust.
|
5.3. Jäägid
PVT 47: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada jäätmekäitlusse suunatavate paraformaldehüüdi sisaldavate jäätmete kogust.
|
6. PVT-JÄRELDUSED SEOSES ETÜLEENOKSIIDI JA ETÜLEENGLÜKOOLIDE TOOTMISEGA
Peale käesolevas punktis esitatud PVT-järelduste kohaldatakse ka punktis 1 kirjeldatud üldisi PVT-järeldusi.
6.1. Protsessi valimine
PVT 48: |
see uute ja põhjalikult ajakohastatavate käitiste puhul kohaldatav PVT seisneb õhu asemel hapniku kasutamises etüleeni otsesel oksüdeerimisel etüleenoksiidiks, et vähendada etüleeni tarbimist ning orgaaniliste ühendite ja CO2 õhkuheidet. |
6.2. Õhkuheide
PVT 49: |
see PVT seisneb mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et EO tootmise käitises etüleeni koguda ja energiat toota ning vähendada selles orgaaniliste ühendite õhkuheidet.
|
PVT 50: |
see PVT seisneb PVT 15 kohaste meetodite kombinatsiooni ja inhibiitorite kasutamises, et vähendada EO tootmise käitises etüleeni ja hapniku tarbimist ning CO2 õhkuheidet. Kirjeldus Väikese koguse kloororgaanilise inhibiitori (näiteks etüülkloriidi või dikloroetaani) lisamine reaktorisse suunatavale toorainele, et vähendada täielikult süsinikdioksiidiks oksüdeeritava etüleeni osakaalu. Katalüsaatori tõhususe jälgimiseks sobivad näitajad on muu hulgas reaktsioonisoojus ja tekkiva CO2 kogus ühe tonni lähteaine etüleeni kohta. |
PVT 51: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet EO tootmise käitises kasutatavast skraberpuhastusvedelikust CO2 desorbeerimisel.
Tabel 6 PVTga saavutatav orgaaniliste ühendite õhkuheite tase EO tootmise käitises kasutatavast skraberpuhastusvedelikust CO2 desorbeerimisel
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 2. |
PVT 52: |
see PVT seisneb EOd sisaldavate protsessigaasivoogude märgpuhastuses, et vähendada EO õhkuheidet Kirjeldus Märgpuhastuse kirjeldus on esitatud punktis 12.1. EO kõrvaldamiseks pestakse protsessigaasivooge skraberpuhastis veega, enne kui need otse keskkonda lastakse või neid orgaaniliste ühendite sisalduse vähendamiseks edasi puhastatakse. |
PVT 53: |
see PVT seisneb ühe allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära või vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet EO absorbendi jahutamisel EO kogumise seadmes.
|
6.3. Vetteheide
PVT 54: |
see PVT seisneb ühe või mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada toote puhastamisel tekkiva, reovee lõpp-puhastisse suunatava reovee ja orgaanilise aine kogust.
|
6.4. Jäägid
PVT 55: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni kasutamises, et vähendada EO või EG tootmise käitisest jäätmekäitlusse suunatavate orgaanilise aine jäätmete kogust.
|
7. PVT-JÄRELDUSED SEOSES FENOOLI TOOTMISEGA
Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused kehtivad kumeenist fenooli tootmise puhul ning neid kohaldatakse lisaks punktis 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.
7.1. Õhkuheide
PVT 56: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni kasutamises, et võimaldada tooraine kogumist ja vähendada kumeeni oksüdeerimise seadmes tekkiva, protsessigaaside lõppastme puhastusse suunatava orgaanilise aine kogust.
|
PVT 57: |
kumeeni oksüdeerimise seadmes tekkiva protsessigaasi puhul seisneb see PVT allpool kirjeldatud meetodi d kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet. Muude eraldi või ühiste protsessigaasivoogude puhul seisneb see PVT ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises.
Tabel 7.1 Fenooli tootmisel PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed TVOC ja benseeni puhul
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 2. |
7.2. Vetteheide
PVT 58: |
see PVT seisneb orgaanilisi peroksiide sisaldava reovee eeltöötlemises hüdrolüüsi teel enne selle kokkujuhtimist muude reoveevoogudega ja bioloogilisele lõpptöötlemisele suunamist, et vähendada oksüdeerimisseadmes tekkivate orgaaniliste peroksiidide vetteheidet ja vajaduse korral kaitsta sellist reovett töötlevat biopuhastit. Kirjeldus Hüdrolüüsi kirjeldus on esitatud punktis 12.2. Reovett (tekib peamiselt kondensaatorites ja faaside eraldamisele järgneval adsorbeerimisseadme regenereerimisel) töödeldakse termiliselt (temperatuuril üle 100 °C ja suure pH juures) või katalüütiliselt, et lagundada orgaanilised peroksiidid keskkonnale mitteohtlikeks hõlpsamini biolagundatavateks ühenditeks. Tabel 7.2 Orgaaniliste peroksiidide puhul PVTga saavutatav keskkonnatoime tase peroksiidide lagundamise seadme väljalaskeava juures
|
PVT 59: |
see PVT seisneb fenooli ja muude orgaaniliste ühendite (nt atsetooni) kogumises ekstraheerimise ja sellele järgneva läbipuhumise teel, et vähendada lõhustamisseadmes ja destilleerimisseadmes tekkiva orgaanilise aine kogust edasisele puhastamisele suunatavas reovees. Kirjeldus Fenooli kogumine fenooli sisaldavatest reoveevoogudest pH reguleerimisega väärtusele < 7 ning järgneva ekstraheerimisega sobiva lahusti abil ja reovee läbipuhumisega lahustijääkide ja muude madala keemistemperatuuriga ühendite (nt atsetooni) kõrvaldamiseks. Kõnealuste töötlemismeetodite kirjeldus on esitatud punktis 12.2. |
7.3. Jäägid
PVT 60: |
see PVT seisneb ühe või mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära fenooli puhastamisel tekkiva tõrva suunamist jäätmekäitlusse või vähendada jäätmekäitlusse suunatava tõrva kogust.
|
8. PVT-JÄRELDUSED SEOSES ETANOOLAMIINIDE TOOTMISEGA
Peale käesolevas punktis esitatud PVT-järelduste kohaldatakse ka punktis 1 kirjeldatud üldisi PVT-järeldusi.
8.1. Õhkuheide
PVT 61: |
see PVT seisneb mitmeastmelise märgpuhastussüsteemi kasutamises, et vähendada ammoniaagi õhkuheidet ja ammoniaagi tarbimist veepõhises etanoolamiinide tootmise protsessis. Kirjeldus Märgpuhastuse kirjeldus on esitatud punktis 12.1. Reageerimata ammoniaak kogutakse ammoniaagi läbipuhumise seadme protsessigaasist ja aurustamisseadmest märgpuhastuse teel vähemalt kahes etapis ning suunatakse seejärel protsessi tagasi. |
8.2. Vetteheide
PVT 62: |
see PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära või vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet ja orgaaniliste ainete vetteheidet vaakumsüsteemidest.
|
8.3. Tooraine tarbimine
PVT 63: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni kasutamises, et tagada etüleenoksiidi tõhus kasutamine.
|
9. PVT-JÄRELDUSED SEOSES TOLUEENDIISOTSÜANAADI (TDI) JA METÜLEENDIFENÜÜLDIISOTSÜANAADI (MDI) TOOTMISEGA
Käesolevas punktis esitatud PVT-järeldused hõlmavad järgmiste ainete tootmist:
— |
tolueenist saadav dinitrotolueen (DNT); |
— |
DNTst saadav tolueendiamiin (TDA); |
— |
TDAst saadav TDI; |
— |
aniliinist saadav metüleendifenüüldiamiin (MDA); |
— |
MDAst saadav MDI. |
Neid järeldusi kohaldatakse lisaks punktis 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.
9.1. Õhkuheide
PVT 64: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni kasutamises, et vähendada DNT, TDA ja MDA tootmise käitistest pärit, protsessigaaside lõppastme puhastusse suunatavate orgaaniliste ühendite, NOX-i, NOX-i lähteainete ja SOX-i kogust (vt PVT 66).
|
PVT 65: |
see PVT seisneb TDI ja/või MDI tootmise käitises tekkivatest protsessigaasivoogudest HCl-i ja fosgeeni kogumises allpool kirjeldatud meetodite sobiva kombinatsiooni abil, et vähendada gaasi lõppastme puhastusse suunatava HCl-i ja fosgeeni kogust ning suurendada ressursitõhusust.
|
PVT 66: |
see PVT seisneb ühendatud protsessigaasivoogude töötlemises termooksüdeerimisseadmes ja seejärel leelisega skraberpuhastamises, et vähendada orgaaniliste ühendite (sealhulgas klooritud süsivesinike), HCl-i ja kloori õhkuheidet. Kirjeldus DNT, TDA, TDI, MDA ja MDI tootmise käitistes tekkivad eraldi protsessigaasivood ühendatakse töötlemise eesmärgil üheks või mitmeks protsessigaasivooks. (Termooksüdeerimisseadme ja skraberpuhastamise kirjeldus on esitatud punktis 12.1.) Termooksüdeerimisseadme asemel võib vedeljäätmete ja protsessigaasi koostöötlemiseks kasutada jäätmepõletusseadet. Leelisega skraberpuhastamine tähendab märgpuhastust leelise juuresolekul, et suurendada HCl-i ja kloori kõrvaldamise tõhusust. Tabel 9.1 TDI/MDI tootmises protsessis PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed TVOC, tetraklorometaani, Cl2, HCl-i ja PCDDde/PCDFide puhul
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 2. |
PVT 67: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodi a ja vajaduse korral seejärel meetodi b kasutamises, et vähendada PCDDde/PCDFide õhkuheidet termooksüdeerimisseadmest (vt punkt 12.1), milles töödeldakse kloori ja/või klooritud ühendeid sisaldavaid protsessigaasivooge.
PVT-ga saavutatavad heitetasemed: vt tabel 9.1. |
9.2. Vetteheide
PVT 68: |
see PVT seisneb vetteheite seires vähemalt alljärgnevalt esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
|
PVT 69: |
see PVT seisneb tooraine kogumises, reovee koguse vähendamises ja vee taaskasutamises allpool kirjeldatud meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamise teel, et vähendada DNT tootmise käitisest reoveepuhastisse suunatavate orgaaniliste ühendite, nitriti ja nitraadi kogust.
PVTga saavutatav reoveekogus: vt tabel 9.2. |
PVT 70: |
see PVT seisneb reovee eeltöötlemises ühe või mõlema allpool kirjeldatud meetodi abil, et vähendada DNT tootmise käitisest reovee edasisse puhastusse suunatavate halvasti biolagundatavate orgaaniliste ühendite kogust.
Tabel 9.2 PVTga saavutatavad keskkonnatoime tasemed DNT tootmise käitises tekkiva edasisse puhastusse suunatava reovee eeltöötlemisseadme väljalaskeava juures
Asjaomast TOC seiret on kirjeldatud PVTs 68. |
PVT 71: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite a, b ja c kombinatsiooni ning seejärel meetodi d kasutamises, et vähendada TDA tootmise käitisest reoveepuhastisse suunatava reovee teket ja orgaanilise aine sisaldust selles.
Tabel 9.3 PVTga saavutatav keskkonnatoime tase TDA tootmise käitisest reoveepuhastisse suunatava reovee puhul
|
PVT 72: |
see PVT seisneb MDI ja/või TDI tootmise käitise ülesehituse ja töö optimeerimisega saavutatavas lahustite kogumises ja vee taaskasutamises, et hoida ära orgaanilise aine suunamist käitisest reovee lõpp-puhastisse või vähendada sellesse suunatava orgaanilise aine kogust. Tabel 9.4 PVTga saavutatav keskkonnatoime tase TDI või MDI tootmise käitisest reoveepuhastisse suunatava reovee puhul
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 68. |
PVT 73: |
see PVT seisneb orgaanilise aine kogumises ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi abil, et vähendada MDA tootmise käitisest reovee edasisse puhastusse suunatava orgaanilise aine kogust.
|
9.3. Jäägid
PVT 74: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni kasutamises, et vähendada TDI tootmise käitisest jäätmekäitlusse suunatavate orgaanilise aine jäätmete kogust.
|
10. PVT-JÄRELDUSED SEOSES ETÜLEENDIKLORIIDI JA MONOMEERSE VINÜÜLKLORIIDI TOOTMISEGA
Peale käesolevas punktis esitatud PVT-järelduste kohaldatakse ka punktis 1 kirjeldatud üldisi PVT-järeldusi.
10.1. Õhkuheide
10.1.1. PVTga saavutatav heitetase EDC krakkimise ahjust pärineva õhkuheite puhul
Tabel 10.1
PVTga saavutatav heitetase EDC krakkimise ahjust pärineva NOX-i õhkuheite puhul
Näitaja |
PVTga saavutatav heitetase (32) (33) (34) (ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine) (mg/Nm3, O2 sisaldusel 3 mahuprotsenti) |
NOX |
50–100 |
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 1.
10.1.2. Muudest allikatest pärineva õhkuheitega seotud meetodid ja PVTga saavutatavad heitetasemed
PVT 75: |
see PVT seisneb kõikide allpool kirjeldatud meetodite kasutamises, et vähendada protsessigaaside lõppastme puhastusse suunatava orgaanilise aine kogust ja tooraine tarbimist.
|
PVT 76: |
see PVT seisneb EDC ja/või VCMi tootmisel tekkivate ühendatud protsessigaasivoogude töötlemises termooksüdeerimisseadmes ja seejärel kaheastmelise märgpuhastuse teel, et vähendada orgaaniliste ühendite (sealhulgas halogeenitud ühendite), HCl-i ja Cl2 õhkuheidet. Kirjeldus Termooksüdeerimisseadme, märgpuhastuse ja leelisega skraberpuhastamise kirjeldus on esitatud punktis 12.1. Termooksüdeerimise võib läbi viia vedeljäätmete põletamise tehases. Sellisel juhul on oksüdeerimistemperatuur üle 1 100 °C ja minimaalne viibeaeg 2 sekundit, millele järgneb protsessigaaside kiire jahutamine, et takistada PCDDde/PCDFide de novo sünteesi. Skraberpuhastamine toimub kahes etapis: veega märgpuhastus ja tavaliselt soolhappe kogumine ning seejärel märgpuhastus leelisega. Tabel 10.2 EDC/VCMi tootmisel PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed EDC ja VCMi summa, TVOC, Cl2, HCl ja PCDDde/PCDFide puhul
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 2. |
PVT 77: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodi a ja vajaduse korral seejärel meetodi b kasutamises, et vähendada PCDDde/PCDFide õhkuheidet termooksüdeerimisseadmest (vt punkt 12.1), milles töödeldakse kloori ja/või klooritud ühendeid sisaldavaid protsessigaasivooge.
PVT-ga saavutatavad heitetasemed: vt tabel 10.2. |
PVT 78: |
see PVT seisneb koksist puhastamise sageduse vähendamist käsitlevatest allpool kirjeldatud meetoditest ühe kasutamises ning ühe või mitme allpool kirjeldatud saastevähendusmeetodi kasutamises, et vähendada tolmu ja CO õhkuheidet krakkimisseadme torude koksist puhastamisel.
|
10.2. Vetteheide
PVT 79: |
see PVT seisneb vetteheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
|
PVT 80: |
see PVT seisneb hüdrolüüsi ja läbipuhumise kasutamises allikale võimalikult lähedal, et vähendada reovee edasisse puhastusse suunatavate klooritud ühendite kogust ning õhkuheidet reovee kogumise ja puhastamise süsteemist. Kirjeldus Hüdrolüüsi ja läbipuhumise kirjeldus on esitatud punktis 12.2. Hüdrolüüs toimub aluselise pH juures, et tagada oksükloorimisprotsessis tekkinud kloraalhüdraadi lagunemine. Selle tulemusena tekib kloroform, mis kõrvaldatakse seejärel läbipuhumise teel koos EDC ja VCMiga. PVTga saavutatavad keskkonnatoime tasemed: vt tabel 10.3. PVTga saavutatavad heitetasemed lõpp-puhasti väljalaskeava juures heitvee otsesel juhtimisel vastuvõtvasse veekogusse: vt tabel 10.5. Tabel 10.3 Reovees sisalduvate klooritud süsivesinike puhul PVTga saavutatavad keskkonnatoime tasemed reovee läbipuhumise seadme väljalaskeava juures
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 79. |
PVT 81: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodi a või selle asemel meetodi b kasutamises koos meetodite c, d ja e sobiva kombinatsiooniga, et vähendada oksükloorimisprotsessis tekkivate PCDDde/PCDFide ja vase vetteheidet.
Tabel 10.4 Vetteheitel PVTga saavutatavad keskkonnatoime tasemed tahkete ainete kõrvaldamiseks ette nähtud eeltöötlemisseadme väljalaskeava juures käitistes, kus oksükloorimise teel EDC tootmiseks kasutatakse keevkihti
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 79. Tabel 10.5 EDC tootmisel PVTga saavutatavad heitetasemed vase, EDC ja PCDDde/PCDFide juhtimisel otse vastuvõtvasse veekokku
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 79. |
10.3. Energiatõhusus
PVT 82: |
see PVT seisneb keemistemperatuuril töötava reaktori kasutamises etüleeni otseseks kloorimiseks, et tagada energiatõhusus. Kirjeldus Etüleeni otseseks kloorimiseks kasutatavas keemistemperatuuril töötavas reaktorisüsteemis toimub reaktsioon tavaliselt temperatuuril vahemikus alla 85 °C kuni 200 °C. Erinevalt madalal temperatuuril toimuvast protsessist võimaldab see reaktsioonisoojust tõhusalt uuesti ära kasutada (nt EDC destilleerimiseks). Kohaldatavus Kohaldatav üksnes uute otsese kloorimise käitiste puhul. |
PVT 83: |
see PVT seisneb aktivaatorite kasutamises keemilisel muundamisel, et vähendada EDC krakkimise ahju energiatarvet. Kirjeldus Krakkimisreaktsiooni soodustamiseks ja reaktsioonitemperatuuri langetamiseks ning seega vajaliku sisendsoojusvõimsuse vähendamiseks kasutatakse aktivaatoreid, näiteks kloori ja muid aineid, mis põhjustavad radikaalide teket. Aktivaatorid võivad tekkida protsessi käigus või need võidakse juurde lisada. |
10.4. Jäägid
PVT 84: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kombinatsiooni kasutamises, et vähendada VCMi tootmise käitisest jäätmekäitlusse suunatava koksi kogust.
|
PVT 85: |
see PVT seisneb kõikide allpool kirjeldatud meetodite kasutamises, et vähendada jäätmekäitlusse suunatavate ohtlike jäätmete kogust ja suurendada ressursitõhusust.
|
11. PVT-JÄRELDUSED SEOSES VESINIKPEROKSIIDI TOOTMISEGA
Peale käesolevas punktis esitatud PVT-järelduste kohaldatakse ka punktis 1 kirjeldatud üldisi PVT-järeldusi.
11.1. Õhkuheide
PVT 86: |
see PVT seisneb allpool kirjeldatud meetodite kasutamises sobivas kombinatsioonis, et koguda lahusteid ja vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet kõikidest seadmetest peale hüdrogeenimisseadme. Oksüdeerimisseadmes õhu kasutamise puhul hõlmab see vähemalt meetodit d. Oksüdeerimisseadmes puhta hapniku kasutamise puhul hõlmab see vähemalt meetodit b, mille kohaldamisel kasutatakse jahutatud vett.
Tabel 11.1 PVTga saavutatav oksüdeerimisseadmest pärineva õhkuheite tase TVOC puhul
Asjaomast seiret on kirjeldatud PVTs 2. |
PVT 87: |
see PVT seisneb kondenseerimise ja/või adsorbeerimise kasutamises, et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet hüdrogeenimisseadmest käivitamise ajal. Kirjeldus Kondenseerimise ja adsorbeerimise kirjeldus on esitatud punktis 12.1. |
PVT 88: |
see PVT seisneb töölahuses benseeni kasutamisest hoidumises, et hoida ära benseeni õhku- ja vetteheidet. |
11.2. Vetteheide
PVT 89: |
see PVT seisneb mõlema allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et vähendada reoveepuhastisse suunatava reovee ja orgaanilise aine kogust.
|
PVT 90: |
see PVT seisneb ühe allpool kirjeldatud meetodi kasutamises, et hoida ära või vähendada halvasti bioelimineeritavate orgaaniliste ühendite vetteheidet.
Kohaldatavus Kohaldatav üksnes vesinikperoksiidi tootmise käitisest pärit reoveevoogude puhul, mis sisaldavad põhiosa orgaanilistest saasteainetest, ning juhul, kui selliste vesinikperoksiidi tootmise käitisest pärit voogude TOC vähenemise määr biopuhastamisel jääb alla 90 %. |
12. MEETODITE KIRJELDUS
12.1. Protsessigaaside puhastamise meetodid
Meetod |
Kirjeldus |
Adsorbeerimine |
Meetod protsessigaasivoost ühendite kõrvaldamiseks tahke aine (tavaliselt aktiivsöe) pinnale kogumise teel. Adsorbeerimine võib olla regeneratiivne või mitteregeneratiivne (vt allpool). |
Adsorbeerimine (mitteregeneratiivne) |
Mitteregeneratiivse adsorbeerimise puhul ei regenereerita kasutatud adsorbenti, vaid see kõrvaldatakse. |
Adsorbeerimine (regeneratiivne) |
Adsorbeerimisviis, mille puhul adsorbeeritud aine hiljem desorbeeritakse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil, näiteks auruga (sageli kohapeal), ning adsorbent võetakse uuesti kasutusele. Pideva käitamise huvides kasutatakse tavaliselt paralleelselt enam kui kahte adsorbeerimisseadet, millest üks töötab desorbeerimisrežiimis. |
Elektrifilter (kuiv- või märgfilter) |
Seade protsessigaasivooga kaasa haaratud tahkete osakeste kõrvaldamiseks elektrivälja toimel kogumisplaatidele suunamise teel. Kaasahaaratud osakestele antakse gaasiioonidest koosneva koroona läbimisel elektrilaeng. Voolukanali keskosas paiknevatele elektroodidele rakendatakse kõrgepinget ja luuakse sellega elektriväli, mis sunnib osakesi liikuma kollektori seintele. |
Kaheastmeline tolmufilter |
Metallvõrguga filtrimisseade. Filtrimise esimeses etapis tekib filtrikook ja tegelik filtrimine toimub teises etapis. Süsteemis kasutatakse vastavalt filtris toimuvale rõhukaole esimese ja teise etapi filtrit vaheldumisi. Süsteem sisaldab sisseehitatud mehhanismi filtritud tolmu kõrvaldamiseks. |
Kangasfilter |
Poorne riie või vilditud kangas, millest gaasid läbi voolavad ja mis võimaldab osakeste kõrvaldamist sõelumise teel või mõne muu mehhanismi alusel. Kangasfilter võib koosneda kangakihtidest või esineda kasseti või kottfiltri kujul, kus mitu eraldi kangasfiltrit paiknevad ühes korpuses koos. |
Katalüütiline redutseerimine |
NOX redutseeritakse katalüsaatori ja redutseeriva gaasi juuresolekul. Erinevalt SCRist ei lisata ammoniaaki ega karbamiidi. |
Katalüütilise oksüdeerimise seade |
Saastevähendusseade, milles toimub protsessigaasivoos leiduvate põlevate ühendite oksüdeerimine katalüsaatorikihis õhu või hapniku toimel. Katalüsaator võimaldab viia oksüdeerimist läbi madalamal temperatuuril ja väiksemas seadmes kui termooksüdeerimisseade. |
Keraamiline või metallfilter |
Keraamiline filtrimaterjal. Kui on vaja kõrvaldada happelisi ühendeid, näiteks HCl-i, NOX-i, SOX-i või dioksiine, kinnitatakse filtrimaterjalile katalüsaatorid ja vajaduse korral lisatakse reaktiive. Metallfiltri puhul toimub pindfiltrimine poorsete paagutatud metallist filtriosade abil. |
Kondenseerimine |
Meetod orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite aurude kõrvaldamiseks protsessigaasivoost selle temperatuuri langetamisega allapoole kastepunkti, mille tagajärjel aurud veelduvad. Sõltuvalt nõutavast töötemperatuuride vahemikust kasutatakse kondenseerimiseks eri meetodeid, näiteks kondenseerimist jahutusveega, jahutatud veega (temperatuur tavaliselt umbes 5 °C) või külmaainega, näiteks ammoniaagi või propeeniga. |
Leelisega skraberpuhastamine |
Happeliste saasteainete kõrvaldamine gaasivoost aluselise lahusega skraberpuhastamise teel. |
Meetodid tahkiste ja/või vedelike kaasahaaramise vähendamiseks |
Meetodid, millega vähendatakse piiskade ja tahkete osakeste kaasahaaramist gaasivoogudesse (nt keemilistest protsessidest, kondensaatoritest ja destilleerimiskolonnidest) selliste mehaaniliste seadmete abil nagu settimiskambrid, udufiltrid, tsüklonid ja eraldustrumlid. |
Membraaneraldus |
Protsessigaas surutakse kokku ja juhitakse läbi membraani, mis on orgaanilise aine aurude suhtes selektiivse läbilaskvusega. Rikastatud permeaati saab koguda selliste meetoditega nagu kondenseerimine ja adsorbeerimine või selle saasteainete sisaldust saab vähendada näiteks katalüütilise oksüdeerimise teel. See protsess sobib kõige paremini suurema aurusisalduse puhul. Keskkonda laskmiseks piisavalt väikese sisalduse saavutamiseks on enamikul juhtudel vaja lisatöötlemist. |
Märgpuhastus |
Vt „Skraberpuhastamine“ allpool. Skraberpuhastamine, mille puhul kasutatakse lahustina vett või vesilahust – näiteks leelisega skraberpuhastamine HCl-i sisalduse vähendamiseks. Vt ka „Tolmu märgpuhastus“. |
Regeneratiivse termooksüdeerimise seade (RTO) |
Teatavat liiki termooksüdeerimisseade (vt allpool), kus sisenev protsessigaasivoog liigub enne põlemiskambrisse sisenemist läbi keraamilise aine kihi ja kuumeneb selles. Kambrist väljuv puhastatud kuum gaas läbib ühe (või mitu) keraamilise aine kih(t)i, mis on varasemas põletustsüklis sisenenud protsessigaasivooga maha jahutatud. Selliselt taaskuumutatud keraamilise aine kihiga alustatakse uue siseneva protsessigaasivoo eelkuumutamisega uut põletustsüklit. Tavapärane põlemistemperatuur on 800 – 1 000 °C. |
Selektiivne katalüütiline redutseerimine (SCR) |
Katalüsaatorikihis NOX-i redutseerimine lämmastikuks ammoniaagiga (lisatakse tavaliselt vesilahuse kujul) reageerimise teel optimaalsel töötemperatuuril umbes 300–450 °C. Võib kasutada ühte või mitut katalüsaatorikihti. |
Selektiivne mittekatalüütiline redutseerimine (SNCR) |
NOX-i redutseerimine lämmastikuks kõrgel temperatuuril ammoniaagiga või karbamiidiga reageerimise teel. Töötemperatuuri tuleb hoida vahemikus 900–1 050 °C. |
Skraberpuhastamine |
Skraberpuhastamine ehk absorbeerimine on protsessigaasivoost saasteainete kõrvaldamine kokkupuutel vedela lahustiga, millena kasutatakse sageli vett (vt „Märgpuhastus“). See võib hõlmata keemilist reaktsiooni (vt „Leelisega skraberpuhastamine“). Mõnel juhul võidakse asjaomased ühendid lahustist kokku koguda. |
Termooksüdeerimisseade |
Saastevähendusseade, milles protsessigaasivoos sisalduvad põlevad ühendid oksüdeeritakse põlemiskambris õhu või hapnikuga isesüttimistemperatuurist kõrgema temperatuurini kuumutamise ning piisavalt kaua sellise temperatuuri säilitamise teel, et tagada täielik põlemine süsinikdioksiidiks ja veeks. |
Termoredutseerimine |
NOX redutseeritakse kõrgel temperatuuril redutseeriva gaasi juuresolekul eraldi põlemiskambris, kus oksüdeerimisprotsess küll toimub, kuid väikese hapnikusisalduse juures/hapnikuvaeguse tingimustes. Erinevalt SCRist ei lisata ammoniaaki ega karbamiidi. |
Tolmu märgpuhastus |
Vt „Märgpuhastus“ eespool. Tolmu märgpuhastamisel eraldatakse tolm siseneva gaasi intensiivsel segamisel veega; enamasti toimub märgpuhastuse käigus ka suuremate osakeste kõrvaldamine tsentrifugaaljõu abil. Selle saavutamiseks juhitakse gaas märgpuhastisse tangentsiaalsuunaliselt. Kõrvaldatud tahke tolm koguneb tolmupuhasti põhja. |
Tsüklon (kuiv- või märgtsüklon) |
Seade tolmu kõrvaldamiseks protsessigaasivoost tsentrifugaaljõu abil, tavaliselt koonilises kambris. |
Udufilter |
Üldjuhul võrkpadjaga filter (nt udupüüdur), mis koosneb tavaliselt kootud või silmkoelisest, juhusliku või teatud kindla paigutusega metallmaterjalist või monokiulisest sünteetilisest materjalist. Udufiltris toimub süvafiltrimine kogu filtri paksuse ulatuses. Tahked tolmuosakesed jäävad filtrisse pidama, kuni see küllastub ja seda tuleb loputamise teel puhastada. Kui udufiltrit kasutatakse piiskade ja/või aerosoolide kogumiseks, puhastavad need filtrit sellest vedelikuna välja voolates. Filtri töö põhineb mehaanilisel kokkupuutel ning on sõltuv voolukiirusest. Sageli kasutatakse udufiltrina ka voolusuunda muutvaid eraldusseadmeid. |
12.2. Reovee puhastamise meetodid
Kõiki allpool loetletud meetodeid saab kasutada ka veevoogude puhastamiseks, et võimaldada vee taaskasutamist/ringlussevõttu. Enamikku neist kasutatakse ka orgaaniliste ühendite kogumiseks protsessi veevoogudest.
Meetod |
Kirjeldus |
Adsorbeerimine |
Eraldusmeetod, mille puhul vedelikus (st reovees) esinevad ühendid (st saasteained) kogutakse tahke aine (tavaliselt aktiivsöe) pinnale. |
Aurustamine |
Kõrge keemistemperatuuriga ainete vesilahuse kontsentreerimine destilleerimise teel (vt eespool), mille käigus vesi viiakse aurufaasi; see võimaldab asjaomaste ainete uuesti kasutusele võtmist või edasist töötlemist või nende kõrvaldamist (nt reovee põletamise teel). Energiatarbe vähendamiseks viiakse aurustamine tavaliselt läbi mitmeetapilises seadmes, kus alarõhk järk-järgult suureneb. Veeaur kondenseeritakse, et võimaldada selle taaskasutamist või reoveena ärajuhtimist. |
Destilleerimine |
Destilleerimine on meetod eri keemistemperatuuriga ühendite eraldamiseks osalise aurustamise ja kondenseerimise teel. Reovee destilleerimine on madala keemistemperatuuriga saasteainete kõrvaldamine reoveest nende aurufaasi viimise teel. Destilleerimine toimub taldrikute või täitematerjaliga kolonnides ja nende järel kasutatavas kondensaatoris. |
Ekstraheerimine |
Lahustunud saasteained kantakse näiteks vastuvoolukolonnis või segamis-eraldamissüsteemis reoveefaasist üle orgaanilisse lahustisse. Pärast faaside eraldamist puhastatakse lahusti näiteks destilleerimise teel ja suunatakse ekstraheerimisprotsessi tagasi. Saasteaineid sisaldav ekstrakt suunatakse jäätmekäitlusse või tagasi protsessi. Reovette sattunud lahusti ekstraheerimisjärgseks kogumiseks kasutatakse sobivat edasist töötlemist (nt läbipuhumist). |
Filtrimine |
Reoveest tahke aine eraldamine poorsest materjalist läbijuhtimise teel. See hõlmab eri liiki meetodeid, näiteks liivfiltrimist, mikrofiltrimist ja ultrafiltrimist. |
Floteerimine |
Protsess, milles tahke aine või vedeliku osakeste eraldamiseks reoveefaasist kasutatakse kinnitumist väikestele gaasimullidele, tavaliselt õhumullidele. Ujuvad osakesed kogunevad veepinnale ja kogutakse sealt pinnaltkorjeseadmega. |
Hüdrolüüs |
Keemiline reaktsioon, mille puhul orgaanilised või anorgaanilised ühendid reageerivad veega ja mida kasutatakse tavaliselt biolagundamatute ühendite muundamiseks biolagundatavateks või toksiliste ühendite muundamiseks mittetoksilisteks. Reaktsiooni võimaldamiseks või soodustamiseks viiakse hüdrolüüs läbi kõrgel temperatuuril ja vajaduse korral kõrgel rõhul (termolüüs) või lisatakse tugevat alust või hapet või kasutatakse katalüsaatorit. |
Keemiline oksüdeerimine |
Orgaaniliste ühendite oksüdeerimine osooni või vesinikperoksiidiga, vajaduse korral katalüsaatori või ultraviolettkiirguse toel, eesmärgiga muundada need kahjutumateks ja hõlpsamini biolagundatavateks ühenditeks. |
Koaguleerimine ja helvestamine |
Koaguleerimist ja helvestamist kasutatakse hõljuvaine eraldamiseks reoveest ning see toimub sageli järjestikuste etappidena. Koaguleerimiseks lisatakse hõljuvaine laengule vastupidise laenguga koagulante. Helvestamiseks lisatakse polümeere, mille mõjul tahked mikrohelbed kokkupõrkel liituvad ning moodustavad suuremaid helbeid. |
Läbipuhumine |
Lenduvate ühendite kõrvaldamiseks veefaasist kasutatakse gaasi (nt auru, lämmastikku või õhku), mis juhitakse vedelikust läbi, ning kõnealused ühendid kogutakse seejärel (nt kondenseerimise teel) edasiseks kasutamiseks või jäätmekäitlusse suunamiseks. Kõrvaldamise tõhusust võib suurendada temperatuuri tõstmine või rõhu langetamine. |
Reovee põletamine |
Orgaaniliste ja anorgaaniliste saasteainete oksüdeerimine õhuga ning samaaegne vee aurustamine normaalrõhul ja temperatuuril 730 – 1 200 °C. Reovee põlemine on tavaliselt isejätkuv, kui keemiline hapnikutarve on suurem kui 50 g/l. Kui orgaaniliste saasteainete sisaldus on väike, tuleb kasutada tugikütust/lisakütust. |
Sadestamine |
Lahustunud saasteainete (nt metalliioonide) muundamine lahustamatuteks ühenditeks lisatava sadestiga reageerimisel. Tekkinud tahke sade eraldatakse seejärel setitamise, floteerimise või filtrimise teel. |
Setitamine |
Hõljuvosakeste ja -aine eraldamine raskusjõu toimel. |
12.3. Meetodid õhkuheite vähendamiseks põletamisel
Meetod |
Kirjeldus |
(Tugi)kütuse valimine |
Kasutatakse kütust (sealhulgas tugikütust/lisakütust), milles võimalike saasteaineid tekitavate ühendite (nt väävli, tuha, lämmastiku, elavhõbeda, fluori ja kloori) sisaldus on väike. |
Vähe NOX-i tekitav põleti (LNB) või ülivähe NOX-i tekitav põleti (ULNB) |
Meetodi aluspõhimõte seisneb leegi maksimumtemperatuuri vähendamises, aeglasema, kuid täieliku põlemise saavutamises ning soojusülekande tõhustamises (leegi kiirgusteguri suurendamises). See võib hõlmata ahju põlemiskambri konstruktsiooni muutmist. Ülivähe NOX-i tekitava põleti (ULNB) puhul kasutatakse (õhu/)kütuse astmelist lisamist ja heitgaasi/suitsugaasi ringlust. |
(1) Sellise näitaja puhul, mida ei saa proovivõtu- või analüüsipiirangute tõttu mõõta 30-minutilise proovivõtu vältel, kasutatakse sobivat proovivõtuperioodi.
(2) PCDDde/PCDFide puhul kasutatakse 6–8 tunni pikkust proovivõtuperioodi.
(3) Võib kasutada ka ajaliselt proportsionaalseid koondproove, kui suudetakse tõendada, et voolukiirus on piisavalt stabiilne.
(4) Komisjoni 10. veebruari 2012. aasta rakendusmäärus 2012/119/EL, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta (ELT L 63, 2.3.2012, lk 1).
(5) Pidevat mõõtmist käsitlevad üldised EN-standardid on EN 15267-1, -2 ja -3 ning EN 14181. Perioodilist mõõtmist käsitlevad EN-standardid on esitatud tabelis.
(6) Kõikide heidet tekitavate korstnaga ühendatud tööstuslike ahjude/kütteseadmete summaarne nimisisendsoojusvõimsus.
(7) Selliste tööstuslike ahjude/kütteseadmete puhul, mille summaarne nimisisendsoojusvõimsus on väiksem kui 100 MWth ja mida käitatakse vähem kui 500 tundi aastas, võib seiresagedust vähendada vähemalt ühe korrani aastas.
(8) Kui heitetasemed on tõendatult piisavalt püsivad, võib perioodilise mõõtmise puhul vähendada minimaalset seiresagedust ühe korrani iga 6 kuu järel.
(9) Tolmu seire ei ole nõutav, kui põletatakse üksnes gaasilist kütust.
(10) NH3 seiret tehakse üksnes SCRi või SNCRi kasutamise korral.
(11) Selliste tööstuslike ahjude puhul, milles põletatakse teadaoleva väävlisisaldusega gaasilist kütust ja/või õli ning kus suitsugaase ei väävlitustata, võib pideva seire asendada kas perioodilise seirega miinimumsagedusega üks kord iga 3 kuu järel või arvutustega, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.
(12) Seiret kohaldatakse juhul, kui protsessigaas sisaldab CWWsid käsitlevates PVT-järeldustes määratletud protsessigaasivoogude analüüsi põhjal kõnealust saasteainet.
(13) Kui heitetasemed on tõendatult piisavalt püsivad, võib perioodilise mõõtmise puhul vähendada minimaalset seiresagedust ühe korrani aastas.
(14) Kõik (muud) protsessid/allikad, mille puhul protsessigaas sisaldab CWWsid käsitlevates PVT-järeldustes määratletud protsessigaasivoogude analüüsi põhjal kõnealust saasteainet.
(15) Standardit EN 15058 ja proovivõtuperioodi on vaja kohandada nii, et mõõdetavad väärtused oleksid kogu koksist puhastamise tsükli suhtes representatiivsed.
(16) Standardit EN 13284-1 ja proovivõtuperioodi on vaja kohandada nii, et mõõdetavad väärtused oleksid kogu koksist puhastamise tsükli suhtes representatiivsed.
(17) Seiret kohaldatakse juhul, kui protsessigaas sisaldab kloori ja/või klooritud ühendeid ning kasutatakse kuumtöötlust.
(18) Kui kahe või enama ahju suitsugaasid juhitakse ühte korstnasse, kohaldatakse neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid korstnast väljuva ühise heitgaasivoo suhtes.
(19) Neid PVTga saavutatavaid heitetasemeid ei kohaldata koksist puhastamise toimingute ajal.
(20) CO puhul ei kohaldata PVTga saavutatavat heitetaset. Üldjuhul on CO heitetase ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena väljendatuna orienteerivalt 10–50 mg/Nm3.
(21) Seda PVTga saavutatavat heitetaset kohaldatakse üksnes SCRi või SNCRi kasutamise korral.
(22) Vahemiku väiksemad väärtused on saavutatavad termooksüdeerimisseadme kasutamisel hõbedal põhinevas protsessis.
(23) See PVTga saavutatav heitetase on väljendatud 1 aasta jooksul saadud väärtuste keskmisena.
(24) Kui heide sisaldab märkimisväärses koguses metaani, lahutatakse tulemusest standardi EN ISO 25140 või EN ISO 25139 kohaselt jälgitav metaanikogus.
(25) Toodetud EO on määratletud kui müügiks toodetud EO ja vahesaadusena saadud EO summa.
(26) Seda PVTga saavutatavat heitetaset kohaldatakse üksnes selliste ühendatud heitgaasivoogude suhtes, mille voolukiirus on > 1 000 Nm3/h.
(27) See PVTga saavutatav heitetase on väljendatud ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena.
(28) See PVTga saavutatav heitetase on väljendatud 1 aasta jooksul saadud väärtuste keskmisena. Toodetud TDI ja/või MDI all on silmas peetud jäägivaba toodet samas tähenduses, nagu on kasutatud käitise tootmisvõimsuse määratlemisel.
(29) Kui NOX-i väärtused proovis on suuremad kui 100 mg/Nm3, võib see PVTga saavutatav heitetase olla analüüsi segavate tegurite tõttu kõrgem: kuni 3 mg/Nm3.
(30) Kui reovett ei väljutata pidevalt, on minimaalne seiresagedus üks kord iga väljutuskorra kohta.
(31) Selle PVTga saavutatava keskkonnatoime taseme puhul on silmas peetud jäägivaba toodet samas tähenduses, nagu on kasutatud käitise tootmisvõimsuse määratlemisel.
(32) Kui kahe või enama ahju suitsugaasid juhitakse ühte korstnasse, kohaldatakse seda PVTga saavutatavat heitetaset korstnast väljuva ühise heitgaasivoo suhtes.
(33) Seda PVTga saavutatavat heitetaset ei kohaldata koksist puhastamise toimingute ajal.
(34) CO puhul ei kohaldata PVTga saavutatavat heitetaset. Üldjuhul on CO heitetase ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena väljendatuna orienteerivalt 5–35 mg/Nm3.
(35) Minimaalset seiresagedust võib vähendada ühe korrani kuus, kui tahkete ainete ja vase eemaldamise piisavas tõhususes veendumiseks jälgitakse suure sagedusega muid näitajaid (nt mõõdetakse pidevalt hägusust).
(36) Ühe kuu jooksul saadud väärtuste keskmine arvutatakse igal ööpäeval saadud tulemuste keskväärtuste alusel (päevas võetakse vähemalt pooletunnise vahega vähemalt kolm kohtproovi).
(37) Vahemiku väiksemad väärtused on tavaliselt saavutatavad liikumatu kihi kasutamisel.
(38) Ühe aasta jooksul saadud väärtuste keskmine arvutatakse igal ööpäeval saadud tulemuste keskväärtuste alusel (päevas võetakse vähemalt pooletunnise vahega vähemalt kolm kohtproovi).
(39) Puhastatud EDC on oksükloorimise ja/või otsese kloorimise teel toodetud EDC ning VCMi tootmisest tagasi puhastamisele suunatud EDC summa.
(40) Seda PVTga saavutatavat heitetaset ei kohaldata juhul, kui heide jääb alla 150 g/h.
(41) Adsorbeerimise kasutamisel on proovivõtuperiood representatiivne kogu adsorbeerimistsükli suhtes.
(42) Kui heide sisaldab märkimisväärses koguses metaani, lahutatakse tulemusest standardi EN ISO 25140 või EN ISO 25139 kohaselt jälgitav metaanikogus.