20.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 131/1

(1)

Euroopa kultuuripärandi eesmärgid, põhimõtted ja väärtused kujutavad endast Euroopa ühist ajaloolise mälu, mõistmise, identiteedi, dialoogi, ühtekuuluvuse ja loovuse allikat. Kultuuripärandil on Euroopa Liidus täita oma osa ning Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) preambulis on märgitud, et allakirjutanud said „innustust Euroopa kultuurilisest, religioossest ja humanistlikust pärandist“.

(2)

ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 on märgitud, et liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 167 paneb liidule ülesande aidata kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit. Liidu meetmete eesmärk on ergutada liikmesriikidevahelist koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada liikmesriikide tegevust, muu hulgas Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamist ja levitamist ning üleeuroopalise tähtsusega kultuuripärandi säilitamist ja kaitsmist.

(4)

Nagu komisjon rõhutas oma 22. juuli 2014. aasta teatises „Euroopa kultuuripärand – ühtse lähenemisviisi suunas“, tuleb kultuuripärandit käsitada kui ühisvara ja ühishüve, mida säilitatakse tulevaste põlvkondade jaoks. Seetõttu on kultuuripärandi kaitse kõigi sidusrühmade ühine kohustus.

(5)

Kultuuripärand on Euroopa ühiskonna jaoks kultuurilisest, keskkonna, sotsiaalsest ja majanduslikust vaatepunktist väga väärtuslik. Seega on selle jätkusuutlik haldamine 21. sajandi strateegiline valik, nagu rõhutas nõukogu oma 21. mai 2014. aasta järeldustes (3). Kultuuripärandi panust väärtuste loomise, oskuste ja töökohtade ning elukvaliteedi seisukohast on alahinnatud.

(6)

Kultuuripärand on Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavas (4) kesksel kohal ning aitab saavutada selle eesmärke, milleks on kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine, kultuuri kui loovuse allika edendamine ning kultuuri kui liidu rahvusvaheliste suhete olulise mõjuri edendamine. See on ka üks neljast Euroopa kultuurialase koostöö prioriteedist aastateks 2015–2018, nagu on sätestatud praeguses kultuurivaldkonna tegevuskavas, mille nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad võtsid vastu 25. novembril 2014 (5).

(7)

Nõukogu märkis oma 21. mai 2014. aasta järeldustes, et kultuuripärand hõlmab minevikupärandit mis tahes kujul ja aspektides, st materiaalset, mittemateriaalset ja digitaalset (digitaalsena loodud või digiteeritud) pärandit, sealhulgas mälestisi, paiku, maastikke, oskusi, tavasid, teadmisi ja inimloomingu väljendusi, samuti kollektsioone, mida säilitavad ja haldavad riiklikud ja eraõiguslikud asutused, nagu muuseumid, raamatukogud ja arhiivid. Kultuuripärand hõlmab ka filmipärandit.

(8)

Kultuuripärand on sepistatud sajandite jooksul Euroopat asustanud eri tsivilisatsioonide kultuuri väljendusvormide koostoime teel. Euroopa kultuuripärandiaasta aitab ergutada ja edendada arusaamist, et kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitsmine ja edendamine on tähtis. Sellist arusaamist võiks saavutada haridusprogrammide ja üldsuse teadlikkust suurendavate programmide kaudu kooskõlas UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga, mille osalised on ka liit ja selle liikmesriigid.

(9)

Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (millega liit ja enamik liikmesriike on ühinenud) artikliga 30 tunnistavad konventsiooni osalisriigid puuetega inimeste õigust osaleda teistega võrdsetel alustel kultuurielus ning võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada puuetega inimestele muu hulgas juurdepääs sellistele kultuuriürituste toimumispaikadele või teenustele, nagu teatrid, muuseumid, kinod, raamatukogud ja turismiteenused, ning võimalikult hea juurdepääs riikliku kultuurilise tähtsusega mälestusmärkidele ja kultuurimälestistele.

(10)

Euroopa puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhind on näidanud, et puuetega inimestele, eakatele ja liikumispuude või muud liiki ajutise füüsilise vaegusega inimestele saab juurdepääsu linnade kultuuripärandile võimaldada viisil, millega austatakse kultuuripärandi olemust ja väärtusi, ning see on ka hea tava.

(11)

Kultuuripärandil on oluline roll kogukonna ühtekuuluvuses ajal, mil kultuuriline mitmekesisus Euroopa ühiskondades suureneb. Euroopa kultuuripärandi märgise saanud paikadel on oluline Euroopa mõõde, kuna need valiti välja nende tähtsuse tõttu Euroopa ajaloos. Koos Euroopa kultuuripealinnadega tugevdavad need paigad Euroopa kodanikes tunnet, et nad kuuluvad ühtsesse Euroopa ruumi. Seetõttu tuleks püüda Euroopa kultuuripärandiaastat täiendada. Uued osaluspõhised ja kultuuridevahelised lähenemisviisid kultuuripärandipoliitikale ja haridusalastele algatustele, mis annavad kõigile kultuuripärandi vormidele võrdse väärikuse, võivad suurendada usaldust, vastastikust tunnustamist ja sotsiaalset ühtekuuluvust, nagu on näidanud ka rahvusvaheline koostöö Euroopa Nõukogu raames.

(12)

Kultuuripärandi rolli on tunnustatud ka ÜRO 2030. aasta säästva arengu tegevuskavas („tegevuskava 2030“), milles säästva arengu horisontaalsete põhimõtetena tunnustatakse maailmakodanikuks olemist, kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi. Tegevuskavas 2030 tunnistatakse, et kõik kultuurid ja tsivilisatsioonid saavad panustada ning on säästvale arengule oluliseks kaasaaitajaks. Kultuuri on sõnaselgelt mainitud mitmes 2030. aasta tegevuskava säästva arengu eesmärgis, eelkõige 11. eesmärgis (linnad/pärand), nagu ka 4. eesmärgis (haridus), ning seoses turismiga 8. eesmärgis (jätkusuutlik majanduskasv) ja 12. eesmärgis (tarbimismudelid).

(13)

Rahvusvahelisel tasandil järjest enam tunnustatud vajadus asetada inimesed ja inimlikud väärtused laiendatud ja valdkonnaülese kultuuripärandi kontseptsiooni keskmesse rõhutab vajadust võimaldada kultuuripärandile laiemat juurdepääsu, muu hulgas arvestades selle positiivset mõju elukvaliteedile. Sellise laiema juurdepääsu võib saavutada, kui püüda jõuda erinevate sihtrühmadeni ning suurendada juurdepääsu kohtadele, hoonetele, toodetele ja teenustele, võttes arvesse erivajadusi ja demograafiliste muutuste mõju.

(14)

Kultuuripärandi hooldamise, restaureerimise, säilitamise, taaskasutamise, kättesaadavuse ja edendamise ning sellega seotud teenuseid käsitlev poliitika kuulub peamiselt liikmesriigi, piirkondliku või kohaliku tasandi kohustuste hulka. Sellegipoolest on kultuuripärandil selge Euroopa mõõde, mida käsitletakse lisaks kultuuripoliitikale mitme muu liidu poliitikavaldkonna (näiteks haridus, põllumajandus ja maaelu areng, regionaalareng, sotsiaalne ühtekuuluvus, merendus, keskkond, turism, digitaalarengu tegevuskava, teadusuuringud ja innovatsioon ning teabevahetus) kaudu.

(15)

2018. aasta on Euroopale ja selle kultuuripärandile sümboolse ja ajaloolise tähtsusega, kuna see tähistab mitmeid olulisi sündmusi, näiteks 100 aasta möödumist I maailmasõja lõpust ja mitme liikmesriigi iseseisvumisest, nagu ka 400 aasta möödumist Kolmekümneaastase sõja algusest. Euroopa kultuuripärandiaasta saab seetõttu pakkuda Euroopa kodanikele võimalusi tänapäeva paremaks mõistmiseks mineviku mitmekülgsema ja ühise mõistmise kaudu.

(16)

Selleks et täielikult realiseerida kultuuripärandi potentsiaali Euroopa ühiskondade ja majanduse jaoks, on kultuuripärandi kaitse, rikastamise ja haldamise puhul vaja tõhusat kaasavat (st mitmetasandilist ja mitmeid sidusrühmi hõlmavat) juhtimist ja tõhustatud valdkondadevahelist koostööd, nagu nõukogu on märkinud oma 25. novembri 2014. aasta järeldustes (6). Selline juhtimine ja koostöö hõlmab kõiki sidusrühmi, sh valitsusasutusi, kultuuripärandi valdkonda, erasektori osalejaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, näiteks valitsusväliseid organisatsioone ja vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid organisatsioone.

(17)

Lisaks kutsus nõukogu oma 25. novembri 2014. aasta järeldustes komisjoni üles kaaluma ettepaneku esitamist Euroopa kultuuripärandiaasta kohta.

(18)

Euroopa Parlament soovitas oma 8. septembri 2015. aasta resolutsioonis nimetada Euroopa kultuuripärandiaastaks eelistatavalt 2018. aasta.

(19)

Regioonide Komitee väljendas oma 16. aprilli 2015. aasta arvamuses (7) heameelt nõukogu üleskutse üle kaaluda Euroopa kultuuripärandiaastat, rõhutades selle panust ühiste eesmärkide teostamisse kogu Euroopa kontekstis.

(20)

Euroopa kultuuripärandiaasta väljakuulutamine on tõhus viis suurendada üldsuse teadlikkust, levitades teavet heade tavade kohta, edendades poliitilist mõttevahetust, teadusuuringuid ja innovatsiooni ning parandades kvalitatiivsete tõendite ja kvantitatiivsete andmete, sh statistika kogumist kultuuripärandi sotsiaalse ja majandusliku mõju kohta ning nende andmete analüüsi. Luues keskkonna, kus neid eesmärke edendatakse samal ajal nii liidu, liikmesriigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, on võimalik saavutada suurem sünergia ja ressursse paremini kasutada. Sellega seoses peaks komisjon tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikidega, Regioonide Komiteega ja liidu tasandil kultuuripärandiga tegelevate organite ja ühendustega ning andma neile õigeaegselt teavet. Selleks et tagada Euroopa kultuuripärandiaasta jaoks kavandatud tegevuste Euroopa mõõde, julgustatakse liikmesriike omavahel koostööd tegema.

(21)

Kultuuripärand hõlmab ka osalemist eri programmides välissuhete vallas, peamiselt Lähis-Idas, kuid ka mujal. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni 8. juuni 2016. aasta ühisteatises „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ rõhutati, et kultuuripärandi väärtuse edendamine on ühtlasi vastus kultuurivara tahtlikule hävitamisele konfliktipiirkondades. Oluline on tagada, et Euroopa kultuuripärandiaasta ja kõik asjakohastes raamistikes välja töötatud välissuhete algatused üksteist täiendaksid. Meetmed kultuuripärandi kaitseks ja edendamiseks asjakohaste välissuhete vahendite raames peaksid muu hulgas kajastama vastastikust huvi, mis on seotud kogemuste ja väärtuste vahetamisega kolmandate riikidega. Euroopa kultuuripärandiaasta peaks edendama asjaomaste kultuuride vastastikust tundmist, austust ja mõistmist.

(22)

Kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid peaksid olema tihedalt seotud Euroopa kultuuripärandiaasta meetmetega. Tuleks üritada kaasata ka Euroopa naabruspoliitikas osalevaid riike ja teisi partnerriike, kui see on asjakohane. Selline kaasamine saab toimuda asjakohastes koostöö ja dialoogi raamistikes, eelkõige kodanikuühiskonna dialoogi kontekstis liidu ja kõnealuste riikide vahel.

(23)

Euroopa kultuuripärandi kaitsmine, säilitamine ja rikastamine ühtib olemasolevate liidu programmide eesmärkidega. Seetõttu on võimalik Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärke rakendada, kasutades neid programme kooskõlas nende olemasolevate sätetega ja nähes rahastamisprioriteedid ette iga-aastasel või mitmeaastasel alusel. Programmid ja poliitilised põhimõtted valdkondades nagu kultuur, haridus, põllumajandus ja maaelu areng, regionaalareng, sotsiaalne ühtekuuluvus, merendus, keskkond, turism, digitaalse ühtse turu strateegia, teadusuuringud ja innovatsioon ning teabevahetus aitavad otseselt ja kaudselt kaasa Euroopa kultuuripärandi kaitsele, rikastamisele, uuenduslikule taaskasutamisele ja edendamisele ning võivad Euroopa kultuuripärandiaastat toetada kooskõlas oma asjaomaste õiguslike raamistikega. Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärkide toetamiseks võib lisaks liidu tasandi kaasrahastamisele kaaluda rahastamist liikmesriigi tasandil, sealhulgas paindlike rahastamismehhanismide abil, nagu avaliku ja erasektori partnerlus või ühisrahastamine.

(24)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahalisi karistusi.

(25)

Käesoleva otsusega kehtestatakse Euroopa kultuuripärandiaasta kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (8) punkti 17 tähenduses.

(26)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt soodustada Euroopa kultuuripärandi jagamist ja väärtustamist, parandada teadlikkust ühisest ajaloost ja ühistest väärtustest ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna see nõuab riikidevahelist teabevahetust ja heade tavade levitamist kogu liidu tasandil, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

aitab edendada Euroopa kultuuripärandi keskset rolli kultuurilises mitmekesisuses ja kultuuridevahelises dialoogis. Liikmesriikide pädevust täiel määral austades toob see esile selle, kuidas kõige paremini tagada Euroopa kultuuripärandi säilimine ja seda kaitsta, ning parimad võimalused, kuidas laiem ja mitmekesisem publik sellest osa saaks, kasutades selleks publiku arendamise meetmeid ja pärandialast haridust ning edendades seeläbi sotsiaalset kaasatust ja integratsiooni;

b)

edendab Euroopa kultuuripärandi panust ühiskonda ja majandusse, kasutades selle otsest ja kaudset majanduslikku potentsiaali, mis hõlmab võimet toetada kultuuri- ja loomesektoreid, sealhulgas väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, innustada loovust ja innovatsiooni, edendada säästvat arengut ja turismi, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning luua püsivat tööhõivet;

c)

aitab edendada kultuuripärandit kui liidu ja kolmandate riikide vaheliste suhete olulist elementi, tuginedes partnerriikide huvile ja vajadustele ning Euroopa oskusteabele kultuuripärandi vallas.

a)

soodustada kultuuripärandit käsitlevaid lähenemisviise, mis on inimkesksed, kaasavad, tulevikku suunatud, paremini integreeritud, jätkusuutlikud ja valdkonnaülesed;

b)

edendada kultuuripärandi kaasava juhtimise ja haldamise innovaatilisi mudeleid, mis hõlmavad kõiki sidusrühmi, sealhulgas ametiasutusi, kultuuripärandi valdkonda, erasektori osalisi ja kodanikuühiskonna organisatsioone;

c)

edendada arutelu, teadustegevust ja heade tavade vahetamist kultuuripärandi säilitamise, kaitsmise, innovaatilise taaskasutamise ja rikastamise kvaliteedi kohta ning tänapäeval ajaloolisse keskkonda sekkumise kohta;

d)

edendada lahendusi, mis muudavad kultuuripärandi kõigile kättesaadavaks, sealhulgas digivahendite kaudu, kõrvaldades sotsiaalsed, kultuurilised ja füüsilised takistused ning arvestades erivajadustega inimestega;

e)

tuua esile ja tõhustada kultuuripärandi positiivset panust ühiskonda ja majandusse teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu, muu hulgas tugevdades sellise panustamise liidu tasandi tõendite baasi;

f)

soodustada kultuuripärandi ja keskkonnapoliitika vahelist koostoimet kultuuripärandi integreerimisega keskkonna-, arhitektuuri- ja planeerimispoliitikasse ning energiatõhususe edendamisega;

g)

soodustada piirkondliku ja kohaliku arengu strateegiaid, mis kasutavad kultuuripärandi potentsiaali, sealhulgas jätkusuutliku turismi edendamise kaudu;

h)

toetada erialaste oskuste arendamist ning parandada teadmiste haldamist ja teadmussiiret kultuuripärandi valdkonnas, võttes arvesse digitehnoloogiale ülemineku tagajärgi;

i)

edendada kultuuripärandit kui tänapäevase loometegevuse ja innovatsiooni inspiratsiooniallikat ning tuua esile kultuuripärandi valdkonna ning muude kultuuri- ja loomevaldkondade vahelise vastastikuse täiendamise võimalusi ja tihedamat suhtlust;

j)

suurendada hariduse ja elukestva õppe kaudu teadlikkust Euroopa kultuuripärandi olulisusest, keskendudes eelkõige lastele, noortele ja vanemaealistele inimestele, kohalikele kogukondadele ja raskesti ligipääsetavatele rühmadele;

k)

tõsta esile koostööpotentsiaali kultuuripärandi valdkonnas tugevamate sidemete arendamiseks liidus ja liitu mittekuuluvate riikidega ning kultuuridevahelise dialoogi, konfliktijärgse lepitamise ja konfliktide ennetamise soodustamiseks;

l)

edendada kultuuripärandit käsitlevat teadustegevust ja innovatsiooni; hõlbustada teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist ja rakendamist kõigi sidusrühmade, eelkõige avaliku sektori asutuste ja erasektori poolt, ning lihtsustada uurimistulemuste levitamist laiemale üldsusele;

m)

soodustada liidu ja selle liikmesriikide vahelist sünergiat, muu hulgas tugevdades algatusi kultuuriväärtustega ebaseadusliku kaubitsemise tõkestamiseks, ning

n)

tuua 2018. aastal esile olulisi sündmusi, millel on Euroopa ja selle kultuuripärandi jaoks sümboolne tähendus.

a)

algatused ja üritused, millega edendatakse arutelu ja parandatakse teadlikkust kultuuripärandi tähtsusest ja väärtusest ning soodustatakse kodanike ja sidusrühmade kaasamist;

b)

teavitustegevus, näitused, haridustegevus ja teadlikkuse parandamise kampaaniad, et anda edasi selliseid väärtusi nagu mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog, kasutades tõendeid Euroopa rikkalikust kultuuripärandist, ning ergutada üldsuse osalust kultuuripärandi kaitses ja haldamises ning üldisemalt Euroopa aasta eesmärkide saavutamises;

c)

liikmesriigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi haldusasutuste ja muude organisatsioonide kogemuste ja heade tavade jagamine ning teabe levitamine kultuuripärandi kohta, sealhulgas Euroopa digitaalse raamatukogu Europeana kaudu;

d)

uuringute ning teadus- ja innovatsioonitegevuse korraldamine ning nende tulemuste levitamine Euroopa või liikmesriigi tasandil ning

e)

Euroopa aastaga seotud projektide ja võrgustike edendamine, sealhulgas meedia ja sotsiaalvõrgustike kaudu.