(1)

Komisjon võttis 18. novembril 2002 vastu otsuse 2002/915/EÜ, (2) millega tehakse Taanile taotletud erand vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest ning millega lubatakse Taani tegevusprogrammi 1999–2003 raames laotada teatavates veisekasvatusettevõtetes aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldav sõnnikukogus. Seoses Taani tegevusprogrammiga 2004–2007 pikendati erandi kohaldamise aega komisjoni otsusega 2005/294/EÜ, (3) seoses tegevusprogrammiga 2008–2012 pikendati erandi kohaldamise aega otsusega 2008/664/EÜ (4) ja seoses tegevusprogrammiga 2008–2015 komisjoni rakendusotsusega 2012/659/EL (5).

(2)

Rakendusotsusega 2012/659/EL kehtestatud erand hõlmas aastatel 2014/2015 ligikaudu 1 500 veisekasvatusettevõtet, 425 102 loomühikut ja 205 165 hektarit põllumaad ehk vastavalt 4,0 % kõikidest põllumajandusettevõtetest, 18,6 % kõikidest loomühikutest ja 8,2 % Taani kogu põllumaast.

(3)

Taani esitas 4. veebruaril 2016 komisjonile taotluse pikendada erandi kehtivust direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(4)

Taani on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikliga 5 kehtestanud aastateks 2016–2018 tegevusprogrammi, mis põhineb järgmistel õigusaktidel: 15. novembri 2016. aasta määrus nr 1324 ärilise loomakasvatuse, loomasõnniku, sileerimise jms kohta, 27. aprilli 2016. aasta konsolideeritud õigusakt nr 388 põllumajandustootjate väetisekasutuse ja taimkatte kohta ning 1. juuli 2016. aasta määrus nr 1055, mis käsitleb põllumajandustootjate väetisekasutust ja taimkatet planeerimisperioodil 2016–2017 ja mille üks kohustuslik osa hõlmab uut sihtotstarbelist vahekultuuride kava, nagu on sätestatud määruses põllumajandustootjate väetisekasutuse ja taimkatte kohta. Lisaks kuuluvad Taani õigusesse uued üldised fosforialased eeskirjad kooskõlas seadusega, mis käsitleb loomakasvatusettevõtete keskkonnaalast heakskiitmist jne, ning määrusega ärilise loomakasvatuse, loomasõnniku, sileerimise jms kohta.

(5)

Taani õigusakt, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldab lämmastiku kasutamise piiranguid. Fosfori kasutamist piirav õigusakt on vastu võetud ja see jõustub augustis 2017.

(6)

Taanis aastate 2012–2015 kohta koostatud aruandest „Veekeskkonna ja põllumajanduse seisund ning suundumused“ ilmneb, et kasutatud lämmastiku iga-aastane ülemäärane kogus oli 2014. aastal riigis 80 kg hektari kohta ja et põllumajandusest merre lastava lämmastiku kogus moodustas 2012. aastal ligikaudu 70 % aastasest üldkogusest. Taani hinnangul tuleb hea ökoloogilise seisundi tagamiseks vähendada maismaast rannikuveele avalduvat lämmastikukoormust 56,8 miljonilt tonnilt 44,7 miljonile tonnile.

(7)

Taani õigusaktid peaksid hõlmama kombineeritud sihtotstarbelist kava, mis käsitleb lämmastikku siduvate põllukultuuride vabatahtlikku ja kohustuslikku viljelemist aastatel 2017 ja 2018. Sellise kava kohaselt peaksid lämmastikku siduvaid põllukultuure käsitlevad kohustuslikud sätted jõustuma automaatselt, kui sellekohaste vabatahtlike kokkulepetega ei suudeta keskkonnaeesmärke saavutada. Lämmastikku siduvate põllukultuuride all olevad alad peaksid olema täienduseks riiklikule nõudele kõnealuste kultuuride kohustusliku viljelemise kohta, mis tuleneb Taani õigusaktist põllumajandustootjate väetisekasutuse ja taimkatte kohta. Need meetmed on vajalikud selle tagamiseks, et praeguse erandi kohaldamisega ei halveneks vee kvaliteet.

(8)

Taani esitatud teave seoses rakendusotsuse 2012/659/EL alusel tehtud erandiga näitab, et kõnealuse erandi kohaldamise tõttu ei ole vee kvaliteet halvenenud võrreldes erandi kohaldamisalast välja jäävate aladega. Taani esitatud andmed direktiivi 91/676/EMÜ rakendamise kohta aastatel 2012–2015 (6) näitavad, et ligikaudu 16 % Taani seirejaamadest on põhjavees keskmine nitraadisisaldus üle 50 mg/l ja ligikaudu 23 % seirejaamadest on keskmine nitraadisisaldus üle 40 mg/l. Võrdlemine eelmise aruandeperioodi (2008–2011) seireandmetega näitab, et põhjavee nitraadisisaldus püsib stabiilsena. Enamikus seirejaamades mõõdeti pinnavees keskmiseks nitraadisisalduseks alla 50 mg/l ja leiti, et nitraadisisaldus püsib stabiilsena. Aastaid 2012–2015 hõlmavas aruandes märgitakse, et 119 rannikuveest 2 seisund liigitati „heaks“.

(9)

Komisjon on pärast Taani taotluse läbivaatamist direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmandas lõigus kirjeldatud elementide põhjal ning otsustes 2002/915/EÜ, 2005/294/EÜ, 2008/664/EÜ ja rakendusotsuses 2012/659/EL sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi arvestades arvamusel, et Taani kavandatav loomasõnnikukogus, mis vastab 230 kg lämmastikule hektari kohta aastas, ei piira direktiivis 91/676/EMÜ kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist, eeldusel et järgitakse teatavaid rangeid tingimusi.

(10)

Põllumajandusettevõtetes, kellel on lubatud kasutada kuni 230 kg lämmastikku aastas hektari kohta sisaldavat loomasõnnikukogust, ajakohastatakse õigel ajal väetamiskavad, et tagada kooskõla tegeliku põllumajandustegevusega ning et põllumaal oleks püsirohukate ja et kasutataks lämmastikku siduvaid põllukultuure, mis taastavad sügisesed nitraadikaotused alusmullas ja vähendavad nende talviseid kadusid.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (7) on ette nähtud vesikondades organiseeritav igakülgne piiriülene veekaitsekord, et saavutada 2015. aastaks Euroopa veekogude hea seisund. Selle eesmärgi lahutamatu osa on toiteelementide sisalduse vähendamine. Käesoleva otsuse alusel erandi tegemisega ei piirata direktiivi 2000/60/EÜ sätete kohaldamist ega välistata, et direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võib vaja minna täiendavaid meetmeid.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (8) on sätestatud liidu ruumiandmete infrastruktuuri rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja selliste poliitikate või tegevuste rakendamiseks, mis võivad mõjutada keskkonda. Käesoleva otsuse rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid asjakohasel juhul olema kooskõlas osutatud direktiivi sätetega. Selleks et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, peaks Taani käesoleva otsuse alusel vajalikke andmeid kogudes kasutama teavet, mis on saadud sellise ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames, mis on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (9) V jaotise II peatükile.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

a)

„veisekasvatusettevõte“ – põllumajandusettevõte, kus igal aastal toodetakse loomasõnnikulämmastikku üle 300 kg, millest vähemalt kaks kolmandikku pärineb veistelt;

b)

„heintaimed“ – ajutine või püsirohumaa;

c)

„heintaimede allakülviga põllukultuurid“ – teravili sileerimiseks, mais sileerimiseks, suvioder või suvioder ja hernes, millele külvatakse alla heintaimed enne või pärast koristust;

d)

„suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga põllukultuurid“ on järgmised:

e)

„mullaprofiil“ – mullakiht, mis ulatub maapinnast 0,90 m sügavuseni või kuni põhjavee keskmiselt kõrgeima tasemeni, kui see on maapinnast kõrgemal kui 0,90 m.

1)

alates 2017. aasta augustist jõustuvad fosforieeskirjad, millega kehtestatakse otsesed fosforikoguste ülemmäärad eri tasanditel kogu riigis, sõltuvalt geograafilisest asukohast ja väetiseliigist. Ülemmäärad kehtivad kõikides väetiseliikides sisalduva fosfori kasutamise kohta: orgaanilised väetised, sh loomasõnnik, biogaasi kääritamise saadus, degaseeritud taimne biomass, reovee käitlemisest tulenev sete ja tööstuslikult toodetud väetised. Kõiki väetiseliike hõlmavaid rangemaid fosfori kasutamise ülemmäärasid kohaldatakse fosfori suhtes tundliku veekeskkonna valgalade suhtes;

2)

Taani põllumajanduses kasutatava fosfori koguse kohta kehtestatakse näitajate- ja seiresüsteem. Kui kas näitajate- või seiresüsteem peaks osutama, et Taanis põllumajandusliku mulla väetamisel võib tegelik keskmine fosforikogus ületada või on tegelikult ületanud aastateks 2018–2025 väetamisele kehtestatud riigi keskmist fosforikogust, vähendatakse maksimaalse kasutatava fosforikoguse ülemmäärasid sellele vastavalt;

3)

selleks et vähendada põhjaveekogumite ja rannikuvee nitraadisisaldust, kehtestatakse kombineeritud sihtotstarbeline kava, mis käsitleb lämmastikku siduvate põllukultuuride vabatahtlikku ja kohustuslikku viljelemist. Kõnealuse kava kohaselt jõustuvad lämmastikku siduvaid põllukultuure käsitlevad kohustuslikud sätted automaatselt, kui sellekohaste vabatahtlike kokkulepetega ei suudeta keskkonnaeesmärke saavutada;

4)

sellise kava alusel kasvatatavad lämmastikku siduvad põllukultuurid on täienduseks riiklikule kohustusele, mille kohaselt peab põllumajandusettevõtetes olema lämmastikku siduvate põllukultuuride all 10 või 14 % põllumaast, ega tohi kokku langeda maa-aladega, millel kasvatatakse lämmastikku siduvaid kultuure ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala nõude täitmiseks.

a)

käesoleva otsuse artikli 10 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud veisekasvatusettevõtete, põllumajandusloomade ja igas omavalitsuses üksikeranditega hõlmatud põllumajandusmaa protsent, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

b)

artikli 10 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadi- ja fosforisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi suundumuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavatingimustes, samuti andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)

artikli 10 lõikes 2 osutatud mullaseire tulemused, mis näitavad lämmastiku- ja fosforisisaldust juurte piirkonnas asuvas vees nii erandi kohaldamise korral kui ka tavatingimustes;

d)

artikli 10 lõikes 3 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse maa kasutamist kohalikul tasandil, külvikordi ning põllumajandustegevust;

e)

lämmastiku- ja fosforikao mudelipõhise arvestuse tulemused erandi kohaldamise loa saanud põllumajandusettevõtetes, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 3;

f)

tabelid, kus on märgitud, kui suurel osal erandiga hõlmatud põllumajandusmaast kasvatatakse rohumaale külvatavat ristikut või harilikku lutserni ja heintaimede allakülviga otra/hernest, nagu on osutatud artikli 10 lõikes 4;

g)

hinnang erandi tingimuste täitmisele, võttes aluseks põllumajandusettevõtete kontrollimise tulemused ning halduskontrollil ja põldtunnustamisel põhineva teabe tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta, nagu on osutatud artiklis 11;

h)

kariloomade arvu ja sõnnikutootmise suundumused Taanis igas kariloomakategoorias ja erandit kasutavates põllumajandusettevõtetes.