(1)

1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutuse ja kahju hüvitamise kohta ohtlike ja kahjulike ainete mereveol („ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsioon“) eesmärk on tagada nõuetekohane, viivitamatu ja tõhus kahju hüvitamine isikutele, kes on ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekkinud reostuse tõttu kahju kannatanud. Ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsioon täitis olulise lünga vastutuse rahvusvahelises reguleerimises meretranspordi puhul.

(2)

Nõukogu võttis 2002. aastal vastu otsuse 2002/971/EÜ (2). Liikmesriigid pidid kooskõlas nimetatud otsusega võtma vajalikud meetmed, et mõistliku aja jooksul ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsioon ratifitseerida või sellega ühineda, tehes seda võimaluse korral enne 30. juunit 2006. Neli liikmesriiki on seejärel kõnealuse konventsiooni ratifitseerinud. Ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsioon ei ole jõustunud.

(3)

Ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni on muudetud ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni 2010. aasta protokolliga („2010. aasta protokoll“). Vastavalt 2010. aasta protokolli artiklile 2 ja artikli 18 lõikele 1 tuleb ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni ja 2010. aasta protokolli lugeda, tõlgendada ja kohaldada koos, ühtse õigusaktina, 2010. aasta protokolli osalisriikide vahel.

(4)

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni („IMO“) sekretariaat koostas ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni ja 2010. aasta protokolli konsolideeritud teksti („ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioon“), mille IMO juriidiline komitee kiitis heaks oma 98. koosolekul. Ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioon ei ole allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks avatud õigusakt. Ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioon jõustub siis, kui 2010. aasta protokoll on jõustunud liikmesriikides.

(5)

Vastavalt 2010. aasta protokolli artikli 20 lõikele 8 muudab see, kui riik väljendab nõusolekut lugeda enda jaoks siduvaks 2010. aasta protokoll, kehtetuks asjaomase riigi mis tahes varasema nõusoleku lugeda enda jaoks siduvaks ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsioon. Selle tulemusel ei ole ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni osalisriik sellest hetkest, mil ta väljendab oma nõusolekut lugeda 2010. aasta protokoll kooskõlas selle artikliga 20 ja eelkõige selle lõigetega 2, 3 ja 4 enda jaoks siduvaks, enam ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni osalisriik.

(6)

Nagu ka selle eelkäija, on ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsioon eriti oluline liidu ja selle liikmesriikide huvide seisukohast, kuna sellega nähakse ette parem kaitse ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju kannatanud ohvritele, sealhulgas seoses keskkonnakahjuga, kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga.

(7)

Selleks et liikmesriigid saaksid 2010. aasta protokolli ja seega ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni osalisriikideks, peavad nad kõnealuse protokolli artikli 20 lõike 4 kohaselt esitama IMO peasekretärile koos oma nõustumiskirjadega asjakohased andmed eelmisel kalendriaastal ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni alusel maksustatava lasti üldkoguste kohta („ohtlike ja kahjulike ainete maksustatava lasti aruandlus“). Selleks peavad liikmesriigid looma ohtlike ja kahjulike ainete maksustatava lasti aruandluse süsteemi, enne kui nad saavad väljendada oma nõusolekut lugeda 2010. aasta protokoll enda jaoks siduvaks.

(8)

Ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni artiklid 38, 39 ja 40 mõjutavad liidu kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevat teisest seadusandlust vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1215/2012 (3).

(9)

Seega on liidul seoses ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni artiklitega 38, 39 ja 40 ainupädevus, kuivõrd kõnealune konventsioon mõjutab määruses (EL) nr 1215/2012 sätestatud eeskirju.

(10)

Liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamine seoses ohtlike ja kahjulike ainete maksustatava lasti aruandluse süsteemi loomisega võib lihtsustada jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad sellise aruandlussüsteemi väljatöötamiseks.

(11)

Nagu ka ohtlike ja kahjulike ainete 1996. aasta konventsiooni puhul, saavad piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni käsitleva klausli puudumise tõttu 2010. aasta protokolli osalisteks olla üksnes suveräänsed riigid. Seetõttu ei ole liidul võimalik 2010. aasta protokolli ja seega ka ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni ratifitseerida ega sellega ühineda.

(12)

2010. aasta protokolli ratifitseerimine kõigi liikmesriikide poolt kindlaksmääratud aja jooksul peaks tagama liidus võrdsed tingimused kõigile asjaosalistele, keda ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni kohaldamine puudutab.

(13)

Võttes arvesse ohtlike ja kahjulike ainete korra rahvusvahelist iseloomu, tuleks seada eesmärgiks üleilmsed võrdsed tingimused kõigile asjaosalistele, keda ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni kohaldamine puudutab. 2010. aasta protokoll peaks seetõttu olema üleilmse haardega.

(14)

Liikmesriike tuleks seetõttu volitada ratifitseerima 2010. aasta protokolli või sellega ühinema, kui see on asjakohane, seoses liidu ainupädevusse kuuluva tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö aspektidega. Ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni sätteid, mis kuuluvad liidu pädevusse, kuid ei ole seotud tsiviilasjades tehtava õigusalase koostööga, käsitletakse otsuses, mis võetakse vastu paralleelselt käesoleva otsusega.

(15)

2010. aasta protokolli ratifitseerimisel või sellega ühinemisel peaksid liikmesriigid esitama avalduse selliste kohtuotsuste tunnustamise ja jõustamise kohta, mis langevad ohtlike ja kahjulike ainete 2010. aasta konventsiooni kohaldamisalasse.

(16)

Määrus (EL) nr 1215/2012 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv ning nad osalevad seepärast käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(17)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,