29.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 83/38

(1)

30. juuli 2013. aasta kirjas palus komisjon Madalmaade ametiasutustel esitada teavet Madalmaade eelotsusetavade ning kõikide otsuste kohta seoses äriühingutega Starbucks Coffee EMEA BV (edaspidi „Starbucks Coffee BV“) ja Starbucks Manufacturing EMEA BV (edaspidi „SMBV“), keda mõlemat kontrollib kaudselt Starbucks Corporation. Äriühingut Starbucks Corporation ja kõiki tema kontrollitavaid äriühinguid nimetatakse edaspidi koos „Starbucks“ või „Starbucksi kontsern“.

(2)

2. oktoobri 2013. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused komisjonile palutud teabe, sealhulgas siirdehindade eelkokkuleppe (edaspidi „eelkokkulepe“), (2) mille Madalmaade maksuhaldur ja Starbucks Coffee BV sõlmisid 2008. aastal (edaspidi „Starbucks Coffee BV eelkokkulepe“), eelkokkuleppe, mille Madalmaade maksuhaldur ja SMBV sõlmisid 2008. aastal (edaspidi „SMBV eelkokkulepe“), ja tõendavad dokumendid. Need dokumendid puudutavad eelkõige kahe eelnimetatud eelkokkuleppe taotlust toetavat siirdehinnaaruannet (edaspidi „siirdehinnaaruanne“) ja muud teavet, mida Madalmaade maksuhaldur ja äriühingu Starbucks Corporation maksunõustaja, [maksunõustaja] (*1), (edaspidi „maksunõustaja“) vahetasid Starbucks Coffee BV ja SMBV nimel (3).

(3)

15. jaanuari 2014. aasta kohtumiseks valmistudes saatis komisjon 9. jaanuaril 2014 Madalmaade ametiasutustele e-kirja, milles esitati mitu küsimust, sealhulgas Madalmaade maksuhalduri sõlmitud Starbucks Coffee BV eelkokkuleppes ja SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud siirdehinnakorralduse kohta.

(4)

15. jaanuaril 2014 toimus komisjoni talituste ja Madalmaade maksuhalduri esindajate kohtumine, mille raames komisjoni talitused soovisid muu hulgas lisaselgitusi SMBV eelkokkuleppega seoses siirdehinnaaruandes tehtud kulubaasi korrigeerimiste ja SMBV makstud litsentsitasude kõikumise kohta.

(5)

28. jaanuari 2014. aasta kirjaga esitasid Madalmaade ametiasutused vastuseks 15. jaanuari 2014. aasta kohtumisel esitatud küsimustele võrreldavuse huvides tehtud korrigeerimisi, võrreldavate äriühingute valikut ja litsentsitasu kõikumist käsitleva teabe. Lisateavet esitatud dokumentide kohta kirjeldatakse põhjenduses 9 osutatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 59–62.

(6)

7. märtsi 2014. aasta kirjas (4) teavitas komisjon Madalmaade ametiasutusi, et ta kaalub, kas Starbucks Coffee BV eelkokkuleppe ja SMBV eelkokkuleppe näol on tegemist uue riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ja kutsus Madalmaade ametiasutusi esitama märkusi sellise abi siseturuga kokkusobivuse kohta. Komisjon palus Madalmaade ametiasutustel esitada Starbucks Coffee BV ja SMBV eelkokkuleppe kohta lisateavet ning Starbucks Coffee BV, SMBV ja nende kahe äriühinguga Madalmaades seotud äriühingute maksudeklaratsioonid.

(7)

21. märtsi 2014. aasta kirjas vastasid Madalmaade ametiasutused 7. märtsi 2014. aasta kirjale ja esitasid palutud maksudeklaratsioonid. Madalmaade ametiasutused kinnitasid ka, et komisjonile on juba edastatud kõik komisjonile varem esitatud eelkokkulepetega seotud asjakohased dokumendid.

(8)

6. mail 2014 toimus komisjoni talituste ja Madalmaade maksuhalduri esindajate kohtumine.

(9)

11. juunil 2014 võttis komisjon vastu otsuse algatada SMBV eelkokkuleppe suhtes aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse, kuna kõnealune eelkokkulepe võib olla riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) (5).

(10)

16. juuli 2014. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta. Muu hulgas esitati Alki Limited Partnershipi (edaspidi „Alki LP“) ja SMBV vaheline röstimisleping ning SMBV ja Starbucks Coffee Trading Company SARL (edaspidi „SCTC“) sõlmitud rohelise kohvi ostuleping.

(11)

25. novembri 2014. aasta kirjas palus komisjon Madalmaade ametiasutustel esitada menetluse algatamise otsuses küsitud teabe, mille Madalmaade ametiasutused olid 16. juulil 2014 esitanud ainult osaliselt, ja SMBV eelkokkuleppe analüüsimiseks vajaliku lisateabe.

(12)

19. detsembri 2014. aasta kirjas vastasid Madalmaade ametiasutused 25. novembri 2014. aasta kirjale ning märkisid, et osa palutud teabest ei ole Madalmaade ametiasutuste valduses.

(13)

19. detsembril 2014 avaldati menetluse algatamise otsus Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused.

(14)

Starbucks esitas oma tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta 16. jaanuari 2015. aasta kirjas. Menetluse algatamise otsuse kohta esitasid märkusi ka Madalmaade maksunõustajate liit (De Nederlandse Orde van Belastingadviseurs, edaspidi „NOB“), Madalmaade tööandjate ja tööstuse keskliit (Verbond van Nederlandse Ondernemingen & Nederlands Christelijk Werkgeversverbond, edaspidi „VNO-NCW“), ATOZ Tax Advisers Luxembourg, Oxfam International ja Austria töötajate ühendus Bundesarbeitskammer Österreich (edaspidi „BAK“).

(15)

8. jaanuari 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused vastuseks komisjoni 25. novembri 2014. aasta kirjale usaldusühingu lepingu Alki LP asutamise kohta.

(16)

12. veebruaril 2015 teavitas komisjon Madalmaid, et ta oli kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (6) artikliga 6a tuvastanud, et SMBV eelkokkuleppe ametlik uurimismenetlus oli seni osutunud mittetõhusaks (7). 6. veebruari 2015. aasta kirjas taotles komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 2 punktiga b Madalmaade ametiasutuste heakskiitu, et võtta Starbucksiga puuduva teabe hankimiseks otse ühendust.

(17)

18. veebruari 2015. aasta kirjas teavitas komisjon Madalmaade ametiasutusi, et ta oli saanud konkurendi tähelepanekud röstimisega rohelistele kohviubadele antava lisandväärtuse kohta, ja palus Madalmaade ametiasutustel esitada nende tähelepanekute kohta märkused. Madalmaade ametiasutused esitasid oma märkused nende tähelepanekute kohta 11. märtsi 2015. aasta kirjaga.

(18)

12. märtsi 2015. aasta kirjas andsid Madalmaad vastuseks komisjoni 6. veebruari 2015. aasta kirjale loa võtta Starbucksiga otse ühendust. Pärast selle loa saamist palus komisjon Starbucksilt 16. märtsi 2015. aasta kirjaga määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 6 alusel teavet õigusliku struktuuri, Starbucksi kaupluste ärimudeli ja SMBV kasutatava tooraine, st roheliste kohviubade kohta (edaspidi „Starbucksi turuteabe taotlus“).

(19)

20. ja 26. märtsi 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused oma tähelepanekud seoses kolmandate isikute märkustega menetluse algatamise otsuse kohta.

(20)

Pärast 12. veebruari 2015. aasta otsuse vastuvõtmist võttis komisjon 7. aprillil 2015 kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõikega 6 ühendust Starbucksi nelja konkurendiga ja palus neil esitada turuteavet oma ärimudeli ja lisandväärtust andvate tegevusalade kohta, et komisjon saaks juhtumi hindamise lõpule viia (edaspidi „konkurentide turuteabe taotlus“). Need neli konkurenti olid äriühing Y, Alois Dallmayr Kaffee oHG (edaspidi „Dallmayr“), Nestlé S.A. (edaspidi „Nestlé“) ja Melitta Europa GmbH & Co. KG (edaspidi „Melitta“). Komisjon teavitas samal ajal Madalmaade ametiasutusi, et ta oli saatnud Starbucksi konkurentidele teabetaotlused.

(21)

13. aprillil 2015 esitas Starbucks komisjoni 16. märtsi 2015. aasta kirjas palutud teabe.

(22)

27. aprilli 2015. aasta kirjades vastasid Dallmayr ja äriühing Y komisjoni 7. aprilli 2015. aasta turuteabe taotlusele.

(23)

29. aprillil 2015 toimus komisjoni talituste ja Starbucksi kohtumine, mille raames komisjoni talitused selgitasid, kuidas tuleks teatavaid Starbucksi turuteabe taotluse küsimusi uurimise kontekstis mõista.

(24)

Starbucksi 13. aprilli 2015. aasta vastusele järgnenud 6. mai 2015. aasta kirjas palus komisjon Starbucksil esitada lisateavet.

(25)

11. mai 2015. aasta kirjas palus komisjon äriühingul Y anda esitatud turuteabe kohta lisaselgitusi. Äriühing Y esitas need selgitused 21. mai 2015. aasta kirjas.

(26)

20. ja 26. mai 2015. aasta kirjas vastasid Nestlé and Melitta komisjoni 7. aprilli 2015. aasta konkurentide turuteabe taotlusele.

(27)

27. mai 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused äriühingu Y ja Dallmayri antud teabe kohta.

(28)

29. mai 2015. aasta kirjas edastas Starbucks vastused komisjoni 6. mai 2015. aasta taotlusele.

(29)

19. juuni 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused teabe kohta, mille Starbucks oli edastanud 13. aprillil 2015 ja 29. mail 2015.

(30)

26. juuni 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused äriühingute Nestlé ja Melitta edastatud turuteabe ja äriühingu Y antud selgituste kohta.

(31)

Lisaks 13. aprillil 2015 ja 29. mail 2015 edastatud teabele esitas Starbucks 29. juunil 2015 täiendavad põhjendused, mis käsitlesid SCTC poolt roheliste kohviubade tarnimisel kohaldatavate siirdehindade väidetavat vastavust reaalturuväärtusele.

(32)

24. juuli 2015. aasta kirjas esitas Starbucks omal algatusel lisateavet äriühingute SCTC, SMBV ja Starbucks US (8) funktsioonide kohta ning uued Alki LPga seotud andmed.

(33)

5. augusti 2015. aasta kirjas palus komisjon Starbucksilt 24. juulil 2015 esitatud teabe kohta selgitusi ja muid dokumente, et komisjon saaks uut teavet täielikult analüüsida.

(34)

24. augusti 2015. aasta kirjas ja 26. augusti 2015. aasta e-kirjas esitas Starbucks osaliselt teabe, mida komisjon oli palunud oma 5. augusti 2015. aasta kirjas. Komisjon edastas selle teabe 28. augustil 2015 Madalmaade ametiasutustele.

(35)

10. septembri 2015. aasta kirjas ja 11. septembri 2015. aasta e-kirjas esitas Starbucks komisjonile ülejäänud teabe. 23. septembri 2015. aasta kirjas täiendas Starbucks komisjonile 10. ja 11. septembril 2015 esitatud teavet.

(36)

25. septembri 2015. aasta ja 7. oktoobri 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused teabe kohta, mille Starbucks oli esitanud 10., 11. ja 23. septembril 2015.

(37)

Meetme abisaaja on SMBV. SMBV on Starbucksi kontserni Madalmaades asutatud tütarettevõtja. Starbucksi kontserni kuuluvad Starbucks Corporation ja kõik tema kontrollitavad äriühingud. Äriühingu Starbucks Corporation peakontor on Ameerika Ühendriikides Seattle'is. Starbucksi kontserni struktuuri on üksikasjalikumalt selgitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 27 ja joonisel 1.

(38)

Starbucks on 65 riigis tegutsev erikohvi röstija, turustaja ja jaemüüja. Ta ostab ja röstib kohvi, mida müüakse koos käsitöökohvi, tee ja muude jookide ning värske toidukaubaga äriühingu juhitavates kauplustes. Ta müüb ka mitmesuguseid kohvi- ja teetooteid ning litsentsib oma kaubamärki muude kanalite, nagu litsentsitud kaupluste, toidupoodide ja riiklike toitlustusettevõtete kaudu (9). 2014. aastal oli Starbucksi kontserni ülemaailmne netotulu 16 448 miljardit USA dollarit ja maksustamisjärgne kasum 2 067 miljardit USA dollarit (10).

(39)

SMBV on ainus täielikult kontrollitav Starbucksi kontserni ettevõtja väljaspool Ameerika Ühendriike, kes röstib kohvi.

(40)

Käesolev otsus käsitleb SMBV eelkokkulepet, st siirdehindade eelkokkulepet, mille Madalmaade maksuhaldur sõlmis SMBVga 28. aprillil 2008 (Vaststellingsovereenkomst APA). SMBV eelkokkulepe on siduv kümme aastat, alates 1. oktoobrist 2007 kuni 31. detsembrini 2017 (11).

(41)

Eelkokkulepe on maksuhalduri ja maksumaksja vaheline kokkulepe maksuõiguse kohaldamise kohta (tulevaste) tehingute suhtes – see määrab kindlaks, kui suurt kasumit maksumaksja saab selles maksujurisdiktsioonis arvesse võetavatelt tegevusaladelt. Eelkokkuleppega määratakse enne kontsernisiseseid tehinguid kindlaks asjakohased kriteeriumid (nt meetod, võrdlusandmed ja nende asjakohane korrigeerimine, tulevikusündmuste olulised eeldused), mille alusel tehakse kindlaks kõnealuste tehingute reaalturuväärtusele vastavad hinnad konkreetsel ajavahemikul. Eelkokkuleppe sõlmimise algatab ametlikult maksumaksja.

(42)

SMBV eelkokkuleppe sõlmimisega nõustus Madalmaade maksuhaldur, et tasu, mille Starbucksi maksunõustaja määras siirdehinnaaruandes kindlaks SMBV Madalmaades täidetavate funktsioonide (sh võetud riski ja kasutatud vara) eest, vastab reaalturuväärtusele (12).

(43)

See tasu koosneb juurdehindlusest, mis võrdub [9–12] %-ga asjaomasest kulubaasist. Tasu arvutamiseks kasutatud asjaomane kulubaas hõlmab kõiki nii tootmis- kui ka tarneahela personalikulusid, tootmisseadmete maksumust (sh amortisatsioon) ja käitise üldkulusid. See ei hõlma Starbucksi topside, pabersalvrätikute jms maksumust, roheliste kohviubade maksumust (tooraine maksumust), kolmandate isikute osutatud teenuste logistika- ja turustuskulusid, tasu kolmandate isikute tegevuse eest alltöövõtulepingute raames ega litsentsitasusid Alki LP-le.

(44)

Madalmaade maksuhaldur nõustus SMBV eelkokkuleppes ka sellega, et SMBV litsentsitasu Alki LP-le määratakse kindlaks iga aasta lõpus ning see võrdub litsentsitasu maksmise eelse realiseeritud tegevuskasumi ja eelnimetatud [9–12] % tegevuskulude juurdehindluse vahega. SMBV eelkokkuleppes on lisaks sätestatud, et „see litsentsitasu on äriühingu tulumaksu kohaldamisel mahaarvatav ja sellelt ei peeta Madalmaades kinni maksu“ (13).

(45)

SMBV eelkokkuleppega kinnitati seega Starbucksi kontsernis SMBV-le jaotatav kasum, mis võimaldab tal kindlaks määrata oma tulumaksukohustuse Madalmaades igal aastal kümne aasta jooksul. Kuna eelkokkulepe jõustus 1. oktoobril 2007, analüüsitakse SMBV eelkokkulepet käesolevas otsuses sellel kuupäeval kehtinud riigiabieeskirjade kohaselt.

(46)

Tasu, millega Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkuleppes nõustus, põhineb Starbucksi maksunõustaja tehtud siirdehinnaanalüüsil siirdehinnaaruandes, mis on kõnealuse eelkokkuleppe lahutamatu osa.

(47)

Siirdehinnaaruande eesmärk on tõendada, et Starbucksi kontsernis SMBV-le jaotatav kasum põhineb reaalturuväärtusele vastava hinnaga tehtud kontsernisisestel tehingutel. Siirdehinnaaruandes on esitatud äriühingu ülevaade, funktsionaalne analüüs ja teatavad siirdehindade määramise meetodid. Aruanne sisaldab Starbucks Coffee BV ja SMBV kohta järgmist asjakohast teavet (14).

(48)

Starbucks Coffee BV tegutseb Starbucksi kontserni Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna peakontorina, toetades kontserni äritegevust selles piirkonnas. Starbucks Coffee BV aitab leida arendajaid, kes arendavad ja juhivad Starbucksi jaekauplusi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas. Starbucks Coffee BV litsentsib peakontorina tegutsedes litsentsitasu eest oma osanikule Alki LP-le kuuluvaid Starbucksi kaubamärke, tehnoloogiat ja oskusteavet (15). Starbucks Coffee BV sõlmib Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas Starbucksi kauplusi juhtivate seotud ja mitteseotud ettevõtjatega piirkondliku arendus- ja tegevuskokkuleppe. Neid ettevõtjaid nimetatakse „arendajateks“, edaspidi ka „kauplusteks“. Starbucks Coffee BV annab arendajatele intellektuaalomandi all-litsentse, et nad saaksid oma kauplusi arendada ja juhtida Starbucksi kauplustena. Arendajad maksavad Starbucks Coffee BV-le intellektuaalomandi kasutamise eest litsentsitasu ja muid tasusid teatava protsendina käibest. Vastavalt teabele, mille Madalmaad esitasid 2. oktoobril 2013, maksavad nii seotud kui ka mitteseotud arendajad Starbucks Coffee BV-le litsentsitasuks sama protsendi käibest. Seepärast leiab Starbucksi maksunõustaja, et Starbucks Coffee BV-le kui Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna peakontorile makstavate kontsernisiseste litsentsitasude reaalturuväärtuse kindlaksmääramisel kohaldatakse võrreldava kontrollimata hinna meetodit (16)  (17).

(49)

Starbucksi maksunõustaja märgib siirdehinnaaruandes (18) SMBV kõige olulisemaid tehinguid ja kontsernisiseseid vooge kirjeldades ainult seda, et SMBV tegeleb eelkõige roheliste kohviubade töötlemisega ning röstitud kohvi müügiga seotud ja mitteseotud ettevõtjatele. Ta selgitab ka, et SMBV hangib rohelisi kohviube Starbucksi Šveitsi tütarettevõtjalt (SCTC). Ühtlasi selgitab ta, et SMBV tegutseb mitmesuguste muude toodete kui kohvi vahepealse turustusüksusena. Maksunõustaja selgitab veel, et peale osalemise oma tootmistegevuse tarneahelas pakub SMBV ka mõningat tarneahelatoetust teatavatele turgudele. Maksunõustaja ei kirjelda röstimise intellektuaalomandi litsentsilepingut, mille kohaselt SMBV maksab litsentsitud intellektuaalomandi eest Alki LP-le litsentsitasu, kõige olulisemate tehingute ja kontsernisiseste voogude seas, vaid kajastab seda üksnes graafikul ja käsitleb siirdehinnaaruande eraldi osas, milles kirjeldatakse Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika turgu ning Madalmaades toimuvat tegevust (19).

(50)

Siirdehinnaaruandes esitatud funktsionaalse analüüsi kohaselt (20) on SMBV tegevuse keskmes tema Amsterdamis asuv röstimiskäitis. Röstimisprotsessi peamiseks toorainekomponendiks on rohelised kohvioad. Konkreetse kohvisegu tegelik röstimisprotsess sõltub retseptis kasutatava rohelise kohvioa konkreetsest sordist ja soovitud maitseprofiilist. SMBV vastutab Starbucks USi esitatud röstimisprognooside täitmise eest ja tagab, et lõpptoode vastab Starbucks USi kvaliteedinõuetele. SMBV ostab rohelisi kohviube SCTC-lt, kes on volitatud tarnija (21). Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika turult pärit oad röstib ja pakendab SMBV Madalmaades.

(51)

SMBV litsentsib teatavat Alki LP intellektuaalomandit, mida ei ole funktsionaalses analüüsis mainitud, kuid on Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika turgu ning Madalmaades toimuvat tegevust käsitlevas eraldi osas kirjeldatud järgmiselt: „vajalik kohvi röstimisprotsessi ja arendajatele kohvi tarnimise õiguse kasutamiseks. [SMBV] maksab Alki LP-le litsentsitud intellektuaalomandi eest litsentsitasu“ (22). See kohvi röstimisega seotud intellektuaalomand koosneb eelkõige röstimiskõveratest, mis siirdehinnaaruande kohaselt määravad röstimisprotsessi nõutava temperatuuri ja kestuse.

(52)

Siirdehinnaaruande kohaselt on SMBV-l [40–60] töötajat, kellest [20–30] tegelevad tarneahela toimingutega, sealhulgas hangete, planeerimise ning logistika ja turustamise kavandamisega (23). SMBV-l on Ühendkuningriigis turustuskeskus, mida juhib lepingu alusel kolmas isik (24). SMBV-l on Madalmaades asuva kolmanda isikuga tarne- ja logistikaleping, mille kohaselt kolmas isik ostab varusid nende edasimüümiseks arendajatele eelnevalt kokkulepitud hinnaga (25). SMBV kaasas veel ühe kolmanda isiku, et avada 2006. aastal Saksamaal turustuskeskuse.

(53)

SMBV-l on sidemed ka alltöövõtjast tootjaga [mitteseotud tootmisettevõtja 1]. [Mitteseotud tootmisettevõtja 1] toodab peamiselt [registreeritud kaubamärgiga kohvitoote] pulbrit Starbucksi [registreeritud kaubamärgiga kohvi] toote jaoks. SMBV vastutab (26) nende alltöövõtusuhete (27) haldamise eest ja müüb suurema osa [mitteseotud tootmisettevõtja 1] toodetud tootest Starbucksi Ameerika Ühendriikide residendist äriühingutele.

(54)

Joonis 1 põhineb siirdehinnaaruandes esitatud kirjeldusel, kujutades Starbucksi struktuuri osa, mis on käesoleva otsuse puhul asjakohane (28).

Joonis 1

Starbucksi struktuur vastavalt siirdehinnaaruandes esitatud kirjeldusele

(55)

Siirdehinnaaruande kohaselt valis maksunõustaja SMBV-le võlgnetava tasu reaalturuväärtuse hindamiseks teiste siirdehindade määramise meetodite seast tehingupõhise tootluse meetodi, (29) sest „arvestades Starbucksi konkreetseid asjaolusid, mõjutavad tehingu- ja funktsionaalsed erinevused tootlust vähem kui tavapäraste standardmeetodite puhul kasutatavad meetmed“ (30). Meetodi valikut ja siirdehinnaaruandes sisalduvat võrdlust konkurentidega on üksikasjalikumalt kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 40–58.

(56)

Maksunõustaja leidis SMBV röstimistegevuse suhtes tehingupõhist tootluse meetodit kohaldades, et kooskõlas kulupõhise hinnakujundusega, mida peetakse tarneahela- ja tootmisteenuste korral sobivaks meetodiks, on tootlusnäitaja puhul asjakohaseks baasiks (31) SMBV osutatud teenuste kulud. Juurdehindlust kohaldatakse siiski ainult nende kulude suhtes, mille puhul SMBV annab maksunõustaja sõnul lisandväärtust. Siirdehinnaaruandes on need kulud loetletud peamiste tegevuskuludena, nagu personalikulud ja amortisatsioon, välja arvatud müüdud kauba maksumus.

(57)

Maksunõustaja tegi SMBV tegevuse asjakohase reaalturuväärtusele vastava kasumlikkuse kindlaksmääramiseks otsingu, et selgitada välja Euroopas tegutsevad sarnaste funktsioonide ja riskidega äriühingud. Võrreldavate äriühingute otsing toimus andmebaasis Amadeus, (32) kasutades NACE Rev 1.1 koodi 1586 (tee ja kohvi töötlemine), et teha kindlaks äriühingud, kes tegelevad kohvikaubandusega (sellise kohvi ostu ja müüki, mida äriühing ise ei töötle, ei loetud võrreldavaks); seejärel kõrvaldati osa neist täiendavate rahaliste valikukriteeriumide ja maksunõustaja manuaalse kontrolli alusel, (33) mille tulemusel saadi kokkuvõttes 20 potentsiaalselt võrreldavat äriühingut (34).

(58)

Iga äriühingu jaoks arvutatud puhaskasumi näitaja oli kogukuludele lisatav juurdehindlus, mis saadakse tegevuskasumi jagamisel tegevuskulude kogunäitajaga. Kõnealuste äriühingute kogukulude korrigeerimata juurdehindluse mediaanväärtus oli 2001.–2005. aastal hinnanguliselt 7,8 %.

(59)

Maksunõustaja sõnul hõlmavad need võrreldavad äriühingud siiski täieõiguslikke tootjaid, kellel on tavaliselt rohkem funktsioone ja kes kannavad toorainetega seotud riske. Maksunõustaja tegi selle erinevuse korrigeerimiseks ja võrdluse usaldusväärsuse väidetavaks suurendamiseks esimese korrigeerimise, mille puhul võetakse arvesse asjaolu, et juurdehindluse kavandatud kohaldamine SMBV kulubaasi suhtes ei hõlma roheliste kohviubade kulukomponenti.

(60)

Lisaks kajastab võrreldavate äriühingute tulu maksunõustaja arvates sellist toorainet hõlmava kulubaasi tulu. Seetõttu korrigeeris maksunõustaja võrreldavate äriühingute põhjal saadud kogukulude juurdehindluse (35) muutmiseks toorainekulusid. Maksunõustaja märkis, et see korrigeerimine on seotud n-ö tooraine omandamisega. Täpsemalt lahutas maksunõustaja iga võrreldava äriühingu kasumist hinnangulise toorainehinna ja 12 kuu EURIBORi pluss 50 baaspunkti korrutise.

(61)

Nende kahe korrigeerimise tulemusel vähenes hinnanguline tasu kogukulude 7,8 % mediaanväärtuselt tegevuskulude hinnangulisele 9,9 % mediaanväärtusele (36). Selle põhjal leiti, et (ümardatud) juurdehindlus [9–12] % tegevuskuludest kajastab SMBV röstimisteenuste ja nendega seotud tarneahelategevuse reaalturuväärtusele vastavat juurdehindlust kontsernisiseste tehingute puhul.

(62)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (edaspidi „OECD“) annab oma liikmesriikidele maksualaseid juhiseid. OECD siirdehindade alased juhised on esitatud tema siirdehindade alastes suunistes (edaspidi „OECD suunised“), mis on siirdehindade alaseid juhiseid sisaldav mittesiduv õigusakt.

(63)

Siirdehinnad tähendavad sama kontserni eri osade vaheliste äritehingute hindu. Rahvusvahelistel ettevõtjatel on rahaliselt kasulik jaotada võimalikult vähe kasumit jurisdiktsioonides, kus seda maksustatakse kõrgemalt. See võib põhjustada liiga kõrgeid siirdehindu, mida ei tohiks maksustatava tulu arvutamisel aluseks võtta. Maksuhaldurid peaksid selle probleemi vältimiseks heaks kiitma üksnes need kontserni äriühingute vahelised siirdehinnad, mis vastavad sõltumatute äriühingute poolt võrreldavatel asjaoludel turutingimustel kokkulepitavatele hindadele (37). Seda nimetatakse reaalturuväärtuse põhimõtteks.

(64)

Reaalturuväärtuse põhimõtte autoriteetne määratlus on esitatud OECD näidislepingus (artikli 9 lõikes 1), mis võetakse aluseks kahepoolsete maksulepingute sõlmimisel OECD liikmesriikide ja üha suurema arvu muude riikide vahel. Artiklis 9 on sätestatud: „[Kui] [sidus]ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum, mis asjakohaselt maksustatakse.“

(65)

27. juunil 1995 võttis OECD rahanduskomisjon vastu siirdehindade alased suunised (edaspidi „OECD 1995. aasta suunised“) (38), mille kohta OECD nõukogu esitas soovituse (39). OECD suuniste uusim versioon võeti vastu 2010. aasta juulis (edaspidi „OECD 2010. aasta suunised“) (40).

(66)

Kuna suunised on mittesiduvad, kutsutakse OECD liikmesriikide maksuhaldureid lihtsalt üles neid järgima. Üldiselt lähtutakse siiski OECD suunistest ja neil on OECD liikmesriikide (ja isegi muude riikide) maksutavadele selge mõju. Peale selle on need suunised saanud mitmes OECD liikmesriigis õigusjõu või võetud aluseks siseriikliku maksuõiguse tõlgendamisel. Komisjon tsiteerib käesolevas otsuses OECD suuniseid, kuna tegemist on siirdehindade alase juhendiga, mis põhineb OECD ekspertide aruteludel ja selgitab, kuidas lahendada reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel esinevaid ühiseid probleeme konkreetsetes olukordades. OECD suunised annavad seega maksuhalduritele ja rahvusvahelistele ettevõtjatele kasulikke juhiseid reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamiseks. Need kajastavad ka rahvusvahelist konsensust siirdehindade suhtes.

(67)

Nii OECD 1995. aasta kui ka 2010. aasta suunistes on kirjeldatud sama kontserni äriühingute vaheliste tehingute ja kasumijaotuse reaalturuväärtuse ligikaudse kindlaksmääramise viit meetodit: (i) võrreldava kontrollimata hinna meetod; (ii) kulupõhine hinnakujundus; (iii) edasimüügihinna meetod; (iv) tehingupõhine tootluse meetod ja (v) tehingupõhine jagatud kasumi meetod. Mõlemates suunistes tehakse vahet ka tavapärastel tehingumeetoditel (esimesed kolm meetodit) ja tehingupõhistel kasumi meetoditel (viimased kaks meetodit). Ühtlasi on mõlemates suunistes selgitatud, et rahvusvahelised äriühingud võivad kasutada siirdehindade määramiseks suunistes kirjeldamata meetodeid, kui need hinnad vastavad reaalturuväärtuse põhimõttele.

(68)

OECD 1995. aasta suunistes on sõnaselgelt märgitud, et siirdehindade reaalturuväärtusele vastavuse kindlakstegemisel eelistatakse tavapäraseid tehingumeetodeid (nt võrreldava kontrollimata hinna meetodit) tehingupõhistele meetoditele (nt tehingupõhisele tootluse meetodile). OECD 1995. aasta suuniste punktis 3.49 on sätestatud: „Selle kindlaksmääramisel, kas siirdehind vastab reaalturuväärtusele, st kas sidusettevõtjate vaheliste kasumite suurust mõjutab eritingimus, tuleb tavapäraseid tehingumeetodeid eelistada tehingupõhistele kasumi meetoditele. Senised praktilised kogemused on näidanud, et enamikul juhtudel on võimalik kohaldada tavapäraseid tehingumeetodeid.“

(69)

OECD 2010. aasta suuniste punktis 2.3 on selle kohta sätestatud: „Seega juhul, kui tavapärast tehingumeetodit ja tehingupõhist kasumi meetodit saab punktis 2.2 kirjeldatud kriteeriume arvesse võttes kohaldada sama usaldusväärselt, on tavapärane tehingumeetod eelistatav tehingpõhisele kasumi meetodile.“

(70)

Käesolevas otsuses on asjakohased võrreldava kontrollimata hinna meetod ja tehingupõhine tootluse meetod ning neid kirjeldatakse seetõttu üksikasjalikumalt põhjendustes 71–75.

(71)

Võrreldava kontrollimata hinna meetodi puhul võrreldakse vara või teenuste võõrandamise hinda kontrollitud tehingu korral (tehing kahe omavahel seotud ettevõtja vahel) ja vara või teenuste võõrandamise hinda võrreldava kontrollimata tehingu korral (tehing teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahel), mis toimuvad võrreldavatel asjaoludel.

(72)

Tehingupõhine tootluse meetod on üks nn kaudsetest meetoditest sama kontserni äriühingute vaheliste tehingute ja kasumijaotuse reaalturuväärtuse ligikaudseks kindlaksmääramiseks. Sellega määratakse ligikaudu kindlaks kogu tegevuse, mitte ainult tuvastatud tehingute reaalturuväärtusele vastav kasum. Sellega ei püüta kindlaks teha müüdud kauba hinda, vaid hinnatakse kasumit, mida sõltumatud äriühingud tegevuse, näiteks kauba müümise eest eeldatavasti saaksid. Selleks võetakse asjakohane alus (kasumlikkuse näitaja), nagu kulud, käive või püsiinvesteeringud, ja kohaldatakse kasumimäära, mis vastab võrreldavate kontrollimata tehingute kasumimäärale selle aluse puhul.

(73)

Kuna tehingupõhise tootluse meetodiga ei määrata kindlaks konkreetsete tehingute hinda, ei pruugi seda meetodit kasutades hinnatud ettevõtja maksustatav kasum otseselt mõjutada sama kontserni teise ettevõtja maksustatavat kasumit. Meetod erineb seetõttu näiteks võrreldava kontrollimata hinna meetodist, mille puhul määratakse siirdehindade kehtestamisel kindlaks konkreetse kauba või teenuse hind, mida seejärel kajastatakse seda kaupa või teenust müüva (kontserni kuuluva) äriühingu ja ostva (kontserni kuuluva) äriühingu maksustatavas kasumis samas suuruses.

(74)

Tehingupõhise tootluse meetodi kasutamist seostatakse sageli OECD 2010. aasta suuniste punktiga 3.18, mille kohaselt peaks „hinnatavaks osapooleks“, st tehingu osapooleks, kelle finantsnäitajat (kuludele lisatav juurdehindlus, brutomarginaal või tootluse näitaja) hinnatakse, põhimõtteliselt olema lihtsama funktsiooniga äriühing. Täpsemalt sisaldab OECD 2010. aasta suuniste punkt 3.18 järgmist soovitust: „Kulupõhise hinnakujunduse, edasimüügihinna või tehingupõhise tootluse meetodi kohaldamisel vastavalt II peatükile tuleb valida tehingu osapool, kelle finantsnäitajat (kuludele lisatav juurdehindlus, brutomarginaal või tootluse näitaja) hinnatakse. Hinnatava osapoole valik peaks olema kooskõlas tehingu funktsionaalse analüüsiga. Üldjuhul hinnatakse osapoolt, kelle suhtes saab siirdehindade määramise meetodit kõige usaldusväärsemalt kohaldada ja kelle puhul on võimalik leida kõige usaldusväärsemad võrdlusandmed, mis tähendab, et sageli on see osapool, kelle funktsionaalne analüüs on vähem keerukas.“ (41)

(75)

Maksunõustajad tõlgendavad seda OECD 2010. aasta suuniste punkti kahe seotud äriühingu vaheliste tehingute puhul sageli nii, et see lubab hinnata neist ainult ühe, st vähem keeruka äriühingu reaalturuväärtusele vastavat kasumlikkust ja omistada mis tahes muu raamatupidamisarvestuses täheldatud kasumi teisele, keerukamaks peetavale äriühingule. Seda tehakse hoolimata sellest, kas keerukamaks peetav äriühing saab reaalturuväärtusele vastavat tasu enda ja vähem keeruka äriühingu vaheliste tehingute tulemusel, ja olenemata asjaolust, et OECD 2010. aasta suunistes ei ole kaotatud nõuet määrata tulenevate tehingute hind vastavalt reaalturuväärtusele (tuginedes OECD 2010. aasta suuniste punktile 3.18).

(76)

OECD suunistes on lubatava reaalturuväärtusena kirjeldatud võrdleva analüüsi tulemuste vahemikku, mitte üht konkreetset tulemust (42). See, mida maksunõustajad nimetavad vahemikuks, on tegelikult kvartiilhaare. Andmerea kvartiilid on kolm punkti, mis jagavad väiksemast suurimani järjestatud väärtuste kogumi kolmeks võrdseks kogumiks, nii et 25 % andmetest jäävad 25-protsentiili (alumine kvartiil), 50 % andmetest teise, st kogumi keskmisesse kvartiili või sellest allapoole, ja 75 % andmetest 75-protsentiili (ülemine kvartiil) või sellest allapoole. Sellist kvartiilhaaret on soovitatud OECD 2010. aasta suuniste punktis 3.57 juhuks, kui võrreldavust kahjustavaid asjaolusid ei ole võimalik täielikult kõrvaldada. OECD 2010. aasta suunistes on märgitud, et kui vahemik sisaldab palju vaatlusi, võivad analüüsi usaldusväärsust sellisel juhul suurendada statistilised vahendid, mis võtavad vahemiku (nt kvartiilhaare või muud protsentiilid) kitsendamiseks arvesse keskset suundumust. Praktikas leiavad maksunõustajad sageli, et iga kvartiilhaardesse jääv tulemus on vastuvõetav ja võrdselt õige.

(77)

Lisaks peaks maksuhaldur, korrigeerides maksumaksja õigest vahemikust väljapoole jäävaid hindu, tuginema OECD 2010. aasta suuniste punkti 3.62 (43) kohaselt vahemiku asjakohase punkti kindlaksmääramisel keskmise suundumuse näitajatele (nt mediaan, keskmine, kaalutud keskmine jne).

(78)

SMBV eelkokkuleppe taotlusele lisatud siirdehinnaaruandes esitatud siirdehinnaanalüüs sisaldab mitmesuguseid raamatupidamismõisteid ja kasuminäitajaid. Allpool on esitatud siirdehindade hindamisel sageli kasutatavate ja käesoleval juhul asjakohaste finantsnäitajate ja raamatupidamismõistete lühiülevaade.

(79)

Tüüpilises kasumiaruandes kajastatakse kõigepealt tulu, mida äriühing saab tavapärase majandustegevuse käigus, tavaliselt kauba ja teenuste müügist klientidele. Selle raamatupidamiskirje nimetus on „müük“, „käive“ või „tulu“.

(80)

Müüdud kauba maksumus tähistab peamiselt kauba tootmiseks kasutatud materjali (tooraine) väärtust või edasimüüdud kauba ostuhinda, kui äriühing ei töötle müüdavaid kaupu. Brutokasumi arvutamiseks lahutatakse müüdud kauba maksumus müügist.

(81)

Tegevuskulud hõlmavad peamiselt palga-, (44) energia- ning muid haldus- ja müügikulusid. SMBV puhul on Alki LP-le makstud litsentsitasu liigitatud tegevuskuluks, kuid välja jäetud tegevuskuludest, mida kasutatakse maksustatava tulu arvutamiseks vastavalt SMBV eelkokkuleppele (45).

(82)

Tabel 1 sisaldab kasumiaruande lihtsustatud ülevaadet (46).

Tabel 1

Lihtsustatud kasumiaruanne

Müük (või „käive“ või „tulu“)

Brutokasum

Tegevuskasum (EBITDA)

Maksustatav tulu (EBT)

Puhaskasum

(83)

Tulemuslikkuse ja kasumlikkuse mõõtmisel kasutatakse sageli „marginaalideks“ või „juurdehindlusteks“ nimetatavaid suhtarve. Marginaale kasutatakse ka konkurentidega võrdlemisel siirdehindade määramiseks.

(84)

Mõnel marginaalil on olemas väljakujunenud määratlus. Näiteks brutomarginaal on põhimõtteliselt määratletud brutokasumi ja müügi jagatisena ning puhasmarginaal puhaskasumi ja müügi jagatisena. Siirdehinnaanalüüsides kasutatavate puhaskasumi marginaalide lähtepunktiks (lugejaks) on sageli maksustatav tulu, mitte puhaskasum, eriti kui kasutatakse tehingupõhist tootluse meetodit, mille eesmärk on hinnatava osapoole maksustatava tulu ligikaudne hindamine.

(85)

SMBV eelkokkulepe sõlmiti Madalmaade 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse (Wet op de Vennootschapsbelasting 1969, edaspidi „äriühingu tulumaksu seadus“) artikli 8b lõike 1 alusel.

(86)

Äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõige 1, mis lisati sellesse seadusesse 2002. aastal, sätestab reaalturuväärtuse põhimõtte Madalmaade siseriiklikus maksuõiguses ja on sõnastatud järgmiselt: „Kui ettevõtja osaleb otse või kaudselt mõne teise ettevõtja juhtimises, kontrollimises või kapitalis ja kui need ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes tingimusi, mis erinevad sõltumatute ettevõtjate vahelistest tingimustest, määratakse nende ettevõtjate kasum kindlaks viimatinimetatud tingimuste alusel“.

(87)

Juhised selle kohta, kuidas Madalmaade maksuhaldur tõlgendab äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikes 1 sätestatud reaalturuväärtuse põhimõtet, on esitatud Madalmaade 30. märtsi 2001. aasta siirdehindade määruses (edaspidi „määrus“) (47). Määruse preambulas on sätestatud: „[…] Madalmaad on seisukohal, et rahvusvahelise maksuõiguse reaalturuväärtuse põhimõte on Madalmaade maksuõiguse süsteemi lahutamatu osa, sest see kuulub 2001. aasta tulumaksuseaduse artiklis 3.8 sätestatud tulu laia mõiste alla (48). Põhimõtteliselt tähendab see, et OECD suunised on 2001. aasta tulumaksuseaduse artikli 3.8 alusel Madalmaades vahetult kohaldatavad. OECD suunised jätavad mitmes valdkonnas liikmesriikidele tõlgendamisruumi. Praktilised kogemused on näidanud, et mitmes muus valdkonnas vajavad OECD suuniseid selgitamist. Käesolevas määruses selgitatakse Madalmaade seisukohta neis konkreetsetes küsimustes ja püütakse võimaluse korral kõrvaldada igasugune ebaselgus“.

(88)

Vahemiku kasutamise kohta on määruse peatükis 1.2 sätestatud: „Mõnikord on võimalik kohaldada reaalturuväärtuse põhimõtet ja jõuda ühe arvuni, mis on siirdehindade reaalturuväärtuse kindlaksmääramiseks kõige usaldusväärsem. Kuna siirdehindade määramine ei ole siiski täppisteadus, annab konkreetne siirdehindade määramise meetod sageli tulemuseks vahemiku, millesse kuuluvad arvud on kõik samavõrd usaldusväärsed.“

(89)

Määruse 2. peatükis on siirdehindade määramise meetodite kohta sätestatud: „OECD suuniste II peatükis käsitletakse kolme tavapärast tehingumeetodit, mida tutvustatakse punktides 1.68–1.70 (võrreldava kontrollimata hinna meetod, edasimüügihinna meetod ja kulupõhine hinnakujundus), samal ajal kui III peatükis käsitletakse tehingupõhiseid kasumi meetodeid (tehingupõhine jagatud kasumi meetod ja tehingupõhine tootluse meetod). Olenevalt asjaoludest tuleb valida üks neist viiest tunnustatud meetodist. Meetodid võivad üksteist täiendada. OECD suunised põhinevad teataval meetodite hierarhial, mille puhul eelistatakse tavapäraseid tehingumeetodeid. Ühelt poolt peetakse tehingupõhiseid kasumi meetodeid sisuliselt viimaseks abinõuks. Teiselt poolt on OECD suunistes ette nähtud, et maksuhaldurid peavad alustama siirdehindade auditit lähtuvalt maksumaksja valitud meetodist (vt OECD suuniste punkt 4.9).

OECD suuniste punkti 4.9 kohaselt peaks Madalmaade maksuhaldur siirdehindade auditit alustades alati lähtuma maksumaksja poolt tehingu ajal valitud meetodist. See on kooskõlas OECD suuniste punktiga 1.68. Maksumaksjatel on seega põhimõtteliselt vabadus valida siirdehindade määramise meetod, kui valitud meetod annab kõnealuse tehingu puhul reaalturuväärtusele vastava tulemuse. Teatud olukordades annavad mõned meetodid siiski paremaid tulemusi kui teised. Kuigi maksumaksjatelt võib eeldada, et nad valivad siirdehindade määramise meetodi lähtuvalt selle usaldusväärsusest konkreetses olukorras, ei eeldata neilt kindlasti, et nad kaaluvad kõikide meetodite plusse ja miinuseid ning selgitavad seejärel, miks lõpuks valitud meetod annab valitsevates tingimustes parimaid tulemusi (s.o parima meetodi reegel). Teatud olukordades sobib ka meetodite kombinatsioon. Samal ajal ei ole maksumaksjad kohustatud kasutama rohkem kui üht meetodit. Maksumaksja ainus kohustus on selgitada, miks otsustati kasutada konkreetset valitud meetodit.“

(90)

Määruse 2. peatüki punktis 1 on kirjeldatud võrreldava kontrollimata hinna meetodit. Selle meetodi eelistamise kohta on määruses sätestatud: „[…] Kui võrreldav hind on kättesaadav, on võrreldava kontrollimata hinna meetod (nn CUP-meetod) üldiselt kõige otsesem ja usaldusväärsem siirdehindade määramise meetod, nii et seda tuleb eelistada teistele meetoditele.“

(91)

Madalmaad ja Starbucks esitasid lisateavet ja andmeid SMBV, Alki LP, Starbucksi kaupluste ja SCTC kohta.

(92)

Siirdehinnaaruandes on SMBVd tutvustatud madala riskitasemega tootjana. Komisjon palus teavet, et kontrollida, kas SMBV põhitegevus on tõepoolest madala riskitasemega tootmine, st käesoleval juhul kohvi röstimine. Komisjon palus teavet ka SMBV kulude struktuuri kohta, et kontrollida, kas kulude aluseks olevad tegevusalad kinnitavad, et SMBV täidetavad ülesanded on kooskõlas siirdearuandes esitatud eeldustega tõepoolest rutiinsed täideviimisülesanded, mis ei ole sugugi keerulised. SMBV äririski käsitlev teave on esitatud lepinguid kirjeldavates eri osades.

(93)

Komisjon palus esitada SMBV müügi jaotuse toodete kaupa, et analüüsida, millised tooted on SMBV peamised müügiartiklid, ja kontrollida, kas kohvi röstimine on tõepoolest SMBV põhitegevusala. Starbucks teatas kauplustelt kohviubade eest saadud summad (esile tõstetud, vt tabel 2) ja eraldi kõik muud kauplustelt muu tegevuse, näiteks topside müügi eest saadud maksed (vt tabel 2).

Tabel 2

SMBV tulu müüdud tootekategooriate kaupa

(94)

Starbucks märkis, et „TULU PAKENDATUD KOHVILT“ (vt tabel 2) on seotud SMBV röstimis- ja pakendamisfunktsiooniga. Ülejäänud tulud on Starbucksi väitel seotud haldus- ja logistilise toe funktsiooniga. Väikest osa Madalmaades röstitud kohvist töötlevad edasi kolmandast isikust tootjad. See hõlmab „TULU KOHVIPADJAKESTELT“, „TULU VERISMO-PADJAKESTELT“, „TULU LAHUSTUVALT KOHVILT“, „TULU KOHVIPÕHISELT FRAPPUCCINOLT“ ja „TULU EKSTRAKTIDELT“. Need tulud tuleks samuti liigitada haldus- ja logistilise toega seotud tuluks, kuna nende aluseks olev tulu, mille eest arendajatele arve esitatakse, kajastab pigem kolmandate isikute kui SMBV loodud väärtust. Igal juhul moodustab see tulu Starbucksi väitel vaid väikese osa SMBV kogu röstimistoodangust.

(95)

Toodete hinna näiteks esitas Starbucks […] 2013. ja 2014. aasta eri kvartalite hinnakirjad, mis sisaldasid Starbucksi müüdud kohvi- ja muude toodete hindu. Starbucksi sõnul […].

(96)

Kohvitoodete hinnad arvutatakse kulupõhiste valemite alusel ja on toodeti erinevad. Starbucks tõi näiteks SMBV enimmüüdud artikli „[sertifitseerimisprogrammi kohvitoode e]“ kulustruktuuri valemi. Kohvihinnad, mida SMBV kauplustelt küsib, arvutatakse SCTC poolt roheliste kohviubade eest makstud hinna põhjal, millele lisatakse […] kohvi soetamise ja kohvi […] kulud. Selle summale lisatakse „[…]“ kulud […] eest ja […], mis annavad kokku röstitud kohvi hinna. Lõpuks makstakse kolmandale isikule litsentsitasu, mis on seotud [sertifitseerimisprogrammi] nimetusega (49).

(97)

Starbucks märkis SMBV poolt kauplustele müüdavate muude kui kohvitoodete kohta, et nende hindade kindlaksmääramisel lisatakse muude kui kohvitoodete ostuhinnale nn [kulude tagasiteenimise marginaal]. SMBV kohaldab seda [kulude tagasiteenimise marginaali] […] kulutuste tagasiteenimiseks. See ei kata siiski üksnes SMBV […] kulutusi, vaid ka asjakohaseid […] […] kulusid. Kuna SMBV poolt kauplustelt küsitavate muude kui kohvitoodete lõpphindade arvutamisel kohaldatakse tootekulude suhtes [kulude tagasiteenimise marginaali], vastab SMBV muude kui kohvitoodete kasum tegelikult sellele [kulude tagasiteenimise marginaalile].

(98)

SMBV kõige olulisem kuluartikkel on palgakulud, mis moodustasid 2014. aastal [1–10 miljonit] eurot selle aasta kogu tegevuskuludest, mis olid 16 124 000 eurot. SMBV teised suured tegevuskuluartiklid 2014. aastal olid palkadega seotud kulud, palgafondimaks, vara rendi- ja liisingumaksed, seadmete ja immateriaalse vara amortisatsioon. Kuigi SMBV-l ei olnud enne 2013. aastat immateriaalse vara amortisatsioonikulusid, olid need 2014. aastal üks suurimaid tegevuskulusid (628 000 eurot), ületades sel aastal seadmete remondi ja hoolduse, elektri-, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete, kontoritarvete ja arvutitarvikute ning muid kulusid (nt tarkvaralitsentside kulud, mida kajastatakse eraldi). Immateriaalse vara amortisatsioonikulud näivad olevat seotud intellektuaalomandiõigusega, mida kajastati esmakordselt 2012. aasta finantsaruannetes ja mis omandati rohkem kui 4 miljoni euro eest. Lisaks oli 2014. aastal suur tegevuskuluartikkel turuanalüüs, mis ulatus sel aastal [100 000–200 000] euroni.

(99)

SMBV Madalmaades maksustatavat kasumit, mis määratakse kindlaks vastavalt SMBV eelkokkuleppele äriühingu tegevuskulude põhjal, vähendab Alki LP-le makstav litsentsitasu. Komisjon palus Madalmaadelt ja Starbucksilt lisateavet litsentsitasu suuruse ja maksubaasi täpse arvutamise kohta.

(100)

Tabel 3 sisaldab SMBV kasumiaruandeid vastavalt tema finantsaruannetele.

Tabel 3

SMBV kasumiaruanded 2001.–2014. aastal

(101)

Finantsaruannete lisades on kirje „Muud kulud“ (vt tabel 3) määratletud järgmiselt: „Muud kulud on seotud sidusettevõtjaga [CV 1] sõlmitud litsentsitasulepinguga, mis anti 13. detsembril 2006 üle Alki LP-le ja põhineb Madalmaade maksuhalduri eelotsusel.“ Selles joonealuses märkuses viidatakse SMBV eelkokkuleppele ning seega tõlgendas SMBV audiitor SMBV eelkokkulepet, et määrata kindlaks SMBV litsentsitasud Alki LP-le.

(102)

Litsentsitasu arvutatakse kasumiaruandes jääkväärtusena. SMBV kasumiaruande koostamisel vastavad kõik sisendväärtused peale litsentsitasu tegelikule või eeldatavale reaalturuväärtusele. SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud hindade põhjal arvestatakse maksustatava kasumi (kirje „Maksueelne tulem“, vt joonis 2) suuruseks ligikaudu [9–12] % SMBV tegevuskuludest (kirje „Üld- ja halduskulud“, vt joonis 2). Kui kirjest „Müük“ (vt joonis 2) lahutada kõik arvestuslikud kulud enne litsentsitasu maksmist, (50) ei saada siiski tulemuseks seda SMBV eelkokkuleppe põhjal arvutatud maksustatavat kasumit ja seetõttu maksab SMBV kõnealust [9–12] % juurdehindlust ületava kasumi Alki LP-le maksust mahaarvatava litsentsitasuna kohvi röstimisega seotud intellektuaalomandi eest (kirje „Muud kulud“, vt soonis 2). SMBV raamatupidamisarvestuse põhjal toimub litsentsitasu maksmine seega vastavalt Madalmaade maksuhalduri väljastatud SMBV eelkokkuleppele.

Joonis 2

(103)

Kuna SMBV raamatupidamisarvestuses on maksubaas SMBV eelkokkuleppe kohaldamise ajal ligikaudu [9–12] % iga aasta „Üld- ja halduskuludest“, palus komisjon Starbucksil esitada iga aasta kohta maksubaasi arvutamiseks kasutatud tegelikud kulud. Starbucks esitas teabe igal aastal SMBV eelkokkuleppe põhjal maksustatava tulu arvutamiseks kasutatud tegevuskulude ja ka varasemate arvestusperioodide kohta (alates 2001. aastast), kui kehtis eelmine eelkokkulepe. Maksubaasi arvutamisel arvesse võetud kulud olid SMBV eelkokkuleppe kohaldamise igal perioodil väiksemad kui „Üld- ja halduskuludena“ kajastatud summad, kuid neile ligilähedased. Näiteks ajavahemikul 2012/2013 olid kulud 15 694 137 eurot ja ajavahemikul 2007/2008 olid need 15 055 253 eurot. SMBV eelkokkuleppe kohaldamisele eelnenud perioodidel olid maksubaasi arvutamisel arvesse võetud kulud palju suuremad, kuna need sisaldasid Starbucksi väitel ka [mitteseotud tootmisettevõtja 1] kulusid. Näiteks ajavahemikul 2006/2007 olid maksubaasi arvutamiseks kasutatud kulud [30–40 miljonit] eurot. See selgitab, miks tasumisele kuuluv äriühingu tulumaksu summa vähenes pärast SMBV eelkokkuleppe jõustumist (51) rohkem kui poole võrra, st 844 309 eurolt 2006/2007. aastal 383 909 eurole 2007/2008. aastal, nagu on näidatud tabelis 3.

(104)

Vastuseks menetluse algatamise otsuses esitatud küsimustele kirjeldasid Madalmaad Alki LP litsentsiõigusi selle intellektuaalomandiõiguse kasutamiseks ja all-litsentside andmiseks, mille eest SMBV maksab Alki LP-le litsentsitasu. Madalmaad selgitasid selle kohta, et intellektuaalomandiõigus hõlmab kolme kategooriat: (i) kaubamärgiõigused, (52) (ii) Starbucksi süsteemi õigused (53) ja (iii) kohviga seotud õigused (54). Madalmaad selgitasid ka, et kohvialased teadmised ja teave hõlmavad roheliste kohviubade segamise retseptide, roheliste kohviubade röstimisprotsessi ja muude kohvi kõrvaltoodete tootmisega seotud konfidentsiaalse teabe, tehnoloogia ja eriteadmiste kasutamist (55).

(105)

Madalmaad selgitasid lisaks, et vastavalt röstimislepingule, mida on täpsemalt kirjeldatud põhjenduses 142, on Alki LP peaettevõtja, kes kannab kõik äriühingu riskid ja teostab asjakohast tegevust (56). Seega ei ole litsentsitasu Madalmaade väitel üksnes tasu intellektuaalomandiõiguse eest, vaid ka tasu Alki LP peaettevõtja rolli eest.

(106)

Starbucks täpsustas Alki LP kohta, et Alki LP-l ei ole töötajaid tema rolli täitmiseks röstimislepingu kohase peaettevõtjana ja selle rolli täitmiseks ei ole töötajaid ka tema partneritel. Starbucksi sõnul täidab Alki LP seda rolli juhiste, eriteadmiste ja vajalike funktsioonide kaudu, mida pakuvad Starbucksi Ameerika Ühendriikides asuvad üksused vastavalt [kulude jagamise kokkuleppele] (57). Starbucksi sõnul ja nagu tõendab usaldusühingu leping Alki LP asutamise kohta, on SCI UK I, Inc (58). and Starbucks Coffee International, Inc (59).Alki LP partnerid.

(107)

Starbucks selgitas, et Alki LP lisati kontserni struktuuri 2006. aasta detsembris kulude jagamise kokkuleppe laiendamisel kogu Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna hõlmamiseks, kaasates Ühendkuningriigi turu. Alki LP lisamisega kontserni struktuuri vältis Starbucks võimalust, et Alki LP saadud litsentsitasu integreeritakse Ameerika Ühendriikide maksuõiguse kohaselt otseselt Alki LP partnerite tuluga.

(108)

Kuna Alki LP-l ega tema partneritel ei ole töötajaid (60) ja Starbucks väidab, et Alki LP suudab täita oma rolli peaettevõtjana kulude jagamise kokkuleppe kaudu, nõudis komisjon teavet selle kokkuleppe alusel tehtud maksete ja nende maksetega seotud teenuste kohta ning selle kohta, kuidas Alki LP makseid rahastab. Starbucks andis järgmise ülevaate Alki LP maksetest Starbucks USile eri makseliikide kaupa.

(109)

Kulude jagamise kokkuleppe kohaselt maksab Alki LP Starbucks USile litsentsitasu kolme intellektuaalomandikategooria eest, mille Starbucks US litsentsib Alki LP-le. Need litsentsitasud koosnevad (i) ühekordsest litsentsitasust brändi/kaubamärgiõiguste eest, (ii) ühekordsest litsentsitasust äriformaadi õiguste eest ja (iii) alalisest litsentsitasust kohvialaste teadmiste eest.

(110)

Litsentsitasu suurus arvutatakse jääkkasumil põhineva valemi alusel. Jääkkasum on SMBV ja Starbucks Coffee BV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasude (61) ja Alki LP poolt äriühingult Starbucks Corporation saadud tulu (62) summa. Sellest summast arvatakse maha reaalturuväärtusele vastav tasu Alki LP täidetavate rutiinsete funktsioonide eest (63). […]. Sellega seoses eristatakse ühelt poolt brändi/kaubamärgi ja äriformaadiga ning teiselt poolt kohvialaste teadmistega seotud intellektuaalomandiõigusi. Eristamise põhjuseks on asjaolu, et Alki LP-le kuulub äriformaadiga seotud immateriaalse vara ja kaubamärgi/brändi majanduslik omandiõigus Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas, samal ajal kui kohvialaste teadmiste juriidiline ja majanduslik omandiõigus kuulub Starbucks USile.

(111)

Äriformaadiga seotud immateriaalse vara ja kaubamärgi/brändi majanduslik omandiõigus Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas läks 2002. aastal äriühingult Starbucks Corporation üle äriühingule [CV 1] ja anti alates 2006. aastast üle Alki LP-le. [CV 1] ja Alki LP maksid majandusliku omandiõiguse eest ühekordset litsentsitasu, kusjuures Ameerika Ühendriikide osakaal kuludest, mida Alki LP pidi Starbucks USile tasuma, vähenes kaubamärgi puhul [65–70] %-lt 2002. aastal [0,5–1] %-le 2010. aastal ja hiljem ning äriformaadiga seotud intellektuaalomandi puhul [70–75] %-lt 2002. aastal [0–0,5] %-le 2010. aastal ja hiljem. Alki LP on nende ühekordsete litsentsitasudega täielikult tasunud kahe nimetatud intellektuaalomandikategooria majandusliku omandiõiguse eest Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas. Kohvialaste teadmiste intellektuaalomandi eest maksab Alki LP Starbucks USile alalist litsentsitasu, mille suurus on [70–75] % sellele intellektuaalomandi kategooriale omistatud jääktulust.

(112)

Starbucks esitas [CV 1] ja Alki LP alalise litsentsitasu ja ühekordsete maksete ülevaate ajavahemiku 2005–2014 kohta. [CV 1] maksis kaubamärgi ja äriformaadiga seotud intellektuaalomandi eest äriühingule Starbucks Corporation ühekordsete maksetena kokku [1–10] miljonit eurot, (64)  (65). 2006. aasta detsembris andis [CV 1] kulude jagamise kokkuleppe üle Alki LP-le. Alki LP maksis alates 2007. aastast kuni 2014. aastani kaubamärgi eest [1–10] miljonit eurot ja äriformaadiga seotud intellektuaalomandi eest [20–30] miljonit eurot (66). See tähendab, et ühekordsete maksetena kaubamärgi eest tasuti kokku [10–20] miljonit eurot ja äriformaadiga seotud intellektuaalomandi eest [20–30] miljonit eurot. 2014. aastal andis Alki LP intellektuaalomandiõiguste majandusliku omandiõiguse üle äriühingule Starbucks EMEA Ltd, kajastades saadud tulu [1–1,5] miljardit eurot oma kasumiaruandes muude tegevustulude all. Alalise litsentsitasuna maksis Alki LP ajavahemikul 2005–2014 äriühingule Starbucks Corporation kohvialaste teadmistega seotud intellektuaalomandi eest keskmiselt [1–10] miljonit eurot aastas (kokku [70–80] miljonit eurot) (67).

(113)

Lisaks ühekordsetele litsentsitasudele ja alalisele litsentsitasule maksab Alki LP äriühingu Starbucks Corporation osutatud teenuste eest teenustasusid ja teeb kulude jagamise makseid teatava immateriaalse vara arendamiseks (68). Ajavahemikul 2008–2014 maksis Alki LP aastas keskmiselt [1–10] miljonit eurot kulude jagamiseks ja [1–10] miljonit eurot teenustasudena.

(114)

Kuna SMBV hangib rohelisi kohviube kontsernisisese tehinguga, täpsemalt ostab neid SCTC-lt, palus komisjon teavet, kuidas määratakse kindlaks selle kontsernisisese tehingu hinnad ja milline on igaks SMBV eelkokkuleppe kohaldamise aastaks kindlaks määratud hind.

(115)

Starbucks esitas SCTC bilansi ja kasumiaruande alates 2005. aastast. Tabel 4 sisaldab neis aruannetes esitatud teavet. Komisjon lisas käesoleva otsuse eesmärgil roheliste kohviubade maksumuse (müüdud kauba maksumuse) juurdehindluse arvutuse, mida SCTC kohaldas. Vastavalt kättesaadavale raamatupidamisteabele, mis algab 2005. aastast, oli roheliste kohviubade maksumusele lisatud keskmine juurdehindlus 2005.–2010. aastal [umbes 3 %] võrreldes keskmiselt [umbes 18 %] juurdehindlusega 2011.–2014. aastal.

(116)

Starbucksi väitel korrigeeris ta alates 2011. aastast roheliste kohviubade müügi suhtes kohaldatavat hinnapoliitikat, et suurendada tootekuludel põhinevat juurdehindlust, võttes arvesse SCTC tegevuse üha kasvavat tähtsust, eriti tema suuremaid eriteadmisi kohvi hankimisest ja – mis veelgi olulisem – tema omandiõigust ja tegevust seoses areneva C.A.F.E. Practices programmiga.

(117)

C.A.F.E. Practices programm algatati 2004. aastal kõrvuti SCTC põllumajandustootjate tugikeskuse avamisega Costa Ricas, et pakkuda arenevat programmi, mis võimaldab põllumajandustootjatel, eksportijatel ja ostjatel pidevalt suhelda, eesmärgiga (i) parandada kohvi kvaliteeti; (ii) tagada tarneahela kõikidel tasanditel majanduslik aruandekohustus maksete eest; (iii) suurendada sotsiaalset vastutust töötingimuste, töötajate õiguste kaitse ja sobivate elamistingimuste eest ning (iv) innustada keskkonnaalast juhtrolli roheliste kohviubade kasvatamisel ja töötlemisel.

(118)

Tabel 4 kajastab ka SCTC vara, et kontrollida, kas raamatupidamisarvestus kinnitab tegevuse kasvu, millega Starbucks põhjendab suuremat juurdehindlust. Kuigi koguvarad on alates 2010. aastast tõesti oluliselt suurenenud, on see peamiselt tingitud suuremast rahavarust. Äritegevusega seotud varad, millest on raha maha arvatud, on nelja aasta jooksul alates 2010. aastast kuni 2014. aastani suurenenud vähem kui kolmandiku võrra.

(119)

Ka Starbucksi esitatud SCTC aastaaruannete lisades ei ole kirjeldatud riskide, funktsioonide või vara erinevusi 2010. ja 2011. aasta võrdluses. Selle ajavahemiku tegevust ja riske kirjeldatakse identselt – SCTC põhitegevus on mõlema aastaaruande kohaselt kvaliteetsete roheliste kohviubade ost ja müük ning sellega seotud kvaliteedi tagamise tegevus ja toimingud (logistika, ladustamine, segamine, kofeiinitustamine jms).

Tabel 4

SCTC finantsandmed

(120)

Kuna Starbucks põhjendas SCTC marginaali suurenemist C.A.F.E. Practices programmiga, palus komisjon Starbucksil esitada selle programmi ja põllumajandustootjate tugikeskuste kulud. Starbucks esitas (i) C.A.F.E. Practices programmi ja (ii) põllumajandustootjate tugikeskuste hinnangulised aastased kulud (vt tabel 5).

Tabel 5

C.A.F.E. Practices programmi ja põllumajandustootjate tugikeskuste otsesed ja kaudsed kulud

(121)

Ajavahemikul 2011–2014 moodustasid C.A.F.E. Practices programmi ja põllumajandustootjate tugikeskuste koondkulud kõige rohkem [0,5–1] % SCTC ostetud roheliste kohviubade väärtusest (69).

(122)

Vastuseks märkis Starbucks, et C.A.F.E. Practices programmi tuleks käsitada intellektuaalomandina, mille väärtus ei ole aluskuludega seotud.

(123)

Komisjon palus Starbucksil esitada siirdehinnaaruande, mis käsitleb SCTC poolt SMBV-le müüdud roheliste kohviubade hindade kindlaksmääramist. Starbucksi väitel ei ole varem koostatud ühtegi SCTC ja SMBV sidemeid hõlmavat siirdehinnadokumenti. Komisjoni palve täitmiseks esitas Starbucks 13. aprillil 2015 komisjonile ad hoc aruande SCTC siirdehindade kohta.

(124)

Esitatud siirdehinnaaruande kohaselt kohaldab SCTC oma tütarettevõtjatelt küsitavate hindade kindlaksmääramisel juurdehindlust, mis lisatakse tema hangitavate roheliste kohviubadega seotud tootekuludele.

(125)

Lisaks tuvastati SCTC roheliste kohviubade hankimisega seotud tootekuludele lisatava juurdehindluse kindlaksmääramiseks vastavalt hetke reaalturuväärtusele kolm komponenti:

(126)

Kõikide SCTC poolt eraldi analüüsitud komponentide tulemuste ühendamisel saab roheliste kohviubade koondtulemuse 2005.–2014. aastal, nagu näidatud tabelis 6.

Tabel 6

Tootekuludele lisatav juurdehindlus

(127)

SCTC poolt SMBV-le müüdud kohvi tootekuludel põhineva kogu juurdehindluse kombineeritud reaalturuväärtuste vahemik jääb ad hoc siirdehinnaaruande kohaselt [umbes 9 %] alumise kvartiili ja [umbes 21 %] ülemise kvartiili vahele, nii et kogu ajavahemiku 2005–2014 mediaan on [umbes 12 %].

(128)

Starbucksi sõnul jääb SCTC tegelik realiseeritud brutomarginaal (70) täpselt reaalturuväärtuste vahemikku. Seda tõendab asjaolu, et SCTC müügi brutomarginaali kaalutud keskmine oli 2005.–2014. aastal [ligikaudu 12 %].

(129)

Komisjon palus Starbucksil esitada need juurdehindluse andmed ja komponendid, mida kasutati komisjonile edastatud 2005.–2014. aasta kvartiil- ja mediaanandmete koostamiseks. Starbucks märkis, et need andmed ei ole kättesaadavad.

(130)

Starbucks esitas 29. juunil 2015 tõendavat teavet roheliste kohviubade hindade kohta ad hoc siirdehinnaaruandes ja eelkõige nende väärtuste kohta tabelis 6, mille puhul komisjon nõudis alusandmeid.

(131)

Erinevalt Starbucksi poolt 13. aprillil 2015 esitatud tabeli andmetest ei ole tabelis sisalduvad C.A.F.E. Practices programmiga seotud väärtused 1,4 % ja 9,9 % alumine kvartiil (25-kvartiil) ja ülemine kvartiil (75-kvartiil). Need on pigem litsentsilepingute võrdluse kaks ekstreemväärtust, st väikseim ja suurim väärtus. 29. juunil 2015 esitatud teabes nimetas Starbucks 11 tehnoloogia litsentsimisega seotud litsentsilepingut, mida ta peab C.A.F.E. Practices programmiga võrreldavaks. Need lepingud on seotud toiduainete ja jookidega. Starbucksi saadud protsendivahemik on esitatud tabelis 7. Starbucks selgitas, et tootmiskuludele lisatava juurdehindluse protsent tabelis 7 „on arvutatud nii, et iga vaatluse keskmine jagati ühe ja vaatluse keskmise vahega“, kuid ei selgitanud, miks tootmiskuludele lisatava juurdehindluse arvutamisel just nii toimiti, kui on täielikult puudu teave äriühingute kulude kohta seoses asjaomaste lepingutega.

Tabel 7

Starbucksi selgitus eelnevalt esitatud andmete kohta, mille kohaselt C.A.F.E. Practices programmi kvartiilhaare on 1,4–9,9 %

(132)

Starbucks esitas 29. juunil 2015 ka SCTC hankefunktsiooni hinnad, mille hindamisel oli kasutatud võrreldavaid tehinguid, mille Starbucks oli kindlaks teinud andmebaaside PowerK ja LIVEDGAR abil. Hanketeenustega, mida SCTC osutas SMBV-le, on vastavuses 13 kokkulepet, mille puhul kolmandast isikust ostuagent osutab ostuagenditeenuseid.

(133)

Analüüsi tulemused on esitatud protsendina FOB tootekuludest, s.o kliendilt tarnitud toodete eest nõutavatest kuludest. Esitatud vaatluste mediaan on 6 %. Starbucks esitab tulemused tootekulude kvartiilhaardena, mis on 4,7–8,0 %.

(134)

Kasutatud vaatlused viitavad täpsemalt kokkulepetele järgmiste lepingupooltega ja vahendustasudele protsendina FOB kuludest (esitatud sulgudes): Aeropostale, Inc (5 %), Ateca Production International, Inc. (7 %), BELL SPORTS CORP. (6 %), COLUMBIA SPORTSWEAR CO (1,5 %), Designs Apparel Inc. (5 %), F.I.S. Inc (10 %), He-Ro Industries Incorporated (10 %), JONES APPAREL GROUP INC/NINE WEST GROUP INC. (10 %), Mannesmann Pipe&Steel Corporation (2 %), Skin Shoes LLC (8 %), Skin Inc. (6 %), TI Sportswear Inc. (4,7 %) ja WW Mexicana (1 %). Nende vaatluste kvartiilhaare on 4–8,5 %. Nagu C.A.F.E. Practices programmi hinnakujunduse puhul, märkis Starbucks, et „müügiprotsendi arvutamisel jagatakse protsent FOB protsent ühe ja FOB protsendi summaga“ (71). Seda võrdleva analüüsi tulemusel saadud väärtuste muudatust ei selgitata ja see ei näi vastavat ühelegi tavapärasele finantskorrektsioonile.

(135)

Lõpuks arvutab Starbucks nn rahastamisfunktsiooni hinna, mida SCTC peaks Starbucksi sõnul saama tasuks „rohelise kohvi hoidmise ja netonõuete rahastamise eest omal riisikol ja enda kulul“. Starbucks kohaldab selle tasu arvutamisel SCTC 2014. aasta saadavate arvete ja laovarude suhtes kapitali kaalutud keskmist hinda, mille alusel on tasu [umbes 3 %].

(136)

Selle kasumi arvutamiseks, mida SMBV sai SCTC-lt ostetud roheliste kohviubade röstimiselt, palus komisjon Starbucksil teatada SMBV poolt SCTC-le makstud hinna. Starbucks esitas ülevaate keskmistest hindadest (naela kohta), mida SCTC SMBV-lt nõudis, ja SMBV poolt STCT-le makstud summadest (vt tabel 8). Muid makseid ei ole SMBV SCTC-le teinud.

Tabel 8

SMBV poolt SCTC-le roheliste kohviubade eest makstud ostusummad

SCTC-lt sooritatud ostud

(137)

SMBV turustatavad tooted, mille on tootnud SMBV ise või mille ta on ostnud teistelt tarnijatelt, müüakse kauplustele. Osa kauplusi on sõltumatud ja osa kuulub Starbucksile. Komisjon palus teavet, et kontrollida, kas kontsernile kuuluvate ja sõltumatute kaupluste suhtes kohaldatakse erinevaid kaubandustingimusi.

(138)

Starbucks esitas Starbucksi kauplustega seoses teavet erinevate litsentsimisprogrammide ja sobivuskriteeriumide kohta Starbucksi kaupluste arendamiseks Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas, ülevaate nimetatud piirkonna kauplustest ning kaupluste käibeandmed ja nende kaupluste poolt 2012. aastal Starbucks Coffee BV-le makstud litsentsitasude andmed. Selle teabe kohaselt on litsentsitasude protsent kolme erineva litsentsimisprogrammi (sõltumatud geograafilise litsentsi saajad, äriühingule kuuluvad geograafilise litsentsi saajad ja müügikanali litsentsi saajad) käibest riigiti erinev, vahemikus [5–10] %.

(139)

Komisjon palus Starbucksilt finantsteavet kontserni teiste röstimisettevõtjate, eelkõige avaliku teabe kohaselt Starbucksi kontserni kuuluva äriühingu Starbucks Manufacturing Corporation (edaspidi „SMC“) kasumlikkuse kohta. Komisjon palus seda teavet seetõttu, et OECD 2010. aasta suunistes soovitatakse kasutada kasumijaotuse reaalturuväärtusele vastavuse kontrolliks siseandmeid (72). Starbucks märkis, et SMC on kontserni ainus röstimisettevõtja peale SMBV. Kuna SMC-l ei ole auditeeritud raamatupidamisaruandeid, esitas Starbucks pro forma raamatupidamisaruanded, mis põhinevad äriühingu sisearuandlusel.

(140)

Starbucksi esitatud andmed on kajastatud tabelis 9. Komisjon lisas käesoleva otsuse eesmärgil kasumi ja müügi ning kasumi ja tegevuskulude suhtarvud, (73) võttes arvesse, et SMBV eelkokkuleppes on SMBV reaalturuväärtusele vastava tasuna kokku lepitud kasumi suhtarv [9–12] % tegevuskuludest. SMC puhul oli see näitaja neljal viimasel arvestusperioodil ligikaudu 500 %.

Tabel 9

Ameerika Ühendriikide tootmisettevõtja Starbucks Manufacturing Corporation finantsteave

(141)

Kui SMBV Madalmaades asutati, sõlmis ta mitmesugused kokkulepped, milles on sätestatud SMBV ning tema partnerite ülesanded ja kohustused. Kolm käesoleva otsuse puhul asjakohast kokkulepet on SMBV ja Alki LP vaheline röstimisleping, SMBV ja SCTC vaheline rohelise kohvi ostuleping ning SMBV ja kaupluste vaheline tarneleping.

(142)

1. jaanuaril 2002 jõustunud röstimisleping reguleerib tootmisprotsessi. Röstimislepingu kohaselt on Alki LP peaettevõtja ja SMBV röstimiskäitise omanik. SMBV maksab Alki LP-le litsentsitasu, mille eest Alki LP annab SMBV-le juurdepääsu intellektuaalomandiõigustele ja võtab enda kanda SMBV äritegevusega seotud ettevõtlusriskid (nt ülekulud ja toodete müük). SMBV röstib rohelised kohvioad ning teeb röstitud kohvi ja muud kohviga seotud tooted kauplustele kättesaadavaks (vastavalt allpool kirjeldatud tarnelepingule ning piirkondlikule arendus- ja tegevuskokkuleppele) (74). Käitise omanikuna peab SMBV tagama õigete seadmete kasutamise, õigete protsesside järgimise ning kaupade tootmise kooskõlas Alki LP esitatud tehnilise kirjeldusega. SMBV on ostetud toodete omanik, kuid peab need ostma Alki LP määratud ja/või heakskiidetud tarnijatelt. SMBV peab tagama, et tooted vastaksid tarnimisel Alki LP tootekirjeldustele, ning on kohustatud mis tahes koguse puudustega või kirjeldustele mittevastavaid tooteid viivitamata oma kulul asendama. Alki LP kannab aga tootmise, müügi, transpordi, ladustamise, töötlemise või toote muu kasutamise tagajärjel tekkida võivate kahjudega seotud riske ning peab SMBV-le korvama mis tahes hüvitisnõuded.

(143)

Rohelise kohvi ostuleping jõustus 22. aprillil 2002 ja selles on sätestatud, millistel tingimustel toimub roheliste kohviubade müük SCTC-lt SMBV-le. SCTC müüb oad SMBV-le SCTC väljastatud hinnakirjades ette nähtud hindadega. SMBV väljastab ostuprognooside põhjal kohvi ostutellimuse. SCTC toimetab oad kohale […].

(144)

Tarnelepingus on sätestatud SMBV ja kaupluste kohustused seoses Starbucksi põhikaupade tarnimisega. Kauplused kohustuvad ostma kogu kaubamärki kandva röstitud kohvi ja kõik selles kokkuleppes kindlaks määratud muud olulised kohviga seotud tooted ainult SMBV-lt või heakskiidetud tarnijatelt hinna eest, mis määratakse kindlaks kõnealusele kokkuleppe lisatud valemi kohaselt (kohvi ja kohviga seotud toodete puhul) või vastavalt […] hinnakirjale (muude toodete puhul). Kauplused peavad esitama SMBV-le [regulaarse] ostuprognoosi, (75) samal ajal kui SMBV tagab kauplustele, et kohv ja muud kaubad on SMBV laost lahkumisel puudusteta; vastasel juhul asendab SMBV tasuta mis tahes puudusega toote või annab kauplustele krediiti (76).

(145)

Alki LP ja äriühingu Starbucks Corporation 1. augusti 2006. aasta kulude jagamise kokkuleppes on sätestatud Alki LP otsene õigus anda kolmandatele isikutele litsentse ja all-litsentse, mis annavad õiguse: (i) […] juhtida Starbucksi kauplusi […], (ii) […] juhtida „[…]“ ning (iii) kaubamärke, tehnoloogiat ja oskusteavet kasutades tooteid toota ja/või turustada.

(146)

Vastavalt kulude jagamise kokkuleppele maksab Alki LP äriühingule Starbucks Corporation litsentsitasu, teenustasusid viimase osutatud teenuste eest ja kulude jagamise makseid teatava immateriaalse vara arendamiseks. Litsentsitasud koosnevad järgmisest: (i) ühekordne litsentsitasu kaubamärgi ja äriformaadiga seotud intellektuaalomandi eest ning (ii) alaline litsentsitasu kohvialaste teadmistega seotud intellektuaalomandi eest. Selle kokkuleppe kohaseid makseid on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjendustes 112 ja 113.

(147)

Selleks et võrrelda ühelt poolt SMBV ja Starbucksi kontserni vahel kokku lepitud kaubandustingimusi, eelkõige litsentsitasu röstimisega seotud intellektuaalomandi eest, ning teiselt poolt Starbucksi kontserni ja kolmandate isikute vahel kokku lepitud kaubandustingimusi, palus komisjon Starbucksilt kõiki lepinguid, mille alusel Starbucks andis välja intellektuaalomandi litsentse, ja kõiki lepinguid, mille kohaselt Starbucks tellis kohvi röstimise alltöövõtu korras. Komisjon palus teavet ka äriühingu Starbucks Corporation ja tema Ameerika Ühendriikides asuva kontsernisisese röstimisettevõtja vaheliste kaubandustingimuste kohta.

(148)

Vastuseks komisjoni palvele esitas Starbucks lepingud:

(149)

Eespool loetletud lepingud, mille Starbucks on sõlminud [mitteseotud tootmisettevõtjaga 5], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtjaga 7], liigitati kolme kategooriasse: (i) tarnelepingud, mis sarnanevad SMBV ja arendajate vaheliste tarnelepingutega, mida on kirjeldatud põhjenduses 144; (ii) tootmis- ja turustuslepingud, mis sarnanevad SMBV ja Alki LP vahelise kokkuleppega, ning (iii) kaubamärgi- ja tehnoloogialitsentsi lepingud, mis on sarnased Starbucks Coffee BV ja kaupluste vahelise piirkondliku arendus- ja tegevuskokkuleppega, mida on kirjeldatud põhjenduses 48. Starbucksi ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5], [mitteseotud tootmisettevõtja 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 7] vahel sõlmitud kolme liiki lepingutest vaid viimase lepingute kategooria kohaselt peavad Starbucksi partnerid maksma litsentsitasu.

(150)

Lisaks esitas Starbucks komisjonile neli röstimislepingut [mitteseotud tootmisettevõtjaga 8], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 1], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 9] ja [mitteseotud tootmisettevõtjaga 10].

(151)

Lisaks põhjenduses 148 loetletud lepingutele esitas Starbucks analüüsi nende lepingute võrreldavuse kohta SMBV litsentsimaksetega Alki LP-le.

(152)

Nende lepingute puhul, mille alusel Starbucks andis kolmandatele isikutele litsentse immateriaalse vara (kaubamärgid ja teatav konkreetne kohvialane oskusteave) kasutamiseks, eristab Starbucks (i) kolmandaid isikuid, kes kasutasid seda immateriaalset vara Starbucksi kohvi koostisosi sisaldavate toodete tootmiseks röstimislepingute raames ([mitteseotud tootmisettevõtja 3] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 2]), ning (ii) kolmandaid isikuid, kes turustasid selliseid toodetud tooteid otse klientidele ([mitteseotud tootmisettevõtja 7], [mitteseotud tootmisettevõtja 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5]). [Mitteseotud tootmisettevõtja 7], [mitteseotud tootmisettevõtja 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5] kasutavad immateriaalset vara selleks, et toota valmiskohvi, mida nad müüvad jaemüüjatele (peamiselt supermarketitele). Starbucks leiab, et [mitteseotud tootmisettevõtja 7], [mitteseotud tootmisettevõtja 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5] makstavad litsentsitasud on võrreldavad SMBV makstavate litsentsitasudega, mille suurus on tema hinnangul [5–10] % müügist (83).

(153)

Üldisemalt tegi Starbucks vahet kõikidel kolmandate isikutega alates 2002. aastast sõlmitud kokkulepetel. Starbucksi parimate teadmiste kohaselt on põhikategooriad järgmised:

(154)

Starbucks märkis, et SMC, (84) kes on ainus teine Starbucksi kontsernis röstimisega tegelev äriühing, ei maksa Starbucksile röstimistehnoloogia ja oskusteabega seotud või muu intellektuaalomandi kasutamise eest litsentsitasu. Starbucksi väitel on põhjus selles, et SMC-l ei ole eraldi auditeeritud raamatupidamisaruandeid ja Ameerika Ühendriikides maksustamisel on SMC teiste Starbucks USi üksustega konsolideeritud.

(155)

Komisjon otsustas algatada ametliku uurimismenetluse, sest ta oli esialgsel seisukohal, et 2008. aastal sõlmitud SMBV eelkokkulepe, millega kiideti heaks Starbucksi maksunõustaja väljapakutud tasu funktsioonide eest, mida SMBV Madalmaades täidab, kujutab endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(156)

Komisjon kahtles eelkõige selles, kas SMBV funktsioonide eest kokku lepitud tasu vastab reaalturuväärtusele.

(157)

Konkreetsemalt esitas komisjon menetluse algatamise otsuses SMBV eelkokkuleppe reaalturuväärtuse põhimõttega kokkusobivuse kohta kolm kahtlust:

(158)

Esimese kahtluse puhul pidas komisjon täpsemalt küsitavaks siirdehinnaaruandes sisalduvat maksunõustaja eeldust, et SMBV ei kanna mingeid riske ja tuleks seepärast liigitada alltöövõtjaks või lepinguliseks tootjaks. Komisjon osutas eelkõige SMBV finantsaruannetes kajastatud tõenditele varudega seotud riski kohta, mis muudavad selle eelduse küsitavaks.

(159)

Teise kahtluse puhul pidas komisjon küsitavaks maksunõustaja kaht järjestikust korrigeerimist, mille eesmärk näib olevat ühe võrreldavusprobleemi kõrvaldamine. Esimene korrigeerimine seisneb SMBV maksustatava tulu arvutamiseks kasutatud maksubaasi vähendamises tegevuskuludeni. Maksunõustaja pidas seda asjakohaseks, sest SMBV on alltöövõtja või lepinguline tootja. Teise korrigeerimisega, mida siirdehinnaaruandes nimetati „muundamise juurdehindluse korrigeerimiseks“, arvati siirdehindade määramisel võrdluseks kasutatud äriühingute kasumist maha müüdud kauba maksumuse kordne. See teine korrigeerimine, mida Madalmaad nimetasid „käibekapitali korrigeerimiseks“, vähendab SMBV maksubaasi Madalmaades, kuid ei korrigeerimine ega maksunõustaja kasutatud meetod tundunud olevat põhjendatud.

(160)

Komisjon pidas oma kolmanda kahtluse puhul küsitavaks SMBV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasu vastavust reaalturuväärtusele, sest litsentsitasu suurus ei näinud olevat seotud selle intellektuaalomandi väärtusega, mille eest seda tuli maksta. Kuna siirdehinnaanalüüsis kasutati tehingupõhist tootluse meetodit, vastab litsentsitasu tegelikult SMBV jääkkasumile – st SMBV kasum, mis ületab [9–12] % tegevuskuludest teisendatakse maksust mahaarvatavaks litsentsitasuks (vt joonis 2).

(161)

Madalmaad esitasid oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 16. juulil 2014. Nad käsitlevad esiteks põhjust, miks SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu vastab reaalturuväärtusele ja miks maksunõustaja valitud meetod on nimetatud tasu määramiseks sobiv meetod. Teiseks käsitlevad nad põhjust, miks SMBV eelkokkulepe ei anna SMBV-le valikulist eelist.

(162)

Madalmaade sõnul vastab SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu reaalturuväärtusele ja tehingupõhine tootluse meetod on kõnealusel juhul reaalturuväärtusele vastava tulemuse saavutamiseks sobiv meetod. Madalmaad väidavad, et siirdehinnad ei ole täppisteadus ja seetõttu on olemas hinnavahemik, kuhu siirdehind võib paigutuda.

(163)

Madalmaad väidavad, et OECD siirdehindade suuniste kohaselt kajastab hüvitis kahe sõltumatu äriühingu vaheliste tehingute eest tavaliselt funktsioone, mida iga äriühing täidab, ning seetõttu peaks SMBV tasu reaalturuväärtusele vastavuse hindamise keskmes olema funktsionaalne analüüs. OECD suuniste kohaselt on reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise õigsuse üle otsustamisel lähtekohaks lepingulised tingimused.

(164)

Madalmaade sõnul hõlmab intellektuaalomand, mille Starbucks andis Alki LP-le seoses kohvialaste teadmiste ja teabega, kohviubade segamise retseptide, kohvi röstimisprotsessi ja muude kohvi kõrvaltoodete tootmisega seotud tehnoloogia ja eriteadmiste kasutamist.

(165)

Madalmaad märgivad, et Alki LP ja SMBV vahelist röstimislepingut ei saa pidada lihtsaks intellektuaalomandi litsentsilepinguks. Nimetatud kokkulepe – 50aastane tootmisleping – käsitleb roheliste kohviubade röstimist SMBV poolt. Röstimisleping on kliendi ja töövõtja vaheline leping, mis hõlmab ka intellektuaalomandiõiguse andmist.

(166)

Alki LP ei asu Madalmaades ja kooskõlas maksustamispädevuse rahvusvahelise jaotusega ei ole tal kohustust maksta makse Madalmaades. SMBV töötajad on alati teostanud ja teostavad järgmist tegevust:

(167)

Madalmaad väidavad, et Starbucks on alati kavatsenud rajada tegutseva, madala riskitasemega kohviröstimiskäitise ning aastate jooksul ei ole asjaolud ega tingimused märkimisväärselt muutunud. Nad väidavad, et kuna SMBV ei osalenud äritegevuse restruktureerimises, ei saa komisjon viidata OECD 2010. aasta suuniste 9. peatüki sätetele, sest OECD 2010. aasta suuniseid ei olnud SMBV eelkokkuleppe sõlmimise ajal veel olemas. OECD suuniste kohaselt tuleks vältida tagantjärele hinnanguid.

(168)

Madalmaade väitel vastutab roheliste kohviubade ostmise eest SCTC. Nad väidavad veel, et SMBV ei tegele toorainete hankimisega, sest röstimislepingu kohaselt võib SMBV hankida tooraineid ainult isikutelt, kelle Alki LP on kindlaks määranud. SMBV täidab laovarude juhtimisel vaid haldusülesandeid ega kanna lõplikku laovarude riski.

(169)

Madalmaad märgivad konkreetsemalt haldusülesannete täitmise kohta, et kuigi roheliste kohviubade ostulepingu kohaselt peab SMBV andma nõutavat teavet ostetavate roheliste kohviubade kohta, saab SMBV selle teabe Alki LP-lt ja – Alki LP poolt ette nähtud viisil – arendajatelt. Seepärast edastab SMBV tehnilised kirjeldused alles siis, kui on saanud selleks vajaliku teabe. Madalmaade sõnul on selle kombinatsiooni tulemuseks olukord, kus toorainete roll on võrreldav kaupade alltöövõtu korras tarnimise rolliga.

(170)

Seoses laovarude lõpliku riskiga lisavad Madalmaad, et kuigi SMBV säilitab omandiõiguse kõikide toodete ja tootmistegevuses kasutatavate materjalide suhtes ning on kehtestanud sätted varude väärtuse vähenemise puhuks, ei kanna SMBV kokkuvõttes kulusid, mille jaoks need sätted on kasutusele võetud. Võttes arvesse viisi, kuidas litsentsitasu röstimislepingu alusel kindlaks määratakse, kannab need kulud kokkuvõttes Alki LP.

(171)

Madalmaade sõnul ei osale ükski SMBV töötaja äriläbirääkimistel Starbucksi arendajate/ostjatega. Hinnakujunduse kohta väidavad Madalmaad, et üldise hinnakujundusvalemi määrab Starbucks […]. Starbucks […] raamatupidamisüksus annab SMBV-le Alki LP kaudu hinnakirja (edaspidi „[…] hinnakiri“) ja nende hindade arvutamisel kasutatakse ülemaailmselt vastu võetud hinnakujundusvalemit, millel põhinevad SMBV ja arendajate vahelised tarnelepingud. Ostuhind, mida SMBV roheliste kohviubade eest maksab, on tuletatud hinnakujundusvalemist, mis hõlmab selliseid aspekte nagu […]. Kui aluskulud suurenevad või vähenevad, muudetakse ka SMBV ja tema arendajate vaheliste hindade kindaksmääramiseks kasutatavat kulubaasi. Peale selle on arendajad kohustatud ostma kohvi ja olulisi kaupu Starbucks Coffee BV ja arendajate vahel sõlmitud piirkondliku arendus- ja tegevuskokkuleppe kohaselt.

(172)

Madalmaade sõnul ei tegutse SMBV alltöövõtulepingu alusel. Lepingulise suhte tulemuseks on olukord, kus rohelisi kohviube ostetakse seaduslikult, kuid funktsionaalse panuseta SCTC-lt ja arve esitatakse ostjatele. Hoolimata funktsionaalsuse puudumisest ostu ja müügi valdkonnas, peavad varud olema kajastatud SMBV bilansis kooskõlas raamatupidamisstandarditega.

(173)

Madalmaade sõnul saab SMBV, Alki LP, SCTC ja arendajate vaheliste eelkirjeldatud lepinguliste suhete põhjal järeldada, et SMBV on madala riskiprofiiliga tootja, ja seda järeldust toetab täiendavalt funktsionaalne analüüs. Seepärast peavad Madalmaad käsitama SMBVd „kõige vähem keeruka üksusena“ (hinnatav osapool), kelle reaalturuväärtusele vastav tasu tuleb kindlaks määrata võrdlusuuringu alusel.

(174)

Madalmaade sõnul ei sisalda võrdlusuuringu tegemiseks kasutatud andmebaasid selliseid üksikasju nagu tehinguhinnad või -tingimused. Olemasolev teave piirdub üksuse kui terviku tegevustulemuste võrdlusega. Tehingupõhine tootluse meetod on rahvusvaheliselt kõige levinum meetod. Madalmaade sõnul kinnitatakse seda nii OECD 2010. aasta suunistes kui ka OECD 1995. aasta suunistes, mida kohaldati SMBV eelkokkuleppe sõlmimise ajal.

(175)

Võttes arvesse SMBV tootmisfunktsiooni, kasutab SMBV kulupõhist kasumlikkuse näitajat (tehingupõhine tootluse meetod kuludel põhineva kasumi juurdehindlusega). Seoses sellega rõhutavad Madalmaad, et kooskõlas OECD suuniste (85) punktiga 4.9 alustab Madalmaade maksuhaldur siirdehindade uurimist alati maksumaksja kasutatud meetodist lähtudes. Ka määruse 2. peatükis märgitakse, et Madalmaad ei kohalda „parima meetodi reeglit“. Seda lähtekohta, mis Madalmaade väitel on kooskõlas OECD suunistega, kasutatakse ka SMBV eelkokkuleppes ja selle tulemusena on SMBV väljapakutud kasumlikkuse näitaja puhul heaks kiidetud tehingupõhine tootluse meetod.

(176)

Võttes arvesse SMBV rolli alltöövõtjana, on asjaomased kulud, mille alusel määratakse kindlaks kasumi juurdehindluse arvutamiseks kasutatav kulubaas, kulud, mille tulemusena on saadud lisandväärtus. Madalmaade väitel on SMBV puhul tegevuskulud need lisandväärtuse andnud asjaomased kulud, mille suhtes kohaldatakse kasumi juurdehindlust. Võrdlusalusel põhinev kasumi juurdehindlus on seega [9–12] % tegevuskuludest. SMBV riskiprofiil on madal, ta ei anna toorainete suhtes lisandväärtust ja täidab kohviga mitteseotud toodete suhtes toetavat rolli. Kõnealuse piiratud tugitegevusega seotud tegevuskulud on kulubaasis hõlmatud. Selle tulemusena kohaldatakse ka selle tegevuse suhtes [9–12] % kasumi juurdehindlust.

(177)

Võrreldavuse huvides tehtud korrigeerimiste kohta väidavad Madalmaad, et SMBV eelkokkuleppe aluseks oleva siirdehinnaaruande koostamise ajal ei olnud ainsatki viidet selle, kuidas käsitleda madala riskiprofiiliga tootjaid. Madalmaad tunnistavad, et OECD 2010. aasta suunised sisaldavad rohkem juhiseid võrreldavuse huvides tehtavate korrigeerimiste, sealhulgas käibekapitali korrigeerimise kohta, kuid väidavad, et need näited on pelgalt suunised, mis tähendab, et reaalturuväärtusele vastava tulemuse võivad anda ka teised positsioonid. Lisaks väidavad Madalmaad, et SMBV eelkokkuleppe reaalturuväärtuse põhimõttele vastavuse hindamine peab põhinema teadmistel ja olemasolevatel OECD suunistel, mis olid sel ajal kättesaadavad, st OECD 1995. aasta suunistel. Seepärast ei saa kohaldada ka OECD 2010. aasta suuniste III peatüki lisa, milles esitatakse praktiline näide võrreldavuse huvides tehtava korrigeerimise kohta.

(178)

Madalmaad on teinud ka tundlikkusanalüüsi reaalturuväärtuste vahemiku kohta, mis arvutati vastavalt siirdehinnaaruandes kasutatud meetodile, muutes mõnda parameetrit. Madalmaad muutsid võrdluse ajavahemikku ja arvutasid ümber reaalturuväärtusele vastavaks peetavad vahemikud aastateks 2008–2012 ja 2003–2012 võrreldes siirdehinnaaruandes esitatud perioodi 2001–2005 vahemikuga. Lisaks arvutasid Madalmaad vahemiku ümber, kui protsent müüdud kauba maksumusest, mis on arvestatud tasust maha teise korrigeerimise alusel, ei oleks EURIBOR pluss 50 baaspunkti, vaid EURIBOR miinus 50 baaspunkti, ja lõpuks, kui see oleks „jooksevkonto määr“, nagu Madalmaad seda nimetavad. Samuti arvutasid Madalmaad SMBV saadud marginaali protsendina tegevuskulust ja tooraine maksumusest (jättes välja tee ja muu vahetoote laadi müüdud kauba maksumuse) aastateks 2008–2012 ja 2003–2012 ning võrdlesid seda samadel ajavahemikel nii EBT- kui ka EBIT-tasandil võrreldavate ettevõtjate kogukulu suhtes kohaldatava juurdehindlusega. Nende simulatsioonide põhjal tegid Madalmaad järelduse, et kui nõustuda kas või ühega komisjoni tõstatatud kahtlustest, oleks tulemuseks ikkagi reaalturuväärtuste vahemikku jääv tasu. Vastavalt OECD suunistele ei lubata teha korrigeerimisi, kui tasu jääb reaalturuväärtuste vahemikku.

(179)

Lõpuks vaidlustavad Madalmaad üldisemalt väite, et ta ei ole nõudnud aluslepinguid, mille põhjal saaks tõendada SMBV riskitaseme piiratust, ning väitis, et see ei ole vajalik, sest iga siirdehindade eelkokkulepe juba hõlmab olulist eeldust, et esitatud asjaolud ja tingimused paistavad olevat õiged ning et juhul, kui asjaolusid ei ole esitatud õigesti, võib siirdehindade eelkokkuleppe lõpetada. Peale selle väidavad Madalmaad, et tal ei olnud vaja kõiki lepinguid nõuda, kuna tema käsutuses oli röstimiskäitise rajamise ajalooline taustteave (86).

(180)

Madalmaad väidavad veel, et SMBV-le ei anta valikulist eelist ja tegemist ei ole riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(181)

Madalmaad selgitavad, et reaalturuväärtuse põhimõte sisaldub äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikes 1 ja seda täpsustatakse määruses, mis on täielikult kooskõlas OECD näidislepingu artikliga 9. Madalmaad kordavad üle ka juba määruses sätestatu, et määruse konkreetne eesmärk on käsitleda aspekte, mida võib OECD suunistes mitmeti tõlgendada või mis vajavad selgitamist.

(182)

Eelkõige väidavad Madalmaad, et siirdehindadega seotud olukordades võib valikulise eelisega tegemist olla ainult siis, kui tõestatakse, et OECD suunistest ja määrusest on selgelt kõrvale kaldutud ning reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel on tehtud ilmseid kaalutlusvigu, või kui kaldutakse kõrvale kehtestatud riiklikust poliitikast. Maksuhaldurite kaalutlusõigusega meetodite ja tulemuste hindamisel ja heakskiitmisel üksikjuhtumite puhul ei kaasne siiski kuidagi valikulisust või meelevaldset kohtlemist. Kuna Madalmaad leiavad, et SMBV eelkokkuleppe tulemus on vastuvõetavalt lähedane turuhinnale, ei anta nende arvates SMBV-le eelist.

(183)

Peale selle väidavad Madalmaad, et komisjoni kohaldatud võrdlussüsteemi, mis on tavalistes turutingimustes tegutseva ettevõtja tulude ja kulude vahel põhinev tavaline maksusüsteem, ei ole õigesti kindlaks tehtud. Madalmaade väitel peaks õige võrdlussüsteem olema äriühingu tulumaksu seadus, mis hõlmab reaalturuväärtuse põhimõtet vastavalt äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikele 1, ja määrus, milles antakse reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise kohta täiendavaid juhiseid. Madalmaade väitel ei saa valikulist eelist olla seni, kuni SMBV eelkokkulepe ei kaldu kõrvale äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikest 1 ega määrusest.

(184)

Kasutatud tehingupõhise tootluse meetodi kohta väidavad Madalmaad, et määruse alusel võib iga maksumaksja põhimõtteliselt vabalt valida siirdehindade määramise meetodi, tingimusel et valitud meetod viib konkreetse tehingu puhul reaalturuväärtusele vastava tulemuseni. Seetõttu lähevad komisjoni tõstatatud kahtlused tehingupõhise tootluse meetodi kasutamise kohta kaugemale kahtlustest, mida Madalmaade maksuhaldur oleks võinud määruse alusel väljendada selle siirdehindade määramise meetodi suhtes. Lisaks nõutakse määruses Madalmaade väitel ainult seda, et siirdehinnaanalüüs annaks tulemuseks reaalturuväärtuste vahemiku, mitte täpset reaalturuväärtusele vastava hinna.

(185)

Lisaks väidavad Madalmaad, et otsuses ei näi arvesse võetavat tõsiasja, et sidusettevõtjate ja mitteseotud ettevõtjate õiguslik ja faktiline olukord ei ole alati sarnased. Sidusettevõtjate ja mitteseotud ettevõtjate vahel on alati erinevusi, mida Madalmaade väitel tunnistati ka komisjoni groepsrentebox'i kava käsitlevas otsuses (87).

(186)

Lõpuks märgivad Madalmaad, et kui komisjon kehtestaks liikmesriikide maksupõhimõtete suhtes oma tõlgenduse, rikuks see Madalmaade suveräänsust.

(187)

Starbucks esitas oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 16. jaanuaril 2015. Lisaks esitas Starbucks komisjonile turuteavet 13. aprilli 2015. aasta, 29. mai 2015. aasta, 10. septembri 2015. aasta ja 23. septembri 2015. aasta kirjaga. Starbucksi märkused sarnanevad suuresti Madalmaade märkustega, kuivõrd mõlemad väidavad, et SMBV eelkokkuleppes sätestatud tasu vastas reaalturuväärtusele ega andnud SMBV-le valikulist eelist.

(188)

Esiteks väidab Starbucks, et SMBV täidab vaid piiratud, madala riskitasemega funktsioone, toetades Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonda teenindavat Starbucksi ülemaailmset organisatsiooni. Selle väite toetuseks […]. Starbucksi sõnul seisnevad SMBV peamised ülesanded kohvi röstimises ja pakendamises ning logistilises ja haldustegevuses, et tagada mitmesuguste kaupade sujuv ja tõhus tarnimine arendajatele.

(189)

Valitud struktuuri kohta väidab Starbucks, et kaaluti röstimise korraldamist alltöövõtu korras, kuid see oleks olnud ebapraktiline ja suurendanud halduskeerukust ning sellega oleks kaasnenud liiga palju kontsernisiseseid tehinguid. Selleks et viia haldus- ja õiguslik struktuur vastavusse füüsilise kaubavooga ning suurendada tõhusust, otsustas Starbucks kasutada SMBVd hankiva ja arveid esitava üksusena. Selle struktuuri tulemusena kajastatakse investoreid (roheliste kohviubade, kohviga mitteseotud toodete ja mittestrateegiliste kaupade valdkonnas) SMBV bilansis, sest raamatupidamisstandardid ja tava jälgivad õiguspärast tootevoogu. Starbucks väidab siiski, et SMBV roll hankiva ja arveid esitava üksusena on pelgalt halduslik ega põhjusta riskide või kaubanduslike kohustuste ülekandmist talle, sest röstimislepingu kohaselt kannab pigem Alki LP (keda toetab Starbucks US) kogu SMBV majanduslikku, sealhulgas varude riski. Veelgi enam, kuigi SMBV on suhetes arendajatega lepinguosaline, põhinevad need suhted Starbucks USi kindlaksmääratud tüüplepingutel ja alustingimustel. Kuna SMBV saab omandiõiguse, peaksid ka varud kajastuma tema bilansis, mis Starbucksi väitel selgitab ühtlasi, miks SMBV võttis vastu sätted varude vananemise kohta, mis hüvitatakse talle SMBV eelkokkuleppe alusel.

(190)

Mis puudutab siirdehindade määramiseks valitud meetodit, siis kuigi seda ei esitata siirdehinnaaruandes, määrab Starbucks Alki LP rolli kindlaks võrreldes SMBV rolliga. Starbucks väidab, et kuna SMBV osaleb ainult rutiinsete ülesannete täitmises röstimise, pakendamise ning logistiliste ja halduslike tugiteenuste valdkonnas, samas kui Alki LP litsentsib väärtuslikku intellektuaalomandit ja kannab ettevõtlusriski, on SMBV kõige vähem keerukas üksus. Seepärast on tehingupõhine tootluse meetod kõige sobivam siirdehindade määramise meetodit. Starbucks väidab, et kuna puuduvad võrreldavad tehingud, mis oleksid sarnased Alki LP ja SMBV vaheliste kokkulepetega, ei oleks võrreldava kontrollimata hinna meetod olnud siirdehindade jaoks sobiv. Igal juhul peab Madalmaade maksuhaldur alustama siirdehindade kontrollimist maksumaksja valitud meetodist lähtudes.

(191)

Starbucks tuletab meelde, et mis tahes siirdehindade määramise meetodi kohaldamine annab tavaliselt tulemuseks rea arve, mis võivad olla ühtviisi õigustatud, sest siirdehinnad ei ole täppisteadus, ning et iga siirdehinnaanalüüs annab juba olemuslikult tulemuseks reaalturuväärtusele vastavate tulemuste vahemiku ning järelduse ühe reaalturuväärtusele vastava hinna, mitte ainsa reaalturuväärtusele vastava hinna kohta.

(192)

Korrigeerimiste eesmärk on võtta arvesse olulisi erinevusi SMBV ja valimisse kuuluvate võrreldavate äriühingute funktsionaalsetes profiilides, et leida sobiv reaalturuväärtusele vastav tasu. Starbucksi väitel olid need korrigeerimised asjakohased, teatud aspektides konservatiivsed ning kindlasti ei alahinnanud need SMBV tasu täidetud funktsioonide eest. [9–12] % juurdehindluse mõistlikkuse täiendavaks tõestamiseks palus Starbucks [maksunõustajal] võrrelda SMBV saavutatud tegelikke tulemusi võrreldavate äriühingute tegelike tulemustega ajavahemikul 2008–2012. Selline tagasivaatav analüüs näitab, et [9–12] % juurdehindlus on jäänud sobivalt asjakohasesse vahemikku. See kinnitab veelgi Madalmaade maksuhalduriga sõlmitud siirdehindade eelkokkuleppes kokku lepitud ja SMBV suhtes kohaldatud siirdehindade määramise meetodi vastavust reaalturuväärtusele. Starbucks küsis ka [ühelt õigusbüroolt] teist arvamust selle kohta, kas 2007. aasta siirdehinnaaruandes kohaldati reaalturuväärtuse põhimõtet nõuetekohaselt. [Õigusbüroo] ei viinud küll läbi asjaolude uurimist, kuid vaatas läbi siirdehinnaaruande ja maksuhaldurile kättesaadavad dokumendid. Ta jõudis järeldusele, et reaalturuväärtuse põhimõtet kohaldati SMBV kontsernisiseste tehingute suhtes mõistlikult.

(193)

Sarnaselt Madalmaadega väidab Starbucks lisaks, et komisjon ei teinud õigesti kindlaks võrdlusraamistikku. Starbucks väidab, et võrdlussüsteem peaks olema Madalmaade äriühingute maksustamise süsteem, konkreetsemalt äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõige 1, määrus ja Madalmaade maksuhaldurite haldustava. Mõlema poole väitel võib riigiabiga tegemist olla ainult siis, kui SMBV eelkokkulepe kaldub kõrvale reaalturuväärtuse põhimõtte tavalisest tõlgendusest ja kohaldamisest Madalmaades. Lisaks väidab Starbucks, et maksumaksjate võrdlusrühma ei ole kindlaks määratud ning sidusettevõtjate ja mitteseotud ettevõtjate õiguslik ja faktiline olukord ei ole alati võrreldavad (88). Lõpuks kritiseerib Starbucks komisjoni käsitlusviisi, kuna see on vastuolus Madalmaade maksuhalduri põhimõttega, et „sisu on tähtsam kui vorm“.

(194)

Oma vastuses komisjoni taotlusele Starbucksi turuteabe saamiseks väljendas Starbucks põhjendustes 151–154 esitatud seisukohti. Peale selle märkis Starbucks, et komisjon ei saa oma hinnangus kasutada SMBV eelkokkuleppest hilisemat teavet.

(195)

24. juulil 2015 esitas Starbucks [ühe juhtimisvaldkonna nõustamisettevõtte] aruande, mis koostati vastuseks tema palvele analüüsida tootmis- ja logistika-/haldusteenuste tasumudeleid. Starbucksi väitel toetab aruanne Starbucksi seisukohta valitud tasumudeli ja kasumlikkuse näitaja küsimuses (89).

(196)

NOB väitel peaks otsus selle kohta, kas maksumaksja konkreetne maksualane kohtlemine siirdehindade eelkokkuleppe kohaselt kujutab endast riigiabi, põhinema Madalmaade õigusaktidel, haldustaval ja reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel ajal, mil kõnealune siirdehindade eelkokkulepe sõlmiti. Samuti väidab ta, et vastavalt määrusele ei kohalda Madalmaade maksuhaldur „parima meetodi reeglit“ (st ei nõua maksubaasi arvutamiseks parima meetodi kasutamist) ja reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine annab tavaliselt tulemuseks reaalturuväärtuste vahemiku, mitte üheainsa reaalturuväärtusele vastava hinna. NOB sõnul tundub, et menetluse algatamise otsuses oleva viitega ettevaatlikule sõltumatule ettevõtjale võetakse kasutusele uut liiki ELi standard, mis läheb aluseks oleva korra reaalturuväärtusele vastava olemuse hindamisel OECD suunistest kaugemale. Ta nõuab kinnitust, et komisjon kasutab võrdlusraamistikuna kohalikku õigussüsteemi, mitte ühtegi muud standardit. Peale selle peaks maksumaksjatel olema tema väitel õiguspärane ootus, et siirdehindade eelkokkulepped, mis sõlmitakse siseriiklike seaduste riikliku tõlgenduse alusel, ei kujuta endast riigiabi.

(197)

VNO-NCW väljendab muret ettevaatliku sõltumatu ettevõtja testi kohaldamise pärast ja nõuab valikulisuse hindamisel riiklikult kohaldatavate siirdehinnaeeskirjade kasutamist võrdlusalusena. Ta väidab, et reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine annab tavaliselt üheainsa reaalturuväärtusele vastava hinna asemel tulemuseks reaalturuväärtuste vahemiku.

(198)

ATOZi peamine argument käsitleb menetluse algatamise otsuse õiguslikku alust. ATOZi väitel ei täpsustata otsuses, kas SMBV eelkokkuleppes sisalduv hinnakokkulepe kaldub kõrvale Madalmaade haldustavast, mis tahes muust maksuhaldurite tavast või OECD standarditest, vaid tehakse üksnes järeldus, et see ei vasta reaalturuväärtuse põhimõttele. ATOZi väitel tundub komisjon olevat seisukohal, et olemas on OECD põhimõtetele tuginev ja kuidagi liidu õiguses sätestatud objektiivne reaalturuväärtuse standard, mis on liikmesriikide õiguse ja tava suhtes ülimuslik. ATOZi sõnul peaks komisjon siiski kaaluma, kas SMBV eelkokkulepe on kooskõlas Madalmaade õigusega. ATOZ väidab, et komisjoni käsitlusviis tekitab rahvusvaheliste ettevõtjate hulgas muu hulgas õiguslikku ebakindlust.

(199)

Oxfam väljendas oma märkustes komisjoni uurimismenetlusele toetust ning soovitas komisjonil suurendada oma uurimisvõimekust, võttes arvesse ka asjaolu, et tal võivad liikmesriikide maksutavade struktuursel hindamisel olla paremad võimalused kui riiklikel organitel. Ta kutsub komisjoni üles tagama, et valikulise eelise kindlakstegemisel määratakse piisavad karistused ja kahjulikud maksutavad kaotatakse järk-järgult, kuid kiiresti.

(200)

BAK toetab komisjoni argumente menetluse algatamise otsuses ning väidab, et sellised kokkulepped ja õiguslikud struktuurid vähendavad üldiselt ülemaailmselt makstavaid makse, millel on negatiivsed tagajärjed tarbijatele ja töötajatele.

(201)

Ettevõtja X, kes ei soovi oma nime avalikustada, esitas komisjonile märkused vastuseks menetluse algatamise otsusele. Selle ettevõtja sõnul oleks tema kui Starbucksi konkurendi hinnangul röstitud ja jahvatatud kohvi või kohviubade puhul röstimisprotsessi lisandväärtus (röstimine ja pakendamine, arvestamata pakkematerjalide maksumust) rohelisele kohvile keskmiselt 13–17 % rohelise kohvi maksumusest. Selle ettevõtja väitel oleksid need tasemed kohaldatavad kõikidele turustuskanalitele.

(202)

Nagu selgitatakse põhjenduses 20, võttis komisjon ühendust nelja Starbucksi konkurendiga, paludes esitada turuteavet ärimudeli ja väärtust loovate tegevusalade kohta, et komisjon saaks lõpule viia SMBV eelkokkuleppe hindamise. Neli asjaomast konkurenti on ettevõtja Y, Dallmayr, Nestlé ja Melitta. Nelja ettevõtja valik põhines kaalutlusel, et kõik ettevõtjad tegutsevad kohviröstimise segmendis ja võivad kontserni kuuluvate ettevõtjatena anda ülevaate kohvi röstimisega seotud töökorraldusest integreeritud äriühingus.

(203)

Dallmayr vastas komisjoni turuteabe taotlusele 27. aprilli 2015. aasta kirjaga.

(204)

Dallmayr teavitas komisjoni, et kohvi röstitakse iseseisva ärina või vertikaalselt äriühingusse integreeritud tegevusena. Suuremad äriühingud röstivad tavaliselt oma ettevõttes. Hankefunktsioon on tavaliselt integreeritud röstimisfunktsiooniga. Dallmayr ei osta röstimisfunktsiooni sisse.

(205)

Dallmayr peab üsna ebatavaliseks, et litsentsitasu maksab kolmas isik, kes osutab röstimisteenust. Tegelikult eeldaks Dallmayr, et klient maksab röstijale, mitte vastupidi.

(206)

Nestlé vastas komisjoni turuteabe taotlusele 20. mai 2015. aasta kirjaga. Nestlé märkis, et kohvi puhul on kolm väärtust loovat elementi kvaliteet (oa liik), tumedus (saavutatakse röstimisega) ja jahvatuse jämedus. Ta märkis ka, et röstimise tähtsuse tõttu toote maitse väljaarenemisele ei osta ta röstimisfunktsiooni sisse.

(207)

Melitta vastas komisjoni turuteabe taotlusele 26. mai 2015. aasta kirjaga. Melitta osutas olukordadele, kus nad võiksid tellida kohviubade röstimist alltöövõtu korras. Need olukorrad on järgmised: (i) kui tema tehases ei ole olemas konkreetsete tooteliikide, näiteks konkreetsete pakendamisvormide või pehmete padjakeste tootmiseks vajalikke masinaid, (ii) kui tema tehases ei ole olemas lahustuva kohvi tootmiseks vajalikke masinaid ning (iii) kui müük ületab tema tehase röstimis- ja pakendamisvõimsust. Viimasel juhul, kui röstimine ja pakendamine tellitakse võimsuspiirangute tõttu väljast, saadetakse Melitta rohelised kohvioad tarnijale, kes kohvi röstib ja lõpptooteks pakendab. Seejärel tarnitakse lõpptoode Melittale. Selline leping oli sõlmitud sama tarnijaga mitmeks aastaks.

(208)

Lõpptoote kvaliteedi ja maitse tagamiseks teeb Melitta kolmandale isikule, kellelt röstimine alltöövõtu korras tellitakse, kas röstimiskõvera ettekirjutused või annab kindlaksmääratud maitseprofiilid.

(209)

Lepingutes ei nähta ette Melittale litsentsitasude maksmist, kui ta ostab röstimisteenuse sisse.

(210)

Ettevõtja Y vastas komisjoni turuteabe taotlusele 27. aprilli 2015. aasta kirjaga. Komisjon palus selgitust 11. mai 2015. aasta kirjaga, millele ettevõtja Y vastas 21. mail 2015.

(211)

Ettevõtja Y ei telli kohvi röstimise funktsiooni alltöövõtu korras kolmandatelt isikutelt. Röstimise tagab kontserni äriühing, kelle ettevõtja Y on määranud alltöövõtjaks. See kohviröstimise äriühing ei maksa intellektuaalomandi kasutamise ega röstimisprotsessis kasutatud oskusteabe eest litsentsitasu.

(212)

Äriühing maksab litsentsitasusid IT-süsteemide kasutamise eest. Ettevõtja Y poolt alltöövõtjana liigitatud kontserni äriühingule tasu maksmisel on kulubaasiks tootmiskulud, välja arvatud toorainekulud. Tootmiskulud on eelkõige energiakulud, masinate (näiteks röstimis- ja pakkimisliini) amortisatsiooni kulud, personalikulud, IT-kulud ja seadmete hoolduskulud.

(213)

20. ja 26. aprilli 2015. aasta kirjas väljendasid Madalmaad täielikku nõusolekut Starbucksi, NOBi, VNO-NCW ja ATOZi tähelepanekutega. Oxfami märkuste kohta märkisid Madalmaad, et need puudutavad tähelepanekut kahjustava maksukonkurentsi kohta üldiselt ega käsitle konkreetselt SMBV juhtumit. Madalmaad peavad BAKi esitatud väiteid vääraks ega soovi seetõttu neid kommenteerida.

(214)

11. märtsi 2015. aasta kirjas väidavad Madalmaad, et ei saa ettevõtja X märkusi sisuliselt kommenteerida, sest Madalmaadele ei esitatud anonüümse konkurendi funktsionaalset analüüsi ega võrdlusalust.

(215)

27. mai 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaad oma märkused Dallmayri ja ettevõtja Y esitatud turuteabe kohta. Üldise märkusena väidavad Madalmaad, et funktsionaalne analüüs ja lepingud puuduvad ning seetõttu on võrdlemine väga keeruline, sest kumbki isik ei telli röstimisfunktsiooni alltöövõtu korras sõltumatult kolmandalt isikult.

(216)

Dallmayri kohta märgivad Madalmaad, et Dallmayri röstimise määratlus hõlmab enamat kui ainult kohvi röstimist, sest hankefunktsioon on integreeritud röstimisfunktsiooniga. Peale selle väidavad Madalmaad, et SMBV ei tegele kohvi ja kohviga mitteseotud artiklite müügiga, kuid et näib, et Dallmayr on olnud selles küsimuses teistmoodi korraldatud. Samuti väidavad Madalmaad, et Dallmayri kliendi ja töövõtja suhte kohaselt toimub tasu maksmine roheliste kohviubade kaalu ja hinna alusel, mis paneb töövõtjale kutseala taseme riski, samas kui SMBV puhul ei ole see nii.

(217)

Ettevõtja Y kohta märgivad Madalmaad, et kohvi röstimist peetakse rutiinseks funktsiooniks ning röstimiskäitise eest makstakse tasu kulupõhise marginaali alusel, mille puhul roheliste kohviubade maksumus ei ole kulubaasi osa. Madalmaade väitel on see meetod täielikult kooskõlas SMBV eelkokkuleppega.

(218)

Nestlé kohta märgivad Madalmaad, et kõigi kolme Nestlé väitel kohvile väärtust loova elemendiga tegelevad Starbucksi kontserni teised välismaised äriühingud, mitte SMBV (ubade hanget ja kvaliteedikontrolli teeb SCTC, röstimiskõverad annab Alki LP ja kohvi jahvatavad Starbucksi kohvikauplused).

(219)

Melitta kohta märgivad Madalmaad, et Melitta kirjeldatud kolm olukorda, kus kohvi röstimise funktsioon tellitakse alltöövõtu korras, erinevad mõneti SMBV olukorrast. Esimese ja kolmanda olukorra puhul on sarnasus selles, et hankefunktsiooni ei täida samuti tootja, kuid Madalmaade sõnul seisneb erinevus röstimislepingu kestuses (üheaastane leping võrreldes 50 aastat kehtiva röstimislepinguga) ja kutsealase taseme riskis (mis oleks Madalmaade väitel Melitta tasemega võrreldes Alki LP tasemel). Teist olukorda peavad Madalmaad võrdluse jaoks liiga erinevaks, sest see puudutab nii kohviubade röstimist kui ka terviktoodete tootmist.

(220)

19. juuni 2015. aasta kirjaga esitasid Madalmaad oma märkused Starbucksi antud turuteabe kohta. Nendes märkustes kordasid Madalmaad oma väidet, et õige võrdlusraamistik peaks olema Madalmaade riiklik maksusüsteem ning eelkõige 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse artikkel 8b ja määrus. Madalmaad väidavad, et artiklit 8b ja määrust kohaldatakse alati kontsernisiseste tehingute suhtes olenemata sellest, kas ettevõtja nõudis siirdehindade eelkokkulepet või mitte. Peale selle märgivad Madalmaad, et tehingupõhine tootluse meetod on rahvusvaheliselt kõige levinum meetod ja Madalmaad ei kohalda parima meetodi reeglit. Madalmaad väidavad ka, et tehingupõhise tootluse meetodi eelis on selles, et riik peab siirdehinda ainult ühepoolselt arvesse võtma ning roheliste kohviubade võimalik kõrgem või madalam siirdehind ei mõjutaks SMBV maksubaasi, sest ubade maksumust ei arvestata maksubaasis, mille suhtes marginaali kohaldatakse.

(221)

Oma 25. septembri 2015. aasta kirjas kordavad Madalmaad oma väiteid, et siirdehinnaaruande, SMBV ja tema vastaspoolte lepinguliste suhete ning SMBV tegeliku käitumise alusel tuleks SMBVd pidada madala riskiprofiiliga tootjaks. Lisaks väidavad Madalmaad, et Madalmaades üldlevinud tava kohaselt ei saa selliseid ainulaadseid funktsioone nagu immateriaalsete varade omamise ja ettevõtlusriskide võtmise kombinatsiooni võrrelda ning seepärast on loogiline, et litsentsitasu maksed arvutatakse jääkväärtusena. Madalmaade sõnul toetavad nende väidet, et SMBV eelkokkulepe vastab reaalturuväärtusele ja on täielikult kooskõlas OECD suunistega, [õigusbüroo] esitatud teine arvamus (varem esitatud, vt põhjendus 192), ettevõtja Y esitatud teave, (90) Madalmaade tehtud tundlikkusanalüüs (varem esitatud, vt põhjendus 178) ning erinevad maksuekspertide artiklid. Pealegi, kuigi Madalmaade väitel ei saa SMBV olukorra suhtes kohaldada võrreldava kontrollimata hinna meetodit, näitab Starbucksi ja kolmandate isikute kohvi röstimist või kohvitoodete koostootmist käsitlevate lepingute (vt põhjendus 152)) võrreldava kontrollimata hinna meetodil põhinev analüüs Madalmaade sõnul, et litsentsitasu, mida SMBV maksis Alki LP-le, ei olnud liiga suur (91).

(222)

Oma 7. oktoobri 2015. aasta kirjas kordavad Madalmaad oma väidet, et võrreldava kontrollimata hinna meetodit ei saa kohaldada litsentsitasu suhtes, mida SMBV maksab Alki LP-le. Lisaks märgivad Madalmaad, et hind, mida SMBV roheliste kohviubade eest SCTC-le maksis, vastab reaalturuväärtusele, tuginedes asjaolule, et [mitteseotud tootmisettevõtja 2] maksis roheliste kohviubade eest kõrgemat hinda kui SMBV oma Starbucksiga sõlmitud lepingu alusel. Lõpuks esitasid Madalmaad finantsteavet liidu eri liikmesriikidest pärit 11 äriühingu kohta, mis kõik on registreeritud NACE koodi „tee ja kohvi töötlemine“ all, märkides, et üldjoontes on nende kasumlikkus SMBV kasumlikkusega sarnane või sellest väiksem ning osa neist äriühingutest on olnud mitme aruandeperioodi vältel isegi kahjumis.

(223)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(224)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peavad selleks, et liigitada meede abiks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, olema täidetud kõik nimetatud sättes kehtestatud tingimused (92). Seega on selgelt kindlaks tehtud, et meetme liigitamiseks riigiabina nimetatud sätte tähenduses peab esiteks olema tegemist riigi sekkumisega või sekkumisega riigi ressursside kaudu, teiseks peab see sekkumine kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust, kolmandaks peab see andma ettevõtjale valikulise eelise ning neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (93).

(225)

Mis puudutab abi tuvastamise esimest tingimust, siis SMBV eelkokkuleppe sõlmis Madalmaade maksuhaldur (Belastingdienst), st Madalmaade avaliku haldusstruktuuri üksus. Kõnealune siirdehindade eelkokkulepe sisaldab Madalmaade maksuhalduri nõusolekut Starbucksi kasumi jaotamise ettepanekuga, mille alusel SMBV määrab igal aastal oma äriühingu tulumaksu kohustuse Madalmaade ees. SMBV eelkokkulepe on seega seostatav Madalmaadega.

(226)

Mis puudutab meetme rahastamist riigi ressurssidest, siis Euroopa Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et iga meede, millega ametiasutused annavad teatud ettevõtjatele maksuvabastuse, mis küll ei ole seotud riiklike ressursside üleandmisega, kuid mis asetavad soodustatud isiku soodsamasse majanduslikku olukorda kui teised maksumaksjad, on riigiabi (94). Allpool tõestab komisjon, et SMBV eelkokkuleppe tulemusena väheneb SMBV maksukohustus Madalmaade ees, lahknedes maksust, mida SMBV oleks pidanud muidu Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt maksma. Seega tuleks leida, et SMBV eelkokkulepe põhjustab riigi ressursside vähenemise, kuna SMBV tasutava maksusumma igasugune vähendamine vähendab maksutulu, mida Madalmaad oleksid tavaolukorras saanud.

(227)

Mis puudutab abi tuvastamise teist tingimust, siis SMBV kuulub Starbucksi kontserni, st ülemaailmselt tegutsevasse üksusesse, mis on tegev kõikides liidu liikmesriikides, nii et igasugune talle antav abi kahjustab liidusisest kaubandust. Riigi võetud meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja konkurentsiseisundit võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib (95). Niivõrd kui SMBV eelkokkulepe vähendab SMBV maksukohustust, mida ta oleks olnud muidu kohustatud täitma Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt, moonutab see siirdehindade eelkokkulepe või ähvardab moonutada konkurentsi, tugevdades tema finantsseisundit, nii et praegusel juhul on täidetud ka abi tuvastamise neljas tingimus.

(228)

Mis puudutab abi tuvastamise kolmandat tingimust, siis komisjon tõestab põhjenduses 252 ja järgnevates põhjendustes oma järeldust, et SMBV eelkokkulepe annab Starbucksile valikulise eelise, kuna selle tulemuseks on SMBV maksukohustuse vähendamine Madalmaades, lahknedes maksust, mida SMBV peaks Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt maksma; kõik aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohased abi tuvastamise tingimused on seega täidetud.

(229)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale „tuleb asutamislepingu artikli [107] lõike 1 kohaselt kindlaks teha, kas antud õigussüsteemis võetud siseriiklik meede soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, võrreldes teiste ettevõtjatega, kes asuvad nimetatud süsteemi eesmärki silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui nii, siis vastab meede valikulisuse tingimusele“ (96).

(230)

Euroopa Kohus on maksudega seotud kohtuasjades välja töötanud kolmeetapilise analüüsi, et teha kindlaks, kas konkreetne maksumeede on valikuline (97). Esiteks tehakse kindlaks liikmesriigis üldiselt või tavapäraselt kohaldatav maksustamiskord ehk „võrdlussüsteem“. Teiseks tuleb kindlaks määrata, kas kõnealune meede kujutab endast erandit sellest süsteemist, sest eristab ettevõtjaid, kes on süsteemi olemuslikke eesmärke arvesse võttes sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui meede kujutab endast erandit võrdlussüsteemist, tehakse analüüsi kolmandas etapis kindlaks, kas meede on põhjendatud võrdlussüsteemi olemuse või üldise ülesehitusega. Maksumeede, mis kujutab endast erandit võrdlussüsteemi kohaldamisest, võib olla põhjendatud, kui asjaomane liikmesriik suudab tõestada, et meede tuleneb otseselt selle maksusüsteemi alus- või juhtpõhimõtetest (98). Sellisel juhul ei ole maksumeede valikuline. Nimetatud kolmandas etapis lasub tõendamiskohustus liikmesriigil.

(231)

Üldiselt koosneb võrdlussüsteem valikulisuse analüüsimisel ühtsetest eeskirjadest, mida kohaldatakse objektiivsete kriteeriumide alusel kõikide süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute suhtes, nagu on selle eesmärgiga kindlaks määratud.

(232)

Käesoleval juhul leiab komisjon, et võrdlussüsteem on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem, mille eesmärk on maksustada kõikide Madalmaades maksukohustuslike ettevõtjate kasumit (99). Madalmaades asutatud ettevõtjad on residendist maksumaksjad; (100) nende ülemaailmse sissetuleku suhtes kohaldatakse äriühingu tulumaksu (101). Nende ettevõtjate suhtes, kes ei ole asutatud Madalmaades (mitteresidendist ettevõtjad), kohaldatakse maksustamist seoses Madalmaadest pärit sissetulekuga (102). Seda, kas ettevõtjat peetakse maksustamisel Madalmaades asutatuks, hinnatakse faktilistest asjaoludest lähtudes. Hindamise olulisteks teguriteks on juhtkonna tegelik asukoht ja peakontori asukoht. Äriühingu tulumaksu seaduse kohaselt peetakse kõiki Madalmaade õiguse alusel asutatud ettevõtjaid Madalmaade residentideks (103).

(233)

Vastavalt 2001. aasta tulumaksuseaduse (Wet inkomstenbelasting 2001) artiklile 3.25, mida kohaldatakse 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8 kaudu ka äriühingust maksumaksjate suhtes, tuleb maksustatav aastakasum kindlaks määrata hea äritava põhimõtete alusel ja järjepideval viisil, sõltumata tõenäolisest tulemusest (104). Hea äritava kohaselt võib näiteks teha mööndusi realiseerimata kahjumi puhul, samas kui veel realiseerimata kasumi võib jätta arvestamata.

(234)

Üldiselt vastab maksustatav kasum ettevõtja kasumiaruandes kajastatud raamatupidamislikule kasumile. Konkreetsete maksusätete, näiteks kohaldatavate maksusoodustuste, äriühingu osalustele kohaldatud maksuvabastuse, reaalturuväärtusele mittevastavalt teostatud tehingutest tulenevate maksukorrektsioonide ning maksu- ja raamatupidamiseeskirjade kohaselt erinevate amortisatsiooni käsitlevate eeskirjade kohaldamise alusel võib siiski teha korrigeerimisi (105).

(235)

Kuigi maksustatava kasumi kindlaksmääramine on turul tehinguid tegevate integreerimata/kodumaiste eraldiseisvate ettevõtjate puhul üsna lihtne, sest see põhineb tulude ja kulude vahel konkurentsiturul, eeldab maksustatava tulu kindlaksmääramine selliste integreeritud kontserni äriühingute puhul nagu Starbucks asendajate kasutamist. Eraldiseisvad integreerimata ettevõtjad võivad lähtuda selle maksubaasi kindlaksmääramisel, mille suhtes kohaldatakse Madalmaade äriühingu tulumaksu, oma raamatupidamislikust kasumist, sest selline kasum sõltub hindadest, mille turg dikteerib hangitud sisenditele ning ettevõtja müüdud toodetele ja teenustele. Integreeritud ettevõtja, kes teeb tehinguid sama kontserni ettevõtjatega, peab seevastu oma maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks kõigepealt hindama kontsernisiseste tehingute suhtes kohaldatavaid hindu, kusjuures selle hinnangu määrab turu asemel kontserni kontrolliv ettevõtja.

(236)

See erinevus integreerimata, st kontserni mittekuuluvate ja seega „eraldiseisvate“ ettevõtjate ning integreeritud, st kontserni kuuluvate ettevõtjate maksustatava kasumi kindlaksmääramisel ei mõjuta siiski kuidagi Madalmaade äriühingu tulumaksu süsteemi eesmärki maksustada kõikide Madalmaades maksustatavate ettevõtjate – nii integreerimata kui ka integreeritud ettevõtjate – kasum. Kuna Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt maksustatakse kõikide Madalmaade residendist ettevõtjate kasumit ühtemoodi, tegemata vahet kontserni kuuluvate ja sõltumatute äriühingute vahel, tuleks mõlemat ettevõtjatüüpi pidada selle süsteemi olemuslikku eesmärki arvesse võttes sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaks (106). Kuna SMBV eelkokkuleppe eesmärk on kindlaks määrata SMBV maksubaas äriühingu tulumaksu kogumiseks selle süsteemi kohaselt, on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem see võrdlussüsteem, mille alusel tuleks kõnealust siirdehindade eelkokkulepet hinnata, et teha kindlaks, kas Starbucksile anti valikuline eelis. Seega ei oma erinev viis, kuidas integreeritud ja integreerimata ettevõtjate maksustatav kasum täpselt saadakse, käesoleval juhul valikulisuse analüüsi jaoks võrdlussüsteemi kindlaksmääramisel mingit tähtsust.

(237)

Seda kinnitavad ka äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõige 1 ja määrus, millega OECD reaalturuväärtuse põhimõte rakendatakse Madalmaade maksuõigusesse. Määruse sissejuhatuses märgitakse: „Madalmaade poliitika seoses reaalturuväärtuse põhimõttega rahvusvahelise maksuõiguse valdkonnas näeb ette, et see põhimõte on 2001. aasta tulumaksuseaduse artiklis 3.8 sätestatud tulu laia määratlusse inkorporeerimise tõttu Madalmaade maksuõiguse süsteemi osa.“ 2001. aasta tulumaksuseaduse artiklis 3.8 märgitakse järgmist: „[ä]riühingust saadav kasum on nende tulude kogusumma, mis tulenevad äriühingust mis tahes nime all ja mis tahes vormis“. Seega ei tehta määruses selle viite kaudu 2001. aasta tulumaksuseaduse artiklile 3.8 ning tulu ja kasumi („mis tulenevad äriühingust mis tahes nime all ja mis tahes vormis“) mõistele vahet kontserni ettevõtja ja eraldiseisva ettevõtja saadud tulul ja kasumil.

(238)

Madalmaade ja Starbucksi väitel on komisjon varem oma groepsrentebox'i kava käsitlevas otsuses (107) leidnud, et kontsernid ja sõltumatud ettevõtjad ei kuulu samasse võrdlussüsteemi (108). Seega näivad nad osutavat, et valikulisuse hindamise võrdlussüsteem võib hõlmata ainult ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse siirdehinnaeeskirju, st kontserni kuuluvaid ettevõtjaid.

(239)

Komisjon meenutab kõigepealt, et tema varasemad otsused ei ole talle siduvad. Igat võimalikku abimeedet tuleb hinnata eraldi aluslepingu artikli 107 lõike 1 objektiivsete kriteeriumide alusel, nii et isegi kui tõendataks varasemate vastupidiste otsuste olemasolu, ei mõjutaks see käesoleva otsuse tulemusi (109).

(240)

Igal juhul ei kinnita groepsrentebox'i kava käsitlev otsus erinevalt Madalmaade ja Starbucksi väitest, et kui rakendatakse integreeritud ettevõtjale soodsat maksumeedet, peab võrdlussüsteem piirduma tingimata seda liiki ettevõtjatega. Peale selle ei ole groepsrentebox'i kava käsitlevas otsuses hinnatud maksumeetme eesmärk võrreldav käesoleva juhtumiga ning seetõttu ei ole Madalmaade ja Starbucksi sellele otsusele tuginevad järeldused käesolevas juhtumis asjakohased.

(241)

Groepsrentebox'i kava koostasid omal ajal Madalmaade ametiasutused, et vähendada omakapitali ja laenukapitali maksustamisalaseid erinevusi kontserni kontekstis ning vähendada seega arbitraaži nende kahe kontsernisisese rahastamisvormi vahel (110). Komisjon märkis oma lõplikus otsuses, et võttes arvesse meetme eesmärki, mis oli vähendada omakapitali ja laenukapitali maksustamisalaseid erinevusi kontserni kontekstis ning vähendada seega arbitraaži nende kahe kontsernisisese rahastamisvormi vahel, „puutuvad kontserni kuuluvad äriühingud [mitte eraldiseisvad ettevõtjad] kontsernisiseselt kokku arbitraažiga omakapitali ja laenukapitali vahel“ (111). Võttes arvesse seda tähelepanekut ja kava eesmärki, mis oli „vähendada stiimuleid teha kapitalisüsti ja laenu kaudu rahastamise vahelist arbitraaži ja tagada sellega seoses maksualane neutraalsus“, (112) leidis komisjon, et antud juhul hõlmas võrdlussüsteem ainult ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse äriühingu tulumaksu ja kes teevad kontsernisiseseid rahastamistehinguid (113).

(242)

SMBV eelkokkuleppe eesmärk on seevastu määrata kindlaks SMBV maksubaas, et arvutada välja maks, mida tuleb maksta sellelt summalt Madamaade äriühingu tulumaksuga maksustamisel. Esiteks, kuigi võib väita, et eesmärk, millele groepsrentebox'i kava käsitlevas otsuses tugineti, kehtib ainult kontserni kontekstis (nt asjaolu, et eraldiseisvad ettevõtjad ei puutu kokku erinevate rahastamisvormide vahelise arbitraaži probleemiga), on maksubaasi kindlaksmääramine iga-aastase tulumaksukohustuse arvutamiseks sama oluline ja kohaldatav nii kontserni kuuluvate üksuste kui ka eraldiseisvate ettevõtjate suhtes.

(243)

Teiseks, kuigi on tõsi, et SMBV osutab teenuseid kontserni teistele ettevõtjatele ja tegutseb seega kontserni raames, võiks tema sooritatavaid tehinguid teha ka väljaspool kontserni. SMBV on kohvi röstimise ja turustamise ettevõte. Nagu ilmneb Starbucksi esitatud lepingutest, tellivad teised Starbucksi kontserni ettevõtjad seda funktsiooni alltöövõtu korras kolmandatelt isikutelt (114). Ka konkurentide turuteabe taotlusele antud vastused tõendavad täiendavalt, et röstimist tellitakse alltöövõtu korras kontsernivälistelt ettevõtjatelt (115). Seega võivad SMBV tegevust teostada ka sõltumatud ettevõtjad ja see ei pea toimuma ainult kontsernisiseselt (116).

(244)

Seepärast järeldab komisjon, et võrdlussüsteem, mille alusel tuleks SMBV eelkokkulepet hinnata, on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem Madalmaade äriühingu tulumaksu eeskirjade vormis. Eelkõige koosneb see võrdlussüsteem ühtsetest eeskirjadest, mida kohaldatakse objektiivsete kriteeriumide alusel ühtviisi nii selliste eraldiseisvate ettevõtjate kasumi maksustamiseks, kelle puhul maksustatav kasum langeb tavaliselt kokku raamatupidamisliku kasumiga (mille suhtes kohaldatakse maksuõiguse alusel teatavaid korrigeerimisi), kui ka selliste kontserni kuuluvate ettevõtjate kasumi maksustamiseks, kes kasutavad kasumi jaotamiseks siirdehindu. Selle süsteemi olemuslikku eesmärki silmas pidades tuleks pidada mõlemat liiki ettevõtjate – integreerimata ja integreeritud ettevõtjate – faktilist ja õiguslikku olukorda sarnaseks.

(245)

Madalmaad leiavad, et võrdlussüsteemiks peaks olema määrus ja seega tuleks SMBV faktilist ja õiguslikku olukorda pidada sarnaseks ainult määruse kohaldamisalasse kuuluvate kontserni ettevõtjate olukorraga (117). Valikulisuse olemasolu eeldaks seega tõestamist, et SMBVd on koheldud erinevalt võrreldes teiste kontserni kuuluvate Madalmaade maksuresidendist üksustega, kes kuuluvad määruse kohaldamisalasse.

(246)

Komisjon ei nõustu selle põhjendusega.

(247)

Nagu selgitatakse põhjenduses 236, on Madalmaade äriühingu tulumaksu süsteemi eesmärk maksustada kõikide tema maksujurisdiktsiooni kuuluvate ettevõtjate kasumit olenemata sellest, kas need ettevõtjad on integreeritud või integreerimata ettevõtjad. Nagu selgitatakse põhjenduses 232, maksustatakse Madalmaade äriühingu tulumaksuga Madalmaade residendist ettevõtjate üleilmset kasumit (kui ei kohaldata maksulepingut), samal ajal kui mitteresidendist ettevõtjate, sealhulgas välismaiste ettevõtjate Madalmaade filiaalide puhul maksustatakse ainult konkreetselt Madalmaadest pärinevat tulu.

(248)

Leides sarnaselt Madalmaadega, et võrdlussüsteemi kuuluvad ainult kontserni ettevõtjad, sest ainult nemad peavad kasumi jaotamisel järgima reaalturuväärtuse põhimõtet, nagu nõutakse äriühingu tulumaksu seaduse artiklis 8b ja määruses, tehakse maksustatava kasumi kindlaksmääramisel ettevõtjate vahel ettevõtja struktuuri alusel kunstlikku vahet, mida Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem tema maksujurisdiktsiooni kuuluvate ettevõtjate kasumi maksustamisel ei tunnustata. Määruse eesmärk on tõepoolest tagada kontserni kuuluvate ja eraldiseisvate ettevõtjate sarnane kohtlemine Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel ning nende tegevusest tuleneva kasumi maksustamine olenemata sellest, kas tegevus toimub kontserni sees või mitte.

(249)

Komisjon leiab, et määruse eesmärk ei ole ega saa olla sidusettevõtjatele erieeskirjade kehtestamine, vaid eesmärk on selgitada äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõike 1 kohase reaalturuväärtuse põhimõtte rakendamist OECD suuniste alusel, võttes arvesse, et määruse konkreetne eesmärk on – nagu Madalmaad on tunnistanud – „käsitleda aspekte, mida võib OECD suunistes mitmeti tõlgendada või mis vajavad selgitamist“. Seepärast on määruses sätestatud eeskirjade eesmärk viia sidusettevõtjate maksustamisalane kohtlemine kooskõlla mitteseotud ettevõtjate kohtlemisega ulatuses, milles seotud isikute vaheliste tehingute hind peaks vastama reaalturuväärtusele ja seega peegeldama omavahel mitteseotud isikute olukorda nende kasumi äriühingu tulumaksuga maksustamisel.

(250)

Igal juhul märgib komisjon, et kui nõustuda Madalmaade ja Starbucksi arutluskäiguga, et määrusega kehtestatakse sidusettevõtjatele erieeskirjad, võib selliste erieeskirjade olemasolu iseenesest viia valikulisuse tuvastamiseni. Maksualastes juhtumites on tegemist valikulisusega, kui liikmesriik vabastab äriühingu (teatava äriühingute kategooria) sellise üldeeskirja täitmisest, mida kohaldatakse kõikide sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate äriühingute suhtes. Valikulisus on olemas ka siis, kui kehtestatakse erikord, mis kaldub kõrvale üldeeskirjast teatavate, kuid mitte kõikide võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras olevate äriühingute kasuks. Seega, võttes arvesse komisjoni järeldust, et integreeritud ja integreerimata ettevõtjate faktiline ja õiguslik olukord on kasumi suhtes Madalmaade äriühingu tulumaksu kehtestamise puhul võrreldav, on sellise erikorra loomine, mida kohaldatakse ainult integreeritud ettevõtjate suhtes, kaldudes kõrvale Madalmaade üldistest äriühingu tulumaksu eeskirjadest, iseenesest olemuselt valikuline, nii et selle korra alusel antud eelis on valikuline.

(251)

Seepärast järeldab komisjon, et käesoleval juhul on võrdlussüsteem, mille alusel tuleks SMBV eelkokkulepet hinnata, Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem olenemata sellest, kas selle süsteemi kohane äriühingu tulumaks kehtestatakse kontserni kuuluvatele või eraldiseisvatele ettevõtjatele.

(252)

Olles otsustanud, et võrdlussüsteem, mille alusel tuleks SMBV eelkokkulepet hinnata, on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem, tuleb kindlaks teha, kas siirdehindade eelkokkulepe kujutab endast erandit sellest võrdlussüsteemist, põhjustades faktiliselt ja õiguslikult sarnases olukorras olevate ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise.

(253)

Selles valikulisuse analüüsi teises etapis tehakse üldiselt paralleelselt kindlaks nii see, kas maksumeede kujutab endast erandit võrdlussüsteemist, kui ka meetme alusel abisaajale antud eelis. Tõepoolest, kui maksumeede põhjustab sellise abisaaja maksukohustuse põhjendamatu vähendamise, keda võrdlussüsteemi kohaselt maksustataks muidu kõrgema maksumääraga, kujutab see vähendamine endast nii maksumeetmega antud eelist kui ka erandit võrdlussüsteemist.

(254)

Euroopa Kohtu väitel võimaldab individuaalse abimeetme puhul, erinevalt kavast, „majandusliku eelise tuvastamine põhimõtteliselt eeldada, et see on valikuline“ (118). Käesoleval juhul on individuaalne abimeede, millest SMBV kasu saab, SMBV eelkokkulepe, milles nähakse ette meetod, et määrata kindlaks tema Madalmaades maksustatav kasum Starbucksi kontsernis täidetavatelt funktsioonidelt, mis seejärel maksustatakse Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt.

(255)

Sisuliselt on siirdehindade eelkokkuleppe ülesanne määrata eelnevalt kindlaks tavapärase maksusüsteemi kohaldamine konkreetse juhtumi suhtes, võttes arvesse selle juhtumi konkreetseid asjaolusid ja tingimusi, teatavaks ajavahemikuks ja tingimusel, et siirdehindade eelkokkuleppe kestel ei toimu selles konkreetses asjaolude ja tingimuste kogumis olulisi muutusi. Kui siirdehindade eelkokkulepe põhineb hindamismeetodil, mis kaldub põhjenduseta kõrvale sellest, mis tuleneks tavapärase maksusüsteemi tavalisest kohaldamisest, annab see siirdehindade eelkokkulepe abisaajale valikulise eelise, kuivõrd selline valikuline kohtlemine põhjustab asjaomases liikmesriigis kõnealuse abisaaja maksukohustuse vähenemise võrreldes sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjatega.

(256)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis igasugune majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (119). Seega on tegemist eelisega, kui riigi sekkumise tulemusena paraneb ettevõtja finantsseisund. Selline paranemine ilmneb, võrreldes ettevõtja vaidlustatud meetme tulemusena tekkinud finantsseisundit selle ettevõtja finantsseisundiga juhul, kui meedet ei oleks kohaldatud (120). Eelis võib seisneda nii positiivse majandusliku eelise andmises kui ka tavaliselt ettevõtja eelarves olevate kohustuste vähendamises (121).

(257)

Nagu selgitatakse põhjenduses 42 ja järgnevates põhjendustes, nõustusid Madalmaad SMBV eelkokkulepet sõlmides SMBV Madalmaades maksustatava kasumi kindlaksmääramise meetodiga, mille Starbucksi maksunõustaja siirdehinnaaruandes välja pakkus ning mis lubab SMBV-l määrata oma äriühingu tulumaksu kohustuse Madalmaades igal aastal siirdehindade eelkokkuleppe kehtivuse vältel. Konkreetsemalt määratakse SMBV eelkokkuleppega heaks kiidetud siirdehinnaaruandes kindlaks – selliste turu dikteeritud tehingute puudumisel, mida teeks integreerimata ettevõtja – sellele Starbucksi kontserni ettevõtjale jaotatav kasum, mis tuleneb tehingutest, mida ta teeb teiste Starbucksi kontserni kuuluvate ettevõtjatega.

(258)

Euroopa Kohus on juba leidnud, et ettevõtja maksubaasi vähendamine, mis tuleneb maksumeetmest, mis võimaldab maksumaksjal kontsernisiseste tehingute puhul kasutada siirdehindu, mis ei sarnane hindadele, mida kasutataks vaba konkurentsi tingimustes sõltumatute ettevõtjate vahelistel läbirääkimistel sarnastel reaalturuväärtuse tingimustel, annab valikulise eelise kõnealusele maksumaksjale seetõttu, et tema maksukohustust tavapärase maksusüsteemi kohaldamisel vähendatakse võrreldes sõltumatute ettevõtjatega, kes võtavad oma maksubaasi määramisel aluseks oma raamatupidamisliku kasumi (122).

(259)

Oma otsuses Belgia koordinatsioonikeskuste maksustamiskorra kohta (123) hindas Euroopa Kohus komisjoni otsuse vastu esitatud vaiet, milles järeldati muu hulgas, et selle korra alusel maksustatava tulu kindlaksmääramise meetod andis kõnealustele keskustele valikulise eelise (124). Selle korra kohaselt määrati maksustatav tulu kindla suurusega summana, mis vastab teatavale protsendile keskuse tegevuskulude ja muude kulude kogusummast, millest arvati maha personalikulud ja finantskulud. Euroopa Kohus leidis järgmiselt: „Et uurida, kas koordineerimiskeskuste korras ette nähtud maksustatava tulu kindlaksmääramine toob neile keskustele kaasa eelise, tuleb […] võrrelda seda korda üldkehtiva õigusega kehtestatud korraga, mis tugineb vaba konkurentsi tingimustes tegutseva ettevõtja tulude ja kulude erinevusele.“ Seejärel otsustas Euroopa Kohus: „Seetõttu ei võimalda [personalikulude ja finantskulude] välistamine nende keskuste maksustatava tulu kindlaksmääramise aluseks olevatest kuludest jõuda vaba konkurentsi tingimustes tegelikult eksisteerivate üleminekuhindade lähedastele üleminekuhindadele,“ mille kohta Euroopa Kohus leidis, et „[see annab] nimetatud keskustele majandusliku eelise“ (125).

(260)

Seega oli Euroopa Kohus nõus, et maksumeede, mille tulemusena küsib kontserni kuuluv ettevõtja siirdehindu, mis ei kajasta vaba konkurentsi tingimustes küsitavaid hindu, st hindu, mille üle räägivad läbi sõltumatud ettevõtjad võrdsetel tingimustel vastavalt reaalturuväärtusele, annab sellele kontserni kuuluvale ettevõtjale eelise, kuivõrd selle tulemusena väheneb tema maksubaas ja seega tema tavapärase äriühingu tulumaksu süsteemi kohane maksukohustus.

(261)

Põhimõtet, et kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelisi tehinguid tuleks tasustada nii, nagu need oleksid kokku lepitud sõltumatute ettevõtjate vahel, kes räägivad läbi võrreldavates tingimustes vastavalt reaalturuväärtusele, nimetatakse üldiselt „reaalturuväärtuse põhimõtteks“. Belgia koordinatsioonikeskuste kohtuasjas toetas Euroopa Kohus reaalturuväärtuse põhimõtet kui võrdlusalust, et määrata kindlaks, kas kontserni kuuluv ettevõtja saab sellise maksumeetme tulemusena, millega määratakse kindlaks tema siirdehinnad ja seega tema maksubaas, eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(262)

Reaalturuväärtuse põhimõtte eesmärk on tagada, et kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelisi tehinguid koheldakse maksustamisel selliselt, et lähtutakse kasumi summast, mis oleks tekkinud, kui samu tehinguid oleksid teinud sõltumatud ettevõtjad. Vastasel juhul toimuks kontserni kuuluvate ettevõtjate eeliskohtlemine tavapärase äriühingu tulumaksu süsteemi alusel, kui määratakse kindlaks nende maksubaas, mis ei ole kättesaadav sõltumatutele ettevõtjatele, põhjustades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise, võttes arvesse sellise süsteemi eesmärki maksustada kõikide tema maksujurisdiktsiooni kuuluvate ettevõtjate kasum.

(263)

Seepärast peab komisjoni hinnang selle kohta, kas Madalmaad andsid SMBV-le valikulise eelise, hõlmama kontrolli, kas SMBV maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks Madalmaades kokku lepitud meetod, millega Madalmaade maksuhaldur siirdehindade eelkokkulepet sõlmides nõustus, lahkneb meetodist, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse, ja seega reaalturuväärtuse põhimõttest. Kuivõrd meetod, millega Madalmaad SMBV eelkokkulepet sõlmides nõustusid, põhjustab SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohase maksukohustuse vähenemise võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab selle süsteemi kohaselt turg, annab see siirdehindade eelkokkulepe SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(264)

Seepärast rakendab komisjon kontserni kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldatud maksumeetmete hindamisel vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1 tingimata reaalturuväärtuse põhimõtet, olenemata sellest, kas liikmesriik on selle põhimõtte oma õigussüsteemi inkorporeerinud või mitte. Seda kasutatakse, et teha kindlaks, kas kontserni kuuluva ettevõtja maksustatav kasum äriühingu tulumaksu kohaldamisel on määratud kindlaks turutingimustele lähedase meetodi alusel, nii et kõnealust ettevõtjat ei kohelda üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel soodsamalt võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab turg. Selleks et vältida mitmetimõistmist, tuleb märkida, et reaalturuväärtuse põhimõte, mida komisjon kohaldab riigiabiga seotud hinnangu puhul, ei vasta põhimõttele, mis tuleneb OECD näidislepingu – mis on mittesiduv õigusakt – artikli 9 sätetest, vaid maksustamisega seotud üldise võrdse kohtlemise põhimõttele, mis tuleneb aluslepingu artikli 107 lõike 1 sätetest, mis on liikmesriikide jaoks siduvad ja mille kohaldamisala hõlmab riiklikke maksueeskirju (126).

(265)

Seega, vastuseks Madalmaade väitele, et komisjon asendab sellise hindamise läbiviimisel nende riikliku õiguse tõlgendamisel riiklikku maksuhaldurit, (127) tuletab komisjon meelde, et ta ei uuri mitte seda, kas SMBV eelkokkulepe vastab äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikes 1 või määruses sätestatud reaalturuväärtuse põhimõttele, vaid seda, kas Madalmaade maksuhaldur andis SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, sõlmides siirdehindade eelkokkuleppe, millega kinnitatakse kasumijaotus, mis kaldub kõrvale kasumi summast, mida oleks maksustatud Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel, kui samu tehinguid oleksid teinud võrreldavates tingimustes läbi rääkinud sõltumatud ettevõtjad vastavalt reaalturuväärtusele.

(266)

Vastuseks Madalmaade ja Starbucksi väitele, et kuna siirdehinnad ei ole täppisteadus, peaks SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud siirdehindu puudutav komisjonipoolne hindamine olema tingimata piiratud, (128) tuletab komisjon meelde, et siirdehindade lähendamise komponenti tuleb vaadelda selle eesmärki silmas pidades. Kuigi OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.13 on tõepoolest tunnistatud, et siirdehinnad ei ole täppisteadus, selgitatakse samas punktis kõigepealt, et „[t]ähtis on mitte unustada eesmärki saavutada usaldusväärsele teabele tuginedes reaalturuväärtusele vastava tulemuse mõistlik hinnang“. OECD suuniste eesmärk on töötada maksuhaldurite ja rahvusvaheliste ettevõtjate jaoks välja kõige sobivamad meetodid sidusettevõtjate vaheliste piiriüleste tehingute reaalturuväärtusele vastavate hindade hinnanguliseks kindlakstegemiseks maksustamise eesmärgil. Selle eesmärgi püüdlemine oleks võimatu, kui siirdehindade ligikaudsust saaks kasutada asjakohaste siirdehindade määramise meetodite suhtes saavutatud konsensuse – mida need suunised esindavad – eiramiseks. Seega ei saa kas metoodiliselt ebajärjekindla või ebapiisaval võrdlusandmete valikul põhineva siirdehinnaanalüüsi õigustamiseks tugineda reaalturuväärtuse põhimõtte ligikaudsusele.

(267)

Järelikult kui on võimalik näidata, et SMBV Madalmaades maksustatava kasumi kindlaksmääramise meetod, mille Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkulepet sõlmides heaks kiitis, lahkneb meetodist, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse, ja seega reaalturuväärtuse põhimõttest, annab see siirdehindade eelkokkulepe SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuivõrd see põhjustab SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohase maksukohustuse vähendamise võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksubaasi määrab kasum, mida nad teenivad turutingimustel.

(268)

SMBV eelkokkuleppega kiidetakse heaks SMBV-le Starbucksi kontsernis jaotatava kasumi kindlaksmääramise meetod, mis põhineb siirdehinnaaruandel, mille koostas Starbucksi maksunõustaja, kes arvutab välja SMBV funktsioonide (röstimine/tootmine) eest makstava tasu.

(269)

SMBV-le makstava tasu arvutamisel järgib maksunõustaja siirdehinnaaruandes järjestikusi metoodikaalaseid valikuid:

(270)

Siirdehinnaaruandes järeldatakse, et SMBV täidetava röstimisfunktsiooni tasu võrdub [9–12] % juurdehindlusega tema tegevuskuludest, ja Madalmaade maksuhaldur kiidab selle SMBV eelkokkuleppes heaks reaalturuväärtusele vastava tasuna. Peale selle nõustub Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkuleppes, et kasum, mille SMBV teenib lisaks nimetatud tasule, makstakse litsentsitasuna Alki LP-le.

(271)

Komisjon selgitab järgmistes punktides, miks Madalmaade maksuhaldur ei oleks tohtinud nõustuda SMBV eelkokkuleppes mitme siirdehinnaaruande aluseks oleva metoodikaalase valikuga, sest nende heakskiitmise tulemuseks on SMBV maksustatav kasum, mida ei saa pidada turupõhisele tulemusele lähedaseks usaldusväärseks tulemuseks, ning SMBV maksukohustuse vähenemine võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab turg.

(272)

Eelkõige ei tuvastata ega analüüsita siirdehinnaaruandes SMBV kontrollitud ja kontrollimata tehinguid, (131) mis on vajalik esimene samm, et hinnata siirdehindade seisukohast seotud isikute vahel kehtivate kaubandustingimuste vastavust reaalturuväärtusele. Konkreetsemalt ei uurita siirdehinnaaruandes, kas selline litsentsitasu vastab reaalturuväärtusele, mida SMBV maksis Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimise eest, mis on kontsernisisene tehing, mille jaoks SMBV eelkokkulepet tegelikult taotleti ja mille jaoks see anti (132). Nagu komisjon näitab, viib selle litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava väärtuse siirdehinnaanalüüs võrreldavate kontrollimata tehingute alusel järelduseni, et Alki LP poolt SMBV-le litsentsitud röstimisalase intellektuaalomandi eest ei peaks maksma mingisugust litsentsitasu (133). Samuti ei uurita siirdehinnaanalüüsis, kas roheliste kohviubade hind, mida SCTC SMBV-lt küsis, vastab reaalturuväärtusele. Nagu komisjon näitab, ei ole ühtegi turust lähtuvat põhjendust selle hinna olulisele tõusule alates 2011. aastast, mille tulemusena vähenes alates sellest aastast SMBV raamatupidamislik kasum (134).

(273)

Peale selle ja ilma et see piiraks eelmist põhjendust, ei analüüsita siirdehinnaaruandes kõikide kontrollitud tehingutes osalevate kontserni ettevõtjate, eriti Alki LP funktsioonide keerukust, nõustudes, et SMBVd tuleb käsitada „kõige vähem keeruka funktsioonina“ ja seega tehingupõhise tootluse meetodi kohaldamisel „hinnatava osapoolena“ (135).

(274)

Ilma et see piiraks kahte eelmist põhjendust, tuvastatakse siirdehinnaaruandes valesti SMBV põhifunktsioonid, mille eest tasu makstakse, ning püütakse sobimatult määrata see tasu kindlaks tegevuskulude alusel (136).

(275)

SMBV eelkokkuleppes nõustutakse maksustatava tasuga, mida makstakse SMBV-le tema röstimisfunktsiooni eest. Samuti nõustutakse, et kasum, mida SMBV lisaks sellele tasule teenib, makstakse litsentsitasuna Alki LP-le, keda ei maksustata Madalmaades.

(276)

Teisisõnu nõustub Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkulepet sõlmides sõnaselgelt sellega, et SMBV-le tema röstimisfunktsiooni eest makstava maksustatava tasu arvutamise meetod, mille maksunõustaja välja pakkus, määrab otseselt selle litsentsitasu suuruse, mida SMBV maksab Alki LP-le nendevahelise röstimisalase intellektuaalomandi litsentsilepingu eest. Samuti nõustub ta selgelt, et SMBV Madalmaades teenitud kasumi tegelikku taset tuleb maksustamisel selle litsentsitasu võrra vähendada, nii et maksustatav kasum on tegelikust kasumist väiksem. Kui SMBV raamatupidamislik kasum on suurem kui SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu, suurendatakse Alki LP-le makstavat litsentsitasu selle tasu ja SMBV raamatupidamisliku kasumi vahe võrra.

(277)

Seega on litsentsitasu korrigeerimise muutuja, mis määratakse kindlaks SMBV raamatupidamisliku kasumi ja SMBV eelkokkuleppes kokkulepitud tasu alusel. Alki LP ja SMBV vaheline röstimisalase intellektuaalomandi litsentsileping on seega tehing, mille jaoks SMBV eelkokkulepet tegelikult taotleti, ning selle litsentsitasu kui korrigeerimise muutujana kindlaksmääramise meetod on tehing, mille hinna määrab tegelikult SMBV eelkokkulepe.

(278)

Siiski tehakse siirdehinnaaruandes, millel kõnealune siirdehindade eelkokkulepe põhineb, ettepanek vaid SMBV-le makstava tasu kohta, analüüsides tehingupõhise tootluse meetodi kohaldamise abil funktsiooni, mida ta täidab (röstimine/tootmine); selles ei tuvastata litsentsitasu kui korrigeerimise muutujat selle kavandatud tasu konstrueerimisel. Järelikult ei tuvastata ega analüüsita aruandes röstimisalase intellektuaalomandi litsentsilepingut, mille eest seda litsentsitasu makstakse, tegelikult määratud hinnaga tehinguna ja seetõttu ei kehtestata meetodit tagamaks, et kõnealune litsentsitasu on kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

(279)

Siirdehindade määramise eesmärk on siiski kindlaks teha, kas kontrollitud tehingute tingimused on kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

(280)

Seda tehingutele keskendumist siirdehindade määramisel on sõnaselgelt väljendatud OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.6, milles selgitatakse kohe alguses, et „kuna rahvusvaheliste ettevõtjate kontserni liikmeid vaadeldakse üksteisest eraldiseisvate sõltumatute üksustena, pööratakse peatähelepanu kontserni liikmete vahel sooritatud tehingute olemusele ja sellele, kas nende tingimused erinevad tingimustest, mis oleks saadud võrreldavates kontrollimata tehingutes. Niisugune kontrollitud ja kontrollimata tehingute analüüs, mida nimetatakse ka „võrreldavusanalüüsiks“, on reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise keskmes“ (137).

(281)

Teisisõnu tuleb enne võrreldavuse hindamist selgelt tuvastada kõik seotud ja mitteseotud osapoolte vahelised kaubanduslikud tehingud. Seda tehingutele keskendumist toetatakse ka Madalmaade maksuõiguses nõudega mitte lubada maha arvata kulusid, mis ei ole kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega (138).

(282)

Täidetavate funktsioonide võrdlusele tuginemine on põhjendatud ainult siis, kui konkreetset kontsernisisest tehingut, mille jaoks siirdehindade eelkokkulepet taotletakse (võttes arvesse täidetavaid funktsioone), ei ole võimalik võrrelda sarnaste kontrollima tehingutega. Seoses sellega selgitatakse OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.41, et „enne otsingu laiendamist suurema arvu võimalike võrreldavate kontrollimata tehingute kaasamiseks sarnaste täidetavate ülesannete alusel tuleks kaaluda, kas sellised tehingud pakuvad tõenäoliselt usaldusväärseid võrdlusandmeid kontrollitud tehingu jaoks“ (139). See selgitab ka võrreldava kontrollimata hinna meetodi eelistamist kõikidele teistele siirdehindade määramise meetoditele, mida väljendatakse nii OECD 2010. aasta suuniste punktis 2.14 kui ka OECD 1995. aasta suuniste punktis 2.7, milles mõlemas märgitakse järgmist: „Kui on võimalik leida võrreldavaid kontrollimata hinnaga tehinguid, on võrreldava kontrollimata hinna meetod reaalturuväärtuse põhimõtte rakendamiseks kõige otsesem ja usaldusväärsem meetod. Seega tuleks sellisel juhul võrreldava kontrollimata hinna meetodit eelistada teistele meetoditele.“

(283)

Samamoodi eelistatakse nii OECD 1995. aasta suunistes kui ka OECD 2010. aasta suunistes siirdehinna reaalturuväärtusele vastavuse kindlakstegemiseks tavapäraseid tehingumeetodeid tehingupõhise kasumi meetoditele (140). OECD 1995. aasta suunistes koguni välistatakse selliste tehingupõhiste kasumi meetodite nagu tehingupõhine tootluse meetod automaatne kasutamine siirdehindade puhul, märkides selle kohta punktis 3.50 järgmiselt: „Peale selle esineb olukordi, kus tavapärased tehingumeetodid ei anna üksinda usaldusväärseid tulemusi või ei saa neid erandjuhul üldse rakendada. Sellised on nn viimase abinõu olukorrad. […] Kuid isegi viimase abinõu olukordade puhul ei ole õige rakendada tehingupõhist kasumi meetodit automaatselt, kaalumata eelnevalt selle usaldusväärsust.“

(284)

Madalmaade tähelepanek, et tema maksuhaldurile ei ole parima meetodi reegel siduv, ei vabasta maksuhaldurit kohustusest kinnitada, et maksumaksja valitud siirdehindade määramise meetod annab tulemuseks reaalturuväärtusele vastavale hinnale lähedase usaldusväärse hinna, enne kui kiidab heaks sellel meetodil põhineva siirdehindade eelkokkuleppe. Seda kohustust kajastatakse isegi selle määruse sättes, millele Madalmaad sellega seoses viitavad. Määruse punktis 3.1 on tõepoolest sätestatud järgmiselt: „Madalmaade maksu- ja tolliamet peaks alati alustama siirdehindade uurimist sellest meetodist lähtudes, mida maksumaksja kasutas tehingu toimumise ajal. See tähendab, et maksumaksjal on põhimõtteliselt vabadus valida siirdehindade määramise meetod, tingimusel et valitud meetod annab konkreetse tehingu puhul reaalturuväärtusele vastava tulemuse. Maksumaksja peab oma valikut põhjendama.“ Teisisõnu peaks maksuhaldur lähtuma siirdehindade eelkokkuleppe taotluse hindamisel maksumaksja väljapakutud meetodist. Siiski peab iga valitud meetod tagama konkreetse tehingu puhul, mille hinda määratakse, reaalturuväärtusele vastava tulemuse, nii et maksuhaldurile jääb vabadus seada maksumaksja valitud meetodi sobivus kahtluse alla. Kuna selles sättes nõutakse, et maksumaksja põhjendaks valitud siirdehindade määramise meetodi sobivust, ja kuna määruses eelistatakse selgelt võrreldava kontrollimata hinna meetodit, kui olemas on võrreldavad tehingud, (141) ei vabasta parima meetodi reegli puudumine maksuhaldurit kohustusest enne siirdehindade eelkokkuleppe heakskiitmist tagada, et maksumaksja valitud siirdehindade määramise meetodiga on võimalik saada turupõhisele tulemusele lähedane usaldusväärne tulemus kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

(285)

Nagu näidatakse järgmistes punktides, kuna siirdehinnaaruandes ei esitatud teavet selliste kontrollimata tehingute kohta, mis sarnanevad SMBV ja Alki LP vahelise röstimisalase intellektuaalomandi litsentsilepinguga, ja kuna selles ei uuritud seega ainsat kontsernisisest tehingut, mille hind määrati tegelikult siirdehinnaanalüüsi alusel, ei saa Starbucksi maksunõustaja välja pakutud ja SMBV eelkokkuleppega heaks kiidetud siirdehindade määramise meetodit pidada selliseks, mis annab tulemuseks turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna siirdehinnaaruandes analüüsitakse reaalturuväärtusele vastavat tasu SMBV-le ekslikult lähtekohalt (tema röstimisfunktsioon), saadakse tulemuseks tasu, mis on tehingupõhise tootluse meetodi alusel vääralt kindlaks määratud. Siirdehindade määramisel oleks pidanud pigem rohkem tuginema usaldusväärsematele võrdlustele mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute kohta kättesaadava teabega, mis oli siirdehindade eelkokkuleppe taotluse esitamise ajal Starbucksi valduses ja mida Madalmaade maksuhaldur oleks pidanud nõudma, et tagada SMBV eelkokkuleppe alusel makstava litsentsitasu vastavus reaalturuväärtusele.

(286)

Intellektuaalomand, mille eest litsentsitasu makstakse, hõlmab Alki LP-lt SMBV-le litsentsitud röstimisalast oskusteavet ja röstimiskõveraid. See litsentsitasu ei ole seotud Starbucksi kaubamärgi väärtusega, sest selle kaubamärgi kasutamise õiguse eest maksavad kauplused Starbucks Coffee BV-le.

(287)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas litsentsitasu vastab reaalturuväärtusele (142). Eelkõige selgitas komisjon, et asjaolu, et nende litsentsitasude tase, mida SMBV peab maksma Alki LP-le, sõltub SMBV eelkokkuleppes kehtestatud tasu ja maksustamiseelse raamatupidamisliku kasumi vahest enne litsentsitasu maksmist, (143) tekitab olukorra, kus litsentsitasu suurus arvutatakse SMBV eelkokkulepet ületava kasumina ega kajasta selle intellektuaalomandi reaalturuväärtust (144). Seoses sellega viitas komisjon OECD 2010. aasta suuniste punktile 6.16, mille kohaselt „litsentsitasu on tavaliselt perioodiline makse, mis põhineb kasutaja toodangul, müügil või harvadel juhtudel ka kasumil“ (145). SMBV eelkokkuleppes ei ole Alki LP-le makstav litsentsitasu seotud SMBV toodangu, müügi ega kasumiga. Peale selle osutas komisjon menetluse algatamise otsuse põhjenduses 120 oma kahtlusele, kas litsentsitasu vastab reaalturuväärtusele, leides, et litsentsitasu on hinna arvutamise meetodi kaudu lahutatud mis tahes aluseks oleva intellektuaalomandi majanduslikust väärtusest, röstimisega seotud immateriaalsete varade väärtusest SMBV jaoks.

(288)

Litsentsitasu väärtuse võrdlemiseks turul täheldatud litsentsitasu tasemetega, mis on kehtestatud protsendina käibest, arvutas komisjon SMBV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasu protsendina SMBV röstitud kohvi iga-aastasest müügist kauplustele. Vastavalt nendele arvutustele on litsentsitasu vahemikus [1–10] % kuni [30–40] % SMBV kohvimüügi tulust SMBV eelkokkuleppe kehtivuse ajal, kinnitades komisjoni kahtlusi seoses litsentsitasu kõikumisega (146). Peale selle olid tulemuseks saadud tasemed sellel ajavahemikul kolmel aastal üle [30–40] %, nagu on näidatud tabelis 10.

Tabel 10

Litsentsitasu suuruse kõikumine SMBV eelkokkuleppe kehtivuse ajal

(289)

Selles konkreetses kontekstis on litsentsitasu kõikumine esimene viide sellele, et kõnealuse tasu tase ei ole kuidagi seotud selle intellektuaalomandi väärtusega, mille eest tasu makstakse.

(290)

Põhjendustes 291–338 selgitatud põhjustel leiab komisjon, et võrreldava kontrollimata hinna meetodil põhinevast võrdlusest võrreldavate kontrollimata tehingutega, eelkõige intellektuaalomandi litsentsimise korraldusega erinevates röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingutes, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, ilmneb, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu peaks olema null. Teisisõnu ei tuleks sellel konkreetsel juhul maksta asjaomase intellektuaalomandi eest üldse litsentsitasu, sest SMBV ei saa Alki LP-lt litsentsitud röstimisalase intellektuaalomandi kasutamise eest mingit kasu.

(291)

Uurimise ajal esitas Starbucks komisjonile teatavad Starbucksi kontserni ettevõtjate poolt kolmandate isikutega sõlmitud röstimis- ja tootmislepingud, mis on nimetatud põhjendustes 148–150. Põhjendustes 292–298 selgitatud põhjustel leiab komisjon, et need tehingud kujutavad endast otsest võrdlusalust selle litsentsitasu taseme kindlaksmääramiseks, mida SMBV peab maksma Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsilepingu alusel.

(292)

OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.38 antakse järgmine võrreldavuse kontrolli juhis: „[…] võrreldavuse tegurite kontroll on kaheosaline, hõlmates maksumaksja kontrollitud tehinguid mõjutavate tegurite uurimist ja kontrollimata tehinguid mõjutavate tegurite uurimist. Mis tahes puuduva teabe suhtelise tähtsuse hindamisel võimalike võrdlusaluste suhtes […] tuleks arvesse võtta nii kontrollitud tehingu olemust kui ka […] vastuvõetud siirdehindade määramise meetodit“.

(293)

OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.36 loetletakse viis võrreldavuse tegurit, (147) mille „hulgas on üleantava vara või osutatavate teenuste omadused, osapoolte funktsioonid (võttes arvesse kasutatud vara ja võetud riske), lepingutingimused, osapoolte majanduslikud tingimused ning nende poolt järgitav äristrateegia“.

(294)

Komisjon märgib esiteks, et Alki LP ja SMBV vahelise röstimisalase intellektuaalomandi lepingu alusel üleantava vara omadused on identsed põhjendustes 148–150 loetletud Starbucksi ja kolmandate isikute vaheliste röstimislepingute kohastes tehingutes üleantava vara omadustega. Mõlemad tehingute kogumid hõlmavad röstimistehnoloogiat, kohvisegusid ja röstimiskõveraid.

(295)

Teiseks, kuigi mitte kõik need kolmandad isikud ei rösti kohvi (mõned tegelevad valmisjookide või muude toodete ja jookide koostisosade tootmisega), seostub kolmanda isiku funktsioon tehingutes, milles kolmandad isikud röstivad kohvi, täpselt sama tootega nagu SMBV röstimisfunktsioon tema lepingulises suhtes Alki LPga. Eelkõige Starbucksi lepingud [mitteseotud tootmisettevõtjaga 2], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 3], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 4] ja [mitteseotud tootmisettevõtjaga 10] käsitlevad kõik roheliste kohviubade röstimist.

(296)

Kolmandaks ei olnud üheski neist tehingutest Starbucksi roll piiratum kui Alki LP roll. Mõnes tehingus võttis Starbucks kolmandate isikute ees rohkem ülesandeid kui Alki LP SMBV ees. Eelkõige oli enamik lepinguid seotud kohvi hankimisega Starbucksi poolt (148). Peale selle ostab Starbucks mõne sellise lepingu kohaselt röstitud kohvi kolmandalt isikult. Seepärast kujutab Starbucksi tasu neis lepingutes endast maksimaalset reaalturuväärtusele vastavat tasu litsentsilepingu eest, kui Alki LP-le tuli üldse tegelikult tasu maksta.

(297)

Neljandaks ei viita miski, et kolmandate isikute majanduslik olukord mõjutab nende lepingut Starbucksiga. Eelkõige kuna Starbucks esitas mitu röstimisalase intellektuaalomandi lepingut, millest ühegi puhul ei saanud tuvastada, et see hõlmab Starbucksile röstimisalase intellektuaalomandi eest makstavat litsentsitasu, ei saa see olla seotud konkreetse kolmanda isiku konkreetsete majanduslike tingimustega. Kokkulepped hõlmavad eri geograafilisi piirkondi, sealhulgas liit ja Šveits, mida peeti siirdehinnaaruandes võrdlusaluste otsimisel asjakohaseks geograafiliseks piiritlemiseks.

(298)

Viiendaks käsitletakse allpool kolmandate isikute äristrateegiaid. Kokkulepped erinevad põhimõtteliselt olenevalt sellest, kas kolmas isik kasutab intellektuaalomandit otse turul, müües tooteid lõppkliendile, või mitte.

(299)

Seega võib nende kontrollimata tehingute puhul määrata SMBV ja Alki LP vahelise litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava suuruse, kasutades võrreldava kontrollimata hinna meetodit, see tähendab võrreldes kontrollitud tehingus makstavat tasu (SMBV-lt Alki LP-le) võrreldavates kontrollimata tehingutes, mida tehakse võrreldavates tingimustes, makstava tasuga (kolmandatelt isikutelt teistele Starbucksi kontserni ettevõtjatele).

(300)

Sellega seoses märgib komisjon, et Starbucksi ja [mitteseotud tootmisettevõtja 2], [mitteseotud tootmisettevõtja 3], [mitteseotud tootmisettevõtja 4], [mitteseotud tootmisettevõtja 9], [mitteseotud tootmisettevõtja 8], [mitteseotud tootmisettevõtja 1] ning [mitteseotud tootmisettevõtja 10] vahel sõlmitud sarnaste kokkulepete kohaselt ei maksa kolmandad isikud oma Starbucksiga sõlmitud litsentsilepingute alusel litsentsitasu, kui nad ei kasuta röstimisalast intellektuaalomandit otse turul.

(301)

[Mitteseotud tootmisettevõtja 3] maksab Starbucksile litsentsitasu ainult siis, kui ta müüb oma toodangut [mitteseotud tootmisettevõtja 3 ja Starbucksi ühisettevõttele]. Sellisel juhul kasutab [mitteseotud tootmisettevõtja 3] röstimisalast intellektuaalomandit seotud isiku kaudu otse turul, nii et asjaomane litsentsitasu näib hõlmavat Starbucksi kaubamärki kandvate toodete turustamist kolmandatele isikutele ühisettevõtte poolt. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et kui [mitteseotud tootmisettevõtja 3] müüb röstitud kohvi edasi Starbucksi kontsernile, mitte ühisettevõttele, ning kaubamärgi turustamise ja kasutamise turul tagab Starbucksi kontsern, ei maksa [mitteseotud tootmisettevõtja 3] Starbucksile röstimisalase intellektuaalomandi eest litsentsitasu.

(302)

Mis puudutab [mitteseotud tootmisettevõtjat 2], siis kuigi Starbucks väidab, et Starbucksi jaoks ostetavate roheliste kohviubade hinnale lisatav suurem juurdehindlus lepingus [mitteseotud tootmisettevõtjaga 2] kujutab endast tasu röstimisalase intellektuaalomandi eest, näib see juurdehindlus kanduvat üle [mitteseotud tootmisettevõtjale 5]. Hind, millega [mitteseotud tootmisettevõtja 5] ostab kohvi [mitteseotud tootmisettevõtjalt 2], määratletakse samuti hangitud roheliste kohviubade maksumusele kohaldatava juurdehindlusena. Oma suhtes [mitteseotud tootmisettevõtjaga 2], keda tasustatakse ilmselt suurema juurdehindluse kaudu, tegutseb Starbucks tarnijana, mis erineb funktsioonist, mille Alki LP on endale võtnud suhtes SMBVga. Vastuseks Starbucksi väitele, et kuna [mitteseotud tootmisettevõtja 2] on valmis maksma rohkem hinnast, mida SCTC küsib kohviubade eest, ja et seetõttu on SCTC hinnad reaalturuväärtusele vastavad, leiab komisjon, et roheliste kohviubade ostuhinda ei saa analüüsida eraldi [mitteseotud tootmisettevõtja 2] Starbucksiga sõlmitud lepingu kohasest kohustusest müüa oma toodangut [mitteseotud tootmisettevõtjale 5] ning seetõttu tuleb arvesse võtta ka [mitteseotud tootmisettevõtja 5] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 2] vahelist hinnakorraldust. Miski ei viita sellele, et mis tahes ostuhinnale lisatav juurdehindlus ei kandu otse üle [mitteseotud tootmisettevõtjale 5] või ei mõjuta muul viisil [mitteseotud tootmisettevõtja 5] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 2] vahelisi kaubandustingimusi, sest seda lepingut ei sõlmitud sõltumatult Starbucksi ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5] vahelisest lepingust.

(303)

Peale selle märgib komisjon, et oma suhetes [mitteseotud tootmisettevõtjaga 5], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtjaga 7] hõlmavad litsentsitasu ainult kaubamärgi ja tehnoloogia litsentsimise lepingud, mille Starbucks nende kolmandate isikutega sõlmis. See litsentsitasu on siiski võrreldav litsentsitasuga, mida kauplused maksid Starbucks Coffee BV-le Starbucksi kaubamärgi intellektuaalomandi kasutamise eest turul, sest kõik kolm ettevõtjat müüvad tooteid lõpptarbijatele. Kolme ettevõtja ja Starbucksi vahelistes raam- ning tootmis- ja turustamislepingutes, mis käsitlevad tootmisprotsessi, ei nähta ette litsentsitasu Starbucksi intellektuaalomandi eest.

(304)

Peale selle märgib komisjon, et SMBV tellib [registreeritud kaubamärgiga kohvitoote] ja lahustuva kohvi tootmist alltöövõtu korras kolmandatelt isikutelt, eelkõige [mitteseotud tootmisettevõtjalt 1]. Kuigi Starbucksi [registreeritud kaubamärgiga kohvitoode] on kaubamärgiga kaitstud toode, ei maksa [mitteseotud tootmisettevõtja 1] SMBV-le või ühelegi teisele Starbucksi ettevõttele segamisalase ega muu tootmisteabe eest mingeid litsentsitasusid. Samuti, kuigi Starbucks reklaamib VIA lahustuvate kohvitoodete tootmisel kasutatava tehnoloogia tootmist uuenduslikuna, tellitakse selle tootmine alltöövõtu korras kolmandalt isikult ja SMBV ei saa VIAt tootvalt kolmandalt isikult mingeid litsentsitasusid. SMBV raamatupidamisarvestusest ilmneb, et ettevõte ei saa oma alltöövõtu korras tellitud tootmise eest mingit litsentsitasu (149).

(305)

Selleks et hinnata, kas SMBV maksab Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest reaalturuväärtusele vastavat tasu, võib võrrelda Alki LP ja SMBV vahelisi lepinguid Starbucksi konkurentide ja kolmandast isikust röstijate vaheliste lepingutega.

(306)

Näiteks selgitas Melitta vastuseks turuteabe taotlusele seoses mitteseotud isikute reaalturuväärtusele vastavate kaubandustingimustega, mille kohaselt antakse ettevõtjale roheliste kohviubade röstimise ülesanne, et tellides kohvi röstimise alltöövõtu korras kolmandalt isikult, ei saa ta litsentsitasusid, kuigi annab oma röstimiskõverad kolmanda isiku käsutusse (150).

(307)

Vastavalt teabele, mille esitas ettevõtja Y, kes tegeleb röstimisega altöövõtjaks määratud kontserni ettevõtja kaudu, ei maksa ka tema röstimisettevõte röstimisprotsessis kasutatava intellektuaalomandi või oskusteabe eest kontsernile litsentsitasu (151).

(308)

Sama kehtib ka Dallmayri kohta, kes märkis, et peab ebatavaliseks litsentsitasu maksmist röstimisteenust osutava ettevõtja poolt, sest tema arvates peaksid pigem kliendid maksma röstijale, mitte vastupidi (152).

(309)

Sellest järeldub, et kuna tootmislepingutes, mille Starbucks sõlmis kolmandate isikutega ja millest mitu olid olemas ajal, mil Madalmaade maksuhaldur arutas SMBV eelkokkuleppe taotlust, ei nõuta röstimisalase intellektuaalomandi kasutamise eest litsentsitasu, leiab komisjon, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava väärtuse siirdehinnaanalüüsist järeldub, et selles konkreetses suhtes ei oleks tohtinud selle intellektuaalomandi eest litsentsitasu nõuda. Seda järeldust kinnitab ka võrdlus Starbucksi konkurentide poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega.

(310)

Kuigi röstimisalasel oskusteabel ja röstimiskõveratel võib olla väärtus, ei omanda röstija Alki LP ja SMBV vahelises konkreetses suhtes seda väärtust. Seda põhjusel, et Starbucksi struktuuri puhul seisneb röstimisalase oskusteabe ja röstimiskõverate tähtsus kaubamärgi ja üksikute toodetega seonduva järjepideva maitse tagamises. Starbucksi röstimisalase oskusteabe ja röstimiskõverate väärtust kasutatakse seega ainult siis, kui kauplused müüvad Starbucksi tooteid Starbucksi kaubamärgi all. Röstimisalane oskusteave ja röstimiskõverad ei loo iseenesest röstija jaoks pidevalt väärtust, kui neid ei saa turul kasutada.

(311)

Seda järeldust toetab Starbucksi esitatud teave, mille kohaselt litsentsilepingud, mille puhul intellektuaalomandi litsentsi ainus eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel toota kooskõlas Starbucksi tehniliste kirjeldustega ja kaitsta Starbucksi intellektuaalomandi õigusi, kuid mille alusel kolmandad isikud ei kasuta immateriaalseid varasid turul, ei ole seotud nende kolmandate isikute poolt Starbucksile makstavate litsentsitasudega (153).

(312)

Lisaks näib SMBV puhul, et röstimisalane oskusteave ja röstimiskõverad kujutavad endast tehnilist kirjeldust, mille järgi peaks röstimine toimuma ostva ettevõtja eelistuse või valiku kohaselt. Starbucks ütleb siirdehinnaaruandes röstimiskõverate kohta, et need kirjutatakse SMBV-le ette. Need võimaldavad SMBV-l ja kolmandatel isikutel, kellega on sõlmitud röstimis- ning tootmis- ja tarnelepingud, täita Starbucksi nõudeid. Röstimiseelistused tehakse tootjatele kohustuslikuks näiteks röstimisstandardite nõuete ja kvaliteedi tagamise standardite kaudu. Sellised tehnilised kirjeldused on iga röstimis- või tootmis- ja tarnelepingu osa.

(313)

Seoses sellega märgitakse röstimislepingus, et SMBV peab sisse seadma Alki LP esitatud röstimisprotsessid ning kasutama nõuetekohaseid seadmeid, masinaid ja tootmismeetodeid, et tagada toodete vastavus Alki LP kehtestatud tootekirjeldustele (154). Näib, et SMBV ei saa selle suhte raames tootekirjelduste kasutamisest mingit kasu. Asjaolu, et Alki LP kehtestatud röstimisprotsessi ja eriti röstimisgraafikud käsitlevad tehnilised kirjeldused võimaldavad SMBV-l röstida kohvi, mida müüakse Starbucksi kaubamärgi all, ei too SMBV-le suurenenud müügi või müügihinna mõttes mingit kasu, kuna SMBV ei müü põhimõtteliselt oma toodangut lõppklientidele, kes väärtustavad Starbucksi kaubamärki. Sisuliselt müüb SMBV kogu oma toodangu Starbucksi frantsiisikauplustele, kes kõik maksavad Starbucksi intellektuaalomandi turul kasutamise eest kontsernile litsentsitasu, mis väljendab nende turustamisäri väärtust. SMBV ei kasuta röstimisalast intellektuaalomandit otse turul; kauplused on kokkupuutepunkt lõppklientidega, kes väärtustavad Starbucksi kaubamärgiga seonduvat püsivat iseloomulikku maitset.

(314)

Tabelis 2 ja tabelis 8 esitatud finantsteabe alusel kujutatakse joonisel 3 SMBV kohvi röstimise tegevuse suhtes kohaldatavat kasumimarginaali, mille saamiseks lahutati röstitud kohvi eest saadud tuludest, mida kajastatakse igal aastal kirjel „TULU PAKENDATUD KOHVILT“, hind, mida SMBV maksab roheliste kohviubade eest SCTC-le (155).

Joonis 3

SMBV röstimistegevusest tekkinud kahjum alates 2010. aastast

(tulud ja kohvi ostuhind eurodes)

(315)

Joonisest 3 nähtub, et alates 2010. aastast, kui SCTC nõudmisel suurenes roheliste kohviubade suhtes kohaldatav marginaal, on SMBV röstimistegevus olnud kahjumlik. Kui võtta arvesse seda asjaolu ja tabelit 10, mis kajastab SMBV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasu protsenti kohvi müügitulust, siis tundub, et röstimisalane oskusteave ja röstimiskõverad ei loo SMBV jaoks positiivset väärtust. Näiteks 2013. aastal maksis SMBV Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest 22,8 miljonit eurot litsentsitasu, kuigi näib, et röstimistegevusest saadud brutokahjum (enne tegevuskulude mahaarvamist) oli umbes [1–10] miljoni eurot.

(316)

Teisisõnu rahastatakse SMBV poolt Alki LP-le makstavat litsentsitasu SMBV muu tegevuse kaudu (156). Kuigi on mõeldav, et ettevõtja kannab kahjumit litsentsitasu rahastamiseks, mis võib edaspidi kaasa tuua suurema kasumi, on tegevuse kahjumlikkus seotud roheliste kohviubade hinna tõstmisega SCTC poolt ega näi pakkuvat mingeid väljavaateid tulevikus kasumi saamiseks (157). SMBV äristrateegia tundub olevat siirdehindade eelkokkuleppe kehtivuse ajal stabiilne ja müügile otsustava mõju puudumisel ei ole SMBV-l konkreetseid meetmeid, mida ta võiks uuesti kasumisse jõudmiseks võtta. Kuna tegevuskulud moodustavad väikese protsendi SMBV kogukuludest, ei piisaks uuesti kasumisse jõudmiseks kulude kärpimisest, sest see ei korvaks rohelistele kohviubadele kehtestatud suurema juurdehindluse finantsmõju. Litsentsitasul, mida SMBV maksis Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest kontsernisiseses kontekstis, paistab olevat struktuurselt üksainus eesmärk – suunata SMBV edasimüügifunktsioonist saadud kasum ümber Alki LPsse.

(317)

Asjaolu, et röstimistegevus ei tekita litsentsitasu maksmise võimaldamiseks piisavalt kasumit, kinnitab seega SMBV ja Alki LP konkreetset kontsernisisest suhet arvesse võttes täiendavalt, et selle litsentsitasu kui korrigeerimise muutuja kindlaksmääramise meetod, mis SMBV eelkokkuleppes heaks kiideti, ei ole kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

(318)

Starbucksi ja kolmandate isikute vahel sõlmitud röstimislepingute võrdlust silmas pidades leiab komisjon seetõttu, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava väärtuse siirdehinnaanalüüsist järeldub, et selle intellektuaalomandi eest ei tohiks nõuda litsentsitasu, sest SMBV ei saa selle suhte raames röstimisalase intellektuaalomandi kasutamisest mingit kasu. Seda järeldust ei kummuta ükski uurimise käigus esitatud Madalmaade või Starbucksi argument.

(319)

Vastuseks komisjoni kahtlustele seoses litsentsitasu vastavusega reaalturuväärtusele väitsid Madalmaad ja Starbucks, et see litsentsitasu kajastab nii tasu röstimisalase intellektuaalomandi kasutamise eest kui ka tasu ettevõtlusriski ülevõtmise eest Alki LP poolt (158). Madalmaad viitavad asjaolule, et SMBV ei kannaks varude vähenemise majanduslikku riski, sest kui arvestada viisi, kuidas litsentsitasu on röstimislepingu alusel kindlaks määratud, siis need kulud kannab lõpuks Alki LP (159).

(320)

Komisjon märgib esiteks, et SMBV eelkokkuleppe taotluse toetuseks esitatud siirdehinnaaruanne ei toeta seda väidet. Tegelikult väidetakse aruandes sellele väitele selgelt vastupidi, märkides, et „[SMBV] litsentsib Alki LP-lt intellektuaalomandist osa, mida on vaja kohviröstimise tootmisprotsessi kasutamiseks, ning õiguse tarnida kohvi arendajatele. [SMBV] maksab Alki LP-le litsentsitud intellektuaalomandi eest litsentsitasu“ (160). Veelgi olulisem on see, et siirdehinnaaruandes ei mainita üheski punktis asjaolu, et litsentsitasu kujutab endast osaliselt SMBV makset Alki LP-le ettevõtlusriskide ülevõtmise eest. Tegelikult jääb SMBV-le rohkem riske, kui siirdehindades on kajastatud, eelkõige laovarude riskid ning teatavad ubade tarnimise ja tootmisvõimsuse kasutamisega seotud riskid.

(321)

Teiseks märgib komisjon, et Madalmaad paistavad arvavat, et viis, kuidas röstimisleping on üles ehitatud, (161) annab õigusliku aluse riski ja kohustuste tegelikuks jaotamiseks Alki LP ja SMBV vahel. SMBV raamatupidamisandmete kohaselt kehtestati litsentsitasu siiski SMBV eelkokkuleppega, mitte Alki LP ja SMBV vahelise lepinguga.

(322)

Kolmanda ja kõige olulisema punktina leiab komisjon, et kui nõustuda Madalmaade väitega, võiks mis tahes kontserni ettevõtja äririski kaotada, jaotades riskid lepingu alusel lihtsalt kontserni sees ümber. Näiteks ettevõtjat, kes teeb kõik kontserni strateegilised otsused, eelkõige seoses investeeringute ning teadus- ja arendustegevusega, mida tuleks põhimõtteliselt pidada ettevõtlusriski koondavaks keerukaks funktsiooniks, võiks pidada „madala riskitasemega“ ettevõtjaks ja maksustada vastavalt, juhul kui sõlmitakse kontsernisisene leping, millega kehtestatakse tema tasu tegevuskulude suvalisel tasemel ja kantakse tema jääkkasum üle mõnele teisele kontserni ettevõtjale. Selle väitega nõustumine muudaks reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise kontsernisiseste tehingute hinnakujunduse suhtes mõttetuks, sest lepingud ei kajastaks tegelikku majanduslikku olukorda.

(323)

Sellega seoses tuletab komisjon tuletab meelde (162) OECD 2010. aasta suuniste (163) punkte 9.44–9.46, milles selgitatakse seoses äritegevuse restruktureerimisega, et „ettevõtja madal (või kõrge) riskitase dikteerib kõige sobivama siirdehindade määramise meetodi valiku, mitte vastupidi“ (164). Erinevalt Madalmaade väljendatud seisukohtadest (165) kehtib põhimõte, et siirdehinnaeeskirjade kohaldamisel tuleks lähtuda riskidest, mitte lepingutest, kui need lepingud ei kajasta aluseks olevat äririski, ka ettevõtte restruktureerimise kontekstis. Kuigi on tõsi, et siirdehindade määramise meetodi (st näiteks tegevuskuludel põhineva tehingupõhise tootluse meetodi) kokkuleppimise ja lepingute – nt korrigeerida igal aastal maksueelset kasumit vastavalt lepingule – sõlmimisega piiratakse ettevõtja maksukohustuse kõikumist eri eelarveaastatel, ei pruugi selline lepingute kaudu üles ehitatud struktuur vastata tehingute aluseks olevale majanduslikule olukorrale ega ettevõtja tegevusega seotud riskidele. See kaalutlus esitatakse OECD 1995. aasta suuniste punktis 1.26: „seoses lepingu tingimustega võib kaaluda seda, kas näiline riski jaotamine on vastavuses tehingu majandusliku sisuga. Selles küsimuses tuleb osapoolte käitumist vaadelda üldjuhul parima tunnistusena riski tegeliku jaotumise kohta.“

(324)

Neljandaks, mis puudutab Madalmaade ja Starbucksi edasist väidet, et SMBV äritegevuse madal riskitase dikteerib tegelikult SMBV eelkokkuleppega heaks kiidetud siirdehindade määramise meetodi, märgib komisjon, et uurimise käigus esitatud teave ei toeta seda väidet. Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 113 kahtlusi Alki LP äririski kandmise ja kontrollimise suutlikkuse suhtes. Kui ettevõtja võtab riski, peaks ta olema ühelt poolt suuteline riski kontrollima (166) ja teiselt poolt sellist riski rahaliselt vastu võtma (167). Seepärast tuleks riskivõtmise suutlikkust enne kavandatud struktuuri kaalumist analüüsida kooskõlas tavapäraste konkurentsitingimustega. OECD 2010. aasta suunistes selgitatakse, et kontrollimist tuleks selles kontekstis mõista suutlikkusena teha otsus risk võtta ja seda juhtida. See eeldaks, et ettevõtjal on inimesed, kes täidavad selliseid kontrollifunktsioone (168).

(325)

Starbucksi esitatud teabe kohaselt (169) ei ole Alki LP-l oma töötajaid ja kuigi partnerluses ei saa põhimõtteliselt välistada, et partnerid võivad panustada Alki LP tegevusse, olemata siiski tema töötajad, on Alki LP partnerid esitatud teabe kohaselt (170) äriühingud ja ühelgi neist ei ole töötajaid. Seega näib, et Alki LP tegevussuutlikkus riskide võtmisel on piiratud.

(326)

Peale selle on Alki LP suutlikkus kanda finantsriski piiratud tema finantsvahenditega ja tema partnerite finantsvahenditega. Starbucksi poolt komisjonile esitatud teabe kohaselt (171) ei esita partnerid eraldi raamatupidamisaruandeid, kuid on ise aktsiaseltsid. Seepärast on Alki LP finantssuutlikkus väiksem kui kontserni üldine finantssuutlikkus ja seda ei saa kontserni üldise suutlikkusega samastada.

(327)

Vastuseks väidab Starbucks, et Alki LP tegevussuutlikkus tagatakse ettevõtja Starbucks Inc. töötajate kaudu, kes toetavad mõnikord lepingu alusel Alki LPd tema ülesannete täitmisel (172). Komisjoni arvates ei ole need väited veenvad. Ei ole mingit põhjust, miks juhtimisalast tugiteenust osutava töötaja palkamine peaks toimuma Alki LP kaudu – SMBV oleks võinud palgata ettevõtte juhtimist toetava töötaja otse. Kuna väljastpoolt tellitud juhtkonna vastutus on nõrgem kui otseste juhtide vastutus, kaasnevad alltöövõtu korras juhtimisega äriühingu üldjuhtimise seisukohast suuremad esinduskulud. Võttes arvesse SMBV tegevust, mis hõlmab muu hulgas röstimiskäitise juhtimist, vajab SMBV juhtimine igapäevast järelevalvet ja osalise tööajaga töötaja ei saa seda tõhusalt tagada.

(328)

Seepärast ei saa Alki LP tagada SMBV äririskide juhtimist nii tõhusalt kui SMBV otsesed töötajad või juhid ning seetõttu saaks neid riske parimal juhul osaliselt vähendada nende lepingulise üleandmisega Alki LP-le.

(329)

See järeldus toetab menetluse algatamise otsuse põhjenduses 89 väljendatud kahtlust struktuuri majandusliku otstarbekuse suhtes, sest Alki LP näib olevat selles struktuuris ülearune. Sellega seoses viidatakse OECD 2010. aasta suuniste punktides 1.64–1.66 (173) olukordadele, kus struktuur ei ole määratud tavapäraste kaubandustingimustega ja maksumaksja võis selle luua maksude vältimiseks või vähendamiseks. Sellistel juhtudel peaksid maksuhaldurid analüüsima maksubaasi korrigeeritud struktuuri alusel, mille oleksid määranud tavapärased kaubandustingimused. Starbucksi esitatud teave, mille kohaselt Alki LP lisati struktuuri Ameerika Ühendriikide maksudega seotud põhjustel, (174) kinnitab komisjoni kahtlusi struktuuri majandusliku otstarbekuse suhtes.

(330)

Viiendaks, kuigi komisjon nõustub Madalmaade ja Starbucksi väitega, et SMBV teatavaid müügiriske vähendatakse kauplustega sõlmitud kokkulepete kaudu, ei mõjuta see asjaolu kuidagi SMBV suhet Alki LPga. Mis puudutab SMBV piiratud haaret oma vastaspooltega kaubandustingimuste ja hindade läbirääkimisel, on komisjon igal juhul nõus, et kaupluste prognoosisüsteem näib vähendavat ärilist ebakindlust SMBV jaoks (175). Kaupluste ja SMBV vaheliste lepingute kohaselt ei tohi kauplused SMBV-le esitatud prognoosist oluliselt kõrvale kalduda ja samuti on neil kohustus osta tooteid SMBV-lt. SMBV toodangu realiseerimine on tagatud kauplustele esitatud nõudega osta toodangut SMBV-lt. Tootmisettevõtte peamised riskid on siiski seotud mitte ainult laovarude riskiga, vaid peamiselt tootmisvõimsusega, kuid ei Madalmaad ega Starbucks ole tõestanud, et tootmisvõimsuse kasutamisele mõju avaldavad riskid seoses nõudluse muutumisega on nende lepingute kaudu täielikult kõrvaldatud. Konkreetsemalt ei ole lepingud kolmandast isikust tootjatega, eelkõige [mitteseotud tootmisettevõtjaga 1], täielikus kooskõlas nõudluse võimaliku muutumisega.

(331)

Kuuendaks ei mõjuta lepingud, millele Madalmaad viitasid ja millega SCTC tagab tarnitavate roheliste kohviubade kvaliteedi, samuti kuidagi SMBV ja Alki LP vahelist suhet. Igal juhul on need tüüpilised ärikokkulepped, mis ei vähenda SMBV riski võrreldes tavapäraste turutingimustega.

(332)

Kokkuvõttes lükkab komisjon tagasi väited, et lepingute kaudu toimub riski tõhus üleandmine SMBV-lt Alki LP-le. Seepärast ei ole põhjendatud ükski litsentsitasu komponent, mis oli ette nähtud hüvitisena ettevõtlusriski üleandmise eest.

(333)

Peale selle näib Starbucks väitvat, et litsentsitasu, mida SMBV maksab Alki LP-le, on põhjendatud, sest Alki LP maksab kohviröstimise tehnoloogia eest Starbucks USile samas suurusjärgus summasid.

(334)

Kõigepealt märgib komisjon, et SMBV eelkokkulepe ei puuduta Alki LP ja Starbucks USi vahelist suhet, vaid SMBV ja Alki LP suhet. Seega on hindamiseks, kas nende kahe ettevõtja vaheliste tehingute siirdehinnaanalüüs on tehtud vastavalt meetodile, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, oluline vaid nende tehingute väärtus, mille Starbucksi maksunõustaja on kindlaks määranud, mitte väljapoole seda suhet jäävate maksete väärtus.

(335)

Igal juhul ei vaidlusta komisjon, et Alki LP maksis Starbucks USile alaliseks litsentsitasuks nimetatud suuri summasid (176). Siiski ei saa kinnitada, et selle kulude jagamise kokkuleppe kohase makse määramine tasuna röstimistehnoloogia eest põhines viisil, kuidas need maksed on kulude jagamise kokkuleppe alusel struktureeritud.

(336)

Esiteks rahastatakse makseid, mida Alki LP teeb Starbucks USile, suuremas ulatuses kaubamärgi litsentsitasudelt, mida talle maksab Starbucks Coffee BV, kui SMBV-lt saadud litsentsitasust (177).

(337)

Teiseks paistab, et Alki LP kulude jagamise kokkuleppe kohased maksed Starbucks USile ei ole määratud vastavalt reaalturuväärtusele. Eelkõige mis puudutab äriformaadi ja kaubamärgiga seotud intellektuaalomandi omandamist, siis Alki LP (sh tema eelkäija [CV 1]) maksis selle intellektuaalomandi omandamise eest alates 2005. aastast kokku [30–40] miljonit eurot, samal ajal kui Alki LP sai 2014. aastal selle intellektuaalomandi müügi eest [1–1,5] miljardit eurot. See väärtuse erinevus paistab viitavat, et kõnealune kokkulepe ei kajastanud reaalturuväärtusele vastavat tasu intellektuaalomandi eest; seepärast võib litsentsitasu makseid käsitada hüvitisena samas tehingus toimunud kaubamärgi müügi eest liiga väikese väärtusega.

(338)

Kokkuvõttes tuleb tagasi lükata Starbucksi väide, et kulude jagamise kokkuleppe kohased maksed kinnitavad SMBV ja Alki LP vaheliste maksete vastavust reaalturuväärtusele.

(339)

Eespool öeldut silmas pidades leiab komisjon, et võrdlus võrreldavate kontrollimata tehingutega, eelkõige litsentsitasudega mitmes röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingus, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, näitab, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu reaalturuväärtusele vastav väärtus peaks olema null ning seega ei tohiks selle intellektuaalomandi eest asjaomase konkreetse suhte raames litsentsitasu nõuda, sest SMBV ei saa Alki LP-lt litsentsitud röstimisalase intellektuaalomandi kasutamisest mingit kasu.

(340)

Seda järeldust arvesse võttes ei ole vaja seda litsentsitasu hinnata. SMBV maksukohustuse kindlaksmääramisel Madalmaades peaks pigem lähtuma SMBV raamatupidamislikust kasumist, arvamata sellest maha litsentsitasu, mida SMBV maksis sellest kasumist Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimise eest, et tagada SMBV maksustatava kasumi vastavus nende integreerimata ettevõtjate saavutatud tasemele, kelle maksukohustuse määrab turutingimustel saadud kasum. Teisisõnu oleks maksustamata kasum, mida SMBV maksis Alki LP-le litsentsitasuna röstimisalase intellektuaalomandi eest, pidanud olema Madalmaades täielikult maksustatav.

(341)

Seega kaldub SMBV eelkokkuleppega selle tasu kindlaksmääramiseks heaks kiidetud meetod, mille kohaselt kantakse kogu kasum, mille SMBV teenib lisaks [9–12] %-le tegevuskuludest, üle Alki LP-le, (178) kõrvale meetodist, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna selle meetodi rakendamisega vähendatakse SMBV maksukohustust Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab turg, tuleks leida, et SMBV eelkokkuleppega antakse seda meetodit heaks kiites SMBV-le valikuline eelis aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(342)

Nagu selgitatakse põhjenduses 272, on SMBV kontrollitud ja kontrollimata tehingute tuvastamine ja analüüs esimene vajalik samm, et hinnata siirdehindade seisukohast seotud isikute vahel kehtivate kaubandustingimuste vastavust reaalturuväärtusele.

(343)

Komisjon selgitas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 116, et kui litsentsitasu arvutamisel kasutataks otsest siirdehindade määramise meetodit, näiteks võrreldava kontrollimata hinna meetodit, oleksid roheliste kohviubade eest küsitud hinnad see lõpetamata seotud kontrollitud tehing, mida oleks tulnud siirdehindade määramiseks hinnata, ja hinnata oleks tulnud SCTC poolt SMBV-lt roheliste kohviubade eest küsitud hinda, et teha kindlaks, kas hinnatase, mis kajastub SMBV kasumiaruandes, ei olnud liialdatud, vähendades SMBV maksustatavat kasumit.

(344)

Siirdehinnaaruandes nimetatakse kõige tähtsamate tehingute ja kontsernisiseste voogude seas SMBV ja SCTC vahelist roheliste kohviubade hankelepingut, kuid selles ei uurita ega analüüsita, kas hind, mida SCTC küsis SMBV-lt roheliste kohviubade eest, vastab reaalturuväärtusele.

(345)

SCTC roheliste ubade hinnakujundust kirjeldatakse põhjendustes 114–119. Tabelis 6 on kajastatud Starbucksi esitatud andmed SCTC ostetud roheliste kohviubadega seonduva juurdehindluse kohta, mida SMBV pidi maksma. Tabelis 4 esitatud SCTC finantsandmete alusel tuuakse tabelis 11 esile SCTC kirjendatud tegelik juurdehindlus ja igal aastal tema klientidelt küsitud tegelik brutomarginaal.

Tabel 11

Hangitud roheliste kohviubade puhul kirjendatud juurdehindlus ja SCTC kohaldatud brutomarginaal

(346)

SCTC poolt ajavahemikul 2005–2010 tarnitud roheliste kohviubade maksumusele lisatud keskmine juurdehindlus on [umbes 3 %] võrreldes [umbes 18 %] keskmise juurdehindlusega ajavahemikul 2011–2014. Vastav müüdud kauba maksumusel põhinev brutomarginaal ajavahemikul 2005–2010 on [umbes 6 %] võrreldes müüdud kauba maksumusel põhineva [umbes 18 %] keskmise kasumimarginaaliga ajavahemikul 2011–2014.

(347)

Starbucksi väitel vastab ajavahemikul 2005–2010 keskmiselt kohaldatud [umbes 3 %] juurdehindlus reaalturuväärtusele vastavale juurdehindlusele. Kui see juurdehindlus arvata maha alates 2011. aastast kohaldatud juurdehindlustest, näib see andvat tulemuseks SMBV poolt röstimistegevusele kirjendatud tasu kooskõlas ettevõtja X esitatud hinnangulise vahemikuga 13–17 % müüdud kauba maksumusest röstimistegevuse puhul (179). [Umbes 3 %] juurdehindlus on ka Starbucksi poolt 29. juunil 2015 esitatud võrreldavas analüüsis tarnefunktsiooni tasu puhul esile toodud vahemikus (180). Seepärast nõustub komisjon, et roheliste kohviubade maksumusele lisatud [umbes 3 %] juurdehindlus ajavahemikul 2005–2010 vastas reaalturuväärtusele.

(348)

Kuna aga Starbucks ei esitanud keskmise juurdehindluse kuni [umbes 18 %-ni] suurendamise kohta alates 2011. aastast ühtegi veenvat põhjendust, leiab komisjon, nagu selgitatakse põhjendustes 349–357, et sellest ajast edasi ei tohiks aktsepteerida ühtegi sellest suurenemisest tulenevat vastavat mahaarvamist SMBV raamatupidamislikust kasumist. Kui siirdehinnaaruandes oleks kontrollitud tehinguna analüüsitud nõuetekohaselt hinda, mida SCTC küsis SMBV-lt roheliste kohviubade eest, oleks see hind olnud SMBV eelkokkuleppe kohaldamisalas, milleks on SMBV maksubaasi kindlaksmääramine Madalmaades (181). Kuna roheliste kohviubade eest makstud hind arvatakse maha SMBV raamatupidamislikust kasumist, oleks tulnud 2008. aastal näha SMBV eelkokkuleppega ette reaalturuväärtusele vastav hind, millest 2011. aastal ei oleks kuidagi saanud kõrvale kalduda (sh juurdehindlust suurendada), välja arvatud juhul, kui siirdehindade eelkokkulepe oleks asendatud või seda oleks muudetud.

(349)

Starbucks väidab, et 2011. aastal oli juurdehindluse suurendamise põhjuseks SCTC tegevuse kasvav tähtsus, eeskätt suurenenud eriteadmised kohvi hankimise valdkonnas ja – mis veelgi olulisem – tema omanikuseisund ja tegevus seoses areneva C.A.F.E. Practices programmiga. See põhjendus ei paista siiski vastavat uurimise ajal esitatud teabele. Eelkõige on C.A.F.E. Practices programm olnud tegev juba alates 2004. aastast. Peale selle, kuna SCTC tasu on proportsionaalne roheliste kohviubade müügiga, oleks tulnud vastavalt tasu maksta müügimahu suurenemise eest. Kuni tasu moodustab kindla protsendi müüdud kauba maksumusest, suureneb käibe suurenedes proportsionaalselt ka kasum.

(350)

Starbucks väidab veel, et juurdehindlus oli „kogu ajavahemiku“ 2005–2014 vältel reaalturuväärtusele vastav (182). 29. juunil 2015 esitatud teabes selgitas Starbucks, et tabelis 5 kajastatud jaotus, mille ta esitas 13. aprillil 2015, koostati võrdlusandmete analüüsi põhjal. Komisjon ei ole selle väitega nõus järgmistel põhjustel.

(351)

Esiteks, seoses C.A.F.E. Practices programmi hinnakujundusega Starbucksi 29. juunil 2015 (183) esitatud võrdlusandmete analüüsis märgib komisjon, et probleeme on Starbucksi esitatud arvude järjepidevusega. 13. aprillil 2015 esitatud ja tabelis 6 kajastatud teave on vastuolus 29. juunil 2015 esitatud teabega tabelis 7. Konkreetsemalt esitas Starbucks seoses C.A.F.E. Practices programmiga alguses ülemise kvartiilina esitatud andmed hiljem suurima täheldatud väärtusena. Vastuolud puudutavad ka teisendusteguri kasutamist protsendina müügist kokku lepitud litsentsitasu väljendamiseks, mille puhul Starbucks teeb ebatavalise korrigeerimise, et saada litsentsitasu protsendina kuludest (184).

(352)

Peale selle seostuvad kindlakstehtud lepingud (185) tehnoloogia litsentsimisega. Seda võib võrrelda olukorraga, kus Starbucks litsentsib Alki LP kaudu tehnoloogiat SMBV-le, kuigi näib, et kohvitehnoloogia litsentsimise lepinguid ei ole olemas eraldi kohvi kaubamärkide litsentsilepingust. SCTC ei litsentsi SMBV-le ühtegi tehnoloogiat, mille eest SMBV peaks saama tasu ostetud rohelistel kohviubadel põhineva suurema juurdehindluse kaudu.

(353)

Teiseks märgib komisjon, et nii C.A.F.E. Practices programmi kui ka põllumajandustootjate tugikeskuste kulud ei olnud keskmiselt suuremad kui [0,5–1] % SCTC poolt ostetud roheliste kohviubade väärtusest (186). Nende kulude suurusjärk on võrreldav [sertifitseerimisprogrammi] nimetuse [1,5–2] % kuluga proportsioonis roheliste kohviubade hinnaga, mida kasutati „[sertifitseerimisprogrammi kohvitoote e]“ puhul, mis oleks SMBV enim müüdud toode (187). Tegelikult paistab, et C.A.F.E. Practices programm koosneb sertifitseerimisprogrammist, mis on rohkem võrreldav [sertifitseerimisprogrammi] nimetusega kui intellektuaalomandi või tehnoloogia litsentsiga, nagu väitis Starbucks.

(354)

Lisaks määratakse nende kohvitoodete hinnad, mida SMBV müüb kauplustele, kulupõhiselt, nagu selgitatakse põhjenduses 96. Seepärast leiab komisjon, et erinevalt Starbucksi väitest on C.A.F.E. Practices programmi otsesed ja kaudsed kulud sobivam viis programmi reaalturuväärtusele vastava hinna lähendamiseks SMBV-lt küsitud roheliste kohviubade hinnale.

(355)

Seoses tabelis 6 esitatud rahastamise juurdehindlusega märgib komisjon, et vastuvõetud meetod ei arvuta käibekapitali kulu, sest kliendi võlgnevusi, mis aitavad tavapärases äritegevuses rahastada saadaolevaid summasid ja varusid, ei arvata hinnangulisest rahastamissummast maha (188). Starbucks võib arvata, et rahastamiskulud tuleb lisada, sest hinnangulisi tarnekulusid käsitlevad kokkulepped põhinevad ostuagentidel, kellel ei pruugi olla müüdud kaupade suhtes omandiõigust. Seda ei ole aga Starbucksi esitatud analüüsis hinnatud ega tõendatud. Seepärast tundub, et rahastamise juurdehindlus, mis on võrreldav Starbucksi esitatuga, ei ole põhjendatud.

(356)

Kolmandaks näitab joonis 4 mõju SCTC kasumile Šveitsi frankides (CHF) alates juurdehindluse suurendamisest 2011. aastal. Joonisel 4 esitatakse ka SCTC tegevuskulud, millest ei nähtunud sellist suurenemist, mida oleks Starbucksi väidetud SCTC tähtsuse suurenemise tõttu võinud oodata. Tegevuskulude protsent kogukuludest püsis stabiilsena ja tegevuskulud oleksid seetõttu olnud müüdud kauba maksumusega seotud tasu kaudu kaetud. Juurdehindluse keskmine suurenemine [umbes 3 %-lt] kuni [umbes 18 %-le] vastavalt aastatel 2005–2010 ja 2011–2014 (189) põhjustas SCTC kasumi neljakordistumise, nagu näidatud joonisel 4.

Joonis 4

SCTC kasumlikkus

(357)

Terviklikkuse huvides märgib komisjon, et SMBV röstimistegevuse kahjumit alates 2010. aastast võib seostada SCTC-le tasutud roheliste kohviubade maksumusel põhineva juurdehindluse suurenemisega, (190) nagu näidatud joonisel 5.

Joonis 5

SMBV röstimistegevuse kasumlikkus

(358)

Neid tähelepanekuid arvesse võttes on komisjon seisukohal, et reaalturuväärtusele lähedase usaldusväärse tulemuse saavutamiseks alates 2011. aastast tuleks [umbes 3 %] keskmist juurdehindlust ajavahemikul 2005–2010 suurendada C.A.F.E. Practises programmi kulude võrra ja kuni [sertifitseerimisprogrammi] nimetuse kulude summani. [Sertifitseerimisprogrammi] nimetuse kulu moodustas 2014. aasta lõpus [1–1,5] % SCTC ostetud roheliste kohviubade maksumusest ja vastas [0,5–1] %-le SMBV-lt küsitud hinnast (191). SCTC reaalturuväärtusele vastav juurdehindlus alates 2011. aastast oleks seepärast kuni [umbes 6 %] SCTC ostetud roheliste kohviubade maksumusest, mis vastab SCTC müüdud kauba maksumuse kuni [umbes 9 %] brutomarginaalile, mida SCTC küsib SMBV-lt. Seega ei kajasta ajavahemikul 2011–2014 SCTC-lt SMBV-le tarnitud roheliste kohviubade maksumusele lisatud [umbes 18 %] keskmine juurdehindlus turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

(359)

Kokkuvõttes tuleb märkida, et kuna siirdehinnaaruandes ei uurita ega analüüsita, kas hind, mida SCTC SMBV-lt roheliste kohviubade eest küsis, vastab reaalturuväärtusele, kaldub nimetatud aruandes SMBV maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks välja pakutud meetod kõrvale meetodist, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna selle meetodi rakendamisega vähendatakse SMBV maksukohustust Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab turg, tuleks leida, et SMBV eelkokkuleppega antakse seda meetodit heaks kiites SMBV-le valikuline eelis aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(360)

Nagu järeldatakse põhjendustes 339–341, leiab komisjon, et võrdlus võrreldavate kontrollimata tehingutega, eelkõige röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimiskorraldusega mitmes röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingus, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, näitab, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu reaalturuväärtusele vastav väärtus peaks olema null. Seega antakse SMBV eelkokkuleppega, millega nõustutakse litsentsitasu kindlaksmääramise meetodiga, mille kohaselt kantakse Alki LP-le üle kogu kasum, mille SMBV teenib lisaks [9–12 %-le] tegevuskuludest, (192) SMBV-le valikuline eelis aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(361)

Peale selle tähendab siirdehinnaaruandes selle uurimata jätmine, kas hind, mida SCTC SMBV-lt roheliste kohviubade eest küsis, vastab reaalturuväärtusele, et nimetatud aruandes SMBV Madalmaades maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks välja pakutud meetod, mis SMBV eelkokkuleppega heaks kiideti, annab SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(362)

Nagu selgitatakse põhjenduses 282, on niisugune täidetavate funktsioonide võrdlusele tuginemine põhjendatud ainult siis, kui konkreetset kontsernisisest tehingut, mille jaoks siirdehindade eelkokkulepet taotletakse, võttes arvesse täidetavaid funktsioone, ei ole võimalik võrrelda sarnaste kontrollima tehingutega. Nagu selgitatakse jaotises 9.2.3.3, leiab komisjon, et litsentsitasu kokkulepped mitmes röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingus, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, kujutavad endast võrreldavaid kontrollimata tehinguid SMBV ja Alki LP litsentsitasu korralduse jaoks, nagu tuleneb SMBV eelkokkuleppest.

(363)

Ilma et see piiraks järeldust, et käesoleval juhul ei olnud õigustatud ükski funktsionaalne võrdlus, leiab komisjon lisaks, et siirdehinnaaruandes tehingupõhist tootluse meetodit kasutades tehtud täidetud funktsioonide analüüs ei anna turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

(364)

Funktsioonide eest makstava reaalturuväärtusele vastava tasu nõuetekohaseks hindamiseks oleks siirdehinnaaruandes pidanud võrdlema seotud tehingute iga osapoole täidetud funktsioone.

(365)

Ühepoolsetes siirdehindade määramise meetodites, nagu tehingupõhine tootluse meetod, analüüsitakse siirdehindade seisukohalt ainult „hinnatava osapoole“ tasu, hoolimata tehingu teiste osapoolte tasust. Oletades, et SMBV on SMBV ja Alki LP vahelises suhtes „kõige vähem keerukas funktsioon“, võttis Starbucksi maksunõustaja „hinnatavaks osapooleks“ SMBV ega kaalunud, kas Alki LP-le jaotatud jääkkasum on proportsionaalne Alki LP funktsioonide, riskide ja varadega. Starbucks põhjendab seda valikut sellega, et SMBV ei oma väärtuslikku intellektuaalomandit ega kanna oma igapäevases rutiinses tegevuses olulisi äririske; seetõttu oleks SMBV selles suhtes kõige vähem keerukas üksus (193).

(366)

Starbucksi arutluskäik osutab siiski funktsioonide keerukuse ja võetud riskide segiajamisele. OECD 2010. aasta suuniste punktis 3.18 (194) selgitatakse, et tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel peaks „hinnatava osapoole“ valik olema kooskõlas tehingu funktsionaalse analüüsiga (195). Üldjuhul on „hinnatav osapool“ see, kelle suhtes saab siirdehindade määramise meetodit kõige usaldusväärsemalt kohaldada ja kelle puhul on võimalik leida kõige usaldusväärsemaid võrdlusandmeid, nii et enamasti on see kõige vähem keeruka funktsionaalse analüüsiga osapool.

(367)

Keerukus ja risk on erinevad tegurid, kuigi funktsionaalses analüüsis kaalutakse ka riski. Keerukust tuleb hinnata suhtelises plaanis, see tähendab teiste tehingutes osalevate osapooltega võrreldes. OECD 2010. aasta suuniste punktis 3.18 osutatakse hinnatava osapoole valiku puhul sellega seoses „vähem“ keerukale funktsioonile, mitte absoluutses mõttes funktsioonile, mis ei ole keerukas (196). Nõue hinnata tehingute keerukust võrdluses tehingute teiste osapooltega sisaldub ka OECD 1995. aasta suuniste punktides 1.21, 1.22 ja 1.23. Seega, kui siirdehindade määramisel kasutatakse tehingupõhist tootluse meetodit, tuleb analüüsida ka tehingu teise osapoole, käesoleval juhul Alki LP funktsioone. Teave Alki LP funktsioonide kohta oli SMBV eelkokkuleppe taotluse ajal Madalmaade maksuhaldurile kindlasti kättesaadav.

(368)

Kui aga seotud tehingute puhul võib tuvastada otsesed tunnused, tuleks neid tunnuseid kasutada võrreldavates tehingutes osaleva ettevõtja tasu määramiseks (197). Just otseste võrreldavate tehingute olemasolu reaalturuväärtusele vastava tasu määramiseks väidabki komisjon jaotises 9.2.3.3.

(369)

Järgmises jaotises analüüsib komisjon siiski SMBVga tehtavates tehingutes osalevate kontserni ettevõtjate suhtelist keerukust.

(370)

Esiteks täidab SMBV röstimisfunktsiooni kõrval mitut muud funktsiooni. See asjaolu iseenesest tekitab raskusi siirdehindade määramiseks sobivate võrdlusandmete leidmisel (198). Peale selle on SMBV täidetav röstimisfunktsioon kohvitootjate jaoks otsustava tähtsusega. SMBV teeb või tellib ka turu-uuringuid, omab intellektuaalomandit ja osaleb lepingutes alltöövõtjatega. Lõpuks ei ole hinnakujunduse kohustused selgelt kindlaks määratud ja SMBV-l paistab olevat teatav kontroll müüdud kaupade eest saadud hindade üle.

(371)

SMBV täidetava röstimisfunktsiooni rutiinsus, mida Starbucksi maksunõustaja väidab siirdehinnaaruandes, on vastuolus konkurentide esitatud teabega, sest kolm neljast komisjonilt turuteabe taotluse saanud konkurendist ei telli röstimist alltöövõtu korras. Tegelikult märkisid neist konkurentidest kaks, et peavad röstimisfunktsiooni otsustava tähtsusega funktsiooniks ja seetõttu ei pea nad põhimõtteliselt võimalikuks seda tellida alltöövõtu korras (199). Siiski ei tähenda röstimisfunktsiooni olulisus tingimata, et see on ka väga keerukas.

(372)

SMBV konkreetses juhtumis näitab tegevuskulude analüüs siiski olulisi turu-uuringutega seotud kulutusi (200). Peale selle on üks SMBV olulisimatest tegevuskuludest immateriaalsete varade amortisatsioon. SMBV teeb turu-uuringuid, omab olulist intellektuaalomandit ja soetas 2012. aastal 4 miljoni euro eest täiendavalt intellektuaalomandit. Rutiinne tootja ei tegele selliste tegevusaladega.

(373)

Madalmaad väidavad, et need kulud, mis on seotud tarkvara ja IT-süsteemi litsentsitasuga standardsete IT-süsteemide eest, ei tõesta iseenesest, et SMBV kasutab väärtuslikku intellektuaalomandit. Näiteks ettevõtja Y puhul maksab IT-süsteemide litsentside eest alltöövõtjaks määratud ettevõtja (201). SMBV puhul ei ole aga intellektuaalomandi amortisatsioonitasud seotud sellise tarkvaratasuga, kuna tarkvaratasusid kajastatakse SMBV raamatupidamisaruannetes eraldi kirjel (202).

(374)

Sellistest kaalutlustest üksi ei piisa järelduseks, et SMBV ei ole kõige vähem keerukas funktsioon. Selleks tuleb hinnata ka Alki LP täidetavate funktsioonide keerukust.

(375)

Alki LP tegevusalasid hinnatakse põhjendustes 324–329. Sellest hindamisest selgub, et Alki LP tegevussuutlikkus on väga piiratud või sisuliselt olematu, kuna tal ei ole ühtegi töötajat ja ühelgi tema partneril ei ole töötajaid.

(376)

Seepärast järeldab komisjon, et Starbucksi maksunõustaja määras siirdehinnaanalüüsis SMBV põhjendamatult kõige vähem keerukaks funktsiooniks võrreldes Alki LPga.

(377)

Seega, kuna siirdehinnaaruandes põhines SMBV maksubaasi määramise meetod ekslikul eeldusel, et SMBV peaks tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel olema „hinnatav osapool“, ei anna see meetod turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna selle meetodi heakskiitmine SMBV eelkokkuleppega põhjustab SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohase maksukohustuse vähenemise võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab selle süsteemi kohaselt turg, tuleks leida, et see siirdehindade eelkokkulepe annab SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(378)

Komisjon tõendas eelmistes jaotistes, et siirdehinnaaruandes ei uurita, kas litsentsitasu, mida SMBV maksis Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimise eest, mis on kontsernisisene tehing, mille jaoks SMBV eelkokkulepet tegelikult taotleti ja mille jaoks see anti, (203) vastab reaalturuväärtusele. Seejärel tõendas komisjon, et siirdehinnaaruandes analüüsitakse tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel ekslikult kõikide kontserni ettevõtjate keerukust. Ilma et see piiraks neid järeldusi, mis juba iseenesest võimaldavad komisjonil kokkuvõttes järeldada, et SMBV eelkokkulepe annab SMBV-le valikulise eelise tema maksukohustuse vähendamisena Madalmaades, väidab komisjon terviklikkuse huvides ka, et Starbucksi maksunõustaja kohaldas siirdehinnaaruandes nõuetevastaselt tehingupõhist tootluse meetodit.

(379)

Siirdehindade puhul otsustatakse siirdehindade määramise meetodi ja võrdlustehingute valik selle ettevõtja funktsionaalse analüüsi alusel, kelle jaoks siirdehindade eelkokkulepet taotletakse. Starbucksi maksunõustaja tehtud funktsionaalse analüüsi kohaselt on SMBV esmane funktsionaalne panus Starbucksi kontserni seotud röstimis-/tootmistegevusega (204). Selle eelduse alusel peab maksunõustaja SMBVd madala riskitasemega kohvitootjaks, kes täidab rutiinseid funktsioone, ja tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel seega „kõige vähem keerukaks üksuseks“.

(380)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, et Madalmaad kiitsid siirdehinnaaruandes ekslikult heaks SMBV liigitamise madala riskitasemega alltöövõtjana (205).

(381)

Madalmaade ja Starbucksi poolt uurimise ajal esitatud teabe alusel leiab komisjon, et maksunõustaja määras SMBV ekslikult madala riskitasemega tootjaks. Konkreetsemalt tõendab SMBV tulude kohta esitatud teave, et röstimine ei ole SMBV peamine sissetulekuallikas. Nagu näidatud tabelis 2, moodustab röstitud kohvi müügist saadud tulu, mida kajastatakse kirjel „TULU PAKENDATUD KOHVILT“, (206) üksnes [15–20] % SMBV tuludest 2013. ja 2014. aastal. 2007. aastal, see tähendab SMBV eelkokkulepe sõlmimise ajal, oli see osakaal sisuliselt samal tasemel ehk [15–20] %.

(382)

SMBV saab enamiku oma Madalmaades kirjendatud kasumist seevastu muust tegevusest kui röstimine. SMBV edasimüügifunktsioon, mida Madalmaad ja Starbucks nimetasid logistika- ja haldusteenuste osutamiseks, (207) paistab olevat tähtsam kui tema röstimistegevus ning moodustas 2013. ja 2014. aastal [80–85] % SMBV tuludest. SMBV eelkokkuleppe taotlemise ajal kättesaadavate andmete kohaselt oli see osakaal 2007. aastal [75–80] %. Lisaks oli sel ajal selle tegevusega hõivatud [10–30] SMBV [40–60] töötajast. SMBV haldas ka turustamise ja logistikaga seotud kolme lepingulist suhet.

(383)

Erinevalt Madalmaade väitest, et muude kui kohvitoodetega seotud kulud on SMBV jaoks siirdekulud, (208) kirjendab SMBV tegelikult marginaali muude kui kohvitoodete edasimüügilt. Peale selle ei kujuta SMBV edasimüügifunktsioon endast mitte ainult SMBV peamist sissetulekuallikat, vaid on alates 2010. aastast ka SMBV ainus kasumiallikas, kuna SMBV röstimistegevus on olnud alates sellest aastast kahjumlik, (209) ilma et see piiraks küsimust, kas selle röstimistegevuse kahjumi põhjustas roheliste kohviubade ebaõige hinnakujundus (210).

(384)

Madalmaad väidavad veel, et neil ei olnud vajadust küsida Starbucksilt rohkem teavet, kui oli esitatud siirdehindade eelkokkuleppe taotlemise ajal tema maksuhaldurile, sest SMBV äritegevus oli neile teada, kuna siirdehindade eelkokkuleppe näol oli tegemist varasema otsuse pikendamisega (211). Väitega, et Madalmaade maksuhaldur oli tuttav SMBV äritegevusega, on siiski selgelt vastuolus asjaolu, et Madalmaad ei teadnud, et enamik SMBV sissetulekust saadakse muude kui kohvitoodete edasimüügist (212).

(385)

Kuigi siirdehinnaaruandes tunnistatakse, et SMBV müüb kauplustele edasi kolmandatelt isikutelt ostetud toodangut, jäetakse see funktsioon tehingupõhise tootluse meetodi rakendamiseks võrdlustehingute ja kasumlikkuse näitaja valimisel kõrvale. Seega ei viinud Starbucksi maksunõustaja läbi kriitilist hindamist, et teha siirdehinnaanalüüsi jaoks kindlaks SMBV põhifunktsioonid (213).

(386)

Seega tuvastas Starbucksi maksunõustaja siirdehinnaaruandes SMBV põhifunktsiooni ebapiisavalt ja Madalmaade maksuhaldur kinnitas selle vääralt SMBV eelkokkuleppes heaks kiidetud tasu arvutamise alusena.

(387)

OECD 2010. aasta suuniste punktis 2.87 märgitakse, et tavaliselt ja olenevalt juhtumi asjaoludest võivad turustamistegevuse jaoks olla sobivaks aluseks müügi või turustamisega seotud tegevuskulud, kui kasutatakse tehingupõhist tootluse meetodit (214).

(388)

Madalmaade väitel on tegevuskulud tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel sobiv kasumlikkuse näitaja isegi siis, kui siirdehinnaaruandes ei määratud SMBV tegevusalasid õigesti kindlaks. Kuna SMBV kasum saadakse ja kirjendatakse turustatud toodete marginaali kaudu, peab komisjon siiski müüki SMBV kasumit andva edasimüügifunktsiooni asjakohasemaks näitajaks. Peale selle kasvas SMBV kogumüük aastatel 2008–2014 (215) peaaegu kolm korda, samas kui brutomarginaal suurenes samal ajal üle kahe korra (216). SMBV tegevuskulud suurenesid seevastu vaid 6 %, nii et tegevuskulusid ei saa pidada SMBV kasumit andva edasimüügitegevuse asjakohaseks näitajaks.

(389)

SMBV edasimüügitegevusest tulenev kasum kirjendatakse tõepoolest Madalmaades ja seda ei omistata ühelegi teisele kontserni liikmele, kes saaks sellist kasumit teenida. Litsentsitasude kui jääkkasumi maksetega suunatakse kasum, mille SMBV teenib muude kui kohvitoodete edasimüügist, tegelikult tulemuslikult Alki LP-le. Ühelgi litsentsitasu väidetaval komponendil ei ole aga mingit seost SMBV edasimüügifunktsioonist saadud kasumiga, sest Alki LP-l ei ole võimalik teenida aktiivset kasumit muude kui kohvitoodete edasimüügist, kuna tal puudub nii otse kui ka partnerit kaudu tegevussuutlikkus (217). Seepärast ei ole selle kasumi omistamine Alki LP-le jääkkasumil põhineva litsentsitasu kaudu kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega.

(390)

Peale selle tuleb kirjendatud kasum omistada, kuna see on majanduslik reaalsus, mida ei saa asendada majandusliku või siirdehindade mudeliga, mille eesmärk on leida (otseste) näitajate puudumisel majanduslikule reaalsusele lähedane tulemus. SMBV puhul ei omistata muude kui kohvitoodete edasimüügist saadud kasumit mis tahes vormis tasuna ühelegi teisele kontserni üksusele või kolmandale isikule, kes võiks muude kui kohvitoodete edasimüügist teenida sellist aktiivset kasumit, ja seetõttu tuleks see omistada SMBV-le.

(391)

Seega kasutas maksunõustaja tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel müügi asemel vääralt tegevuskulusid kasumlikkuse näitajana.

(392)

Selleks et näidata mõju, mida avaldab SMBV põhifunktsioonide ekslik tuvastamine Starbucksi maksunõustaja poolt ja SMBV tegevuskulude ekslik valimine kasumlikkuse näitajaks, kordas komisjon maksunõustaja analüüsi sarnaste ettevõtjate korrigeeritud rühmaga SMBV edasimüügifunktsiooni alusel ning arvutas müügi juurdehindluse selle sarnaste ettevõtjate korrigeeritud rühma kohta.

(393)

Kuna SMBV peamine äritegevus tuvastati siirdehinnaaruandes vääralt, oli sarnaste ettevõtjate rühm, mida maksunõustaja kasutas SMBV täidetud funktsioonide – NACE kood „tee ja kohvi töötlemine“ (218) – eest tasu määramiseks, tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel samuti väär. Sarnaste ettevõtjate rühma korrigeerimiseks viis komisjon läbi sarnase analüüsi siirdehinnaaruandes kasutatud Amadeuse andmebaasi alusel, kasutades NACE koodi „kohvi, tee, kakao ja vürtside hulgimüük“. Teised valikukriteeriumid, mida komisjon sarnaste ettevõtjate rühma valimiseks kasutas, olid identsed nendega, mida Starbucksi maksunõustaja kasutas siirdehinnaaruandes (219).

(394)

Võrdluse eesmärgil eemaldas komisjoni seejärel sarnaste ettevõtjate korrigeeritud rühmast need, kes turustavad peamiselt muid tooteid kui kohv ja tee (näiteks vürtse, suhkrut või ainult seadmeid müüvad ettevõtjad), ning jättis alles röstimisega tegelevad ettevõtjad – nii saadi tulemuseks 12 võrreldavat ettevõtjat.

(395)

Kuna pool neist 12 ettevõtjast ei esitanud tegevuskulude kohta andmeid (220) ja need andmed on tundlikud maksujurisdiktsioonide raamatupidamislike erinevuste suhtes, arvutas komisjon võrreldavate ettevõtjate korrigeeritud rühma kaasatud ettevõtjate müügi juurdehindluse. Nende arvutuste tulemus on esitatud tabelis 12.

Tabel 12

Võrdlusandmete analüüs hulgimüügi alusel

(396)

Peamiselt kohvi hulgimüügiga tegelevate võrreldavate ettevõtjate rühma analüüsi põhjal on müügi mediaantulu 3,1 % ja kvartiilhaare 1,5–5,5 %. Kuigi kvartiilhaare esitatakse vaid ühes OECD 2010. aasta suuniste punktis teiste võimalike vahemike seas, mis on kättesaadavad võrreldavusprobleemide käsitlemiseks, (221) kasutavad maksunõustajad seda sageli. Vältimaks siiski eelise andmist siirdehindu kasutavatele ettevõtjatele, tuleks kontrollitud tehingute hinna määramiseks kasutada turupõhisele tulemusele kõige lähemal asuvat punkti vahemikus.

(397)

Käesoleval juhul jääb SMBV maksubaas, nagu see on määratud SMBV eelkokkuleppega, müügi juurdehindluse põhise tasuga sarnaste ettevõtjate korrigeeritud rühma alusel arvutatud kvartiilhaardest väljapoole. Nagu näidatud tabelis 13, oli SMBV eelkokkuleppe alusel arvutatud SMBV maksustatav kasum igal aastal alates 2008. aastast väiksem kui tema maksustatav kasum selle vahemiku madalaimas punktis, st 1,5 % müügist.

Tabel 13

(398)

Kvartiilhaare 1,5–5,5 % põhineb 2005.–2007. aasta finantsandmetel, mis on kõige hiljutisem SMBV eelkokkuleppele eelnenud periood. Järeldus, et selles siirdehindade eelkokkuleppes kokku lepitud maksubaas jääb vahemikust välja, kehtib samamoodi erinevate vaatlusperioodide kohta (222).

(399)

Seda, et Starbucksi maksunõustaja eksis, käsitledes SMBV jaoks reaalturuväärtusele vastava tasu määramisel SMBVd tootmisettevõtjana, kelle tasu põhineb tegevuskuludel, kinnitab ka siseandmete võrdlus SMCga. SMC on ainus teine Starbucksi kontserni ettevõtja, kes tagab kohvi röstimise ettevõttesiseselt (223). Kuna see ettevõtja on maksustamise eesmärgil konsolideeritud Starbucks USiga, ei ole Starbucksil mingeid stiimuleid tema kasumi suunamiseks litsentsitasu kaudu ettevõtjale Starbucks Corporation. Seepärast, kuigi SMC raamatupidamisaruandeid ei auditeerita, on need koostatud tõelistel ärilistel eesmärkidel ilma maksukaalutlusteta. Kui võtta arvesse tulu tegevuskuludelt, on SMC kõnealuste raamatupidamisaruannete alusel rohkem kui [40–50] korda kasumlikum kui SMBV jaoks SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu. Nagu selgitatakse põhjenduses 140 ja näidatakse tabelis 9, kuigi SMBV eelkokkuleppes lepitakse kokku tegevuskulude [9–12] % kasumimarginaal, peaks see suhtarv olema SMC puhul viimasel neljal aruandeperioodil umbes 500 %.

(400)

Komisjoni analüüsi eesmärk põhjendustes 392–398 ei ole välja arvutada reaalturuväärtusele vastavat tasu funktsioonide eest, mida SMBV täidab Starbucksi kontsernis. Komisjon tunnistab, et eespool esitatud vahemikku ei kinnita piisav võrreldavusanalüüs ning tema eesmärk on lihtsalt korrata ja dubleerida maksunõustajate analüüsi juhul, kui funktsioonid oleksid olnud õigesti tuvastatud. Komisjoni analüüsi eesmärk on pigem näidata, et isegi kui komisjoni järeldused jaotistes 9.2.3.3 ja 9.2.3.4 oleksid ekslikud, kinnitavad maksunõustaja vead SMBV peamiste funktsioonide tuvastamisel ning tegevuskulude valimisel kasumlikkuse näitajaks tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel, et tema siirdehinnaaruandes väljapakutud meetod SMBV maksubaasi kindlaksmääramiseks Madalmaades, mis kiideti heaks SMBV eelkokkuleppega, ei anna turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna selle meetodi tulemusena väheneb SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohane maksukohustus võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab selle süsteemi kohaselt turg, tuleks leida, et SMBV eelkokkuleppega antakse seda meetodit heaks kiites SMBV-le valikuline eelis aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(401)

Starbucksi maksunõustaja pakub siirdehinnaaruandes välja „muundamise juurdehindluse korrigeerimise“, mida Madalmaad nimetavad käibekapitali korrigeerimiseks, kuid kasutatud meetodis ei võeta arvesse võrdlusettevõtjate ega SMBV käibekapitali suurust. Käibekapital on varude ja klientidele esitatud nõuete summa, millest on maha arvatud võlad tarnijatele. Korrigeerimisel kasutatud müüdud kauba maksumuse ja käibekapitali vajaduse vahel ei ole püsivat seost. Eelkõige võib suurte toorainekuludega ettevõtjal olla väike käibekapitali vajadus, kui ta töötleb oma varusid tõhusalt. Käibekapitali korrigeerimiste eesmärk on kaotada võimalikud erinevused varude ja klientidele esitatud nõuete ning tarnijate ees olevate võlgade vahel, mida ettevõtja kasutatud toorainehulk ei kata.

(402)

Seepärast peab komisjon maksunõustaja „käibekapitali korrigeerimist“ väidetud eesmärgil ja käibekapitali kasutamise erinevuste korrigeerimiseks ebasobivaks. Siirdehinnaaruandes esitatud asjaolud ei õigusta sellist korrigeerimist. Seepärast ei ole asjakohane Madalmaade argument, et OECD 2010. aasta suuniste III peatüki lisas esitatud meetod, kuigi see oli tollal kättesaadav, ei sisaldunud OECD 1995. aasta suunistes, mida kohaldati siirdehindade eelkokkuleppe sõlmimise ajal (224).

(403)

Vastuseks komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlustele käibekapitali korrigeerimise suhtes (225) esitasid Madalmaad eri ajavahemike kohta korrigeerimismeetodi abil arvutatud juurdehindluse simulatsiooni, kasutades võrdlusalusena erinevat intressimäära ja lõpuks sama intressimäära, kuid lahutades, mitte lisades 50 baaspunkti. Need simulatsioonid ei puuduta siiski nimetatud kahtlusi. Komisjon ei väljendanud kahtlusi ajavahemiku suhtes, mida Starbucksi maksuhaldur kasutas siirdehinnaaruandes. Pigem märgib komisjon menetluse algatamise otsuse põhjenduses 101, et hüpoteetilist tooraine tasu hinnati vastavalt EURIBORile, millele lisati riskimarginaalina 50 baaspunkti, kusjuures seda taset ei selgitata. Madalmaad ei selgita seda taset, esitades erinevate intressimääradega ja erineva riskimarginaaliga (miinus 50 baaspunkti) simulatsioonid, mis jäävad selgituseta.

(404)