(1)

Komisjon võttis 23. märtsil 2006. aastal vastu määruse (EÜ) nr 553/2006, (2) millega kehtestati teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite (edaspidi „jalatsid“) impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „ajutine määrus“).

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1472/2006 (3) (edaspidi „nõukogu määrus (EÜ) nr 1472/2006“ või „vaidlustatud määrus“) kehtestas nõukogu Vietnamist ja Hiinast pärit teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes kaheks aastaks lõplikud dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 9,7–16,5 %.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 388/2008 (4) laiendas nõukogu teatavate Hiinast pärit nahast pealsetega jalatsite impordi kohta kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Macau erihalduspiirkonnast [Termin on muutunud. Vana termin oli „Aomeni erihalduspiirkond“] lähetatud impordi suhtes olenemata sellest, kas need imporditud tooted on deklareeritud Macau erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte.

(4)

Lisaks 3. oktoobril 2008. aastal algatatud aegumise läbivaatamisele (5) pikendas nõukogu dumpinguvastaste meetmete kehtivust rakendusmäärusega (EL) nr 1294/2009 (6) veel 15 kuu võrra, st kuni 31. märtsini 2011, mil meetmed kaotasid kehtivuse.

(5)

Äriühingud Brosmann Footwear (HK) Ltd, Seasonable Footwear (Zhongshan) Ltd, Lung Pao Footwear (Guangzhou) Ltd ja Risen Footwear (HK) Co Ltd ning samuti äriühing Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd (edaspidi „apellandid“) esitasid vaidlustatud määruse kohta hagid Esimese Astme Kohtule (nüüd: Euroopa Liidu Üldkohus). Üldkohus jättis need hagid rahuldamata 4. märtsi 2010. aasta otsusega kohtuasjas T-401/06: Brosmann Footwear (HK) jt vs. nõukogu (EKL 2010, lk II-671) ning 4. märtsi 2010. aasta otsusega liidetud kohtuasjades T-407/06 ja T-408/06: Zhejiang Aokang Shoes ja Wenzhou Taima Shoes vs. nõukogu (EKL 2010, lk II-747).

(6)

Apellandid kaebasid need otsused edasi. Euroopa Kohus tühistas 2. veebruaril 2012. aastal kohtuasjas C-249/10 P: Brosmann jt ja 15. novembril 2012. aastal kohtuasjas C-247/10 P: Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd tehtud otsustega (edaspidi „Brosmanni ja Aokangi kohtuotsused“) need otsused. Euroopa Kohus leidis, et Üldkohus on õigusnormi rikkunud, kui ta järeldas, et komisjonil ei olnud kohustust vaadata läbi alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktidele b ja c tuginevaid turumajandusliku kohtlemise taotlusi, mille esitasid valimisse kaasamata ettevõtjad (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 36 ning kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punktid 29 ja 32).

(7)

Seejärel tegi Euroopa Kohus ise asjas otsuse. Kohus sedastas, et „[…] komisjon oleks pidanud kontrollima apellantide poolt talle algmääruse artikli 2 lõike 7 punktide b ja c alusel esitatud dokumenteeritud taotlusi, et vaidlusaluses määruses käsitletud dumpinguvastase menetluse raames kohaldataks neile turumajanduslikku kohtlemist. Seejärel tuleb tunnistada, et ei ole välistatud, et sellise uurimise tagajärjel oleks neile määratud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis erineb neile vaidlusaluse määruse artikli 1 lõike 3 alusel kehtestatud 16,5 % suurusest tollimaksust. Nimelt ilmneb samast sättest, et vaid ühele valimisse kaasatud Hiina ettevõtjale, kellele kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, määrati lõplikuks dumpinguvastaseks tollimaksuks 9,7 %. Nagu ilmneb käesoleva kohtuotsuse punktist 38, oleks juhul, kui komisjon oleks tuvastanud, et ka apellantide suhtes kehtivad turumajanduse tingimused, tulnud nende suhtes olukorras, kus neile ei olnud võimalik arvutada individuaalset dumpinguvastast tollimaksu, kohaldada viimati mainitud määra“ (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 42 ja kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punkt 36).

(8)

Selle tulemusena tühistas kohus vaidlustatud määruse selles osas, mis puudutab apellante.

(9)

2013. aasta oktoobris kuulutas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises, (7) et ta on otsustanud taasalustada dumpinguvastast menetlust täpselt sellest punktist, kus tekkis õigusvastasus, ning uurida, kas turumajanduslikud tingimused kehtisid apellantide suhtes ajavahemikus 1. aprillist 2004 – 31. märtsini 2005, ning kutsus huvitatud isikuid endast teada andma.

(10)

2014. aasta märtsis lükkas nõukogu oma rakendusotsusega 2014/149/EL (8) tagasi komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusmäärus, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Brosmann Footwear (HK) Ltd, Seasonable Footwear (Zhongshan) Ltd, Lung Pao Footwear (Guangzhou) Ltd, Risen Footwear (HK) Co Ltd ja Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite suhtes ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ning lõpetas nimetatud tootjatega seotud menetlused. Nõukogu oli seisukohal, et neil importijatel, kellele pädevad riiklikud ametiasutused olid vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (9) (edaspidi „ühenduse tolliseadustik“) artiklile 236 hüvitanud asjaomased tollimaksud ning kes olid ostnud jalatseid eksportivatelt tootjatelt, on tollimaksude kogumise suhtes õiguspärased ootused vastavalt vaidlustatud määruse artikli 1 lõikele 4, millega muudeti ühenduse tolliseadustiku sätteid, ning eelkõige selle artiklit 221.

(11)

Kolm asjaomase toote importijat, C&J Clark International Ltd. (edaspidi „Clark“), Puma SE (edaspidi „Puma“) ja Timberland Europe B.V (edaspidi „Timberland“) (edaspidi „asjaomased importijad“), vaidlustasid Hiinast ja Vietnamist pärit teatavate jalatsite impordile kehtestatud dumpinguvastased meetmed, viidates oma riiklikes kohtutes põhjendustes 5–7 nimetatud kohtupraktikale, millega anti asi eelotsuse tegemiseks Euroopa Kohtule.

(12)

4. veebruaril 2016 tunnistas Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE määruse (EÜ) nr 1472/2006 ja rakendusmääruse (EL) nr 1294/2009 kehtetuks selles osas, mis puudutab asjaolu, et Euroopa Komisjon ei vaadanud läbi turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi, mille esitasid valimisse mittekuuluvad Hiina ja Vietnami eksportivad tootjad (edaspidi „kohtuotsused“), ning see on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (10) artikli 2 lõike 7 punktis b ja artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetega.

(13)

Kolmandas kohtuasjas C-571/14 Timberland Europe BV versus Inspecteur van de Belastingdienst, kantoor Rotterdam Rijnmond otsustas Euroopa Kohus 11. aprillil 2016 kohtuasja riikliku kohtu palvel oma kohtuasjade registrist kustutada.

(14)

ELi toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Institutsioonide vastuvõetud akti tühistamise korral haldusmenetluse käigus, nagu seda on dumpinguvastane menetlus, tähendab Euroopa Kohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Euroopa Kohtu määratletud õigusvastasus (11).

(15)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib tühistatud akti asendamise eesmärgil toimuvat menetlust jätkata hetkest, mil see õigusvastasus aset leidis (12). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevaid akte. Olukorras, kus tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on dumpinguvastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune dumpinguvastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (13) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis.

(16)

Peale asjaolu, et institutsioonid ei vaadanud läbi turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi, mille esitasid valimisse mittekuuluvad HRV ja Vietnami eksportivad tootjad, jäävad kõik muud määruses (EÜ) nr 1472/2006 ja rakendusmääruses (EL) nr 1294/2009 tehtud järeldused kehtima.

(17)

Antud juhul tekkis õigusvastasus pärast menetluse algatamist. Sellest tulenevalt otsustas komisjon jätkata kõnealust dumpinguvastast menetlust, mis oli pärast kohtuotsust pooleli selles punktis, kus tekkis õigusvastasus, ning kontrollida, kas asjaomaste eksportivate tootjate suhtes kehtisid turumajanduslikud tingimused ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005, mis oli uurimisperiood (edaspidi „esialgne uurimine“). Komisjon uuris juhtudel, kui see oli asjakohane, kas asjaomased eksportivad tootjad vastasid enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (14) jõustumist kehtinud alusmääruse redaktsiooni („muutmiseelne alusmäärus“) (15) artikli 9 lõike 5 kohastele individuaalse kohtlemise nõuetele.

(18)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/1395 (16) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu äriühingute Clarki ja Puma teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit HRVst ning on toodetud 13 Hiina eksportiva tootja poolt, kes olid esitanud turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse.

(19)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/1647 (17) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu äriühingute Clarki, Puma ja Timberlandi teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Vietnamist ning on toodetud teatavate Vietnami eksportivate tootjate poolt, kes esitasid turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse.

(20)

Rakendusmäärusega (EL) 2016/1731 (18) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu äriühingute Puma ja Timberlandi teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning toodetud äriühingu General Footwear Ltd. poolt, ning teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Vietnamist ning toodetud äriühingute Diamond Vietnam Co Ltd ja Ty Hung Footgearmex/Footwear Co. Ltd (edaspidi „Ty Hung Co Ltd.“) poolt, kes esitasid turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse.

(21)

Selleks, et täita kohtuotsust põhjenduses 12 nimetatud liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE, võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2016/223 (19). Nimetatud määruse artiklis 1 palub komisjon riiklikel tolliasutustel talle edastada kõik ühenduse tolliseadustiku artikli 236 alusel importijate poolt esitatud taotlused tagastada neile lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis maksti Hiinast ja Vietnamist pärit jalatsite impordilt ning mille aluseks on asjaolu, et valimisse mittekuuluv eksportiv tootja oli esialgses uurimises taotlenud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist. Komisjon hindab kõnealust turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlust ja kehtestab uuesti asjakohase tollimaksu määra. Selle alusel peaksid riiklikud tolliasutused seejärel otsustama dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise.

(22)

Rakendusmääruse (EL) 2016/223 õiguspärasuse suhtes kohaldatakse 9. mail 2016 Düsseldorfi maksukohtu (Finanzgericht Düsseldorf) tehtud eelotsusetaotlust (Deichmann SE vs Hauptzollamt Duisburg; juhtum C-256/16). Nimetatud eelotsusetaotlus esitati vaidluses Saksamaa jalanõudeimportija Deichmann SE ja asjaomase riikliku tolliasutuse, Hauptzollamt Duisburg (Duisburgi tolliamet) vahel. Vaidluses käsitleti Deichmann SE poolt makstud tollimaksude tagastamist, mida ta maksis jalanõude impordi eest oma Hiina tarnijalt Chengdu Sunshine Shoes Co. Ltd., kes esitas turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse ning keda ei võetud valimisse.

(23)

20. aprillil 2016. aastal andis Prantsusmaa tolliasutus kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/223 artikliga 1 komisjonile teada liidu importijate hüvitistaotlustest ning esitas tõendavad dokumendid. Prantsuse tolliasutuse teatises oli loetletud 46 äriühingut, kes tarnisid jalanõusid Hiinast ja Vietnamist.

(24)

Suure osa nende äriühingute puhul (36 äriühingut, kes on loetletud käesoleva määruse III lisas) ei ole komisjonil märget selle kohta, et need äriühingud oleks esialgses uurimises esitanud turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise taotluse vormi. Nende äriühingute hulgas oli ka selliseid, keda uurimine ei puudutanud, kuna nad ei asunud Hiinas või Vietnamis, ning kaubandusettevõtjaid, kellel ei ole õigust saada individuaalset dumpingumarginaali. Seega tuleks liitu importijate asjakohased hüvitistaotlused tagasi lükata, kuna vaidlustatud määrust ei ole nendega seoses tühistatud.

(25)

Ülejäänud kümnest äriühingust oli nelja esialgses uurimises juba hinnatud kas individuaalselt või eksportivate tootjate valimisse võetud äriühingute rühma osana (loetletud käesoleva määruse IV lisas). Kuna ühelegi neist äriühingutest ei kehtestatud individuaalset tollimaksumäära, kohaldati Feng Tay Chine jalanõude impordile Hiina suhtes kehtestatud tollimaksumäära 16,5 % ning äriühingute Pou Yuen Vietnam Enterprise ja Pou Yuen Vietnam Company Ltd ning samuti Sky High Trading Limited impordile kohaldati Vietnami suhtes kehtestatud jääktollimaksu määra 10 %. Põhjenduses 12 nimetatud kohtuotsus ei mõjutanud neid määrasid. Seega tuleks liitu importijate asjakohased hüvitistaotlused tagasi lükata, kuna vaidlustatud määrust ei ole nendega seoses tühistatud.

(26)

Ülejäänud kuuest äriühingust oli kolme äriühingut (loetletud käesoleva määruse V lisas) põhjenduses 19 nimetatud määruses (EL) 2016/1647 juba hinnatud kas individuaalselt või äriühingute grupi osana põhjenduses 12 nimetatud kohtuotsuse rakendamise käigus. Seega tuleks liitu importijate asjakohased hüvitistaotlused tagasi lükata, kuna nende suhtes ei ole tollimaksu uuesti kehtestatud.

(27)

Ülejäänud kolme äriühingu hulgas olid Fujian Sunshine Footwear Co Ltd ja Foshan Nanhai Shyang Yuu Footwear Ltd (Prantsuse tolliasutuste teatises nimetatud kui Shyang Yuu Footwear) Hiina eksportivad tootjad, keda ei kaasatud valimisse ja kes esitasid turumajandusliku/individuaalse kohtlemise vormi. Seepärast hindas komisjon nende äriühingute esitatud turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi.

(28)

Viimane äriühing Capital Concord Enterprises Ltd oli seotud ühe põhjenduses 27 nimetatud äriühinguga, kuid ta ei tootnud ega müünud jalanõusid. Seega ei ole tal õigust individuaalsele tollimaksu määrale.

(29)

Kokkuvõttes hindas komisjon käesolevas määruses turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi kolmelt Hiina eksportivalt tootjalt, nimelt äriühingutelt Chengdu Sunshine Shoes Co. Ltd., Fujian Sunshine Footwear Co Ltd ja Foshan Nanhai Shyang Yuu Footwear Ltd, kes need esitasid ja keda ei kaasatud valimisse.

(30)

Komisjonil on võimalik parandada vaidlustatud määruse neid aspekte, mis viisid selle tühistamiseni, jättes samal ajal muutmata osad, mida kohtuotsus ei mõjuta (20).

(31)

Käesoleva määruse eesmärk on korrigeerida neid vaidlustatud määruse aspekte, mis leiti olevat alusmäärusega vastuolus ja mis viisid seega määruse kehtetuks kuulutamiseni põhjenduses 29 nimetatud eksportivate tootjate osas.

(32)

Kõik muud vaidlustatud määruse ja rakendusmääruse (EL) nr 1294/2009 järeldused, mida Euroopa Kohus kehtetuks ei kuulutanud, jäävad kehtima ning moodustavad käesoleva määruse osa.

(33)

Seega hõlmavad järgmised põhjendused vaid neid uusi hindamisi, mis on kohtuotsuste täitmiseks vajalikud.

(34)

Komisjon on uurinud, kas põhjenduses 29 nimetatud eksportivate tootjate (edaspidi „asjaomased eksportivad tootjad“) puhul, kes esitasid esialgse uurimise käigus turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused, oli ülekaalus turumajanduslik või individuaalne kohtlemine. Selle kindlakstegemise eesmärk oli välja selgitada, mil määral on asjaomastel importijatel õigus saada tagasi dumpinguvastane tollimaks, mis on tasutud nende tarnijate ekspordilt.

(35)

Kui analüüs peaks näitama, et asjaomaste eksportivate tootjate suhtes, kelle ekspordile kohaldati dumpinguvastast tollimaksu, mida tasusid asjaomased importijad, oleks tulnud kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, tuleks selle eksportiva tootja suhtes kohaldada individuaalset tollimaksu määra ning tagastatav tollimaks piirduks tasutud tollimaksu (16,5 %) ja ainsa valimis olnud turumajandusliku kohtlemise saanud eksportiva äriühingu, s.o Golden Stepi suhtes kohaldatud tollimaksu (9,7 %) vahega.

(36)

Kui analüüs peaks näitama, et Hiina eksportiva tootja suhtes, kelle turumajandusliku kohtlemise taotlus lükati tagasi, oleks tulnud kohalda individuaalset kohtlemist, tuleks asjaomase eksportiva tootja suhtes kohaldada individuaalset tollimaksu määra ning tagastatav tollimaks peaks piirduma tasutud tollimaksu (16,5 %) ja asjaomase eksportiva tootja kohta arvutatud individuaalse tollimaksu (kui see on määratud) vahega.

(37)

Ja vastupidi, kui selliste turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotluste analüüs näitab, et nii turumajanduslik kui ka individuaalne kohtlemine tuleks tagasi lükata, ei tagastata dumpinguvastast tollimaksu.

(38)

Nagu selgitati põhjenduses 12, tühistas Euroopa Kohus vaidlustatud määruse ja rakendusmääruse (EL) nr 1294/2009 selles osas, mis puudutab teatavate jalatsite eksporti teatavatelt Hiina ja Vietnami eksportivatelt tootjatelt, kuna komisjon ei olnud läbi vaadanud asjaomaste eksportivate tootjate esitatud turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi.

(39)

Seepärast on komisjon asjaomaste eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlused läbi vaadanud, et määrata kindlaks nende ekspordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär. Hindamise käigus selgus, et esitatud teave ei tõendanud, et asjaomased eksportivad tootjad tegutsesid turumajanduse tingimustes või neid oleks tulnud kohelda individuaalselt (üksikasjalik selgitus on esitatud põhjenduses 40 ja sellele järgnevates põhjendustes).

(40)

On oluline rõhutada, et tõendamiskohustus lasub tootjal, kes taotleb turumajanduslikku kohtlemist alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Selleks on nimetatud artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus ette nähtud, et sellise tootja esitatud taotlus peab sisaldama kõnealuses sättes osutatud piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes. Järelikult ei pea liidu institutsioonid tõendama, et tootja ei vasta kõnealuse seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peavad liidu institutsioonid hindama, kas kõnealuse tootja esitatud tõendid on piisavad tõendamaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus esitatud kriteeriumid on täidetud, et talle saaks turumajanduslikku kohtlemist võimaldada, ja liidu kohus on kontrollida, kas sellisel hindamisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 32 ja kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punkt 24).

(41)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c peaks eksportivale tootjale turumajandusliku kohtlemise võimaldamiseks olema täidetud kõik viis nimetatud artiklis loetletud kriteeriumi. Seepärast järeldas komisjon, et üheainsa kriteeriumi mittetäitmine on piisav turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks.

(42)

Kaks asjaomast eksportivat tootjat (äriühingud 4 ja 6) (21) ei suutnud näidata, et nad täidavad kriteeriumi 1 (ärialased otsused). Täpsemalt ilmnesid äriühingu 4 esitatud teabes puudused omamaisele ja eksporditurule müüdud koguste osas. Äriühing ei suutnud tõendada, et olenemata nendest puudustest tehti äriotsused vastusena turu pakkumise ja nõudluse signaalidele ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta. Äriühing 6 ei suutnud näidata, kuidas äriühingus otsuseid tehti ning seda et need otsused võeti tõepoolest vastusena turu signaalidele ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta.

(43)

Ükski kolmest äriühingust ei suutnud tõendada kriteeriumi 2 (raamatupidamine) täitmist. Kõigi äriühingute raamatupidamisarvestus oli puudulik ja ei olnud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Näiteks puudus äriühingul 4 põhivarade saldo ning kulumiarvestuse meetod ja äriühingu põhivarade liigid. Samuti ei olnud kasumile vaatamata arvestust tulumaksu kohta ning saadud subsiidiumid ei kajastunud bilansis. Äriühingu 6 puhul esines vastuolusid bilansis esitatud summades järjestikuste aastate kohta. Viimasena oli äriühingu 5 finantsaruannetes tõsiseid puudusi, eelkõige seoses kapitalireservide summaga. Seega ei esitanud äriühing nr 5 teavet kapitalireservi päritolu kohta ega selle hindamise meetodi kohta.

(44)

Seoses kriteeriumiga 3 (varad ja varasema süsteemi moonutused) ei suutnud ükski kolmest asjaomasest eksportivast tootjast tõendada, et endisest mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole ühtegi moonutust üle kantud. Ükski äriühing ei andnud selget teavet selle kohta, kas asjaomaseid maakasutusõigused on üle antud ja/või millistel tingimustel ja millise hinnaga nad said maakasutusõiguse.

(45)

Põhjenduses 40 esitatud põhjustel ei hinnatud ühegi asjaomase eksportiva tootja puhul kriteeriumi 4 (pankroti- ja asjaõigusaktid) ega kriteeriumi 5 (kursside ümberarvestus).

(46)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et ühelegi kolmest asjaomasest eksportivast tootjast ei tuleks võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, ning ta teavitas sellest asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja kutsus neid üles esitama omapoolseid märkusi. Ükski kolmest asjaomasest eksportivast tootjast ei esitanud märkusi.

(47)

Seega ei täitnud ükski kolmest asjaomasest eksportivast tootjast kõiki alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimusi ning selle tulemusel on turumajandusliku kohtlemise taotlus nende kõigi puhul jäetud rahuldamata.

(48)

Muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 on sätestatud, et kui kohaldatakse sama määruse artikli 2 lõike 7 punkti a, määratakse individuaalne tollimaks eksportijatele, kes suudavad tõendada, et nad vastavad kõigile muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(49)

Nagu on märgitud põhjenduses 40, on oluline rõhutada, et muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõike 5 punkti b alusel lasub tõendamiskohustus individuaalset kohtlemist taotleval tootjal. Selleks on artikli 9 lõike 5 esimeses lõigus ette nähtud, et esitatud taotlus peab olema nõuetekohaselt dokumenteeritud. Järelikult ei pea liidu institutsioonid tõendama, et eksportija ei vasta kõnealuse seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peavad liidu institutsioonid enne individuaalse kohtlemise võimaldamist hindama, kas asjaomase eksportija esitatud tõendusmaterjal on piisav tõendamaks, et muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 esitatud kriteeriumid on täidetud.

(50)

Eksportijad peaksid individuaalse kohtlemise eeldusena kooskõlas muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikega 5 tõendama nõuetekohaselt dokumenteeritud taotlusega, et kõik kõnealuses artiklis loetletud viis kriteeriumi on täidetud.

(51)

Seepärast järeldas komisjon, et üheainsa kriteeriumi mittetäitmine on piisav individuaalse kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks.

(52)

Need viis kriteeriumid on järgmised:

(53)

Kõik kolm asjaomast eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui nende suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(54)

Üks kolmest asjaomasest eksportivast tootjast (äriühing 4) ei suutnud tõendada kriteeriumi 2 täitmist (ekspordimüük ja -hinnad on vabalt määratud). Täpsemalt oli selle eksportiva tootja põhikirjas sätestatud müügikoguste piirangud teatavatel turgudel. Seega ei suutnud ta tõendada, et majandustegevusega seotud otsused, nagu ekspordikogused, määratakse vabalt ja vastusena turul pakkumise ja nõudluse osas toimuvale.

(55)

Ükski kolmest eksportivast tootjast ei suutnud tõendada kriteeriumi 3 täitmist (äriühing – juhtivad töötajad ja aktsiad – on riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu). Ükski äriühing ei suutnud tõendada, et asjaomased maakasutusõigused olid neile üle kantud või millistel tingimustel seda tehti. Lisaks ei esitanud äriühing 6 teavet oma juhatuse koosseisu kohta ega selle kohta, kuidas äriühingus otsuseid tehakse. Selle alusel võib öelda, et ükski kolmest asjaomasest eksportivast tootjast ei tõendanud, et ta on riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu.

(56)

Seega ei täitnud ükski kolmest asjaomasest eksportivast tootjast muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimusi ning komisjon teavitas sellest asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja kutsus neid üles esitama omapoolseid märkusi. Ükski kolmest asjaomasest eksportivast tootjast ei esitanud märkusi ning selle tulemusena on individuaalse kohtlemise taotlus nende kõigi puhul jäetud rahuldamata.

(57)

Seepärast tuleks Hiina suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu kohaldada kolme asjaomase eksportiva tootja suhtes määruse (EÜ) nr 1472/2006 kohaldamise perioodil. Nimetatud määruse kohaldamise periood oli algselt 7. oktoobrist 2006 kuni 7. oktoobrini 2008. Pärast aegumise läbivaatamise menetluse algatamist pikendati 30. detsembril 2009 määruse kohaldamise perioodi kuni 31. märtsini 2011. Kohtuotsustes kindlaks määratud õigusvastasus seisneb selles, et liidu institutsioonid ei suutnud tuvastada, kas asjaomaste eksportivate tootjate valmistatud toodete suhtes tuleks kohaldada jääktollimaksu või individuaalset tollimaksu. Tulenevalt Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasusest puudub õiguslik alus vabastada asjaomased eksportivad tootjad täielikult dumpinguvastase tollimaksu tasumisest nende valmistatud toodete eest. Seega tuleb uues, Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasust heastavas aktis uuesti hinnata vaid kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu määra, mitte aga meetmeid endid.

(58)

Kuna jõuti järeldusele, et jääktollimaks tuleks asjaomaste eksportivate tootjate suhtes uuesti kehtestada samal tasemel, nagu see nähti algselt ette vaidlustatud määrusega ja rakendusmäärusega (EL) nr 1294/2009, ei ole vaja muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 388/2008. See määrus jääb kehtima.

(59)

Esitatud märkusi ja nende analüüsi arvesse võttes jõuti järeldusele, et Hiina suhtes kohaldatud dumpinguvastane jääktollimaks, 16,5 %, tuleks vaidlustatud määruse kohaldamise perioodiks uuesti kehtestada.

(60)

Asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja kõiki isikuid, kes andsid endast märku, teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks kolme asjaomase eksportiva tootja ekspordi suhtes. Neile anti pärast teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(61)

Pärast teabe avaldamist esitasid komisjonile märkusi: i) Euroopa spordikaupade ettevõtete liit (edaspidi „FESI“) ja jalanõude liit (Footwear Coalition) ning ii) Deichmanni grupi äriühingud (edaspidi „Deichmann“) ja iii) Skechers SARL (edaspidi „Skechers“); Deichmann ja Skechers impordivad mõlemad jalanõusid Euroopa Liitu.

(62)

Oma märkustes pärast teabe avaldamist märkisid FESI ja jalanõude liit esiteks, et praegune rakendamine põhineb samadel õiguslikel alustel ja põhjustel nagu komisjoni poolt varem vastu võetud sama rakendusmenetlusega seotud määrused, st määrus (EL) 2016/1395, määrus (EL) 2016/1647 ja määrus (EL) 2016/1731. Seepärast viitasid nad oma vastuses teabe avaldamisele lihtsalt märkustele, mis nad olid esitanud seoses ülalnimetatud määrustega vastavalt 16. detsembril 2015, 6. juunil 2016, 16. juunil 2016 ja 11. augustil 2016, kuid nad ei täpsustanud neid märkusi ega väiteid.

(63)

FESI ja jalanõude liit peamiselt kordasid, et menetluse uuesti avamine ja dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuv kehtestamine i) oleks ilma õigusliku aluseta ning et komisjonil ei oleks pädevust võtta vastu edasisi meetmeid ELi toimimise lepingu artiklis 266 sätestatud kohustuse näiliseks täitmiseks; ii) rikuks õiguskindluse, õiguspäraste ootuste kaitse ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtteid; iii) oleks ebaproportsionaalne ja rikuks ELi lepingu artikli 5 lõiget 4 ja ELi toimimise lepingu artiklit 266 ning iv) rikuks mittediskrimineerimise põhimõtet.

(64)

Oma vastuses neile märkustele osutab komisjon määrusele (EL) 2016/1395, määrusele (EL) 2016/1647 ja määrusele (EL) 2016/1731, milles on täielikult käsitletud FESI ja jalanõude liidu märkuseid kõnealuse rakendamise kohta. Kuna FESI ja jalanõude liit ei täiendanud oma väiteid, loeb komisjon need väited täielikult vastatuks ülalnimetatud määrustes ja kinnitab sellega nimetatud määrustes neis küsimustes tehtud järeldused.

(65)

Lisaks väitsid FESI ja jalanõude liit, et õiguskindluse huvides ei tohiks komisjon vastu võtta ega avaldada edasisi õigusakte seoses Euroopa Kohtu otsuse rakendamisega liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14, kuni Euroopa Kohus teeb rakendusmääruse (EL) 2016/223 kehtivuse suhtes otsuse pooleli olevas Düsseldorfi maksukohtu tehtud eelotsuse taotluse kohta (juhtumis C-256/16), millele on viidatud põhjenduses 22.

(66)

ELi toimimise lepingu artikli 278 kohaselt ei peata hagi esitamine õigusakti vastu institutsioonide poolt vastuvõetud õigusakti toimet. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib riiklik kohus üksnes peatada õigusakti kohaldamise, kui on täidetud kohtuotsuses Zuckerfabrik Süderdithmarschen/Altana sätestatud kriteeriumid. Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhtumis C-256/16 ei ole peatanud rakendusmääruse (EL) 2016/223 kohaldamist. Seega ei ole komisjonil mingit alust hoiduda selle määruse täitmisest. Pealegi on käesoleva määruse kehtivus sõltumatu rakendusmääruse (EL) 2016/223 kehtivusest.

(67)

FESI ja jalanõude liit väitsid veel, et komisjon on hea halduse põhimõtteid rikkudes pealiskaudselt hinnanud käesoleva määruse III lisas nimetatud äriühingute staatust, ilma läbi vaatamata komisjoni toimikutes talle kättesaadavat konfidentsiaalset teavet, ning et komisjon on kõnealuses lisas nimetatud äriühingud valesti klassifitseerinud, kuigi äriühingud olid õigeaegselt esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused jalanõudega seotud menetluses 2005. aastal.

(68)

Komisjon kinnitab käesolevaga, et tal ei ole seoses ühegi III lisas loetletud äriühinguga märget selle kohta, et ta oleks neilt esialgses uurimises saanud turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotluse. FESI ja jalanõude liit ei esitanud ühtegi tõendit oma väidete kohta. Nagu märgiti põhjenduses 24, oli III lisas loetletud äriühingute hulgas ka selliseid, keda uurimine ei puudutanud, kuna nad ei asunud Hiinas või Vietnamis, või nad olid kaubandusettevõtjaid, kellel ei ole õigust saada individuaalset dumpingumarginaali. Seepärast lükkas komisjon ülalnimetatud väite tagasi.

(69)

Deichmann väitis esialgu, et komisjonil ei ole õiguslikku alust uurida eksportivate tootjate poolt esialgses uurimises esitatud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi. Deichmann väitis, et 31. märtsil 2011 meetmete aegumisega lõpetatud menetlust ei muudetud liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 tehtud otsusega kehtetuks ja seega ei saa seda menetlust uuesti avada.

(70)

Seoses väitega, et kõnealused meetmed kaotasid kehtivuse 31. märtsil 2011, ei mõista komisjon, miks peaks meetme aegumine olema mingil viisil oluline seoses komisjoni võimalusega võtta tühistatud akti asendamiseks vastu uus akt. Vastavalt kohtupraktikale taasavatakse esialgse määruse tühistanud otsusega haldusmenetlus, mida on võimalik taasalustada õigusvastasuse tekkimise punktist.

(71)

Sellest tulenevalt on dumpinguvastased menetlused ikka veel pooleli, sest menetluse lõpetamist käsitlev akt tühistati. Komisjonil on kohustus see menetlus lõpetada, kuna alusmääruses on sätestatud, et menetlus tuleb lõpetada komisjoni õigusaktiga.

(72)

Teiseks väitis Deichmann, et käesoleva menetlusega rikutakse nii tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet, õiguskindluse põhimõtet kui ka alusmääruse artiklit 10.

(73)

Mis puutub väitesse tagasiulatuvuse kohta, mis põhineb alusmääruse artiklil 10 ja WTO dumpinguvastase lepingu artiklil 10, siis on alusmääruse artikli 10 lõikes 1, milles järgitakse WTO dumpinguvastase lepingu artikli 10 lõike 1 sõnastust, sätestatud, et ajutisi meetmeid ja lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse üksnes nende toodete suhtes, mis lastakse vabasse ringlusse pärast artikli 7 lõike 1 või, olenevalt olukorrast, artikli 9 lõike 4 alusel tehtud otsuse jõustumist. Käesoleval juhul kohaldatakse kõnealuseid dumpinguvastaseid tollimakse üksnes nende toodete suhtes, mis lasti vabasse ringlusesse pärast vastavalt alusmääruse artikli 7 lõike 1 ja artikli 9 lõike 4 alusel vastu võetud ajutise määruse ja vaidlustatud (lõpliku) määruse jõustumist. Tagasiulatuvus alusmääruse artikli 10 lõike 1 tähenduses aga viitab üksnes olukorrale, kui tooted lasti vabasse ringlusse enne meetmete kehtestamist, nagu nähtub selle sätte tekstist ning alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud erandist.

(74)

Komisjon täheldab ka, et käesoleva juhtumi puhul ei ole tegemist ei tagasiulatuvuse ega ka õiguskindluse ja õiguspäraste ootuste rikkumisega.

(75)

Euroopa Kohtu praktikas tehakse meetme tagasiulatuvuse hindamisel vahet uue eeskirja kohaldamisel olukorra suhtes, mis on muutunud lõplikuks (sellele osutatakse ka kui kehtivale või lõplikult määratletud õiguslikule olukorrale), (22) ning olukorra suhtes, mis tekkis enne uue eeskirja jõustumist, kuid mis ei ole veel lõplik (sellele osutatakse ka kui ajutisele olukorrale) (23).

(76)

Antud juhtumi puhul ei ole olukord, mis hõlmab asjaomaste toodete importi ja mis tekkis määruse (EÜ) nr 1472/2006 kohaldamise aja jooksul, veel lõplikuks muutunud, sest vaidlustatud määruse tühistamise tõttu ei ole nende toodete suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu veel lõplikult kehtestatud. Samas hoiatati menetluse algatamise teatise (24) ja ajutise määruse avaldamisega jalatsiimportijaid sellise tollimaksu kehtestamise võimalikkusest. Liidu kohtute kehtiva praktika kohaselt ei saa ettevõtjad toetuda õiguspärase ootuse põhimõttele seni, kuni institutsioonid ei ole vastu võtnud haldusmenetlust lõpetavat akti, mis on muutunud lõplikuks (25).

(77)

Käesoleva määruse kohaldamine mõjutab otseselt praeguse olukorra tulevikumõjusid. Tollimakse jalatsitelt on sisse nõudnud riiklikud tolliametid. Lõplikult otsustamata tollimaksude hüvitamise taotluste tõttu on olukord endiselt lahtine. Käesolevas määruses sätestatakse nimetatud impordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär ja seega reguleerib see määrus praeguse olukorra tulevikumõju.

(78)

Isegi kui oleks tegemist tagasiulatuvusega liidu õiguse tähenduses, – mida see ei ole –, oleks selline tagasiulatuvus igal juhul õigustatud järgmisel põhjusel.

(79)

Liidu õiguse olulisi eeskirju võib kohaldada olukordades, mis on tekkinud enne nende eeskirjade jõustumist üksnes niivõrd, kuivõrd kõnealuste eeskirjade tingimustest, eesmärkidest või üldisest kavast nähtub sõnaselgelt, et neid eeskirju tuleb niimoodi kohaldada (26). Eelkõige sedastati kohtuasjas C-337/88 Società agricola fattoria alimantare (SAFA) (27) järgmist: kuigi üldreeglina on õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, kui ühenduse õigusakti ajalise kehtivuse alguspunktina on määratud jõustumisest varasem kuupäev, võib see erandkorras olla ka teisiti, kui seda nõuab üldistes huvides seatud eesmärk ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud.

(80)

Antud juhtumi puhul on eesmärk täita ELi toimimise lepingu artikli 266 kohaseid komisjoni kohustusi. Kuna põhjenduses 12 viidatud kohtuotsuste puhul tegi Euroopa Kohus õigusvastasuse kindlaks ainult kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramisel ja mitte meetmete endi kohaldamisel (st seoses dumpingu, kahju ja liidu huvi kindlakstegemisega), ei saanud asjaomastel eksportivatel tootjatel olla õiguspäraseid ootusi, et ei kohaldata mingeid lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid. Sellest tulenevalt ei saa sellist meetmete kehtestamist – isegi juhul, kui seda tehtaks tagasiulatuvalt (kuigi see nii ei ole) – pidada õiguspäraste ootuste rikkumiseks.

(81)

Kolmandaks väitis Deichmann, et komisjoni väide põhjenduses 38 selle kohta, et Euroopa Kohus tühistas vaidlustatud määruse ja rakendusmääruse (EL) nr 1294/2009 selles osas, mis puudutab teatavate jalanõude eksporti teatavatelt Hiina ja Vietnami eksportivatelt tootjatelt, ei ole õige, kuna määrust (EÜ) nr 1472/2006 ja rakendusmäärust (EL) nr 1294/2009 ei muudetud kohtuasjades tehtud otsusega kehtetuks kolme asjaomase eksportiva tootja osas, vaid erga omnes. Deichmanni väite kohaselt oleks see teiste eksportivate tootjate impordi suhtes põhjendamatu diskrimineerimine, kui komisjon taaskehtestaks dumpinguvastase tollimaksu üksnes kolme asjaomase eksportiva tootja impordi suhtes ja mitte kõigi eksportivate tootjate impordi suhtes, keda Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE on samaväärselt mõjutanud, samuti oleks see ELi toimimise lepingu artikli 266 rikkumine.

(82)

Seoses väitega teiste eksportivate tootjate impordi diskrimineeriva kohtlemise kohta, keda Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE on mõjutanud, märgib komisjon, et käesolevas määruses käsitletavatel eksportivatel tootjatel ja teatavatel importijatel on liidu kohtutes õiguskaitse käesoleva määruse eest. Muud importijad saavad sellist kaitset liikmesriikide kohtutelt, kes mõistavad õigust liidu tavaõiguse alusel.

(83)

Väide erineva kohtlemise kohta on samuti põhjendamatu. Nagu on öeldud põhjenduses 21, selleks, et täita kohtuotsust liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE, võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2016/223, millega kehtestatakse menetlus Hiina ja Vietnami tootjate teatavate turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluste hindamiseks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14. Nimetatud määruse artiklis 1 palub komisjon riiklikel tolliasutustel talle edastada kõik ühenduse tolliseadustiku artikli 236 alusel importijate poolt esitatud taotlused tagastada neile lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis maksti Hiinast ja Vietnamist pärit jalatsite impordilt ning mille aluseks on asjaolu, et valimisse mittekuuluv eksportiv tootja oli esialgses uurimises taotlenud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist. Komisjon hindab kõnealust turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlust ja kehtestab uuesti asjakohase tollimaksu määra. Selle alusel peaksid riiklikud tolliasutused seejärel otsustama dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise.

(84)

Seega, komisjon uurib turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi kogu jalanõude impordi puhul, kui on täidetud ülalnimetatud kriteeriumid, ning taaskehtestab dumpinguvastased tollimaksud objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b ja artikli 9 lõikes 5 enne alusmääruse muutmist. Kõiki teisi valimisse mittekuuluvaid Hiina ja Vietnami eksportivaid tootjaid koheldakse hiljem samal viisil, vastavalt rakendusmääruses (EL) 2016/223 sätestatud menetlusele. Turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi ei hinnata üksnes siis, kui puuduvad avatud riiklikud menetlused, sest sel juhul poleks hindamisel praktilist eesmärki.

(85)

Deichmanni neljanda väite kohaselt oleks diskrimineeriv taaskehtestada dumpinguvastane tollimaks kolme asjaomase eksportiva tootja suhtes, arvestades et Brosmanni ja Aokangi käsitlevate kohtuotsuste järel ei taaskehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse.

(86)

See väide on alusetu. Brosmannilt ja neljalt muult eksportivalt tootjalt importinud importijad, keda käsitleti kohtuasjades C-247/10P ja C-249/10P tehtud otsustes, on erinevas tegelikus ja õiguslikus olukorras, kuna nende eksportivad tootjad otsustasid seada vaidlustatud määruse kahtluse alla ja kuna neile hüvitati nende tollimaksud, nii et nad on kaitstud ühenduse tolliseadustiku artikli 221 lõikega 3. Sellist kahtluse alla seadmist ja hüvitamist ei ole teiste puhul toimunud.

(87)

Viiendaks väitis Deichmann, et käesolevas uurimises on tehtud mitmeid menetluseeskirjade rikkumisi. Kõigepealt väitis Deichmann, et asjaomastel eksportivatel tootjatel ei ole enam õigust esitada põhjendatud kommentaare ega täiendavaid tõendeid oma mitu aastat tagasi esitatud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste toetuseks. Näiteks võib olla, et neid äriühinguid enam ei ole või et asjakohased dokumendid ei ole enam kättesaadavad.

(88)

Lisaks väitis Deichmann, et erinevalt esialgsest uurimisest mõjutaksid komisjoni meetmed de facto ja de jure üksnes importijaid, kusjuures importijatel ei ole mingeid võimalusi anda tähenduslikku panust ning nad ei saa ka nõuda, et nende tarnijad teeksid komisjoniga koostööd.

(89)

Komisjon täheldab, et alusmääruses ei nõuta, et komisjon annaks turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist taotlevatele eksportivatele äriühingutele võimaluse täiendada ebatäielikku teavet. Komisjon tuletab meelde, et tõendamiskohustus lasub kohtupraktika alusel tootjal, kes taotleb turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Selleks on nimetatud artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus ette nähtud, et sellise tootja esitatud taotlus peab sisaldama kõnealuses sättes osutatud piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes. Nagu Euroopa Kohus sedastas oma Brosmanni ja Aokangi juhtumeid käsitlevas otsuses, ei pea institutsioonid tõendama, et tootja ei vasta kõnealuse seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peab komisjon hindama, kas asjaomase tootja esitatud asjaolud on piisavad selle tõendamiseks, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus esitatud kriteeriumid on täidetud, et talle saaks turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist võimaldada (vt põhjendus 40). Õigus saada ära kuulatud on seotud nende asjaolude hindamisega, kuid ei hõlma õigust täiendada ebatäielikku teavet. Vastasel korral võiks eksportiv tootja, esitades teavet jaokaupa, pikendada hindamist lõpmatult.

(90)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et komisjon ei ole kohustatud nõudma, et eksportiv tootja täiendaks oma turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlust. Nagu eelnenud põhjenduses märgitud, võib komisjon hindamise käigus tugineda eksportiva tootja esitaud teabele. Igal juhul ei ole asjaomased eksportivad tootjad vaidlustanud komisjoni hinnangut nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlustele ning nad ei ole selgelt väljendanud, millistele dokumentidele või inimestele nad enam tugineda ei saa. Väide on seega niivõrd abstraktne, et institutsioonid ei saa neid probleeme turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamisel arvesse võtta. Kuna see väide põhineb oletusel ja seda ei toetata ühegi konkreetse tõendiga selle kohta, millised dokumendid või inimesed ei ole enam kättesaadavad ning millise tähtsusega on need dokumendid ja inimesed turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamise seisukohast, lükatakse see väide tagasi.

(91)

Seoses väitega, et importijal puuduvad võimalused tähendusliku panuse andmiseks, märgib komisjon järgmist: esiteks, importijatel ei ole õigust kaitsele, kuna dumpinguvastane menetlus ei suunatud nende vastu, vaid eksportivate tootjate vastu; teiseks, importijatel oli võimalus teha märkusi selles küsimuses juba haldusmenetluse ajal enne vaidlustatud määruse vastuvõtmist; kolmandaks, kui importijad arvasid, et selles küsimuses oli tegemist rikkumisega, oleksid nad pidanud tegema vajalikke lepingupõhiseid kokkuleppeid oma tarnijatega, et tagada vajalike dokumentide olemasolu nende käsutuses. Seetõttu tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(92)

Kuuendaks väitis Deichmann, et komisjon ei uurinud, kas dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine on liidu huvides ning väitis, et see meede oleks liidu huvidega vastuolus, sest i) sellega taotletud mõju saavutati juba nende esmasel kehtestamisel; ii) see ei anna liidu tööstussektorile täiendavaid hüvesid; iii) see ei mõjuta eksportivaid tootjaid ja iv) sellega suurendatakse oluliselt liidu importijate kulutusi.

(93)

Käesolev juhtum puudutab vaid turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi, sest vaid nende puhul on liidu kohtud tuvastanud õigusrikkumise. Liidu huvides on, et määrus (EÜ) nr 1472/2006 jääb täies mahus kehtima. Lisaks on praegune meede liidu finantshuvide kaitseks põhjendatud.

(94)

Viimasena esitas Deichmann väite, et dumpinguvastast tollimaksu ei saaks selle taaskehtestamise korral koguda, kuna ühenduse tolliseadustiku artikliga 103 kehtestatud ajalised piirangud olid möödunud. Deichmanni väite kohaselt oleks selline olukord komisjoni poolt võimu kuritarvitamine.

(95)

Komisjon tuletab meelde, et ühenduse tolliseadustiku artikli 103 kohaselt ei kohaldata ajalisi piiranguid, kui esitatakse ühenduse tolliseadustiku artikli 44 kohane kaebus, nagu on toimunud praeguste juhtumite puhul, milles käsitletakse ühenduse tolliseadustiku artikli 236 alusel esitatud kaebusi.

(96)

Skechers kinnitas, et ükski praeguse rakendamisega seotud eksportiv tootja ei olnud tema tarnija ja seetõttu eeldas, et järeldused ei puuduta tema olukorda. Skechers väitis, et praegust rakendamist käsitlevad järeldused ei saa seetõttu olla aluseks tema poolt riiklikele tolliasutustele esitatud hüvitamistaotlustest keeldumisele. Skechers taotles täiendavalt, et tema tarnijate turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluseid uuritaks vastavalt asjakohastele dokumentidele, mille komisjonile edastas Belgia toll.

(97)

Seoses eespool toodud väitega viitab komisjon oma rakendusmäärusele (EL) 2016/223 (millega määratakse kindlaks menetlus Hiina ja Vietnami tootjate teatavate turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluste hindamiseks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14), milles on kindlaks määratud sellisel juhul kohaldatav menetlus. Konkreetsel juhul ja vastavalt nimetatud määruse artiklitele 1 ja 2, vaatab komisjon asjakohased turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused läbi kohe, kui on saanud tollilt asjakohased dokumendid. Tuleb märkida, et vahepeal on Belgia toll esitanud komisjonile nimekirja valimisse kaasamata Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate kohta, kes olid väidetavalt taotlenud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist esialgses uurimises ning kes olid nende importijate tarnijad, kes taotlesid tollimaksude hüvitamist. Komisjon hindab praegu neid väiteid, kui need on asjakohased. See uurimine kestab veel.

(98)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,