9.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 334/6

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatüki kohane liidu nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidus tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohalt tähtis. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Selle teabe alusel tuleb nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes liidus tegevuskeeld või muudetakse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/1991 (3) alusel loodud komiteele (edaspidi „lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on andnud lennuohutuskomiteele värsket teavet käimasolevate ühiskonsultatsioonide kohta, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (4) raames Afganistani, Benini, India, Indoneesia, Iraani, Kasahstani, Kirgiisi Vabariigi, Liibüa, Mosambiigi ja Tai pädevate asutuste ning lennuettevõtjatega. Lisaks andis komisjon lennuohutuskomiteele teavet lennuohutusolukorra kohta Dominikaani Vabariigis, Filipiinidel, Iraagis, Kamerunis, Kongo demokraatlikus Vabariigis, Liibanonis, Nepalis, ja Sudaanis, samuti tehniliste konsultatsioonide kohta Venemaa Föderatsiooniga.

(6)

EASA esitles komisjonile ja lennuohutuskomiteele Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) poolt üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi raames koostatud auditiaruannete analüüsi tulemusi. Liikmesriike kutsuti üles seadma prioriteediks sellistes riikides litsentsitud lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimist seisuplatsil, mille puhul ICAO on kindlaks teinud olulise ohutusprobleemi või mille ohutusjärelevalvesüsteemis esineb EASA andmetel märkimisväärseid puudujääke. Lisaks komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt peetavatele konsultatsioonidele võimaldab õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmine hankida lisateavet kõnealustes riikides litsentsitud lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste kohta.

(7)

EASA teavitas komisjoni ja lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (SAFA programm) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest.

(8)

Peale selle teavitas EASA komisjoni ja lennuohutuskomiteed tehnilise abi projektidest riikides, mille suhtes kasutatakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid või jälgimist. EASA andis teavet edasise tehnilise abi kavade ja taotluste kohta ning tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamise koostöö kohta, mille eesmärk on aidata kõrvaldada kõik puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste standardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja EASAga. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige ICAO ohutusalase koostööabi võrgustiku (edaspidi „SCAN“) andmebaasi kaudu teavet tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad lennuohutuse suurendamiseks kogu maailmas.

(9)

Eurocontrol andis komisjonile ja lennuohutuskomiteele värsket teavet SAFA häirefunktsiooni staatuse ning tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete praeguse statistika kohta.

(10)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemusi, on mitu liikmesriiki võtnud teatavaid täitemeetmeid ning teavitanud neist komisjoni ja lennuohutuskomiteed. Kreeka teatas komisjonile ja lennuohutuskomiteele meetmetest, mis ta oli võtnud lennuettevõtja Olympus Airways suhtes.

(11)

Liikmesriigid rõhutasid, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustab otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

(12)

Afganistani Islamivabariigi tsiviillennundusamet („ACAA“) teavitas oma 10. jaanuari 2016. aasta kirjas komisjoni edusammudest, mida ta on teinud Afganistani lennundusseaduse, Afganistani tsiviillennunduseeskirjade, ACAA töökorralduse (sh inspektorite töölevõtmise ja koolitamise), lennuettevõtjate sertimisprotseduuri, Afganistanis 2014. ja 2015. aastal serditud lennuettevõtjate ohutushindamise tulemuste, teatatud ohutusjuhtumite ja hiljutiste õnnetusjuhtumitega uurimisega seotud teabe rakendamisel.

(13)

Kõnealune teave näitab, et Afganistanis on küll paika pandud ohutusjärelevalvesüsteemi põhialused, kuid kõikide rahvusvaheliste tsiviillennundusohutusstandardite tegelikuks rakendamiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. ACAA esitatud ohutusjärelevalvet käsitlev teave on pealiskaudne. ACAA on näidanud, et auditite ja kontrollide käigus on kindlaks tehtud puudusi ja koostatud märkusi, kuid siiski puuduvad tõendid kõnealuste puuduste kõrvaldamise kohta, mis muu hulgas peaksid sisaldama lennuettevõtjate koostatud algpõhjuste analüüsi ja teavet nõuetekohase järelkontrolli kohta.

(14)

ACAA teatas, et ta on tühistanud lennuettevõtja Pamir Airlines lennuettevõtja sertifikaadi ning sertinud reisilennuettevõtjad Afghan Jet International Airlines (AOC 008) ja East Horizon Airlines (AOC 1013). ACAA ei esitanud siiski tõendeid selle kohta, et eespool nimetatud kahe lennuettevõtja üle teostatakse rahvusvaheliste ohutusstandardite kohast ohutusjärelevalvet.

(15)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ning kustutada lennuettevõtja Pamir Airlines määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast ja lisada lennuettevõtjad Afghan Jet International Airlines ja East Horizon Airlines määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(16)

Benini tsiviillennundusamet (Agence Nationale de l'Aviation Civile du Benin, edaspidi „Benini ANAC“) teatas 20. juuli 2016. aasta kirjas komisjonile, et ta on tühistanud lennuettevõtjate Aero Benin, Benin Golf Air, Cotair, Royal Air Limited, Trans Air Benin, Alafia Jet, Benin Littoral Airways ja Africa Airways lennuettevõtja sertifikaadi.

(17)

Benini ANAC teatas 18. novembri 2016. aasta kirjas komisjonile, et ta on pärast viimast ajakohastamist sertinud uue lennuettevõtja Air Taxi Benin (lennuettevõtja sertifikaat nr BEN 004 ATB-5). Benini ANAC ei esitanud siiski tõendeid selle kohta, et kõnealuse lennuettevõtja ohutusjärelevalve on kooskõlas rahvusvaheliste ohutusstandarditega.

(18)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ning kanda lennuettevõtja Air Taxi Benin määruse (EÜ) No 474/2006 A lisasse ning kustutada sealt lennuettevõtjad Aero Benin, Benin Golf Air, Cotair, Royal Air Limited, Trans Air Benin, Alafia Jet, Benin Littoral Airways ja Africa Airways.

(19)

8. novembril 2016 toimusid tehnilised konsultatsioonid komisjoni, EASA ja liikmesriikide ning India tsiviillennunduse peadirektoraadi (edaspidi „India DGCA“) esindajate ning Indias serditud lennuettevõtja Air India vahel. Kõnealuseid konsultatsioone peeti määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaselt lepingu raames, mille India DGCA oli varem sõlmitud komisjoniga korrapäraste tehniliste konsultatsioonide pidamiseks, et arutada India DGCA kohustusi seoses tema serditud lennuettevõtjate sertimise ja järelevalvega.

(20)

India DGCA esitas kõnealuste konsultatsioonide käigus teavet, mis muu hulgas sisaldas õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist teostava üksuse koostatud analüüsi India lennuettevõtjate, sealhulgas lennuettevõtja Air India SAFA programmi tulemuste kohta. India DGCA esitas eelkõige üksikasjalikku teavet sertimise ja järelevalvekohustustega seotud suhtluse kohta nii lennuettevõtjaga Air India kui ka muude Indias serditud lennuettevõtjatega. Sellega seoses andis India DGCA ülevaate järelevalvetegevusest, mis sisaldas 2015. ja 2016. aasta andmete kokkuvõtet. Lisaks andis India DGCA ajakohastatud teavet oma andmebaasi haldamisega seotud arendusprogrammi kohta.

(21)

Lennuettevõtja Air India esitas ajakohastatud teavet SAFA programmi haldamise kohta, mis muu hulgas hõlmab konkreetset teavet selle kohta, kuidas asjaomane lennuettevõtja haldab SAFA suundumustega seotud korduvat teavet. Ohutus- ja kvaliteedijuhtimise osas andis lennuettevõtja Air India teavet asutusesiseste koosolekute korraldamise ja organisatsioonilise struktuuri, lennuohutusteabe levitamise ning nii sisemiste kui ka väliste sidusrühmade kaasamise kohta.

(22)

Kõnealuste konsultatsioonide käigus juhtis komisjon veel kord tähelepanu mitmetele India DGCA sertimis- ja järelvalvekohustusega seotud elementidele. Eelkõige täpsustas komisjon, et ehkki India DGCA on esitanud ohutusalast teavet läbipaistval viisil, peaks India DGCA ka tulevikus silmas pidama, et sertimise ja järelevalvega seotud sisemiste protsesside edasiseks arendamiseks tuleb kasutada ennetavat lähenemisviisi, mis muu hulgas hõlmab ohutusjärelevalve jälgimist ja puuduste järelkontrolli.

(23)

Lennuettevõtja Air India osas leidis komisjon, et ehkki Air India on suutnud anda üksikasjalikku teavet läbipaistval viisil, peab kõnealune lennuettevõtja endiselt kindlaks prioriteediks seadma jätkusuutlike parandusmeetmete võtmise SAFA programmi raames.

(24)

Komisjon võttis India DGCA ja lennuettevõtja Air India edastatud teabe teadmiseks. Kogu kättesaadava teabe, sealhulgas India DGCA ja lennuettevõtja Air India poolt 8. novembri 2016. aasta tehnilisel nõupidamisel esitatud üksikasjaliku teabe ning EASA poolt komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 (6) alusel mitmele Indias serditud lennuettevõtjale, sealhulgas lennuettevõtjale Air India välja antud kolmanda riigi lennuettevõtja loa andmise põhjal järeldati, et praeguses etapis ei ole põhjust kehtestada tegevuskeeldu või käitamispiiranguid Indias serditud lennuettevõtjate suhtes.

(25)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna India lennuettevõtjad.

(26)

Komisjon kavatseb jätkata India DGCAga määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohaseid ametlikke konsultatsioone eelkõige selleks, et jooksvalt arutada nii India DGCA kui ka Indias serditud lennuettevõtjate, sealhulgas Air India rakendatud ohutusmeetmeid.

(27)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks India lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(28)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(29)

Komisjon jätkab konsulteerimist Indoneesia pädevate asutustega (edaspidi „Indoneesia DGCA“), et jälgida edusamme, mida Indoneesia DGCA on teinud selleks, et tagada Indoneesia lennuohutuse järelevalvesüsteemi vastavusse viimine rahvusvaheliste ohutusstandarditega. Sellega seoses esitas Indoneesia DGCA 15. novembri 2016. aasta kirjaga komisjonile täiendavat teavet.

(30)

Kõnealune kiri sisaldas teavet Ameerika Ühendriikide Föderaalse Lennuameti (edaspidi „FAA“) 15. augusti 2016. aasta otsuse kohta, mille kohaselt Indoneesia nõuetelevastavuse kategooria tõsteti FAA rahvusvahelise lennundusohutuse hindamise programmi tulemuste põhjal esimesele tasemele. Indoneesia DGCA soovib tehtud edusammude kinnitamiseks võtta 2017. aastal vastu ICAO koordineeritud valideerimismissiooni. Siiski näitab komisjoni poolt asjaomasel teabe kohta antud hinnang, et rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslik rakendamine on alles algusjärgus ning Indoneesia DGCA peab jätkama tööd parandusmeetmete rakendamiseks.

(31)

Lisaks teatas Indoneesia DGCA kõnealuses kirjas komisjonile, et ta on pärast komisjonile esitatud viimast ajakohastamist sertinud neli uut lennuettevõtjat: lennuettevõtjale Tri M.G. Intra Asia Airlines anti 11. novembril 2015 välja lennuettevõtja sertifikaat nr 135–037, lennuettevõtjale AMA anti 29. detsembril 2015 välja lennuettevõtja sertifikaat nr 135–054, lennuettevõtjale Indo Star Aviation anti 29. juunil 2016 välja lennuettevõtja sertifikaat nr 135–057 ja lennuettevõtjale Spirit Aviation Sentosa anti 7. märtsil 2016 välja lennuettevõtja sertifikaat nr 135–058. Indoneesia DGCA ei esitanud siiski tõendeid selle kohta, et kõnealuste lennuettevõtjate ohutusjärelevalve on kooskõlas rahvusvaheliste ohutusstandarditega.

(32)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ja kanda lennuettevõtja Tri M.G. Intra Asia Airlines, AMA, Indo Star Aviation ja Spirit Aviation Sentosa määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(33)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Indoneesias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(34)

EASA saatis ajavahemikus 8. oktoober 2014 kuni 16. detsember 2015 Iraani Islamivabariigi tsiviillennundusorganisatsioonile (edaspidi „CAO-IRI“) viis eri kirja, milles käsitleti lennuettevõtja Iran Aseman Airlines õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise käigus SAFA programmi raames kindlaks tehtud ohutusprobleeme. SAFA andmed osutavad sellele, et lennuettevõtja Iran Aseman Airlines õhusõidukite kontrollimisel on kindlaks tehtud suur hulk korduvaid ohutuspuudujääke, mis mõjutavad asjaomase lennuettevõtja ohutusalaseid tulemusi.

(35)

Lennuettevõtja Iran Aseman Airlines esitas 15. oktoobril 2014 EASA-le taotluse kolmanda riigi lennuettevõtja loa (edaspidi „TCO“) saamiseks. EASA hindas kõnealust taotlust vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 nõuetele.

(36)

EASA tõstatas lennuettevõtjale Iran Aseman Airlines TCO saamiseks nõutava ohutushindamise käigus olulised ohutusprobleemid seoses lennuettevõtja Iran Aseman Airline suutmatusega näidata vastavust kohaldatavatele nõuetele. Seetõttu jõudis EASA järeldusele, et lennuettevõtjale Iran Aseman Airline ei saa TCO-d välja anda ka pärast täiendavat hindamist ja et kõnealune ettevõtja ei vastanud komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 kohaldatavatele nõuetele. Seepärast lükkas EASA lennuettevõtja Iran Aseman Airlines TCO saamiseks esitatud taotluse 3. augustil 2016 ohutusalastel põhjustel tagasi.

(37)

Komisjon palus 8. novembril 2016 CAO-IRI-lt teavet meetmete kohta, mis on võetud pärast lennuettevõtja Iran Aseman Airlines. Kuna ohutusprobleemidele ei olnud lahendust leitud, anti nii CAO-IRI-le kui ka lennuettevõtjale Iran Aseman Airlines22. novembril 2016 võimalus esitada oma seiskohad komisjonile ja lennuohutuskomiteele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2111/2005.

(38)

Sellel kohtumisel esitas CAO-IRI komisjonile ja lennuohutuskomiteele teavet organisatsiooni arengu, uute eeskirjade rakendamise, ohutusjärelevalve ja jõustamismeetmete kohta, mis on võetud Iraani lennuettevõtjate üldiste ohutuspuudujääkide ning lennuettevõtja Iran Aseman Airlines konkreetsete ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Lisaks esitati teavet ohutuse edendamiseks võetud meetmete kohta.

(39)

Lennuettevõtja Iran Aseman Airlines esitas komisjonile ja lennuohutuskomiteele teavet pärast TCO ohutushindamist võetud parandusmeetmete kohta, sealhulgas lennumeeskonna koolituse ja kvalifikatsiooni, lennu- ning tööajapiirangute, lennukõlblikkuse ja hooldusega seotud kontrolli, ohutus- ja kvaliteedijuhtimise, töötajate koolituse ning SAFA kontrollide raames kindlaks tehtud puuduste osas võetud parandusmeetmete kohta. Siiski ei sisaldanud esitatud teave piisavalt üksikasjalikke tõendeid eespool nimetatud valdkondades tehtud edusammude kohta, eelkõige lennuettevõtja Iran Aseman Airlines lennukõlblikkuse korraldamisel ning ohutus- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi edendamisel tehtud edusammude kohta.

(40)

Olemasolev teave, mis põhineb SAFA kontrollide käigus kindlaks tehtud puudustel ja TCO ohutushindamisel ning lennuettevõtja Iran Aseman Airlines esitatud teabel, osutab sellele, et lennuettevõtjal Iran Aseman Airlines on kontrollitud tõendite kohaselt olulised ohutusprobleemid ning et kõnealune lennuettevõtja ei ole suutnud ohutuspuudujääke kõrvaldada, millele muu hulgas osutab ka nõuetele mittevastav ja puudulik parandusmeetmete kava, mille kõnealune lennuettevõtja on esitanud TCO ohutushindamise käigus kindlaks tehtud puudujääkide kõrvaldamiseks.

(41)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleb muuta ja lisada lennuettevõtja Iran Aseman Airlines määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(42)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Iraanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(43)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(44)

Kõigile Kasahstanis serditud lennuettevõtjatele (v.a üks, nimelt lennuettevõtja Air Astana) on alates 2009. aasta juulist kehtestatud täielik tegevuskeeld, mis on peamiselt tingitud Kasahstanis serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve eest vastutava ameti (edaspidi „CAC“) suutmatusest rakendada ja jõustada kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Air Astana kustutati määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisast 2015. aasta detsembris ning talle anti luba lennata liitu.

(45)

ICAO koordineeritud valideerimisaudit Kasahstanis toimus 2016. aasta aprillis. Kõnealuse valideerimisauditi põhjal tegi ICAO kindlaks, et ohutusstandardite tulemusliku rakendamise määr oli suurenenud 74 %-le. 20. aprillil 2016 kõrvaldas ICAO lennuettevõtjate sertimisega seotud viimase olulise ohutusprobleemi.

(46)

Liit korraldas 19.–23. septembrini 2016 Kasahstanis kohapealse kontrollkäigu. Sellest võtsid osa komisjoni, EASA ja liikmesriikide eksperdid. CAC näitas kontrollkäigu ajal, et ta on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme. CAC on keskendunud ICAO standardite ja soovituslike tavade rakendamisele. CAC on rakendanud lennuohutuse suhtes traditsioonilist vastavuspõhist lähenemisviisi ja viimasel ajal on hakatud rakendama tänapäevaseid ohutusjuhtimistehnikaid, kaasa arvatud riiklikku lennuohutusprogrammi. CAC on astunud samme, et võtta Kasahstani lennundussektoris järelevalve teostamiseks tööle uusi inspektoreid ja anda neile asjakohane väljaõpe. CACi tegevjuhid on väga kogenud ja CACi töötajad on üldiselt asjatundlikud. CACi ohutusjärelevalvesüsteem põhineb Kasahstanis kohaldatavate eeskirjade täitmise kontrollil, ehkki selleks kasutatakse võrdlemisi jäika kontrollnimekirjal põhinevat lähenemisviisi.

(47)

Tõendid osutavad sellele, et üldiselt on CAC talle antud ülesannete täitmisel järginud ICAO standardeid, et CAC on koostanud Kasahstanis serditud lennuettevõtjate auditi- ja järelevalvekava, et ta rakendab kõnealust auditi- ja järelevalvekava ning kontrollib õhusõidukeid seisuplatsil.

(48)

Liidu kontrollkäigu raames külastati kaht asjakohaste põhimõtete alusel valitud Kasahstanis serditud lennuettevõtjat. Valim hõlmas muu hulgas kaht Kasahstani suurimat lennuettevõtjat, kes olid ikka veel kantud määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. Kontrollkäigu eesmärk oli teha kindlaks, mil määral kõnealused lennuettevõtjad järgivad rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Peale selle oli kontrollkäigu eesmärk hinnata määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal kõikide lennuettevõtjate valmisolekut ja suutlikkust ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Kõnealuseid lennuettevõtjaid külastades jõuti eelkõige järeldusele, et ohutuspuudujääke oldi valmis kõrvaldama ja seda suudeti ka teha.

(49)

CAC esitas 23. novembril 2016 komisjonile ja lennundusohutuskomiteele meetmed, mille Kasahstan oli võtnud lennuohutuse suurendamiseks. Peamised meetmed hõlmasid tsiviillennundusalaste õigusaktide muudatusi ja toetavaid eeskirju, CACi struktuuri ja töötajatega seotud parandusmeetmeid, inspektorite arvu suurendamist ning inspektorite kvalifikatsiooni ja koolitamisega seotud haldussüsteemi ajakohastamist, kaasa arvatud inspektorite kutsealuskoolitus, korduskoolitus ja täiendkoolitus. Lisaks selgitas CAC, et ta oli välja töötanud täiendavad protseduurid ja kontrollnimekirjad, koostanud ohutusjärelevalvekava, võtnud ohutusjärelevalvealaseid meetmeid ja rakendanud ohutusprobleemide kõrvaldamise mehhanismi. Ohutusjärelevalvesüsteemis tehtu täiustusest andsid tunnistust CACi poolt 2015. ja 2016. aastal võetud jõustamismeetmed.

(50)

CAC andis oma ettekandes ülevaate parandusmeetmete kavast, mis võeti vastu seoses liidu kohapealse kontrollkäigu ajal tehtud märkustega. Parandusmeetmed hõlmasid mitme protseduuri ajakohastamist ning kontrollnimekirju ohutusjärelevalve parandamiseks, elektroonilise andmebaasi kasutuselevõttu järelevalvetoimingute toetamiseks, vabatahtliku teatamise süsteemi kasutuselevõttu, uue koolitusprogrammi koostamist 2017. aastaks ja lisakoolitusi, mille eesmärk on valmistada ette täiendav hulk inspektoreid, kes teostavad ohtlike kaupadega seotud kontrolle seisuplatsil.

(51)

23. novembril 2016 andis lennuettevõtja Aircompany SCAT, kelle liidu hindamismeeskond asjakohaste näitajate põhjal välja valis, komisjonile ja lennuohutuskomiteele ülevaate oma arengust, mis muu hulgas hõlmas lennuettevõtja ajalugu, tema võrgustikku, õhusõidukiparki ning tulevikuväljavaateid ja -kavasid. Lennuettevõtja Aircompany SCAT esitas teavet ka oma hooldus- ja koolitusvaldkonna tegevuse kohta. Lennuettevõtja esitas üksikasjalikku teavet oma ohutusjuhtimissüsteemi ning tema juures läbi viidud kontrollide ja auditite kohta Lennuettevõtja Aircompany SCAT näitas, et ta on liitunud Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (edaspidi „IATA“) käitamisohutuskontrolli auditiprogrammiga ja et tema hooldusorganisatsioonile on antud EASA hooldusorganisatsiooni sertifikaat.

(52)

Võttes arvesse kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas liidu kohapealse kontrollkäigu tulemusi ja 23. novembril 2016 lennuohutuskomiteele tehtud ettekandes sisalduvat teavet, on komisjon jõudnud järeldusele, et CAC on teinud pika aja vältel jätkusuutlikke edusamme. Lisaks sellele tunnustab komisjon CACi valmisolekut teha komisjoniga pidevat koostööd ning CACi selget seisukohta, et ta peab jätkama jõupingutusi järelevalvekohustuste edasiarendamiseks ja ohutusprobleemide kõrvaldamiseks. Leiti, et CAC suudab täita oma kohustusi järelevalve teostamisel Kasahstanis serditud lennuettevõtjate üle. CAC kinnitas ärakuulamise käigus oma täielikku valmisolekut jätkata komisjoniga peetavat ohutusalast dialoogi, mis muu hulgas hõlmab osalemist komisjoni poolt vajalikuks peetavatel täiendavatel nõupidamistel.

(53)

Komisjon leidis, et teave, mille 23. novembril 2016 edastas Kasahstanis serditud lennuettevõtja Aircompany SCAT, kes olid asjakohaste näitajate põhjal kutsutud esitama ettekannet lennuohutuskomiteele, vastas nõuetele. Eelkõige sisaldas see üksikasjalikku teavet lennuettevõtja poolt kasutusele võetud ohutusjuhtimissüsteemi kohta.

(54)

Võttes arvesse liidu kohapealset kontrollkäiku Kasahstani, mille raames külastati CACi ja kaht lennuettevõtjat, ning lennuettevõtja Aircompany SCAT poolt ärakuulamisel esitatud teavet leiab komisjon, et on olemas piisavad tõendid selle kohta, et Kasahstanis serditud lennuettevõtjad järgivad rahvusvahelisi ohutusstandardeid ja soovituslikke tavasid.

(55)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, ja kustutada kõik Kasahstani Vabariigis serditud lennuettevõtjad määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast.

(56)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrolllima, et Kasahstanis serditud lennuettevõtjad järgiksid asjakohaseid ohutusstandardeid tulemuslikult, ja seadma prioriteediks õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(57)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(58)

25. jaanuarist kuni 5. veebruarini 2016 kontrolliti ICAO üldise ohutusjärelevalve auditiprogrammi raames Kirgiisi Vabariigi tsiviillennundussüsteemi. Auditi tulemusel tegi ICAO kindlaks töötajatele lubade väljaandmist ja nende väljaõpet hõlmava olulise ohutusprobleemi, mis oli seotud piloodilubade ja pädevusmärgete väljaandmisega Kirgiisi Vabariigis. ICAO teatas 30. juunil 2016, et Kirgiisi Vabariik on rakendanud asjakohased parandusmeetmed ning töötajatele lubade väljaandmisega seotud oluline ohutusprobleem on kõrvaldatud. Siiski on praeguseks veel lahendamata ICAO poolt 16. juulil 2015 kindlaks tehtud oluline ohutusprobleem, mis on seotud lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise menetlusega.

(59)

8. juulil 2016 toimus konsultatsioon komisjoni ja Kirgiisi Vabariigi tsiviillennundusameti esindajate vahel. Kirgiisi Vabariigi tsiviillennundusameti esindajad märkisid kõnealuse konsulteerimise käigus, et Kirgiisi Vabariik soovib teha komisjoniga koostööd ja anda talle asjakohast teavet oma edusammude kohta rahvusvaheliste kohustuste täitmisel lennuohutuse valdkonnas.

(60)

Kirgiisi Vabariigi tsiviillennundusameti esitatud piiratud teabe põhjal tundub, et ehkki Kirgiisi Vabariigi poolt üles näidatud valmisolek koostööks komisjoniga väärib tunnustust, ei ole Kirgiisi Vabariigi tsiviillennundusamet praeguseks siiski teinud piisavalt edusamme rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel sertimis- ja järelevalvekohustuste täitmise valdkonnas.

(61)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Kirgiisi Vabariigi lennuettevõtjate puhul alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(62)

27. juulil 2016 toimusid komisjoni ja Liibüa tsiviillennundusameti (edaspidi „LYCAA“) vahel tehnilised konsultatsioonid, kus arutati eelkõige kõikide Liibüa lennuettevõtjate suhtes määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt kehtestatud tegevuskeedu.

(63)

LYCAA esitas kõnealuse konsulteerimise käigus üksikasjalikku teavet seoses arengukavaga, milles käsitletakse tema sertimis- ja järelvalvekohustuste täitmist Liibüa lennuettevõtjate suhtes. LYCAA teatas, et ta on valmis täitma oma rahvusvahelisi kohustusi lennuohutuse valdkonnas niivõrd, kuivõrd keerulisest töökeskkonnast tulenevad piirangud seda võimaldavad.

(64)

Komisjon tervitab LYCAA juhtkonna jõupingutusi ja asjaolu, et LYCAA on näidanud valmisolekut teha komisjoniga koostööd ja esitada talle ajakohastatud teavet LYCAA sertimis- ja järelevalvekohustuste täitmist käsitleva olukorra kohta.

(65)

Komisjon märgib siiski, et Liibüa põhiprobleem on endiselt keeruline töökeskkond, mis takistab LYCAA-l täita oma järelevalvekohustusi, ning seetõttu ei ole võimalik maandada lennuohutusriske, mille põhjal komisjon on otsustanud kanda kõik Liibüas serditud lennuettevõtjad nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või -piiranguid. Olemasoleva teabe põhjal leitakse, et Liibüa ei suuda praegu täita lennuohutusega seotud rahvusvahelisi kohustusi.

(66)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Liibüa lennuettevõtjate puhul alust muuta liidu nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(67)

Komisjon ja EASA ja on eelneva ajavahemiku jooksul jätkanud tehnilise abi andmist Mosambiigi pädevatele asutustele. 10. novembril 2016 teatas Mosambiigi tsiviillennundusamet (Instituto de Aviação Civil de Moçambique, edaspidi „IACM“) komisjonile, et ta on hiljuti võtnud hulgaliselt meetmeid nii eeskirjade, taristu kui ka IACMi töökorralduse parandamiseks ning lennustandardite ja lennuväljadega seotud järelevalvevõimekuse suurendamiseks. Lisaks kinnitas IACM, et ta on palganud uusi töötajaid ja et kõikides tehnilistes valdkondades on korraldatud korduskoolitusi.

(68)

Siiski ei ole IACM praeguses etapis veel täiel määral suuteline teostama Mosambiigi tsiviillennunduse üle järelevalvet vastavalt rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Seetõttu puuduvad piisavad tõendid, mille alusel teha otsus kõikide Mosambiigis serditud lennuettevõtjate suhtes kohaldatava tegevuskeelu korrigeerimise kohta.

(69)

Kuigi parandusmeetmed ei ole piisavad, et õigustada praeguse keelu korrigeerimist, on olukord paljulubav selleks, et õigustada täiendavat kohapealset kontrollkäiku lähikuudel.

(70)

Vastavalt IACMi poolt 16. novembril 2016 esitatud nimekirjale on Mosambiigis serditud kaks uut lennuettevõtjat, nimelt Archipelago Charters Lda (AOC MOZ-25), kes teostab kopterite ärilise lennutranspordi lende ja Solenta Aviation Mozambique SA (AOC MOZ-23), kes teostab lennukite ärilise lennutranspordi lende. Lisaks on IACM komisjonile teatanud, et ta on tühistanud lennukite ärilise lennutranspordi lende teostanud lennuettevõtja SAM – Solenta Aviation Mozambique SA (AOC MOZ-10) lennuettevõtja sertifikaadi.

(71)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et ühenduse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta ning kanda lennuettevõtjad Archipelago Charters Lda ja Solenta Aviation Mozambique SA määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse ning kustutada sealt lennuettevõtja SAM – Solenta Aviation Mozambique SA.

(72)

Komisjon, EASA ja liikmesriikide pädevad asutused on eelneva ajavahemiku jooksul hoolikalt jätkanud Venemaa Föderatsioonis serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste jälgimist, mis muu hulgas hõlmab ka teatavate Venemaa Föderatsiooni õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise prioriteediks seadmist määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt.

(73)

Komisjon korraldas 28. oktoobril 2016 koostöös EASA-ga kohtumise Venemaa Föderatsiooni lennutranspordiameti (edaspidi „FATA“) esindajatega. Kohtumise eesmärk oli vaadata üle Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate ohutusalased tulemused perioodil 18. oktoobrist 2015 kuni 17. oktoobrini 2016 seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks eritähelepanu vajavad juhtumid.

(74)

Komisjon vaatas koosoleku käigus üksikasjalikumalt läbi SAFA kontrollide tulemused Venemaa Föderatsioonis serditud kuue lennuettevõtja kohta. FATA teatas komisjonile, et ta võttis ühe lennuettevõtja suhtes jõustamismeetmed ning keelas kõnealusel lennuettevõtjal käitada liitu suunduvaid lende.

(75)

Olemasoleva teabe põhjal jõuti järeldusele, et FATA-l ja Venemaa Föderatsioonis serditud lennuettevõtjatel ei ole vaja komisjoni ja lennuohutuskomitee ette ärakuulamisele tulla.

(76)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, ja lisada sinna Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad.

(77)

Liikmesriigid peavad jätkuvalt kontrollima, et Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjad järgiksid asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid tulemuslikult, ja seadma prioriteediks Venemaa Föderatsiooni õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(78)

Kui kõnealusest kontrollist peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate suhtes määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid meetmeid.

(79)

13. septembril 2016 toimus tehniline nõupidamine, millest võtsid osa komisjon, EASA ja Tai tsiviillennundusamet (edaspidi „CAAT“). Selle kohtumise käigus esitas CAAT komisjonile ajakohastatud teavet selle kohta, missuguseid edusamme on tehtud seoses parandusmeetmete kavaga, mille CAAT oli koostanud selleks, et kõrvaldada ICAO poolt 2015. aasta jaanuaris korraldatud auditi raames kindlaks tehtud oluline ohutusprobleem. Eelkõige esitas CAAT teavet alates 2016. aasta maist tehtud edusammude kohta, mis hõlmasid järgmist: CAATi rahastamiskava koostamine, organisatsiooni arendamine, sh olemasolevate inspektorite arvu suurendamine, uute juhtide töölevõtmine, teabehaldussüsteemi kasutuselevõtt, lennundusega seotud esmaste õigusaktide täiustamine, käitamisalaste õigusaktide ja asutusesiseste käsiraamatute ajakohastamine, inspektorite koolitamine ning ohutusjärelevalvetoimingute taasalustamine Tais.

(80)

Praegu tegeleb CAAT Tais serditud lennuettevõtjate ümbersertimisega viieetapilise lähenemisviisi alusel. Kõnealuse projekti rakendamist alustati 12. septembril 2016 ning kava kohaselt peaks 25 siseriiklikke lende käitava Tai lennuettevõtja ümbersertimine olema lõpule viidud 2017. aasta septembris. CAATi esitatud teabe kohaselt on neil projekti elluviimiseks piisavalt inspektoreid ja tehnilise toe pakkujaid. Sellega seoses on oluline märkida, et CAAT ei võta endiselt vastu lennuettevõtja sertifikaadi taotlusi uutelt lennuettevõtjatelt ning olemasolevate lennuettevõtjate võimalused tegevuse laiendamiseks on piiratud. See aitab juhtida sertimisprojektiga kaasnevat töökoormust ning vältida uusi riske.

(81)

Kohtumise käigus esitatud teabe põhjal selgus, et vaatamata CAATi väitele, et ta on lennutegevusega seotud igapäevase ohutusjärelevalve- ja seiretegevuse seadnud prioriteediks, ei ole sellekohaseid ülesandeid suudetud õigeaegselt täita. Kontrollitakse peamiselt lennukõlblikkust, aga mitte lennutegevust. CAATi esitatud teabe kohaselt peaks lennutegevusega seotud igapäevane ohutusjärelevalve- ja seiretegevus järk-järgult paranema pärast uute inspektorite töölevõtmist ja koolitamist ning automaatse seiresüsteemi täielikku rakendamist.

(82)

CAAT esitas 14. novembril 2016 täiendavat teavet parandusmeetmete rakendamisel tehtud edusammude ning oma hiljutise järelevalve- ja seiretegevusega seotud üksikasjade kohta. See näitab, et CAAT korraldab käitamisega seotud kontrolle, mille käigus tehakse kindlaks puudusi ning et asjaomaste lennuettevõtjate jaoks on välja töötatud kord, kuidas kõnealustele puudustele reageerida ja võtta parandusmeetmeid, mille CAAT omakorda heaks kiidab.

(83)

Tai valitsus ja CAAT näitavad selget tahet ohutusjärelevalvesüsteemi parandamiseks Tais ja CAAT on esitanud tõendeid selle kohta, et viimase kuue kuu jooksul on tehtud asjakohaseid edusamme. Lisaks ei anna olemasolev ohutusteave Tai lennuettevõtjate kohta alust kehtestada tegevuskeeldu ega -piiranguid. Selleks et olukorda tähelepanelikult jälgida, tuleb siiski jätkata määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõike 2 kohased konsultatsioone Tai ametiasutusega.

(84)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et praegu ei ole Tai lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(85)

Liikmesriigid peavad ka edaspidi kontrollima asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Tais serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(86)

Kui asjakohasest ohutusteabest peaks ilmnema, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu on tekkinud otsesed ohutusriskid, võib komisjon olla sunnitud võtma määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmeid.

(87)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(88)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

1)

A lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)

B lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.