(1)

13. veebruaril 2016. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise liitu imporditavate legeerimata terasest või legeerterasest (v.a roostevabast terasest, elektrotehnilisest räniterasest, tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest) lehtvaltstoodete suhtes, mis on kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, mis ei ole rullides, on paksusega üle 10 mm ja laiusega vähemalt 600 mm või paksusega 4,75–10 mm ja laiusega vähemalt 2 050 mm (edaspidi „raskplaat“) ning mis on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“).

(2)

Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 4. jaanuaril 2016. aastal Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu raskplaatide kogutoodangust.

(4)

Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(5)

Lähtudes kaebuse esitaja taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, avaldas komisjon 10. augustil 2016. aastal rakendusmääruse (EL) 2016/1357, (4) millega kehtestatakse registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide impordi suhtes (edaspidi „registreerimismäärus“) alates 11. augustist 2016.

(6)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid endast teada andma, et uurimises osaleda. Peale selle teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina RV ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele ning asjaga teadaolevalt seotud ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema.

(7)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad uurimise algatamise teemal kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(8)

Komisjon teavitas uurimise algatamisest ka Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Brasiilia, India, Jaapani, Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Kanada, Korea Vabariigi, Malaisia, Mehhiko, Ukraina ja Venemaa tootjaid ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(9)

Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et näeb ette Ameerika Ühendriikide kasutamist kolmanda turumajandusliku riigina (edaspidi „võrdlusriik“) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses.

(10)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada võrdlusriigi valiku asjakohasuse kohta märkusi ning nõuda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(11)

Algatamisteates andis komisjon teada, et ta võib vastavalt alusmääruse artiklile 17 teha eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu.

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi samasuguse toote suurima tüüpilise müügimahu alusel uurimisperioodil, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust.

(13)

See esialgne valim koosnes sellisest kolmest liidu tootjast kolmes eri liikmesriigis, kelle müük moodustas üle 26 % käimasolevale meetmele vastanud liidu tootjate raskplaatide müügist. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(14)

Kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud äriühing ise teatas, et Metinvest Trametal Spa („Trametal“) ei ole valimisse kaasamiseks sobiv, kuna see äriühing ei ole täistsükliga terasetehas, vaid seotud Ukraina äriühingust ostetava plaadi ümbervaltsija ning seetõttu väidetavalt mitte liidu tootmisharu tüüpiline esindaja.

(15)

Liidu tootmisharu koosneb nii täistsükliga tehastest kui ka ümbervaltsijatest ning kaebuse esitajate hulka kuulub mõlemaid. Valdav enamik liidu tootmisharus toodetavatest raskplaatidest toodetakse siiski täistsükliga terasetehastes.

(16)

Lisaks tegi komisjon kindlaks, et Trametal hangib terasplaate, tavaliselt ligikaudu 70 % kogukuludest moodustavat peamist sisendmaterjali, endaga seotud äriühingult Ukrainas. Seetõttu mõjutab eriti kulude ja kasumlikkusega seotud näitajaid see suhe ning terasplaate tarniva seotud Ukraina äriühingu tulemused ja konkreetne olukord.

(17)

Komisjon märgib siiski, et mõlemat tüüpi liidu tootjate – täistsükliga tehaste ja ümbervaltsijate – olukord on allpool põhjendustes 105–124 kirjeldatud makromajanduslikes näitajates täielikult kajastatud.

(18)

Eespool põhjendustes 14–16 esitatud põhjustel teeb komisjon siiski esialgse järelduse, et Trametali eriolukord ei ole liidu tootmisharu seisukohast representatiivne ning et see ei tohiks mõjutada allpool põhjendustes 125–138 kirjeldatud mikromajanduslikke näitajaid.

(19)

See märkus oli komisjoni hinnangul põhjendatud ning olles kaalunud esialgselt kättesaadavat teavet kahju kohta, asendas komisjon Metinvest Trametal Spa valimis Ilsenburger Grobblech GmbH-ga, kes oli allpool põhjenduses 28 määratletud uurimisperioodil liidu müügimahtude järgi liidu suuruselt teine täistsükliga terasetootja.

(20)

7. märtsil 2016. aastal tegi komisjon huvitatud isikutele kättesaadavaks teatise, milles selgitatakse valimi muutmise põhjuseid ning loetletakse muudetud valimisse kuuluvad äriühingud. Ükski huvitatud isik ei esitanud lõpliku valimi kohta märkuseid.

(21)

Komisjon palus sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral moodustada valim.

(22)

Kuus importijat esitasid nõutud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kolm neist kaasati valimisse.

(23)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(24)

Hiina RV eksportivatest tootjatest 14 esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kolm suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõikide teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina RV ametiasutustega. Märkuseid ei esitatud ning seetõttu see valim kinnitati.

(25)

Hiina RV seitse eksportivat tootjat teatasid, et nad soovivad taotleda individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel. Ükski neist ei vastanud aga küsimustikule ja seega ei saadud ühtki individuaalse kontrolli taotlust.

(26)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes endast algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid. Küsimustikule saadi vastused kolmelt liidu tootjalt, kuuelt sõltumatult importijalt, kümnelt kasutajalt, ühelt terasetöötlemiskeskuste kontsernilt, kolmelt valimisse kaasatud Hiina RV eksportivalt tootjalt ning kahelt eri võrdlusriikide tootjalt.

(27)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste asjaosaliste valdustesse:

(28)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“).

(29)

Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(30)

Vaatlusalused tooted on legeerimata terasest või legeerterasest (v.a roostevabast terasest, elektrotehnilisest räniterasest, tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest) lehtvaltstooted, mis on kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata ning ei ole rullides, paksusega üle 10 mm ja laiusega vähemalt 600 mm või paksusega 4,75–10 mm ja laiusega vähemalt 2 050 mm, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7208 51 20, ex 7208 51 91, ex 7208 51 98, ex 7208 52 91, ex 7208 90 20, ex 7208 90 80, 7225 40 40, ex 7225 40 60 ja ex 7225 99 00 alla (edaspidi „raskplaat“) ning mis on pärit Hiina RVst.

(31)

Raskplaate kasutatakse ehitus-, kaevandus- ja raieseadmete valmistamisel; surveanumates; nafta- ja gaasitorustikes; laevaehituses ning sildades ja hoonetes.

(32)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(33)

Seepärast tegi komisjon esialgse otsuse, et kõnealused tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(34)

Üks huvitatud isik väitis, et toode on määratletud liiga laialt. Eelkõige väidab ta, et toote määratlus peaks piirduma niinimetatud „tavaraskplaatidega“, kuna aga niinimetatud „eriraskplaadid“ tuleks toote määratlusest välja jätta. Oma väite põhjendamisel tugineb ta peamiselt kahele argumendile.

(35)

Esiteks leiab see huvitatud isik, et kaebuses esitatud teave seondub „tavaraskplaatidega“, mis moodustavad enamiku Hiina RV-st tulevast impordist. Teiseks väidab ta, et toote määratlus on laiem kui alusmääruse artikli 1 lõikes 4 sätestatud samasuguse toote määratlus.

(36)

Komisjon märgib sellega seoses, et kaebuse esitamise etapis tuleb esitada ainult piisavad tõendid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kohta. Seetõttu ei nõuta selles etapis teabe esitamist kogu tooterühma kohta. Analüüsil enimmüüdud eksporditavate tooteklassidega piirdumine ei tähenda, et toote määratlus peaks piirduma nende tooteliikidega.

(37)

Teiseks on alusmääruse artikli 1 lõikes 4 sätestatud, et samasugune toode peab olema vaatlusaluse tootega identne või väga sarnane. See ei kehti siiski vaatlusaluse toote kui sellise määratluse kohta. Vaatlusaluse toote erinevatel tüüpidel peavad lihtsalt olema samad põhiomadused, mis neil antud juhul ka on, nagu kirjeldatakse eespool põhjenduses 32.

(38)

Parameetrid, mis väidetavalt eristavad „eriraskplaate“ tavaraskplaatidest, on keemiline koostis, mehaaniline/tehnoloogiline koostis, seisukord kättetoimetamisel, paksus ning sertifitseerimine ja kontroll laevaehituse otstarbel.

(39)

Peale paksuse ei ole ükski loetletud parameetritest seotud toote põhiomadustega. Huvitatud isik väidab, et kõik tooted, mille paksus on > 50,8 mm, tuleks toote määratlusest välja jätta. Ainuke huvitatud isiku poolt paksuse piirmäära toetuseks esile toodud argument on, et kaebus puudutab väidetavalt ainult raskplaate paksusega < 50,8 mm, kuna kaebuse ühes dumpinguarvutust käsitlevas lisas esitatud esialgsed tõendid piirduvad selliste toodetega.

(40)

On siiski selge, et kaebuses antud toote määratlus hõlmab ka tooteid paksusega > 50,8 mm, kuna toote määratlus ei sisalda paksuse ülempiiri. Nagu eespool öeldud, ei tulene ainuüksi sellest, et esialgsed tõendid dumpingu kohta hõlmavad ainult enim eksporditud tooteliike, et toote määratlus piirduks nende tüüpidega.

(41)

Seetõttu teeb komisjon esialgse järelduse jätta toote määratlus muutmata.

(42)

Nagu alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b on sätestatud, määratleb komisjon juhul, kui Hiina RV eksportiv tootja vastab artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumidele ja tema suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, selle äriühingu jaoks artikli 2 lõigete 1–6 kohaselt normaalväärtuse.

(43)

Komisjon saatis turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kõigile valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, et neil oleks võimalik taotleda, et neid koheldaks turumajanduslikult. Ükski neist ei tagastanud taotlusvormi ning seetõttu ei kohelda ühtki äriühingutest turumajanduslikult.

(44)

Seetõttu määrati normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks oli vaja valida võrdlusriik.

(45)

Komisjon teatas algatamisteates, et nägi võrdlusriigina Ameerika Ühendriike ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(46)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevatele raskplaatide tootjatele eespool põhjenduses 8 nimetatud riikides ning vastuseid saadi kaks: üks ühelt Austraalia tootjalt ning üks ühelt Ameerika Ühendriikide tootjalt.

(47)

Ameerika Ühendriikide tootjalt saadud vastuses esitati andmed toodangu ja müügi kohta Ameerika Ühendriikide siseturul.

(48)

Vastuses küsimustikule teatas Ameerika Ühendriikide tootja komisjonile, et tavapärane Ameerika Ühendriikide tollimaks raskplaatide impordil on null. Dumpinguvastane tollimaks on jõus impordi suhtes Hiina RVst ning nii dumpinguvastased kui subsiidiumidevastased tollimaksud on jõus impordi suhtes Indiast, Indoneesiast ja Korea Vabariigist.

(49)

Ameerika Ühendriikide siseturul tegutseb seitse Ameerika Ühendriikide tootjat ning Kanadast, Korea Vabariigist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt tuleva impordi turuosa on 20 %.

(50)

Austraalia tootja vastus sisaldas andmeid toodangu ja müügi kohta Austraalia koduturul ning teavet, et kõnealune tootja on Austraalia ainuke tootja. Impordil on aga Austraalias 35 % suurune turuosa. Dumpinguvastased tollimaksud on jõus impordi suhtes Hiina RVst, Indoneesiast, Jaapanist, Korea Vabariigist ja Taiwanist, kuid need tollimaksud on madalad ning mõne äriühingu puhul null.

(51)

Austraalia siseturgu võib pidada konkurentsitihedamaks, kuna impordil on suurem turuosa ja imporditollimaksud on madalamad.

(52)

Seega järeldas komisjon selles etapis, et Austraalia on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt asjakohane võrdlusriik.

(53)

Võrdlusriigis koostööd teinud tootjalt saadud teavet kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtuse määramiseks nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(54)

Kõigepealt uuris komisjon, kas võrdlusriigis koostööd tegeva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2.

(55)

Omamaine müük on tüüpiline, kui võrdlusriigi tootja samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % iga valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja vaatlusaluse toote ekspordimüügist liitu.

(56)

Selle põhjal oli koostööd tegeva tootja samasuguse toote kogumüük võrdlusriigi siseturul tüüpiline.

(57)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad tooteliikidega, mida müüsid ekspordiks liitu valimisse kaasatud eksportivad tootjad.

(58)

Järgnevalt uuris komisjon, kas iga tooteliigi puhul, mis oli identne või võrreldav iga valimisse kaasatud Hiina RV eksportiva tootja poolt liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, oli võrdlusriigi tootja müük oma siseturul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2.

(59)

Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % iga valimisse kaasatud Hiina RV eksportiva tootja kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(60)

Komisjon leidis, et mõned tooteliigid olid sel alusel tüüpilised, teised aga mitte – seda kas väikeste koguste tõttu või seetõttu, et võrdlusriigi eksportija ei müünud eksporditavat tooteliiki omamaisel turul.

(61)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(62)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui

(63)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(64)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(65)

Kui võrdlusriigi tootja ei müünud siseturul teatavat tooteliiki tüüpilises koguses või üldse mitte või oli kogu müük kahjumlik, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(66)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, liideti normaalväärtuse arvutamiseks nende tooteliikide puhul siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus kantud keskmistele müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile nende keskmised tootmiskulud.

(67)

Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud või mille kogu müük siseturul oli kahjumlik, liideti normaalväärtuse arvutamiseks samasuguse toote puhul siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus kantud keskmistele müügi-, üld- ja halduskuludele iga tooteliigi keskmised tootmiskulud.

(68)

Kui tooteliiki ei müüdud võrdlusriigi siseturul üldse, määrati tootmiskulud lähima odavama liigi kulude alusel.

(69)

Ekspordihinda kontrolliti iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kohapealse kontrolli käigus. Kui eksport liitu toimus otse esimesele sõltumatule kliendile või seotud kaubandusäriühingu kaudu, siis oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(70)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja eksportis raskplaate liitu seotud importija kaudu. Sellise müügi puhul tuletati ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9.

(71)

Komisjon võrdles võrdlusriigi tootja normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(72)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused tehti transpordiga seotud kulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, kaudsete maksude, komisjonitasude ning krediidi- ja pangakulude põhjal.

(73)

Nende valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kes müüsid liitu seotud kaubandusäriühingute kaudu, mille ülesanded on sarnased komisjonitasu alusel töötava vahendajaga, tehti kohandus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i.

(74)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(75)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid protsendina CIF-hinnast (hind, kindlustus ja vedu) liidu piiril enne tollimaksu tasumist järgmised:

Tabel 1

Valimi dumpingumarginaalid

(76)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportijate suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6.

(77)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 125,5 %.

(78)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(79)

Esmalt määras komisjon kindlaks Hiina RV eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase põhineb koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi mahul suhtarvuna Eurostati impordistatistika kohaselt Hiina RVst liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(80)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 87 % liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon teha kõikide teiste äriühingute dumpingumarginaali kindlaks suurima dumpingumarginaaliga valimisse kaasatud äriühingu marginaali alusel.

(81)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 2

Kõigi äriühingute dumpingumarginaalid

(82)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 30 tootjat. Nemad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(83)

26 neist tegid valimi koostamisel koostööd. Koostööd tegevate liidu tootjate toodang moodustab 94 % samasuguse toote liidu kogutoodangust ning liidu kogumüügist uurimisperioodil.

(84)

Liidu samasuguse toote kogutoodang uurimisperioodil on ligikaudu 10,3 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, nagu kaebuse esitajalt saadud teave, valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule antud kontrollitud vastustest ning Euroferilt saadud kontrollitud teave.

(85)

Nagu on eespool põhjenduses 1 selgitatud, valiti valimisse liidu tootjad, kes moodustavad ligikaudu 28,5 % liidu tootmisharu samasuguse toote kogumüügist ning liidu kogutoodangust uurimisperioodil.

(86)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks Eurostati impordistatistika ning liidu tootmisharult saadud kontrollitud müügiandmete põhjal.

(87)

Raskplaadi tarbimine liidus kujunes järgmiselt:

Tabel 3

Liidu tarbimine (MT)

(88)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 5 %. Aastate kaupa analüüs näitab kõigepealt 2013. aastal 6 % langust 2012. aastaga võrreldes ning seejärel 2014. aastal ja uurimisperioodil taastumist 11 % või rohkem kui 1 miljoni tonni võrra.

(89)

Liidu tootmisharu sisekasutuse maht on ebaoluline, kuna moodustab alla 0,5 % liidu tarbimisest vaatlusalusel perioodil. Kahjunäitajaid hinnatakse seetõttu kogu liidu turul, hõlmates liidu tootjate sisemist kasutust.

(90)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Seejärel võrreldi impordi turuosa kindlakstegemiseks impordi mahtu liidu tarbimisega, mis on esitatud eespool põhjenduses 87 asuvas tabelis 3.

(91)

Raskplaatide import liitu kujunes järgmiselt:

Tabel 4

Impordi maht (MT) ja turuosa

(92)

Hiinast pärit impordimaht liidu suunas kasvas vaatlusalusel perioodil 231 %. Pärast 16 % langust 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kasvas Hiina RVst pärit import 2014. aastal oluliselt, 85 % võrra, ning suurenes uurimisperioodil veel 162 % võrra.

(93)

Hiina RVst pärit impordi algse vähenemise 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga põhjustas tarbimise vähenemine liidu turul, nagu on näidatud eespool põhjenduse 87 tabelis 3. Alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini toimus liidu turul dünaamiline tõus rohkem kui 1 miljoni tonni võrra. Selle kasvu kattis peaaegu täielikult Hiina RVst pärit import, mis suurenes samal perioodil samuti rohkem kui 1 miljoni tonni võrra.

(94)

Samal ajal suurenes Hiina RVst pärit impordi turuosa liidus üle kolme korra ehk 4,6 % 2012. aastal kuni 14,4 % uurimisperioodil.

(95)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Hiina RVst liitu suunatud raskplaadi impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt:

Tabel 5

Impordihind (eurodes tonni kohta)

(96)

Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 29 %. Toimus pidev langus 2012. aasta 647 eurolt tonni eest kuni uurimisperioodi 460 euroni tonni eest.

(97)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(98)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina kolme valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil.

(99)

Eespool kirjeldatu põhjal leiti, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hindu keskmiselt 29 % võrra alla.

(100)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(101)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(102)

Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tööjõukulud, kasv, tootlikkus ja dumpingumarginaalide suurusjärk ja taastumine varasemast dumpingust) kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines kaebuse esitaja ja liidu tootjate esitatud teabel ning kättesaadaval ametlikul statistikal (Eurostat). Liidu tootjatega seotud makromajanduslikud andmed.

(103)

Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid (keskmised ühiku müügihinnad, ühikukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime) valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule antud vastustes sisaldunud nõuetekohaselt kontrollitud andmete ja kättesaadava ametliku statistika (Eurostat) põhjal. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid.

(104)

Komisjon märgib, et üks valimisse kaasatud liidu tootja peatas 2015. aasta detsembris raskplaatide tootmise. Kõnealusel peatamisel ei ole mõju ühelegi kahjunäitajale, kuna see toimus päris uurimisperioodi lõpus ning seetõttu leiti mõlemad andmekomplektid olevat liidu tootmisharu majandusolukorra kohta tüüpilised.

(105)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(106)

Liidu tootmisharu toodangumaht vähenes vaatlusalusel perioodil 12 % võrra. Pärast 2013. aasta 12 % langust võrreldes 2012. aastaga suurenes toodang 2014. aastal 5 % võrra, misjärel see langes 2015. aastal taas 5 % võrra 2013. aasta tasemele.

(107)

Toodangumahu algse vähenemise 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga põhjustas tarbimise vähenemine liidu turul, nagu on näidatud eespool põhjenduses 87 asuvas tabelis 3. Liidu tootmisharu ei suutnud aga pärast 2013. aastat kuni uurimisperioodini järgnenud tarbimise kasvust kasu lõigata. Kuigi tarbimine suurenes 11 % ehk rohkem kui 1 miljoni tonni võrra, toimus liidu tootmisharu toodangus 2014. aastal ainult väike ajutine kasv, millele järgnes uurimisperioodil tagasilangemine 2013. aasta tasemele.

(108)

Laekunud andmed liidu tootmisharu tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tööstusharu poolt standardiks loetavad kohandamised seoses seadistamisele kulunud aja, hoolduse, takistuste ja muude tavapäraste tööseisakutega.

(109)

Sellest lähtuvalt toimus vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsuse mõningane vähenemine 2 % võrra turul, mis kasvas samal ajal 6 %.

(110)

Kuna toodangumahu vähenemine ületab tootmisvõimsuse vähenemist, vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 10 % võrra.

(111)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(112)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %. Pärast 2013. aasta 7 % vähenemist võrreldes 2012. aastaga ja 2014. aastal järgnenud edasist langust 2 % võrra kasvas müügimaht uurimisperioodil 2 % võrra.

(113)

Sarnaselt toodangumahu muutumisega põhjustas algse müügikoguse vähenemise 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga liidu turu tarbimise vähenemine, nagu selgitatakse eespool põhjenduses 87. Liidu tootmisharu ei suutnud aga pärast 2013. aastat kuni uurimisperioodini järgnenud tarbimise kasvust kasu lõigata. Kui liidu tarbimine suurenes enam kui 1 miljoni tonni võrra, jäi liidu tootmisharu müügimaht 2013. aasta madalale tasemele.

(114)

Kuna 5 % võrra kasvaval turul vähenes müügimaht 7 % võrra, vähenes vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu turuosa 12 % võrra.

(115)

Liidu tootmisharu tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(116)

Liidu tootmisharu vähendas vaatlusalusel perioodil tööhõivet 17 % võrra. Sellel vähendamisel olid kaks peamist põhjust:

(117)

Komisjon, märgib, et tarbimine liidu turul kasvas vaatlusalusel perioodil 5 %. Seetõttu oleks liidu tootmisharu Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi üha suurenevate mahtude puudumisel suutnud säilitada tööhõive, kuna tõhususe parandamise oleks katnud nõudluse kasv.

(118)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu täistööaja ekvivalendi kohta

(119)

Eespool põhjenduses 115 kirjeldatud tööjõu olulise vähendamise tulemusel suurenesid vaatlusalusel perioodil keskmised tööjõukulud töötaja kohta 13 % võrra. Kuigi teatud osa tööjõukulu kasvust seondub kollektiivlepingutest tulenenud kohustuslike palgatõusudega, põhjustasid selle peamiselt tööjõu ja töötundide vähendamise kulud. Selliste kulude hulka kuuluvad koondamishüvitised ning suuremad kulud, mida põhjustab osalise tööajaga töö üha suureneva dumpinguhinnaga impordi tõttu vähendatud tootmises.

(120)

Liidu tarbimine vähenes esmalt 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 6 % ehk peaaegu 600 000 tonni võrra. Algsel vähenemisel oli negatiivne mõju liidu tootmisharu müügi- ja toodangumahtudele.

(121)

2013. aasta ja uurimisperioodi vahel oli olukord teistsugune. Liidu tarbimises toimus dünaamiline 11 % ehk enam kui 1 miljoni tonni suurune kasv. Liidu tootmisharu ei suutnud aga sellest kiirest kasvust kasu lõigata. Selle asemel jäid toodangu- ja müügikogused 2013. aasta väga madalale tasemele. Liidu turul toimunud kasvu neelas täielikult Hiina RVst pärit odava dumpinguhinnaga impordi koguste kasv, mis suurenes uurimisperioodil võrreldes 2013. aastaga samaväärselt enam kui 1 miljoni tonni võrra, nagu on näidatud eespool põhjenduses 91.

(122)

Kõigi Hiina RV eksportivate tootjate dumpingumarginaalid olid üle 100 %. Nende väga kõrgete dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades Hiina RV impordi mahtu ja hindu.

(123)

2000. aastal kehtestas nõukogu teatud Hiina RVst, Indiast ja Rumeeniast pärit legeerimata terasest kuumvaltsitud lehtterastoodete impordile lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kõnealused meetmed hõlmasid käesolevas uurimises vaadeldud toodetega väga sarnaselt määratletud tooteid. Nende meetmete kehtivus lõppes 11. augustil 2005.

(124)

Nagu põhjenduses 221 on näidatud, saavutas liidu tootmisharu sihtkasumit ületava kasumlikkuse. Seetõttu teeb komisjon esialgse järelduse, et liidu tootmisharu oli eelmisest dumpingust taastunud.

(125)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad müügil liidu sõltumatutele klientidele ning ühikukulu muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Müügihind liidus

(126)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind on vaatlusalusel perioodil pidevalt vähenenud 25 % võrra, samal ajal kui ühiku keskmine tootmiskulu on vähenenud 19 % võrra. Müügihind on vähenenud kiiremini ning olnud keskmiselt püsivalt madalam kui ühiku tootmiskulu.

(127)

Turuosa kahanemise pidurdamiseks pidid liidu tootjad hindade langusspiraaliga kaasa minema ja müügihinda oluliselt langetama. Hinna langus ületab oluliselt tootmiskulude vähenemist, mis tulenes peamiselt toorainehindade vähenemisest vaatlusalusel perioodil ning põhjenduses 115 kirjeldatud tööjõu vähendamisel saavutatud tõhususe suurenemisest.

(128)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 11

Laovaru

(129)

Kolme valimisse kaasatud liidu tootja lõppvarude tase suurenes vaatlusalusel pidevalt 26 % võrra. Samal ajal suurenes pidevalt 35 % võrra ka nende lõppvarude suhe toodangumahtu.

(130)

Varude suurenemise peamine põhjus oli see, et kuigi liidu tootmisharu püüdis vältida toodangumahtude vähenemist, vähenesid müügimahud veelgi kiiremini, kuna liidu tootmisharu ei suutnud turu kasvust odava dumpinguhinnaga impordi mahu kasvu tõttu üldse kasu saada.

(131)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks võttis komisjon liidu sõltumatutele tarbijatele toimunud samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokahjumi protsendina sellise müügi käibest.

(132)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(133)

Kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil 758 %. Pärast 1,6 % kasumi teenimist 2012. aastal teenisid valimisse kaasatud liidu tootjad kõigil järgnevatel aastatel kahjumit.

(134)

Kui 2013. aasta suurt 12,2 % kahjumit mõjutas selle aasta eriti vähene nõudlus, siis Hiina RVst pärit impordi kasvust 2014. aastal ja uurimisperioodil liidu tootmisharule avalduv märkimisväärne hinna- ja mahusurve ei võimaldanud liidu tootmisharul 11 %-lisest dünaamilisest kasvust kasu saada. Nagu on eespool põhjenduses 93 näidatud, neelas selle kasvu peaaegu täielikult dumpinguhinnaga import Hiina RVst.

(135)

Netorahavoog on liidu tootjate võimekus oma tegevust ise rahastada. Rahavooga seotud suundumus on tsükliline: rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 226 %. Pärast 2013. aasta 310 %-list langust võrreldes 2012. aastaga, mida mõjutas selle aasta eriti väike nõudlus, paranes rahavoog, muutudes 2014. aastal mõnevõrra positiivseks. Sellegipoolest jätkus uurimisperioodil negatiivne suundumus, kui rahavoog muutus taas oluliselt negatiivseks.

(136)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus vähenes vaatlusalusel perioodil 282 %. Pärast 2013. aasta järsku 397 %-list kukkumist võrreldes 2012. aastaga, mida mõjutas selle aasta eriti väike nõudlus, suurenes investeeringutasuvus mõnevõrra 2014. aastal ja uurimisperioodil, jäädes samas endiselt negatiivseks.

(137)

Selle tagajärjel vähendas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil 31 % võrra tööhõivet. Olles suurendanud 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga investeeringuid 7 % võrra, oli liidu tootmisharu 2014. aastal sunnitud neid 26 % võrra ning uurimisperioodil veel 12 % võrra vähendama. Nagu on eespool põhjenduses 105 asuvas tabelis 6 näidatud, ei kasutatud neid investeeringuid tootmisvõimsuse suurendamiseks.

(138)

Kapitali kaasamise võimet mõjutasid vaatlusalusel perioodil teenitud kahjumid ning kokkuvõttes on see toonud kaasa ühe valimisse kaasatud liidu tootja tegevuse lõpetamise.

(139)

Vaatlusalust perioodi iseloomustavad kaks eristatavat ajavahemikku: 2012–2013 ning 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni.

(140)

Alguses vähenes võrdluses 2012–2013 liidu tarbimine oluliselt – 6 % võrra. See tarbimise langus mõjutas negatiivselt paljusid kahjunäitajaid, näiteks müügimahtu ja hindu, toodangut, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, tööhõivet, tootlikkust, kasumlikkust, rahavooge ja investeeringutasuvust.

(141)

Seejärel toimus 2014. aastal tarbimises kiire 11 %-line ehk enam kui 1 miljoni tonni suurune kasv. Liidu tootmisharu ei suutnud sellest aga kasu saada, kuna selle kattis täielikult Hiina RV dumpinguhinnaga impordi mahu kasv.

(142)

Kõnealuses liidu tarbimise kasvu olukorras ei suutnud liidu tootmisharu tegelikult müügi- ega toodangumahtusid kasvatada ning tootmisvõimsuse rakendamine isegi langes turu kasvu ajal mõnevõrra.

(143)

Tootmismahtude säilitamise katsed tõid kaasa varude kasvu 24 % võrra. Samuti kaotas liidu tootmisharu 9,3 % turuosast Hiina RV impordile, mis samal ajal oma turuosa 10,3 % võrra kasvatas. Ühiku müügihinnad langesid 9 % võrra ning tootmiskulud vähenesid 13 % võrra.

(144)

See tõi kaasa mõningase paranemise sellistes finantsnäitajates nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus, mis jäid aga perioodi vältel valdavalt negatiivseks. Tööhõive vähenes 9 % võrra, samal ajal kui tootlikkust suudeti liidu tootmisharus 11 % võrra suurendada. Peale selle pidi liidu tootmisharu vähendama pideva negatiivse kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse tingimustes 38 % võrra investeeringuid.

(145)

Kokkuvõttes vähendas liidu tootmisharu tervikuna toodangut ning astus reaalseid samme tõhususe parandamiseks, vähendades tööjõudu ja tootmisvõimsust, ning suutis vähendada oluliselt tootmiskulusid.

(146)

Hoolimata sellest, et liidu tootmisharu võttis vaatlusalusel perioodil kõnealuseid meetmeid oma üldise tulemuslikkuse parandamiseks, halvenes liidu tootmisharu majandus- ja finantsolukord oluliselt, kuna alates 2013. aastast hakkas kogunema kahjum.

(147)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(148)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid.

(149)

Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui HRVst pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on järgmised: liidu turul valitsenud nõudlusprobleemidest tulenev äge konkurents, tootmisvõimsuse vähene kasutamine liidu tootmisharus, import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüügi tulemused ning vertikaalselt integreeritud tootjate ja ümbervaltsijate vaheline konkurents.

(150)

Hiina RV eksportivate tootjate müügihinnad langesid keskmiselt 25 % ehk 647 eurolt tonni kohta 2012. aastal 460 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Hiina RV tootjad alandasid vaatlusalusel perioodil pidevalt ühiku müügihinda, mis võimaldas neil oluliselt suurendada oma turuosa 4,6 % 2012. aastal kuni 14,4 % uurimisperioodil.

(151)

Ehkki 2013. aastal mõjutas liidu tootmisharu tulemusi võrreldes 2012. aastaga negatiivselt nõudluse vähenemine, avaldas sellele järgnenud peaaegu pidev Hiina RVst pärit hindu oluliselt alla lööva impordi suurenemine liidu tootmisharu tulemustele selgelt kahjulikku toimet.

(152)

Samal ajal kui liidu tootmisharu kärpis kulusid, vähendades töötajate arvu ja kasutades ära toorainehindade alanemist, suurenes dumpinguhindadega import pidevalt, mis sundis liidu tootmisharu müügihindu liidus veelgi langetama, et pidurdada turuosa kaotust, kuigi see halvendas kahjumlikkust.

(153)

2014. aastal näitas liidu tootmisharu kasumlikkus küll kerget paranemist kahjumi vähenemise näol, ent uurimisperioodil impordimahu suurenemine ja hindade alanemine jätkus, langetades liidu tootmisharu hindu ja kasumlikkust veelgi enam.

(154)

Peale selle on Hiina RV majanduskasvu süvenev aeglustumine ning terasetööstuse tootmisvõimsuse väga oluline ülejääk sundinud Hiina RV terasetootjaid suunama toodangu ülejäägi eksporditurgudele (6) ning liidu turg on ekspordiks atraktiivne sihtkoht.

(155)

Nimelt on paljudel muudel traditsiooniliselt olulistel eksporditurgudel Hiina RV terasetoodete, kaasa arvatud raskplaatide vastu meetmeid kehtestatud või kaalutakse nende kehtestamist, (7) sest ebatervet konkurentsi põhjustav ebaõiglane import surub hindu kunstlikult alla.

(156)

Sedamööda, kuidas üle maailma üha enam kaubanduse kaitsemeetmeid kehtestatakse, on liidu turust saanud Hiina RV dumpinguhinnaga impordile atraktiivseim sihtkoht, mille all kannatab liidu tootmisharu.

(157)

Seda järeldust toetab värskeim Eurostati impordistatistika, mille kohaselt Hiina RV import on pärast uurimisperioodi lõppu veelgi suurenenud. Ajavahemikul 2016. aasta märtsist kuni maini suurenes impordimaht uurimisperioodi impordimahuga võrreldes ligikaudu 15 %, samal ajal kui selle impordi keskmised hinnad on jätkanud ligikaudu 30 %-list langust.

(158)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju ei põhjustanud mitte Hiina RV import, vaid liidu turul valitsenud nõudlusprobleemid. See isik väitis, et kuigi 2014. aastal ja uurimisperioodil nõudlus liidus taastus, oli see 2012. aastal 32 % allpool 2007. aasta tipptasemest ning 2014. aastal 17 % allpool väidetavalt „tavapärasest“ 2004. aastast.

(159)

Kõnealune vähene nõudlus on toonud väidetavalt kaasa ägeda konkurentsi turul vajalike väikeste koguste pärast, mis on tekitanud tugeva surve müügihinnale liidus.

(160)

Kõnealune väidetavatest nõudlusprobleemidest põhjustatud äge konkurents ei mõjutanud aga negatiivselt Hiina RV eksportijate võimet müüa liidu turule järjest suuremaid dumpinguhinnaga raskplaatide koguseid, kasvatades oma turuosa 4,6 %-lt 14,4 %-le, mis põhjustas peaaegu täpselt vastava vähenemise liidu tootmisharu turuosas ning avaldades liidu tootmisharule olulist hinnasurvet, mis tõi viimase jaoks kaasa negatiivse kasumlikkuse.

(161)

Kuigi nõudlusprobleemidel oli algselt 2013. aastal liidu tootmisharu tulemustele negatiivne mõju, oli liidu turul valitseva ägeda konkurentsi peamine põhjus Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import, eriti 2014. aastal ja uurimisperioodil.

(162)

2014. aastal ja uurimisperioodil oleks liidu tootmisharu võinud tegelikult turu taastumisest kasu saada. Selle hoidis aga ära Hiina RV impordi oluline kasv, mis neil kahel aastal peaaegu kolmekordistus, haarates endale liidu tootmisharu arvelt turuosa juurde.

(163)

Seetõttu järeldab komisjon, et nõudlusprobleemid liidu turul ei ole liidu tootmisharu kantud kahju algpõhjus ega kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel.

(164)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule põhjustab kahju ka tootmisvõimsuse vähene rakendamine, mis tuleneb liidu tootjate oluliselt ülemäärasest võimsusest. See isik väidab, et juba 2012. aastal, kui Hiina RV import oli suhteliselt väike, oli tootmisvõimsuse rakendamine väga vähene ning et liidu tootmisharu ei ole oma võimsust vastavalt vähendanud.

(165)

Pärast seda aga suurenes oluliselt liidu nõudlus, eriti 2014. aastal ja uurimisperioodil, kui see ületas 2012. aasta nõudlust 6 % võrra. Ilma Hiina RV dumpinguhinnaga impordi koguste jõulise kasvuta oleks nõudluse suurenemine toonud kaasa liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise suurenemise, seda enam, et nad vähendasid oma tootmisvõimsust kasvaval turul 2 % võrra.

(166)

Seetõttu järeldab komisjon, et tootmisvõimsuse vähese rakendamise, eriti 2014. aastal ja uurimisperioodil, on põhjustanud peamiselt Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordimahtude tugev kasv.

(167)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Peale Hiina RV pärineb import peamiselt Ukrainast ja Venemaalt. Seejärel võrreldi impordi turuosa kindlakstegemiseks impordi mahtu liidu tarbimisega, mis on esitatud eespool põhjenduses 87 asuvas tabelis 3.

(168)

Impordimahud muudest kolmandatest riikidest muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Impordi maht kolmandatest riikidest (MT) ja turuosad

(169)

Muude kolmandate riikide impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks, samal ajal kui Hiina RVst pärit impordi osa suurenes 214 %.

(170)

Peale selle suurenes Ukraina ja Venemaa turuosa vaatlusalusel perioodil ainult natuke. Ukraina turuosa suurenes 4,7 %-lt 6,2 %-le ning Venemaa oma 1,7 %-lt 2,4 %-le ning seda vaid teiste importivate riikide arvelt peale Hiina.

(171)

Olukorras, kus liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 5 % ja liidu tootmisharu turuosa vähenes 10 %, tähendab see, et Hiina RV import võitis turuosa juurde ainult liidu tootmisharult.

(172)

Kokkuvõttes moodustab Hiina RVst pärit import uurimisperioodil 54 % kogu liitu suunatud impordist, samal ajal kui Ukrainast pärit impordi osa on ligikaudu 23 % ja Venemaal 9 %.

(173)

Muude kolmandate riikide keskmine impordihinnad vähenesid palju aeglasemalt kui Hiina RV impordi hind. Need langesid 19 %, samal ajal kui Hiina RV impordi hind langes 29 %.

(174)

Kuigi Ukrainast ja Venemaalt pärit impordihinnad on keskmiselt endiselt pisut väiksemad kui Hiina RV impordihinnad, vähenesid need vaatlusalusel perioodil palju aeglasemalt kui Hiina RVst pärit impordi hind. Samuti ei ole need hinnad tingimata otseselt võrreldavad, kuna keskmist hinda mõjutab erinevate toodete kombinatsioon.

(175)

Pealegi ei ole konkreetselt Ukrainast ja Venemaalt ning üldiselt muudest kolmandatest riikidest pärit impordimahud kasvanud nii oluliselt kui Hiina RV import. Kui Hiina RV import suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu 1 miljoni tonni võrra, suurenes Ukraina import ligikaudu 160 000 tonni võrra, Venemaa import 75 000 tonni võrra ning kõigi muude kolmandate riikide import (sh Venemaa ja Ukraina) 90 000 võrra.

(176)

Arvestades eeltoodut ning Ukraina ja Venemaa palju väiksemaid impordimahtusid võrreldes Hiina RVga, puuduvad märgid selle kohta, et neist kahest riigist pärit import põhjustaks liidu tootmisharule kahju.

(177)

Kõigi muude kolmandate riikide (sh Venemaa ja Ukraina) import on – keskmiselt – kallim kui Hiina RV import ning nende turuosa suurenes ainult ebaolulisel määral 1 % võrra.

(178)

Seetõttu järeldab komisjon, et raskplaatide import kolmandatest riikidest ei ole liidu tootmisharu kantud kahju algpõhjus ega kõrvalda põhjuslikku seost Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel.

(179)

Liidu tootmisharu ekspordi maht ja keskmine ekspordihind muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Eksporditulemused

(180)

Sõltumatutele väljaspool liitu asuvatele klientidele müüdud ekspordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 18 %. Vähenedes 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 28 %, suurenes see 2014. aastal 25 % ning langes uurimisperioodil taas 15 %.

(181)

Hinnad langesid vaatlusalusel perioodil oluliselt (– 24 %), kooskõlas hindade langemisega liidu turul (– 25 %).

(182)

Üldiselt peegeldavad liidu tootmisharu eksporditulemused suures osas liidu tootmisharu tulemusi liidu turul. Liidu turg on aga liidu tootmisharule märkimisväärselt olulisem kui eksporditurud. Kogu vaatlusalusel perioodil on müük liidu turul ligikaudu neli korda suurem kui eksportmüük.

(183)

Seetõttu leiab komisjon, et kõnealuse eksportmüügi piiratud tähtsuse tõttu ei saa liidu tootmisharu eksporditulemused kõrvaldada põhjuslikku seost Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(184)

Üks huvitatud isik väitis, et vertikaalselt integreeritud liidu tootjate kasumimarginaali vähendavad madalad hinnad, mida küsivad liidus ümbervaltsijad, kelle hinnad on väidetavalt 6 %–9 % odavamad kui vertikaalselt integreeritud tootjatel.

(185)

Ümbervaltsija on äriühing, kes ei tooda endale sisendmaterjali, nimelt terasplaati. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad toodavad endale terasplaati ise ning on järelikult vertikaalselt integreeritud tootjad.

(186)

Komisjon märgib sellega seoses, et Hiina RVst pärit impordi dumpinguhinnad löövad uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla keskmiselt 29 % võrra, nagu selgitatakse eespool põhjenduses 99. Eelnevast lähtuvalt oleks Hiina RVst pärit impordi dumpinguhinnad ikkagi liidu ümbervaltsijate omadest vähemalt 20 % madalamad.

(187)

Sama isik väitis veel, et liidu ümbervaltsijate toodetav kogus on vähenemas, kuna enamik neist sõltub varustamisest Ukrainast pärit terasplaatidega. Kõnealused tarned Ukrainast on aga vaatlusalusel perioodil tarnepuuduste tõttu vähenenud ning seda tarnete vähenemist ei ole teiste liidu tootjate poolne toodang hoolimata nende vähesest tootmisvõimsuse rakendamisest hüvitanud.

(188)

Sellega seoses ei esitanud kõnealune huvitatud isik tõendeid selle kohta, et liidu tootjad ei olnud nende lisakoguste tarnimisest huvitatud või ei soovinud seda. Seetõttu on selge, et eelkõige kõnealused hinnatundlikud kliendid eemaldusid liidu tootmisharu pakutavatest toodetest Hiinast pärit veelgi odavamate dumpinguhinnaga importtoodete poole.

(189)

Komisjon järeldab seetõttu, et liidus asuvate mõõduka hinnaga raskplaate tootvate ümbervaltsijate toodetavate koguste vähenemine saab mõjutada vertikaalselt integreeritud liidu tootjate kasumlikkuse vähenemist ainult väga piiratud määral. Samuti järeldab komisjon, et nende kasumlikkuse vähenemine tuleneb valdavalt väga oluliselt madalama dumpinguhinnaga Hiina RVst pärit impordist, mille kogused on samuti oluliselt suurenenud.

(190)

Esialgselt tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootjate kantud kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(191)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust.

(192)

Teiste tuvastatud tegurite kohta, näiteks nõudlusprobleemidest põhjustatud äge konkurents, tootmisvõimsuse vähene rakendamine, import kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksportmüügi tulemused, konkurents vertikaalselt integreeritud tootjate ja ümbervaltsijate vahel, ei leitud esialgselt, et need kõrvaldaksid põhjusliku seose isegi nende kogumõju arvestades.

(193)

Tarbimise ajutine vähenemine 2013. aastal võis anda sel aastal kahju tekkimise mõningase osa, kuid pidevalt kasvavate ja järjest madalamate dumpinguhindadega impordimahtude puudumisel oleks liidu tootmisharu kindlasti suutnud järgnevatel aastatel turu kasvust kasu saada. Eelkõige oleks müügimaht taastunud, müügihinnad ei oleks nii madalale langenud ja kasumlikkus oleks olnud suurem.

(194)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon käesolevas etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost ei eraldi ega koos vaadelduna.

(195)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(196)

Liidu tootmisharu asub 14 liikmesriigis (Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik) ning selles oli vaatlusalusel perioodil otseselt hõivatud ligikaudu 20 000 raskplaatidega seotud inimest.

(197)

Uurimises tegi koostööd 26 liidu tootjat. Ükski teadaolevatest tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool kahjunäitajate analüüsist näha, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja negatiivset mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(198)

Komisjon eeldab, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased kauplemistingimused, lõpetades nii hinnalanguse ning võimaldades liidu tootmisharul kahjust taastuda. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks.

(199)

Liidu tootmisharu on Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Komisjon tuletab meelde, et enamik kahjunäitajaid oli vaatlusaluse perioodi vältel negatiivse suundumusega. Eriti tõsine oli mõju valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu kasumlikkus ja investeeringutasuvus.

(200)

Seepärast on oluline, et hinnad taastataks dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemele, et võimaldada kõigil tootjatel tegutseda liidu turul õiglase kauplemise tingimustes. Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi.

(201)

Seetõttu teeb komisjon esialgse järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda.

(202)

Nagu on märgitud põhjenduses 22, tegid uurimisega koostööd kuus importijat ning kolm neist kaasati valimisse. Üks valimisse kaasatud importijatest pooldab meetmeid, teised kaks on aga meetmete kehtestamisele vastu. Ülejäänud kolm, valimist välja jäänud importijat ei väljendanud selles oma arvamust.

(203)

Uurimine näitas, et meetmetest tingitud hindade tõus ei avaldaks kõnealustele sõltumatutele importijatele otsest mõju. Raskplaadid moodustavad nende tegevusest 20 % või vähem.

(204)

Peale selle kauplevad enamik importijaid paljudest allikatest, sealhulgas liidu tootmisharust pärit kaupadega. Puuduvad märgid sellest, et importijad ei suudaks meetmete kehtestamise korral jätkata oma klientide teenindamist.

(205)

Eespool öeldu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju ELi importijate huvidele.

(206)

Peamised tootmisharud, milles tegutsevad raskplaatide lõppkasutajad, on ehitus-, kaevandus- ja raieseadmete tootmine; surveanumate tootmine; nafta- ja gaasitorustike tootmine; laeva- ja sillaehitus ning hoonete ehitus.

(207)

Kasutajate küsimustikule vastas seitse kasutajat ning kolm kauplejat/terasetöötlemiskeskust. Neli vastust olid aga väga puudulikud ning ainult kahes neist oldi meetmete kehtestamise vastu. Järgmistel põhjustel ei saa aga komisjon neid vastuseid esinduslikena käsitada:

(208)

Komisjon märgib veel, et tollimaksud peaksid toetama pidevat varustuskindlust liidu turul. Kui tollimakse ei kehtestata, võib osa liidu tootjaid olla sunnitud tootmise lõpetama või seda vähendama, mis piiraks paljude liidu kasutajate tarneallikaid.

(209)

Üks valimisse kaasatud tootja ongi peatanud uurimisperioodi lõpul raskplaatide tootmise, nagu on öeldud eespool põhjenduses 104.

(210)

Meetmete kehtestamine võrdsustaks ka kõigi liidu ja kolmandate riikide tootjate jaoks tingimused, mis võib anda kõnealusele liidu tootjale võimaluse raskplaatide tootmine taastada.

(211)

Eespool öeldu põhjal teeb komisjon esialgse järelduse, et meetmete kehtestamisel ei oleks kasutajatele ebaproportsionaalselt negatiivset mõju.

(212)

Eespool öeldu põhjal teeb komisjon esialgse järelduse, et meetmete kehtestamine aitaks kaasa liidu tootmisharu taastumisele ning teeks võimalikuks investeeringute suurendamise, et valmistada liidu raskplaatide tootjad tulevikuks paremini ette ja suurendada nende konkurentsivõimet.

(213)

Liidu tootmisharu on (hiljuti) juba oluliselt ümber korraldatud. Kui tollimakse ei kehtestata, võivad veel mõned liidu raskplaatide tootjaid olla sunnitud raskplaatide tootmise lõpetama või seda vähendama, sadu töötajaid töölt vabastama ja jätma paljud liidu kasutajad olukorda, kus nende tarneallikad on piiratud.

(214)

Meetmete mõju nendele üksikutele muudele isikutele liidus, kes endast teada andsid, ei saa pidada oluliseks. Miski toimikus ei viita sellele, et võimalik mõju muudele huvirühmadele (peale nende, kes andsid endast teada) oleks suurem kui meetmete soodne mõju liidu tootmisharule. Lõppkasutajad ja tarbijad saavad eeldatavasti kasu õiglasest konkurentsiturust, sealhulgas kohalikust tarneallikast, mis suudab rahuldada täiel määral nende vajadusi ja nõudmisi. Hind jääb endiselt üheks määravaks teguriks, ent õiglastel alustel.

(215)

Kokkuvõttes teeb komisjon järelduse, et uurimise praeguses etapis puuduvad mõjuvad põhjused, mille tõttu ei oleks liidu huvides kehtestada Hiina RVst pärit raskplaatide impordi suhtes ajutisi meetmeid.

(216)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(217)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(218)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(219)

Kõnealuse tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikult saavutatava kasumi väljaselgitamiseks palus komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatelt kasumlikkuse andmeid samasuguse toote müügi kohta liidu turul alates 2006. aastast kuni uurimisperioodini. See teave saadi ja seda kontrolliti nõuetekohaselt.

(220)

Ajavahemikus 2013. aastast kuni uurimisperioodini oli liidu tootmisharu kasumlikkus negatiivne. Kuigi 2012. aastal teeniti veel väike 1,6 %-line kasum, oli Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga importkaup juba olulisel määral turul ning nimetatud kasumimarginaal oli varasematel aastatel saavutatust palju madalam.

(221)

Eelneval, 2011. aastal, oli aga kasumimarginaal 7,9 %, mis on 2009. ja 2010. aasta ehk finantskriisi raskeimate aastate kasumimarginaalidest suurem, kuid 2006.–2008. aasta ehk finantskriisile eelnenud aja kasumimarginaalidest madalam. Lisaks on need kõige hilisemad kättesaadavad põhjendatud andmed ajast, mil olulises koguses importkaupa Hiina RVst liitu veel ei tulnud. Seetõttu leiab komisjon, et tegemist on kasumimarginaaliga, mille võiks tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikult saavutada.

(222)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes Hiina RV valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks ja mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(223)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „muude koostööd tegevate äriühingute“ ja „kõigi muude äriühingute“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 76–80 eespool).

(224)

Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(225)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(226)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul.

(227)

Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit Hiina RVst ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(228)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist juhul, kui ta muudab oma juriidilise isiku nime või asutab uue tootmis- või müügiüksuse. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (8). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimemuutus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimemuutuse kohta.

(229)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(230)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 5, kehtestas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2016/1357 registreerimisnõude Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(231)

Seda tehti alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohast dumpinguvastaste meetmete võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist silmas pidades. Impordi registreerimine tuleb lõpetada. Menetluse praeguses etapis ei saa vastu võtta otsust dumpinguvastaste meetmete võimaliku tagasiulatuva rakendamise kohta.

(232)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(233)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,