27.9.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 259/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1718,
20. september 2016,
millega muudetakse seoses raskeveokite heitega määruse (EL) nr 582/2011 sätteid mobiilse heitemõõtmissüsteemi (PEMS) abil katsetamise kohta ja varu-saastekontrolliseadmete vastupidavuse katsetamise menetlust
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ, (1) ning eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõiget 4 ja artiklit 12,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kasutusel olevate sõidukite vastavuskatsed on üks tüübikinnitusmenetluse nurgakividest, mis võimaldab kontrollida saastekontrollisüsteemide toimivust sõidukite kasuliku tööea vältel. Vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 582/2011 (2) tehakse katsed mobiilsete heitemõõtmissüsteemide (PEMS) abil, mis võimaldavad hinnata heidet tavakasutuse korral. PEMSi kasutatakse ka tsüklivälise heite kontrollimiseks tüübikinnituskatsete käigus. |
(2) |
Määruses (EL) nr 582/2011 on sätestatud, et kõiki muid kasutuses oleva sõiduki tsükli mittetöötavat osa käsitlevaid täiendavaid nõudeid kohaldatakse pärast nimetatud määruses sätestatud katsemenetluse hindamist. |
(3) |
Seetõttu on komisjon teinud katsemenetluse kohta põhjaliku analüüsi. Analüüsist on selgunud rida puudusi, mis kahjustavad Euroopa tüübikinnitusõiguse tõhusust ja mis on vaja kõrvaldada, et tagada keskkonnakaitse nõuetekohane tase. |
(4) |
Praegu ei hinnata tüübikinnituse tõendamiskatse ega kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katse raames sõidukite heidet soojenemise ajal. Selle teadmislünga täitmiseks ja uue külmkäivitusega katsemenetluse ettevalmistamiseks tuleks alustada seiret, mille käigus kogutaks andmeid tüübikinnituskatsete ja kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli katsete kohta. |
(5) |
Vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 582/2011 antakse varu-saastekontrolliseadmetele Euro VI heitenõuete kohane tüübikinnitus alles siis, kui selles määruses on kehtestatud vastupidavuskatsete erinõuded. |
(6) |
Seega on vaja kehtestada menetlus, mis võimaldab nõuetekohaselt hinnata liidu turule sisenevate kõnealuste varuosade vastupidavust ning tagada nende vastavus keskkonnanõuetele, mis oleksid kooskõlas originaalosadena toodetud sarnaste süsteemide suhtes kehivate keskkonnanõuetega. |
(7) |
Katsemenetlus, mis põhineb varu-saastekontrolliseadmete kiirendatud vanandamisel soojusliku ja määrdeainete tarbimise mõju kaudu, on kooskõlas eesmärgiga käsitleda täpsel ja objektiivsel viisil varu-saastekontrolliseadmete vastupidavust ega ole tööstusharule ülemäära koormav. |
(8) |
Määruses (EL) nr 582/2011 on sätestatud nõuded meetmete kohta, mida sõiduki tootja peab võtma saastekontrollisüsteemide omavolilise muutmise vältimiseks. Need nõuded peaksid tulemuslikult tegelema kõige sagedasemate omavolilise muutmise võimalustega, olemata seejuures tööstusharule ülemäära koormavad. |
(9) |
Määruses (EL) nr 582/2011 leiduvaid viiteid rahvusvahelistele standarditele tuleks ajakohastada. |
(10) |
Selleks et anda sõidukitootjatele piisavalt aega oma toodete muutmiseks vastavalt uuele võimsusläve nõudele, peaks see nõue hakkama kehtima uute tüüpide suhtes 1. septembril 2018 ja kõigi uute sõidukite suhtes 1. septembril 2019. |
(11) |
On asjakohane, et uusi kasutusel olevate sõidukite katsetamise nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt nende mootorite ja sõidukite suhtes, mis ei ole nende nõuete kohaselt tüübikinnitust saanud. Seega kohaldatakse II lisas esitatud uusi sätteid üksnes vastavuskatsetel kasutusel olevate uut tüüpi mootorite ja sõidukitega, mis on saanud tüübikinnituse määruse (EL) nr 582/2011 muudetud versiooni kohaselt. |
(12) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 582/2011 vastavalt muuta. |
(13) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 582/2011 muudetakse järgmiselt:
1) |
artikli 14 lõige 3 jäetakse välja; |
2) |
artikli 15 lõige 5 jäetakse välja; |
3) |
lisatakse artikkel 17a: „Artikkel 17a Üleminekusätted teatavate tüübikinnituste ja vastavussertifikaatide kohta 1. Alates 1. septembrist 2018 keelduvad riiklikud ametiasutused heitenõuetega seotud põhjustel EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest uutele sõiduki- või mootoritüüpidele, mida on katsetatud menetluste abil, mis ei vasta II lisa 1. liite punktidele 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.2.2.2.2, 4.3.1.2, 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2. 2. Alates 1. septembrist 2019 loevad riiklikud ametiasutused II lisa 1. liite punktide 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.2.2.2.2, 4.3.1.2, 4.3.1.2.1 ja 4.3.1.2.2 nõuetele mittevastavatele uutele sõidukitele väljastatud vastavustunnistused kehtetuks direktiivi 2007/46/EÜ artikli 26 tähenduses ning keelavad heitenõuetega seotud põhjustel selliste sõidukite registreerimise, müügi või kasutuselevõtmise. Alates 1. septembrist 2019 keelavad riiklikud ametiasutused II lisa 1. liite punktidele 4.2.2.2, 4.2.2.2.1, 4.3.1.2 ja 4.3.1.2.1 mittevastavate uute mootorite, välja arvatud kasutusel olevate sõidukite varumootorid, müügi ja kasutamise.“ |
4) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale; |
5) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale; |
6) |
VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale; |
7) |
XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale; |
8) |
XIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse V lisale; |
9) |
XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Välja arvatud punkti 8 alapunkt c, mis kehtib kõigi sõidukite suhtes alates käesoleva määruse jõustumisest, kehtib II lisa uute sõidukitüüpide suhtes alates 1. jaanuarist 2017.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.
Brüssel, 20. september 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).
I LISA
Määruse (EL) nr 582/2011 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Punkt 1.1.2 asendatakse järgmisega:
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58).“" |
2) |
Punkt 1.1.5 asendatakse järgmisega:
|
3) |
Punkt 3.1 asendatakse järgmisega:
|
4) |
Lisatakse järgmised punktid 3.2.1.1 kuni 3.2.1.6:
|
5) |
Punkti 4.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:
|
6) |
4. liites asendatakse üheksas, kümnes ja üheteistkümnes lõik järgmistega: „EÜ tüübikinnituse taotlemise korral mootorile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule täidetakse üldandmed ning 1. ja 3. osa. EÜ tüübikinnituse taotlemise korral tüübikinnituse saanud mootoriga sõidukile seoses heitega ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga täidetakse üldandmed ja 2. osa. EÜ tüübikinnituse taotlemise korral sõidukile seoses heitega ning remondi- ja hooldusteabele juurdepääsuga täidetakse üldandmed ning 1., 2. ja 3. osa.“ |
7) |
9. liide asendatakse järgmisega: „9. liide EÜ tüübikinnitustunnistuste numeratsioonisüsteem Artikli 6 lõike 1, artikli 8 lõike 1 ja artikli 10 lõike 1 kohaselt antava EÜ tüübikinnitusnumbri 3. osa sisaldab EÜ tüübikinnituse suhtes kohaldatava rakendusakti või viimase muutmisakti numbrit. Sellele numbrile järgneb tähemärk, mis tähistab pardadiagnostika- ja SCR-süsteemi nõudeid järgmiselt: Tabel 1
|
(1) NOx piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 1 diiselmootorite ja segakütuseliste mootorite ja sellise mootoriga sõidukite puhul ning vastavalt X lisa tabelile 2 ottomootorite ja vastavate sõidukite puhul.
(2) Tahkete osakeste piirnormi seire nõuded vastavalt X lisa tabelile 1 diiselmootorite ja segakütuseliste mootorite ja vastavate sõidukite puhul.
(3) X lisa punktis 2.1.1 sätestatud „talitluse seire“ nõuded.
(4) XIII lisa punktis 7.1 reaktiivi kvaliteedi suhtes sätestatud „üleminekuperioodi“ nõuded.
(5) XIII lisa punktis 7.1.1 reaktiivi kvaliteedi suhtes sätestatud „üldnõuded“.
(6) X lisa tabelis 2 sätestatud CO piirnormi seire nõuded ottomootoritele.
(7) X lisa 6. jaos sätestatud IUPRi „üleminekuperioodi“ nõuded.
(8) X lisa 6. jaos sätestatud IUPRi üldnõuded.
(9) Ottomootoritele ja nendega varustatud sõidukitele.
(10) Diiselmootoritele ja segakütuselistele mootoritele ning nendega varustatud sõidukitele.
(11) Üksnes ottomootoritele ja nendega varustatud sõidukitele.
(12) Kohaldatakse UNECE eeskirja nr 49 9A lisa punktis 2.3.1.2 sätestatud täiendavaid sätteid seirenõuete kohta.
(13) IUPRi tehniline kirjeldus on esitatud X lisas. Ottomootorite ja nendega varustatud sõidukite puhul IUPRi ei rakendata.
(14) Kasutusel olevate sõidukite vastavuse nõue vastavalt II lisa 1. liitele.“
II LISA
Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Punkt 2.1 asendatakse järgmisega:
|
2) |
Punkt 2.3 asendatakse järgmisega:
|
3) |
Punkt 4.1 asendatakse järgmisega: „4.1. Sõiduki koormus Harilik koormus on koormus, mis jääb vahemikku 10–100 % maksimaalsest koormusest. Maksimaalne koormus tähendab erinevust sõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi ja direktiivi 2007/46/EÜ I lisas sätestatud sõidukorras sõiduki massi vahel. Kasutusel olevate sõidukite/mootorite nõuetele vastavuse katsetamiseks võib koormust imiteerida ning kasutada tehiskoormust. Tüübikinnitusasutused võivad nõuda sõiduki katsetamist mis tahes koormusega vahemikus 10–100 % sõiduki maksimaalsest koormusest. Juhul kui kasutuseks vajamineva PEMSi varustuse mass on suurem kui 10 % sõiduki maksimaalsest koormusest, võib seda massi lugeda minimaalseks koormuseks. N3-kategooria sõidukeid katsetatakse vajaduse korral koos poolhaagisega.“ |
4) |
Punktid 4.4.1–4.5.5 asendatakse järgmistega: 4.4.1. Katses kasutatav määrdeõli peab olema müügil olev õli ning vastama mootori tootja tehnilisele kirjeldusele. Võetakse õliproovid. 4.4.2. Kütus Katsekütuseks on direktiivi 98/70/EÜ ja asjakohaste CEN-standardite reguleerimisalas olev müügil olev kütus või käesoleva määruse IX lisas sätestatud etalonkütus. Võetakse kütuseproovid. Tootja võib nõuda, et gaasimootori kütuselt proove ei võeta. 4.4.2.1. Kui tootja on kooskõlas käesoleva määruse I lisa 1. jaoga deklareerinud, et kütus vastab käesoleva määruse nõuetele müügil olevate kütuste kohta, mis on deklareeritud teabedokumendi punktis 3.2.2.2.1, nagu on sätestatud käesoleva määruse I lisa 4. liites, siis tehakse iga deklareeritud ja müügil oleva kütusega vähemalt üks katse. 4.4.3. Heitgaaside järeltöötlussüsteemide puhul, mis kasutavad heite vähendamiseks reaktiivi, peab reaktiiv olema müügil olev reaktiiv ning vastama mootori tootja tehnilisele kirjeldusele. Reaktiivist võetakse proov. Reaktiiv ei tohi olla külmunud. 4.5. Teekonnale esitatavad nõuded Töölõigud tuleb esitada protsendimäärana teekonna kogupikkusest. Teekond peab sisaldama linnasõitu, millele järgneb sõit asulavälisel teel ja kiirteel vastavalt punktides 4.5.1–4.5.4 sätestatud töölõikudele. Kui praktilistel põhjustel on põhjendatud teistsugune katsejärjestus ja kui on olemas kooskõlastus tüübikinnitusasutusega, võib kasutada teistsugust järjekorda, kuid katse peab alati algama linnasõiduga. Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „umbes“ sihtväärtust ± 5 %. Linna, asulavälise tee ja kiirtee lõigud on võimalik kindlaks määrata kahel viisil:
Kui teekonna koosseis määratakse kindlaks geograafiliste koordinaatide põhjal, ei tohiks sõiduk ületada kumulatiivse ajavahemiku jooksul, mis on pikem kui 5 % teekonna iga lõigu kogukestusest, järgmist kiirust:
Kui teekonna koosseis määratakse kindlaks esmakiirenduse meetodil, siis määrab esmakordne kiirendus üle 55 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 70 km/h) asulavälise teelõigu alguse ning esmakordne kiirendus üle 75 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 90 km/h) kiirteelõigu alguse. Linnas, asulavälisel teel ja kiirteel liikumise eristamise kriteeriumides lepitakse tüübikinnitusasutusega kokku enne katse algust. Keskmine kiirus linnasõidul on 15–30 km/h. Keskmine kiirus asulavälisel teel sõitmisel on 45–70 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul 60–90 km/h). Keskmine kiirus kiirteel sõitmisel on üle 70 km/h (M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul üle 90 km/h). 4.5.1. M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 34 % ulatuses linnas, 33 % ulatuses asulavälisel teel ja 33 % ulatuses kiirteel sõitmisest. 4.5.2. N2-, M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 45 % ulatuses linnas, 25 % ulatuses asulavälisel teel ja 30 % ulatuses kiirteel sõitmisest. UNECE eeskirja nr 107 kohaselt määratletud I, II või A-klassi M2- ja M3-kategooria sõidukeid katsetatakse umbes 70 % ulatuses linnas ja 30 % ulatuses asulavälisel teel. 4.5.3. N3-kategooria sõidukite puhul koosneb teekond umbes 20 % ulatuses linnas, 25 % ulatuses maal ja 55 % ulatuses kiirteel sõitmisest. 4.5.4. Teekonna koosseisu hindamisel arvutatakse töölõigu kestus alates hetkest, mil jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esmakordselt tasemele 343 K (70 °C) või kui jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi vältel vahemikus ± 2 K, sõltuvalt sellest, kumb juhtub enne, kuid hiljemalt 15 minutit pärast mootori käivitamist. Punkti 4.5 kohaselt peab jahutusvedeliku temperatuurini 343 K (70 °C) jõudmise ajavahemik langema kokku linnasõidu tingimustega. Heitekontrollisüsteemide kunstlik soojendamine enne katset on keelatud. 4.5.5. Teekonna hindamiseks võib lisasuunisena kasutada iseloomuliku teekonna väärtuste järgmist jaotumist WHDC andmebaasis:
|
5) |
Punkt 4.6.5 asendatakse järgmisega:
|
6) |
Punkt 4.6.10 asendatakse järgmisega:
|
7) |
Punkt 5.1.2.2 asendatakse järgmisega:
|
8) |
1. liidet muudetakse järgmiselt.
|
9) |
2. liites asendatakse punkt 3.1 järgmisega: „3.1. Heitgaasivoolumõõturi (EFM) ühendamine summutitoruga Heitgaasivoolumõõturi paigaldamine ei tohi suurendada vasturõhku üle mootori valmistaja soovitatud väärtuse ega pikendada summutitoru rohkem kui 2 m võrra. Heitgaasivoolumõõturi paigaldamisel peab nagu teistegi PEMS seadmete komponentide puhul järgima kohalikke maanteeohutuse eeskirju ja kindlustusnõudeid.“ |
III LISA
Määruse (EL) nr 582/2011 VI lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Punkt 8 asendatakse järgmisega: „8. DOKUMENDID UNECE eeskirja nr 49 10. lisa punktist 11 tuleb aru saada järgmiselt.
|
2) |
1. liidet muudetakse järgmiselt.
|
IV LISA
Määruse (EL) nr 582/2011 XI lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Punkt 4.3.2.4 asendatakse järgmisega: „4.3.2.4. Heitenäitajate püsivus Punkti 4.3.2.2 kohaselt katsetatud heitgaasi järeltöötlussüsteemiga, millesse on inkorporeeritud varu-saastekontrolliseade, tehakse 3. liites esitatud püsivuskatsed.“ |
2) |
Lisatakse punkt 4.3.5: „4.3.5. Kütused I lisa punktis 1.1.2 kirjeldatud juhul tehakse käesoleva lisa punktides 4.3.1–4.3.2.7 sätestatud katsemenetlus originaalmootorisüsteemi tootja deklareeritud kütustega. Kuid kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib 3. liites esitatud ja punktis 4.3.2.4 osutatud püsivuskatse teha üksnes kütusega, mis on vanandamise seisukohast halvim võimalik valik.“ |
3) |
Lisatakse järgmised punktid 4.6 kuni 4.6.5: „4.6. Nõuded vastavuse kohta NOx kontrollimeetmetele (kehtivad üksnes varu-saastekontrolliseadmetele, mis paigaldatakse sõidukitele, mis on varustatud otse heitgaasis NOx kontsentratsiooni mõõtvate anduritega) 4.6.1. Vastavust NOx kontrollimeetmetele tuleb tõendada üksnes siis, kui originaal-saastekontrolliseadet on jälgitud originaalkonfiguratsioonis. 4.6.2. Selleks et tõendada varu-saastekontrolliseadme vastavust NOx kontrollimeetmetele, kasutatakse käesoleva määruse XIII lisas kirjeldatud menetlusi varu-saastekontrolliseadmete jaoks, mis on ette nähtud paigaldamiseks mootoritele või sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja käesolevale määrusele. 4.6.3. UNECE eeskirjas nr 49 esitatud sätted teiste seadmestike kohta peale saastekontrolliseadmete ei ole rakendatavad. 4.6.4. Varu-saastekontrolliseadme tootja võib kasutada sama ettevalmistus- ja katsemenetlust, mida kasutati algse tüübikinnituse puhul. Sellisel juhul esitab sõiduki mootorile algse tüübikinnituse väljastanud tüübikinnitusasutus soovi korral I lisa 4. liites näidatud teabedokumendi, milles on esitatud eelkonditsioneerimistsüklite arv ja tüüp ning katsetsükli tüüp, mida originaalseadmete tootja kasutas saastekontrolliseadme NOx kontrollimeetmete kontrollimisel, järgides seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet. 4.6.5. Punkt 4.5.5 kehtib NOx kontrollimeetmete suhtes, mida jälgitakse pardadiagnostika abil.“ |
4) |
3. liide asendatakse järgmisega: „3. liide Varu-saastekontrolliseadme heitenäitajate püsivuse hindamise kord 1. Käesolevas liites esitatakse XI lisa punktis 4.3.2.4 osutatud püsivuskatse, et hinnata varu-saastekontrolliseadme heitenäitajaid. 2. PÜSIVUSKATSE KIRJELDUS 2.1. Püsivuskatse koosneb andmekogumisfaasist ja kasutusaja kumuleerimise katseplaanist. 2.2. Andmekogumisfaas 2.2.1. Valitud mootor, mis on varustatud tervikliku heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis sisaldab varu-saastekontrolliseadet, jahutatakse keskkonnatemperatuurini ja tehakse üks WHTC külmkäivitusega katsetsükkel vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktidele 7.6.1 ja 7.6.2. 2.2.2. Vahetult pärast WHTC külmkäivitusega katsetsüklit tehakse mootoriga üheksa järjestikust WHTC kuumkäivitusega katsetsüklit vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktile 7.6.4. 2.2.3. Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 esitatud katsetsüklid tehakse vastavalt UNECE eeskirja nr 49 4. lisa punktis 7.6.5 esitatud juhistele. 2.2.4. Vajalikud andmed võib koguda ka sõitmisel täiskoormusega sõidukiga, mis on varustatud valitud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis sisaldab varu-saastekontrolliseadet. Katset võib teha maanteel vastavalt teekonnale esitatavatele nõuetele käesoleva määruse II lisa punktides 4.5–4.5.5 ja koos sõiduandmete täieliku registreerimisega või sobival veojõustendil. Maanteekatse korral läbitakse sõidukiga esmalt külm katsetsükkel vastavalt käesoleva lisa 5. liitele; sellele järgneb üheksa kuuma katsetsüklit, mis on külma katsetsükliga identsed, nii et mootori tehtav töö on sama, mis punktides 2.2.1 ja 2.2.2 kirjeldatud juhul. Veojõustendi korral kohandatakse 5. liite katsetsükli simuleeritud teekallet nii, et see vastab mootori poolt WHTC tsükli vältel tehtavale tööle. 2.2.5. Tüübikinnitusasutus keeldub punkti 2.2.4 kohaselt saadud temperatuuriandmetest, kui ta leiab, et need andmed ei ole realistlikud, ning nõuab korduskatse või punktide 2.2.1–2.2.3 kohase katse tegemist. 2.2.6. Temperatuure varu-saastekontrolliseadmes registreeritakse kogu katsetsükli vältel ja kõrgeima temperatuuriga kohas. 2.2.7. Juhul kui kõrgeima temperatuuriga koht aja jooksul varieerub või kui seda on raske kindlaks määrata, tuleks sobivates kohtades registreerida eri alustemperatuurid. 2.2.8. Tootja valib temperatuurimõõtmiste arvu ja asukohad kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja parima inseneritava kohaselt. 2.2.9. Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib kasutada üheainsa katalüsaatori alustemperatuuri või katalüsaatori sisendtemperatuuri, kui mitme alustemperatuuri mõõtmine osutub võimatuks või liiga keeruliseks. Joonis 1 Näide temperatuuriandurite asukohast harilikul järeltöötlusseadmel Joonis 2 Näide diislikütuse tahkete osakeste suletud filtri temperatuuriandurite asukohast 2.2.10. Temperatuuri mõõdetakse ja registreeritakse katsetsükli vältel sagedusega vähemalt kord sekundis (1 Hz). 2.2.11. Mõõdetud temperatuurid esitatakse tulpdiagrammina, nii et temperatuuritulpade suurus on kuni 10 °C. Punktis 2.2.7 märgitud juhtumil esitatakse tulpdiagrammis iga sekundi kõrgeim temperatuur. Tulpdiagrammi iga vahemik kujutab teatavasse tulpa langevate mõõdetud temperatuuride kumuleeritud sagedust sekundites. 2.2.12. Igale temperatuuritulbale vastav aeg tundides tuleb määrata kindlaks ja seejärel ekstrapoleerida varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastavalt tabelis 1 esitatud väärtustele. Ekstrapoleerimine peab põhinema eeldusel, et üks WHTC tsükkel vastab läbisõidule 20 km. Tabel 1 Varu-saastekontrolliseadme kasulik tööiga sõidukikategooriate, WHTC ekvivalentkatsetsüklite ja töötundide kaupa
2.2.13. Andmeid on lubatud koguda eri seadmetelt üheaegselt. 2.2.14. Aktiivse regenereerimise ajal töötavate süsteemide korral registreeritakse punktides 2.2.1 ja 2.2.2 sätestatud katsetsükli ajal toimuvate regenereerimiste arv, kestus ja temperatuurid. Kui aktiivseid regenereerimisi ei ole toimunud, pikendatakse punktis 2.2.2 sätestatud kuumkäivitusega katsetsüklit nii, et see hõlmaks vähemalt kaht aktiivset regenereerimist. 2.2.15. Andmekogumise ajal tarbitud määrdeaine kogus (g/h) registreeritakse sobival meetodil, näiteks 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetluse abil. Selleks peab mootor töötama 24 tunni vältel, sooritades järjestikuseid WHTC katsetsükleid. Juhul kui õlitarbimist ei ole võimalik täpselt mõõta, võib tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega kasutada järgmisi võimalusi määrdeaine tarbimise kindlaksmääramiseks:
2.3. Vanandamise ekvivalentaja arvutamine vastavalt võrdlustemperatuurile 2.3.1. Punktide 2.2–2.2.15 kohaselt registreeritud temperatuure piiratakse võrdlustemperatuurini Tr , mida nõuab tootja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ning mis asub andmekogumisfaasi jooksul kogutud temperatuuride vahemikus. 2.3.2. Punktis 2.2.13 nimetatud juhul võib Tr väärtus igal individuaalsel seadmel varieeruda. 2.3.3. Võrdlustemperatuurile vastav vanandamise ekvivalentaeg arvutatakse iga punktis 2.2.11 osutatud tulba kohta järgmise valemi põhjal. Valem 1:
kus: R = varu-saastekontrolliseadme termoreaktiivsus. Tuleb kasutada järgmisi väärtusi:
Tr = võrdlustemperatuur (K). = temperatuuritulba i keskpunkti temperatuur (K), milles varu-saastekontrolliseadet andmekogumisfaasi ajal hoitakse ja mis registreeritakse temperatuuride tulpdiagrammis. = temperatuurile vastav aeg (tundides), laiendatuna kogu kasulikule tööeale: nt kui tulpdiagrammil on kujutatud 5 tundi ja kasulik tööiga vastavalt tabelile 1 on 4 000 tundi, tuleks kõik tulpdiagrammi ajamärked korrutada väärtusega . = vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuri juures ajaga . i = tulba number, kus 1 tähistab madalaima temperatuuriga tulpa ja n kõrgeima temperatuuriga tulpa. 2.3.4. Kogu vanandamise ekvivalentaeg arvutatakse järgmise valemi põhjal. Valem 2:
kus: AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri juures ajaga iga i tulba kohta diagrammis. = vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuri juures ajaga . i = tulba number, kus 1 tähistab madalaima temperatuuriga tulpa ja n kõrgeima temperatuuriga tulpa. n = temperatuuritulpade koguarv. 2.3.5. Punktis 2.2.13 osutatud juhul arvutatakse AT iga seadme kohta eraldi. 2.4. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan 2.4.1. Üldnõuded 2.4.1.1. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan võimaldab varu-saastekontrolliseadme vanandamist kiirendada, kasutades andmekogumisfaasis punkti 2.2 kohaselt kogutud teavet. 2.4.1.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb termilise kumuleerimise katseplaanist ja määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist vastavalt punktile 2.4.4.6. Tootja võib kokkuleppel tüübikinnitusasutusega loobuda määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist, kui varu-saastekontrolliseadmed on paigaldatud järeltöötlusfiltri (nt diislikütuse tahkete osakeste suletud filtri) järele. Nii termilise kumuleerimise katseplaan kui ka määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan koosnevad vastavalt termiliste ja määrdeainetarbimise katsetsüklite jadast. 2.4.1.3. Juhul kui varu-saastekontrolliseadmed töötavad aktiivse regenereerimise ajal, täiendatakse termilist katset aktiivse regenereerimise režiimiga. 2.4.1.4. Kui kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb nii termilise kumuleerimise kui ka määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaanist, tehakse vastavad katsetsüklid vaheldumisi, nii et igale kohustuslikule termilisele katsetsüklile järgneb määrdeainetarbimise katsetsükkel. 2.4.1.5. Kasutusaja kumuleerimise katseplaani või korraldada üheaegselt eri seadmetel. Sel juhul määratakse kõigile seadmetele üks kasutusaja kumuleerimise katseplaan. 2.4.2. Termilise kumuleerimise katseplaan 2.4.2.1. Termilise kumuleerimise katseplaan simuleerib termilise vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadme toimimisele kuni selle tööea lõpuni. 2.4.2.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama vähemalt kolme järjestikuse termilise katsetsükli vältel, nagu on sätestatud 4. liites. 2.4.2.3. Temperatuure registreeritakse vähemalt kahe termilise katsetsükli vältel. Esimest ehk soojendustsüklit ei võeta temperatuuriandmete kogumisel arvesse. 2.4.2.4. Temperatuurid registreeritakse sobivates kohtades, mis on valitud vastavalt punktidele 2.2.6–2.2.9, ning sagedusega vähemalt üks kord sekundis (1 Hz). 2.4.2.5. Tegelik vanandamisaeg, mis vastab punktis 2.4.2.3 osutatud termilistele katsetsüklitele, arvutatakse järgmiste valemite põhjal.
kus: = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Ti teises tulbas i. Ti = temperatuur (K), mis on mõõdetud teises tulbas i igas termilises katsetsüklis. R = varu-saastekontrolliseadme termoreaktiivsus. Tootja lepib tüübikinnitusasutusega kokku, millist R väärtust kasutada. Alternatiivina võib kasutada ka järgmisi vaikeväärtusi:
Tr = võrdlustemperatuur (K), sama väärtusega nagu valemis 1. AE = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega termilise katsetsükli kestuse vältel. AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri juures ajaga iga i tulba kohta diagrammis. i = temperatuuri mõõtmise järjekorranumber. p = temperatuuri mõõtmiste koguarv. nc = termilise katsetsükli number, arvestades temperatuuri registreerimiseks vastavalt punktile 2.4.2.3 korraldatud katsetsükleid. C = temperatuuri registreerimiseks korraldatud termiliste katsetsüklite koguarv. 2.4.2.6. Kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite koguarv määratakse kindlaks järgmise valemiga: Valem 5: NTS = AT/AE kus: NTS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani kuuluvate termiliste katsetsüklite koguarv AT = kogu vanandamise ekvivalentaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega selle kasuliku tööea vältel temperatuuri juures ajaga iga i tulba kohta diagrammis. AE = tegelik vanandamisaeg tundides, mis on vajalik, et saavutada varu-saastekontrolliseadme katsetamisega temperatuuril Tr sama vanandamismäär, mis oleks saadud varu-saastekontrolliseadme katsetamisega termilise katsetsükli kestuse vältel. 2.4.2.7. Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud vähendada, tõstes temperatuure, mille juures iga seadet vanandamistsükli igal režiimil kasutatakse, ühe või mitme alljärgneva meetodi abil:
2.4.2.8. Punktides 2.4.4.6 ja 2.4.4.7 osutatud meetmete võtmisel ei tohi NTS põhjal arvutatud kogu vanandamisaeg olla lühem kui 10 % tabelis 1 nimetatud kasulikust tööeast, nt N1-kategooria sõiduki NTS ei tohi olla väiksem kui 286 termilist katsetsüklit, eeldusel, et iga katsetsükkel kestab ühe tunni. 2.4.2.9. Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud pikendada, vähendades temperatuure, mille juures iga seadet vanandamistsükli igal režiimil kasutatakse, ühe või mitme alljärgneva meetodi abil:
2.4.2.10. Punktis 2.4.1.5 osutatud juhul kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.
2.4.2.11. Juhul kui varu-saastekontrolliseadmete koost moodustab süsteemi direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõike 25 tähenduses, võib seadmete termilisel vanandamisel valida järgmise kahe variandi vahel.
2.4.3. Modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaan aktiivse regenereerimise ajal töötavatele seadmetele 2.4.3.1. Modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaan aktiivse regenereerimise ajal töötavatele seadmetele simuleerib nii termilisest koormusest kui ka aktiivsest regenereerimisest tingitud vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadmele selle tööea lõpul. 2.4.3.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatud mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama vähemalt kolme modifitseeritud termilise katsetsükli vältel, millest igaüks koosneb 4. liites sätestatud termilisest katsetsüklist, millele järgneb terviklik aktiivne regenereerimine, mille jooksul järeltöötlussüsteemis saavutatav maksimumtemperatuur ei tohi olla madalam andmekogumisfaasis registreeritud maksimumtemperatuurist. 2.4.3.3. Temperatuure registreeritakse vähemalt kahe modifitseeritud termilise katsetsükli vältel. Esimest ehk soojendustsüklit ei võeta temperatuuriandmete kogumisel arvesse. 2.4.3.4. Selleks et viia 4. liites sätestatud termilise katsetsükli ja sellele järgneva aktiivse regenereerimise vaheline aeg miinimumi, võib tootja kunstlikult käivitada aktiivse regenereerimise, käitades mootorit pärast iga 4. liite kohast termilist katsetsüklit stabiilsel režiimil, mis põhjustab mootoris suure tahmakoguse tekke. Sel juhul loetakse ka stabiilne režiim punkti 2.4.3.2 kohaselt osaks modifitseeritud termilisest katsetsüklist. 2.4.3.5. Igale modifitseeritud termilisele katsetsüklile vastav tegelik vanandamisaeg arvutatakse valemite 3 ja 4 põhjal. 2.4.3.6. Kasutusaja kumuleerimise katseplaani ajal tehtavate modifitseeritud termiliste katsetsüklite koguarv arvutatakse valemi 5 põhjal: 2.4.3.7. Koguarvu NTS ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud vähendada, tõstes temperatuure modifitseeritud termilise katsetsükli igas režiimis ühe või mitme punktis 2.4.2.7 sätestatud meetodi abil. 2.4.3.8. Lisaks punktis 2.4.3.7 osutatud meetmetele võib koguarvu NTS vähendada ka modifitseeritud termilise katsetsükli jooksul toimuva aktiivse regenereerimise maksimumtemperatuuri tõstmisega, ületamata seejuures mingil juhul alustemperatuuri 800 °C. 2.4.3.9. NTS ei tohi kunagi olla väiksem kui 50 % aktiivsete regenereerimiste arvust, mis tehakse varu-saastekontrolliseadmele selle kasuliku tööea vältel ja mis arvutatakse järgmise valemi põhjal. Valem 5:
kus: NAR = aktiivse regenereerimise tsüklite arv varu-saastekontrolliseadme kasuliku tööea vältel. tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1. tAR = aktiivse regenereerimise kestus tundides. tBAR = kahe järjestikuse aktiivse regenereerimise vaheline aeg tundides. 2.4.3.10. Kui minimaalse arvu modifitseeritud termiliste katsetsüklite rakendamise tulemusel vastavalt punktile 2.4.3.9 ületab valemi 4 põhjal arvutatud AE × NTS väärtus valemi 2 põhjal arvutatud AT väärtuse, siis võib aega, mis kulub igale 4. liites sätestatud ning punkti 2.4.3.2 kohaselt modifitseeritud termilisse katsetsüklisse kuuluvale termilise katsetsükli režiimile, samavõrra lühendada, nii et AE × NTS = AT. 2.4.3.11. NTS koguväärtust ja seega kasutusaja kumuleerimise katseplaani kestust on lubatud pikendada, vähendades temperatuure termoaktiivse regenereerimise katsetsükli igas režiimis ühe või mitme punktis 2.4.2.9 sätestatud meetodi abil. 2.4.3.12. Punktis 2.4.1.5 osutatud juhul kohaldatakse punkte 2.4.2.10 ja 2.4.2.11. 2.4.4. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan 2.4.4.1. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan simuleerib määrdeainetarbimisega seotud keemilistest kahjustustest või sette moodustumisest tingitud vanandamise mõju varu-saastekontrolliseadme toimimisele selle tööea lõpul. 2.4.4.2. Määrdeainetarbimine (g/h) määratakse kindlaks vähemalt 24 termilise katsetsükli või vastava arvu modifitseeritud termiliste katsetsüklite vältel ja sobiva meetodi abil, nagu 6. liites kirjeldatud tühjendamise ja kaalumise menetlus. Kasutatav määrdeaine peab olema värske. 2.4.4.3. Mootor peab olema varustatud ühtlase mahuga õlivanniga, et vältida liiga sagedase täitmise vajadust, kuna õlitase mõjutab õli tarbimismäära. Kasutada võib mis tahes sobivat meetodit, näiteks ASTM standardis D7156-09 kirjeldatud meetodit. 2.4.4.4. Teoreetiline aeg tundides, mille vältel termilise kumuleerimise katseplaani või sellele vastavat modifitseeritud termilise kumuleerimise katseplaani läbi viia, et saavutada sama määrdeainetarbimine, mis varu-saastekontrolliseadme kasuliku tööea puhul, arvutatakse järgmise valemi põhjal. Valem 6:
kus: tTAS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani teoreetiline kestus tundides, mis võimaldab saavutada sama määrdeainetarbimise kui varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastav tarbimine, tingimusel et kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb ainult järjestikustest termilistest katsetsüklitest või järjestikustest modifitseeritud termilistest katsetsüklitest. LCRWHTC = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.2.15. tWHTC = tundide ekvivalentarv, mis vastab sõidukikategooriale, mille jaoks varu-saastekontrolliseade on ette nähtud, ja mis saadakse tabelist 1. LCRTAS = määrdeainetarve (g/h) vastavalt punktile 2.4.4.2. 2.4.4.5. Kestusele tTAS vastav termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite arv arvutatakse järgmise suhte kaudu. Valem 7:
kus: N = termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite arv, mis vastab kestusele tTAS. tTAS = kasutusaja kumuleerimise katseplaani teoreetiline kestus tundides, mis võimaldab saavutada sama määrdeainetarbimise kui varu-saastekontrolliseadme kasulikule tööeale vastav tarbimine, tingimusel, et kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb ainult järjestikustest termilistest katsetsüklitest või järjestikustest modifitseeritud termilistest katsetsüklitest. tTS = ühe termilise katsetsükli või modifitseeritud termilise katsetsükli kestus tundides. 2.4.4.6. Väärtust N võrreldakse väärtusega NTS , mis on arvutatud punkti 2.4.2.6 kohaselt või aktiivse regenereerimise ajal töötavate seadmete puhul punkti 2.4.3.5 kohaselt. Kui N ≤ NTS , ei ole tarvis termilise kumuleerimise katseplaanile lisada määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani. Kui N > NTS , lisatakse termilise kumuleerimise katseplaanile määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani. 2.4.4.7. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani ei ole tarvis lisada, kui punkti 2.4.4.8.4 kohaselt määrdeainetarbimist suurendades on vajalik määrdeainetarbimine juba saavutatud vastava termilise kumuleerimise katseplaani abil, mis koosneb koguarvule NTS vastavatest termilistest katsetsüklitest või modifitseeritud termilistest katsetsüklitest. 2.4.4.8. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaani kulg 2.4.4.8.1. Määrdeainetarbe kumuleerimise katseplaan koosneb mitmest määrdeainetarbimise katsetsüklist, millest igaüks vaheldub termilise katsetsükliga või modifitseeritud termilise katsetsükliga. 2.4.4.8.2. Iga määrdeainetarbimise katsetsükkel koosneb ühtlase koormuse ja kiirusega stabiilsest režiimist, kusjuures koormus ja kiirus on valitud nii, et määrdeainetarbimine oleks maksimaalne ja tegelik termiline vananemine minimaalne. Tootja määrab režiimi kokkuleppel tüübikinnitusasutusega ja parima inseneritava kohaselt. 2.4.4.8.3. Iga määrdeainetarbimise katsetsükli kestus määratakse järgmiselt.
2.4.4.8.4. Määrdeainetarve peab alati olema alla 0,5 % mootori kütusetarbimise kiirusest, et vältida tahma liigset kogunemist varu-saastekontrolliseadme esiküljele. 2.4.4.8.5. Lubatud on liita määrdeainetarbimise katsetsüklist tingitud termiline vananemine valemi 4 põhjal arvutatud vanandamisajale AE. 2.4.5. Tervikliku kasutusaja kumuleerimise katseplaani kulg 2.4.5.1. Kasutusaja kumuleerimise katseplaan koosneb termiliste katsetsüklite või modifitseeritud termiliste katsetsüklite vaheldumisest määrdeainetarbimise katsetsüklitega. Nimetatud järjestust korratakse NTS korda, võttes NTS väärtuseks punkti 2.4.2 või punkti 2.4.3 kohaselt arvutatud väärtuse. Näide terviklikust kasutusaja kumuleerimise katseplaanist on esitatud 7. liites. Tervikliku kasutusaja kumuleerimise katseplaani kulgu kirjeldav vooskeem on esitatud 8. liites. 2.4.6. Kasutusaja kumuleerimise katseplaani toimimine 2.4.6.1. Mootor, mis on varustatud heitgaaside järeltöötlussüsteemiga, mis hõlmab varu-saastekontrolliseadet, peab töötama punktis 2.4.5.1 sätestatud kasutusaja kumuleerimise katseplaani kohaselt. 2.4.6.2. Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor võib erineda andmekogumisfaasis kasutatud mootorist, mis on alati mootor, mille jaoks tüübikinnituse saamiseks esitatud varu-saastekontrolliseade on ette nähtud ja mille heidet punkti 2.4.3.2 kohaselt kontrollitakse. 2.4.6.3. Kui kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutataval mootoril on vähemalt 20 % võrra suurem silindrimaht kui andmekogumisfaasis kasutatud mootoril, tuleks esimese väljalaskesüsteem varustada möödaviiguga, et võimalikult täpselt jäljendada teise mootori heitgaaside voolukiirust valitud vanandamistingimustel. 2.4.6.4. Punktis 2.4.6.2 osutatud juhul peab kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootor olema saanud tüübikinnituse määruse (EÜ) nr 595/2009 kohaselt. Kui katsetatav seade või katsetatavad seadmed on ette nähtud paigaldamiseks heitgaasitagastusega mootorisüsteemile, peab ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav mootorisüsteem olema varustatud heitgaasitagastusega. Kui katsetatav seade või katsetatavad seadmed ei ole ette nähtud paigaldamiseks heitgaasitagastusega mootorisüsteemile, puudub ka kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutataval mootorisüsteemil heitgaasitagastus. 2.4.6.5. Kasutusaja kumuleerimise katseplaanis kasutatav määrdeaine ja kütus peavad olema võimalikult sarnased punktis 2.2 sätestatud andmekogumisfaasis kasutatutele. Määrdeaine peab vastama selle mootori tootja soovitustele, mille jaoks saastekontrolliseade on ette nähtud. Kasutatud kütused peavad olema müügil olevad kütused, mis vastavad direktiivi 98/70/EÜ asjakohastele nõuetele. Tootja taotlusel võib kasutada ka etalonkütuseid vastavalt käesolevale määrusele. 2.4.6.6. Määrdeainet vahetatakse hoolduseks andmekogumisfaasis kasutatud mootori tootja määratud ajavahemike tagant. 2.4.6.7. Valikulise katalüütilise redutseerimise korral tehakse karbamiidi sissepritse vastavalt varu-saastekontrolliseadme tootja poolt ettenähtud kavale.“ |
5) |
Lisatakse 4. ja 8. liide järgmises sõnastuses: „4. liide Termilise vanandamise katsetsükkel
5. liide Veojõustendil või maanteesõidul andmete kogumise katsetsükkel
6. liide Tühjendamine ja kaalumine
7. liide Näide kasutusaja kumuleerimise katseplaanist koos termilise katsetsükli, määrdeainetarbimise katsetsükli ja regenereerimistsükliga 8. liide Kasutusaja kumuleerimise katseplaani vooskeem |
V LISA
Määruse (EL) nr 582/2011 XIII lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Punktid 2.1.2.2.1 ja 2.1.2.2.2 asendatakse järgmistega:
|
2) |
Punktid 8 ja 8.1 asendatakse järgmistega: „8. REAKTIIVI KULU JA DOSEERIMINE 8.1. Reaktiivi kulu jälgimist ja doseerimist käsitlevad meetmed on sätestatud UNECE eeskirja nr 49 11. lisa punktis 8.“ |
VI LISA
Määruse (EL) nr 582/2011 XIV lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega:
|
2) |
Punkt 2.2.4 asendatakse järgmisega:
|