19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 226/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1377,

4. august 2016,

milles sätestatakse teenuseosutajate, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste järelevalve ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes kohaldatavad ühisnõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008 ning rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8b lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas, (2) eriti selle artikleid 4 ja 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 ühtse Euroopa õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta, (3) eriti selle artikli 6 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1034/2011 (4) on sätestatud nõuded lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1035/2011 (5) on sätestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded. Asjaomased teenuseosutajad peavad järgima aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühisnõudeid, et saada määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 2 osutatud sertifikaat. Lisaks on eespool nimetatud määrustes sätestatud nõuded pädevatele asutustele, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide väljaandmise eest ning täidavad järelevalveülesandeid ja nõuete täitmise tagamise ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 (6) artikliga 4, määruse (EÜ) nr 550/2004 artikliga 2 ja artikli 7 lõikega 7 ning määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklitega 10 ja 22a.

(2)

Rakendusmäärustes (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 sätestatud nõuete eesmärk on eelkõige algetapis rakendada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste (ATM/ANS) osutamise olulised nõuded, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 216/2008, eelkõige selleks, et tagada kooskõla määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklitega 8b ja 22a ja Vb lisaga ning võimaldada standardimiskontrollide alustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 24.

(3)

Rakendusmäärustes (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 sätestatud nõudeid tuleks nüüd tehnika arengut arvesse võttes täiendada ja ajakohastada. Lisaks tuleks täpsustada, et teenuseosutaja peab käesoleva määruse kohase sertifikaadi saamiseks ja selle kehtivuse säilitamiseks või deklaratsiooni esitamiseks praegu ja ka edaspidi järgima eespool nimetatud määruste nõudeid ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 osutatud olulisi nõudeid. Lisaks tuleks tagada kooskõla eespool nimetatud nõuetega ning komisjoni rakendusmäärustes (EL) nr 965/2012, (7) (EL) nr 1178/2011, (8) (EL) nr 139/2014 (9) ja (EL) 2015/340 (10) sätestatud nõuetega ning püüda saavutada terviklik süsteemikäsitlus, mis hõlmab loogilise ja tehniliselt järjepideva lähenemisviisi rakendamist mitmesugustes lennundusvaldkondades. Seepärast tuleks rakendusmäärustes (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 kehtestatud nõuded sätestada ühes ainsas määruses ning määrused (EL) nr 1034/2011 ja (EL) nr 1035/2011 tuleks kehtetuks tunnistada.

(4)

Teenuseosutajate sertifitseerimise ja järelevalve ühiseeskirjad on ülimalt olulised selleks, et suurendada liikmesriikide usaldust üksteise süsteemide vastu. Ohutuse ja turvalisuse kõrgeima taseme tagamiseks tuleks teenuste osutamise ja nende üle teostatava järelevalve suhtes kohaldatavaid ühtseid nõudeid karmistada. See peaks tagama ohutute ja kvaliteetsete teenuste osutamise aeronavigatsiooni valdkonnas ning sertifikaatide vastastikuse tunnustamise kogu liidus, suurendama liikumisvabadust ja parandama kõnealuste teenuste kättesaadavust.

(5)

Ühtse lähenemisviisi kasutuselevõtuks sertifitseerimise ja järelevalve valdkonnas tuleks süsteemide turvalisuse, kasutatavate osade ja andmetega seotud meetmete rakendamisel teha koostööd kõikide liikmesriikide, funktsionaalsete õhuruumiosade, teenuseosutajate pakutavatest teenustest, funktsioonidest ja toodetest koosneva võrgu, võrgustiku haldaja ning lennuväljade ja lendude käitamiseks vajalikku taristut pakkuvate muude isikute vahel.

(6)

Tunnistades, et ohutusjuhtimine tagab ohutust mõjutavate riskide ning turvaprobleemide kindlakstegemise, hindamise ja minimeerimise, tuleks veelgi täpsustada nõudeid, mida kohaldatakse funktsionaalses süsteemis tehtavate muudatuste hindamisel sertifitseeritud organisatsiooni poolt. Nende nõuete kohandamisel tuleks arvesse võtta muutuste juhtimisega seotud nõuete integreerimist tsiviillennundusohutust regulatiivsesse ühtsesse struktuuri ning sidusrühmade ja pädevate asutuste kogemusi ohutusjärelevalve alal.

(7)

Selleks et tagada liidus tsiviillennundusohutuse kõrge tase, peaksid käesolevas määruses sätestatud meetmed kajastama lennundusohutuse uusimaid arengusuundi, sealhulgas parimaid tavasid ning teaduse ja tehnika edusamme meteoroloogiateenuste valdkonnas. Seepärast peaks käesolev määrus põhinema Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kohaldatavatel standarditel ja soovituslikel tavadel, eelkõige ICAO lisal 3 „Rahvusvahelise lennunduse meteoroloogiline teenindamine“, võtma arvesse meteoroloogilise teenindamise kogemusi liidus ja kogu maailmas ning tagama, et meteoroloogiateenuse osutaja suurus, liik ja keerukus oleksid proportsionaalsed.

(8)

Asjakohane on teenuseosutaja haldussüsteemi osana välja töötada ohutuskultuur, mis aitab selliseid süsteeme paremini mõista ja täiustada ning võtab samas arvesse vajadust juhtimissüsteemi veelgi tugevdada, seda eelkõige vahejuhtumitest teatamise usaldusväärse süsteemi integreerimise kaudu.

(9)

Tuleks välja töötada andmevahetusteenuste osutajate sertifitseerimise ja järelevalve ühisnõuded, millega tagatakse, et õhusõidukitele aeronavigatsiooniteabe edastajad töötlevad andmeid asjakohasel viisil, mis vastab õhuruumi lõppkasutaja nõuetele ja võimaldab suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lende ohutult käitada.

(10)

Tuleks kindlaks määrata, missugused asutused vastutavad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuseosutajate sertifitseerimise, järelevalve ja asjakohaste nõuete täitmise tagamise eest vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele ning määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklist 22a tulenevatele Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet) ülesannetele, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklis 2 sätestatud nõuete kohaldamist. Pidades silmas andmevahetusteenuste osutajate ja võrgustiku haldajate osutatavate teenuste eripära ja ulatust, peaks amet olema nende jaoks pädev asutus. Selleks et täita määruse (EÜ) nr 216/2008 eesmärke, eelkõige kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärki, ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 3 sätestatud eesmärki, on ka asjakohane viia pädeva asutuse suhtes kohaldatavad nõuded kooskõlla ICAO ohutusjuhtimispõhimõtete arenguga, pidades eelkõige silmas asutuse juhtimissüsteemi kasutuselevõttu, riikide lennundusohutusprogrammide rakendamist ning kõnealuste asutuste vahelise koostöö tagamist.

(11)

Tuleks täpsustada, et pädev asutus peaks käesoleva määruse kohaste sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete täitmisel olema sõltumatu mis tahes teenuseosutajast, tagades selleks kõnealuste asutuste ja teenuseosutajate vahel piisava eraldatuse vähemalt funktsionaalsel tasandil, samuti tuleks vältida kõiki huvide konflikte. Eesmärk on tagada, et kõnealused asutused oleksid objektiivsed ja erapooletud ning täidaksid käesoleva määruse kohaseid ülesandeid kvaliteetselt.

(12)

Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) peaks looma andmebaasi, mis sisaldab pädevate asutuste kohta asjakohast teavet, et hõlbustada pädevate asutuste standardimiskontrolle ja nendevahelist koostööd ning abistada komisjoni tema ülesannete täitmisel.

(13)

Selle tagamiseks, et käesoleva määrusega teenuseosutajate suhtes kehtestatud nõudeid alati järgitaks ja et pädevad asutused saaksid tõhusalt täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 4 lõigetega 3 ja 4, tuleks neile asutustele lisaks võimalusele korraldada määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaseid uurimisi ja küsitlusi anda ka teatavad konkreetsed uurimisvolitused. On asjakohane täpsustada, et neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas liikmesriigis kohaldatavate õigusaktidega, võttes nõuetekohaselt arvesse mitmesuguseid konkreetseid elemente, et tagada iga üksikjuhtumi puhul õiglane tasakaal kõikide õiguste ja huvide vahel.

(14)

Järjepidevuse tagamiseks ja käesoleva määruse hõlpsamaks kohaldamiseks tuleks määrusele lisada ka komisjoni määruse (EÜ) nr 482/2008 (11) sätted ning seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 482/2008 kehtetuks tunnistada.

(15)

Käesolevale määrusele tuleks lisada komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 (12) artiklites 12 ja 21 ning kõnealuse määruse VI lisas sätestatud nõuded, et tagada ühtlustatud lähenemisviis kõikidele teenuseosutajatele. Seepärast tuleks need sätted välja jätta.

(16)

Lennuliikluse insener-tehniline personal (ATSEP), kelle on tööle võtnud ATM/ANS-teenuste osutaja või võrgustiku haldaja, peaks läbima ühtlustatud koolituse ja pädevuse hindamise kava. Lisaks peaks asjaomane teenuseosutaja või võrgustiku haldaja tagama, et lepingu alusel tegutseva organisatsiooni töötajad oleksid nõuetekohaselt kvalifitseeritud. Seepärast tuleks käesolevale määrusele lisada ka üksikasjalikud sätted koolituse ja pädevuse hindamise kohta.

(17)

Lennundussektorile ja liikmesriikide pädevatele asutustele tuleks anda piisavalt aega, et kohaneda käesolevas määruses kehtestatud uue õigusraamistikuga ja asendada enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva väljaantud sertifikaadid.

(18)

Andmevahetusteenuste osutajatel peaks olema vabatahtlikkuse alusel lubatud taotleda ja saada asjakohaseid sertifikaate kohe pärast käesoleva määruse jõustumist, et võimaldada neil kui üksustel, kelle suhtes ei kohaldata määrust (EL) nr 1035/2011 ja kellele EASA annab välja vabatahtliku kinnituse (LoA), saada sel viisil kasu käesoleva määruse varajasest rakendamisest ja kõnealuste sertifikaatide vastastikusest tunnustamisest. Lisaks vabastab käesoleva määruse varajane rakendamine andmevahetusteenuste osutajate suhtes lennuettevõtjad andmevahetusteenuste osutajatega lepingu sõlmimise korral järelevalvekohustusest, kui teenuseosutajal on lennundusandmebaasi kohta sertifikaat. Kui andmevahetusteenuse osutaja kasutab seda võimalust ja talle antakse välja sertifikaat, peaks ta olema kohustatud järgima käesoleva määruse kohaldatavaid nõudeid.

(19)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 (13) sätestatud nõudeid tuleks täiendada lennuliiklusteenuste osutamisega seotud aspektidega, et tagada kooskõla teenuste osutamise ning pilootide ja lennuliiklusteeninduse töötajate tegevuse ning käesolevas määruses sätestatud nõuete vahel.

(20)

Teenuseosutaja pakutud muudatuste ohutusalast sobivust hinnates tuleks analüüsida funktsionaalse süsteemi muutmisega seotud riske, kasutades kohalikul tasandil välja töötatud kvantitatiivseid või kvalitatiivseid objektiivseid hindamiskriteeriume või mõlema kombinatsiooni.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, mis esitati kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.

(22)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 lõike 3 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses on sätestatud ühisnõuded lennuliikluse korraldamise, aeronavigatsiooniteenuste (ATM/ANS) osutamise ja muude üldise lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide täitmise kohta ning eelkõige on need nõuded ette nähtud kõnealuseid teenuseid osutavatele või funktsioone täitvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele ja nende nimel tegutsevatele kvalifitseeritud üksustele, kes täidavad eespool nimetatud teenuseosutajate sertifitseerimise ja järelevalve ning nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks I lisas esitatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)

määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 3 esitatud mõisted, välja arvatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 15 esitatud mõiste „sertifikaat“ määratlus;

2)

„teenuseosutaja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes osutab ATM/ANS-teenuseid ja/või täidab ATM/ANS-funktsioone, nagu on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 3 punktis q, ja/või muid ATM-võrgustiku funktsioone kas eraldi või üldise lennuliikluse jaoks koostatud komplektina;

3)

„võrgustiku haldaja“ – määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 alusel loodud organisatsioon, mille ülesanne on täita kõnealuses artiklis ning määruse (EL) nr 677/2011 artiklites 3 ja 4 sätestatud kohustusi.

Artikkel 3

ATM/ANS-teenuste osutamine ja ATM-võrgustiku funktsioonide täitmine

1.   Liikmesriigid tagavad, et asjakohaseid ATM/ANS-teenuseid osutatakse ja ATM-võrgustiku funktsioone täidetakse kooskõlas käesoleva määrusega viisil, mis hõlbustab üldist lennuliiklust ja võtab arvesse ohutuskaalutlusi ja lennuliiklusnõudeid.

2.   Kui liikmesriigid võtavad küsimustes, mis on käesoleva määruse kohaselt jäetud nende otsustada, lisaks käesoleva määruse sätetele vastu täiendavaid sätteid, peavad kõnealused sätted olema kooskõlas Chicago konventsiooni normide ja soovituslike tavadega. Chicago konventsiooni artikli 38 sätete kohaldamise korral peavad liikmesriigid hiljemalt kaks kuud pärast täiendavate sätete vastuvõtmist esitama asjakohase põhjenduse nii ICAO-le kui ka Euroopa Lennundusohutusametile (edaspidi „amet“).

3.   Liikmesriigid avaldavad kõnealused sätted kooskõlas Chicago konventsiooniga oma lennundusteabe kogumikus.

4.   Liikmesriik, kes otsustab korraldada konkreetsete lennuliiklusteenuste osutamise konkurentsitingimustes, võib võtta kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et nende konkreetsete lennuliiklusteenuste osutajad ei osaleks toimingutes, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine, ega toimingutes, millega liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt kaasneks valitseva seisundi kuritarvitamine.

Artikkel 4

Pädev asutus

1.   Sertifikaatide ja vajaduse korral teenuseosutajate poolt käesoleva määruse kohaselt esitatud deklaratsioonide väljastusteadete väljaandmise ning kõnealuste teenuseosutajate üle teostatava järelevalve ja asjakohaste nõuete täitmise tagamise eest vastutab pädev asutus, mis täidab määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 4 osutatud riikliku järelevalveasutuse ülesandeid liikmesriigis, kus asub sertifikaati taotlenud või deklaratsiooni esitanud juriidilise või füüsilise isiku peamine tegevuskoht või (olemasolul korral) registrijärgne asukoht, välja arvatud juhul, kui pädevaks asutuseks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 22a on amet.

Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse andmevahetusteenuste osutajaid ja võrgustiku haldajat üleeuroopaliste teenuseosutajatena, kelle jaoks pädevaks asutuseks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 22a punktile c on amet.

2.   Lõikes 1 osutatud pädevad asutused vastavad II lisas sätestatud nõuetele.

3.   Kui mõne asjaomase teenuseosutaja jaoks on pädevaks asutuseks amet, peavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tegema koostööd ametiga, et tagada käesoleva määruse II lisa punkti ATM/ANS.AR.A.005 alapunkti b alapunktide 1–3 nõuete täitmine:

a)

kui teenuseosutajad osutavad teenuseid sellistes funktsionaalsetes õhuruumiosades, mis kuuluvad mitme liikmesriigi vastutusalasse, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 3; või

b)

kui teenuseosutajad osutavad piiriüleseid aeronavigatsiooniteenuseid, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 5.

4.   Kui liikmesriik on käesoleva määruse kohaseks sertifitseerimiseks, järelevalveks ja nõuete täitmise tagamiseks nimetanud või asutanud mitu määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 4 või määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõigetes 3–6 osutatud järelevalveasutust, peab asjaomane liikmesriik tagama, et iga järelevalveasutuse pädevusvaldkond on eelkõige vastutusala ning geograafiliste ja õhuruumipiiride osas selgelt kindlaks määratud. Sel juhul kehtestavad asjaomased asutused koostöö kirjaliku koordineerimise korra, et tagada tulemuslik järelevalve kõikide nende sertifitseeritud või (kui see on asjakohane) neile deklaratsiooni esitanud teenuseosutajate üle ja nõuete täitmine.

5.   Pädevad asutused on käesoleva määruse kohasel sertifitseerimisel, järelevalvel ja nõuete täitmise tagamisel täiesti sõltumatud teenuseosutajatest. See sõltumatus saavutatakse, kui vähemalt tegutsemistasandil hoitakse asjaomased pädevad asutused ja teenuseosutajad üksteisest piisavalt lahus. Seda arvesse võttes tagavad liikmesriigid, et pädevad kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt.

6.   Liikmesriigid ja komisjon (kui pädeva asutuse ülesandeid täidab amet) tagavad, et pädev asutus keelab oma töötajatel täita käesoleva määruse kohaseid sertifitseerimis-, järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise ülesandeid, kui on märke, et sellega võib otseselt või kaudselt kaasneda eelkõige perekondlike või rahaliste huvide konflikt.

7.   Amet haldab andmebaasi, mis sisaldab kõikide lõikes 1 osutatud pädevate asutuste kontaktandmeid. Selleks teatavad liikmesriigid ametile oma pädeva asutuse või pädevate asutuste nime(d) ja aadressi(d) ning nende andmete hilisemad muudatused.

8.   Liikmesriigid ja komisjon (kui pädeva asutuse ülesandeid täidab amet) tagavad, et pädevatel asutustel on piisavalt vahendeid ja suutlikkust, et täita määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 4 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 22a kohaseid ülesandeid, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud pädeva asutus hinnang selle kohta, missuguseid vahendeid ta vajab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

9.   Pädeval asutusel peavad käesoleva määruse kohaste sertifitseerimis-, järelevalve- ja nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmiseks olema järgmised volitused:

a)

nõuda nende järelevalve all olevatelt teenuseosutajatelt kogu vajaliku teabe esitamist;

b)

nõuda kõnealuste teenuseosutajate kõikidelt esindajatelt, juhtidelt või töötajatelt suulisi selgitusi teenuseosutaja järelevalvega seotud faktide, dokumentide, esemete, protseduuri või muude teemade koha;

c)

siseneda asjaomaste teenuseosutajate ruumidesse ja territooriumile, kaasa arvatud käitamiskohad, ning transpordivahenditesse;

d)

uurida ja kopeerida kõiki kõnealuste teenuseosutajate käsutuses olevaid või neile kättesaadavaid dokumente, kandeid või andmeid ning teha nendest väljavõtteid, olenemata sellest, missugusele andmekandjale teave on salvestatud;

e)

korraldada asjaomase teenuseosutajaga seotud auditeid, hindamisi, uurimisi ja kontrolle.

10.   Lisaks peab pädevatel asutustel seoses käesoleva määruse kohase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega olema õigus teostada esimeses lõigus osutatud volitusi lepingu alusel tegutsevate organisatsioonide suhtes, kelle üle teostavad järelevalvet teenuseosutajad vastavalt III lisa punktile ATM/ANS.OR.B.015.

11.   Käesolevas lõikes loetletud volitusi tuleb teostada kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus asjaomane toiming teostatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada nende volituste tõhus kasutamine ning teenuseosutaja ja kõikide asjassepuutuvate kolmandate isikute õigused ning õigustatud huvid ja järgides seejuures proportsionaalsuse põhimõtet. Kui ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse sisenemiseks vastavalt punktile c on liikmesriigis kohaldatava õiguse kohaselt vaja eelnevalt saada kohtuorgani luba, kasutatakse kõnealuseid õigusi alles pärast eelneva loa saamist.

12.   Käesoleva lõike kohaseid volitusi kasutades tagab pädev asutus, et tema töötajatele ja kõikidele kõnealustes toimingutes osalevatele ekspertidele (kui see on asjakohane) oleksid antud vajalikud õigused.

13.   Pädevad asutused võtavad või algatavad kõik asjakohased täitemeetmed selle tagamiseks, et nende sertifitseeritud või neile deklaratsiooni esitanud teenuseosutajad (kui see on asjakohane) vastaksid nii praegu kui ka edaspidi käesoleva määruse nõuetele.

Artikkel 5

Teenuseosutajad

Teenuseosutajale antakse välja sertifikaat ja õigus kasutada selle sertifikaadi kohaldamisalasse kuuluvaid privileege, tingimusel et ta vastab praegu ja edaspidi määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 osutatud nõuetele ja järgmistele nõuetele:

a)

kõik teenuseosutajad peavad lisaks punktides b-l esitatud kohaldatavatele nõuetele ja punktis m sätestatud nõuetele vastama III lisa (osa ATM/ANS.OR) A- ja B-alajaos sätestatud nõuetele;

b)

muude teenuste kui lennuliiklusteenuste (ATS-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a ja m sätestatud nõuetele vastama III lisa (osa ATM/ANS.OR) C-alajaos sätestatud nõuetele;

c)

aeronavigatsiooniteenuste (ANS-teenuste) osutajad, lennuliiklusvoo juhtimisteenuste (ATFM-teenuste) osutajad ja võrgu haldaja peavad lisaks punktides a ja m sätestatud nõuetele vastama III lisa (osa ATM/ANS.OR) D-alajaos sätestatud nõuetele;

d)

ATS-teenuste osutajad peavad lisaks punktides a, c ja m esitatud nõuetele vastama IV lisas (osa ATS) sätestatud nõuetele;

e)

meteoroloogiateenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b, c ja m sätestatud nõuetele vastama V lisas (osa MET) sätestatud nõuetele;

f)

aeronavigatsiooniteabe teenuste (AIS-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a, b, c ja m sätestatud nõuetele vastama VI lisas (osa AIS) sätestatud nõuetele;

g)

andmevahetusteenuste (DAT-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a, b ja m sätestatud nõuetele vastama VII lisas (osa DAT) sätestatud nõuetele;

h)

side-, navigatsiooni või seireteenuste (CNS-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a, b, c ja m sätestatud nõuetele vastama VIII lisas (osa CNS) sätestatud nõuetele;

i)

ATFM-teenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b, c ja m esitatud nõuetele vastama IX lisas (osa ATFM) sätestatud nõuetele;

j)

õhuruumi korraldamise teenuste (ASM-teenuste) osutajad peavad lisaks punktides a, b ja m sätestatud nõuetele vastama X lisas (osa ASM) sätestatud nõuetele;

k)

õhuruumi kavandamise ja/või protseduuri väljatöötamise teenuste osutajad peavad lisaks punktides a, b ja m sätestatud nõuetele vastama XI lisas (osa ASD) sätestatud nõuetele, kui komisjon on need nõuded vastu võtnud;

l)

võrgustiku haldaja peab lisaks punktides a, b, c ja m esitatud nõuetele vastama XII lisas (osa NM) sätestatud nõuetele;

m)

kõik teenuseosutajad peavad lisaks punktis a esitatud nõuetele vastama XIII lisas (osa PERS) sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

Lennuinfoteenuse osutaja deklaratsioon

Kui liikmesriik annab lennuinfoteenuse osutajale loa esitada deklaratsioon selle kohta, et ta suudab täita määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõike 3 kohaste teenustega seotud kohustusi ja et tal on selleks vahendid, peab teenuseosutaja lisaks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 sätestatud nõuetele vastama käesoleva määruse III lisa punktis ATM/ANS.OR.A.015 sätestatud nõuetele.

Artikkel 7

Olemasolevad sertifikaadid

1.   Määruse (EL) nr 1035/2011 kohaselt välja antud sertifikaadid loetakse käesoleva määruse kohaselt väljaantuks.

2.   Liikmesriigid asendavad lõikes 1 osutatud sertifikaadid II lisa 1. liites sätestatud vormile vastava sertifikaadiga hiljemalt 1. jaanuariks 2021.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine ja muutmine

1.   Määrus (EÜ) nr 482/2008 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Rakendusmäärus (EL) nr 1034/2011 tunnistatakse kehtetuks.

3.   Rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011 tunnistatakse kehtetuks.

4.   Määruse (EL) nr 677/2011 artiklid 12 ja 21 ning VI lisa jäetakse välja.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Artiklit 5 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast selliste andmevahetusteenuse osutajate suhtes, kes taotlevad sertifikaati kõnealuse sätte kohaselt.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. august 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(3)  ELT L 96 31.3.2004, lk 20.

(4)  Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1034/2011 lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 (ELT L 271, 18.10.2011, lk 15).

(5)  Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010 (ELT L 271, 18.10.2011, lk 23).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (ELT L 96, 31.3.2004, lk 1).

(7)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(8)  Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(9)  Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).

(10)  Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L 63, 6.3.2015, lk 1).

(11)  Komisjoni 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 482/2008, millega luuakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate rakendatav tarkvara turvalisuse tagamise süsteem ja muudetakse määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisa (ELT L 141, 31.5.2008, lk 5).

(12)  Komisjoni 7. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 677/2011, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 (ELT L 185, 15.7.2011, lk 1).

(13)  Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).

I LISA

II–XIII LISAS KASUTATUD TERMINITE SELETUSED

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   „nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC)“– ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, millega selgitatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise vahendeid;

2.   „lennutööd“– õhusõiduki käitamine eriteenuste osutamiseks näiteks põllumajanduses, ehituses, fotograafias, reklaamis, uuringu-, vaatlus- ja patrull-lendudel ning otsingu- ja päästetöödel jms;

3.   „lennuvälja klimatoloogiline iseloomustus“– statistilistel andmetel põhinev lühike kokkuvõte lennuväljal esinevate meteoroloogiliste elementide kohta;

4.   „lennuvälja klimatoloogilised andmed“– statistiliste andmete tabel lennuväljal täheldatud ühe või enama meteoroloogilise elemendi esinemise kohta;

5.   „lennuvälja kõrgustasand“– maandumisala kõrgeima punkti kõrgus;

6.   „lennuvälja lennuinfoteenus (AFIS)“– lennuvälja lennuinfo- ja häireteenus lennuväljaliikluses osalejatele;

7.   „lennuvälja meteoroloogiatalitus“– lennuväljale meteoroloogiateenuseid osutav talitus;

8.   „hoiatus lennuvälja kohta“– lennuvälja meteoroloogiatalituse poolt antud informatsioon maapinnal asuvaid õhusõidukeid, k.a pargitud õhusõidukeid ning lennujaama rajatisi ja teenuseid, kahjustada võivate ilmaolude esinemise või oodatava esinemise kohta;

9.   „aeronavigatsioonilised andmed“– aeronavigatsiooniliste faktide, mõistete või juhiste esitamine kindlaksmääratud kujul, nii et need sobivad teabeedastuseks, tõlgendamiseks või töötlemiseks;

10.   „aeronavigatsiooniline andmebaas“– elektroonilises süsteemis salvestatud aeronavigatsiooniliste andmete struktureeritud kogum, mis kehtib kindlaksmääratud aja jooksul ja mida on võimalik uuendada;

11.   „aeronavigatsiooniline fikseeritud teenindus (AFS)“– kindlaksmääratud püsipunktide vahel osutatav telekommunikatsiooniteenus, mille eesmärk on tagada lennuohutus ning lennuteenuste korrapärane, tõhus ja säästlik toimimine;

12.   „aeronavigatsiooniline fikseeritud elektersidevõrk (AFTN)“– ülemaailmne fikseeritud aeronavigatsioonilise side süsteem, mis moodustab aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse osa ja on ette nähtud teadete edastamiseks ja/või digitaalseks andmevahetuseks sarnaste või ühilduvate sidekarakteristikutega aeronavigatsiooniliste fikseeritud jaamade vahel;

13.   „aeronavigatsiooniteave“– aeronavigatsiooniliste andmete kogumise, analüüsimise ja vormindamise tulemusel saadav teave;

14.   „lennuvälja kaardistamise andmed“– andmed, mida kogutakse lennujaama kaardistamise eesmärgil;

15.   „lennuvälja kaardistamise andmebaas (AMDB)“– lennuvälja kaardistamise andmete kogu, mis on organiseeritud ja korraldatud struktuurse andmekogumina;

16.   „lennumeteoroloogiajaam“– aeronavigatsiooniga seotud vaatluste tegemiseks ja meteoroloogiliste ettekannete koostamiseks loodud jaam;

17.   „ ettekanne õhust“– lendavalt õhusõidukilt edastatud ettekanne, mis vastab asukoha ning operatiiv- ja/või meteoroloogiaandmete ettekandmise nõuetele;

18.   „õhusõiduk“– seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

19.   „AIRMET-teade“– ilmavaatlusjaama väljastatud teave marsruudil esinevate või prognoositavate ilmanähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust väikestel kõrgustel, ja nende nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis, mis ei sisaldu vastava lennuinfopiirkonna või alampiirkonna ilmaprognoosis madala lennutasandi kohta;

20.   „lennuliikluse insener-tehniline personal (ATSEP)“– töötajad, kes on volitatud ja pädevad töötama funktsionaalse süsteemi seadmetega, neid hooldama, kasutuselt kõrvaldama ja uuesti kasutusele võtma;

21.   „lennuliiklusteenindusüksus“– üldnimetus, mis võib tähistada lennujuhtimisüksust, lennuinfokeskust, lennuvälja lennuinfoüksust või lennuliiklusteeninduse bürood;

22.   „varulennuväli“– lennuväli, kuhu õhusõiduk võib lennata, kui lennu jätkamine või sihtlennuväljal maandumine osutub võimatuks või ebasoovitavaks, kus osutatakse vajalikke teenuseid ja on olemas vajalikud seadmed ning mis vastab õhusõiduki suutlikkusnõuetele ja on kavandataval kasutamisajal töökorras;

23.   „nõuete täitmise alternatiivsed meetodid (AltMOC)“– olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;

24.   „kõrgus merepinnast“– tasandi, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa keskmisest merepinnast (MSL);

25.   „piirkondlik juhtimiskeskus (ACC-üksus)“– üksus, mis on loodud lennujuhtimisteenuse osutamiseks tema vastutusalasse kuuluvates lennujuhtimispiirkondades;

26.   „piirkonnaprognoos lendude jaoks väikestel kõrgustel“– lennuinfopiirkonna või selle alampiirkonna ilmanähtuste prognoos, mis on väljastatud lennutasandist 100 madalamal asuva kihi kohta (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal asuva kihi, või vajaduse korral sellest kõrgemal asuva kihi kohta);

27.   „piirkondlik navigatsioon (RNAV)“– navigatsioonimeetod, mis võimaldab lendamist mis tahes soovitud lennutrajektooril sellises piirkonnas, mis jääb maa peal või kosmoses asuvate navigatsiooni tugijaamade kaetud alasse või õhusõiduki oma navigatsioonivahendite võimalustega tagatud piiridesse või on nende kahe võimalusega üheaegselt kaetud;

28.   „argument“– väide, mis põhineb tõenditel;

29.   „ASHTAM-teade“– NOTAM-teadete eriseeria, millega antakse kindlas vormingus edasi lennuliikluse seisukohast olulisi teateid vulkaanilise tegevuse muutuste, vulkaanipurske ja/või vulkaanituhapilve kohta;

30.   „lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonid“– võrgustiku haldaja funktsioonid kooskõlas määrusega (EL) nr 677/2011;

31.   „audit“– süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivseks hindamiseks eesmärgiga kindlaks määrata nõuetele vastavuse ulatus;

32.   „autoriteetne allikas“–

(a)

riigiasutus(ed) või

(b)

riigiasutuse poolt ametlikult tunnustatud organisatsioon riigi poolt kehtestatud andmekvaliteedi nõuetele (DQR) vastavate andmete loomiseks ja/või avaldamiseks;

33.   „automaatne vaatlussüsteem“– vaatlussüsteem, mis mõõdab kõiki nõutud elemente, tuletab ja edastab nende kohta andmeid ilma inimese sekkumiseta;

34.   „lennundusettevõtja“– üksus, isik või organisatsioon, kes ei ole käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv teenuseosutaja, keda mõjutab teenuseosutaja osutatav teenus või kes mõjutab teenuseosutaja osutatavat teenust;

35.   „vaheaeg“– ajavahemik tööajal, mil lennujuht on taastumise eesmärgil tööst vabastatud;

36.   „sertifitseeritud õhusõidukirakendus“– tarkvararakendus, mille amet on määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 kohaselt õhusõiduki osana heaks kiitnud;

37.   „lennutegevust mõjutav pilv“– pilv, mille alumine piir on madalamal kui 1 500 m (5 000 jalga) või madalamal kui suurim minimaalne sektorikõrgus merepinnast, olenevalt sellest, kumb on suurem, või mis tahes kõrgusel asuv rünksajupilv või võimsa vertikaalarenguga rünkpilv;

38.   „äriline lennutransport“– õhusõiduki mistahes käitamine seoses reisijate, lasti või posti õhusõidukiga transportimisega tasu eest;

39.   „lennujuhtimispiirkond“– maapinna kohal olevast teatavast tasandist kõrgemal asuv kontrollitav õhuruum;

40.   „kriitilise intsidendi stress“– sündmuse või intsidendi tagajärjel isikul ilmnevad ebatavalised ja/või ekstreemsed emotsionaalsed, füüsilised ja/või käitumuslikud reaktsioonid;

41.   „andmekvaliteet“– usaldusväärsuse aste või tase, et esitatud andmed vastavad täpsuse, resolutsiooni ja terviklikkuse (või samaväärselt tagatud tase), jälgitavuse, õigeaegsuse, täielikkuse ja vormingu poolest andmekasutaja nõuetele;

42.   „andmekvaliteedi nõuded (DQR)“– andmeid iseloomustavate omaduste spetsifikatsioon (st täpsus, resolutsioon ja terviklikkus (või võrreldav usaldusväärsuse tase), jälgitavus, õigeaegsus, täielikkus ja vorming), et tagada andmete sobivus sihtotstarbeliseks kasutamiseks;

43.   „andmeteenuste (DAT) osutaja“– organisatsioon, kes võib olla:

(a)   1. tüüpi andmeteenuste osutaja– teenuseosutaja, kes töötleb õhusõidukite kasutatavaid aeronavigatsioonilisi andmeid ning pakub juurdepääsu aeronavigatsioonilisele andmebaasile, mis kontrollitud tingimustes vastab andmekvaliteedi nõuetele ja mille ühilduvust asjakohaste pardarakenduste või -seadmetega ei ole kindlaks määratud;

(b)   2. tüüpi andmeteenuste osutaja– teenuseosutaja, kes töötleb aeronavigatsioonilisi andmeid ja pakub juurdepääsu aeronavigatsioonilisele andmebaasile sertifitseeritud õhusõidukirakenduste või -seadmetega, mis vastavad andmekvaliteedi nõuetele ja mille ühilduvus asjakohaste rakenduste või seadmetega on kindlaks määratud;

44.   „sihtlennuvälja varulennuväli“– varulennuväli, kuhu õhusõiduk saab maanduda, kui maandumine sihtlennuväljal osutub võimatuks või ebasoovitavaks;

45.   „tööülesanne“– mis tahes ülesanne, mida lennujuht täidab lennujuhtimisteenuse osutaja korraldusel;

46.   „tööaeg“– ajavahemik, mis algab siis, kui lennujuht peab lennujuhtimisteenuse osutaja juurde ilmuma või olema kättesaadav tööülesannete täitmiseks või tööülesandeid täitma asuma, ja lõpeb lennujuhi tööülesannete täitmise lõppemisega;

47.   „kõrgustasand“– maapinna või sellel oleva objekti punkti või tasandi kõrgus keskmisest merepinnast;

48.   „varulennuväli marsruudil“– varulennuväli, kus õhusõiduk võib maanduda, kui tekib vajadus marsruudilt kõrvale pöörata;

49.   „väsimus“– vähesest unest või pikaajalisest ärkvelolekust, ööpäevase rütmi häiretest või suurest (vaimsest ja/või füüsilisest) koormusest tingitud füsioloogiline seisund, mille korral inimese vaimsed või füüsilised võimed on nõrgenenud, ja mis võib mõjutada inimese tähelepanuvõimet ja suutlikkust täita oma tööülesandeid ohutult;

50.   „lennudokumendid“– dokumendid, sh kaardid või vormid, mis sisaldavad meteoroloogiateavet lennu kohta;

51.   „lennuinfokeskus (FIC)“– üksus, mille ülesanne on osutada lennuinfo- ja häireteenust;

52.   „lennuinfopiirkond (FIR)“– piiritletud õhuruum, milles osutatakse lennuinfo- ja häireteenuseid;

53.   „lennutasand (FL)“– atmosfääri samarõhu tasand, mis on määratletud õhurõhu 1 013,2 hektopaskali suhtes ja mis erineb muudest samalaadsetest tasanditest õhurõhkude teatava vahe võrra;

54.   „katselend“– üldnimetus, mis hõlmab eraldi või koos järgmist – lennud uue projekti arendamisfaasis (õhusõiduk, käitamissüsteemid, osad ja seadmed, lennud tootmisliinilt tuleva õhusõiduki vastavuse tõestamiseks sertifitseerimise alusele või tüübiprojektile, lennud, mille eesmärgiks on uute projektikontseptsioonide katsetamine, mis nõuab ebatavalisi manöövreid või profiile, mille puhul võib osutuda võimalikuks juba heakskiidetud õhusõiduki käituspiiridest väljumine, või katselennu treeninglennu;

55.   „ilmaprognoos“– teade ilmastikutingimuste kohta, mida on oodata teatavaks ajaks või perioodiks õhuruumi teataval alal või teatavas osas;

56.   „stardiprognoos“– lennuvälja meteoroloogiatalituse koostatud ilmaprognoos teatud kindlaks ajaperioodiks, mis sisaldab teavet lennuradade kompleksil eeldatavalt esinevate järgmiste tingimuste kohta:. pinnatuule suund ja kiirus ning selle mis tahes muutused, temperatuur, rõhk (QNH) ja muud kohapeal kokkulepitud parameetrid;

57.   „funktsionaalne süsteem“– kombinatsioon protseduuridest, inimressurssidest ja seadmetest, sealhulgas riist- ja tarkvara, mis on ühendatud lennuliikluse korraldamise/aeronavigatsiooniteenuse ja muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide täitmiseks;

58.   „üldlennundus“– tsiviilõhusõidukite mis tahes käitamine, välja arvatud lennutööd või äriline lennutransport;

59.   „digitaalandmed võrgustiku sõlmpunktides“– arvuti töödeldud meteoroloogilised andmed kaardil korrapäraste vahedega asuvate punktide kogumiku kohta nende ülekandmiseks ilmateenistuse arvutist teise arvutisse automatiseeritud kasutuseks sobiva koodi vormis;

60.   „juhendmaterjal (GM)“– ameti välja töötatud mittesiduv materjal, mis aitab näitlikustada nõude või spetsifikatsiooni tähendust ning mida kasutatakse abivahendina määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) tõlgendamisel;

61.   „ülemaailmse võrgustiku prognoosid“– meteoroloogiliste elementide eeldatavate väärtuste prognoosid ülemaailmses koordinaatvõrgus vertikaalselt ja horisontaalselt määratletud resolutsiooniga;

62.   „oht“– mis tahes olukord, juhtum või asjaolu, mis võib avaldada kahjulikku mõju;

63.   „suhteline kõrgus“– tasapinna, punkti või punktina vaadeldava objekti püstvahemaa teatavast võrdlustasandist;

64.   „lennukõrgus“– õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha üldnimetus, mis võib tähendada suhtelist kõrgust, kõrgust merepinnast või lennutasandit;

65.   „kohalik regulaarne ettekanne“– ilmateade, mis koostatakse kindlate ajavahemike järel ja mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;

66.   „kohalik eriettekanne“– ilmateade, mis koostatakse lähtudes eriilmavaatluste kriteeriumidest ja mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;

67.   „meteoroloogiline bülletään“– asjakohast pealkirja kandev meteoroloogiateavet sisaldav tekst;

68.   „meteoroloogiateave“– ilmateade, analüüs, prognoos ja mis tahes muu avaldus seoses olemasolevate või oodatavate ilmastikutingimustega;

69.   „meteoroloogiline vaatlus“– ühe või mitme meteoroloogilise elemendi mõõtmine ja/või hindamine;

70.   „ilmateade“– teade määratud ajal ja kohas vaadeldud ilmastikutingimuste kohta;

71.   „meteoroloogiline satelliit“– maa tehiskaaslane, mis viib läbi meteoroloogilisi vaatlusi ning edastab vaatluste tulemused maale;

72.   „ilmavaatlusjaam“– talitus, kes jälgib kindlaksmääratud vastutusalas lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi ning annab üksikasjalikku teavet marsruudil esinevate või oodatavate ilmanähtuste kohta, looduslike või muude ohutegurite kohta, mis võivad õhusõiduki käitamise ohutusele mõju avaldada;

73.   „minimaalne sektorikõrgus merepinnast (MSA)“– alumine kasutatav kõrgus merepinnast, mis tagab vähemalt 300-meetrise (1 000 jalga) kõrgusvaru kõikide objektide kohal ringi sektoris, mille raadius on 46 kilomeetrit (25 NM) ja mille keskpunktis on oluline punkt, lennuvälja viitepunkt (ARP) või kopteriväljaku viitepunkt (HRP);

74.   „NOTAM-teade“– sidevahendite kaudu levitatav teade, mis sisaldab teavet aeronavigatsiooniseadme paigaldamise, teenuse või protseduuri sisseseadmise, ohu kindlakstegemise, nende olukorra või neis tehtud muudatuse kohta, millest õigel ajal teadasaamine on lennutegevusega seotud töötajate jaoks oluline;

75.   „takistus“– paigalseisev (püsiv või ka ajutine) või liikuv objekt või selle osad, mis:

(a)

asub/asuvad alal, mis on ettenähtud õhusõidukite liikumiseks maal või

(b)

ulatub/ulatuvad lendavate õhusõidukite ohutuse tagamiseks vajalikust kindlaksmääratud pinnast kõrgemale või

(c)

asub/asuvad väljaspool eespool kindlaksmääratud alasid, kuid kujutab/kujutavad ohtu lennuliiklusele;

76.   „OPMET-teave“– operatiivne meteoroloogiateave lennutegevuse planeerimiseks ettevalmistavalt või lennu käigus;

77.   „OPMET andmebaas“– andmebaas, kus salvestatakse ja on kättesaadav rahvusvaheline operatiivne meteoroloogiateave lennunduses kasutamiseks;

78.   „üleeuroopalised teenused“– enamiku või kõigi liikmesriikide kasutajate jaoks kavandatud ja loodud tegevus, mis võib ulatuda ka kaugemale kui selle territooriumi õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut;

79.   „purskele eelnev vulkaaniline aktiivsus“– ebatavaline ja/või kasvav vulkaaniline aktiivsus, mis võib ennustada peatset vulkaanipurset;

80.   „domineeriv nähtavus“– nähtavuse suurim väärtus, mis saavutatakse nähtavuse definitsiooni kohaselt vähemalt poole horisondiringi ulatuses või vähemalt poole lennuvälja pindala ulatuses; Need alad võivad sisaldada ka üksteisega piirnevaid või omavahel piirjoont mitteomavaid sektoreid.

81.   „psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine“– ühe või mitme psühhoaktiivse aine tarbimine inimese poolt viisil, mis:

(a)

kujutab kasutajale otsest ohtu või ohustab teiste elu, tervist või heaolu ja/või

(b)

põhjustab või suurendab tööalast, sotsiaalset, vaimset või kehalist probleemi või häiret;

82.   „prognoosikaart“– kindlaksmääratud meteoroloogilise elemendi või elementide prognoos kindlaksmääratud kellaaja või perioodi kohta ja kindlaksmääratud maapinna või õhuruumi osa kohta, kujutatuna graafiliselt kaardil;

83.   „psühhoaktiivne aine“– alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;

84.   „päästekoordinatsioonikeskus (RCC)“– üksus, mis vastutab otsimis- ja päästeteenuse tõhusa korralduse edendamise ning otsimis- ja päästeoperatsioonide koordineerimise eest ühes otsimis- ja päästepiirkonnas;

85.   „puhkeaeg“– pidev katkestusteta kindlaksmääratud ajavahemik pärast ja/või enne tööülesannete täitmist, mille jooksul lennujuht on vaba kõikidest tööülesannetest;

86.   „graafikujärgne töökorraldus“– õigusaktide nõuetest ning töökorralduse vajadustest lähtuv lennujuhtide töö- ja puhkeaja struktuur;

87.   „risk“– ohutegurite põhjustatud kahjuliku mõju üldise tõenäosuse või esinemissageduse ja selle mõju tõsiduse kombinatsioon;

88.   „rada“– maalennuväljal kindlaks määratud ristkülikukujuline ala, mis on ette nähtud õhusõidukite maandumiseks ja startimiseks;

89.   „nähtavus rajal (RVR)“– kaugus, milleni raja telgjoonel asuva õhusõiduki piloot näeb rajamärgistust või tulesid, mis piiravad rada või tähistavad raja telge;

90.   „ohutusettekirjutus“– pädeva asutuse välja antud või kinnitatud dokument, millega määratakse kindlaks meetmed, mida rakendada funktsionaalses süsteemis ohutuse taastamiseks või millega seatakse piirangud selle kasutamiseks, kui tõendid näitavad, et lennundusohutus võib vastasel juhul väheneda;

91.   „ohutusjuhtimissüsteem (SMS)“– süstemaatiline ohutusjuhtimine, sh vajalikud organisatsioonilised struktuurid, vastutusvaldkonnad, põhimõtted ja menetlused;

92.   „päästeüksus“– üldnimetus, mis võib olenevalt olukorrast tähendada päästekoordinatsioonikeskust, pääste allkeskust või häireposti;

93.   „valitud vulkaanivaatluskeskus“– pädeva asutuse poolt valitud teenuseosutaja, kes jälgib vulkaani või vulkaanide grupi aktiivsust ning teeb vaatlustulemused teatavaks kokkulepitud nimekirjas olevatele lennundusvaldkonna teenusetarbijatele;

94.   „poolautomaatne vaatlussüsteem“– vaatlussüsteem, mis võimaldab täiendada mõõdetud elemente, kusjuures asjakohaste aruannete väljastamiseks on vajalik inimese osalemine;

95.   „SIGMET-teade“– ilmavaatlusjaama teave marsruudil esinevate või prognoositavate ilmanähtuste kohta, mis võivad mõju avaldada õhusõidukite käitamise ohutusele, ning kõnealuste nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis;

96.   „eriettekanne õhust“– õhusõiduki pardalt edastatud, lennu ajal tehtud vaatluste kriteeriumidele vastav ilmateade;

97.   „stress“– inimese reaktsioon võimalikule stressitekitavale asjaolule (stressorile); Stressitekitava asjaolu tajumine negatiivse (distress), neutraalse või positiivsena (eustress) põhineb isiku hinnangul stressoriga toimetuleku võimaluste kohta;

98.   „süsteemi-a seadmepädevuskoolitus“– koolitus, mille eesmärk on anda teadmisi ja oskusi asjakohaste süsteemide ja seadmete kasutamiseks ning erialase pädevuse tõstmine;

99.   „kohandatud andmed“– õhusõiduki käitaja või andmeteenuste (DAT) osutaja poolt kõnealuse õhusõiduki käitaja nimel esitatavad aeronavigatsioonilised andmed, mis edastatakse kõnealuse õhusõiduki käitajale tema tegevuses kasutamiseks;

100.   „stardi-varulennuväli“– varulennuväli, kuhu õhusõiduk saab maanduda vahetult pärast starti tekkinud vajaduse korral, kui lähtelennuvälja ei saa selleks kasutada;

101.   „lähenemisala prognoos (TAF)“– kokkuvõtlik avaldus prognoositavatest lennujaama ilmastikutingimustest kindlaksmääratud ajavahemikus;

102.   „maastik“– maapind, sh sellised looduslikud objektid nagu mäed, künkad, mäeahelikud, orud, veekogud, püsijää ja -lumi, v.a takistused;

103.   „lävi“– maandumiseks kõlbliku rajaosa algus

104.   „puuteala“– lävele järgnev raja osa, kus maanduvad lennukid peaksid esmakordselt puudutama rajapinda;

105.   „troopiline tsüklon“– üldnimetus troopiliste või lähistroopiliste vete kohal tekkiva korrapärase konvektsiooni ja tuule tsüklonilise liikumisega mittefrontaalse tsükloni kohta;

106.   „troopiliste tsüklonite teabekeskus (TCAC)“– meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on hoiatada ilmavaatlusjaamu ja ülemaailmseid piirkondlike ilmaprognooside keskusi ning anda neile ja rahvusvahelistele OPMET-i andmebaasidele teavet troopiliste tsüklonite asukoha, prognoositava liikumissuuna ja -kiiruse, keskme õhurõhu ja maksimaalse pinnatuule kohta;

107.   „nähtavus“– lennunduses üks järgmisest kahest, olenevalt sellest, kumb on suurem:

(a)

suurim kaugus, kust on nähtav ja äratuntav maapinna lähedal heledal taustal asuv sobivas suuruses must objekt;

(b)

suurim kaugus, kust vaateväljas asuvat valgusallikat tugevusega umbes 1 000 kandelat on võimalik valgustamata taustal näha ja identifitseerida;

108.   „vulkaanituha teabekeskus (VAAC)“– meteoroloogiline keskus, mis nõustab ilmavaatlusjaamu, piirkondlikke juhtimiskeskusi, lennuinfokeskusi, ülemaailmseid piirkondlikke ilmaprognooside keskusi ja rahvusvahelisi OPMET-andmebaase teabega, mis käsitleb vulkaanipurske tagajärjel atmosfääri sattunud vulkaanituha horisontaalset ja vertikaalset ulatust ning prognoositavat liikumissuunda;

109.   „ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC)“– meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse osana asjakohaste vahenditega koostada ja edastada riikidele digitaalses vormis olulisi ilmaprognoose ja prognoose ülemiste õhukihtide kohta; ning

110.   „piirkondlike prognooside ülemaailmne süsteem (WAFS)“– ülemaailmne süsteem, mille raames ülemaailmsed piirkondlike ilmaprognooside keskused teevad aeronavigatsioonilisi meteoroloogilisi prognoose ühtses standardses vormingus.

II LISA

NÕUDED PÄDEVATELE ASUTUSTELE – TEENUSTE OSUTAMINE JA MUUD LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE VÕRGUSTIKU FUNKTSIOONID

(Osa ATM/ANS.AR)

A-ALAJAGU –   ÜLDNÕUDED

ATM/ANS.AR.A.001   Kohaldamisala

Käesolevas lisas on sätestatud haldus- ja juhtimissüsteemide nõuded pädevatele asutustele, kes vastutavad sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise eest seoses III–XIII lisas sätestatud nõuete täitmisega teenuseosutajate poolt, kes kuuluvad vastavalt artiklile 5 käesoleva määruse kohaldamisalasse.

ATM/ANS.AR.A.005   Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesanded

(a)

Pädev asutus peab täitma sertifitseerimise, järelevalve ja teenuseosutajate suhtes kohaldatavate nõuete tagamisega seotud ülesandeid, jälgima, et pakutav teenus oleks ohutu ning kontrollima, et kohaldatavad nõuded on täidetud.

(b)

Pädevad asutused peavad kindlaks määrama ohutusalase sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud kohustused ning täitma neid viisil, millega on tagatud järgmine:

(1)

käesoleva määruse sätete rakendamiseks on olemas konkreetsed vastutusalad;

(2)

pädevatel asutustel on ülevaade ohutusjärelevalve mehhanismist ja selle tulemustest, ning

(3)

pädevate asutuste vahel toimib asjakohane teabevahetus.

Asjaomased pädevad asutused peavad korrapäraselt läbi vaatama kokkuleppe, milles käsitletakse järelevalve teostamist teenuseosutajate üle, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikes 3 osutatud funktsionaalsetes õhuruumiosades (FAB), mis hõlmavad rohkem kui ühe liikmesriigi vastutusalasse kuuluvat õhuruumiosa, ja piiriüleste aeronavigatsiooniteenuste osutamise korral määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 5 kohase kokkuleppe järelvalve tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta, ning asjaomaste lepingute praktilise rakendamise, eriti nende järelevalve alla kuuluvate teenuseosutajate poolt saavutatud tulemused ohutusnõuete täitmisel.

(c)

Pädev asutus kehtestab koostöös teiste pädevate asutustega kokku korra, mille kohaselt kooskõlastatakse teiste pädevate asutuste järelevalve all olevaid teenuseosutajaid hõlmavate funktsionaalsete süsteemide teatatud muutused. Kõnealune kooskõlastamiskord tagab asjaomaste teatatud muutuste tulemusliku valiku ja läbivaatamise kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.025.

ATM/ANS.AR.A.010   Sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise dokumendid

Pädev asutus tagab oma töötajatele kõikide nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike õigusaktide, standardite, eeskirjade, tehniliste väljaannete ja seonduvate dokumentide kättesaadavuse.

ATM/ANS.AR.A.015   Nõuete täitmise meetodid

(a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (AMC), mida saab kasutada käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Kui nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid (AMC) järgitakse, loetakse käesoleva määruse kohased nõuded täidetuks.

(b)

Käesoleva määruse nõuete täitmiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid (AltMOC).

(c)

Pädev asutus kehtestab süsteemi nii tema enda kui ka tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite järjekindlaks hindamiseks, et nende rakendamisel oleks tagatud käesoleva määruse nõuete täitmine.

(d)

Pädev asutus hindab kõiki teenuseosutaja esitatud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.020, analüüsides esitatud dokumente, ning vajaduse korral viib läbi teenuseosutaja kontrolli.

Kui pädev asutus teeb kindlaks, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid on piisavad selleks, et tagada käesoleva määruse kohaste nõuete täitmine, siis ta teatab ilma põhjendamatu viivituseta:

(1)

taotlejale, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid võib rakendada, ja teeb vajaduse korral asjakohased muudatused taotleja sertifikaadis;

(2)

ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite sisust, lisades kõigi asjaomaste dokumentide koopiad, ning

(3)

teistele liikmesriikidele asjaomastest nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest, mis sobivaks tunnistati.

(e)

Kui pädev asutus ise kasutab nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid käesoleva määruse kohaste nõuete täitmiseks, siis ta:

(1)

teeb need kättesaadavaks kõikidele tema järelevalve all olevatele teenuseosutajatele, ning

(2)

teatab neist viivitamata ametile.

Pädev asutus esitab ametile nõuete täitmise alternatiivsete meetodite täieliku kirjelduse, sealhulgas kõik vajalikud muudatused protseduurides ning hinnangu, mis kinnitab käesoleva määruse kohaste nõuete täitmist.

ATM/ANS.AR.A.020   Ametile teatamine

(a)

Pädev asutus teatab ametile ilma põhjendamatu viivituseta mis tahes olulisest probleemist seoses määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade, või määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 (ühtse Euroopa taeva õigusaktid) selliste asjakohaste sätete rakendamisega, mida kohaldatakse teenuseosutajate suhtes.

(b)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (1) kohaldamist, peab pädev asutus edastama ametile ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis talle on teatavaks saanud talle esitatud juhtumiaruannetest.

ANS.AR.A.025   Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

(a)

Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 376/2014 kohaldamist, rakendab pädev asutus süsteemi ohutusalase teabe nõuetekohaseks kogumiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks.

(b)

Amet rakendab süsteemi pädevatelt asutustelt saadud mis tahes olulise ohutusalase teabe nõuetekohaseks analüüsimiseks, ning annab liikmesriikidele ja komisjonile (vastavalt vajadusele) põhjendamatu viivituseta edasi mis tahes teabe, sealhulgas soovitusi või rakendatavaid parandusmeetmeid käsitleva teabe, mis on asjaosalistele vajalik selleks, et õigeaegselt reageerida teenuseosutajatega seotud ohutusprobleemile.

(c)

Alapunktides a ja b viidatud teabe saamise korral võtab pädev asutus asjakohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks, sealhulgas annab välja punkti ATM/ANS.AR.A.030 kohased ohutusettekirjutused.

(d)

Kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.060 tuleb punktis c osutatud meetmete rakendamisest viivitamata teatada teenuseosutajatele, kes peavad neid täitma. Pädev asutus teatab meetmetest ka ametile ning ühise tegutsemise vajaduse korral teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

ATM/ANS.AR.A.030   Ohutusettekirjutused

(a)

Pädev asutus annab välja ohutusettekirjutuse, kui funktsionaalses süsteemis on tuvastatud ohuolukord, mille likvideerimiseks on vaja võtta viivitamatult meetmeid.

(b)

Ohutusettekirjutus edastatakse asjaomastele teenuseosutajatele ja see peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

(1)

ohuolukorra kirjeldus;

(2)

ohustatud funktsionaalse süsteemi kindlaksmääramine;

(3)

vajalikud meetmed ja nende põhjendus;

(4)

vajalike meetmete rakendamise tähtaeg ning

(5)

ettekirjutuse jõustumise kuupäev.

(c)

Pädev asutus saadab ühe ohutusettekirjutuse eksemplari ametile ning teistele asjasse- puutuvatele pädevatele asutustele ühe kuu jooksul peale selle väljaandmist.

(d)

Pädev asutus kontrollib, kas teenuseosutajad täidavad kohaldatavate ohutusettekirjutuste nõudeid.

B-ALAJAGU –   JUHTIMINE (ATM/ANS.AR.B)

ATM/ANS.AR.B.001   Juhtimissüsteem

(a)

Pädev asutus kehtestab ja haldab juhtimissüsteemi, mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

(1)

organisatsiooni kirjeldavad dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused, määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete täitmise vahendid ning meetodid käesoleva määruse kohaste sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete täitmiseks. Menetlused peavad olema ajakohased ja neid kasutatakse asutuses alusdokumentidena kõikide seonduvate ülesannete täitmiseks;

(2)

piisav arv töötajaid (sealhulgas inspektorid) käesoleva määruse kohaste ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Kõnealused töötajad peavad olema neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud ning jätkuva pädevuse tagamiseks vajalike teadmiste ja kogemustega, läbinud algkoolituse, töökohal toimuva koolituse ja korduvkoolituse. Kõikide seonduvate ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks tuleb kehtestada vajalike töökohtade täitmise planeerimise süsteem;

(3)

nõuetekohased töövahendid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;

(4)

menetlus, mille käigus jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjakohastele nõuetele ning menetluste sobivust, sealhulgas siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra kehtestamist. Nõuetele vastavuse jälgimine peab hõlmama ka süsteemiauditi tulemusi käsitleva tagasiside andmist pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine, ning

(5)

isik või isikutering, kes vastutavad nõuetele vastavuse jälgimisega seotud ülesannete täitmise eest otse pädeva asutuse juhtkonna ees.

(b)

Pädev asutus määrab juhtimissüsteemi iga tegevusvaldkonna jaoks ühe või mitu isikut, kes vastutavad üldiselt asjasse puutuvate ülesannete juhtimise eest.

(c)

Pädev asutus kehtestab korra osalemiseks kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises teiste pädevate asutustega, mis muu hulgas hõlmab ka ühe liikmesriigi territooriumil tegutsevate, ent teise liikmesriigi või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide poolt tehtud järelevalve raames avastatud puudusi ja võetud järelmeetmeid.

(d)

Ametile tehakse kättesaadavaks koopia juhtimissüsteemiga seotud menetluste ja neis tehtud muudatuste kohta, mida amet kasutab standardimise eesmärgil.

ATM/ANS.AR.B.005   Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

(a)

Pädev asutus võib anda kvalifitseeritud üksustele oma käesoleva määruse kohaseid teenuseosutajate sertifitseerimise või järelevalvega seotud ülesandeid, v.a sertifikaatide väljastamine. Kõnealuste ülesannete andmisel tagab pädev asutus järgmise:

(1)

ta on kasutusele võtnud süsteemi, millega antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EÜ) nr 216/2008 V lisa nõuetele või mitte. Süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse; ning

(2)

on sõlminud kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heakskiidetud dokumenteeritud kokkuleppe, milles on selgelt sätestatud järgmine:

(i)

täidetavad ülesanded;

(ii)

esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja dokumendid;

(iii)

ülesannete täitmise tehnilised tingimused;

(iv)

täidetavate ülesannetega seotud vastutus ning

(v)

ülesannete täitmise käigus saadud andmete kaitse.

(b)

Pädev asutus tagab, et punkti ATM/ANS.AR.B.001 punkti a alapunktiga 4 ette nähtud siseauditimenetlus ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmab kõiki kvalifitseeritud üksuse poolt tema nimel täidetavaid ülesandeid.

ATM/ANS.AR.B.010   Juhtimissüsteemi muudatused

(a)

Pädev asutus peab kehtestama süsteemi, mille abil saab kindlaks teha muudatused, mis mõjutavad tema suutlikkust täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid ja kohustusi. Kõnealune süsteem võimaldab tal vajaduse korral võtta meetmeid, et tagada juhtimissüsteemi sobivus ja tulemuslikkus.

(b)

Pädev asutus on kohustatud uuendama oma juhtimissüsteemi nii, et see kajastaks õigeaegselt mis tahes käesoleva määruse muudatust ja tagaks selle tõhusa rakendamise.

(c)

Pädev asutus on kohustatud teatama ametile olulistest muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid ja kohustusi.

ATM/ANS.AR.B.015   Andmete säilitamine

(a)

Pädev asutus võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmistele andmetele juurdepääsu, nende nõuetekohase säilitamise ja usaldusväärse jälgitavuse:

(1)

juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja kord;

(2)

töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused vastavalt punkti ATM/ANS.AR.B.001 alapunkti a alapunktile 2;

(3)

ülesannete jaotus, mis hõlmab punktis ATM/ANS.AR.B.005 nõutavaid elemente, ning määratud ülesannete üksikasjad;

(4)

sertifitseerimis- ja/või deklareerimismenetlused;

(5)

lennuliiklusteeninduse üksuste ja meteoroloogiateenuste osutajate tähised (vajaduse korral);

(6)

liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud teenuseosutajate sertifitseerimine ja järelevalve vastavalt kõnealuste asutuste vahelisele kokkuleppele;

(7)

teenuseosutajate esitatud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamine ja nendest ametile teatamine ning hinnangu andmine pädeva asutuse enda kasutatavate nõuete täitmise alternatiivsetele meetoditele;

(8)

käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete täitmine teenuseosutajate poolt peale sertifikaadi väljaandmist või, kui see on asjakohane, deklaratsiooni esitamine, sealhulgas kõikide auditite aruanded, mis kajastavad puudusi, parandusmeetmeid ja tegevuse lõpetamise kuupäeva ning tähelepanekuid ja muid ohutusega seotud dokumente;

(9)

võetud täitemeetmed;

(10)

ohutusega seotud teave, ohutusettekirjutused ja järelmeetmed, ning

(11)

paindlikkussätete kasutamine vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 14.

(b)

Pädev asutus peab haldama nimekirja kõikide teenuseosutajatele välja antud sertifikaatide ning neilt saadud deklaratsioonide kohta.

(c)

Kõiki andmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat peale sertifikaadi kehtivuse lõppu või peale deklaratsiooni tagasivõtmist, vastavalt kohaldatavale andmekaitseseadusele.

C-ALAJAGU –   JÄRELEVALVE, SERTIFITSEERIMINE JA JÕUSTAMINE (ATM/ANS.AR.C)

ATM/ANS.AR.C.001   Ohutusnõuete täitmise jälgimine

(a)

Pädevad asutused peavad pidevalt jälgima ja hindama ohutusnõuete täitmist nende järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt.

(b)

Pädevad asutused kasutavad ohutusnõuete täitmise jälgimise tulemusi eelkõige oma riskide hindamisel põhinevas järelevalvetöös.

ATM/ANS.AR.C.005   Teenuseosutajate sertifitseerimine, deklaratsioonid ja nõuetele vastavuse kontrollimine

(a)

Punkti ATM/ANS.AR.B.001 alapunkti a alapunkti 1 raames peab pädev asutus kehtestama menetluse, et kontrollida järgmist:

(1)

III–XIII lisas sätestatud nõuete ja kõikide enne sertifikaadi väljaandmist sertifikaadile lisatud tingimuste täitmine teenuseosutaja poolt. Sertifikaadi väljaandmine toimub käesoleva osa 1. liite kohaselt;

(2)

määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 8 kohaselt välja antud määramisaktis sätestatud kõikide ohutusalaste kohustuste täitmist;

(3)

jätkuv nõuete täitmine tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt;

(4)

süsteemide nõuetekohasuse tõendamise deklaratsioonides märgitud ohutuseesmärkide, ohutusnõuete ja muude ohutusega seotud tingimuste rakendamine, sealhulgas kõik määruse (EÜ) nr 552/2004 kohaselt välja antud asjakohased deklaratsioonid süsteemiosade nõuetelevastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, ning

(5)

ohutusettekirjutuste, parandusmeetmete ja täitemeetmete rakendamine.

(b)

Lõikes a osutatud menetlus peab:

(1)

põhinema dokumenteeritud korral;

(2)

tuginema dokumentidel, mille eesmärk on varustada töötajad juhenditega nende sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete täitmiseks;

(3)

andma asjaomasele organisatsioonile teavet sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise tulemuste kohta;

(4)

põhinema pädeva asutuse poolt läbiviidud audititel, ülevaatustel ja kontrollidel;

(5)

andma pädevale asutusele sertifitseeritud teenuseosutajate kohta tõendusmaterjali, mida on vaja, et võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikega 7 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklitega 10, 25 ja 68 ettenähtud meetmeid, kui nõudeid ei täideta, ning

(6)

andma pädevale asutusele deklaratsioone esitavate teenuseosutajate kohta tõendusmaterjali, mille alusel saab vajaduse korral rakendada parandusmeetmeid, mis võivad hõlmata ka nõuete täitmise tagamisega seotud toiminguid, mida vajaduse korral kohaldatakse siseriiklike õigusaktide alusel.

ATM/ANS.AR.C.010   Järelevalve

(a)

Pädev asutus või tema nimel tegutsevad kvalifitseeritud üksused viivad auditeid läbi kooskõlas artikli 4 lõikega 9.

(b)

Punktis a osutatud auditid:

(1)

annavad pädevatele asutustele tõendusmaterjali kohaldatavate nõuete ja rakenduskorra täitmise kohta;

(2)

on sõltumatud teenuseosutaja mis tahes sisekontrollist;

(3)

hõlmavad kogu rakenduskorda või selle elemente, ning menetlusi või teenuseid;

(4)

teevad kindlaks, kas:

(i)

rakenduskord vastab kohaldatavatele nõuetele;

(ii)

võetavad meetmed on kooskõlas rakenduskorra ja kohaldatavate nõuetega, ning

(iii)

võetud meetmete tulemused vastavad rakenduskorra oodatud tulemustele.

(c)

Tema käsutuses olevale tõendusmaterjalile toetudes jälgib pädev asutus käesoleva määruse alusel kohaldatavate nõuete pidevat täitmist tema järelevalve all olevate teenuseosutajate poolt.

ATM/ANS.AR.C.015   Järelevalveprogramm

(a)

Pädev asutus koostab ja ajakohastab igal aastal järelevalveprogrammi, võttes arvesse teenuseosutajate erisusi, nende tegevuse keerukust, eelnevate sertifitseerimiste ja/või järelevalvetegevuste tulemusi, ning võtab aluseks kaasnevatele riskidele antud hinnangu. Hinnang sisaldab auditeid, mis peavad vastama järgmistele nõuetele:

(1)

hõlmama kõiki ohutusega seotud valdkondi, keskendudes valdkondadele, kus on tekkinud probleeme;

(2)

hõlmama kõiki pädeva asutuse järelevalve all olevaid teenuseosutajaid;

(3)

hõlmama teenuseosutaja poolt rakendatavaid vahendeid töötajate pädevuse tagamiseks;

(4)

tagama, et auditite korraldamisel võetakse arvesse teenuseosutaja tegevuse ja tema osutatud teenustega kaasnevaid riske, ning

(5)

tagama, et tema järelevalve all olevate teenuseosutajate järelevalvetsükkel ei oleks pikem kui 24 kuud.

Järelevalve planeerimise tsüklit võib lühendada, kui teenuseosutaja ohutustase on tõendite kohaselt halvenenud.

Pädeva asutuse sertifitseeritud teenuseosutaja puhul võib järelevalvetsükli pikkuseks planeerida kuni 36 kuud, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelmise 24 kuu jooksul:

(i)

teenuseosutaja on teinud tõhusat tööd lennundusohutusega seotud ohtude kindlakstegemisel ja kaasnevate riskide juhtimisel ning

(ii)

teenuseosutaja on pidevalt täitnud muutuste juhtimise nõudeid kooskõlas punktidega ATM/ANS.OR.A.040 ja ATM/ANS.OR.A.045 ning

(iii)

ei ole avastatud esimese astme puudusi ning

(iv)

kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud või pikendatud aja jooksul vastavalt punktile ATM/ANS.AR.C.050.

Kui teenuseosutaja on lisaks eelnevale kehtestanud tõhusa pidevalt toimiva süsteemi, et anda pädevale asutusele aru teenuseosutaja poolt ohutusnõuete ja õigusaktide täitmise kohta, ning see süsteem on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, võib järelevalvetsükli pikkuseks planeerida kuni 48 kuud;

(6)

tagama parandusmeetmete rakendamise kontrolli;

(7)

auditite puhul tuleb konsulteerida asjaomaste teenuseosutajatega ja selle kohta hiljem teavet anda ja

(8)

vajaduse korral tuleb märkida erinevatesse kohtadesse kavandatavate kontrollkäikude sagedus.

(b)

Pädev asutus võib vajaduse korral otsustada muuta eelnevalt kavandatud auditite, kaasa arvatud dokumentide läbivaatamise ja täiendavate auditite eesmärke ja ulatust.

(c)

Pädev asutus otsustab, milliseid kokkuleppeid, elemente, teenuseid, funktsioone, asukohti ja toiminguid tuleb ettenähtud ajavahemiku jooksul auditeerida.

(d)

Auditi käigus punkti ATM/ANS.AR.C.050 kohaselt tehtud vaatluse tulemused ja järeldused tuleb dokumenteerida. Kõik mittevastavused tuleb tõendada ja identifitseerida vastavalt kohaldatavatele nõuetele ja rakenduskorrale, mille suhtes audit tehti.

(e)

Tuleb koostada auditiaruanne, mis muu hulgas hõlmab puuduste ja vaatluse tulemuste üksikasju, ning edastada see asjaomasele teenuseosutajale.

ATM/ANS.AR.C.020   Sertifikaatide väljaandmine

(a)

Punkti ATM/ANS.AR.C.005 alapunktis a sätestatud menetluse kohaselt peab pädev asutus pärast seda, kui ta on saanud teenuseosutajalt taotluse sertifikaadi väljaandmiseks, kontrollima, kas teenuseosutaja täidab käesoleva määruse kohaseid nõudeid.

(b)

Pädev asutus võib enne sertifikaadi väljaandmist nõuda mis tahes auditite, kontrollide või hindamiste läbiviimist, kui ta peab seda vajalikuks.

(c)

Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Toimingud, mille tegemiseks teenuseosutajale õigused antakse, täpsustatakse sertifikaadi juurde kuuluvates teenuseosutamise tingimustes.

(d)

Sertifikaati ei anta välja juhul, kui esimese astme puudus on jäänud kõrvaldamata. Erandkorras, kui tegemist on puudus(t)ega, mis ei ole esimese astme puudus(ed), peab teenuseosutaja seda (neid) hindama ja vastavalt vajadusele leevendama, ning pädev asutus peab enne sertifikaadi väljaandmist heaks kiitma parandusmeetmete kava puudus(t)e kõrvaldamiseks.

ATM/ANS.AR.C.025   Muudatused

(a)

Pärast punkti ATM/ANS.OR.A.045 kohase muudatusi käsitleva teate saamist toimib pädev asutus kooskõlas punktidega ATM/ANS.AR.C.030, ATM/ANS.AR.C.035 ja ATM/ANS.AR.C.040.

(b)

Pärast seda, kui pädev asutus on saanud punkti ATM/ANS.OR.A.040 alapunkti a alapunkti 2 kohase muudatusi käsitleva teate, mille puhul on nõutav eelnev heakskiitmine, peab ta tegema järgmist:

(1)

kontrollima, kas teenuseosutaja tegevus vastab kohaldatavatele nõuetele, enne kui ta annab loa muudatuse tegemiseks, ning

(2)

võtma viivitamata asjakohased meetmed, ilma et see piiraks mis tahes täiendavaid täitemeetmeid, kui teenuseosutaja rakendab eelnevat heakskiitu vajavad muudatused ilma, et ta oleks selleks saanud pädevalt asutuselt punktis 1 sätestatud heakskiidu.

(c)

Võimaldamaks teenuseosutajal rakendada vajaduse korral muutusi oma juhtimis- ja/või ohutusjuhtimissüsteemis ilma punktiATM/ANS.OR.A.040 alapunkti b kohase heakskiidu saamiseta, peab pädev asutus heaks kiitma protseduuri, millega määratakse kindlaks selliste muutuste ulatus ja kirjeldatakse, kuidas kõnealustest muutustest tuleb teada anda ning neid juhtida. Pädev asutus hindab teates esitatud teavet pideva järelevalvemenetluse käigus, et kontrollida, kas ellu viidud tegevused vastavad heakskiidetud menetlustele ja kohaldatavatele nõuetele. Nõuete rikkumise korral teeb pädev asutus järgmist:

(1)

teatab teenuseosutajale, et nõudmised ei ole täidetud ja nõuab täiendavaid muutusi ning

(2)

esimese ja teise astme puuduste korral toimib kooskõlas punktigaATM/ANS.AR.C.050.

ATM/ANS.AR.C.030   Funktsionaalse süsteemi muutuste juhtimise menetluste heakskiitmine

(a)

Pädev asutus vaatab üle järgmise:

(1)

asjaomased menetlused või mis tahes asjaomaste menetluste olulised muudatused, mille teenuseosutaja on esitanud kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.B.010 alapunktiga b, ja

(2)

mis tahes kõrvalekalde alapunktis 1 nimetatud menetlustest konkreetse muutuse puhul, kui teenuseosutaja taotleb seda kooskõlas punktiATM/ANS.OR.B.010 alapunkti c alapunktiga 1.

(b)

Pädev asutus peab heaks kiitma alapunktis a viidatud menetlused, muutused ja kõrvalekalded, kui ta on kindlaks teinud, et need on vajalikud ja sobivad selleks, et teenuseosutaja vastaks (vajaduse korral) punktide ATM/ANS.OR.A.045, ATM/ANS.OR.C.005, ATS.OR.205 ja ATS.OR.210 nõuetele.

ATM/ANS.AR.C.035   Funktsionaalse süsteemi teatatud muutuse läbivaatamist käsitlev otsus

(a)

Kui pädev asutus on saanud punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunkti 1 kohase teate või punktiATM/ANS.OR.A.045 alapunkti b kohase muudetud teabe, võtab ta vastu otsuse, kas muutus tuleks läbi vaadata või mitte. Pädev asutus peab teenuseosutajalt nõudma mis tahes täiendavat teavet, mis on kõnealuse otsuse vastuvõtmiseks vajalik.

(b)

Pädev asutus teeb läbivaatamise vajaduse kindlaks konkreetsete, kehtivate ja dokumenteeritud kriteeriumide alusel, mis tagavad vähemalt selle, et teatatud muutus vaadatakse üle juhul, kui esineb suur tõenäosus, et argumendid on keerulised või teenuseosutajale vähetuntud ja et muutusel võivad olla tõsised tagajärjed.

(c)

Kui pädev asutus kasutab läbivaatamisevajaduse üle otsustamisel lisaks alapunktis b osutatud kriteeriumidele ka teistel riskidel põhinevaid kriteeriume, peavad need kriteeriumid olema konkreetsed, kehtivad ja dokumenteeritud.

(d)

Pädev asutus teatab teenuseosutajale oma otsusest funktsionaalse süsteemi teatatud muutuse läbivaatamise kohta ning esitab teenuseosutaja nõudmise korral talle asjakohase põhjenduse.

ATM/ANS.AR.C.040   Funktsionaalse süsteemi teatatud muutuse läbivaatamine

(a)

Kui pädev asutus vaatab läbi teatatud muutuse argumendid, siis ta:

(1)

hindab esitatud argumentide kehtivust seoses punkti ATM/ANS.OR.C.005 alapunkti a alapunktiga 2 või punkti ATS.OR.205 alapunkti a alapunktiga 2, ning

(2)

kooskõlastab vajaduse korral oma tegevuse teiste pädevate asutustega;

(b)

Pädev asutus:

(1)

kiidab heaks alapunkti a alapunktis 1 viidatud argumendid (vajaduse korral koos tingimustega), kui selle kehtivus on tõendatud, ja teatab sellest teenuseosutajale või

(2)

lükkab alapunkti a alapunktis 1 viidatud argumendid tagasi ning teatab sellest teenuseosutajale, esitades ka põhjenduse.

ATM/ANS.AR.C.045   Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonid

(a)

Kui pädev asutus saab lennuinfoteenuseid osutada kavatsevalt lennuinfoteenuste osutajalt deklaratsiooni, kontrollib ta, kas deklaratsioon sisaldab kogu teavet, mida nõutakse punktis ATM/ANS.OR.A.015, ja saadab kõnealusele teenuseosutajale teate deklaratsiooni kättesaamise kohta.

(b)

Kui deklaratsioon ei sisalda nõutavat teavet või sisaldab kohaldatavate nõuetega mittevastavusele viitavat teavet, teatab pädev asutus asjaomasele lennuinfoteenuse osutajale nõuetele mittevastavusest ning nõuab täiendavat teavet. Vajaduse korral viib pädev asutus läbi lennuinfoteenuste osutaja auditi. Kui mittevastavus leiab kinnitust, tegutseb pädev asutus punkti ATM/ANS.AR.C.050 kohaselt.

(c)

Pädev asutus peab pidama lennuinfoteenuste osutajate poolt talle kooskõlas käesoleva määrusega esitatud deklaratsioonide registrit.

ATM/ANS.AR.C.050   Puudused, parandus- ja täitemeetmed

(a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem, mille abil analüüsida puuduste mõju ohutusele ja otsustada täitemeetmete üle, lähtudes ohutusriskist, mida teenuseosutaja nõuetele mittevastavus endast kujutab.

(b)

Kui täiendavaid riske ohutusele ei ole või need on väga väikesed ja viivitamata rakendatakse asjakohaseid leevendusmeetmeid, võib pädev asutus teenuste osutamise pakkumise vastu võtta, et tagada teenuse järjepidevus, kui samas võetakse parandusmeetmed.

(c)

Pädev asutus teeb järelduse esimese astme puuduse esinemise kohta juhul, kui avastatakse tõsine mittevastavus määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjade alusel kohaldatavatele nõuetele, teenuseosutaja menetlustele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele või sertifikaadile, määramisaktile (kui see on asjakohane) või deklaratsiooni sisule, mis kujutab endast tõsist riski lennuohutusele või tekitab muul viisil kahtlusi teenuseosutaja suutlikkuses tegevust jätkata.

Esimese astme puudused hõlmavad muu hulgas järgmist:

(1)

käitamisprotseduuride kehtestamine ja/või teenuse osutamine viisil, mis põhjustab märkimisväärset ohtu lennuohutusele;

(2)

teenuseosutaja sertifikaadi saamine või selle kehtivuse pikendamine võltsdokumentide alusel;

(3)

teenuseosutaja sertifikaadi kuritahtlik või seadusevastane kasutamine, ning

(4)

vastutava juhi puudumine.

(d)

Pädev asutus teeb järelduse teise astme puuduse esinemise kohta juhul, kui avastatakse mõni muu mittevastavus määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade, samuti määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjade alusel kohaldatavatele nõuetele, teenuseosutaja menetlustele ja käsiraamatutele, sertifikaadi tingimustele või sertifikaadile, või deklaratsiooni sisule.

(e)

Kui puudus on kindlaks tehtud, kas järelevalve käigus või muul viisil, peab pädev asutus, ilma et see seaks piiranguid muudele tegevustele, mille näevad ette määrus (EÜ) nr 216/2008 ning käesolev määrus, samuti määrused (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 ning nende rakenduseeskirjad, teatama puudustest teenuseosutajale kirjalikult ning nõudma parandusmeetmete võtmist avastatud puudus(t)e kõrvaldamiseks.

(1)

Esimese astme puuduste korral peab pädev asutus rakendama viivitamata asjakohased meetmed ja võib vajaduse korral sertifikaati piirata, selle peatada või tervikuna või osaliselt kehtetuks tunnistada, tagades samal ajal teenuse jätkumise ilma ohutust ohustamata, ning võrgustiku haldaja puhul peab ta teavitama komisjoni. Rakendatav meede peab olema kooskõlas puuduse ulatusega ning seda tuleb kohaldada seni, kuni teenuseosutaja on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

(2)

Teise astme puuduse korral teeb pädev asutus järgmist:

(i)

annab teenuseosutajale parandusmeetmete rakendamiseks tähtaja, mis sisestatakse puuduse iseärasusi arvestavasse tegevuskavasse, ning

(ii)

hindab teenuseosutaja kavandatavaid parandusmeetmeid ja nende rakendamiskorda ning kinnitab need, kui need on hinnangu kohaselt mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks piisavad.

(3)

Teise astme puuduste korral, kui teenuseosutaja ei esita parandusmeetmete kava, mis on pädeva asutuse arvates kõnealust puudust silmas pidades rahuldav, või kui teenuseosutaja ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse poolt heakskiidetud või pikendatud tähtajaks, võib puuduse ümber hinnata esimese astme puuduseks ning kohaldada alapunkti e alapunktis 1 loetletud toiminguid.

(f)

Juhtumite korral, mis ei vaja nimetamist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus väljastada tähelepanekuid.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

1. liide

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

III LISA

ÜHTSED NÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE

(Osa ATM/ANS.OR)

A-ALAJAGU –   ÜLDNÕUDED (ATM/ANS.OR.A)

ATM/ANS.OR.A.001   Kohaldamisala

Käesolevas lisas on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse teenuseosutajate suhtesvastavalt käesoleva määruse artiklile 5.

ATM/ANS.OR.A.005   Teenuseosutaja sertifikaadi taotlemine

(a)

Teenuseosutaja sertifikaadi või olemasoleva sertifikaadi muudatuse taotlemine toimub pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil, võttes arvesse käesoleva määruse alusel kohaldatavaid nõudeid.

(b)

Kooskõlas artikliga 5 peab sertifikaati taotlev teenuseosutaja täitma käesoleva määruse nõudeid, mis on järgmised:

(1)

määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b punktis 1 osutatud nõuded;

(2)

käesolevas lisas sätestatud üldised nõuded, ning

(3)

IV–XIII lisas sätestatud erinõuded, kui need on kohaldatavad teenuste suhtes, mida teenuseosutaja osutab või kavatseb osutama hakata.

ATM/ANS.OR.A.010   Piirangutega sertifikaadi taotlemine

(a)

Vaatamata punkti ATM/ANS.OR.A.010 alapunktile b võib lennuliiklusteenuste osutaja taotleda sertifikaati, mille alusel teenuseosutamine on piiratud selle liikmesriigi õhuruumiga, kus asub tema peamine tegevuskoht või registrisse kantud asukoht, kui see on olemas, juhul kui ta osutab või kavatseb hakata osutama teenuseid ühes või mitmes alljärgnevas kategoorias:

(1)

lennutööd;

(2)

üldlennundus;

(3)

äriline lennutransport, mis toimub üksnes õhusõidukitega, mille suurim stardimass on kuni 10 tonni või milles on kuni 20 istekohta;

(4)

äriline lennutransport, mille veomaht on kuni 10 000 lendu aastas, olenemata maksimaalsest stardimassist ja istekohtade arvust; käesolevas sättes tähendab „veomaht“ konkreetsele aastale eelnenud kolmel aastal tehtud startide ja maandumiste keskmist arvu.

(b)

Lisaks võivad piiratud sertifikaati taotleda ka järgmised aeronavigatsiooniteenuse osutajad:

(1)

aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes ei osuta lennuliiklusteenuseid, kelle aastane brutokäive on kuni 1 000 000 eurot teenuste puhul, mida ta osutab või kavatseb osutama hakata, ning

(2)

aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes osutab lennuvälja lennuinfoteenust, kasutades mis tahes lennuväljal korrapäraselt kuni üht töökohta.

(c)

Vastavalt pädeva asutuse poolt kindlaksmääratule peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes taotleb alapunkti a või alapunkti b alapunkti 1 kohast piiratud sertifikaati, täitma vähemalt järgmiseid nõudeid:

(1)

ATM/ANS.OR.B.001 – tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus;

(2)

ATM/ANS.OR.B.005 – juhtimissüsteem;

(3)

ATM/ANS.OR.B.020 – nõuded töötajatele ja

(4)

ATM/ANS.OR.A.075 – teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus, mis sisalduvad käesolevas lisas ning

(5)

IV, V, VI ja VIII lisas sätestatud erinõudeid, kui need nõuded on kohaldatavad teenuste suhtes, mida teenuseosutaja osutab või kavatseb osutama hakata kooskõlas artikliga 5.

(d)

Vastavalt pädeva asutuse poolt kindlaksmääratule peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes taotleb piiratud sertifikaati kooskõlas alapunkti b alapunktiga 2, täitma vähemalt punkti c alapunktides 1–4 ning IV lisas sätestatud erinõudeid.

(e)

Piiratud sertifikaadi taotleja esitab pädevale asutusele taotluse pädeva asutuse poolt kehtestatud vormis ja viisil.

ATM/ANS.OR.A.015   Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonid

(a)

Kooskõlas artikliga 6 võib lennuinfoteenuste osutaja esitada deklaratsiooni oma suutlikkuse ja vahendite kohta teenuse osutamisega seotud kohustuste täitmiseks juhul, kui ta täidab lisaks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikes 1 viidatud nõuetele ka järgmisi nõudeid:

(1)

lennuinfoteenuse osutaja osutab või kavatseb oma teenuseid osutama hakata korrapärastelt kuni ühe töökohaga või

(2)

asjaomased teenused on ajutise iseloomuga ning neid osutatakse pädeva asutusega kokkulepitud aja jooksul, et ohutus oleks proportsionaalselt tagatud.

(b)

Lennuinfoteenuste osutaja, kes esitab deklaratsiooni oma toimingute kohta, peab:

(1)

esitama pädevale asutusele enne toimingute alustamist kogu asjakohase teabe pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil;

(2)

esitama kooskõlas punktiga ATM/ANS.OR.A.020 pädevale asutusele kohaldatavate nõuete täitmise alternatiivsete meetodite loetelu;

(3)

säilitama vastavuse kohaldatavatele nõuetele ja deklaratsioonis esitatud andmetele;

(4)

teatama pädevale asutusele deklaratsiooni või kasutatavate nõuete täitmise meetodite mis tahes muutused, esitades muudetud deklaratsiooni, ning

(5)

osutama teenuseid oma lennutegevuskäsiraamatu kohaselt ja täitma kõiki selles sisalduvaid asjakohaseid sätteid.

(c)

Enne teenuste osutamise lõpetamist teatab oma tegevuse kohta deklaratsiooni esitanud lennuinfoteenuste osutaja pädevale asutusele sellest pädeva asutuse poolt kindlaks määratud tähtajaks.

(d)

Oma tegevuse kohta deklaratsiooni esitav lennuinfoteenuste osutaja peab täitma järgmisi nõudeid:

(1)

ATM/ANS.OR.A.001 – kohaldamisala;

(2)

ATM/ANS.OR.A.020 – nõuete täitmise meetodid;

(3)

ATM/ANS.OR.A.035 – nõuetele vastavuse tõendamine;

(4)

ATM/ANS.OR.A.040 – muudatused – üldnõuded;

(5)

ATM/ANS.OR.A.045 – funktsionaalse süsteemi muudatused;

(6)

ATM/ANS.OR.A.050 – hõlbustamine ja koostöö;

(7)

ATM/ANS.OR.A.055 – puudused ja parandusmeetmed;

(8)

ATM/ANS.OR.A.060 – viivitamata reageerimine ohutusprobleemile;

(9)

ATM/ANS.OR.A.065 – juhtumitest teatamine;

(10)

ATM/ANS.OR.B.001 – tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus;

(11)

ATM/ANS.OR.B.005 – juhtimissüsteem;

(12)

ATM/ANS.OR.B.020 – nõuded töötajatele

(13)

ATM/ANS.OR.B.035 – lennutegevuskäsiraamatud ning

(14)

ATM/ANS.OR.D.020 – vastutus- ja kindlustuskaitse, mis sisalduvad käesolevas lisas, ning

(15)

IV lisas sätestatud erinõuded.

(e)

Oma toiminguid deklareeriv lennuinfoteenuse osutaja võib alustada toimingutega alles peale pädevalt asutuselt deklaratsiooni kättesaamise kohta kinnituse saamist.

ATM/ANS.OR.A.020   Nõuete täitmise meetodid

(a)

Käesoleva määruse nõuete täitmiseks võib teenuseosutaja kasutada ameti poolt vastu võetud nõuete täitmise aktsepteeritud meetoditealternatiivseid meetodeid (AltMOC).

(b)

Kui teenuseosutaja soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, esitab ta enne selle rakendamist, pädevale asutusele asjaomase alternatiivse meetodi täieliku kirjelduse. Kirjeldus peab sisaldama käsiraamatute ja protseduuride mis tahes vajalikke muudatusi ning käesoleva määruse nõuete täitmist tõendavat hinnangut.

Teenuseosutaja võib kõnealuseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada alles pärast pädeva asutuse poolt antud heakskiitu ning punkti ATM/ANS.AR.A.015 alapunkti d kohase teate saamist.

ATM/ANS.OR.A.025   Sertifikaadi jätkuv kehtivus

(a)

Teenuseosutaja sertifikaat kehtib järgmistel tingimustel:

(1)

teenuseosutaja tegevus on jätkuvalt kooskõlas käesoleva määruse kohaldatavate nõuetega, sealhulgas nendega, milles käsitletakse pädevale asutusele antud volituste teostamise ja sellega seotud koostöö hõlbustamist, ning puuduste menetlemise nõuetega, mis on sätestatud vastavalt punktides ATM/ANS.OR.A.050 ja ATM/ANS.OR.A.055

ning

(2)

sertifikaadist ei ole loobutud, seda ei ole peatatud või kehtetuks tunnistatud.

(b)

Kui sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või sellest loobutakse, tuleb sertifikaat viivitamata pädevale asutusele tagastada.

ATM/ANS.OR.A.030   Lennuinfoteenuste osutajate deklaratsioonide jätkuv kehtivus

Lennuinfoteenuste osutaja poolt kooskõlas punktigaATM/ANS.OR.A.015 tehtud deklaratsioon kehtib järgmistel tingimustel:

(a)

lennuinfoteenuseid osutatakse jätkuvalt kooskõlas käesoleva määruse kohaldatavate nõuetega, sealhulgas nendega, milles käsitletakse pädevale asutusele antud volituste teostamist ja sellega seotud koostööd, ning puuduste menetlemise nõuetega, mis on sätestatud vastavalt punktides ATM/ANS.OR.A.050 ja ATM/ANS.OR.A.055,

ning

(b)

kõnealuste teenuste osutaja ei ole deklaratsiooni tagasi võtnud ning pädev asutus ei ole seda registrist kustutanud.

ATM/ANS.OR.A.035   – Nõuetele vastavuse tõendamine

Pädeva asutuse taotlusel esitab teenuseosutaja kõik asjakohased tõendid, et näidata vastavust käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele.

ATM/ANS.OR.A.040   – Muudatused – üldnõuded

(a)

Teatamine ja juhtimine:

(1)

funktsionaalse süsteemi muutus või funktsionaalset süsteemi mõjutavmuutus viiakse läbi kooskõlas punktigaATM/ANS.OR.A.045 ning

(2)

teenuseosutamise, teenuseosutaja juhtimissüsteemi ja/või ohutusjuhtimissüsteemiga seotud muutused, mis ei mõjuta funktsionaalset süsteemi, viiakse läbi kooskõlas alapunktiga b.

(b)

Mis tahes alapunkti a alapunktis 2 viidatud muutuse korral tuleb see enne rakendamist heaks kiita, välja arvatud juhul, kui asjaomasest muutusest on juba teatatud ja seda juhitakse kooskõlas pädeva asutuse poolt heaks kiidetud protseduuriga, nagu on sätestatud punktiATM/ANS.AR.C.025 alapunktis c.

ATM/ANS.OR.A.045   Funktsionaalse süsteemi muudatused

(a)

Teenuseosutaja, kes kavandab oma funktsionaalse süsteemi muutmist, peab tegema järgmist:

(1)

teatama muutusest pädevale asutusele;

(2)

esitama pädeva asutuse nõudmisel mis tahes täiendavat teavet, mis võimaldab pädeval asutusel otsustada, kas muutuse argumendid on vaja üle vaadata või mitte, ning

(3)

teavitama teisi teenuseosutajaid ja võimaluse korral lennundusettevõtjaid, keda kavandatav muudatus mõjutab.

(b)

Pärast muutusest teatamist peab teenuseosutaja teavitama pädevat asutust, kui alapunkti a alapunktide 1 ja 2 kohaselt esitatud teavet on oluliselt muudetud, ning asjaomaseid teenuseosutajaid ja lennundusettevõtjaid, kui alapunkti a alapunkti 3 kohaselt esitatud teavet on oluliselt muudetud.

(c)

Teenuseosutaja kohaldab teenuste osutamisel ainult neid muutusi, mille puhul punktis ATM/ANS.OR.B.010 osutatud protseduuride kohased toimingud on lõpule viidud.

(d)

Kui muutus tuleb pädeva asutuse poolt kooskõlas punktiga ATM/ANS.AR.C.035 läbi vaadata, kohaldab teenuseosutaja teenuse osutamisel ainult neid muutusi, mille argumendid pädev asutus on heaks kiitnud.

(e)

Kui muutus mõjutab teisi alapunkti a alapunktis 3 kindlaksmääratud teenuseosutajaid ja/või lennundusettevõtjaid, siis määrab teenuseosutaja pärast teiste asjaomaste teenuseosutajatega kooskõlastamist kindlaks järgmise:

(1)

asjaomaste teenuseosutajate omavahelise sõltuvuse ja võimaluse korral ka vastastikuse sõltuvuse teiste asjaomaste lennundusettevõtjatega ning

(2)

prognoosid ja riskide maandamise meetmed, mis on seotud rohkem kui ühe teenuseosutaja või lennundusettevõtjaga.

(f)

Asjaomased teenuseosutajad, keda mõjutavad alapunkti e alapunktis 2 viidatud prognoosid ja riskide maandamise meetmed, kasutavad muutust käsitlevates argumentides vaid omavahel, ja võimaluse korral ka lennundusettevõtjatega kokkulepitud ja kooskõlastatud prognoose ning riskide maandamise meetmeid.

ATM/ANS.OR.A.050   Hõlbustamine ja koostöö

Teenuseosutaja peab hõlbustama pädeval asutusel või tema nimel tegutseval kvalifitseeritud üksusel kontrollide ja auditite läbiviimist ning ta teeb vajaduse korral koostööd artikli 4 lõikes 9 viidatud pädevate asutuste volituste tõhusa ja tulemusliku kasutamise huvides.

ATM/ANS.OR.A.055   Puudused ja parandusmeetmed

Pärast pädevalt asutuselt puuduste kohta teate saamist peab teenuseosutaja tegema järgmist:

(a)

selgitama välja nõuetele mittevastavuse algpõhjuse;

(b)

koostama sellise parandusmeetmete kava, mille pädev asutus heaks kiidab, ning

(c)

tõendama pädevale asutusele, et parandusmeetmed on rakendatud ja saavutama pädeva asutuse heakskiidu teenuseosutaja väljapakutud ja pädeva asutuse heakskiidetud ajavahemiku jooksul, kooskõlas punkti ATM/ANS.AR.C.050 alapunktiga e.

ATM/ANS.OR.A.060   Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

Teenusepakkuja peab rakendama kõik ohutusmeetmed, sealhulgas ohutusettekirjutused, mille pädev asutus on talle kooskõlas punktiATM/ANS.AR.A.025 punktiga c kohustuseks teinud.

ATM/ANS.OR.A.065   Juhtumitest teatamine

(a)

Teenuseosutaja peab teatama pädevale asutusele ja mis tahes muule organisatsioonile, nagu nõuab liikmesriik, kus teenuseosutaja teenuseid osutab, mis tahes õnnetusjuhtumist, tõsisest vahejuhtumist ja juhtumist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 996/2010 (1) ja määrusega (EL) nr 376/2014.

(b)

Ilma et see piiraks alapunkti a, peab teenuseosutaja teatama pädevale asutusele ning süsteemi ja selle osade kavandamise eest vastutavale organisatsioonile, kui kellelgi teisel on esinenud rike, tehniline defekt, lubatud tehniliste piiride ületamine, vahejuhtum või muu eeskirjadevastane asjaolul, mis ohustas või oleks võinud ohustada teenuste osutamist, kuid mis ei põhjustanud õnnetust või tõsist intsidenti.

(c)

Ilma et see mõjutaks määruste (EL) nr 996/2010 ja (EL) nr 376/2014 kohaldamist, edastatakse alapunktides a ja b nimetatud teated pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil ning need peavad sisaldama kõiki teenuseosutajale sündmuse kohta teadaolevaid andmeid.

(d)

Kui erandlikud asjaolud ei takista, saadetakse teade võimalikult kiiresti, kuid igal juhul 72 tunni jooksul pärast seda, kui teenuseosutaja on kindlaks teinud selle sündmuse üksikasjad, mille kohta teade saadetakse.

(e)

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 376/2014 kohaldamist, koostab teenuseosutaja vajaduse korral järelmeetmete aruande, et täpsemalt kirjeldada tulevikus selliste juhtumite vältimiseks kavandatavaid meetmeid, niipea kui need meetmed on kindlaks määratud. Aruanne koostatakse pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil.

ATM/ANS.OR.A.070   Hädaolukorra lahendamise plaanid

Teenuseosutajal peavad olema hädaolukorra lahendamise plaanid kõigi tema pakutavate teenuste kohta niisuguste juhtumite puhuks, mille tulemusel tema tegevus võiks oluliselt halveneda või katkeda.

ATM/ANS.OR.A.075   Teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus

(a)

Teenuseosutaja peab osutama oma teenuseid avatud ja läbipaistval viisil. Ta avalikustab oma teenuse osutamise tingimused ja neis tehtavad muutused, ning seab sisse oma teenuse kasutajatega regulaarse konsultatsioonimenetluse või kui see on vajalik konkreetsete muudatuste puhul teenuse osutamises, individuaalse või kollektiivse konsultatsioonimenetluse.

(b)

Teenuseosutaja ei tohi diskrimineerida oma teenuse kasutajat või kasutajate gruppi rahvuse või muude tunnusjoonte alusel viisil, mis on vastuolus liidu õigusaktidega.

B-ALAJAGU –   JUHTIMINE (ATM/ANS.OR.B)

ATM/ANS.OR.B.001   Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus

Teenuseosutaja peab tagama, et ta suudab pakkuda oma teenuseid ohutul, tõhusal, järjepideval ja säästlikul moel vastavalt asjaomase õhuruumi üldise nõudluse prognoositavale tasemele. Sel eesmärgil säilitab ta sobivat tehnilist ning operatiivset suutlikkust ja asjatundlikkust.

ATM/ANS.OR.B.005   Juhtimissüsteem

(a)

Teenuseosutaja peab sisse seadma ja haldama juhtimissüsteemi, mis sisaldab järgmist:

(1)

selgelt kindlaksmääratud vastutuspiirid ja vastutavad isikuid kogu organisatsioonis, sealhulgas vastutava juhi otsene vastutus;

(2)

teenuseosutaja üldine käsitlus ja põhimõtteid tema osutatavate teenuste ohutuse, kvaliteedi ning turvalisuse kohta, mis kokku moodustavad poliitikasuuna, mille allkirjastab vastutav juht;

(3)

vahendid, mis võimaldavad kontrollida teenuseosutaja organisatsiooni toimimist juhtimissüsteemi tulemusnäitajate ja tulemuseesmärkide valguses;

(4)

menetlus, mille eesmärk on kindlaks teha teenuseosutaja organisatsioonis ja teda ümbritsevas keskkonnas toimunud muutused, mis võivad mõjutada olemasolevaid menetlusi, protseduure ja teenuseid, ning vajaduse korral muuta juhtimissüsteemi ja/või funktsionaalset süsteemi, et seda asjaomaste muutustega kohandada;

(5)

menetlus juhtimissüsteemi läbivaatamiseks, juhtimissüsteemi ebakvaliteetse toimimise põhjuste ja mõju väljaselgitamiseks, kõnealuste põhjuste kõrvaldamiseks või nende mõju leevendamiseks;

(6)

menetlus, millega tagatakse, et teenuseosutaja töötajad on koolitatud ja pädevad täitma oma ülesandeid ohutul, tõhusal, järjepideval ning säästlikul viisil. Eelnevaga seoses peab teenuseosutaja kehtestama töötajate värbamise ja koolituse põhimõtted ning

(7)

ametliku suhtlemiskorra, mis tagab, et kõik teenuseosutaja töötajad on teadlikud juhtimissüsteemist, mis võimaldab kriitilist teavet edastada ning selgitada, miks võetakse konkreetseid meetmeid ja rakendatakse või muudetakse protseduure.

(b)

Teenuseosutaja peab dokumenteerima kõik juhtimissüsteemi võtmemenetlused, sealhulgas menetluse, millega tehakse töötajatele teatavaks nende kohustused, ning menetluse kõnealuste protsesside muutmiseks.

(c)

Teenuseosutaja peab tegema kellelegi kohustuseks jälgida tema organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele ning protseduuride asjakohasust. Vastavuse kontrollimine hõlmab ka süsteemi, millega antakse vastutavale juhile puuduste kohta tagasisidet, et vajaduse korral tagada tõhusate parandusmeetmete võtmine;

(d)

Teenuseosutaja peab jälgima oma funktsionaalse süsteemi toimimist, ja kui tehakse kindlaks, et süsteem toimib oodatust halvemini, välja selgitama selle põhjused ning need kõrvaldama või, olles kindlaks teinud ootustele mittevastava toimimise mõju, seda mõju leevendama.

(e)

Juhtimissüsteem peab olema proportsionaalne teenuseosutaja suurusega ning tema toimingute keerukusega, võttes arvesse asjaomaste toimingutega kaasnevaid ohte ja riske.

(f)

Teenuseosutaja peab oma juhtimissüsteemi raames looma ametlikud sidemed teiste asjakohaste teenuseosutajate ning lennundusettevõtjatega, et:

(1)

tagada tema tegevusega kaasnevate lennuohutusalaste ohtude kindlakstegemine ja hindamine ning kaasnevate riskide asjakohane juhtimine ja leevendamine, ning

(2)

tagada tema poolt teenuste osutamine kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.

(g)

Kui teenuseosutajal on ka lennuvälja käitaja sertifikaat, peab ta tagama, et juhtimissüsteem hõlmab sertifikaadis nimetatud kõiki tegevusi.

ATM/ANS.OR.B.010   Muutuste juhtimise kord

(a)

Teenuseosutaja juhib, hindab ja vajaduse korral leevendab oma funktsionaalse süsteemi muutuste mõjusid kooskõlas punktidegaATM/ANS.OR.A.045, ATM/ANS.OR.C.005, ATS.OR.205 ja ATS.OR.210.

(b)

Alapunktis a viidatud menetluste või mis tahes asjaomaste menetluste oluliste muudatuste suhtes tuleb kohaldada järgmist:

(1)

teenuseosutaja peab need esitama kinnitamiseks pädevale asutusele ning

(2)

neid ei tohi enne pädeva asutuse kinnituse saamist rakendada.

(c)

Kui alapunktis b viidatud heakskiidetud menetlused ei ole konkreetse muutuse jaoks sobivad, peab teenuseosutaja tegema järgmist:

(1)

esitama pädevale asutusele taotluse heakskiidetud menetlustest erandkorras kõrvalekaldumiseks;

(2)

esitama pädevale asutusele asjaomase kõrvalekaldumisega seotud üksikasjad ning põhjenduse selle vajalikkuse kohta, ning

(3)

mitte kasutama kõrvalekalduvat menetlust enne, kui see on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud.

ATM/ANS.OR.B.015   Allhanked

(a)

Allhanked on kõik teenuseosutaja sertifitseerimistingimustes märgitud tegevusvaldkonda kuuluvad toimingud, mida teostab mõni teine asjaomaseks tegevuseks sertifitseeritud või sertifikaadi puudumise korral teenuseosutaja järelevalve all tegutsev organisatsioon. Teenuseosutaja peab tagama, et kui ta sõlmib allhankelepingu või ostab mis tahes osa oma tegevustest väljastpoolt sisse, siis kõnealune tegevus, süsteem või osa peab olema vastavuses kohaldatavate nõuetega.

(b)

Kui teenuseosutaja sõlmib mis tahes oma tegevuse osa teostamiseks lepingu organisatsiooniga, kes ei ole ise käesoleva määrusega kooskõlas sertifitseeritud asjaomase tegevuse teostamiseks, peab ta tagama, et lepingupartner töötab tema järelevalve all. Teenuseosutaja peab tagama pädeva asutuse juurdepääsu allhankijast organisatsioonile, et pädev asutus saaks kontrollida kohaldatavate nõuete jätkuvat järgimist.

ATM/ANS.OR.B.020   Nõuded töötajatele

(a)

Teenuseosutaja määrab tegevjuhi, kelle ülesanne on tagada, et kõikide toimingute rahastamine ja teostamine toimuks kooskõlas kohaldatavate nõuetega. Tegevjuht vastutab tõhusa juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest.

(b)

Teenuseosutaja määrab kindlaks ametisse nimetatud töötajate volitused, ülesanded ja vastutuse, eelkõige juhtivate töötajate puhul, kes vastustavad ohutuse, kvaliteedi, turvalisuse, rahastamise ja tööjõuga seotud funktsioonide eest.

ATM/ANS.OR.B.025   Nõuded vahenditele

Teenuseosutaja tagab, et kõikide ülesannete ja tegevuste teostamiseks kooskõlas kohaldatavate nõuetega on olemas piisaval hulgal sobivaid vahendeid.

ATM/ANS.OR.B.030   Andmete säilitamine

(a)

Teenuseosutaja võtab kasutusele andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab vastavalt vajadusele talletada ja usaldusväärselt jälgida tema kõiki toiminguid ning mis hõlmab eelkõige kõiki punktis ATM/ANS.OR.B.005 märgitud elemente.

(b)

Alapunktis a viidatud andmete vorming ja säilitusperiood peab olema märgitud teenuseosutaja juhtimissüsteemi menetlustes.

(c)

Andmeid säilitatakse viisil, mis tagab nende kaitse kahjustuste, muutmise ja varguse eest.

ATM/ANS.OR.B.035   Tegevusjuhendid

(a)

Teenuseosutaja koostab tema poolt pakutavate teenuste kohta operatiivtöötajatele kasutamiseks ja juhindumiseks ettenähtud tegevusjuhendid ja ajakohastab neid.

(b)

Teenuseosutaja tagab, järgmise:

(1)

tegevusjuhendid sisaldavad juhendeid ja teavet, mis on operatiivtöötajatele vajalikud nende ülesannete täitmiseks;

(2)

tegevusjuhendite vajalikud osad on asjaomastele töötajatele kättesaadavad ning

(3)

operatiivtöötajatele on teatatud nende ülesandeid käsitlevatesse tegevusjuhenditesse tehtud muudatustest sellisel viisil, mis võimaldab muudatusi rakendada alates nende kehtima hakkamise hetkest.

C-ALAJAGU –   ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED TEENUSEOSUTAJATELE, KES EI OSUTA LENNULIIKLUSTEENUSEID (ATM/ANS.OR.C)

ATM/ANS.OR.C.001   Kohaldamisala

Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse lisaks A- ja B-alajaos sätestatud nõuetele nende teenuseosutajate suhtes, kes ei osuta lennuliiklusteenuseid.

ATM/ANS.OR.C.005   Hinnangu andmine ohutuse tagamisele ja funktsionaalse süsteemi muutmisele

(a)

Mis tahes muudatuse puhul, millest on kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunktiga 1 teatatud, peab teenuseosutaja, kes ei ole lennuliiklusteenuse osutaja tegema järgmist:

(1)

tagama, et hinnang ohutuse tagamise kohta on antud kogu muudatuse ulatuses, sealhulgas:

(i)

seadmete, protseduuride ja inimestega seotud elementide kohta;

(ii)

liideste ning muudetud elementide ja ülejäänud funktsionaalse süsteemi koostoimimise kohta;

(iii)

liideste ning selliste muudetud elementide ja asjaolude koostoimimise kohata, mille raames see peab tööle hakkama;

(iv)

muutuse arengu kohta määratlemisest kuni elluviimiseni, sealhulgas teenuseks ülemineku kohta ja

(v)

kavakohaselt halvenenud töörežiimide kohta ja

(2)

kinnitama piisava kindlusega, terviklike, dokumenteeritud ja paikapidavate argumentide abil, et teenus hakkab toimima ja jääb püsivalt toimima nii, nagu on ette nähtud kindlaksmääratud olukorras-.

(b)

Teenuseosutaja, kes ei ole lennuliiklusteenuse osutaja, peab tagama, et alapunktis a nimetatud hinnangu andmine ohutuse tagamisele hõlmaks ka järgmist:

(1)

kontrollimist, et:

(i)

hinnang vastab muutusele kogu ulatuses, nagu on ette nähtud alapunkti a alapunktis 1;

(ii)

teenus toimib vaid nii, nagu on ette nähtud kindlaksmääratud olukorras, ning

(iii)

teenus toimib kooskõlas kõikide nõuetega, mida käesolevas määruses kohaldatakse asjaomase teenuse suhtes seoses funktsionaalse süsteemi muutmisega, ega ole nendega vastuolus ning

(2)

seirekriteeriumide täpsustamist, mis on vajalikud selle tõendamiseks, et muutunud funktsionaalse süsteemi raames osutatav teenus jääb toimima vaid nii, nagu on ette nähtud kindlaksmääratud olukorras.

D-ALAJAGU –   ORGANISATSIOONILISED ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEENUSE JA LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE NING VÕRGUSTIKU HALDAJATELE (ATM/ANS.OR.D)

ATM/ANS.OR.D.001   Kohaldamisala

Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida kohaldatakse lisaks A-, B- ja C-alajaos sätestatud nõuetele aeronavigatsiooniteenuste (ANS) ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste (ATFM) osutajate ning võrgustiku haldaja suhtes.

ATM/ANS.OR.D.005   Äri-, aasta- ja tulemusplaanid

(a)   ÄRIPLAAN

(1)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad peavad koostama äriplaani vähemalt viieks aastaks. Kõnealune äriplaan peab vastama järgmistele tingimustele::

(i)

selles esitatakse aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajate peamised sihid ja eesmärgid ning strateegia nende saavutamiseks, mis on kooskõlas aeronavigatsiooniteenuste või lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutaja mõne pikemaajalise üldise tegevuskava ja taristu või muu tehnoloogiasuuna arendamist käsitlevate liidu õigusaktide asjakohaste nõuetega. ning

(ii)

see sisaldab ohutust, suutlikkust, keskkonda ja kulutõhusust käsitlevaid tulemuseesmärke, mida tuleb kohaldada vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 (2).

(2)

Alapunktides i ja ii loetletud teave peab olema ühtlustatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 viidatud tulemusplaaniga, ning ohutusandmed peavad olema kooskõlas riikliku lennuohutusprogrammiga, millele viidatakse Chicago konventsiooni 19. lisa standardis 3.1.1 (juuli 2013, 1. väljaanne).

(3)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad edastavad suurte investeerimisprojektide kohta ohutuse ja ettevõtlusega seotud põhjendused, lisades vajaduse korral teabe eeldatava mõju kohta alapunkti 1 alapunktis ii osutatud asjaomastele tulemuseesmärkidele, ja määravad kindlaks SESARi (ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi) rakendamisega seotud õigusaktide nõuetest tulenevad investeeringud.

(b)   AASTAPLAAN

(1)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad koostavad aastaplaani järgmise aasta kohta, milles täpsustatakse äriplaani punkte ja kirjeldatakse võrreldes eelmise aastaga plaani tehtavaid muudatusi.

(2)

Aastaplaan peab hõlmama järgmisi tegureid, mida kohaldatakse seoses teenuste taseme ja kvaliteediga, näiteks eeldatava suutlikkuse ohutuse, keskkonna ja kulutõhususe tasemega:

(i)

teave uue taristu rakendamise või muude arengusuundade kohta, ning selgitus, kuidas need aitavad kaasa aeronavigatsiooniteenuste või lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutaja tulemuslikkuse suurenemisele, sealhulgas teenuste taseme ja kvaliteedi paranemisele;

(ii)

tulemusnäitajad, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud tulemuslikkuse kavaga, mille abil on võimalik teenuste taset ja kvaliteeti põhjendatult hinnata;

(iii)

teave meetmete kohta, mille eesmärk on leevendada aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajate poolt kindlaksmääratud ohutusalaseid riske, sealhulgas teave ohutuse jälgimisel kasutatavate ohutusnäitajate kohta ning vajaduse korral leevendusmeetmete eeldatav maksumus, ning

(iv)

aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajate prognoositav lühiajaline finantsseisund ning mis tahes muudatused äriplaanis või äriplaani mõjutavad asjaolud.

(c)   PLAANIDE TULEMUSLIKKUSE OSA

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad võimaldavad komisjonil nõudmise korral tutvuda nende äriplaanide ja aastaplaanide tulemuslikkust käsitleva osaga pädeva asutuse poolt siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustel.

ATM/ANS.OR.D.010   Julgestusalane juhtimine

(a)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja peavad juhtimissüsteemi lahutamatu osana kehtestamavastavalt punktile ATM/ANS.OR.B.005 julgestusalase juhtimissüsteemi, et tagada:

(1)

oma ruumide ja töötajate julgeolek, et vältida teenuste osutamisele suunatud õigusvastaseid tegusid, ning

(2)

teenuseosutajale edastatud, tema poolt kogutud või muul viisil kasutatavate operatiivandmete turvalisus, tehes need kättesaadavaks üksnes volitatud isikutele.

(b)

Julgestusalase juhtimise süsteemis määratakse kindlaks järgmine:

(1)

menetlused, mis on seotud riski hindamise ja leevendamisega, julgeoleku jälgimise ja parandamisega, julgeoleku ümberhindamise ja kogemuste levitamisega;

(2)

vahendid, mis on kavandatud julgestusega seonduvate puuduste avastamiseks ja töötajate teavitamiseks asjakohastest hoiatustest, ning

(3)

vahendid julgestusega seonduvate puuduste kontrollimiseks ning parandusmeetmete ja leevendusprotseduuride kindlaksmääramiseks, et ära hoida puuduste taastekkimine.

(c)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja korraldavad oma töötajate julgestuskontrolli ning vajaduse korral teevad koostööd asjaomaste tsiviil- ja militaarasutustega oma ruumide, töötajate ja andmete kaitsmiseks.

(d)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja võtavad vajalikud meetmed oma süsteemide, nende koostisosade ja andmete kaitsmiseks ning selleks, et vältida võrgu ohustamist andmete ja küberkuritegevusega seotud ohtude poolt, mis võib olla suunatud õigusvastastele tegudele nende poolt osutatavate teenuste suhtes.

ATM/ANS.OR.D.015   Finantsseis

MAJANDUSLIK JA FINANTSSUUTLIKKUS

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad peavad olema suutelised täitma oma finantskohustusi, näiteks katma tegevuse püsi- ja muutuvkulusid ning kapitali investeerimiskulusid. Nad peavad kasutama asjakohast raamatupidamissüsteemi. Nad tõendavad oma suutlikkust punkti ATM/ANS.OR.D.005 alapunktis b viidatud aastaplaani ning bilansi ja kontode abil, vastavalt sellele, kuidas näeb ette nende põhikiri, ning regulaarsete sõltumatute auditite läbimisega.

ATM/ANS.OR.D.020   Vastutus- ja kindlustuskaitse

(a)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja peavad olema kehtestanud korra, mille alusel kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega tagatakse nende ülesannete täitmisest tulenev vastutus.

(b)

Vastutuse katmiseks kasutatav meetod on vastavuses võimaliku kahjuga, võttes arvesse asjaomaste teenuseosutajate ning võrgustiku haldaja õiguslikku seisundit ning olemasolevat ärikindlustuse taset.

(c)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja, kes kasutavad teise teenuseosutaja teenuseid, peavad tagama, et lepingutes, mis nad sel eesmärgil sõlmivad, on täpsustatud ka vastutuse jagunemine nende vahel.

ATM/ANS.OR.D.025   Nõuded aruannete kohta

(a)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajad esitavad pädevale asutusele oma tegevuse kohta aastaaruande.

(b)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuste osutajate aastaaruanne peab, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 kohaldamist, hõlmama nende finantstulemusi ning tegevusaruannet, samuti muid olulisi toiminguid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas.

(c)

Võrgustiku haldaja peab kooskõlas määruse (EL) nr 677/2011 artikliga 20 esitama oma aastaaruande komisjonile ja ametile. Kõnealuses aruandes käsitletakse tema tegevuse tulemusi ning kõiki märkimisväärseid meetmeid ja arengusuundi eelkõige ohutuse valdkonnas.

(d)

Alapunktides a ja c nimetatud aastaaruanded peavad sisaldama vähemalt järgmist:

(1)

hinnang osutatud teenuste tulemuslikkusele;

(2)

aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajate puhul nende tulemuslikkuse võrdlus püstitatud tulemuseesmärkidega, millele viidatakse punkti ATM/ANS.OR.D.005 alapunktis a, võrreldes tegelikke tulemusi aastaplaanis püstitatud tulemustega aastaplaani tulemusnäitajate alusel;

(3)

võrgustiku haldaja puhul tema tulemuslikkuse võrdlus määruse (EL) nr 677/2011 artikli 2 lõikes 24 viidatud võrgustiku strateegilises kavas kehtestatud tulemuseesmärkidega, võrreldes tegelikke tulemusi kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 23 viidatud võrgustiku operatiivkavas esitatud tulemustega võrgustiku operatiivkavas kehtestatud tulemusnäitajate alusel;

(4)

selgitus erinevuste kohta asjaomaste sihtide ja eesmärkide vahel ning kavade ja tegelike tulemuste vaheliste lahknevuste kõrvaldamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramine määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 viidatud võrdlusperioodil;

(5)

tegevuse ja taristuga seotud arengusuunad;

(6)

majandustulemused, kui need ei ole eraldi avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõikele 1;

(7)

teave teenuste kasutajatega toimuva regulaarse ametliku konsultatsioonimenetluse kohta, ning

(8)

teave personalipoliitika kohta.

(e)

Aeronavigatsiooniteenuste ja lennuliiklusvoogude juhtimisteenuste osutajad ning võrgustiku haldaja võimaldavad komisjonil ja ametil taotluse korral tutvuda nende aastaaruannetega. Nad teevad asjaomased aruanded ka üldsusele kättesaadavaks pädeva asutuse poolt ühenduse ja siseriiklike õigusaktide kohaselt kehtestatud tingimustel.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35).

(2)  Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 390/2013, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava (ELT L 128, 9.5.2013, lk 1).

IV LISA

LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAMISE ERINÕUDED

(osa ATS)

A-ALAJAGU –   TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.OR)

1. jagu –   Üldnõuded

ATS.OR.100   Omand

(a)

Lennuliiklusteenuse osutaja teatab pädevatele asutustele:

(1)

oma õigusliku seisundi, omandistruktuuri ja mis tahes kokkulepped, millel on oluline mõju tema varade juhtimisele;

(2)

kõik seosed organisatsioonidega, mis ei osuta aeronavigatsiooniteenuseid, sealhulgas äritegevus, milles teenusepakkuja osaleb otse või sidusettevõtjate kaudu vähemalt 1 % ulatuses tema eeldatavatest tuludest; lisaks peab ta teatama kõikidest muudatusest igas aktsiapakis, mis moodustab 10 % või enam kogu tema aktsiapakist.

(b)

Lennuliiklusteenuste osutaja võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti, mis võiks kahjustada teenuste osutamist objektiivsel ja erapooletul viisil.

ATS.OR.105   Teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus

Lisaks III lisa punktile ATM/ANS.OR.A.075 ei tohi lennuliiklusteenuste osutaja osaleda toimingutes, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine, ega toimingutes, millega vastavalt kohaldatavale liidu õigusele kaasneks valitseva seisundi kuritarvitamine.

2. jagu –   Teenuste ohutus

ATS.OR.200   Ohutusjuhtimissüsteem

Lennuliiklusteenuste osutaja peab kehtestama ohutusjuhtimissüsteemi (SMS), mis võib olla punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi lahutamatu osa ja mis peab sisaldama järgmist:

(1)   OHUTUSPOLIITIKA JA -EESMÄRGID:

(i)

juhtkonna pühendumine ja vastutus ohutuse tagamise eest, mis kajastub ohutuspoliitikas;

(ii)

vastutusvaldkonnad ohutusjuhtimissüsteemi rakendamisel ja säilitamisel, ning õigus vastu võtta ohutusalaseid otsuseid;

(iii)

tõhusa ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise ja korrashoiu eest vastutava ohutusjuhi ametisse määramine;

(iv)

hädaolukorras reageerimise kavade kooskõlastamine teiste teenuseosutajatega ning lennundusettevõtjatega, kellega lennuliiklusteenuste osutaja on teenuse osutamise kaudu seotud, ning

(v)

ohutusjuhtimissüsteemi dokumendid, mis kirjeldavad ohutusjuhtimissüsteemi elemente, sellega seonduvaid menetlusi ja tulemusi.

(2)   OHUTUSRISKIDE JUHTIMINE:

(i)

menetlus teenusega seotud ohtude kindlaksmääramiseks, mis peab põhinema reaktiivsetel, proaktiivsetel ning ennetavatel ohutusteabe kogumise meetoditel;

(ii)

menetlus, mis tagab kindlakstehtud ohtudega seotud ohutusriskide analüüsi, hindamise ja kontrollimise, ning

(iii)

menetlus, millega tagatakse, et nende õhusõidukitega seotud õnnetusjuhtumite risk on viidud miinimumini niivõrd, kui see on mõistlikult teostatav.

(3)   OHUTUSE TAGAMINE:

(i)

ohutusnõuete täitmise kontroll ja mõõtmine tähendab, et organisatsiooni ohutusnõuete täitmist tuleb kontrollida ning ohutusriskide kontrollimise tõhusus tuleb kinnitada;

(ii)

menetlus selliste muutuste kindlakstegemiseks, mis võivad mõjutada teenuste ohutuse riskitaset, ning kõnealustest muutustest ohutusele tulenevate riskide kindlaksmääramine ja juhtimine, ning

(iii)

menetlus ohutusjuhtimissüsteemi tõhususe kontrollimiseks ja hindamiseks, et tagada ohutusjuhtimissüsteemi pidev üldine täiustumine.

(4)   OHUTUSE EDENDAMINE:

(i)

koolitusprogramm, millega tagatakse, et töötajad on koolitatud ning pädevad täitma oma ülesandeid ohutusjuhtimissüsteemis ja

(ii)

ohutusalase teabe edastamine, millega tagatakse, et töötajad on teadlikud ohutusjuhtimissüsteemi rakendamisest.

ATS.OR.205   Ohutuse hindamine ning funktsionaalse süsteemi muutuste tagamine

(a)

Mis tahes muutuse puhul, millest on kooskõlas punkti ATM/ANS.OR.A.045 alapunkti a alapunktiga 1 teatatud, peab lennuliiklusteenuse osutaja:

(1)

tagama, et hinnang ohutusele on antud kogu muutuse ulatuses, sealhulgas:

(i)

seadmete, protseduuride ja inimestega seotud elementide kohta;

(ii)

liideste ning muudetud elementide ja ülejäänud funktsionaalse süsteemi koostoimimise kohta;

(iii)

liideste ning selliste muudetud elementide ja asjaolude koostoimimise kohta, mille raames see peab tööle hakkama;

(iv)

muutuse arengu kohta defineerimisest kuni elluviimiseni, sealhulgas teenuseks ülemineku kohta ja

(v)

funktsionaalse süsteemi kavakohaselt halvenenud toimimise kohta ja

(2)

kinnitama piisava kindlusega, terviklike, dokumenteeritud ja paikapidavate argumentide abil, et punkti ATS.OR.210 rakendamise kaudu kindlaks tehtud ohutuskriteeriumid on kehtivad, täidetud ja jäävad täidetuks.

(b)

Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et alapunktis a viidatud ohutuse hindamine hõlmaks ka järgmist:

(1)

ohutegurite kindlakstegemine;

(2)

muutuse puhul rakendatavate ohutuskriteeriumide kindlaksmääramine ja põhjendamine kooskõlas punktiga ATS.OR.210;

(3)

muudatuse mõjude riskianalüüs;

(4)

muutusega seotud riskide hindamine ja vajaduse korral nende leevendamine nii, et kohaldatavad ohutuskriteeriumid oleks täidetud;

(5)

kontrollimine, et:

(i)

hinnangu andmine on toimunud kogu muudatuse ulatuses, nagu on kindlaks määratud alapunkti a alapunktis 1, ning

(ii)

muudatus vastab ohutuskriteeriumidele ning

(6)

jälgimiskriteeriumide täpsustamine, mis on vajalikud selle tõendamiseks, et muudetud funktsionaalse süsteemi raames osutatav teenus vastab jätkuvalt ohutuskriteeriumidele.

ATS.OR.210.   Ohutuskriteeriumid

(a)

Lennuliiklusteenuste osutaja määrab kindlaks funktsionaalse süsteemi muutuse vastuvõetavuse ohutuse seisukohast, analüüsides selleks muutuse sisseviimise riske, vajaduse korral toimingute ja sidusrühmade kategooriate kaupa.

(b)

Muutuse vastuvõetavust ohutuse seisukohast hinnatakse konkreetsete ja kontrollitavate ohutuskriteeriumide abil, kusjuures iga kriteerium väljendatakse selge kvantitatiivse ohutusriskitasemena või muu ohutusriskiga seonduva mõõtarvuna.

(c)

Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et ohutuskriteeriumid vastaksid järgmistele nõuetele:

(1)

need on konkreetse muutuse puhul õigustatud, võttes arvesse, mis liiki muutusega on tegemist;

(2)

kui need on täidetud, lubavad eeldada, et peale muutust on funktsionaalne süsteem sama ohutu, kui enne muutust t, või lennuliiklusteenuste osutaja peab esitama argumendid, mis õigustavad järgmist:

(i)

mis tahes ajutist ohutuse vähenemist kompenseerib ohutustaseme suurenemine tulevikus või

(ii)

ohutustaseme püsival vähenemisel on muud kasulikud tagajärjed ning

(3)

kõike arvesse võttes tagatakse, et muutus ei põhjusta teenuse ohutuse suhtes vastuvõetamatuid riske, ning

(4)

toetavad ohutuse täiustamist, kui see on mõistlikult teostatav.

ATS.OR.215   Lennujuhtide lube ja tervisetõendeid käsitlevad nõuded

Lennuliiklusteenuste osutaja peab tagama, et lennujuhid omavad nõuetekohaseid lube ja kehtivaid meditsiinitõendeid vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 2015/340 (1).

3. jagu –   Inimteguriga seotud nõuded lennujuhtimisteenuse osutajatele

ATS.OR.300   Kohaldamisala

Käesolevas jaos on kehtestatud inimvõimeid käsitlevad nõuded lennujuhtimisteenuse osutajatele, et:

(a)

ära hoida ja leevendada riski, et lennujuhtimisteenust osutavad lennujuhid, kes kuritarvitavad psühhoaktiivseid aineid;

(b)

ära hoida ja leevendada stressi negatiivset mõju lennujuhtidele, tagamaks lennuliikluse ohutust, ning

(c)

ära hoida ja leevendada väsimuse negatiivset mõju lennujuhtidele, tagamaks lennuliikluse ohutust.

ATS.OR.305   Lennujuhtimisteenuse osutaja kohustused seoses psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamisega lennujuhtide poolt

(a)

Lennujuhtimisteenuse osutaja töötab välja ja rakendab poliitikasuuna koos kaasnevate menetlustega, tagamaks et psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine ei mõjuta lennujuhtimisteenuste osutamist.

(b)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (2) ja kohaldatavate üksikisikute testimist käsitlevate siseriiklike õigusaktide sätete kohaldamist, peab lennujuhtimisteenuse osutaja välja töötama ja rakendama objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse lennujuhtide poolt psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise juhtumite avastamiseks. Kõnealuses menetluses tuleb arvesse võtta määruse (EL) nr 2015/340 punkti ATCO.A.015 sätteid.

(c)

Alapunktis b nimetatud menetluse peab pädev asutus heaks kiitma.

ATS.OR.310   Stress

Kooskõlas punktiga ATS.OR.200 peab lennujuhtimisteenuse osutaja tegema järgmist:

(a)

välja töötama ja kasutusele võtma poliitikasuuna lennujuhtide stressi juhtimiseks, sealhulgas tuleb rakendada kriitiliste intsidentidega seotud stressi juhtimiseprogrammi, ning

(b)

lennujuhtidele tuleb läbi viia koolitused ja teavitusprogrammid stressi, sealhulgas kriitilise intsidendi stressi vältimise kohta, lisaks inimteguritega seotud koolitusele, mis viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa D-alajao 3. ja 4. jaotisega.

ATS.OR.315   Väsimus

Kooskõlas punktiga ATS.OR.200 peab lennujuhtimisteenuse osutaja tegema järgmist:

(a)

välja töötama ja kasutusele võtma poliitikasuuna lennujuhtide väsimuse juhtimiseks;

(b)

viima lennujuhtidele läbi teabeprogrammid väsimuse vältimise kohta lisaks inimteguritega seotud koolitusele, mis viiakse läbi kooskõlas komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa D-alajao 3. ja 4. jaotisega.

S.OR.320   Lennujuhtide graafikujärgne töökorraldus

(a)

Lennujuhtimisteenuse osutaja töötab välja ja rakendab graafikujärgse töökorralduse ning jälgib seda, et vältida lennujuhtide tööväsimusest tulenevaid riske ja tagada ohutusnõuete kohane töö- ja puhkeaja vaheldumine. Lennujuhtimisteenuse osutaja määrab graafikujärgses töökorralduses täpselt kindlaks järgmised elemendid:

(1)

maksimaalne järjestikuste tööpäevade arv, mil tööülesandeid täidetakse;

(2)

maksimaalne tööaja tundide arv;

(3)

maksimaalne ilma vaheaegadeta lennujuhtimisteenuse osutamise aeg;

(4)

tööaja ja vaheaegade suhe lennujuhtimisteenuse osutamisel;

(5)

minimaalne puhkeaeg;

(6)

maksimaalne järjestikuste tööaegade arv, mis ulatuvad ööaega, sõltuvalt asjaomase lennujuhtimisüksuse töötamise kellaaegadest;

(7)

minimaalne puhkeaeg pärast tööaega, mis ulatub ööaega, ning

(8)

minimaalne puhkeaegade arv ühes graafikutsüklis.

(b)

Lennujuhtimisteenuse osutaja peab graafikujärgse töökorralduse väljatöötamise ja rakendamise ajal nõu pidama nende lennujuhtidega, kes hakkavad selle alusel töötama, või vajaduse korral nende esindajatega, et kindlaks teha ja leevendada väsimusega seotud riske, mille tekkepõhjuseks võib olla graafikujärgne töökorraldus ise.

B-ALAJAGU –   TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAJATELE (ATS.TR)

1. jagu –   Üldnõuded

ATS.TR.100   Lennuliiklusteenuste osutajate töömeetodid ja -kord

(a)

Lennuliiklusteenuste osutaja peab tõendama oma töömeetodite ja -korra vastavust järgmistes dokumentides sätestatule:

(1)

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012 (3) ja

(2)

järgmistes Chicago konventsiooni lisades sätestatud standardid, niivõrd kui nad käsitlevad asjaomases õhuruumis osutatavaid lennuliiklusteenuseid:

(i)

10. lisa lennunduse telekommunikatsiooni kohta; II köide: Sideprotseduurid, sh aeronavigatsiooni protseduurid (PANS) (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)), ja

(ii)

11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (13. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 49 (kaasa arvatud)), ilma et see piiraks määruse (EL) nr 923/2012 kohaldamist.

(b)

Olenemata alapunkti a nõuetest võib pädev asutus katselendude puhul kehtestada lennuliiklusteenindusüksuste jaoks lisaks alapunktis a sisalduvatele tingimustele ja protseduuridele täiendavaid või alternatiivseid tingimusi ja protseduure, kui seda on vaja katselendudega seotud lennuliiklusteenuste osutamiseks.

(1)  Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L 63, 6.3.2015, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(3)  komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).

V LISA

ERINÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE

(osa MET)

A-ALAJAGU –   TÄIENDAVAD ORGANISATSIOONILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE

1. jagu –   Üldnõuded

MET.OR.100   Meteoroloogilised andmed ja meteoroloogiateave

(a)

Meteoroloogiateenuste osutaja varustab meteoroloogiateabega käitajaid, lennumeeskonna liikmeid, lennuliiklusteenindusüksusi, päästeüksusi, lennuvälja käitajaid, õnnetusi ja intsidente uurivaid asutusi ja teisi teenusteosutajaid ning lennuettevõtjaid, kellele meteoroloogiateave on vajalik pädeva asutuse kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks.

(b)

Meteoroloogiateenuste osutaja määrab kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika, samuti tagab ta kõnealuse teabe õigeaegse edastamise ning vajaliku ajakohastamise.

MET.OR.105   Meteoroloogiateabe säilitamine

(a)

Meteoroloogiateenuste osutaja säilitab väljastatud meteoroloogiateavet vähemalt 30 päeva alates teabe väljastamise kuupäevast.

(b)

Kõnealune meteoroloogiateave tehakse nõudmise korral kättesaadavaks seoses järelpärimiste või uurimistega, kusjuures sel juhul säilitatakse teavet seni, kuni järelepärimine või uurimine on lõpetatud.

MET.OR.110   Nõuded meteoroloogiateabe vahetamiseks

Meteoroloogiateenuste osutaja peab tagama süsteemide ja menetluste olemasolu, samuti juurdepääsu asjakohastele sidevahenditele, mis võimaldaks tal:

(a)

vahetada operatiivset meteoroloogiateavet teiste meteoroloogiateenuste osutajatega, ning

(b)

varustada kasutajaid õigeaegselt nõutava meteoroloogiateabega.

MET.OR.115   Meteoroloogiline bülletään

Meteoroloogiateenuste osutaja, kes vastutab asjaomase piirkonna eest, varustab piirkonna kasutajaid meteoroloogiliste bülletäänidega aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse või interneti kaudu.

MET.OR.120   Ülemaailmsele piirkondlike ilmaprognooside keskusele (WAFC) lahknevustest teatamine

Meteoroloogiateenuste osutaja, kes vastutab asjaomase piirkonna eest, peab WAFS BUFR andmeid kasutades viivitamata teavitama asjakohast ülemaailmset piirkondlike ilmaprognooside keskust (WAFC), kui on kindlaks tehtud või teatatud olulistest lahknevustest piirkondlike prognooside ülemaailmse süsteemi prognoosidest (SIGWIX), kui need käsitlevad:

(a)

jäätumist, turbulentsi ja pimendatud, sagedasi, varjatud või pagijoonelisi rünkpilvi ning liiva-või tolmutorme, ning

(b)

vulkaanipurskeid või radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumist õhusõidukite käitamist mõjutaval määral.

2. jagu —   Erinõuded

1. peatükk —   Nõuded lennumeteoroloogiajaamadele

MET.OR.200   Ilmateated ja muu teave

(a)

Lennumeteoroloogiajaam edastab:

(1)

kindlate ajavahemike järel kohalikke regulaarseid ettekandeid, mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti;

(2)

kohalikke eriettekandeid, mis on ette nähtud levitamiseks ainult sellel lennuväljal, kus vaatlused tehti, ning

(3)

lennuväljadel, mis teenindavad regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti, pooletunniste ajavahemike järel METAR-ettekandeid, mis on ette nähtud levitamiseks väljaspool lennujaama, kus vaatlused tehti.

(b)

Lennumeteoroloogiajaam teatab lennuliiklusteeninduse üksustele ja lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele muudatustest raja nähtavuse hindamiseks kasutatavate automaatseadmete kasutatavuse töökorras.

(c)

Lennumeteoroloogiajaam annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja ilmavaatlusjaamale teavet purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja vulkaanituhapilve kohta.

(d)

Lennumeteoroloogiajaam koostab nimekirja kriteeriumidest, mille alusel koostada kohalikke eriettekandeid kooskõlastatult asjaomase lennuliiklusteenindusüksuse, käitajate ning teiste asjaosalistega

MET.OR.205   Ettekanded meteoroloogiliste elementide kohta

Regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti teenindava lennujaama lennumeteoroloogiajaam teeb ettekandeid alljärgneva kohta:

(a)

pinnatuule suund ja kiirus;

(b)

nähtavus;

(c)

nähtavus rajal (vajaduse korral);

(d)

ilm lennuväljal ja selle ümbruses;

(e)

pilved;

(f)

õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur;

(g)

õhurõhk, ning

(h)

täiendav teave (vajaduse korral).

Kui pädev asutus on vastava loa andnud, võib regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti mitte teenindava lennuvälja lennumeteoroloogiajaam teha ettekandeid ainult selliste meteoroloogiliste elementide kohta, mis on asjakohased kõnealusel lennuväljal toimuvate lendude jaoks. Kõnealune teave avaldatakse lennundusteabe kogumikus.

MET.OR.210   Meteoroloogiliste elementide vaatlemine

Lennuväljadel, mis teenindavad regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti, vaatleb ja/või mõõdab lennumeteoroloogiajaam:

(a)

pinnatuule suunda ja kiirust;

(b)

nähtavus;

(c)

nähtavus rajal (vajaduse korral);

(d)

ilm lennuväljal ja selle ümbruskonnas;

(e)

pilved;

(f)

õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur;

(g)

õhurõhku, ning

(h)

annab täiendavat teavet (vajaduse korral).

Kui pädev asutus on vastava loa andnud, võib l regulaarset rahvusvahelist ärilist lennutransporti mitte teenindava lennuvälja lennumeteoroloogiajaam vaadelda ja/või mõõta ainult neid meteoroloogilisi elemente, mis on asjakohased kõnealusel lennuväljal toimuvate lendude jaoks. Kõnealune teave avaldatakse lennundusteabe kogumikus.

2. peatükk –   Nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele

MET.OR.215   Ilmaprognoosid ja muu teave

Lennuvälja meteoroloogiatalitus:

(a)

koostab ja/või hangib ilmaprognoose ja muud asjakohast meteoroloogiateavet, mis on vajalik tema asjaomaste funktsioonide täitmiseks pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud lendude jaoks;

(b)

edastab ilmaprognoose ja/või hoiatusi kohalike ilmastikutingimuste kohta lennuväljadel, mis on tema vastutusalas;

(c)

vaatab ilmaprognoose ja hoiatusi pidevalt läbi ning väljastab vajaduse korral viivitamata muudatused ning tühistab kõik sama tüüpi sama koha kohta ja sama kehtivusajaga varem väljastatud ilmaprognoosid või selle osad;

(d)

edastab lennumeeskonna liikmetele ja/või teistele lennutegevusega seotud töötajatele kokkuvõtliku teabe ja lennudokumendid ning nõustab neid;

(e)

edastab klimatoloogilist teavet;

(f)

annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja ilmavaatlusjaamale teavet purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja vulkaanilise tuhapilve kohta;

(g)

annab vajaduse korral meteoroloogiateavet päästeüksustele ning peab päästeüksus(t)ega ühendust kogu päästeoperatsiooni ajal;

(h)

annab vajaduse korral meteoroloogiateavet asjaomastele aeronavigatsiooniteabe teenistustele, kui see on vajalik nende ülesannetetäitmiseks;

(i)

koostab ja/või hangib ilmaprognoose ning muud meteoroloogiateavet, mis on vajalik ATS-üksuste ülesannete täitmiseks kooskõlas punktiga MET.OR.242 ja

(j)

annab temaga seotud lennuliiklusteenindusüksusele, lennuvälja aeronavigatsiooniteabe teenistusele ja ilmavaatlusjaamale teavet radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta;

MET.OR.220   Lennuvälja ilmaprognoosid

(a)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus annab lennuvälja ilmaprognoosid määratud ajal välja lähenemisala prognoosidena.

(b)

Lähenemisala ilmaprognoosi väljastamisel tagab lennuvälja meteoroloogiatalitus, et lennuväljal ei kehtiks ühel ja samal ajal rohkem kui üks lähenemisala prognoos.

MET.OR.225   Ilmaprognoosid maandumiseks

(a)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus koostab maandumiseks ilmaprognoosid, nagu on pädeva asutuse poolt kindlaks määratud.

(b)

Kõnealune maandumisprognoos antakse välja TREND-prognoosi vormis.

(c)

TREND-prognoosi kehtivusaeg on kaks tundi alates ettekande väljastamisest, mis moodustab osa maandumisprognoosist.

MET.OR.230   Ilmaprognoosid stardiks

Lennuvälja meteoroloogiatalitus:

(a)

koostab stardiks ilmaprognoosid, nagu on pädeva asutuse poolt kindlaks määratud ning

(b)

esitab käitajatele ja lennumeeskonna liikmetele (nõudmise korral) kolm tundi enne arvatavat väljumisaega ilmaprognoosi stardiks.

MET.OR.235   Hoiatused lennuvälja kohta, hoiatused tuule nihke kohta ja häired

Lennuvälja meteoroloogiatalitus:

(a)

annab teavet, mis hõlmab hoiatusi lennuvälja kohta;

(b)

vastavalt asjaomaste lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajatega sõlmitud kohalikele kokkulepetele koostab hoiatusi tuule nihke kohta lennuväljadele jaoks, kus üks faktor on tuulenihe;

(c)

annab lennuväljadel, kus tuulenihe tehakse kindlaks automaatsete maapealsete, tuulenihke kaugseireks või avastamiseks mõeldud seadmetega, häiret tuulenihke kohta, mis on kõnealuste seadmete abil kindlaks tehtud ning

(d)

tühistab hoiatused, kui asjaomased tingimused enam ei esine ja/või eeldatavalt enam ei esine lennuväljal.

MET.OR.240   Teave käitajale või lennumeeskonnale

(a)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus varustab käitajaid ja lennumeeskonna liikmeid järgmisega:

(1)

prognoosid, mis pärinevad piirkondlike prognooside ülemaailmsest süsteemist (WAFS), punkti MET.OR.275 alapunkti a alapunktides 1 ja 2 loetletud elementide kohta;

(2)

METAR- või SPECI-, sealhulgas TREND-prognoosid, TAF- või parandatud TAF-prognoosid lähte-, siht- ja stardilennuväljade, marsruudi ja sihtlennuvälja varulennuväljade kohta;

(3)

lennujaama ilmaprognoosid stardiks;

(4)

kogu marsruuti hõlmav SIGMET-teave ja eriettekanded õhust;

(5)

kogu marsruuti hõlmav hoiatus ja teave vulkaanilise tuha ja troopiliste tsüklonite kohta;

(6)

kaardi kujul piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel, mis on koostatud AIRMET-teabe täiendamiseks, ning kogu marsruuti hõlmav AIRMET-teave lendude jaoks väikestel kõrgustel;

(7)

lennuvälja hoiatused kohaliku lennuvälja kohta;

(8)

meteoroloogilise satelliidi edastatud kujutised, ning

(9)

maapealsete ilmaradarite teave.

(b)

Kui meteoroloogiateave, mis lisatakse lennudokumentidele. erineb oluliselt sellest, mis tehti kättesaadavaks lennu planeerimisel, siis lennuvälja meteoroloogiatalitus:

(1)

teatab sellest viivitamata käitajale või asjaomasele lennumeeskonnale, ning

(2)

edastab võimaluse korral ja kokkuleppel käitajaga korrigeeritud meteoroloogiateabe.

MET.OR.242   Lennuliiklusteenindusüksustele edastatav teave

(a)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus edastab temaga seotud lähilennujuhtimisüksusele vajaduse korral järgmise teabe:

(1)

kohalikud regulaarsed ja eriettekanded, METAR-, TAF- ja TREND-prognoosid ning nende parandused;

(2)

SIGMET- ja AIRMET-teave, tuulenihke hoiatus ning häired ja hoiatused lennuvälja kohta;

(3)

mis tahes muu meteoroloogiateave, mille suhtes on kohapeal kokku lepitud, näiteks pinnatuult käsitlevad prognoosid võimalike rajamuudatuste kindlaksmääramiseks;

(4)

vulkaanituhapilve kohta saadud teave, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud, vastavalt kokkuleppele lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomase lähilennujuhtimisüksuse vahel ning

(5)

purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja/või vulkaanipurske kohta saadud teave, vastavalt kokkuleppele lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomase lähilennujuhtimisüksuse vahel.

(b)

Lennuvälja meteoroloogiatalitus edastab temaga seotud lähenemislennujuhtimisüksusele järgmise teabe:

(1)

kohalikud regulaarsed ja eriettekanded, METAR-, TAF- ja TREND-prognoosid ning nende parandused;

(2)

SIGMET- ja AIRMET-teave, tuulenihke hoiatus ning häired ja asjakohased eriettekanded õhust ning hoiatused lennuvälja kohta;

(3)

mis tahes muu meteoroloogiateave, mille suhtes on kohapeal kokku lepitud;

(4)

vulkaanituhapilve kohta saadud teave, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud, vastavalt kokkuleppele lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomase lähenemislennujuhtimisüksuse vahel, ja

(5)

purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja/või vulkaanipurske kohta saadud teave, vastavalt kokkuleppele lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomase lähenemislennujuhtimisüksuse vahel.

3. peatükk –   Nõuded ilmavaatlusjaamadele

MET.OR.245   Meteoroloogiline jälgimine ja muu teave

Ilmavaatlusjaam peab oma vastutusalas:

(a)

pidevalt jälgima lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi;

(b)

kooskõlastama NOTAM- ja/või ASHTAM-teadete väljastamise eest vastutavate organisatsioonidega, et SIGMET- ja NOTAM- ja/või ASHTAM-teadetes sisalduv meteoroloogiateave vulkaanituha kohta oleks järjepidev;

(c)

kooskõlastama valitud vulkaanivaatluskeskustega, et teave vulkaanilise aktiivsuse kohta saabuks operatiivselt ja õigeaegselt;

(d)

varustama temaga seotud vulkaanituha teabekeskust purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse, vulkaanipurske ja vulkaanituhapilve kohta saadud teabega, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud;

(e)

varustama oma aeronavigatsiooniteabe üksusi teabega, mis on saadud radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta tema jälgitavas piirkonnas või selle lähipiirkondades, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud, ning

(f)

varustama oma piirkondlikku juhtimiskeskust ja lennuinfokeskust (ACC/FIC) vajaduse korral järgmise teabega:

(1)

METAR-teave, sealhulgas jooksvad andmed lennuväljade ja teiste paikade rõhu kohta, TAF- ja tendentsiprognoosid ning nende parandused;

(2)

prognoosid ülemistes õhukihtides valitseva tuule ja temperatuuride, marsruudile jäävate oluliste ilmanähtuste ja nende osas tehtud paranduste kohta, SIGMET- ja AIRMET-teave ning asjakohased eriettekanded õhust;

(3)

mis tahes muu piirkondliku juhtimiskeskuse ja lennuinfokeskuse (ACC/FIC) poolt nõutav meteoroloogiateave, mida vajavad õhus olevad õhusõidukid;

(4)

vulkaanituhapilve kohta saadud teave, mille kohta SIGMET-teavet ei ole veel väljastatud, vastavalt kokkuleppele ilmavaatlusjaama ning piirkondliku juhtimiskeskuse ja lennuinfokeskuse (ACC/FIC) vahel;

(5)

radioaktiivsete materjalide atmosfääri sattumise kohta saadud teave vastavalt kokkuleppele ilmavaatlusjaama ning piirkondliku juhtimiskeskuse ja lennuinfokeskuse (ACC/FIC) vahel;

(6)

troopiliste tsüklonite teabekeskuse (TCAC) väljastatud hoiatus ja teave troopiliste tsüklonite kohta tema vastutusalas;

(7)

vulkaanituha teabekeskuse poolt väljastatud hoiatus ja teave vulkaanituha kohta tema vastutusalas, ning

(8)

purskele eelneva vulkaanilise aktiivsuse ja/või vulkaanipurske kohta saadud teave, vastavalt kokkuleppele ilmavaatlusjaama ning piirkondliku juhtimiskeskuse ja lennuinfokeskuse (ACC/FIC) vahel.

MET.OR.250   SIGMET-teated

Ilmavaatlusjaam:

(a)

annab ja levitab SIGMET-teateid;

(b)

tagab SIGMET-teate tühistamise, kui nähtust enam ei esine või eeldatavalt enam ei esine piirkonnas, mida asjaomane SIGMET-teade hõlmab;

(c)

tagab, et SIGMET-teate kehtivusaeg ei ole pikem kui neli tundi, ja erijuhtudel, kui SIGMET-teade käsitleb vulkaanilisi tuhapilvi ja troopilisi tsükloneid, pikeneb kehtivusaeg kuni kuue tunnini, ning

(d)

tagab, et SIGMET-teateid ei antaks välja varem kui neli tundi enne nende kehtivusaja algust, ja erijuhtudel, vulkaanilisi tuhapilvi ja troopilisi tsükloneid käsitlevate SIGMET-teadete puhul, nii kiiresti kui võimalik, ent mitte varem kui 12 tundi enne teate kehtivusaja algust, kusjuures neid uuendatakse iga kuue tunni järel.

MET.OR.255   AIRMET-teated

Ilmavaatlusjaam:

(a)

annab ja levitab AIRMET-teateid, kui pädev asutus on kindlaks määranud, et liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral ka sellest kõrgemal) annab põhjust piirkonnaprognooside väljaandmiseks ja levitamiseks selliste lendude jaoks;

(b)

tühistab AIRMET-teate, kui nähtused enam piirkonnas ei esine või eeldatavalt enam ei esine, ning

(c)

tagab, et AIRMET-teate kehtivusaeg ei ole pikem kui neli tundi.

MET.OR.260   Piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel

Ilmavaatlusjaam:

(a)

väljastab piirkonnaprognoosi lendude jaoks väikestel kõrgustel, kui liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral sellest kõrgemal), annab põhjust tavapäraste piirkonnaprognooside väljaandmiseks ja levitamiseks selliste lendude jaoks;

(b)

tagab, et väikestel kõrgustel toimuvate lendude kohta väljastatavate piirkonnaprognooside väljaandmise sagedus, vorm ning kindlaksmääratud aeg või kehtivusaeg ning paranduste kriteeriumid vastavad pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud nõuetele, ning

(c)

tagab, et piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel, mis koostatakse AIRMET-teate täienduseks, antakse välja iga kuue tunni järel kuuetunnise kehtivusajaga, ning edastatakse asjakohastele ilmavaatlusjaamadele mitte hiljem kui üks tund enne nende kehtivusaja algust.

4. peatükk –   Nõuded vulkaanituha teabekeskusele (VAAC)

MET.OR.265   Vulkaanituha teabekeskuse kohustused

Vulkaanituha teabekeskus peab oma vastutusalas:

(a)

kui vulkaan on pursanud või eeldatavalt hakkab purskama või kui on teatatud vulkaanilisest tuhast, hoiatama ja andma teavet vulkaanilise tuhapilve ulatuse ning prognoositava liikumissuuna kohta:

(1)

Euroopa lennunduskriiside koordineerimisüksusele;

(2)

ilmavaatlusjaamadele, kes teenindavad lennuinfopiirkondi tema vastutusalas ja kes võivad mõjutatud saada;

(3)

käitajatele, piirkondlikele juhtimiskeskustele ja lennuinfokeskustele, kes teenindavad lennuinfopiirkondi tema vastutusalas ja kes võivad mõjutatud saada;

(4)

ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele, rahvusvahelistele OPMET-i andmebaasidele, rahvusvahelistele NOTAM-büroodele ja keskustele, kes on piirkondlikku aeronavigatsiooni käsitleva lepingu alusel määratud käitama aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse satelliitsidesüsteeme aeronavigatsiooniteabe levitamiseks, ning

(5)

teisi vulkaanituha teabekeskuseid, kelle vastutusala võib mõjutatud saada.

(b)

kooskõlastama valitud vulkaanivaatluskeskustega, et teave vulkaanilise aktiivsuse kohta saabuks operatiivselt ja õigeaegselt;

(c)

andma alapunktis a viidatud hoiatuse ja meteoroloogiateabe vähemalt iga kuue tunni järel kuni ajani, mil vulkaaniline tuhapilv ei ole enam satelliidiandmete alusel eristatav ja asjaomasest piirkonnast ei ole enam saabunud meteoroloogilise vaatluse andmeid vulkaanilise tuha kohta ega ka järgmiste vulkaanipursete kohta, ning

(d)

pidama ööpäevaringselt valvet.

5. peatükk –   Nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskusele (TCAC)

MET.OR.270   Troopiliste tsüklonite teabekeskuse kohustused

Troopiliste tsüklonite teabekeskus (TCAC) väljastab:

(a)

hoiatusi ja teavet tsükloni keskme paiknemise, selle liikumise suuna ja kiiruse, keskme õhurõhu ja maksimaalse pinnatuule kohta lühidalt ja lihtsas keeles:

(1)

tema vastutusalas asuvatele ilmavaatlusjaamadele;

(2)

teistele troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC), kelle vastutusala asjaomane teave võib mõjutada;

(3)

ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele, rahvusvahelistele OPMET-andmebaasidele ja keskustele, kes vastutavad aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse aeronavigatsiooniteabe levitamisega seotud satelliitsidesüsteemide käitamise eest, ning

(4)

uuendatud hoiatusi ja teavet ilmavaatlusjaamadele iga troopilise tsükloni kohta (vajaduse korral), ent vähemalt iga kuue tunni järel.

6. peatükk –   Nõuded ülemaailmsele piirkondlike ilmaprognooside keskusele (WAFC)

MET.OR.275   Ülemaailmse piirkondlike ilmaprognooside keskuse kohustused

(a)

Ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus edastab digitaalsel kujul:

(1)

ülemaailmse võrgustiku prognoosid järgmise kohta:

(i)

tuul kõrgemates õhukihtides;

(ii)

temperatuur ja niiskus kõrgemates õhukihtides;

(iii)

lennutasandite geopotentsiaalne kõrgus merepinnast;

(iv)

tropopausi lennutasand ja temperatuur;

(v)

maksimaalkiirusega tuule suund, kiirus ja lennutasand;

(vi)

rünksajupilved;

(vii)

jäätumine ja

(viii)

turbulents ja

(2)

ülemaailmsete oluliste ilmanähtuste (SIGWX) prognoosid, sealhulgas vulkaaniline aktiivsus ning radioaktiivsete materjalide sattumine keskkonda.

(b)

Ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC) tagab, et ülemaailmsete piirkondlike ilmaprognooside süsteemi tooted edastatakse digitaalsel kujul, kasutades binaarse andmeside tehnikat.

B-ALAJAGU –   TEHNILISED NÕUDED METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAJATELE (MET.TR)

1. jagu –   Üldnõuded

MET.TR.115   Meteoroloogilised bülletäänid

(a)

Meteoroloogilise bülletääni pealkiri peab sisaldama järgmist:

(1)

neljast tähest ja kahest numbrist koosnev tähis;

(2)

ICAO neljatäheline asukohatähis, mis vastab meteoroloogilise bülletääni ise koostanud või kompileerinud meteoroloogiateenuste osutaja geograafilisele asukohale;

(3)

päevaaja grupp, ning

(4)

vajaduse korral kolmetäheline tähis.

(b)

Meteoroloogilised bülletäänid, mis sisaldavad operatiivset meteoroloogiateavet, mis edastatakse aeronavigatsioonilise fikseeritud elekterside võrgu (AFTN) kaudu, peavad AFTN sõnumiformaadi tekstiosas olema kokkuvõtlikult väljendatud.

2. jagu –   Erinõuded

1. peatükk –   Tehnilised nõuded lennumeteoroloogiajaamadele

MET.TR.200   Meteoroloogilised ettekanded ja muu teave

(a)   Kohalikud regulaarsed ja eriettekanded ning METAR-teave peavad sisaldama järgmisi elemente näidatud järjekorras:

(1)

ettekande tüüp;

(2)

asukohatähis;

(3)

vaatluse aeg;

(4)

automaatse või puuduva ettekande kindlakstegemine (vajaduse korral);

(5)

pinnatuule suund ja kiirus;

(6)

nähtavus;

(7)

nähtavus rajal, kui ettekande kriteeriumid on täidetud;

(8)

ilm;

(9)

pilvede hulk, pilvede tüüp ainult rünksajupilvede ja võimsa vertikaalarenguga rünkpilvede kohta ning pilvede alumise piiri kõrgus või, kui võimalik määrata, vertikaalne nähtavus;

(10)

õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur;

(11)

QNH, ja vajaduse korral QFE kohalikes regulaarsetes ettekannetes ja kohalikes eriettekannetes, ning

(12)

vajaduse korral täiendav teave.

(b)   Kohalikes regulaarsetes ettekannetes ja kohalikes eriettekannetes:

(1)

kui pinnatuult vaadeldakse enam kui ühes kohas lennurajal, tuleb ära märkida kohad, kus asjaomased väärtused esinesid;

(2)

kui kasutuses on rohkem kui üks lennurada ning asjaomaste lennuradade pinnatuult vaadeldakse, tuleb ära märkida tuule väärtused igal lennurajal ning lennurajad, mille kohta kõnealused väärtused käivad;

(3)

kui kooskõlas punkti MET.TR.205 alapunkti a alapunkti 3 taande ii alapunktiga B teatatakse keskmise tuulesuuna muutustest, märgitakse ära kaks äärmist tuulesuunda, mille vahemikus pinnatuul on muutunud, ning

(4)

kui kooskõlas punkti MET.TR.205 alapunkti a alapunkti 3 taandega iii teatatakse tuule keskmise kiiruse muutustest (puhangutest), märgitakse maksimaalne ja minimaalne saavutatud tuulekiirus.

(c)   METAR-teave

(1)

METAR-teave väljastatakse 5. liites esitatud vormis ning seda levitatakse Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni poolt ettenähtud METAR-koodi kujul.

(2)

Digitaalsel kujul levitatuna peab METAR-kood olema:

(i)

vormindatud kooskõlas ülemaailmselt kasutatava andmevahetusmudeliga ning selles tuleb kasutada geograafia märgistuskeelt (GML) ja

(ii)

see peab olema varustatud asjakohaste metaandmetega.

(3)

METAR-kood tuleb edastada mitte hiljem kui viis minutit pärast vaatluse toimumist.

(d)   Teave nähtavuse, raja nähtavuse, ilma ja pilvede hulga, pilvede tüübi ning pilvede alumise piiri kõrguse kohta asendatakse kõikides meteoroloogilistes ettekannetes lühendiga „CAVOC“, kui vaatluse ajal esinevad üheaegselt järgmised tingimused:

(1)

nähtavus vähemalt 10 km ja madalaimat nähtavust ei ole teatatud;

(2)

lennutegevust mõjutavad pilved puuduvad ning

(3)

lennuliiklust mõjutavad ilmaolud puuduvad.

(e)   Kriteeriumide loetelu, mille alused tuleb välja anda kohalik eriettekanne, peab sisaldama järgmist:

(1)

väärtused, mis on lähedal lennuvälja kasutavate käitajate käitamismiinimumidele;

(2)

väärtused, mis on kooskõlas teiste kohalike lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajate suhtes kohaldatavate nõuetega;

(3)

õhutemperatuuri tõus 2 oC või enam viimases kohalikus ettekandes märgitud temperatuurist, või alternatiivne läve väärtus, kooskõlas kokkuleppega meteoroloogiateenuste osutajate, asjaomaste lennuliiklusteenindusüksuste ja käitajate vahel;

(4)

kättesaadav täiendav teave olulist mõju avaldavate ilmastikutingimuste kohta lähenemisalas ja stardijärgse tõusu alas;

(5)

kui kohaldatakse müra vähendamise protseduure ning pinnatuule keskmine kiirus on muutunud 5 kt (2,5 m/s) võrra või enam eelmises kohalikus ettekandes märgitust, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 15 kt (7,5 m/s) või enam;

(6)

kui keskmine pinnatuule suund on muutunud 60° või enam võrreldes eelmises ettekandes märgituga, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 10 kt (5 m/s) või enam;

(7)

kui keskmine pinnatuule kiirus on muutunud 10 kt (5 m/s) võrra või enam võrreldes eelmises kohalikus ettekandes märgituga;

(8)

kui erinevus keskmisest pinnatuule kiirusest (puhangud) on muutunud 10 kt (5 m/s) võrra või enam eelmises kohalikus ettekandes märgitust, kusjuures keskmine kiirus enne ja/või pärast muutust oli 15 kt (7,5 m/s) või enam;

(9)

kui üks järgmistest ilmanähtustest algab, lõpeb või selle intensiivsus muutub:

(i)

jäätuvad sademed;

(ii)

keskmise tugevusega või tugevad sademed, sealhulgas hoogudena, ning

(iii)

äike koos sademetega;

(10)

kui üks järgmistest ilmanähtustest algab või lõpeb:

(i)

jäätuv udu ning

(ii)

sademeteta äike ning

(11)

pilvede hulk madalamal kui 1 500 jalga (450 m) muutub järgmiselt:

(i)

hajunust (SCT) või sellest vähemast kuni rebenenuni (BKN) või lauspilvedeni (OVC) või

(ii)

rebenenust (BKN) või lauspilvedest (OVC) kuni hajununi (SCT) või sellest vähemani.

(f)   Kui meteoroloogiateenuste osutaja ja pädev asutus omavahel nii kokku lepivad, antakse kohalikke eriettekandeid välja alati, kui toimuvad järgmised muutused:

(1)

tuul muutub sedavõrd, et see mõjutab lennutegevust; Meteoroloogiateenuste osutaja kehtestab läveväärtused kooskõlastatult asjakohase lennuliiklusteenindusüksuse ning asjaomaste käitajatega, võttes arvesse tuule muutusi, mis:

(i)

nõuavad muutuste tegemist kasutataval lennurajal (lennuradadel) ning

(ii)

viitavad asjaolule, et lennuraja taganttuule ja küljetuule väärtused on muutunud, väljudes seejuures tüüpilistele lennuväljal käitatavatele õhusõidukitele käitamispiirangutena kehtestatud väärtuste piiridest;

(2)

kui nähtavus paraneb ja suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle, või kui nähtavus halveneb ja väheneb ühe või mitmeni järgmistest näitajatest:

(i)

800, 1 500 või 3 000 m ning

(ii)

5 000 m, juhul kui märkimisväärselt suur hulk lende toimub visuaallennureeglite kohaselt;

(3)

kui nähtavus rajal paraneb ja suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle, või kui nähtavus rajal halveneb ja väheneb ühe või mitme järgmise näitajani või sellest allapoole: 50, 175, 300, 550 või 800 m;

(4)

kui mis tahes järgmine ilmanähtus algab, lõpeb või selle intensiivsus muutub:

(i)

tolmutorm;

(ii)

liivatorm ja

(iii)

lehtrikujulised pilved (tornaado või vesipüks);

(5)

kui üks järgmistest ilmanähtustest algab või lõpeb:

(i)

pinnatuisk (tolm, liiv või lumi);

(ii)

madaltuisk (tolm, liiv või lumi) ning

(iii)

pagi;

(6)

kui pilvekihi (BKN või OVC) alumise piiri kõrgus suureneb ja tõuseb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle/need, või kui pilvede (BKN või OVC) alumise piiri kõrgus väheneb ja langeb ühe või mitme järgmise näitajani, või sellest/nendest allapoole:

(i)

100, 200, 500 või 1 000 jalga (30, 60, 150 või 300 m) ja

(ii)

1 500 jalga (450 m) juhul, kui oluline arv lendudest toimub visuaallennureeglite kohaselt;

(7)

kui taevas on pime ning vertikaalne nähtavus paraneb ja suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle/need, või kui vertikaalne nähtavus halveneb ja langeb ühe või mitme järgmise näitajani, või sellest/nendest allapoole,: 100, 200, 500 või 1 000 jalga (30, 60, 150 või 300 m); ja

(8)

esinevad mis tahes muud tingimused, mis põhinevad kohaliku lennuvälja käitamismiinimumidel, nagu on kokku lepitud meteoroloogiateenuste osutajate ja käitajate vahel.

MET.TR.205   Meteoroloogilistest elementidest teatamine

(a)   Pinnatuule suund ja kiirus

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse pinnatuule suund ja kiirus vastavalt tegeliku 10-kraadise ja 1 kt (0,5 m/s) sammuga.

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse lähima skaalatasemeni.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes:

(i)

märgitakse tuule kiiruse kohta kasutatud mõõtühik;

(ii)

kui tuule keskmine suund muutub viimase 10 minuti jooksul vähemalt 60°, teatatakse sellest järgmiselt:

(A)

kui muutus kokku on vähemalt 60° ja vähem kui 180° ning tuule kiirus on vähemalt 3 kt (1,5 m/s) esitatakse teates kaks kõige äärmist suunda, mille vahel pinnatuul on muutunud;

(B)

kui muutus kokku on vähemalt 60° ja vähem kui 180° ning tuule kiirus on väiksem kui 3 kt (1,5 m/s), teatatakse, et tuule suund on muutlik ilma keskmist tuulesuunda märkimata, või

(C)

kui muutus kokku on vähemalt 180°, teatatakse, et tuule suund on muutlik, keskmist tuulesuunda märkimata;

(iii)

tuule maksimaalse kiiruse muutumisest (puhangutest) teatatakse juhul, kui need ületavad viimase 10 minuti jooksul tuule keskmist kiirust järgmiselt:

(A)

kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes 5 kt (2,5 m/s) võrra või enam juhul, kui kohaldatakse müra vähendamise protseduure, või

(B)

muul juhul vähemalt 10 kt (5 m/s) võrra;

(iv)

märgitakse tuulevaikus juhul, kui teatatud tuulekiirus on väiksem kui 1 kt (0,5 m/s), ja

(v)

märgitakse, et tuule kiirus on suurem kui 99 kt (49 m/s) juhul, kui teatatud tuulekiirus on vähemalt 100 kt (50 m/s);

(vi)

esitatakse suurim leitud tuulekiiruse väärtus juhul, kui teatatakse tuule kiiruse muutustest võrreldes keskmise tuulekiirusega (puhangutest) vastavalt punkti MET.TR.205 alapunktile a, ja

(vii)

kui 10-minutilise ajavahemiku jooksul esineb tuule suunas ja/või kiiruses selge katkestus, teatatakse ainult nendest muutustest võrreldes keskmise tuulesuuna ja keskmise tuulekiirusega, mis toimuvad pärast katkestust.

(b)   Nähtavus

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse nähtavus 50 m sammuga juhul, kui nähtavus on alla 800 m; 100 m sammuga juhul, kui nähtavus on vähemalt 800 m, aga mitte rohkem kui 5 km; kilomeetrise sammuga juhul, kui nähtavus on vähemalt 5 km, aga mitte rohkem kui 10 km; selle väärtuseks märgitakse 10 km juhul, kui nähtavus on vähemalt 10 km, välja arvatud juhul, kui esinevad lühendi CAVOK kasutamist võimaldavad tingimused.

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes esitatakse nähtavus piki lennurada(sid) koos nähtavuse märkimiseks kasutatud mõõtühikutega.

(c)   Nähtavus rajal (RVR)

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse RVR 25 m sammuga juhul, kui nähtavus on alla 400 m; 50 m sammuga juhul, kui nähtavus on 400–800 m ja 100 m sammuga, kui nähtavus on üle 800 m.

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes:

(i)

kui RVR ületab suurimat kasutatava süsteemiga kindlakstehtavat väärtust, tähistatakse see kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes lühendiga ABV ning METAR-teadetes lühendiga P, mille järele märgitakse suurim süsteemiga kindlaks tehtav väärtus, ja

(ii)

kui RVR jääb allapoole väikseimat kasutatava süsteemiga kindlakstehtavat väärtust, esitatakse see kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes lühendiga BLW ning METAR-teadetes lühendiga M, mille järele märgitakse väikseim süsteemiga kindlakstehtav väärtus.

(4)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes:

(i)

märgitakse kasutatud mõõtühikud;

(ii)

esitatakse RVR ilma viiteta mõõtmiskohale juhul, kui seda mõõdetakse lennurajal ainult ühes kohas, näiteks puutealas;

(iii)

esitatakse kõigepealt puutealale vastav RVR-i väärtus, seejärel raja keskkohale ja lõpule vastavad väärtused koos viitega nende väärtuste mõõtmiskohale juhul, kui RVR-i mõõdetakse lennurajal rohkem kui ühes kohas, ja

(iv)

kui kasutatakse rohkem kui üht lennurada, esitatakse kõigi lennuradade olemasolevad RVR-i väärtused koos viitega lennurajale, mille kohta need käivad.

(d)   Hetke ilmanähtused

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes esitatakse vaadeldud hetke ilmanähtuste tüüp ja omadused ning vajaduse korral täpsustus nende intensiivsuse kohta.

(2)

METAR-teadetes esitatakse vaadeldud hetke ilmanähtuste tüüp ja omadused ning vajaduse korral täpsustus, mis käsitleb nende intensiivsust või kaugust lennuväljast.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse hetke ilmanähtuste kohta vastavalt vajadusele järgmised omadused koosvastavate lühendite ja asjakohaste kriteeriumidega:

(i)

Äike (TS)

Kasutatakse koos sademetega esinevast äikesest teatamiseks. Kui vaatlushetkele eelnenud 10 minuti jooksul kostis äikesemürinat või oli näha välgulööke, aga sademeid lennuväljal ei täheldatud, kasutatakse lühendit TS ilma täpsustuseta.

(ii)

Külmumine (FZ)

Allajahtunud veepiisad või sademed; kasutatakse 5. lisas osutatud hetke ilmnähtuste esinemise korral.

(4)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes:

(i)

kasutatakse vastavalt vajadusele ühte kuni kolme lühendit hetke ilmanähtuste kohta, millele lisaks täpsustatakse vajaduse korral nende omadusi, intensiivsust või kaugust lennuväljast, et esitada täielik kirjeldus lennutegevuse jaoks oluliste hetke ilmaolude kohta;

(ii)

kõigepealt esitatakse teave intensiivsuse või kauguse kohta, millele järgneb ilmanähtuste omaduste ja tüübi kirjeldus ja

(iii)

kahe erineva ilmanähtuste tüübi esinemise korral esitatakse neid käsitlev teave kahes eraldi rühmas, milles olev intensiivsuse või kauguse näitaja kehtib sama näitaja järel nimetatud ilmanähtuse kohta. Teave vaatluse ajal esinevate eri tüüpi sademete kohta esitatakse siiski ühes rühmas, kus esimesel kohal on valdav sademetüüp, millele eelneb ainult üks intensiivsust täpsustav näitaja, mis kehtib kõigi sademete intensiivsuse kohta kokku.

(e)   Pilved

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse pilvede alumise piiri kõrgus 100 jala (30 m) pikkuse sammuga kuni kõrguseni 10 000 jalga (3 000 m).

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima skaalatasemeni.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes:

(i)

märgitakse pilvede alumise piiri kõrguse ja vertikaalse nähtavuse jaoks kasutatud mõõtühikud ja

(ii)

kui kasutatakse rohkem kui ühte lennurada ja pilvede alumise piiri kõrgust mõõdetakse nende lennuradade instrumentidega, esitatakse kõigi lennuradade teadaolevad pilvede alumise piiri kõrgused koos viitega lennurajale, mille kohta need käivad.

(f)   Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatakse õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur täiskraadides Celsiuse järgi.

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse lähima täiskraadini Celsiuse järgi. Väärtuse esimesel kümnendkohal olev 0,5° ümardatakse ülespoole järgmise täiskraadini Celsiuse järgi.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes eristatakse alla 0°C jäävat temperatuuri.

(g)   Õhurõhk

(1)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes ning METAR-teadetes esitatav merepinnale teisendatud õhurõhk (QNH) ja õhurõhk lennuvälja kõrgustasandil (QFE) arvutatakse hektopaskalites kümnendiku täpsusega ja esitatakse täishektopaskalites nelja numbriga.

(2)

Kõik vaadeldud väärtused, mis ei vasta teatamiseks kasutatavale skaalale, ümardatakse allapoole lähima täishektopaskalini.

(3)

Kohalikes regulaarsetes ja spetsiaalsetes teadetes:

(i)

märgitakse QNH;

(ii)

märgitakse korrapäraselt QFE juhul, kui kasutajad seda nõuavad või kui meteoroloogiateenuste osutaja, ATS-üksus ja asjaomased käitajad on nii kokku leppinud;

(iii)

märgitakse QNH ja QFE väärtuste näitamiseks kasutatud mõõtühikud ja

(iv)

kui QFE väärtusi nõutakse rohkem kui ühe lennuraja kohta, esitatakse nõutavad QFE väärtused kõigi lennuradade kohta koos viitega lennurajale, mille kohta need käivad.

(4)

METAR-teates märgitakse ainult QNH väärtused.

MET.TR.210   Meteoroloogiliste elementide mõõtmine

Automaatse või poolautomaatse meteoroloogilise vaatlussüsteemiga vaadeldakse ja/või mõõdetakse kindlaksmääratud täpsusega ning edastatakse teavet järgimiste meteoroloogiliste elementide kohta.

(a)   Pinnatuule suund ja kiirus

Mõõdetakse pinnatuule keskmist suunda ja keskmist kiirust, samuti tuule suuna ja kiiruse olulisi muutusi (puhanguid) ning saadud andmed esitatakse vastavalt tegelikes kraadides ja sõlmedes.

(1)   Koha valik

Pinnatuule suuna ja kiiruse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.

(2)   Teabeesitus

Iga anduri näite vahendavad pinnatuule näidikud peavad asuma meteoroloogiajaamas. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millisel lennurajal ja millises rajalõigus iga andur asub.

(3)   Keskmise leidmine

Pinnatuule mõõtmise korral on keskmistamisperiood:

(i)

kaks minutit kohalike regulaarsete ja spetsiaalsete teadete ja lennuliiklusteenindusüksuse tuulenäidikute jaoks ja

(ii)

10 minutit METAR-teadete jaoks, välja arvatud juhul, kui 10-minutilise ajavahemiku jooksul esineb tuule suunas ja/või kiiruses selge katkestus; keskväärtuste leidmiseks kasutatakse vaid pärast katkestust kogutud andmeid; seega vähendatakse vastavalt ajavahemikku.

(b)   Nähtavus

(1)   Nähtavust mõõdetakse või vaadeldakse ja saadud andmed esitatakse meetrites või kilomeetrites.

(2)   Koha valik

Nähtavuse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.

(3)   Teabeesitus

Kui nähtavuse mõõtmiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, peavad iga anduri näite vahendavad nähtavuse näidikud asuma meteoroloogiajaamas. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha iga anduriga mõõdetavat ala.

(4)   Keskmise leidmine

METAR-teadete korral on keskmistamisperiood 10 minutit, välja arvatud juhul, kui vaatlushetkele vahetult eelnenud 10-minutilisel perioodil esines nähtavuses selge katkestus; sellisel juhul kasutatakse keskväärtuste leidmiseks ainult pärast katkestust esinenud väärtusi.

(c)   Nähtavus rajal (RVR)

(1)   Koha valik

RVR-i hindamiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.

(2)   Instrumendisüsteemid

II ja III kategooria instrumentaallähenemiseks ja maandumisoperatsioonideks ette nähtud lennuradadel ning pädeva asutuse nõudmisel ka I kategooria instrumentaallähenemiseks ja maandumisoperatsioonideks ette nähtud lennuradadel kasutatakse RVR-i hindamiseks nähtavusmõõtjatel või edasihajumise mõõtjatel põhinevaid instrumendisüsteeme.

(3)   Teabeesitus

Kui RVR-i määramiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, peab meteoroloogiajaamas asuma üks näidik või vajaduse korral rohkem näidikuid. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millisel lennurajal ja millises rajalõigus iga andur asub.

(4)   Keskmise leidmine

(i)

Kui RVR-i hindamiseks kasutatakse instrumendisüsteeme, tuleb nende väljundit uuendada vähemalt iga 60 sekundi järel, et oleks võimalik saada hetkel kehtivaid tüüpilisi väärtusi.

(ii)

RVR-i väärtuste keskmistamisperiood on:

(A)

üks minut kohalike regulaarsete ja spetsiaalsete teadete ja lennuliiklusteenindusüksuse RVR-näidikute jaoks ja

(B)

10 minutit METAR-teadete jaoks, välja arvatud juhul, kui vaatlushetkele vahetult eelnenud 10-minutilisel perioodil esines RVR-väärtustes selge katkestus; sellisel juhul kasutatakse keskväärtuste leidmiseks ainult pärast katkestust esinenud väärtusi.

(d)   Hetke ilmanähtused

(1)   Teated esitatakse vähemalt järgmiste hetke ilmanähtuste kohta: vihm, uduvihm, lumesadu ja allajahtunud sademed, sh nende intensiivsus, somp, uduvine, udu, allajahtunud udu ja äike, sh läheduses asuv äike.

(2)   Koha valik

Lennuväljal ja selle läheduses valitseva hetkeilma mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.

(e)   Pilved

(1)   Lennutegevust mõjutavate pilvede kirjeldamiseks vaadeldakse pilvede hulka, tüüpi ja nende alumise piiri kõrgust ning esitatakse vajaduse korral selle kohta andmed. Pimeda taeva korral vaadeldakse pilvede hulga, tüübi ja nende alumise piiri kõrguse asemel vertikaalset nähtavust ning selle mõõtmise korral esitatakse vastavad andmed. Pilvede alumise piiri kõrguse ja vertikaalse nähtavuse andmed esitatakse jalgades.

(2)   Koha valik

Pilvede hulga ja nende alumise piiri kõrguse mõõtmiseks kasutatav meteoroloogiline instrument tuleb paigutada nii, et saadavad andmed oleksid mõõtmiseks ettenähtud ala jaoks tüüpilised.

(3)   Teabeesitus

Kui pilvede alumise piiri kõrguse mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peab vähemalt üks näidik asuma meteoroloogiajaamas. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite ning eraldi andurite korral peavad näidikud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha iga anduriga mõõdetavat ala.

(4)   Võrdlustase

(i)

Pilvede alumise piiri kõrguse andmed esitatakse lennuvälja kõrgustasandi suhtes.

(ii)

Kui kasutatava instrumentaalraja läve kõrgus on 50 jalga (15 m) või rohkem lennuvälja kõrgustasandist allpool, rakendatakse kohalikke meetmeid tagamaks, et õhusõidukitele edastatav pilvede alumise piiri kõrgus oleks arvestatud läve kõrgustasandi suhtes.

(iii)

Kui andmed saadakse veekogul asuvast rajatisest, esitatakse pilvede alumise piiri kõrgus keskmise merepinna suhtes.

(f)   Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur

(1)

Õhutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri mõõdetakse, näidatakse ja edastatakse kraadides Celsiuse järgi.

(2)

Kui õhutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peavad näidikud asuma meteoroloogiajaamas. Meteoroloogiajaamas ja lennuliiklusteenindusüksustes asuvad näidikud peavad näitama samade andurite näite.

(g)   Õhurõhk

(1)   Õhurõhku mõõdetakse ning QNH ja QFE väärtused arvutatakse ja esitatakse hektopaskalites.

(2)   Teabeesitus

(i)

Kui õhurõhu, QNH ja punkti MET.TR.205 alapunkti g alapunkti 3 alapunktis ii osutatud asjaoludel nõutava QFE mõõtmiseks kasutatakse automaatseadmeid, peavad baromeetriga seotud QFE näidikud asuma meteoroloogiajaamas ning vastavad näidikud peavad asuma ka neid vajavates lennuliiklusteenindusüksustes.

(ii)

Kui QFE väärtusi mõõdetakse rohkem kui ühel lennurajal, peavad näidud olema selgelt tähistatud, et oleks võimalik kindlaks teha, millise lennuraja QFE väärtust kuvatakse.

(3)   Võrdlustase

QFE arvutamiseks kasutatakse võrdlustaset.

2. peatükk.   Tehnilised nõuded lennuvälja meteoroloogiatalitustele

MET.TR.215   Ilmaprognoosid ja muu teave

(a)

Käitajatele ja lennumeeskonna liikmetele esitatav meteoroloogiateave peab:

(1)

hõlmama lennu kestust, kõrgust ja geograafilist vahemaad;

(2)

olema seotud asjakohaste fikseeritud aegade või ajavahemikega;

(3)

hõlmama sihtlennuvälja ning ka sihtlennuvälja ja käitaja määratud varulennuväljade vahel esinevaid prognoositavaid meteoroloogilisi tingimusi ja

(4)

olema ajakohane.

(b)

Päästekoordinatsioonikeskustele esitatav meteoroloogiateave peab hõlmama meteoroloogilisi tingimusi, mis valitsesid kadunud õhusõiduki viimases teadaolevas asukohas ja õhusõiduki kavandatud marsruudil, pöörates erilist tähelepanu elementidele, mida korrapäraselt ei edastata.

(c)

Aeronavigatsiooniteabe teenistustele esitatav meteoroloogiateave peab sisaldama:

(1)

teavet meteoroloogiateenuse kohta, mille andmed kavatsetakse avaldada asjaomas(t)es lennundusteabe kogumikus/kogumikes;

(2)

NOTAM- või ASHTAM-teate koostamiseks vajalikku teavet ja

(3)

aeronavigatsiooniteabe ringkirjade koostamiseks vajalikku teavet.

(d)

Lennudokumentides sisalduv meteoroloogiateave esitatakse järgmiselt:

(1)

tuuli kujutatakse kaartidel sulgedega noolte ja varjutatud lippudega piisavalt tihedal koordinaatvõrgustikul;

(2)

temperatuure näidatakse arvudega piisavalt tihedal koordinaatvõrgustikul;

(3)

ülemaailmselt piirkondlike ilmaprognooside keskuselt saadud andmekogumitest valitud tuule- ja temperatuuriandmeid kujutatakse piisavalt tihedal laius- või pikkuskoordinaatide võrgustikul;

(4)

tuuli kujutavatel nooltel on suurem prioriteet kui temperatuuridel ja kaarditaustal ja

(5)

esitatakse kõrgusemärgid ning kõik viited lennuvälja meteoroloogilistele tingimustele esitatakse lennuvälja kõrgustasandi suhtes arvestatud kõrguse kohta.

(e)

Lennudokumendid sisaldavad:

(1)

kõrgemate õhukihtide tuule ja temperatuuri prognoose;

(2)

SIGWX-kaardile kantavad nähtused;

(3)

lähte- ja sihtlennuväljade, samuti stardikohas, marsruudil ja sihtkohas asuvate varulennuväljade METAR- või SPECI-teade (kui see on välja antud);

(4)

lähte- ja sihtlennuväljade, samuti stardikohas, marsruudil ja sihtkohas asuvate varulennuväljade TAF-koodvõi muudetud TAF-kood;

(5)

SIGMET-teade ja AIRMET-teade (kui see on välja antud) ning kogu marsruuti hõlmavad asjakohased eriettekanded õhust; ja

(6)

kogu marsruudiga seotud teave vulkaanituha ja troopiliste tsüklonite kohta.

Lennuvälja meteoroloogiatalituse ja asjaomaste käitajate kokkuleppel on lennudokumentides lubatud piirduda üksnes operatiivselt vajaliku teabega juhul, kui lennu kestus pärast lühikest peatust või tagasilennuks valmistumist ei ületa kahte tundi, kuid lennudokumentatsioon peab igal juhul sisaldama vähemalt punktides 3, 4, 5 ja 6 osutatud meteoroloogiateavet.

(f)

Digitaalse ilmaprognoosi põhjal koostatud kaardid 3. liitele vastavate fikseeritud piirkondade kohta tehakse kättesaadavaks käitajate nõudmisel.

(g)

Kui punkti MET.OR.275 alapunkti a alapunktis 1 osutatud kõrgemate õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosid esitatakse kaardi kujul, peavad need olema fikseeritud ajaga prognoosikaardid lennutasandite kohta vastavalt punkti MET.TR.275 alapunkti b alapunkti 3 alapunktides i ja ii esitatud kirjeldusele. Kui punkti MET.OR.275 alapunkti a alapunktis 2 osutatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosid esitatakse kaardi kujul, peavad need olema fikseeritud ajaga prognoosikaardid lennutasandiga piirduva õhukihti kohta vastavalt punkti MET.TR.275 alapunkti c alapunktis 3 esitatud kirjeldusele.

(h)

Lennutasandist 100 kõrgemal asuvate õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri ning SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosid tuleb esitada kohe, kui need on saadaval, aga mitte hiljem kui kolm tundi enne väljumist.

(i)

Lennuklimatoloogiline teave koostatakse lennuvälja klimatoloogiliste andmete ja lennuvälja klimatoloogiliste iseloomustuste kujul.

MET.TR.220   Lennuvälja prognoosid

(a)   Lennuvälja prognoosid ja muudatused koostatakse TAF-koodis ja sisaldavad allpoolesitatud järjekorras järgmisi andmeid:

(1)

prognoosi tüübi tunnus;

(2)

asukohatunnus;

(3)

prognoosi väljastamise aeg;

(4)

puuduva prognoosi tähis, kui on kohaldatav;

(5)

prognoosi kehtivuse kuupäev ja aeg;

(6)

tühistatud prognoosi tähis, kui on kohaldatav;

(7)

pinnatuul;

(8)

nähtavus;

(9)

ilm;

(10)

pilved ja

(11)

ühe või enama eelneva elemendi prognoositavad olulised muutused teate kehtivusajal.

(b)   TAF-teave antakse välja vastavalt 4. liites esitatud vormile ja edastatakse TAF-koodi kujul.

(c)   Regulaarse TAF-koodi kehtivusaeg on 9, 24 või 30 tundi ja see esitatakse edastamiseks kõige varem üks tund enne selle kehtivusaja algust.

(d)   Digitaalselt edastatav TAF-teave peab vastama järgmistele nõuetele:

(1)

see on vormindatud vastavalt rahvusvaheliselt toimivale teabevahetusmudelile;

(2)

selles kasutatakse geograafia märgistuskeelt (GML) ja

(3)

sellega on kaasas vajalikud metaandmed.

(e)   TAF-teave peab sisaldama teavet järgmiste meteoroloogiliste elementide kohta:

(1)   Pinnatuul

(i)

Pinnatuule prognoosis esitatakse eeldatav valdav tuulesuund.

(ii)

Kui pinnatuule eeldatava muutlikkuse tõttu ei ole võimalik selle valdavat suunda prognoosida, märgitakse, et prognoositav tuulesuund on muutlik, kasutades lühendit VRB.

(iii)

Kui prognoositav tuulekiirus on väiksem kui 1 kt (0,5 m/s), märgitakse tuulekiiruse prognoosiks tuulevaikus.

(iv)

Kui prognoositud maksimaalne tuulekiirus ületab prognoositud keskmist tuulekiirust vähemalt 10 kt (5 m/s) võrra, märgitakse prognoositud maksimaalne tuulekiirus.

(v)

Kui prognoositav tuulekiirus on 100 kt (50 m/s) või suurem, märgitakse, et tuule kiirus ületab 99 kt (49 m/s).

(2)   Nähtavus

(i)

Kui prognoositav nähtavus on väiksem kui 800 m, esitatakse see 50 m sammuga; kui prognoositav nähtavus on 800 m ja 5 km vahel, kasutatakse 100 m sammu; kui prognoositav nähtavus on 5 km ja 10 km vahel, kasutatakse ühe kilomeetri pikkust sammu; kui prognoositav nähtavus on 10 km või rohkem, märgitakse nähtavuskauguseks 10 km, välja arvatud juhul, kui prognoosi kohaselt esinevad lühendi CAVOK kasutamist võimaldavad tingimused. Prognoositakse domineerivat nähtavust.

(ii)

Kui nähtavus on prognoosi kohaselt eri suundades erinev ja domineerivat nähtavust ei ole võimalik prognoosida, esitatakse kõige väiksem prognoositud nähtavus.

(3)   Ilmanähtused

(i)

Kui võib ette näha järgmiste ilmanähtuste esinemist lennuväljal, prognoositakse ühte kuni kolme järgmistest ilmanähtustest või nende kombinatsioone koos nende omaduste ja vajaduse korral intensiivsusega:

(A)

allajahtunud sademed;

(B)

allajahtunud udu;

(C)

mõõdukad või tugevad sademed (sh sademehood);

(D)

tolmu, liiva või lume pinnatuisk;

(E)

tolmu, liiva või lume madaltuisk;

(F)

tolmutorm;

(G)

liivatorm

(H)

äike (sademetega või ilma);

(I)

pagi;

(J)

lehtrikujulised pilved (tornaado või vesipüks) ja

(K)

muud ilmanähtused vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse, ATS-üksuste ja asjaomaste käitajate kokkuleppele.

(ii)

Kõnealuste nähtuste prognoositava lõppemise tähistamiseks kasutatakse lühendit NSW.

(4)   Pilved

(i)

Pilvede hulga prognoosis kasutatakse vastavalt vajadusele lühendeid FEW, SCT, BKN või OVC. Kui võib eeldada, et taevas jääb või muutub pimedaks, pilvkatet ei saa prognoosida ja lennuväljal on olemas teave vertikaalse nähtavuse kohta, esitatakse vertikaalse nähtavuse prognoos lühendiga VV, millele järgneb vertikaalse nähtavuse prognoositav väärtus.

(ii)

Kui prognoositakse mitme pilvekihi või -massi esinemist, esitatakse nende hulk ja alumise piiri kõrgus järgmises järjekorras:

(A)

kõige alumine kiht või mass, olenemata hulgast, lühendiga FEW, SCT, BKN või OVC vastavalt vajadusele;

(B)

järgmine kiht või mass, mille katvus on suurem kui 2/8, lühendiga SCT, BKN või OVC vastavalt vajadusele;

(C)

altpoolt loendades järgmine kiht või mass, mille katvus on suurem kui 4/8, lühendiga BKN või OVC vastavalt vajadusele ja

(D)

rünksajupilved ja/või tornikujulised rünkpilved, kui nende esinemist prognoositakse ja prognoosi ei ole esitatud alapunktide A–C all.

(iii)

Pilveteave esitatakse ainult lennutegevust mõjutavate pilvede kohta; kui lennutegevust mõjutavate pilvede esinemist ei ole ette näha ja lühendit CAVOK ei saa kasutada, kasutatakse lühendit NSC.

(f)   Muutuserühmade kasutamine

(1)

Muutuserühmade TAF-koodi lisamiseks või TAF-koodi muutmiseks kasutatavad kriteeriumid põhinevad mõnel järgmisel ilmanähtusel või nende kombinatsioonil, mille algust või intensiivsuse muutust prognoositakse:

(i)

allajahtunud udu;

(ii)

allajahtunud sademed;

(iii)

mõõdukad või tugevad sademed (sh sademehood);

(iv)

äike;

(v)

tolmutorm ja

(vi)

liivatorm.

(2)

Kui tekib vajadus muuta mõnda alapunktis a loetletud elementi, kasutatakse muutuse indikaatorit BECMG või TEMPO, mille järele lisatakse muutuse toimumise eeldatav ajavahemik. Ajavahemikku näidatakse vahemiku alguse ja lõpu ajaga UTC järgi täistundides. Muutuse indikaatori järel esitatakse ainult need elemendid, mille puhul on ette näha olulist muutust. Pilvedega seotud oluliste muutuste korral märgitakse siiski kõik pilverühmad, kaasa arvatud need kihid või massid, mis eeldatavasti ei muutu.

(3)

Muutuse indikaatorit BECMG ja sellega seotud ajavahemikke kasutatakse selliste muutuste korral, milles ettenähtavad meteoroloogilised tingimused saavutavad ühtlase või ebaühtlase kiirusega teatud kindla piirväärtuse või ületavad seda täpsustamata ajahetkel teatava ajavahemiku jooksul. Kõnealuse ajavahemiku pikkus ei tohi ületada nelja tundi.

(4)

Muutuse indikaatorit TEMPO ja sellega seotud ajavahemikke kasutatakse meteoroloogiliste tingimuste ettenähtava sagedase või harva ajutise kõikumise korral, milles saavutatakse teatud kindel piirväärtus või ületatakse seda, mille kestus on iga kord lühem kui üks tund ja mille summaarne kestus ei ületa poolt ajavahemikust, mille jooksul kõikumised eeldatavasti aset leiavad. Kui ajutise kõikumise prognoositav kestus on üks tund või rohkem, kasutatakse vastavalt alapunktile 3 muutuserühma BECMG või jagatakse kehtivusaeg osadeks vastavalt alapunktile 5.

(5)

Kui prognoosi kohaselt toimub ühes valdavate ilmatingimuste kogumis oluline muutus nii, et see asendub enam-vähem täielikult teistsuguse tingimuste kogumiga, jagatakse kehtivusaeg iseseisvateks ajavahemikeks, kasutades lühendit FM, millele järgneb vahetult kuuekohaline ajamäärang, mis näitab muutuse eeldatavat aega päevades, tundides ja minutites UTC järgi. Jagamise tulemusena tekkinud ajavahemik, mis märgitakse lühendi FM järel, on iseseisev, ning lühendi järel esitatud tingimused asendavad kõiki lühendi ees esitatud prognoositud tingimusi.

(g)   Prognoositud elemendi või elementide alternatiivse väärtuse esinemise tõenäosus märgitakse juhul, kui:

(1)

kindlal prognoosiga hõlmatud ajavahemikul on alternatiivsete meteoroloogiliste tingimuste tekkimise tõenäosus 30 või 40 % või

(2)

kindlal prognoosiga hõlmatud ajavahemikul on meteoroloogiliste tingimuste ajutise kõikumise tõenäosus 30 või 40 %.

Seda näidatakse TAF-teates lühendiga PROB, millele järgneb tõenäosuse protsent täiskümnetes ning alapunktis 1 osutatud juhul ajavahemik, mille jooksul vastav tõenäosus eeldatavasti esineb, ja alapunktis 2 osutatud juhul muutuse indikaator TEMPO ja sellega seotud ajamäärang.

MET.TR.225   Maandumisprognoosid

(a)   TREND-prognoosid esitatakse vastavalt 5. liitele.

(b)   TREND-prognoosi ühikud ja skaalad on samad, mida kasutatakse selle juurde kuuluvas teates.

(c)   TREND-prognoosis näidatakse ühe või enama järgmise elemendi olulisi muutusi: pinnatuul, nähtavus, ilmanähtused ja pilved. Esitatakse ainult need elemendid, mille puhul on ette näha olulist muutust. Pilvedega seotud oluliste muutuste korral märgitakse siiski kõik pilverühmad, kaasa arvatud need kihid või massid, mis eeldatavasti ei muutu. Nähtavuse olulise muutuse korral märgitakse ka nähtavuse vähenemist põhjustav nähtus. Kui muutusi ei ole ette näha, märgitakse seda lühendiga NOSIG.

(1)   Pinnatuul

TREND-prognoosis näidatakse järgimisi pinnatuule muutusi:

(i)

keskmise tuulesuuna muutus vähemalt 60° võrra, kui keskmine tuulekiirus enne ja/või pärast muutust on vähemalt 10 kt (5 m/s);

(ii)

keskmise tuulekiiruse muutus vähemalt 10 kt (5 m/s) võrra ja

(iii)

lennutegevust mõjutavad tuulenäitajate muutused.

(2)   Nähtavus

(i)

Kui nähtavus muutub eeldatavasti paremaks ja saavutab ühe või mitu järgmistest väärtustest või ületab selle/need, või kui nähtavus muutub eeldatavasti halvemaks ja langeb ühest või mitmest järgmistest väärtusest allapoole: 150, 350, 600, 800, 1 500 või 3 000 m, näidatakse muutust trendiprognoosis.

(ii)

Kui oluline arv lendudest toimub visuaallennureeglite kohaselt, näidatakse prognoosis lisaks ka väärtuse 5 000 m saavutamist või selle ületamist.

(iii)

METAR-teatele lisatud TREND-prognoosides esitatakse prognoositud valdava nähtavuse väärtus.

(3)   Ilmanähtused

(i)

TREND-prognoosis märgitakse järgmiste ilmanähtuste või nende kombinatsioonide eeldatava alguse, lõppemise või intensiivsuse muutumise aeg:

(A)

allajahtunud sademed;

(B)

mõõdukad või tugevad sademed, sh sademehood;

(C)

äike koos sademetega;

(D)

tolmutorm;

(E)

liivatorm ja

(F)

muud ilmanähtused vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse, lennuliiklusteenindusüksuste ja asjaomaste käitajate kokkuleppele.

(ii)

TREND-prognoosis märgitakse järgmiste ilmanähtuste või nende kombinatsioonide eeldatava alguse või lõppemise aeg:

(A)

allajahtunud udu;

(B)

tolmu, liiva või lume pinnatuisk;

(C)

tolmu, liiva või lume madaltuisk;

(D)

äike (ilma sademeteta);

(E)

pagi ja

(F)

lehtrikujulised pilved (tornaado või vesipüks).

(iii)

Alapunktide i või ii kohaselt teates käsitletavate nähtuste koguarv ei või olla suurem kui kolm.

(iv)

Ilmanähtuste prognoositava lõppemise tähistamiseks kasutatakse lühendit NSW.

(4)   Pilved

(i)

Kui prognoositakse, et pilvekihi (BKN või OVC) alumise piiri kõrgus suureneb ühe või mitme järgmise näitajani või ületab selle/need, või langeb ühest või mitmest järgmisest näitajast allapoolet: 100, 200, 500, 1 000 ja 1 500 jalga (30, 60, 150, 300 ja 450 m), näidatakse muutust TREND-prognoosis.

(ii)

Kui pilvekihi alumise piiri kõrgus on alla 1 500 jala (450 m) või langeb eeldatavasti sellest allapoole, või tõuseb kõrgemale, märgitakse TREND-prognoosis ka pilvede hulga suurenemine tasemelt FEW või SCT tasemele BKN või OVC, või selle vähenemine tasemelt BKN või OVC tasemele FEW või SCT.

(iii)

Kui lennutegevust mõjutavate pilvede esinemist ei ole ette näha ja lühendit CAVOK ei saa kasutada, kasutatakse lühendit NSC.

(5)   Vertikaalne nähtavus

Kui võib eeldada, et taevas jääb või muutub pimedaks, lennuväljal tehakse vertikaalse nähtavuse vaatlusi ning prognoosi kohaselt vertikaalne nähtavus paraneb ja saavutab ühe või mitut järgmist väärtust või ületab selle/need, või vertikaalne nähtavus halveneb ja langeb ühest või mitmest järgmisest väärtusest allapoole: 100, 200, 500 või 1 000 jalga (30, 60, 150 või 300 m), näidatakse muutust TREND-prognoosis.

(6)   Lisakriteeriumid

Lennuvälja meteoroloogiatalitus ja kasutajad võivad kokku leppida kasutatavates lisakriteeriumides, mis põhinevad kohaliku lennuvälja käitamismiinimumidel.

(7)   Muutuserühmade kasutamine

(i)

Eeldatava muutuse korral alustatakse TREND-prognoosi muutuse indikaatoriga BECMG või TEMPO.

(ii)

Muutuse indikaatorit BECMG kasutatakse selliste muutuste korral, milles meteoroloogilised tingimused saavutavad ühtlase või ebaühtlase kiirusega teatud kindla piirväärtuse või ületavad selle. Muutuse toimumise prognoositud ajavahemiku või aja märkimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lühendit FM, TL või AT koos järgneva ajamääranguga tundides ja minutites.

(iii)

Muutuse indikaatorit TEMPO kasutatakse meteoroloogiliste tingimuste prognoositava ajutise kõikumise korral, milles saavutatakse teatud kindel väärtus või ületatakse seda ja mille kestus on iga kord lühem kui üks tund ja mille summaarne kestus ei ületa poolt ajavahemikust, mille jooksul kõikumised eeldatavasti aset leiavad. Ajutiste kõikumiste prognoositud ajavahemiku või aja märkimiseks kasutatakse vastavalt vajadusele lühendit FM ja/või TL koos järgneva ajamääranguga tundides ja minutites.

(8)   Tõenäosusindikaatori kasutamine

TREND-prognoosides ei kasutata indikaatorit PROB.

MET.TR.230   Stardiprognoosid

(a)

Stardiprognoosis käsitletakse kindlaksmääratud ajavahemikku ja see sisaldab teavet lennurajakompleksi kohal eeldatavalt valitsevate tingimuste kohta, sh pinnatuule suund, kiirus ja muutused, temperatuur, rõhk ja muud elemendid vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ja käitajate kokkuleppele.

(b)

Stardiprognoosides kajastatavate elementide järjekord ning kasutatavad terminid, ühikud ja skaalad on samad, mida kasutatakse sama lennuvälja käsitlevates teadetes.

MET.TR.235   Hoiatused lennuvälja ja tuulenihke kohta

(a)

Tuulenihke hoiatusi väljastatakse vastavalt 6. liites esitatud vormile.

(b)

6. liites esitatud vormis osutatud järjekorranumber peab vastama lennuvälja kohta välja antud tuulenihke hoiatuste arvule alates sama päeva kellaajast 00.01 UTC järgi.

(c)

Tuulenihke hoiatustes esitatakse lühidalt uusim teave vaadeldud tuulenihke olemasolu kohta, kui vastutuule/taganttuule muutus on vähemalt 15 kt (7,5 m/s) ning see võib avaldada lähenemistrajektoori lõpuosas või starditrajektoori algusosas olevale õhusõidukile ja maandumise järel või stardi eel lennurajal ruleerivale õhusõidukile kahjulikku mõju.

(d)

Võimaluse korral tuleb tuulenihke hoiatused esitada kindlate lennuraja lõikude ja lähenemis- või starditrajektooril esinevate teepikkuste kohta vastavalt lennuvälja meteoroloogiatalituse ning asjaomaste ATS-üksuste ja käitajate kokkuleppele.

3. peatükk.   Tehnilised nõuded ilmavaatlusjaamadele

MET.TR.250   SIGMET-teated

(a)

SIGMET-teate sisu ja elementide järjestus peab vastama 1. liites esitatud vormile.

(b)

Kasutatakse kolme liiki SIGMET-teateid:

(1)

SIGMET-teade marsruudil esinevate ilmanähtuste kohta, välja arvatud vulkaanituhk ja troopilised tsüklonid, ehk WS SIGMET;

(2)

SIGMET-teade vulkaanituha kohta ehk WV SIGMET ja

(3)

SIGMET-teade troopiliste tsüklonite kohta ehk WC SIGMET.

(c)

SIGMET-teate järjekorranumber koosneb kolmest märgist, millest üks on täht ja kaks on numbrid.

(d)

SIGMET-teates käsitletakse ainult ühte 1. liites loetletud nähtust, kasutades sellele vastavat lühendit, millele troopilise tsükloni korral järgneb pinnatuule kiirus alates läviväärtusest 34 kt (17 m/s).

(e)

Äikest või troopilist tsüklonit käsitlevas SIGMET-teabes ei osutata sellega seotud turbulentsile ega jäätumisele.

(f)

Digitaalselt edastatav SIGMET-teade peab vastama järgmistele nõuetele:

(1)

see on vormindatud vastavalt rahvusvaheliselt toimivale teabevahetusmudelile, selles kasutatakse geograafia märgistuskeelt (GML) ja

(2)

sellele on lisatud asjakohased metaandmed.

MET.TR.255   AIRMET-teated

(a)

AIRMET-teate sisu ja elementide järjestus peab vastama 1. liites esitatud vormile.

(b)

1. liites esitatud vormis osutatud järjekorranumber peab vastama lennuinfopiirkonna kohta välja antud AIRMET-teadete arvule alates sama päeva kellaajast 00.01 UTC järgi.

(c)

AIRMET-teates käsitletakse ainult ühte 1. liites loetletud nähtust, kasutades vastavaid lühendeid ja järgmisi läviväärtusi juhul, kui kõnealune nähtus esineb lennutasandist 100 madalamal (või mägises piirkonnas lennutasandist 150 madalamal, või vajaduse korral ka juhul, kui asjaomane nähtus esineb sellest kõrgemal ):

(1)

tuule kiirus üle 30 kt (15 m/s);

(2)

suured alad, kus nähtavuskaugus on langenud alla 5 000 m; märgitakse ka nähtavuse vähenemist põhjustav ilmanähtus;

(3)

suured rebenenud pilvedega või lauspilves alad, kus pilvede alumise piiri kõrgus maapinnast on alla 1 000 jala (300 m): rebenenud, lauspilves.

(d)

Äikest või rünksajupilvi käsitlevates AIRMET-teadetes ei osutata sellega seotud turbulentsile ega jäätumisele.

MET.TR.260   Piirkonnaprognoosid lendude jaoks väikestel kõrgustel

(a)

Kui väikestel kõrgustel toimuvate lendude piirkonnaprognoosid esitatakse kaardi kujul, väljastatakse ülemiste õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosid punktide kohta, mille vahekaugus ei ületa 300 NM, ja vähemalt järgmiste kõrguste kohta: 2 000, 5 000 ja 10 000 jalga (600, 1 500 ja 3 000 m) ning mägises piirkonnas 15 000 jalga (4 500 m). Ülemiste õhukihtide tuule ja õhutemperatuuri prognoosides kõrguse 2 000 jalga (600 m) kohta võidakse arvesse võtta kohalikke orograafilisi tingimusi, kui pädev asutus peab seda vajalikuks.

(b)

Kui väikestel kõrgustel toimuvate lendude piirkonnaprognoosid esitatakse kaardi kujul, väljastatakse väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks koostatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoos kuni lennutasandini 100 (või mägises piirkonnas kuni lennutasandini150, või vajaduse korral sellest kõrgema lennutasandini). Väikeste kõrguste kohta koostatud SIGWX-kaardile kantavate nähtuste prognoosides käsitletakse:

(1)

järgmisi nähtusi, mille korral tuleb väljastada SIGMET-teade: jäätumine, turbulents ja pimendatud, sagedased, varjatud kihis või pagijoonelised rünksajupilved, liiva- või tolmutormid, vulkaanipursked või radioaktiivsed materjalid atmosfääris, mis eeldatavasti mõjutavad väikestel kõrgustel lendamist ja

(2)

järgmisi väikestel kõrgustel toimuvate lendude piirkonnaprognoosides esitatavaid elemente: pinnatuul, nähtavus maapinnal, olulised ilmanähtused, mägede varjutatus, pilved, jäätumine, turbulents, mäelaine ja 0-kraadise isotermi kõrgus.

(c)

Kui pädev asutus on otsustanud, et liiklustihedus lennutasandist 100 madalamal annab põhjust väljastada AIRMET-teateid, tuleb väljastada piirkonnaprognoosid, mis hõlmavad maapinna ja lennutasandi 100 vahele (või mägises piirkonnas maapinna ja lennutasandi 150 vahele, või vajaduse korral ka maapinna ja lennutasandist 150 kõrgemal asuva lennutasandi vahele) jäävat õhukihti ning sisaldavad teavet väikestel kõrgustel toimuvate lendude marsruudil esinevate ohtlike ilmanähtuste kohta, et toetada AIRMET-teate ja väikestel kõrgustel toimuvate lendude jaoks vajaliku lisateabe väljastamist.

4. peatükk –   Tehnilised nõuded vulkaanituha teabekeskustele (VAAC)

MET.TR.265   Vulkaanituha teabekeskuse kohustused

(a)

Teave vulkaanituha kohta esitatakse lühendatud tavakeeles ja vastavalt 7. liites olevale vormile. Lühendite puudumise korral kasutatakse võimalikult lühikest ingliskeelset tavakeeleteksti.

(b)

Kui teave vulkaanituha kohta esitatakse graafikavormingus, peab see vastama allpool esitatud kirjeldusele

Image

ja selle esitamiseks tuleb kasutada

(1)

porditava võrgugraafika vormingut (Portable Network Graphics, PNG) või

(2)

formaati BUFR, kui teavet vahetatakse binaarkujul.

5. peatükk.   Tehnilised nõuded troopiliste tsüklonite teabekeskustele (TCAC)

MET.TR.270   Troopiliste tsüklonite teabekeskuse kohustused

(a)

Troopiliste tsüklonitega seotud teave esitatakse troopilise tsükloni kohta juhul, kui teates käsitletava ajavahemiku jooksul esinev prognoositav pinnatuule viimase 10 minuti keskmine maksimumväärtus on 34 kt või suurem.

(b)

Troopiliste tsüklonite teave peab vastama 8. liitele.

6. peatükk –   Tehnilised nõuded ülemaailmsetele piirkondlike ilmaprognooside keskustele (WAFC)

MET.TR.275   Ülemaailmse piirkondlike ilmaprognooside keskuse (WAFC) kohustused

(a)

WAFC-d koostavad oluliste ilmanähtuste prognoose ülemaailmse võrgustiku prognoosidest saadud GRIB-koodi alusel.

(b)

WAFC-d kasutavad rahvusvahelist prognoosvõrgustikku

(1)

järgmiste prognooside koostamiseks:

(i)

ülemiste õhukihtide tuul;

(ii)

ülemiste õhukihtide temperatuur;

(iii)

niiskus;

(iv)

tugevaima tuule suund, kiirus ja lennutasand;

(v)

tropopausi lennutasand ja temperatuur;

(vi)

rünksajupilvede alad;

(vii)

jäätumine

(viii)

turbulents selges taevas ja pilves ja

(ix)

lennutasandite geopotentsiaalne kõrgus

neli korda päevas ning need prognoosid peavad kehtima fikseeritud aegadel 6, 9, 12, 15, 18, 21, 24, 27, 30, 33 ja 36 tundi pärast prognooside aluseks olevate sünoptiliste andmete hankimise aega (00.00, 06.00, 12.00 ja 18.00 UTC järgi);

(2)

prognooside esitamiseks alapunktis 1 osutatud järjekorras ja nende edastamiseks kohe, kui see on tehniliselt võimalik, aga mitte hiljem kui kuus tundi pärast standardset vaatlusaega;

(3)

võrgustiku sõlmpunktide prognooside koostamiseks korrapärases koordinaatvõrgustikus, mille horisontaalne resolutsioon on 1,25 laius- ja pikkuskraadi ning mis sisaldab järgmisi andmeid:

(i)

tuul lennutasanditel 50 (850 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 240 (400 hPa), 270 (350 hPa), 300 (300 hPa), 320 (275 hPa), 340 (250 hPa), 360 (225 hPa), 390 (200 hPa), 410 (175 hPa), 450 (150 hPa) ja 530 (100 hPa);

(ii)

temperatuur lennutasanditel 50 (850 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 240 (400 hPa), 270 (350 hPa), 300 (300 hPa), 320 (275 hPa), 340 (250 hPa), 360 (225 hPa), 390 (200 hPa), 410 (175 hPa), 450 (150 hPa) ja 530 (100 hPa);

(iii)

õhuniiskus lennutasanditel 50 (850 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa) ja 180 (500 hPa);

(iv)

rünksajupilvede ulatus horisontaaltasapinnal ning nende alumise ja ülemise piiri lennutasandid;

(v)

jäätumine õhukihtides, mille kese on lennutasanditel 60 (800 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 240 (400 hPa) ja 300 (300 hPa);

(vi)

selge taeva turbulents õhukihtides, mille kese on lennutasanditel 240 (400 hPa), 270 (350 hPa), 300 (300 hPa), 340 (250 hPa), 390 (200 hPa) ja 450 (150 hPa);

(vii)

pilvesisene turbulents õhukihtides, mille kese on lennutasanditel 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 240 (400 hPa) ja 300 (300 hPa), ja

(viii)

lennutasandite 50 (850 hPa), 100 (700 hPa), 140 (600 hPa), 180 (500 hPa), 240 (400 hPa), 270 (350 hPa), 300 (300 hPa), 320 (275 hPa), 340 (250 hPa), 360 (225 hPa), 390 (200 hPa), 410 (175 hPa), 450 (150 hPa) ja 530 (100 hPa) geopotentsiaalne kõrgus.

(c)

Marsruudil asuvate oluliste ilmanähtuste rahvusvaheliste prognooside koostamiseks teevad WAFC-d järgmist:

(1)

koostavad neli korda päevas SIGWX-prognoosid, mis peavad kehtima fikseeritud ajal 24 tundi pärast prognooside aluseks olevate sünoptiliste andmete hankimise aega (00.00, 06.00, 12.00 ja 18.00 UTC järgi). Iga prognoos edastatakse kohe, kui see on tehniliselt võimalik, aga mitte hiljem kui üheksa tundi pärast standardset vaatlusaega;

(2)

väljastavad SIGWX-prognoosid suurtel kõrgustel toimuvate lendude SIGWX-prognoosidena, mis hõlmavad lennutasandeid 250 kuni 630;

(3)

käsitlevad SIGWX-prognoosides järgmisi nähtusi:

(i)

troopiline tsüklon, kui prognoositav pinnatuule 10 minuti keskmine maksimumväärtus on 34 kt (17 m/s) või suurem;

(ii)

tugevad pagijooned;

(iii)

mõõdukas või tugev turbulents (pilves või selges taevas);

(iv)

mõõdukas või tugev jäätumine;

(v)

ulatuslik liivatorm/tolmutorm;

(vi)

äikesega ja alapunktides i–v nimetatud nähtustega seotud rünksajupilved;

(vii)

mittekonvektiivsed pilvealad, mis on seotud mõõduka või tugeva pilvesisese turbulentsi ja/või mõõduka või tugeva jäätumisega;

(viii)

tropopausi lennutasand;

(ix)

jugavoolud;

(x)

järgmine teave lendamist mõjutavaid tuhapilvi tekitavate vulkaanipursete asukoha kohta: vulkaanipurske sümbol vulkaani asukohas ja kaardi eraldi tekstikastis vulkaanipurske sümbol, vulkaani nimi, kui see on teada, ja purske laius- ja pikkuskraad. Lisaks peab SIGWX-kaartide legend sisaldama järgmist teksti: „CHECK SIGMET, ADVISORIES FOR TC AND VA, AND ASHTAM AND NOTAM FOR VA“ ja

(xi)

järgmine teave lendamist mõjutavate radioaktiivsete materjalide atmosfääri pääsemise asukoha kohta: atmosfääri radioaktiivsete materjalide sümbol nende atmosfääri pääsemise kohas ja kaardi eraldi tekstikastis atmosfääri radioaktiivsete materjalide sümbol, väljapääsemiskoha laius- ja pikkuskraad ja radioaktiivse materjali allikakoha nimi, kui see on teada. Lisaks peab radioaktiivse materjali atmosfääri pääsemist näitavate SIGWX-kaartide legend sisaldama järgmist teksti: „CHECK SIGMET AND NOTAM FOR RDOACT CLD“.

(4)

SIGWX-prognooside suhtes kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

(i)

alapunkti 3 alapunktides i–vi osutatud teave esitatakse üksnes juhul, kui eeldatakse vastava nähtuse esinemist SIGWX-prognoosis käsitletud kõige alumise ja kõige ülemise tasandi vahel;

(ii)

lühendit CB kasutatakse üksnes seoses rünksajupilvede tegeliku või prognoositava esinemisega

(A)

alal, mille maksimaalne ruumiline ulatus hõlmab vähemalt 50 % vaadeldavast alast,

(B)

joonel, kus üksikpilvede vahed on väga väikesed või puuduvad või

(C)

pilvekihtides või sombus varjatud kujul;

(iii)

lühendit CB tõlgendatakse nii, et see hõlmab kõiki ilmanähtusi, mis tavaliselt seostuvad rünksajupilvedega, st äike, mõõdukas või tugev jäätumine, mõõdukas või tugev turbulents ja rahe;

(iv)

kui vulkaanipurske või atmosfääris oleva radioaktiivse materjali tõttu tuleb SIGWX-prognoosile lisada vulkaanipurske või radioaktiivsuse sümbol, tuleb vastavat sümbolit SIGWX-prognoosis kasutada tuhasamba või radioaktiivse materjali teadaolevast või eeldatavast kõrgusest olenemata ja

(v)

alapunkti 3 alapunktides i, x, ja xi nimetatud asjaolude samaaegse või osaliselt kattuva esinemise korral on kõige kõrgema prioriteediga alapunkt x, millele järgnevad alapunktid xi ja i. Kõige kõrgema prioriteediga asjaolu väljendav sümbol paigutatakse kaardil sündmuse toimumiskohta ning muude sündmuste puhul kasutatakse noolt, mis ühendab vastavat sümbolit või tekstikasti ja sündmuse toimumiskohta.

(d)

Lennutasandite 100 kuni 250 puhul esitatakse keskmisel kõrgusel toimuvate lendude SIGWX-prognoosid piiratud geograafiliste piirkondade kohta.

1. liide

SIGMET- ja AIRMET-teadete ning õhust edastatavate eriettekannete vormid (üleslink)

Selgitus:

M

=

kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates;

C

=

kasutamine tingimuslikult juhul, kui on kohaldatav, ja

=

=

kahekordne joon näitab, et selle järel olev tekst tuleb paigutada järgmisele reale.

Märkus.

SIGMET-/AIRMET-teadetes ja õhust edastatavates eriettekannetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 2. liites.

Elemendid

Sisu üksikasjad

Vorm(id)

Näited

SIGMET

AIRMET

ERIETTEKANNE

ÕHUST

FIR/CTA asukohatunnus (M)

SIGMET-/AIRMET-teates käsitletavat lennuinfopiirkonda (FIR) või lennujuhtimispiirkonda (CTA) teenindava lennuliiklusteenindusüksuse ICAO asukohatähis (M)

Nnnn

 

—

YUCC

YUDD

Identifitseerimistunnus

(M)

Teate identifitseerimistunnus ja järjekorranumber (M)

SIGMET nnn

AIRMET [nn]n

ARS

SIGMET 5

SIGMET A3

AIRMET 2

ARS

Kehtivusaeg

(M)

Ajamäärangud, mis näitavad teate kehtivusperioodi UTC järgi (M)

VALID nnnnnn/nnnnnn

—

VALID 221215/221600

VALID 101520/101800

VALID 251600/252200

MWO asukohatunnus (M)

Teate koostanud ilmavaatlusjaama (MWO) asukohatunnus koos eralduskriipsuga (M)

nnnn–

 

YUDO–

YUSO–

FIR/CTA nimi või õhusõiduki tunnus (M)

SIGMET-/AIRMET-teates käsitletava lennuinfo-/lennujuhtimispiirkonna (FIR/CTA) asukohatunnus ja nimi või õhusõiduki raadioside kutsung (M)

nnnn nnnnnnnnnn FIR[/UIR] või nnnn nnnnnnnnnn CTA

nnnn nnnnnnnnnn

FIR[/n]

nnnnnn

YUCC AMSWELL FIR

YUDD SHANLON

FIR/UIR

YUCC AMSWELL FIR/2

YUDD SHANLON FIR

VA812

SIGMET-TEATE TÜHISTAMISE KORRAL VT VORMI LÕPUS OLEVAD ÜKSIKASJAD

Nähtus (M)

SIGMET-/AIRMET-teate väljaandmise põhjuseks oleva nähtuse kirjeldus (C)

OBSC TS[GR]

EMBD TS[GR]

FRQ TS[GR]

SQL TS[GR]

TC nnnnnnnnnn või NN

SEV TURB

SEV ICE

SEV ICE (FZRA)

SEV MTW

HVY DS

HVY SS

[VA ERUPTION]

[MT] [nnnnnnnnnn]

[PSN

Nnn[nn] või Snn[nn]

Ennn[nn] või Wnnn[nn]]

VA CLD

RDOACT CLD

SFC WSPD nn[n]MPS

(või SFC WSPD nn[n]KT)

SFC VIS nnnnM (nn)

ISOL TS[GR]

OCNL TS[GR]

MT OBSC

BKN CLD

nnn/[ABV]nnnnM

(või BKN CLD

nnn/[ABV]nnnnFT)

OVC CLD

nnn/[ABV]nnnnM

(või OVC CLD

nnn/[ABV]nnnnFT)

ISOL CB

OCNL CB

FRQ CB

ISOL TCU

OCNL TCU

FRQ TCU

MOD TURB

MOD ICE

MOD MTW

TS

TSGR

SEV TURB

SEV ICE

SEV MTW

HVY SS

VA CLD [FL nnn/nnn]

VA [MT nnnnnnnnnn]

MOD TURB

MOD ICE

SEV TURB

FRQ TS

OBSC TSGR

EMBD TSGR

TC GLORIA

TC NN

VA ERUPTION

MT ASHVAL

PSN S15

E073 VA CLD

MOD TURB

MOD MTW

ISOL CB

BKN CLD 120/900M

(BKN CLD

400/3000FT)

OVC CLD

270/ABV3000M

(OVC CLD

900/ABV10000FT)

SEV ICE

RDOACT CLD

Vaadeldud või prognoositav nähtus (M)

Märge selle kohta, kas nähtust on vaadeldud ja eeldatakse selle jätkumist või seda on prognoositud (M)

OBS [AT nnnnZ]

FCST [AT nnnnZ]

OBS AT nnnnZ

OBS AT 1210Z

OBS

FCST AT 1815Z

Asukoht (C)

Asukoht (pikkus ja laius (kraadides ja minutites))

Nnn[nn] Wnnn[nn] või

Nnn[nn] Ennn[nn] või

Snn[nn] Wnnn[nn] või

Snn[nn] Ennn[nn]

või

N OF Nnn[nn] või

S OF Nnn[nn] või

N OF Snn[nn] või

S OF Snn[nn] või

[AND]

W OF Wnnn[nn] või

E OF Wnnn[nn] või

W OF Ennn[nn] või

E OF Ennn[nn]

või

[N OF, NE OF, E OF, SE OF, S OF, SW OF, W OF, NW OF]

[LINE] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

või

WI Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] –

[Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]

või

ENTIRE FIR (3)

või

ENTIRE CTA (3)

NnnnnWnnnnn või

NnnnnEnnnnn või

NnnnnWnnnnn või

SnnnnEnnnnn

S OF N54

N OF N50

N2020 W07005

N2706 W07306

N48 E010

N OF N1515 AND

W OF E13530

W OF E1554

N OF LINE S2520 W11510 – S2520 W12010

WI N6030 E02550 – N6055 E02500 –

N6050 E02630

ENTIRE FIR

ENTIRE CTA

Tasand (C)

Lennutasand või kõrgus

ja ulatus (C) (1)

[SFC/]FLnnn või [SFC/]nnnnM (või [SFC/]nnnnFT) või

FLnnn/nnn või TOP FLnnn või [TOP] ABV FLnnn

või  (2)

CB TOP [ABV] FLnnn WI nnnKM OF CENTRE

(või CB TOP [ABV] FLnnn WI nnnNM OF CENTRE) või

CB TOP [BLW] FLnnn WI nnnKM OF CENTRE

(või CB TOP [BLW] FLnnn WI nnnNM OF CENTRE)

või  (3)

FLnnn/nnn [APRX nnnKM BY nnnKM]

[nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)]

[Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

[ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]

[ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]]

(või FLnnn/nnn [APRX nnnNM BY nnnNM]

[Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

[ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]

[ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]])

FLnnn või nnnnM

(või nnnnFT)

FL180

FL050/080

TOP FL390

SFC/FL070

TOP ABV FL100

FL310/450

CB TOP FL500 WI 270KM OF CENTRE

(CB TOP FL500 WI 150NM OF CENTRE)

FL310/350 APRX

220KM BY 35KM

FL390

Liikumine või eeldatav

liikumine (C)

Liikumine või eeldatav liikumine (suund ja kiirus), mille märkimiseks kasutatakse ühte 16 ilmakaaretähisest, või paigalseis (C)

MOV N [nnKMH] või MOV NNE [nnKMH] või

MOV NE [nnKMH] või MOV ENE [nnKMH] või

MOV E [nnKMH] või MOV ESE [nnKMH] või

MOV SE [nnKMH] või MOV SSE [nnKMH] või

MOV S [nnKMH] või MOV SSW [nnKMH] või

MOV SW [nnKMH] või MOV WSW [nnKMH] või

MOV W [nnKMH] või MOV WNW [nnKMH] või

MOV NW [nnKMH] või MOV NNW [nnKMH]

(või MOV N [nnKT] või MOV NNE [nnKT] või

MOV NE [nnKT] või MOV ENE [nnKT] või

MOV E [nnKT] või MOV ESE [nnKT] või

MOV SE [nnKT] või MOV SSE [nnKT] või

MOV S [nnKT] või MOV SSW [nnKT] või

MOV SW [nnKT] või MOV WSW [nnKT] või

MOV W [nnKT] või MOV WNW [nnKT] või

MOV NW [nnKT] või MOV NNW [nnKT]) või

STNR

—

MOV E 40KMH

(MOV E 20KT)

MOV SE

STNR

Intensiivsuse muutused (C)

Eeldatavad intensiivsuse muutused (C)

INTSF või WKN või NC

—

WKN

Prognoositud asukoht (C)

Vulkaanituhapilve, troopilise tsükloni keskme või muu ohtliku nähtuse (6) prognoositud asukoht SIGMET-teate kehtivusaja lõpus (C)

FCST nnnnZ TC CENTRE

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

või

FCST nnnnZ VA CLD APRX

[nnKM WID LINE BTN (nnNM WID LINE BTN)]

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

– Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

[ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]

[ – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]

[AND]

või  (4)

FCST nnnnZ

ENTIRE FIR (3)

või

FCST nnnnZ

ENTIRE CTA (3)

või

FCST nnnnZ NO VA EXP

või  (6)

[FCST nnnnZ Nnn[nn]

Wnnn[nn] või

Nnn[nn] Ennn[nn] või

Snn[nn] Wnnn[nn] või

Snn[nn] Ennn[nn]

või

N OF Nnn[nn] või

S OF Nnn[nn] või

N OF Snn[nn] või

S OF Snn[nn]

[AND]

W OF Wnnn[nn] või

E OF Wnnn[nn] või

W OF Ennn[nn] või

E OF Ennn[nn]

või

[N OF, NE OF, E OF, SE OF, S OF, SW OF, W OF, NW OF] [LINE] Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] – Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

või

WI (5) Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]]

—

—

FCST 2200Z TC CENTRE N2740 W07345

FCST 1700Z VA CLD APRX S15 E075 –

S15 E081 –

S17 E083 –

S18 E079 –

S15 E075

FCST 0500Z

ENTIRE FIR

FCST 0500Z

ENTIRE CTA

FCST 0500Z NO VA EXP

VÕI

SIGMET-/

AIRMET-teate tühistamine (C)

Märge SIGMET/AIRMET-teate tühistamise kohta koos viitega selle identifitseerimistunnusele

CNL SIGMET [nn]n nnnnnn/nnnnnn

või

CNL SIGMET

[nn]n nnnnnn/nnnnnn

[VA MOV TO nnnn FIR] (3)

CNL AIRMET [nn]n

nnnnnn/nnnnnn

—

CNL SIGMET 2 101200/101600

CNL SIGMET 3 251030/251430 VA MOV TO YUDO FIR

CNL AIRMET 151520/151800

(1)  Kasutatakse ainult vulkaanituhapilvi ja troopilisi tsükloneid käsitlevate SIGMET-teadete korral.

(2)  Kasutatakse ainult troopilisi tsükloneid käsitlevate SIGMET-teadete korral.

(3)  Kasutatakse ainult vulkaanituhka käsitlevate SIGMET-teadete korral.

(4)  Kasutatakse juhul, kui lennuinfopiirkonda mõjutavad korraga kaks vulkaanituhapilve või kaks troopilise tsükloni keset.

(5)  Koordinaatide arv peaks olema võimalikult väike ja ei tohiks üldjuhul olla suurem kui seitse.

(6)  Kasutatakse muude ohtlike nähtuste korral peale vulkaanituhapilvede ja troopiliste tsüklonite.

Märkus.

Teatesse ei märgita äikese, rünksajupilvede või troopiliste tsüklonitega seotud tugevat või mõõdukat jäätumist ega tugevat või mõõdukat turbulentsi (SEV ICE, MOD ICE, SEV TURB, MOD TURB).

2. liide

Vulkaanituhka ja troopilisi tsükloneid käsitlevates teavitustes, SIGMET/AIRMET-teadetes ning lennuvälja ja tuule nihke hoiatustes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid.

Elemendid

Vahemik

Resolutsioon

Tipu kõrgus:

M

000–8 100

1

FT

000–27 000

1

Teavituse number:

vulkaanituhk (indeks) (*)

000–2 000

1

troopilised tsüklonid (indeks) (*)

00–99

1

Maksimaalne pinnatuul

MPS

00–99

1

KT

00-199

1

Rõhk keskmes:

hPa

850–1 050

1

Pinnatuule kiirus:

MPS

15-49

1

KT

30–99

1

Nähtavus maapinnal:

M

0 000 -0 750

50

M

0 800 –5 000

100

Pilved: alumise piiri kõrgus:

M

000-300

30

FT

000–1 000

100

Pilved: ülemise piiri kõrgus:

M

000–2 970

30

M

3 000 –20 000

300

FT

000–9 900

100

FT

10 000 –60 000

1 000

Laiused:

° (kraadid)

00-90

1

(minutid)

00-60

1

Pikkused:

° (kraadid)

000-180

1

(minutid)

00-60

1

Lennutasandid

 

000-650

10

Liikumine:

KMH

0-300

10

KT

0-150

5

(*)  Ühikuta

3. liide

Kaardi kujul esitatavates piirkondlike prognooside ülemaailmse süsteemi (WAFS) prognoosides kasutatavad fikseeritud piirkonnad

Image Image

Mercatori projektsioon

Image Image

Polaarne stereograafiline projektsioon (põhjapoolkera)

Image Image

Polaarne stereograafiline projektsioon (lõunapoolkera)

4. liide

TAF-teadete vorm

Selgitus:

M

=

kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates;

C

=

kasutamine tingimuslik, sõltub meteoroloogilistest tingimustest või vaatlusmeetodist;

O

=

kasutamine vabatahtlik.

Märkus 1.

TAF-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud vormi järel.

Märkus 2.

Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400).

Element

Sisu üksikasjad

Vorm(id)

Näited

Prognoosi tüübi tunnus (M)

Prognoosi tüüp (M)

TAF või TAF AMD või TAF COR

TAF

TAF AMD

Asukohatunnus (M)

ICAO asukohatähis (M)

Nnnn

YUDO

Prognoosi väljastamise aeg (M)

Prognoosi väljastamise päev ja kellaaeg UTC järgi (M)

nnnnnnZ

160000Z

Puuduva prognoosi identifitseerimistunnus (C)

Puuduva prognoosi tunnus (C)

NIL

NIL

TAF-TEATE LÕPP PROGNOOSI PUUDUMISE KORRAL.

Prognoosi kehtivuse päevad ja ajavahemik (M)

Prognoosi kehtivuse päevad ja ajavahemik UTC järgi (M)

nnnn/nnnn

1606/1624

0812/0918

Tühistatud prognoosi identifitseerimistunnus (C)

Tühistatud prognoosi tunnus (C)

CNL

CNL

TAF-TEATE LÕPP PROGNOOSI TÜHISTAMISE KORRAL.

Pinnatuul (M)

Tuule suund (M)

nnn või VRB

24004MPS; VRB01MPS

(24008KT); (VRB02KT)

19005MPS

(19010KT)

Tuule kiirus (M)

[P]nn[n]

00000MPS

(00000KT)

140P49MPS

(140P99KT)

Kiiruse olulised muutused (C)

G[P]nn[n]

12003G09MPS

(12006G18KT)

24008G14MPS

(24016G28KT)

Mõõtühikud (M)

MPS (või KT)

Nähtavus (M)

Valdav nähtavus (M)

Nnnn

C

A

V

O

K

0350

7000

9000

9999

CAVOK

Ilm (C)

Ilmanähtuste

intensiivsus (C) (1)

– või +

—

 

Ilmanähtuste omadused ja tüüp (C)

DZ või RA või

SN või SG või

PL või DS või

SS või

FZDZ või

FZRA või

SHGR või

SHGS või

SHRA või

SHSN või

TSGR või

TSGS või

TSRA või

TSSN

FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või FC või TS või

BCFG või

BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG

RA

+TSRA

–FZDZ PRFG

+TSRASN

SNRA FG

HZ

FG

Pilved (M) (2)

Pilvede hulk ja

kõrgus või

vertikaalne nähtavus (M)

FEWnnn

või

SCTnnn või

BKNnnn või

OVCnnn

VVnnn

või

VV///

NSC

FEW010

OVC020

VV005

VV///

NSC

SCT005 BKN012

Pilvede tüüp (C)

CB või TCU

—

 

SCT008 BKN025CB

Temperatuur (O) (3)

Elemendi nimetus (M)

TX

TX25/1013Z TN09/1005Z

TX05/2112Z TNM02/2103Z

Maksimumtemperatuur (M)

[M]nn/

Maksimumtemperatuuri esinemise päev ja kellaaeg (M)

nnnnZ

Elemendi nimetus (M)

TN

Miinimumtemperatuur (M)

[M]nn/

Miinimumtemperatuuri esinemise päev ja kellaaeg (M)

nnnnZ

Ühe või mitme eespool nimetatud elemendi eeldatavad olulised muutused teate kehtivusajal (C)

Muutuse või tõenäosuse tunnus (M)

PROB30 [TEMPO] või PROB40 [TEMPO] või BECMG või TEMPO või FM

 

Esinemise või muutuse periood (M)

nnnn/nnnn või nnnnnn

Tuul (C)

nnn[P]nn[n][G[P]nn[n]]MPS

või

VRBnnMPS

(või

nnn[P]nn[G[P]nn]KT

või

VRBnnKT)

TEMPO 0815/0818 25017G25MPS

(TEMPO 0815/0818 25034G50KT)

TEMPO 2212/2214 17006G13MPS 1000

TSRA SCT010CB BKN020

(TEMPO 2212/2214 17012G26KT 1000

TSRA SCT010CB BKN020)

Valdav nähtavus (C)

Nnnn

C

A

V

O

K

BECMG 3010/3011 00000MPS 2400 OVC010

(BECMG 3010/3011 00000KT 2400

OVC010)

PROB30 1412/1414 0800 FG

Ilmanähtuse

intensiivsus (C)

– või +

—

NSW

BECMG 1412/1414 RA

TEMPO 2503/2504 FZRA

TEMPO 0612/0615 BLSN

PROB40 TEMPO 2923/3001 0500 FG

Ilmanähtuse omadused ja tüüp (C)

DZ või RA või

SN või SG või

PL või DS või

SS või

FZDZ või

FZRA või

SHGR või

SHGS või

SHRA või

SHSN või

TSGR või

TSGS või

TSRA või

TSSN

FG või

BR või SA või

DU või HZ või

FU või VA või

SQ või PO või

FC või TS või

BCFG või

BLDU või

BLSA või

BLSN või

DRDU või

DRSA või

DRSN või

FZFG või

MIFG või

PRFG

 

 

Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (C)

FEWnnn või

SCTnnn või

BKNnnn või

OVCnnn

VVnnn

või

VV///

NSC

 

FM051230 15015KMH 9999 BKN020

(FM051230 15008KT 9999 BKN020)

BECMG 1618/1620 8000 NSW NSC

Pilvede tüüp (C)

CB või TCU

—

BECMG 2306/2308 SCT015CB BKN020

TAF-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid

Elemendid

Vahemik

Resolutsioon

Tuule suund:

° tegelik

000-360

10

Tuule kiirus:

MPS

00–99 (*)

1

 

KT (*)

0-199

1

Nähtavus:

M

0 000 -0 750

50

M

0 800 –4 900

100

M

5 000 –9 000

1 000

M

10 000 –

0 (fikseeritud väärtus: 9 999 )

Vertikaalne nähtavus:

30’s M (100’s FT)

000-020

1

Pilved: alumise piiri kõrgus:

30’s M (100’s FT)

000-100

1

Õhutemperatuur (maksimum ja miinimum)

°C

– 80 – + 60

1

(1)  Märgitakse, kui on kohaldatav. Mõõduka intensiivsuse korral täpsustust ei lisata.

(2)  Kuni neli pilvekihti.

(3)  Kirje koosneb kuni neljast temperatuurist (kaks maksimumtemperatuuri ja kaks miinimumtemperatuuri).

(*)  Pinnatuule kiirusest 100 kt (50 m/s) või rohkem teatamine ei ole aeronavigatsiooniteabe jaoks nõutav, kuid sellegipoolest on loodud võimalus teatada vajaduse korral muul eesmärgil tuulekiirustest kuni 199 kt (99 m/s).

5. liide

METAR-teadete vorm

Selgitus:

M

=

kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates;

C

=

kasutamine tingimuslik, sõltub meteoroloogilistest tingimustest või vaatlusmeetodist;

O

=

kasutamine vabatahtlik.

Märkus 1.

METAR-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud vormi järel.

Märkus 2.

Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400).

Element

Sisu üksikasjad

Vorm(id)

Näited

Teate tüübi identifitseerimistunnus (M)

Teate tüüp (M)

METAR, METAR COR,

METAR

METAR COR

Asukohatunnus (M)

ICAO asukohatähis (M)

Nnnn

YUDO

Vaatluse aeg (M)

Vaatluse päev ja tegelik aeg UTC järgi (M)

nnnnnnZ

221630Z

Automaatse või puuduva teate identifitseerimistunnus (C)

Automaatse või puuduva teate identifitseerimistunnus (C)

AUTO või NIL

AUTO

NIL

METAR-TEATE LÕPP TEATE PUUDUMISE KORRAL.

Pinnatuul (M)

Tuule suund (M)

Nnn

VRB

24004MPS

(24008KT)

19006MPS

(19012KT)

00000MPS

(00000KT)

140P149MPS

(140P99KT)

VRB01MPS

(VRB02KT)

Tuule kiirus (M)

[P]nn[n]

Kiiruse olulised muutused (C)

G[P]nn[n]

12003G09MPS

(12006G18KT)

Mõõtühikud (M)

MPS (või KT)

24008G14MPS

(24016G28KT)

Olulised suunamuutused (C)

nnnVnnn

—

02005MPS 350V070

(02010KT 350V070)

Nähtavus (M)

Valdav või minimaalne nähtavus (M)

Nnnn

C

A

V

O

K

0350

7000

9999

0800

CAVOK

Minimaalne nähtavus ja minimaalse nähtavuse suund (C)

nnnn[N] või nnnn[NE] või nnnn[E] või nnnn[SE] või nnnn[S] või nnnn[SW] või nnnn[W] või nnnn[NW]

2000 1200NW

6000 2800E

6000 2800

Nähtavus rajal (C) (1)

Elemendi nimetus (M)

R

R32/0400

R12R/1700

R10/M0050

R14L/P2000

Lennurada (M)

nn[L]/või nn[C]/või nn[R]/

 

Nähtavus rajal (M)

[P või M]nnnn

R16L/0650 R16C/0500

R16R/0450 R17L/0450

 

Nähtavus rajal, minevikutrend (C)

U, D või N

R12/1100U

R26/0550N R20/0800D

R12/0700

Hetke ilm (C)

Hetke ilmanähtuse intensiivsus või kaugus (C)

– või +

—

VC

 

 

Hetke ilmanähtuste omadused ja tüüp (M)

DZ või RA või

SN või SG või

PL või DS või

SS või

FZDZ või

FZRA või

FZUP või

FC (2) või

SHGR või

SHGS või

SHRA või

SHSN või

SHUP või

TSGR või

TSGS või

TSRA või

TSSN või

TSUP või UP

FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või TS või

BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG

või //

FG või PO või

FC või

DS või

SS või

TS või

SH või

BLSN või

BLSA

või

BLDU või VA

 

RA

+TSRA

+DZ

–SN

+TSRASN

–SNRA

DZ FG

+SHSN BLSN

UP

FZUP

TSUP FZUP

//

HZ

FG

VA

MIFG

VCFG

VCSH

VCTS

VCBLSA

Pilved (M)

Pilvede hulk ja

alumise piiri kõrgus või

vertikaalne nähtavus (M)

FEWnnn või

SCTnnn või

BKNnnn või

OVCnnn või

FEW/// või

SCT/// või

BKN/// või

OVC/// või

///nnn või

//////

VVnnn või

VV///

NSC

või NCD

FEW015

VV005

OVC030

VV///

SCT010 OVC020

BKN///

NSC

///015

Pilvede tüüp (C)

CB või TCU või ///

—

 

BKN009TCU

SCT008 BKN025CB

//////CB

NCD

BKN025///

Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur (M)

Õhutemperatuur ja kastepunkti temperatuur (M)

[M]nn/[M]nn

17/10

02/M08

M01/M10

Rõhu väärtused (M)

Elemendi nimetus (M)

Q

Q0995

Q1009

Q1022

Q0987

QNH (M)

Nnnn

Lisateave (C)

Hiljuti esinenud ilmanähtused (C)

REFZDZ või REFZRA või REDZ või RE[SH]RA või RERASN või RE[SH]SN või RESG või RESHGR või RESHGS või REBLSN või RESS või REDS või RETSRA või RETSSN või RETSGR või RETSGS või RETS või REFC või REVA või REPL või REUP või REFZUP või RETSUP või RESHUP

REFZRA

RETSRA

Tuule nihe (C)

WS Rnn[L] või WS Rnn[C] või WS Rnn[R] või WS ALL RWY

WS R03

WS ALL RWY

WS R18C

 

Merepinna temperatuur ja mere seisund või oluline lainekõrgus (C)

W[M]nn/Sn või W[M]nn/Hn[n][n]

W15/S2

W12/H75

 

Lennuraja seisund (C)

Lennuraja tähis (M)

R nn[L]/ või Rnn[C]/ või Rnn[R]/

R/SNOCLO

R99/421594

R/SNOCLO

R14L/CLRD//

Lennurajal olev ladestus (M)

n või /

CLRD//

Lennuraja kaetuse aste (M)

n või /

Ladestuse sügavus (M)

nn või //

Hõõrdekoefitsient või pidurdamise efektiivsus (M)

nn või //

Trendiprognoos (O)

Muutuse indikaator (M)

NOSIG

BECMG või TEMPO

NOSIG

TEMPO 25018G25MPS

(TEMPO 25036G50KT)

BECMG FM1030 TL1130 CAVOK

BECMG TL1700 0800 FG

BECMG AT1800 9000 NSW

BECMG FM1900 0500 +SNRA

BECMG FM1100 SN TEMPO FM1130 BLSN

TEMPO FM0330 TL0430 FZRA

BECMG FEW020

Muutuse periood (C)

FMnnnn ja/või

TLnnnn

või

ATnnnn

Tuul (C)

nnn[P]nn[n][G[P]nn[n]]MPS

(või nnn[P]nn[G[P]nn]KT)

Valdav nähtavus (C)

nnnn

C

A

V

O

K

Ilmanähtuse

intensiivsus (C)

– või +

—

N

S

W

Ilmanähtuse

omadused ja tüüp (C)

DZ või RA või SN või SG või PL või DS või SS või

FZDZ või FZRA või SHGR või SHGS või SHRA või SHSN või TSGR või TSGS või TSRA või TSSN

FG või BR või SA või DU või HZ või FU või VA või SQ või PO või FC või TS või BCFG või BLDU või BLSA või BLSN või DRDU või DRSA või DRSN või FZFG või MIFG või PRFG

Pilvede hulk ja alumise piiri kõrgus või vertikaalne nähtavus (C)

FEWnnn või

SCTnnn

või

BKNnnn

või

OVCnnn

VVnnn või

VV///

N

S

C

TEMPO TL1200 0600 BECMG AT1200 8000 NSW NSC

BECMG AT1130 OVC010

Pilvede tüüp (C)

CB või TCU

—

TEMPO TL1530 +SHRA BKN012CB

METAR-teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid

Element

Vahemik

Resolutsioon

Lennurada:

(ühikuta)

01–36

1

Tuule suund:

° tegelik

000–360

10

Tuule kiirus:

MPS

00–99

1

KT

00–199

1

Nähtavus:

M

0 000 –0 750

50

M

0 800 –4 900

100

M

5 000 –9 000

1 000

M

10 000 —

0 (fikseeritud väärtus: 9 999 )

Nähtavus rajal:

M

0 000 –0 375

25

M

0 400 –0 750

50

M

0 800 –2 000

100

Vertikaalne nähtavus:

30 M (100 FT)

000–020

1

Pilved: alumise piiri kõrgus:

30 M (100 FT)

000–100

1

Õhutemperatuur;

kastepunkti temperatuur:

°C

– 80 – +60

1

QNH:

hPa

0 850 –1 100

1

Merepinna temperatuur:

°C

– 10 – +40

1

Mere seisund:

(ühikuta)

0–9

1

Oluline lainekõrgus

M

0–999

0,1

Lennuraja seisund

Lennuraja tähis:

(ühikuta)

01–36; 88; 99

1

Lennurajal olev ladestus:

(ühikuta)

0–9

1

Lennuraja saastatuse aste:

(ühikuta)

1; 2; 5; 9

—

Ladestuse sügavus:

(ühikuta)

00–90; 92–99

1

Hõõrdekoefitsient / pidurdamise efektiivsus:

(ühikuta)

00–95; 99

1

*

Pinnatuule kiirusest 100 kt (50 m/s) või rohkem teatamine ei ole aeronavigatsiooniteabe jaoks nõutav, kuid sellegipoolest on loodud võimalus teatada vajaduse korral muul eesmärgil tuulekiirustest kuni 199 kt (99 m/s).

(1)  Kasutatakse juhul, kui nähtavus või nähtavus rahal on < 1 500 m; kuni nelja lennuraja kohta.

(2)  Märget „tugev“ kasutatakse tornaado või vesipüksi kohta; märget „mõõdukas“ (ilma täpsustuseta) kasutatakse maapinnani mitteküündivate lehtrikujuliste pilvede kohta.

6. liide

Tuule nihke hoiatuste vorm

Selgitus:

M

=

kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates;

C

=

kasutamine tingimuslikult juhul, kui on kohaldatav.

Märkus 1.

Tuule nihke hoiatustes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 2. liites.

Märkus 2.

Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400).

Element

Sisu üksikasjad

Vorm(id)

Näide

Lennuvälja asukohatunnus (M)

Lennuvälja asukohatunnus

nnnn

YUCC

Teate tüübi identifitseerimistunnus (M)

Teate tüüp ja järjekorranumber

WS WRNG [n]n

WS WRNG 1

Koostamisaeg ja kehtivusperiood (M)

Väljaandmise päev ja kellaaeg ning vajaduse korral kehtivusperiood UTC järgi

nnnnnn [VALID TL nnnnnn] või [VALID nnnnnn/nnnnnn]

211230 VALID TL 211330

221200 VALID 221215/221315

TUULE NIHKE HOIATUSE TÜHISTAMISE VAJADUSE KORRAL VT VORMI LÕPUS OLEVAD ÜKSIKASJAD.

Nähtus (M)

Nähtuse ja selle asukoha identifitseerimistunnused

[MOD] või [SEV] WS IN APCH või

[MOD] või [SEV] WS [APCH] RWYnnn

või

[MOD] või [SEV] WS IN CLIMB-OUT

või

[MOD] või [SEV] WS CLIMB-OUT RWYnnn või

MBST IN APCH või

MBST [APCH] RWYnnn

või

MBST IN CLIMB-OUT või

MBST CLIMB-OUT RWYnnn

WS APCH RWY12

MOD WS RWY34

WS IN CLIMB-OUT

MBST APCH RWY26

MBST IN CLIMB-OUT

Vaadeldud, teatatud või prognoositud nähtus (M)

Märge selle kohta, kas nähtust on vaadeldud või sellest on teatatud ja eeldatakse selle jätkumist või seda on prognoositud

REP AT nnnn nnnnnnnn või

OBS [AT nnnn] või

FCST

REP AT 1510 B747

OBS AT 1205

FCST

Nähtuse üksikasjad (C)

Tuule nihke hoiatuse esitamise põhjustanud nähtuse kirjeldus

SFC WIND: nnn/nnMPS (või nnn/nnKT) nnnM (nnnFT)-WIND: nnn/nnMPS (või nnn/nnKT)

või

nnKMH (või nnKT) LOSS nnKM (või nnNM)

FNA RWYnn

või

nnKMH (või nnKT) GAIN nnKM (või nnNM)

FNA RWYnn

SFC WIND: 320/5MPS

60M-WIND: 360/13MPS

(SFC WIND: 320/10KT

200FT-WIND: 360/26KT)

60KMH LOSS 4KM

FNA RWY13

(30KT LOSS 2NM

FNA RWY13)

VÕI

Tuule nihke hoiatuse tühistamine

Tuule nihke hoiatuse tühistamine koos viitega selle identifitseerimistunnusele

CNL WS WRNG [n]n nnnnnn/nnnnnn

CNL WS WRNG 1 211230/211330

7. liide

Vulkaanituhka käsitlevate teadete vorm

Selgitus:

M

=

kasutamine kohustuslik, peab sisalduma igas teates;

O

=

kasutamine vabatahtlik;

=

=

kahekordne joon näitab, et selle järel olev tekst tuleb paigutada järgmisele reale.

Märkus 1.

Vulkaanituhka käsitlevates teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 2. liites.

Märkus 2.

Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400).

Märkus 3:

Kooloni kasutamine iga elemendi tähise järel on kohustuslik.

Märkus 4:

Numbreid 1–18 kasutatakse üksnes selguse huvides ja need ei ole näitena esitatud teate osad.

Element

Sisu üksikasjad

Vorm(id)

Näited

1

Teate tüübi identifitseerimistunnus (M)

Teate tüüp

VA ADVISORY

VA ADVISORY

2

Koostamise aeg (M)

Aasta, kuu, päev, kellaaeg UTC järgi

DTG:

nnnnnnnn/nnnnZ

DTG:

20080923/0130Z

3

VAAC-i nimetus (M)

Vulkaanituhka käsitleva teate (VAAC) nimetus

VAAC:

nnnnnnnnnnnn

VAAC:

TOKYO

4

Vulkaani nimi (M)

Vulkaani nimi ja IAVCEI number

VOLCANO:

nnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn [nnnnnn]

või

UNKNOWN või

UNNAMED

VOLCANO:

VOLCANO:

KARYMSKY 1000-13

UNNAMED

5

Vulkaani asukoht (M)

Vulkaani asukoht kraadides ja minutites

PSN:

Nnnnn või Snnnn

Wnnnnn või Ennnnn

või

UNKNOWN

PSN:

N5403 E15927

PSN:

UNKNOWN

6

Riik või piirkond (M)

Riik või piirkond juhul, kui teates ei märgita riiki, mille kohal tuhk esineb

AREA:

nnnnnnnnnnnnnnnn

AREA:

RUSSIA

7

Tipu kõrgus (M)

Tipu kõrgus, m (või ft)

SUMMIT ELEV:

nnnnM (või nnnnnFT)

SUMMIT ELEV:

1536M

8

Teavituse number (M)

Teavituse number: täielik aastaarv ja teate number (eraldi numeratsioon iga vulkaani jaoks)

ADVISORY NR:

nnnn/nnnn

ADVISORY NR:

2008/4

9

Teabeallikas (M)

Teabeallika nimetus vabatekstina

INFO SOURCE:

Kuni 32 märki sisaldav vabatekst

INFO SOURCE:

MTSAT-1R KVERT KEMSD

10

Värvikood (O)

Lennunduses kasutatav värvikood

AVIATION COLOUR CODE:

RED või ORANGE või YELLOW või

GREEN või UNKNOWN või NOT GIVEN või NIL

AVIATION COLOUR CODE:

RED

11

Vulkaanipurske üksikasjad (M)

Vulkaanipurske üksikasjad (sh purske/pursete kuupäev/kellaaeg)

ERUPTION DETAILS:

Kuni 64 märki sisaldav vabatekst

või

UNKNOWN

ERUPTION DETAILS:

ERUPTION AT 20080923/0000Z FL300 REPORTED

12

Tuha vaatlemise (või hindamise) aeg (M)

Vulkaanituha vaatlemise (või hindamise) päev ja kellaaeg (UTC järgi)

OBS (või EST) VA DTG:

nn/nnnnZ

OBS VA DTG:

23/0100Z

13

Tuhapilve vaadeldud või hinnangulised omadused (M)

Vaadeldud või hinnatud tuhapilve horisontaalne ulatus (kraadides ja minutites) ja vertikaalne ulatus vaatluse ajal või vaadeldud või hinnatud tuhapilve ülemine piir, kui alumine piir ei ole teada.

Vaadeldud või hinnatud tuhapilve liikumine

OBS VA CLD või

EST VA CLD:

TOP FLnnn või SFC/FLnnn või

FLnnn/nnn

[nnKM WID LINE BTN (nnNM WID

LINE BTN)]

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn][ –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn]]

MOV N nnKMH (või KT) või

MOV NE nnKMH (või KT) või

MOV E nnKMH (või KT) või

MOV SE nnKMH (või KT) või

MOV S nnKMH (või KT) või

MOV SW nnKMH (või KT) või

MOV W nnKMH (või KT) või

MOV NW nnKMH (või KT)

või

VA NOT IDENTIFIABLE FM

SATELLITE DATA

WIND FLnnn/nnn

nnn/nn[n]MPS (või KT) (2) või

WIND FLnnn/nnn VRBnnMPS (või KT) või WIND SFC/FLnnn nnn/nn[n]MPS (või KT) või WIND SFC/FLnnn VRBnnMPS (või KT)

OBS VA CLD:

FL250/300

N5400 E15930 –

N5400 E16100 –

N5300 E15945

MOV SE 20KT SFC/FL200

N5130 E16130 –

N5130 E16230 –

N5230 E16230 –

N5230 E16130

MOV SE 15KT

TOP FL240 MOV W 40KMH

VA NOT IDENTIFIABLE FM SATELLITE DATA

WIND FL050/070

180/12MPS

14

Tuhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht

(+6 HR) (M)

Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (6 tundi pärast punktis 12 osutatud tuhapilve vaatlemise (või hindamise aega).

Iga pilvemassi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel

FCST VA CLD

+6 HR:

nn/nnnnZ

SFC või FLnnn/[FL]nnn

[nnKM WID LINE BTN (nnNM WID

LINE BTN)]

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn][ –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn]] (1)

või

NO VA EXP

või

NOT AVBL

või

NOT PROVIDED

FCST VA CLD

+6 HR:

23/0700Z

FL250/350

N5130 E16030 –

N5130 E16230 –

N5330 E16230 –

N5330 E16030

SFC/FL180

N4830 E16330 –

N4830 E16630 –

N5130 E16630 –

N5130 E16330

NO VA EXP

NOT AVBL

NOT PROVIDED

15

Tuhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht (+12 HR) (M)

Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (12 tundi pärast punktis 12 osutatud tuhapilve vaatlemise (või hindamise aega).

Iga pilvemassi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel

FCST VA CLD

+12 HR:

nn/nnnnZ

SFC või FLnnn/[FL]nnn

[nnKM WID LINE BTN (nnNM WID

LINE BTN)]

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn][ –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn]]

või

NO VA EXP

või

NOT AVBL

või

NOT PROVIDED

FCST VA CLD

+12 HR:

23/1300Z

SFC/FL270

N4830 E16130 –

N4830 E16600 –

N5300 E16600 –

N5300 E16130

NO VA EXP

NOT AVBL

NOT PROVIDED

16

Tuhapilvede prognoositud kõrgus ja asukoht

(+18 HR) (M)

Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (18 tundi pärast punktis 12 osutatud tuhapilve vaatlemise (või hindamise aega).

Iga pilvemassi prognoositud kõrgus ja asukoht (kraadides ja minutites) osutatud fikseeritud ajahetkel

FCST VA CLD

+18 HR:

nn/nnnnZ

SFC või FLnnn/[FL]nnn

[nnKM WID LINE BTN (nnNM

WID LINE BTN)]

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn][ –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn] –

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või

Ennn[nn]]

või

NO VA EXP

või

NOT AVBL

või

NOT PROVIDED

FCST VA CLD

+18 HR:

23/1900Z

NO VA EXP

NOT AVBL

NOT PROVIDED

17

Märkused (M)

Märkused, vastavalt vajadusele

RMK:

Kuni 256 märki sisaldav vabatekst

või

NIL

RMK:

LATEST REP FM KVERT (0120Z) INDICATES ERUPTION HAS CEASED. TWO DISPERSING VA CLD ARE EVIDENT ON SATELLITE IMAGERY

NIL

18

Järgmine teavitus (M)

Aasta, kuu, päev ja kellaaeg UTC järgi

NXT ADVISORY:

nnnnnnnn/nnnnZ

või

NO LATER THAN

nnnnnnnn/nnnnZ

või

NO FURTHER ADVISORIES

või

WILL BE ISSUED BY

nnnnnnnn/nnnnZ

NXT ADVISORY:

20080923/0730Z

NO LATER THAN

nnnnnnnn/nnnnZ

NO FURTHER ADVISORIES

WILL BE ISSUED BY

nnnnnnnn/nnnnZ

(1)  Kuni neli valitud pilvekihti.

(2)  Kui tuhast on teatatud (nt AIREP-ettekandes), aga seda ei ole satelliidiandmetes näha.

8. liide

Troopilisi tsükloneid käsitlevate teadete vorm

Selgitus:

=

=

kahekordne joon näitab, et selle järel olev tekst tuleb paigutada järgmisele reale.

Märkus 1:

Troopilisi tsükloneid käsitlevates teadetes kasutatavate arvuliste elementide vahemikud ja resolutsioonid on esitatud 2. liites.

Märkus 2:

Lühendite selgitusi saab vaadata dokumendist Procedures for Air Navigation Services — ICAO Abbreviations and Codes (PANS-ABC, Doc 8400).

Märkus 3:

Kõik elemendid on kohustuslikud.

Märkus 4:

Kooloni kasutamine iga elemendi tähise järel on kohustuslik.

Märkus 5:

Numbreid 1–19 kasutatakse üksnes selguse huvides ja need ei ole näitena esitatud teate osad.


Element

Sisu üksikasjad

Vorm(id)

Näited

1

Teate tüübi identifitseerimistunnus

Teate tüüp

TC ADVISORY

TC ADVISORY

2

Koostamise aeg

Väljastamise aasta, kuu, päev ja kellaaeg UTC järgi

DTG:

nnnnnnnn/nnnnZ

DTG:

20040925/1600Z

3

TCAC-i nimetus

TCAC-i nimetus

(asukohatunnus või täielik nimetus)

TCAC:

nnnn või nnnnnnnnnn

TCAC:

TCAC:

YUFO

MIAMI

4

Troopilise tsükloni nimi

Troopilise tsükloni nimi või nimeta troopilise tsükloni korral lühend NN

TC:

nnnnnnnnnnnn või NN

TC:

GLORIA

5

Teavituse number

Teavituse number (iga tsükloni puhul alustatakse nummerdamist numbrist 01)

NR:

nn

NR:

01

6

Keskme asukoht

Troopilise tsükloni keskme asukoht (kraadides ja minutites)

PSN:

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

PSN:

N2706 W07306

7

Liikumise suund ja kiirus

Liikumise suund, mis esitatakse 16 ilmakaaretähisega, ja kiirus, mis esitatakse km/h (või kt) või aeglaselt liikuv (< 6 km/h (3 kt)) või seisev (< 2 km/h (1 kt))

MOV:

N nnKMH (või KT) või

NNE nnKMH (või KT) või

NE nnKMH (või KT) või

ENE nnKMH (või KT) või

E nnKMH (või KT) või

ESE nnKMH (või KT) või

SE nnKMH (või KT) või

SSE nnKMH (või KT) või

S nnKMH (või KT) või

SSW nnKMH (või KT) või

SW nnKMH (või KT) või

WSW nnKMH (või KT) või

W nnKMH (või KT) või

WNW nnKMH (või KT) või

NW nnKMH (või KT) või

NNW nnKMH (või KT) või

SLW või

STNR

MOV:

NW 20KMH

8

Rõhk keskmes

Rõhk keskmes (hPa)

C:

nnnHPA

C:

965HPA

9

Maksimaalne pinnatuul

Maksimaalne pinnatuul keskme lähedal (10 minuti keskmine, m/s (või kt))

MAX WIND:

nn[n]MPS

(või nn[n]KT)

MAX WIND:

22MPS

10

Keskme prognoositud asukoht

(+6 HR)

Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (6 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG).

Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites)

FCST PSN +6 HR:

nn/nnnnZ

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

FCST PSN +6 HR:

25/2200Z

N2748 W07350

11

Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+6 HR)

Prognoositud maksimaalne pinnatuul (6 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG)

FCST MAX

WIND +6 HR:

nn[n]MPS

(või nn[n]KT)

FCST MAX

WIND +6 HR:

22MPS

12

Keskme prognoositud asukoht

(+12 HR)

Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (12 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG).

Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites)

FCST PSN +12 HR:

nn/nnnnZ

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

FCST PSN +12 HR:

26/0400Z

N2830 W07430

13

Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+12 HR)

Prognoositud maksimaalne pinnatuul (12 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG)

FCST MAX WIND

+12 HR:

nn[n]MPS

(või nn[n]KT)

FCST MAX WIND

+12 HR:

22MPS

14

Keskme prognoositud asukoht

(+18 HR)

Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (18 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG).

Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites)

FCST PSN +18 HR:

nn/nnnnZ

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

FCST PSN +18 HR:

26/1000Z

N2852 W07500

15

Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+18 HR)

Prognoositud maksimaalne pinnatuul (18 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG)

FCST MAX WIND

+18 HR:

nn[n]MPS

(või nn[n]KT)

FCST MAX WIND

+18 HR:

21MPS

16

Keskme prognoositud asukoht (+24 HR)

Päev ja kellaaeg (UTC järgi) (24 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG).

Troopilise tsükloni keskme prognoositud asukoht (kraadides ja minutites)

FCST PSN +24 HR:

nn/nnnnZ

Nnn[nn] või Snn[nn] Wnnn[nn] või Ennn[nn]

FCST PSN +24 HR:

26/1600Z

N2912 W07530

17

Prognoositud maksimaalne pinnatuul (+24 HR)

Prognoositud maksimaalne pinnatuul (24 tundi pärast punktis 2 esitatud teate koostamise aega DTG)

FCST MAX WIND

+24 HR:

nn[n]MPS

(või nn[n]KT)

FCST MAX WIND

+24 HR:

20MPS

18

Märkused

Märkused, vastavalt vajadusele

RMK:

Kuni 256 märki sisaldav vabatekst

või

NIL

RMK:

NIL

19

Eeldatav järgmise teavituse aeg

Järgmise teate väljastamise eeldatav aasta, kuu, päev ja kellaaeg (UTC järgi)

NXT MSG:

[BFR] nnnnnnnn/nnnnZ

või

NO MSG EXP

NXT MSG:

20040925/2000Z

VI LISA

ERINÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE

(Osa AIS)

A-ALAJAGU —   ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.OR)

1. jagu –   Üldnõuded

AIS.OR.100   Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus

(a)

Aeronavigatsiooniteabe teenuste osutaja tagab, et teave ja andmed on kasutamiseks kättesaadavad kujul, mis sobib:

(1)

lendu teenindavale personalile, sealhulgas lennumeeskonnale;

(2)

lennuplaneerimis- ja lennujuhtimissüsteemidele ja lennusimulaatoritele ning

(3)

lennuliiklusteenuste osutajatele, kes vastutavad lennuinfoteenuste, lennujaamade lennuinfoteenuste ja lennueelse info teenuste osutamise eest.

(b)

Aeronavigatsiooniteabe teenuste osutajad tagavad enne teabe edastamist andmete terviklikkuse ning määravad kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika.

B-ALAJAGU —   TEHNILISED NÕUDED AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSTE OSUTAJATELE (AIS.TR)

1. jagu –   Üldnõuded

AIS.TR.100   Töömeetodid ja -kord aeronavigatsiooniteabe teenuste osutamisel

Aeronavigatsiooniteabe teenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad Chicago konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele niivõrd, kuivõrd need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate aeronavigatsiooniteabe teenuste puhul:

(a)

4. lisa lennunduskaartide kohta (11. trükk, juuli 2009, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 58 (kaasa arvatud)) ja

(b)

15. lisa aeronavigatsiooniteabe teenuste kohta (14. trükk, juuli 2013, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 38 (kaasa arvatud)), ilma et see piiraks määruse (EL) nr 73/2010 (1) kohaldamist.

(1)  Komisjoni määrus (EL) nr 73/2010, 26. jaanuar 2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded (ELT L 23, 27.1.2010, lk 6).

VII LISA

ERINÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE

(Osa DAT)

A-ALAJAGU –   ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.OR)

1. jagu –   Üldnõuded

DAT.OR.100   Aeronavigatsioonilised andmed ja teave

(a)

Andmeteenuste osutaja võtab vastu, koondab, tõlgib, valib, vormindab, edastab ja/või integreerib aeronavigatsioonilisi andmeid ja teavet, mille on avaldanud autoriteetne allikas kasutamiseks sertifitseeritud õhusõidukirakenduste või -seadmete aeronavigatsioonilistes andmebaasides.

Erijuhtudel, kui aeronavigatsioonilised andmed ei ole avaldatud lennundusteabe kogumikus (AIP) ega autoriteetses allikas või ei vasta kohaldatavatele andmekvaliteedinõuetele, võivad kõnealused aeronavigatsioonilised andmed pärineda andmeesitajalt endalt ja/või teistelt andmeteenuste osutajatelt. Sellises olukorras valideerib aeronavigatsioonilised andmed see andmeteenuste osutaja, kes need koostas.

(b)

Klientide nõudmisel võib andmeteenuste osutaja töödelda õhusõiduki käitaja esitatud või teistelt andmeteenuste osutajatelt pärinevaid kohandatud andmeid nii, et kõnealune käitaja saaks neid kasutada. Kõnealuste andmete ja nende edasise uuendamise eest vastutab jätkuvalt õhusõiduki käitaja.

DAT.OR.105   Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus

(a)

Andmeteenuste osutaja:

(1)

võtab vastu, koondab, tõlgib, valib, vormindab, edastab ja/või integreerib aeronavigatsioonilisi andmeid ja teavet, mille on avaldanud aeronavigatsiooniliste andmete esitaja(d) sertifitseeritud õhusõidukirakenduste või -seadmete aeronavigatsioonilistes andmebaasides vastavalt kohaldatavatele nõuetele. 2. tüüpi andmeteenuste osutaja tagab, et andmekvaliteedinõuded on kooskõlas sertifitseeritud õhusõidukirakenduse või -seadme kasutusotstarbega ning rakendab sel eesmärgil sobivat tegevuskorda suhetes konkreetse seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omaniku või selle konkreetse konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga;

(2)

annab välja nõuetele vastavuse deklaratsiooni, milles kinnitatakse, et tema koostatud aeronavigatsioonilised andmebaasid on kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate valdkonnastandarditega ning

(3)

abistab seadme kavandikinnituse omanikku jätkuva lennukõlblikkuse tagamise toimingutes, mis on seotud koostatud aeronavigatsiooniliste andmebaasidega.

(b)

Andmebaaside avaldamiseks määrab vastutav juht sõltumatult punkti DAT.TR100 alapunktis b osutatud tõendajad ja nende kohustused, et tõendada nõuetele vastavuse deklaratsioonis andmete vastavust andmekvaliteedinõuetele ja menetluste järgimist. Lõplik vastutus andmebaaside avaldamist käsitlevate tõendajate allkirjastatud deklaratsioonide eest lasub andmeteenuste osutaja vastutaval juhil.

DAT.OR.110   Juhtimissüsteem

Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.005 esitatud nõuete täitmisele võtab andmeteenuste osutaja kasutusele andmeesitustüübile sobiva juhtimissüsteemi, mis sisaldab järgmiste toimingute kontrolli protseduure:

(a)

dokumentide väljaandmine, heakskiitmine või muutmine;

(b)

andmekvaliteedinõuete muutmine;

(c)

kontrollimine, kas sissetulevad andmed on loodud vastavalt kohaldatavatele standarditele;

(d)

kasutatavate andmete õigeaegne uuendamine;

(e)

identifitseerimine ja jälgitavus;

(f)

andmete vastuvõtmise, koondamise, tõlkimise, valimise, vormindamise, edastamise ja/või üldisesse andmebaasi või konkreetse õhusõidukirakenduse või -seadmega ühilduvasse andmebaasi lisamise menetlused;

(g)

andmete kontrollimise ja valideerimise meetodid;

(h)

tööriistade registreerimine, kaasa arvatud konfiguratsioonihaldus ja kõlblikkuse kontroll vastavalt vajadusele;

(i)

vigade/puuduste kõrvaldamine;

(j)

2. tüüpi andmeteenuste osutamisel tegevuse koordineerimine aeronavigatsioonilise andmete esitaja(te)ga ja/või andmeteenuste osutaja(te)ga ning seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omaniku või selle konkreetse konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga;

(k)

nõuetele vastavuse deklaratsiooni väljaandmine ja

(l)

andmebaaside kontrollitud edastamine kasutajatele.

DAT.OR.115   Arvestuse pidamine

Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.030 esitatud nõuete täitmisele peab andmeteenuste osutaja oma arvestussüsteemis arvestust punktis DAT.OR.110 loetletud elementide üle.

2. jagu –   Erinõuded

DAT.OR.200   Teatamiskohustused

(a)

Andmeteenuste osutaja:

(1)

teatab kliendile ja vajaduse korral seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omanikule kõigist juhtudest, kus andmeteenuste osutaja on avaldanud aeronavigatsioonilise andmebaasi, milles on hiljem leitud puudusi ja/või vigu, mistõttu see ei vasta andmete suhtes kohaldatavatele nõuetele;

(2)

teatab pädevale asutusele alapunkti 1 kohaselt leitud puudustest ja/või vigadest, mis võivad põhjustada ohtliku olukorra. Sellised teated edastatakse pädevale asutusele sobivas vormis ja sobival meetodil;

(3)

kui sertifitseeritud andmeteenuste osutaja varustab andmetega teist andmeteenuste osutajat, teatab ta sellele teisele organisatsioonile kõigist juhtudest, kus ta on avaldanud sellele organisatsioonile aeronavigatsioonilisi andmebaase, milles on hiljem leitud vigu, ja

(4)

teatab aeronavigatsiooniliste andmete esitajale andmeallikas avastatud vigastest, vastukäivatest või puuduvatest andmetest.

(b)

Andmeteenuste osutaja võtab ohutuse huvides kasutusele sisemise teatamissüsteemi, et võimaldada teadete kogumist ja hindamist negatiivsete suundumuste kindlakstegemiseks või puuduste kõrvaldamiseks ning välja selgitada teatamisele kuuluvaid sündmusi ja toiminguid.

Kõnealuse sisemise teatamissüsteemi võib ühendada punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohaselt nõutava juhtimissüsteemiga.

B-ALAJAGU –   TEHNILISED NÕUDED ANDMETEENUSTE OSUTAJATELE (DAT.TR)

1. jagu –   Üldnõuded

DAT.TR.100   Töömeetodid ja -kord

Andmeteenuste osutaja peab tegema järgmist:

(a)

seoses kõigi vajalike aeronavigatsiooniliste andmetega:

(1)

kehtestama teiste andmeteenuste osutajatega ja 2. liigi andmeteenuste osutaja puhul seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omaniku või selle konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga kokku lepitud andmekvaliteedinõuded, et teha kindlaks andmekvaliteedinõuete ühilduvus andmete kasutusotstarbega;

(2)

kasutab autoriteetsetest allikatest saadud andmeid ja vajaduse korral muid aeronavigatsioonilisi andmeid, mida on kontrollinud ja valideerinud andmeteenuste osutaja ise ja/või teine (teised) andmeteenuste osutaja(d);

(3)

kehtestab töökorra andmete nõuetekohase töötlemise tagamiseks ja

(4)

kehtestab ja rakendab menetlused, millega tagatakse, et õhusõiduki käitaja või teise andmeteenuste osutaja esitatud või küsitud kohandatud andmed edastatakse ainult andmete taotlejale, ja

(b)

tagab seoses tõendajatega, kes allkirjastavad punkti DAT.OR.105 alapunkti b kohaselt välja antavaid nõuetele vastavuse deklaratsioone, et:

(1)

tõendajate teadmised, taust (sealhulgas muud ülesanded organisatsioonis) ja kogemused on asjakohased neile pandud kohustuste täitmiseks;

(2)

säilitatakse dokumendid kõigi tõendajate kohta, sealhulgas nende volituste ulatust näitavad dokumendid, ja

(3)

tõendajatele antakse tõendid nende volituste ulatuse kohta.

DAT.TR.105   Nõutavad kontaktid

Andmeteenuste osutaja tagab, et tal on vajalikud ametlikud kontaktid

(a)

aeronavigatsiooniliste andmete allika(te)ga ja/või teiste andmeteenuste osutajatega;

(b)

2. tüüpi andmete esitamise korral seadme konstruktsioonitüübi kinnituse omanikuga või selle konstruktsioonitüübi kinnituse taotlejaga ja

(c)

õhusõidukite käitajatega vastavalt vajadusele.

VIII LISA

ERINÕUDED SIDE-, NAVIGEERIMIS- JA SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE

(Osa CNS)

A-ALAJAGU —   ORGANISATSIOONILISED LISANÕUDED SIDE-, NAVIGEERIMIS- JA SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.OR)

1. jagu –   Üldnõuded

CNS.OR.100   Tehniline ning operatiivne pädevus ja suutlikkus

(a)

Side-, navigeerimis- või seireteenuste osutaja tagab oma teenuste kättesaadavuse, järjepidevuse, täpsuse ja terviklikkuse.

(b)

Side-, navigeerimis- või seireteenuste osutaja määrab kindlaks pakutavate teenuste kvaliteeditaseme ning tõendab, et nende seadmeid korrapäraselt hooldatakse ja vajaduse korral kalibreeritakse.

B-ALAJAGU —   TEHNILISED NÕUDED SIDE-, NAVIGEERIMIS- JA SEIRETEENUSTE OSUTAJATELE (CNS.TR)

1. jagu –   Üldnõuded

CNS.TR.100   Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutajate töömeetodid ja -kord

Side-, navigeerimis- või seireteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad Chicago konventsiooni 10. lisas (lennunduse telekommunikatsiooni kohta) esitatud standardite järgmistele versioonidele niivõrd, kuivõrd need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate side-, navigeerimis- ja seireteenuste puhul:

(a)

I köide raadionavigatsioonivahendite kohta (6. trükk, juuli 2006, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud));

(b)

II köide sideprotseduuride, sh aeronavigatsiooniteenuste protseduuride (PANS) kohta (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud));

(c)

III köide sidesüsteemide kohta (2. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud));

(d)

IV köide seireradarite ja kokkupõrke vältimise süsteemide kohta (4. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)) ja

(e)

V köide aeronavigatsioonialase raadiosagedusspektri kasutamise kohta (3. trükk, juuli 2013, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 89 (kaasa arvatud)).

IX LISAERINÕUDED

LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE

(osa ATFM)

TEHNILISED NÕUDED LENNULIIKLUSVOOGUDE JUHTIMISTEENUSE OSUTAJATELE (ATFM.TR)

1. jagu –   Üldnõuded

ATFM.TR.100   Lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutajate töömeetodid ja -kord

Lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad komisjoni määrustes (EL) nr 255/2010 (1) ja (EL) nr 677/2011 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse tema teenuste suhtes.

(1)  Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (ELT L 80, 26.3.2010, lk 10).

X LISAERINÕUDED

ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSE OSUTAJATELE

(Osa ASM)

TEHNILISED NÕUDED ÕHURUUMI KORRALDUSTEENUSE OSUTAJATELE (ASM.TR)

1. jagu –   Üldnõuded

ASM.TR.100   Õhuruumi korraldusteenuse osutajate töömeetodid ja -kord

Õhuruumi korraldusteenuse osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad komisjoni määrustes (EÜ) nr 2150/2005 (1) ja (EL) nr 677/2011 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse tema teenuste suhtes.

(1)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2150/2005, 23. detsember 2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20).

XI LISAERINÕUDED

PROTSEDUURIDE VÄLJATÖÖTAJATELE

(Osa ASD)

XII LISAERINÕUDED

VÕRGUSTIKU HALDAJALE

(Osa NM)

TEHNILISED NÕUDED VÕRGUSTIKU HALDAJALE (NM.TR)

1. jagu –   Üldnõuded

NM.TR.100   Võrgustiku haldaja töömeetodid ja -kord

Võrgustiku haldaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad muudes Euroopa Liidu õigusaktides ja eriti määrustes (EL) nr 255/2010 ja (EL) nr 677/2011 sätestatud nõuetele, mida kohaldatakse tema teenuste suhtes.

XIII LISANÕUDED

TEENUSEOSUTAJATELE SEOSES PERSONALI KOOLITAMISE JA PÄDEVUSE HINDAMISEGA

(Osa PERS)

A-ALAJAGU —   LENNULIIKLUSE INSENER-TEHNILINE PERSONAL

1. jagu –   Üldine teave

ATSEP.OR.100   Reguleerimisala

(a)

Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida teenuseosutaja peab täitma seoses lennuliikluse insener-tehnilise personali (ATSEP) koolitamise ja pädevuse hindamisega.

(b)

Kui teenusepakkuja taotleb piiratud sertifikaati vastavalt punktiATM/ANS.OR.A.010 alapunktidele a ja b ja/või deklareerib oma tegevust vastavalt punktile ATM/ANS.OR.A.015, võib tema suhtes kohaldatavad miinimumnõuded seoses lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitamise ja pädevuse hindamisega kindlaks määrata pädev asutus. Kõnealused miinimumnõuded peavad põhinema kvalifikatsioonil, töökogemusel ja värsketel kogemustel seoses kindlate seadmete või seadmetüüpide hooldamise ja samaväärse ohutustaseme tagamisega.

ATSEP.OR.105   Koolitamise ja pädevuse hindamise kava

Vastavalt punkti ATM/ANS.OR.B.005 alapunkti a alapunktile 6 peab lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja koostama koolitamise ja pädevuse hindamise kava, mis hõlmab lennuliikluse insener-tehnilise personali tööülesandeid ja kohustusi.

Kui lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutab lepingu alusel töötav organisatsioon, tagab teenuseosutaja, et vastaval lennuliikluse insener-tehnilisel personalil on käesoleva alajao nõuetele vastav koolitus ja pädevus.

ATSEP.OR.110   Arvestuse pidamine

Lisaks punktis ATM/ANS.OR.B.030 esitatud nõuete täitmisele peab lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja dokumenteerima kõik koolitused ja pädevuse hindamised, mille lennuliikluse insener-tehniline personal läbib, ning võimaldama nende dokumentidega tutvumist:

(a)

asjaomasele lennuliikluse insener-tehnilisele personalile nende nõudmise korral ja

(b)

nõudmise korral ning lennuliikluse insener-tehnilise personali nõusolekul uuele tööandjale juhul, kui lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutab uus majandusüksus.

ATSEP.OR.115   Keeleoskus

Teenuseosutaja tagab, et lennuliikluse insener-tehniline personal valdab oma töökohustuste täitmiseks vajalikke keeli.

2. jagu –   Koolitusnõuded

ATSEP.OR.200   Koolitus – Üldnõuded

Teenuseosutaja tagab, et lennuliikluse insener-tehniline personal

(a)

on edukalt läbinud:

(1)

punktis ATSEP.OR.205 osutatud baaskoolituse;

(2)

punktis ATSEP.OR.210 osutatud kvalifikatsioonikoolituse ja

(3)

punktis ATSEP.OR.215 osutatud süsteemi-/seadmekoolituse ning

(b)

on läbinud jätkukoolituse vastavalt punktile ATSEP.OR.220.

ATSEP.OR.205   Baaskoolitus

(a)

Lennuliikluse insener-tehnilise personali baaskoolitus hõlmab

(1)

1. liites (Baaskoolitus. Ühine) loetletud ainevaldkondi, teemasid ja alateemasid ning

(2)

2. liites (Baaskoolitus. Suunitlus) loetletud ainevaldkondi, kui see on nende tegevuse jaoks oluline.

(b)

Teenuseosutaja võib kindlaks määrata lennuliikluse insener-tehnilise personali kandidaatidele esitatavad sobivad haridusnõuded ning võib seega vajaduse korral kohandada punktis a osutatud ainevaldkondade, teemade ja alateemade arvu ja/või taset.

ATSEP.OR.210   Kvalifikatsioonikoolitus

Lennuliikluse insener-tehnilise personali kvalifikatsioonikoolitus hõlmab

(a)

3. liites (Kvalifikatsioonikoolitus. Ühine) loetletud ainevaldkondi, teemasid ja alateemasid ning

(b)

vähemalt ühte 4. liites (Kvalifikatsioonikoolitus. Suunitlus) esitatud kvalifikatsioonisuunitlust, kui see on nende tegevuse jaoks oluline.

ATSEP.OR.215   Süsteemi- ja seadmepädevuskoolitus

(a)

Lennuliikluse insener-tehnilise personali süsteemi- ja seadmepädevuskoolitus peab olema seotud täidetavate töökohustustega ning sisaldama

(1)

teooriakursusi ja/või

(2)

praktikakursusi ja/või

(3)

koolitust töökohal.

(b)

Süsteemi- ja seadmepädevuskoolitusega tagatakse, et lennuliikluse insener-tehnilise personali kandidaat omandab teadmised ja oskused, mis on seotud

(1)

süsteemi ja seadmete kasutamisvõimalustega;

(2)

lennuliikluse insener-tehnilise personali tegevuse tegeliku ja potentsiaalse mõjuga süsteemile ja seadmetele ning

(3)

süsteemi ja seadmete mõjuga tegevuskeskkonnale.

ATSEP.OR.220   Jätkukoolitus

Lennuliikluse insener-tehnilise personali jätkukoolitus hõlmab täienduskoolitust, seadmete/süsteemide täiendusi ja modifikatsioone käsitlevat koolitust ja/või hädaolukorra koolitust.

3. jagu –   Pädevuse hindamise nõuded

ATSEP.OR.300   Pädevuse hindamine – Üldnõuded

Teenuseosutaja tagab, et lennuliikluse insener-tehniline personal

(a)

on tunnistatud pädevaks enne töökohustusi täitma asumist ja

(b)

selle suhtes rakendatakse pidevat pädevuse hindamist vastavalt punktile ATSEP.OR.305.

ATSEP.OR.305   Alg- ja jätkuva pädevuse hindamine

Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja

(a)

kehtestab, võtab kasutusele ja dokumenteerib menetlused järgmiste toimingute jaoks:

(1)

lennuliikluse insener-tehnilise personali alg- ja jätkuva pädevuse hindamine;

(2)

lennuliikluse insener-tehnilise personali pädevuse puuduste või vähenemisega tegelemine, sh vaidlustamismenetlus, ja

(3)

hindamisel ebapädevaks tunnistatud töötajate juhendamise tagamine ja

(b)

määratleb järgmised kriteeriumid, mille suhtes hinnatakse alg- ja jätkuvat pädevust:

(1)

tehnilised oskused;

(2)

käitumisoskused ja

(3)

teadmised.

4. jagu –   Koolitajad ja hindajad

ATSEP.OR.400   Lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitajad

Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja tagab, et

(a)

lennuliikluse insener-tehnilise personali koolitajatel on koolituse valdkonnas piisavad kogemused ja

(b)

töökohal koolitajad on edukalt läbinud töökohal koolitamise kursuse ning neil on oskused, mis võimaldavad sekkuda juhul, kui koolituse ajal võib tekkida ohtlik olukord.

ATSEP.OR.405   Tehniliste oskuste hindajad

Lennuliikluse insener-tehnilist personali kasutav teenuseosutaja tagab, et tehniliste oskuste hindajad on edukalt läbinud hindajate kursuse ja neil on punkti ATSEP.OR.305 alapunktis b nimetatud kriteeriumide hindamiseks piisavad kogemused.

1. Liide

Baaskoolitus. Ühine

1. ainevaldkond:   SISSEJUHATAV KOOLITUS

TEEMA 1 BASIND — Sissejuhatav koolitus

Alateema 1.1 BASIND

—

Ülevaade koolitusest ja hindamisest

Alateema 1.2 BASIND

—

Riiklik organisatsioon

Alateema 1.3 BASIND

—

Töökoht

Alateema 1.4 BASIND

—

Lennuliikluse insener-tehnilise personali roll

Alateema 1.5 BASIND

—

Üleeuroopaline/ülemaailmne mõõde

Alateema 1.6 BASIND

—

Rahvusvahelised standardid ja soovitatud tavad

Alateema 1.7 BASIND

—

Andmeturve

Alateema 1.8 BASIND

—

Kvaliteedijuhtimine

Alateema 1.9 BASIND

—

Ohutusjuhtimissüsteem

Alateema 1.10 BASIND

—

Tervishoid ja ohutus

2. ainevaldkond:   LENNULIIKLUSE TUTVUSTUS

TEEMA 1 BASATF — Lennuliikluse tutvustus

Alateema 1.1 BASATF

—

Lennuliikluse korraldamine

Alateema 1.2 BASATF

—

Lennujuhtimine

Alateema 1.3 BASATF

—

Maapealsed ohutusabinõud

Alateema 1.4 BASATF

—

Lennujuhtimise ja jälgimise abivahendid

Alateema 1.5 BASATF

—

Tutvumine

2. Liide

Baaskoolitus. Suunitlus

3. ainevaldkond

:

AERONAVIGATSIOONITEABE TEENUSED

4. ainevaldkond

:

METEOROLOOGIA

5. ainevaldkond

:

SIDE

6. ainevaldkond

:

NAVIGEERIMINE

7. ainevaldkond

:

SEIRE

8. ainevaldkond

:

ANDMETÖÖTLUS

9. ainevaldkond

:

SÜSTEEMIDE JÄLGIMINE JA KONTROLLIMINE

10. ainevaldkond

:

HOOLDUSTÖÖD

3. liide

Kvalifikatsioonikoolitus. Ühine

1. ainevaldkond:   OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusjuhtimine

Allteema 1.1

—

Poliitikasuunad ja põhimõtted

Allteema 1.2

—

Riski mõiste ja riskihindamise põhimõtted

Alateema 1.3

—

Ohutustaseme hindamise protsess

Alateema 1.4

—

Aeronavigatsioonisüsteemide riskiklassifikatsioon

Alateema 1.5

—

Ohutuseeskiri

2. ainevaldkond:   TERVISHOID JA OHUTUS

TEEMA 1 — Ohuteadlikkus ja õiguslikud nõuded

Alateema 1.1

—

Ohuteadlikkus

Alateema 1.2

—

Eeskirjad ja protseduurid

Alateema 1.3

—

Ohtlike ainete käitlemine

3. ainevaldkond:   INIMTEGURID

TEEMA 1 — Sissejuhatus inimteguritesse

Alateema 1.1

—

Sissejuhatus

TEEMA 2 — Praktilised teadmised ja oskused

Alateema 2.1

—

Lennuliikluse insener-tehnilise personali teadmised, oskused ja pädevus

TEEMA 3 — Psühholoogilised tegurid

Alateema 3.1

—

Taju

TEEMA 4 — Meditsiinilised tegurid

Alateema 4.1

—

Väsimus

Alateema 4.2

—

Kehaline vorm

Alateema 4.3

—

Töökeskkond

TEEMA 5 — Organisatsioonilised ja sotsiaalsed tegurid

Alateema 5.1

—

Inimeste põhivajadused töökohal

Alateema 5.2

—

Meeskonnatöö korraldamine

Alateema 5.3

—

Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas

TEEMA 6 — Teabevahetus

Alateema 6.1

—

Kirjalik teade

Alateema 6.2

—

Suuline ja mittesuuline teabevahetus

TEEMA 7 — Stress

Alateema 7.1

—

Stress

Alateema 7.2

—

Stressi juhtimine

TEEMA 8 — Inimlik eksimus

Alateema 8.1

—

Inimlik eksimus

4. Liide

Kvalifikatsioonikoolitus. Suunitlus

1.   KÕNESIDE

1. ainevaldkond:   KÕNETEENUSED

TEEMA 1 — Õhk-maa-õhk

Alateema 1.1

—

Saatmine/vastuvõtt

Alateema 1.2

—

Raadioantennide süsteemid

Alateema 1.3

—

Kõnelüliti

Alateema 1.4

—

Kontrolleri tööasend

Alateema 1.5

—

Raadioliidesed

TEEMA 2 — COMVCE — Maa-õhk-maa

Alateema 2.1

—

Liidesed

Alateema 2.2

—

Protokollid

Alateema 2.3

—

Lüliti

Alateema 2.4

—

Sideahel

Alateema 2.5

—

Kontrolleri tööasend

2. ainevaldkond:   EDASTUSTEE

TEEMA 1 — Liinid

Alateema 1.1

—

Liiniteooria

Alateema 1.2

—

Digitaalne saatmine

Alateema 1.3

—

Liinide tüübid

TEEMA 2 — Eriühendused

Alateema 2.1

—

Mikrolaineühendus

Alateema 2.2

—

Satelliit

3. ainevaldkond:   SALVESTID

TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid

Alateema 1.1

—

Eeskirjad

Alateema 1.2

—

Põhimõtted

4. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

2.   ANDMESIDE

1. ainevaldkond:   ANDMED

TEEMA 1 — Sissejuhatus võrkudesse

Alateema 1.1

—

Tüübid

Alateema 1.2

—

Võrgud

Alateema 1.3

—

Välisvõrgu teenused

Alateema 1.4

—

Mõõtmisvahendid

Alateema 1.5

—

Tõrkeotsing

TEEMA 2 — Protokollid

Alateema 2.1

—

Alusteooria

Alateema 2.2

—

Üldprotokollid

Alateema 2.3

—

Eriprotokollid

TEEMA 3 — Riiklikud võrgud

Alateema 3.1

—

Riiklikud võrgud

TEEMA 4 — Euroopa võrgud

Alateema 4.1

—

Võrgutehnoloogiad

TEEMA 5 — Ülemaailmsed võrgud

Alateema 5.1

—

Võrgud ja standardid

Alateema 5.2

—

Kirjeldus

Alateema 5.3

—

Rahvusvaheline arhitektuur

Alateema 5.4

—

Õhk-maa-õhk-alamvõrgud

Alateema 5.5

—

Maa-õhk-maa-alamvõrgud

Alateema 5.6

—

Õhusõidukite pardal olevad võrgud

Alateema 5.7

—

Õhk-maa-rakendused

2. ainevaldkond:   EDASTUSTEE

TEEMA 1 — Liinid

Alateema 1.1

—

Liiniteooria

Alateema 1.2

—

Digitaalne saatmine

Alateema 1.3

—

Liinide tüübid

TEEMA 2 — Eriühendused

Alateema 2.1

—

Mikrolaineühendus

Alateema 2.2

—

Satelliit

3. ainevaldkond:   SALVESTID

TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid

Alateema 1.1

—

Eeskirjad

Alateema 1.2

—

Põhimõtted

4. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

3.   NAVIGEERIMINE — RINGSUUNALINE RAADIOMAJAKAS (NDB)

1. ainevaldkond:   SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

Operatiivsed nõuded

Alateema 1.2

—

Suutlikkusel põhinev navigatsioon

Alateema 1.3

—

Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste

Alateema 1.4

—

NOTAM

2. ainevaldkond:   MAAPEALSED SÜSTEEMID — NDB

TEEMA 1 — NDB/lokaator

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

Alateema 1.2

—

Maapealse jaama arhitektuur

Alateema 1.3

—

Saatja alamsüsteem

Alateema 1.4

—

Antenni alamsüsteem

Alateema 1.5

—

Jälgimise ja kontrolli alamsüsteemid

Alateema 1.6

—

Pardaseadmed

Alateema 1.7

—

Süsteemi kontrollimine ja hooldamine

3. ainevaldkond:   GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM

TEEMA 1 — GNSS

Alateema 1.1

—

Ülevaade

4. ainevaldkond:   PARDASEADMED

TEEMA 1 — Pardasüsteemid

Alateema 1.1

—

Pardasüsteemid

TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine

Alateema 2.1

—

Inertsiaalnavigatsioon

TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon

Alateema 3.1

—

Püstsuunaline navigatsioon

5. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 1.1

—

Funktsionaalne ohutus

4.   NAVIGATSIOON — PEILIMINE (DF)

1. ainevaldkond:   SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

Operatiivsed nõuded

Alateema 1.2

—

Suutlikkusel põhinev navigatsioon

Alateema 1.3

—

Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste

Alateema 1.4

—

NOTAM

2. ainevaldkond:   MAAPEALSED SÜSTEEMID — DF

TEEMA 1 — DF

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

Alateema 1.2

—

VDF/DDF-seadmete arhitektuur

Alateema 1.3

—

Vastuvõtja alamsüsteem

Alateema 1.4

—

Antenni alamsüsteem

Alateema 1.5

—

Jälgimise ja kontrolli alamsüsteemid

Alateema 1.6

—

Süsteemi kontrollimine ja hooldamine

3. ainevaldkond:   GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM

TEEMA 1 — GNSS

Alateema 1.1

—

Ülevaade

4. ainevaldkond:   PARDASEADMED

TEEMA 1 — Pardasüsteemid

Alateema 1.1

—

Pardasüsteemid

TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine

Alateema 2.1

—

Inertsiaalnavigatsioon

TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon

Alateema 3.1

—

Püstsuunaline navigatsioon

5. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

5.   NAVIGATSIOON — VHF-RINGSUUNALINE RAADIOMAJAKAS (VOR)

1. ainevaldkond:   SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

Operatiivsed nõuded

Alateema 1.2

—

Suutlikkusel põhinev navigatsioon

Alateema 1.3

—

Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste

Alateema 1.4

—

NOTAM

2. ainevaldkond:   MAAPEALSED SÜSTEEMID — VOR

TEEMA 1 — VOR

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

Alateema 1.2

—

CVOR-i ja/või DVOR-i alused

Alateema 1.3

—

Maapealse jaama arhitektuur

Alateema 1.4

—

Saatja alamsüsteem

Alateema 1.5

—

Antenni alamsüsteem

Alateema 1.6

—

Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem

Alateema 1.7

—

Pardaseadmed

Alateema 1.8

—

Süsteemi kontrollimine ja hooldamine

3. ainevaldkond:   GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM

TEEMA 1 — GNSS

Alateema 1.1

—

Ülevaade

4. ainevaldkond:   PARDASEADMED

TEEMA 1 — Pardasüsteemid

Alateema 1.1

—

Pardasüsteemid

TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine

Alateema 2.1

—

Inertsiaalnavigatsioon

TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon

Alateema 3.1

—

Püstsuunaline navigatsioon

5. ainevaldkond:   — FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

6.   NAVIGATSIOON — KAUGUSE MÕÕTMISE SEADE (DME)

1. ainevaldkond:   SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

Operatiivsed nõuded

Alateema 1.2

—

Suutlikkusel põhinev navigatsioon

Alateema 1.3

—

Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste

Alateema 1.4

—

NOTAM

2. ainevaldkond:   MAAPEALSED SÜSTEEMID — DME

TEEMA 1 — DME

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

Alateema 1.2

—

DME alused

Alateema 1.3

—

Maapealse jaama arhitektuur

Alateema 1.4

—

Vastuvõtja alamsüsteem

Alateema 1.5

—

Signaali töötlemine

Alateema 1.6

—

Saatja alamsüsteem

Alateema 1.7

—

Antenni alamsüsteem

Alateema 1.8

—

Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem

Alateema 1.9

—

Pardaseadmed

Alateema 1.10

—

Süsteemi kontrollimine ja hooldamine

3. ainevaldkond:   GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM

TEEMA 1 — GNSS

Alateema 1.1

—

Ülevaade

4. ainevaldkond:   PARDASEADMED

TEEMA 1 — Pardasüsteemid

Alateema 1.1

—

Pardasüsteemid

TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine

Alateema 2.1

—

Inertsiaalnavigatsioon

TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon

Alateema 3.1

—

Püstsuunaline navigatsioon

5. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

7.   NAVIGATSIOON — INSTRUMENTAALMAANDUMISSÜSTEEM (ILS)

1. ainevaldkond:   SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

Operatiivsed nõuded

Alateema 1.2

—

Suutlikkusel põhinev navigatsioon

Alateema 1.3

—

Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste

Alateema 1.4

—

NOTAM

2. ainevaldkond:   MAAPEALSED SÜSTEEMID — ILS

TEEMA 1 — ILS

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

Alateema 1.2

—

ILS-i alused

Alateema 1.3

—

2F-süsteemid

Alateema 1.4

—

Maapealse jaama arhitektuur

Alateema 1.5

—

Saatja alamsüsteem

Alateema 1.6

—

Antenni alamsüsteem

Alateema 1.7

—

Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem

Alateema 1.8

—

Pardaseadmed

Alateema 1.9

—

Süsteemi kontrollimine ja hooldamine

3. ainevaldkond:   GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM

TEEMA 1 — GNSS

Alateema 1.1

—

Ülevaade

4. ainevaldkond:   PARDASEADMED

TEEMA 1 — Pardasüsteemid

Alateema 1.1

—

Pardasüsteemid

TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine

Alateema 2.1

—

Inertsiaalnavigatsioon

TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon

Alateema 3.1

—

Püstsuunaline navigatsioon

5. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

8.   NAVIGATSIOON — MIKROLAINE MAANDUMISSÜSTEEM (MLS)

1. ainevaldkond:   SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

Operatiivsed nõuded

Alateema 1.2

—

Suutlikkusel põhinev navigatsioon

Alateema 1.3

—

Piirkondliku navigatsiooni (RNAV) mõiste

Alateema 1.4

—

NOTAM

2. ainevaldkond:   MAAPEALSED SÜSTEEMID — MLS

TEEMA 1 — MLS

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

Alateema 1.2

—

MLS-i alused

Alateema 1.3

—

Maapealse jaama arhitektuur

Alateema 1.4

—

Saatja alamsüsteem

Alateema 1.5

—

Antenni alamsüsteem

Alateema 1.6

—

Jälgimise ja kontrolli alamsüsteem

Alateema 1.7

—

Pardaseadmed

Alateema 1.4

—

Süsteemi kontrollimine ja hooldamine

3. ainevaldkond:   GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM

TEEMA 1 — GNSS

Alateema 1.1

—

Ülevaade

4. ainevaldkond:   PARDASEADMED

TEEMA 1 — Pardasüsteemid

Alateema 1.1

—

Pardasüsteemid

TEEMA 2 — Autonoomne navigeerimine

Alateema 2.1

—

Inertsiaalnavigatsioon

TEEMA 3 — Püstsuunaline navigatsioon

Alateema 3.1

—

Püstsuunaline navigatsioon

5. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

9.   SEIRE — PRIMAARNE SEIRERADAR

1. ainevaldkond:   PRIMAARNE SEIRERADAR

TEEMA 1 — Lennujuhtimise seire

Alateema 1.1

—

Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

Alateema 1.2

—

Antenn (PSR)

Alateema 1.3

—

Saatjad

Alateema 1.4

—

Primaarõhusõidukite omadused

Alateema 1.5

—

Vastuvõtjad

Alateema 1.6

—

Signaali töötlemine ja diagrammi loomine

Alateema 1.7

—

Diagrammide ühendamine

Alateema 1.8

—

Primaarradari omadused

TEEMA 2 — SURPSR — Maapealse liikluse seireradar

Alateema 2.1

—

Maapealse liikluse seireradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

Alateema 2.2

—

Radari andur

TEEMA 3 — SURPSR — Katsed ja mõõtmine

Alateema 3.1

—

Katsed ja mõõtmine

2. ainevaldkond:   KASUTAJALIIDES (HMI)

TEEMA 1 — SURPSR — HMI

Alateema 1.1

—

Lennujuhi HMI

Alateema 1.2

—

Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI

Alateema 1.3

—

Piloodi HMI

Alateema 1.4

—

Näidikud

3. ainevaldkond:   SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)

TEEMA 1 — SDT

Alateema 1.1

—

Tehnoloogia ja protokollid

Alateema 1.2

—

Kontrollimeetodid

4. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — SURPSR — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — SURPSR — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

5. ainevaldkond:   ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID

TEEMA 1 — Süsteemi osad

Alateema 1.1

—

Seireandmete töötlemise süsteemid

10.   SEIRE — SEKUNDAARSEIRERADAR

1. ainevaldkond:   SEKUNDAARSEIRERADAR (SSR)

TEEMA 1 — SSR ja monopulss-SSR

Alateema 1.1

—

Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

Alateema 1.2

—

Antenn (SSR)

Alateema 1.3

—

Päringusaatja

Alateema 1.4

—

Transponder

Alateema 1.5

—

Vastuvõtjad

Alateema 1.6

—

Signaali töötlemine ja diagrammi loomine

Alateema 1.7

—

Diagrammide ühendamine

Alateema 1.8

—

Katsed ja mõõtmine

TEEMA 2 — S-režiim

Alateema 2.1

—

S-režiimi tutvustus

Alateema 2.2

—

S-režiimi süsteem

TEEMA 3 — Multilateratsioon

Alateema 3.1

—

Kasutatav MLAT

Alateema 3.2

—

MLAT-i põhimõtted

TEEMA 4 — SURSSR — Keskkond

Alateema 4.1

—

Sekundaarradari keskkond

2. ainevaldkond:   KASUTAJALIIDES (HMI)

TEEMA 1 — HMI

Alateema 1.1

—

Lennujuhi HMI

Alateema 1.2

—

Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI

Alateema 1.3

—

Piloodi HMI

Alateema 1.1

—

Näidikud

3. ainevaldkond:   SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)

TEEMA 1 — SDT

Alateema 1.1

—

Tehnoloogia ja protokollid

Alateema 1.2

—

Kontrollimeetodid

4. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

5. ainevaldkond:   ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID

TEEMA 1 — Süsteemi osad

Alateema 1.1

—

Seireandmete töötlemise süsteemid

11.   SEIRE — AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE

1. ainevaldkond:   AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE (ADS)

TEEMA 1 — ADS-i ülevaade

Alateema 1.1

—

ADS-i mõiste

TEEMA 2 — SURADS — ADS-B

Alateema 2.1

—

ADS-B tutvustus

Alateema 2.2

—

ADS-B tehnoloogiad

Alateema 2.3

—

VDL-i režiim 4 (STDMA)

Alateema 2.4

—

S-režiimi laiendatud skvitter

Alateema 2.5

—

UAT

Alateema 2.6

—

ASTERIX

TEEMA 3 — ADS-C

Alateema 3.1

—

ADS-C tutvustus

Alateema 3.2

—

ADS-C meetodid

2. ainevaldkond:   KASUTAJALIIDES (HMI)

TEEMA 1 — HMI

Alateema 1.1

—

Lennujuhi HMI

Alateema 1.2

—

Lennuliikluse insener-tehnilise personali HMI

Alateema 1.3

—

Piloodi HMI

Alateema 1.1

—

Näidikud

3. ainevaldkond:   SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)

TEEMA 1 — SDT

Alateema 1.1

—

Tehnoloogia ja protokollid

Alateema 1.2

—

Kontrollimeetodid

4. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Ohutusalane hoiak

Alateema 1.1

—

Ohutusalane hoiak

TEEMA 2 — SURADS — Funktsionaalne ohutus

Alateema 2.1

—

Funktsionaalne ohutus

5. ainevaldkond:   ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID

TEEMA 1 — Süsteemi osad

Alateema 1.1

—

Seireandmete töötlemise süsteemid

12.   ANDMED — ANDMETÖÖTLUS

1. ainevaldkond:   FUNKTSIONAALNE OHUTUS

TEEMA 1 — Funktsionaalne ohutus

Alateema 1.1

—

Funktsionaalne ohutus

Alateema 1.2

—

Tarkvara terviklikkus ja turvalisus

TEEMA 2 — Ohutusalane hoiak

Alateema 2.1

—

Ohutusalane hoiak

2. ainevaldkond:   ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID

TEEMA 1 — Kasutajate nõuded

Alateema 1.1

—

Nõuded kontrollerile

Alateema 1.2

—

Trajektoorid, prognoosid ja arvutused

Alateema 1.3

—

Maapealsed ohutusabinõud

Alateema 1.4

—

Otsustustugi

TEEMA 2 — Süsteemi osade andmed

Alateema 2.1

—

Töötlussüsteemid

Alateema 2.2

—

Lennuandmete töötlemise süsteemid

Alateema 2.3

—

Seireandmete töötlemise süsteemid

3. ainevaldkond:   ANDMEPROTSESS

TEEMA 1 — Tarkvaraprotsess

Alateema 1.1

—

Vahevara

Alateema 1.2

—

Operatsioonisüsteemid

Alateema 1.3

—

Konfiguratsiooni kontroll

Alateema 1.4

—

Tarkvara arendamise protsess

TEEMA 2 — Riistvaraplatvorm

Alateema 2.1

—

Seadmete täiendamine

Alateema 2.2

—

COTS

Alateema 2.3

—

Vastastikune sõltuvus

Alateema 2.4

—

Hooldatavus

TEEMA 3 — Katsetamine

Alateema 3.1

—

Katsetamine

4. ainevaldkond:   ANDMED

TEEMA 1 — Andmete olulised omadused

Alateema 1.1

—

Andmete tähtsus

Alateema 1.2

—

Andmete konfiguratsiooni kontroll

Alateema 1.3

—

Andmestandardid

TEEMA 2 — Lennuliikluse korraldamise andmed — Üksikasjalik struktuur

Alateema 2.1

—

Süsteemi ala

Alateema 2.2

—

Karakteristikupunktid

Alateema 2.3

—

Õhusõidukite suutlikkus

Alateema 2.4

—

Ekraanihaldur

Alateema 2.5

—

Automaatse koordineerimise teated

Alateema 2.6

—

Konfiguratsiooni kontrolli andmed

Alateema 2.7

—

Füüsilise konfiguratsiooni andmed

Alateema 2.8

—

Olulised meteoroloogilised andmed

Alateema 2.9

—

Hoiatus- ja veateated lennuliikluse insener-tehnilisele personalile

Alateema 2.10

—

Hoiatus- ja veateated lennujuhile

5. ainevaldkond:   SIDEANDMED

TEEMA 1 — Sissejuhatus võrkudesse

Alateema 1.1

—

Tüübid

Alateema 1.2

—

Võrgud

Alateema 1.3

—

Välisvõrgu teenused

Alateema 1.4

—

Mõõtmisvahendid

Alateema 1.5

—

Tõrkeotsing

TEEMA 2 — Protokollid

Alateema 2.1

—

Alusteooria

Alateema 2.2

—

Üldprotokollid

Alateema 2.3

—

Eriprotokollid

TEEMA 3 — DATDP — Riiklikud võrgud

Alateema 3.1

—

Riiklikud võrgud

6. ainevaldkond:   PRIMAARNE SEIRE

TEEMA 1 — Lennujuhtimise seire

Alateema 1.1

—

Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

7. ainevaldkond:   SEKUNDAARSEIRE

TEEMA 1 — SSR ja MSSR

Alateema 1.1

—

Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

TEEMA 2 — S-režiim

Alateema 2.1

—

S-režiimi tutvustus

TEEMA 3 — Multilateratsioon

Alateema 3.1

—

MLAT-i põhimõtted

8. ainevaldkond:   SEIRE — HMI

TEEMA 1 — HMI

Alateema 1.1

—

Lennujuhi HMI

9. ainevaldkond:   SEIREANDMETE EDASTAMINE (SDT)

TEEMA 1 — Seireandmete edastamine

Alateema 1.1

—

Tehnoloogia ja protokollid

13.   SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL — SIDE

1. ainevaldkond:   AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR

TEEMA 1 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus

Alateema 1.1

—

SMCCOM — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus

TEEMA 2 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm

Alateema 2.1

—

Poliitikasuund

TEEMA 3 — Lennuliikluse korraldamise kontekst

Alateema 3.1

—

Lennuliikluse korraldamise kontekst

TEEMA 4 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad

Alateema 4.1

—

Haldus

2. ainevaldkond:   AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE

TEEMA 1 — Mõju tegevusele

Alateema 1.1

—

Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine

TEEMA 2 — SMCCOM — Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus

Alateema 2.1

—

Kasutaja töökoht

Alateema 2.2

—

Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht

3. ainevaldkond:   TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID

TEEMA 1 — Nõuded

Alateema 1.1

—

SMS

Alateema 1.2

—

QMS

Alateema 1.3

—

SMS-i kasutamine töökeskkonnas

TEEMA 2 — Hoolduslepingud väliste osapooltega

Alateema 2.1

—

Lepingute põhimõtted

TEEMA 3 — Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess

Alateema 3.1

—

Rollid ja vastutusalad

TEEMA 4 — Hooldusjuhtimissüsteemid

Alateema 4.1

—

Teatamine

4. ainevaldkond:   TEHNOLOOGIA

TEEMA 1 — Tehnoloogiad ja põhimõtted

Alateema 1.1

—

Üldteave

Alateema 1.2

—

Side

Alateema 1.3

—

Rajatised

5. ainevaldkond:   KÕNESIDE

TEEMA 1 — Õhk-maa-õhk

Alateema 1.1

—

Kontrolleri tööasend

TEEMA 2 — Maa-õhk-maa

Alateema 2.1

—

Liidesed

Alateema 2.2

—

Lüliti

Alateema 2.3

—

Kontrolleri tööasend

6. ainevaldkond:   SIDE — ANDMED

TEEMA 1 — Euroopa võrgud

Alateema 1.1

—

Võrgutehnoloogiad

TEEMA 2 — Ülemaailmsed võrgud

Alateema 2.1

—

Võrgud ja standardid

Alateema 2.2

—

Kirjeldus

Alateema 2.3

—

Rahvusvaheline arhitektuur

Alateema 2.4

—

Õhk-maa-õhk-alamvõrgud

Alateema 2.5

—

Maa-õhk-maa-alamvõrgud

Alateema 2.6

—

Õhk-maa-rakendused

7. ainevaldkond:   SIDE — SALVESTID

TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid

Alateema 1.1

—

Eeskirjad

Alateema 1.2

—

Põhimõtted

8. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — PBN NDB

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

NOTAM

14.   SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL — NAVIGATSIOON

1. ainevaldkond:   AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR

TEEMA 1 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus

Alateema 1.1

—

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus

TEEMA 2 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm

Alateema 2.1

—

Poliitikasuund

TEEMA 3 — Lennuliikluse korraldamise kontekst

Alateema 3.1

—

Lennuliikluse korraldamise kontekst

TEEMA 4 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad

Alateema 4.1

—

Haldus

2. ainevaldkond:   AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE

TEEMA 1 — Mõju tegevusele

Alateema 1.1

—

SMCNAV — Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine

TEEMA 2 — Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus

Alateema 2.1

—

Kasutaja töökoht

Alateema 2.2

—

Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht

3. ainevaldkond:   TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID

TEEMA 1 — SMCNAV — Nõuded

Alateema 1.1

—

SMS

Alateema 1.2

—

QMS

Alateema 1.3

—

SMS-i kasutamine töökeskkonnas

TEEMA 2 — Hoolduslepingud väliste osapooltega

Alateema 2.1

—

Lepingute põhimõtted

TEEMA 3 — Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess

Alateema 3.1

—

Rollid ja vastutusalad

TEEMA 4 — SMCNAV — Hooldusjuhtimissüsteemid

Alateema 4.1

—

Teatamine

4. ainevaldkond:   TEHNOLOOGIA

TEEMA 1 — SMCNAV — Tehnoloogiad ja põhimõtted

Alateema 1.1

—

Üldteave

Alateema 1.2

—

Side

Alateema 1.3

—

Rajatised

5. ainevaldkond:   SIDE — ANDMED

TEEMA 1 — SMCNAV — Euroopa võrgud

Alateema 1.1

—

Võrgutehnoloogiad

TEEMA 2 — Ülemaailmsed võrgud

Alateema 2.1

—

Võrgud ja standardid

Alateema 2.2

—

Kirjeldus

Alateema 2.3

—

Rahvusvaheline arhitektuur

Alateema 2.4

—

Õhk-maa-õhk-alamvõrgud

Alateema 2.5

—

Maa-õhk-maa-alamvõrgud

Alateema 2.6

—

Õhk-maa-rakendused

6. ainevaldkond:   SIDE — SALVESTID

TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid

Alateema 1.1

—

Eeskirjad

Alateema 1.2

—

Põhimõtted

7. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — PBN NDB

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

NOTAM

8. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — NDB

TEEMA 1 — NDB lokaator

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

9. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — DFI

TEEMA 1 — SMCNAV — DF

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

10. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — VOR

TEEMA 1 — VOR

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

11. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — DME

TEEMA 1 — DME

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

12. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — MAAPEALSED SÜSTEEMID — ILS

TEEMA 1 — ILS

Alateema 1.1

—

Süsteemi kasutamine

15.   SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL — SEIRE

1. ainevaldkond:   AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR

TEEMA 1 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus

Alateema 1.1

—

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus

TEEMA 2 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm

Alateema 2.1

—

Poliitikasuund

TEEMA 3 — Lennuliikluse korraldamise kontekst

Alateema 3.1

—

Lennuliikluse korraldamise kontekst

TEEMA 4 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad

Alateema 4.1

—

Haldus

2. ainevaldkond:   AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE

TEEMA 1 — Mõju tegevusele

Alateema 1.1

—

SMCSUR — Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine

TEEMA 2 — Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus

Alateema 2.1

—

Kasutaja töökoht

Alateema 2.2

—

Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht

3. ainevaldkond:   TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID

TEEMA 1 — Nõuded

Alateema 1.1

—

SMS

Alateema 1.2

—

QMS

Alateema 1.3

—

SMS-i kasutamine töökeskkonnas

TEEMA 2 — Hoolduslepingud väliste osapooltega

Alateema 2.1

—

Lepingute põhimõtted

TEEMA 3 — Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess

Alateema 3.1

—

Rollid ja vastutusalad

TEEMA 4 — Hooldusjuhtimissüsteemid

Alateema 4.1

—

Teatamine

4. ainevaldkond:   TEHNOLOOGIA

TEEMA 1 — Tehnoloogiad ja põhimõtted

Alateema 1.1

—

Üldteave

Alateema 1.2

—

Side

Alateema 1.3

—

Rajatised

5. ainevaldkond:   SIDE — ANDMED

TEEMA 1 — Euroopa võrgud

Alateema 1.1

—

Võrgutehnoloogiad

TEEMA 2 — Ülemaailmsed võrgud

Alateema 2.1

—

Võrgud ja standardid

Alateema 2.2

—

Kirjeldus

Alateema 2.3

—

Rahvusvaheline arhitektuur

Alateema 2.4

—

Õhk-maa-õhk-alamvõrgud

Alateema 2.5

—

Maa-õhk-maa-alamvõrgud

Alateema 2.6

—

Õhk-maa-rakendused

6. ainevaldkond:   SIDE — SALVESTID

TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid

Alateema 1.1

—

Eeskirjad

Alateema 1.2

—

Põhimõtted

7. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — PBN

TEEMA 1 — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

NOTAM

8. ainevaldkond:   SEIRE — PRIMAARNE

TEEMA 1 — Lennujuhtimise seire

Alateema 1.1

—

Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

9. ainevaldkond:   SEIRE — SEKUNDAARNE

TEEMA 1 — SSR JA MSSR

Alateema 1.1

—

Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

TEEMA 2 — S-režiim

Alateema 2.1

—

S-režiimi tutvustus

TEEMA 3 — Multilateratsioon

Alateema 3.1

—

MLAT-i põhimõtted

10. ainevaldkond:   SEIRE — HMI

TEEMA 1 — HMI

Alateema 1.1

—

Lennujuhi HMI

11. ainevaldkond:   SEIRE — ANDMETE EDASTAMINE

TEEMA 1 — Seireandmete edastamine

Alateema 1.1

—

Tehnoloogia ja protokollid

16.   SÜSTEEMI JÄLGIMINE JA KONTROLL — ANDMED

1. ainevaldkond:   AERONAVIGATSIOONITEENUSE STRUKTUUR

TEEMA 1 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus

Alateema 1.1

—

Aeronavigatsiooniteenuse osutaja organisatsioon ja tegevus

TEEMA 2 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja hooldusprogramm

Alateema 2.1

—

Poliitikasuund

TEEMA 3 — Lennuliikluse korraldamise kontekst

Alateema 3.1

—

Lennuliikluse korraldamise kontekst

TEEMA 4 — Aeronavigatsiooniteenuse osutaja haldustavad

Alateema 4.1

—

Haldus

2. ainevaldkond:   AERONAVIGATSIOONITEENUSE SÜSTEEM/SEADE

TEEMA 1 — Mõju tegevusele

Alateema 1.1

—

Süsteemi-/seadmeteenuste halvenemine või kadumine

TEEMA 2 — Kasutaja asukohaga seotud funktsioonid ja tegevus

Alateema 2.1

—

Kasutaja töökoht

Alateema 2.2

—

Süsteemi jälgija ja kontrollija töökoht

3. ainevaldkond:   TÖÖVAHENDID, PROTSESSID JA PROTSEDUURID

TEEMA 1 — SMCDAT — Nõuded

Alateema 1.1

—

SMS

Alateema 1.2

—

QMS

Alateema 1.3

—

SMS-i kasutamine töökeskkonnas

TEEMA 2 — Hoolduslepingud väliste osapooltega

Alateema 2.1

—

Lepingute põhimõtted

TEEMA 3 — Süsteemi jälgimise ja kontrolli üldprotsess

Alateema 3.1

—

Rollid ja vastutusalad

TEEMA 4 — Hooldusjuhtimissüsteemid

Alateema 4.1

—

Teatamine

4. ainevaldkond:   TEHNOLOOGIA

TEEMA 1 — Tehnoloogiad ja põhimõtted

Alateema 1.1

—

Üldteave

Alateema 1.2

—

Side

Alateema 1.3

—

Rajatised

5. ainevaldkond:   SIDE — ANDMED

TEEMA 1 — Euroopa võrgud

Alateema 1.1

—

Võrgutehnoloogiad

TEEMA 2 — Ülemaailmsed võrgud

Alateema 2.1

—

Võrgud ja standardid

Alateema 2.2

—

Kirjeldus

Alateema 2.3

—

Rahvusvaheline arhitektuur

Alateema 2.4

—

Õhk-maa-õhk-alamvõrgud

Alateema 2.5

—

Maa-õhk-maa-alamvõrgud

Alateema 2.6

—

Õhk-maa-rakendused

6. ainevaldkond:   SIDE — SALVESTID

TEEMA 1 — Kohustuslikud salvestid

Alateema 1.1

—

Eeskirjad

Alateema 1.2

—

Põhimõtted

7. ainevaldkond:   NAVIGATSIOON — PBN

TEEMA 1 — SMCDAT — Navigatsiooni mõisted

Alateema 1.1

—

NOTAM

8. ainevaldkond:   SEIRE — PRIMAARNE

TEEMA 1 — Lennujuhtimise seire

Alateema 1.1

—

Primaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

9. ainevaldkond:   SEIRE — SEKUNDAARNE

TEEMA 1 — SSR JA MSSR

Alateema 1.1

—

Sekundaarradari kasutamine lennuliiklusteenuste jaoks

TEEMA 2 — S-režiim

Alateema 2.1

—

S-režiimi tutvustus

TEEMA 3 — Multilateratsioon

Alateema 3.1

—

MLAT-i põhimõtted

10. ainevaldkond:   SEIRE — HMI

TEEMA 1 — HMI

Alateema 1.1

—

Lennujuhi HMI

11. ainevaldkond:   SEIRE — ANDMETE EDASTAMINE

TEEMA 1 — Seireandmete edastamine

Alateema 1.1

—

Tehnoloogia ja protokollid

12. ainevaldkond:   SEIRE — ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID

TEEMA 1 — Kasutajate nõuded

Alateema 1.1

—

Nõuded kontrollerile

Alateema 1.2

—

Trajektoorid, prognoosid ja arvutused

Alateema 1.3

—

Maapealsed ohutusabinõud

Alateema 1.4

—

Otsustustugi

13. ainevaldkond:   SEIRE — ANDMEPROTSESS

TEEMA 1 — Riistvaraplatvorm

Alateema 1.1

—

Seadmete täiendamine

Alateema 1.2

—

COTS

Alateema 1.3

—

Vastastikune sõltuvus

14. ainevaldkond:   SEIRE — ANDMED

TEEMA 1 — Andmete olulised omadused

Alateema 1.1

—

Andmete tähtsus

Alateema 1.2

—

Andmete konfiguratsiooni kontroll

Alateema 1.2

—

Andmestandardid