13.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 97/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/568,

29. jaanuar 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 seoses tingimuste ja menetlustega, mille alusel tehakse kindlaks, kas liikmesriigid peavad tagasi maksma Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga seotud summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 122 lõike 2 viiendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui toetusesaajale alusetult makstud summat ei ole võimalik sisse nõuda liikmesriigi vea või hooletuse tõttu, vastutab liikmesriik vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõike 2 neljandale lõigule asjaomaste summade liidu eelarvesse tagasimaksmise eest.

(2)

Sissenõutamatuid summasid käsitlevas dokumendis, mille sertifitseerimisasutus peab raamatupidamise aastaaruande osana alates 2016. aastast kuni 2025. aastani (k.a) igal aastal esitama kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 137 lõike 1 punktiga b ja artikli 138 punktiga a, määratakse iga prioriteedi kohta kindlaks summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda. See dokument peaks sisaldama ka konkreetset teavet nende summade kohta, mida liikmesriigi arvates ei ole vaja liidu eelarvesse tagasi maksta, ning eelkõige tõendusmaterjali nende haldus- ja õigusmeetmete kohta, mis kõnealune liikmesriik on võtnud selleks, et sissenõutamatud summad tulemuslikult sisse nõuda. Kuna kõnealuses dokumendis osutatakse aga summadele, mis on varem kantud komisjonile esitatavasse kinnitatud raamatupidamisaruandesse, tuleks selline dokument esimest korda esitada 2017. aastal.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 126 punktile b ja artikli 137 lõikele 1 ei saa enne kinnitatud raamatupidamisaruannete esitamist tehtud mahaarvamist käsitada sissenõudmisena, kui mahaarvamine on seotud kuludega, mis on kantud selle aruandeaasta lõplikku vahemaksetaotlusse, mille kohta aruanne koostatakse. Seepärast tuleks täpsustada, et teave, mis käesoleva delegeeritud määruse alusel esitatakse sissenõutamatute summade kohta, peaks käsitlema üksnes summasid, mis juba sisalduvad komisjonile varem esitatud kinnitatud raamatupidamisaruannetes.

(4)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda, tuleks liidu eelarvesse tagasi maksta, peaks liikmesriik iga tegevuse ja toetusesaaja kohta esitama nõutava teabe enne tähtaega, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (2) artikli 59 lõikega 5 on kehtestatud raamatupidamisaruande esitamiseks. Vastavalt kõnealusele sättele peaks olema võimalik pikendada ka sissenõutamatuid summasid käsitleva dokumendi esitamise tähtaega.

(5)

On vaja kehtestada kriteeriumid, mille alusel komisjon saaks hinnata, kas liikmesriik on haldus- või õigusmeetmete kohaldamisel teinud sissenõudmise käigus vea või olnud hooletu. Ühe või mitme sellise kriteeriumi täitmine ei tohiks automaatselt tähendada seda, et liikmesriik ka tegelikult on teinud vea või olnud hooletu.

(6)

Õiguskindluse tagamiseks peaks komisjon viima hindamise lõpule teatava tähtaja jooksul ja liikmesriigid peaksid reageerima komisjoni hinnangule ka teatava tähtaja jooksul. Samal põhjusel peaks komisjonil olema võimalik hindamine lõpule viia isegi siis, kui liikmesriik täiendavat teavet ei esita. Kõnealuseid tähtaegu ei tohiks siiski kohaldada enne pankrotti aset leidnud juhtude suhtes või väidetava pettuse korral, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõike 2 kolmandas lõigus.

(7)

Vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõike 2 neljanda lõigu teisele lausele võib liikmesriik otsustada toetusesaajale asjaomasel aruandeaastal mingi tegevuse eest alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui see sissenõutav, fondidest toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot. Sel juhul ei ole seda summat vaja liidu eelarvesse tagasi maksta. Selliste vähese tähtsusega summade kohta teavet ei nõuta.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1299/2013, (3) mida kohaldatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakendatavate programmide suhtes, puuduvad sätted, mille kohaselt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 122 lõike 2 neljanda lõigu teises lauses osutatud summade puhul tuleks kohaldada teistsugust süsteemi. Seepärast võivad liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes osalevad mõnes konkreetses Euroopa territoriaalse koostöö programmis, otsustada, et ei peamine toetusesaaja ega programmi korraldusasutus ei ole kohustatud sisse nõudma alusetult makstud summat, kui selline fondidest toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teabe esitamine summade kohta, mida ei ole võimalik sisse nõuda

1.   Kui liikmesriik leiab, et toetusesaajale alusetult makstud summat, mis on varem kantud komisjonile esitatavasse kinnitatud raamatupidamisaruandesse, ei ole võimalik sisse nõuda ja kui ta on jõudnud järeldusele, et seda summat ei tuleks liidu eelarvesse tagasi maksta, esitab sertifitseerimisasutus komisjonile taotluse kinnitada seda seisukohta.

2.   Sertifitseerimisasutus esitab lõikes 1 osutatud taotluse iga tegevuse kohta määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 74 lõikes 4 sätestatud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, kasutades käesoleva määruse lisas esitatud vormi.

3.   Liikmesriik esitab lõigete 1 ja 2 kohase taotluse alates 2017. aastast kuni 2025. aastani (k.a) iga aasta 15. veebruariks eelmise aruandeaasta kohta. Komisjon võib erandjuhul asjaomase liikmesriigi taotluse korral pikendada kõnealust tähtaega 1. märtsini.

Artikkel 2

Liikmesriikide vea või hooletuse kindlaksmääramise tingimused

Liikmesriikide veale või hooletusele viitavad järgmised kriteeriumid:

a)

liikmesriik ei ole esitanud nende haldus- ja õigusmeetmete kirjeldust ega kuupäevi, mis ta on võtnud asjaomase summa sissenõudmiseks (või toetusmäära alandamiseks, toetuse tühistamiseks või dokumendi tagasivõtmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktiga c, kui sellise tagasivõtmise suhtes kohaldatakse eraldi menetlust);

b)

liikmesriik ei ole esitanud esimese ega ühegi järgmise sissenõudekorralduse koopiat (ega koopiat kirjast toetusmäära alandamise, toetuse tühistamise või dokumendi tagasivõtmise kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktiga c, kui sellise tagasivõtmise suhtes kohaldatakse eraldi menetlust);

c)

liikmesriik ei ole teatanud kuupäeva, millal viimati maksti toetusesaajale riiklikku toetust konkreetse tegevuse eest, ega kõnealust makset tõendava dokumendi koopiat;

d)

liikmesriik tegi pärast eeskirjade eiramise avastamist toetusesaajale ühe või mitu alusetut makset seoses tegevuse selle osaga, mida eeskirjade eiramine mõjutab;

e)

liikmesriik ei ole saatnud kirja toetusmäära alandamise, toetuse tühistamise või dokumendi tagasivõtmise kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktiga c, kui sellise tagasivõtmise suhtes kohaldatakse eraldi menetlust, ega teinud ühtki muud samaväärset otsust 12 kuu jooksul alates eeskirjade eiramise avastamist;

f)

liikmesriik ei ole algatanud sissenõudemenetlust 12 kuu jooksul alates rahalise toetuse lõplikust vähendamisest või tühistamisest (kas pärast haldus- või kohtumenetlust või toetusesaaja nõusolekul);

g)

liikmesriik ei ole kasutanud kõiki oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga tagatud sissenõudevõimalusi;

h)

liikmesriik ei ole esitanud dokumente seoses võimalike maksejõuetus- ja pankrotimenetlustega;

i)

liikmesriik ei ole vastanud komisjoni taotlusele saada täiendavat teavet kooskõlas artikliga 3.

Artikkel 3

Menetlus selle kindlakstegemiseks, kas liikmesriik peab tagasi maksma summa, mida ei ole võimalik sisse nõuda

1.   Teabe alusel, mille liikmesriik esitab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 1, hindab komisjon iga juhtumit, et teha kindlaks, kas summa sissenõudmata jätmine on tingitud liikmesriigi veast või hooletusest, ja võtab nõuetekohaselt arvesse liikmesriigi konkreetseid asjaolusid ning institutsioonilist ja õigusraamistikku. Kui üks või mitu artiklis 2 loetletud kriteeriumi on täidetud, võib komisjon ikkagi teha järelduse, et liikmesriik ei ole teinud viga ega ole olnud hooletu.

2.   Komisjon võib selle aasta 31. maiks, millal aruanne esitatakse, teha järgmist:

a)

paluda liikmesriigil esitada kirjalikult täiendavat teavet nende haldus- ja õigusmeetmete kohta, mis on võetud toetusesaajatele alusetult makstud liidu toetuse sissenõudmiseks, või

b)

paluda liikmesriigilt kirjalikult, et see jätkaks sissenõudemenetlust.

Kui komisjon on otsustanud kasutada esimese lõigu punktis a osutatud võimalust, kohaldatakse lõikeid 5–8.

3.   Kui komisjon ei tegutse vastavalt lõikes 2 sätestatud tähtaegadele, ei pea liikmesriik liidu toetust tagasi maksma.

4.   Lõike 2 punktides a ja b esitatud tähtaegu ei kohaldata enne pankrotti aset leidnud eeskirjade eiramise suhtes ega väidetava pettuse korral.

5.   Liikmesriik vastab komisjoni poolt lõike 2 kohaselt saadetud teabenõudele kolme kuu jooksul.

6.   Kui liikmesriik ei esita lõike 2 kohaselt nõutud täiendavat teavet, jätkab komisjon hindamist olemasoleva teabe alusel.

7.   Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt vastuse saamist või vastust ettenähtud tähtajaks mitte saades teavitab komisjon liikmesriiki, kui ta on jõudnud järeldusele, et liikmesriik peaks liidu toetuse tagasi maksma, ning põhjendab oma järeldust ja palub liikmesriigil esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul. Kui komisjon ei tegutse vastavalt eelmises lauses sätestatud tähtajale, ei pea liikmesriik liidu toetust tagasi maksma.

8.   Kuue kuu jooksul pärast liikmesriigile tähelepanekute esitamiseks määratud tähtaega, mis on sätestatud lõikes 7, viib komisjon hindamise lõpule olemasoleva teabe põhjal ja kui ta jääb oma järelduse juurde, et liikmesriik peab liidu toetuse tagas maksma, võtab vastu otsuse. Kui komisjon ei tegutse vastavalt eelmises lauses sätestatud tähtajale, ei pea liikmesriik liidu toetust tagasi maksma.

Selleks et arvutada välja liidu toetuse summa, mis liikmesriik peab tagasi maksma, kohaldatakse iga prioriteedi suhtes kaasrahastamismäära, mis on sätestatud nõude esitamise ajal kehtivas rahastamiskavas.

Artikkel 4

Teabe esitamine selliste fondidest toetusena saadud summade kohta, mis ei ületa 250 eurot ja mida ei ole võimalik sisse nõuda

Kui liikmesriik otsustab toetusesaajalt mitte sisse nõuda asjaomasel aruandeaastal teatava tegevuse jaoks fondidest alusetult saadud toetussummat, mis ilma intressideta ei ületa 250 eurot, ei pea komisjonile käesoleva määruse alusel mingit teavet esitama.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).

LISA

Teabe esitamine summade kohta, mida ei ole võimalik sisse nõuda

a

b

c

d

e

f

g

h

i

j

k

l

m

n

o

p

q

Prioriteet (1)

Tegevuse nimetus ja IT-identifitseerimisnumber

Toetusesaaja nimi

Toetusesaajale asjaomase tegevuse eest riikliku toetuse maksmise kuupäev ja tõendav dokument

Eeskirjade eiramise laad (määrab kindlaks liikmesriik)

Eeskirjade eiramise avastanud asutus (kas: korraldus-, sertifitseerimis- või akrediteerimisasutus või ELi organi nimi)

Eeskirjade eiramise avastamise kuupäev (2)

Lootusetuks tunnistatud kulud kokku

Sissenõutamatuks tunnistatud kuludele vastavad avaliku sektori kulutused

Liidu sellise toetuse summa, mida ei ole võimalik sisse nõuda (3)

Aruandeaasta(d), millal sissenõutamatuks tunnistatud liidu toetusele vastavad kulutused deklareeriti

Sissenõudemenetluse alustamise kuupäev

Esimese ja mis tahes järgmise sissenõudekorralduse koopia (4)

Sissenõudmise lootusetuks tunnistamise kuupäev

Sissenõudmise lootusetuks tunnistamise põhjus (5)

Pankrotimenetlustega (kohaldamise korral) seotud dokumendid

Märkida, kas liidu toetus tuleks katta liidu eelavest (JAH/EI (6))

<type=„S” maxlength=„500” input=„S”>

<type=„S” maxlength=„250” input=„M”  (7)

<type=„S” maxlength=„250” input=„M”>

<type=„D” input=„M”> + <ATT>

<type=„S” maxlength=„250” input=„M”>

<type=„S” maxlength=„250” input=„M”>

<type=„D” input=„M”>

<type=„Cu” input=„M”>

<type=„Cu” input=„M”>

<type=„Cu” input=„M”>

<type=„D” input=„S”>

<type=„D” input=„M”>

<ATT>

<type=„D” input=„M”>

<type=„S” maxlength=„500” input=„M”>

<ATT>

<type=„B” input=„M”>

Prioriteet 1

1. variant

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2. variant

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vahesumma

<type=„Cu” input=„G”>

<type=„Cu” input=„G”>

<type=„Cu” input=„G”>

 

Prioriteet 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vahesumma

<type=„Cu” input=„G”>

<type=„Cu” input=„G”>

<type=„Cu” input=„G”>

 

Prioriteet n

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vahesumma

<type=„Cu” input=„G”>

<type=„Cu” input=„G”>

<type=„Cu” input=„G”>

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

<type=„Cu” input=„G”>

<type=„Cu” input=„G”>

<type=„Cu” input=„G”>

 

(1)  Vastavalt raamatupidamisarvestuses esitatud teabele prioriteetsuse kohta kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1011/2014 (ELT L 312, 31.10.2014, lk 1) VII lisa 5. liitega. Aruandlust korraldatakse prioriteedi ja piirkonnakategooria (kohaldamise korral) tasandil.

(2)  Eeskirjade eiramise esmakordse haldusliku või kohtuliku avastamise kuupäev.

(3)  Arvutatud prioriteedi tasandil vastavalt kaasrahastamismäärale, mis on sätestatud nõude esitamise ajal kehtivas rahastamiskavas.

(4)  Vajaduse korral ka koopia kirjast, millega vähendatakse toetusmäära / tühistatakse toetus ja/või võetakse tagasi dokument kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktiga c.

(5)  Märkida, kas sissenõudmise lootusetuks tunnistamise põhjus on toetusesaaja pankrot. Kui ei, siis märkida kehtiv põhjus.

(6)  Kui taotletakse liidu toetuse katmist liidu eelarvest, kinnitab liikmesriik, et on kasutanud ära kõik sissenõudevõimalused, mis tal institutsioonilisest või õigusraamistikust tulenevalt on.

(7)  Väljaelementide seletus: tüüp: N = number, D = kuupäev, S = string, Cu = vääring. B = Boole'i muutuja (kahendmuutuja) – sisend: M = käsitsi, S = valiku hulgast, G = sisestati süsteemis – „maxlength” = tähemärkide (sealhulgas tühikute) maksimumarv – ATT: lisatud dokumendid.