KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/451,

16. detsember 2015,

millega kehtestatakse investeerimisstrateegia üldpõhimõtted ja -kriteeriumid ning ühtse kriisilahendusfondi halduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (1), eriti selle artikli 75 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) nr 806/2014 on loodud ühtne kriisilahendusfond (edaspidi „fond”), mille omanik on Ühtne Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu”).

(2)

Fondi investeerimisstrateegia üldpõhimõtetes ja -kriteeriumides tuleks määratleda kriisilahendusnõukogu vastuvõetava investeerimisstrateegia põhiosad. Investeerimiseesmärgid peaksid olema üks selline osa. Kooskõlas nõudega, et kriisilahendusnõukogul on turvaline ja mõistlik investeerimisstrateegia, peaks üldeesmärk olema kaitsta fondi väärtust ja rahuldada selle likviidsusvajadust. Investeerimise olemuse, muutuvate turutingimuste ja intressimäärade tõttu võib ka kõige turvalisemate ja likviidsemate varade tootlus olla negatiivne. Sellepärast ei pruugi portfellis kantud kahju tähendada investeerimiseesmärkidega vastuollu sattumist.

(3)

Määruse (EL) nr 806/2014 kohaselt tuleb fondis olevad summad investeerida liikmesriikide või valitsusvaheliste organisatsioonide võlainstrumentidesse või varadesse, millel on kõrge likviidsus ja krediidikvaliteet, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/61 (2), kus on määratletud, millised on kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteediga varad, ning on sätestatud, millistele nõuetele nende koosseis peab vastama. Seetõttu tuleb määratleda fondi investeeringuteks kõlblikud varad ja portfelli koosseisu kriteeriumid, võttes arvesse delegeeritud määrust (EL) 2015/61. Vara investeerimiskõlblikkus ei tohiks viia kriisilahendusnõukogu automaatse investeerimisotsuseni. Kriisilahendusnõukogu peaks investeerimiskõlblikke varasid alati hindama. Konkreetse investeeringu mõistlikkuse üle otsustamisel tuleks vaadelda selle koostoimet kogu investeerimisportfelliga. Näiteks võib kõikuva tootlusega vara, mille korrelatsioon portfelliga on negatiivne, olla eraldivõetuna liiga riskantne, aga kogu portfelli arvestades mõjuda hästi selle hajutatusele. Hindamisel peaks kriisilahendusnõukogu arvestama likviidsuse, krediidikvaliteedi ja investeerimiseesmärkidele vastavuse hindamisel eri tasandite (emitent, varaliik, väärtpaber) ja teabeallikatega.

(4)

Tuleks esitada kriteeriumid sektoripõhise hajutamise täpsemaks määratlemiseks. Sektoripõhise hajutamise kohaldamiseks on vaja termini „sektor” määratlust. Praktilistel põhjustel tuleks kasutada sektorite üksikasjalikku liigitust. Nõukogu määruses (EÜ) nr 2223/96 (3) on määratletud institutsionaalsed sektorid, mida saab kasutada fondi investeeringute hajutamisel majandusüksuse liigi alusel. Peale selle on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (4) määratletud majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mille kõrgeim tasand (jagu) sobib kriisilahendusnõukogule hajutamiskriteeriumide aluseks. Fondi missiooni arvestades tuleks piirata mitte ainult otseseid, vaid ka kaudseid riskipositsioone finantssektoris.

(5)

Tuleks esitada kriteeriumid geograafilise hajutatuse täpsemaks määratlemiseks. Piisava geograafilise hajutatuse tagamiseks peab kriisilahendusnõukogu kasutama kättesaadavaid kriteeriume, nimelt määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 77 osutatud põhimõtteid, mis viitavad igas osalevas liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksete osakaalu arvutamisele. Kuna selliste osakaalude aluseks on osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurus ning neid on kohandatud nimetatud institutsioonide riskiprofiiliga, on need positiivses korrelatsioonis vastavate finantsturgude suuruse ja sügavusega. Kuna muudel kaalutlustel võib olla põhjust teha konkreetsesse osalevasse liikmesriiki lisainvesteeringuid, tuleks moodustada puhver, mis pakub kriisilahendusnõukogule täiendavat hindamisvõimalust, tagades minimaalse hajutamise piisava arvu osalevate liikmesriikide vahel. Peale selle, kuna neid osakaale mitteosalevatesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse tehtud investeeringute puhul ei pruugita arvutada, tuleb nende suhtes kohaldada piiranguid, mille kriisilahendusnõukogu määrab riikide sarnasuse alusel proportsionaalselt osalevate liikmesriikide osakaaludega.

(6)

Tuleks esitada kriteeriumid proportsionaalse hajutamise täpsemaks määratlemiseks. Kriisilahendusnõukogul on mõistlik piirata konkreetse emissiooni või emitendiga seotud riskipositsioone ja kasutada investeerimiseesmärkide saavutamiseks erineva lõpptähtajaga väärtpabereid. Üksikute emissioonide puhul emiteeritakse kommertsväärtpaber rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbriga (ISIN koodiga), mis vastab investori konkreetsele investeeringule (tähtpäev, summa ja muud tunnused), nii et investorile kuulub 100 % väärtpaberist isegi siis, kui talle ei kuulu kogu kommertsväärtpaberi programm. Sellega tuleks konkreetse emissiooniga seotud riskipositsiooni piirmäära seadmisel arvestada. Kuna tagasivõtmatud maksekohustused võivad moodustada märkimisväärse osa fondi osamaksete kogusummast, peaks kriisilahendusnõukogu oma üldise kontsentratsiooniriski jälgimisel lisaks arvestama ka tagasivõtmatute maksekohustuste tagatistega.

(7)

Kuna luua on vaja mõistlik ja turvaline investeerimisstrateegia, peaks kriisilahendusnõukogu piirama tuletisinstrumentide kasutamist fondis. Vastaspoole krediidiriski minimeerimiseks peaks kriisilahendusnõukogu kasutama ainult selliseid tuletisinstrumente, mille on kliirinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (5) kohaselt tegevusloa saanud või tunnustatud keskne vastaspool. Tehingud teatavate keskpankadega võivad samuti olla kooskõlas eesmärgiga minimeerida vastaspoole riski, tingimusel et teised riskid (nt krediidirisk) on asjakohaselt kontrolli all. Arvestades, et tuletisinstrumente emiteerivad tavaliselt krediidiasutused ja teised delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 7 lõikes 4 osutatud üksused, ei tuleks tuletisinstrumentide kasutamise suhtes kohaldada nimetatud sättega kehtestatud üldist keeldu investeerida selliste üksuste emiteeritud varasse.

(8)

Kriisilahendusnõukogu peaks püüdma maandada valuutariski osalevate liikmesriikide valuutade osakaaluga, võttes arvesse fondi rahalist mahtu ja eeldatavaid väljamakseid, mis määratakse olemasoleva teabe, eelduste ja stressistsenaariumide alusel. Maandamise ulatus ja sellest tulenevalt allesjäänud avatud valuutariskipositsioon tuleb kalibreerida, et piirata fondi valuutariski sobiliku ja investeerimiseesmärkidega kooskõlas oleva määrani.

(9)	Kriisilahendusnõukogu peaks riskijuhtimises kasutama parimaid tavasid ning looma selleks organisatsioonisisesed pädevused ja funktsioonid. Riski adekvaatne mõõtmine peaks olema selle käimasoleva protsessi oluline osa.

(10)

Samal ajal kui kriisilahendusnõukogul on õigus otsustada investeerimise üle ja seetõttu ka anda osa või kõik oma investeerimisülesannetest edasi, peaks ta vältima võimalikku vastuolu mõistliku ja turvalise käitumisega ning üldiste investeerimiseesmärkidega, sest fondi võime alati täita oma kohustusi on avalik huvi. Seepärast peaks kriisilahendusnõukogu andma investeerimisülesanded edasi ainult neile teenuseosutajatele, kes ei ole kasumit taotlevad ettevõtted. See ei tohi takistada teenuseosutajatel ja kriisilahendusnõukogul osta täitmiseks vajalikke teenuseid teistelt kolmandatelt isikutelt. Peale selle peab kriisilahendusnõukogu jääma tegevuse edasiandmise otsusele vaatamata alati vastutavaks ja tegema järelevalvet. Kriisilahendusnõukogu peab finantssektori tegevuse edasiandmise parima tavaga seoses võimalikult palju arvestama olemasoleva parima tavaga, nagu Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee 14. detsembri 2006. aasta suunised tegevuse edasiandmise kohta.

(11)

Kuni esimese investeerimisstrateegia vastuvõtmiseni peaks kriisilahendusnõukogul olema lubatud jõustada määruse (EL) nr 806/2014 artikli 75 lõiget 3 keskpankadesse tehtavate hoiuste näol. Samamoodi peaks ta saama enne käesolevas määruses sätestatud geograafilise kontsentratsiooni piirmäärade arvutamiseks vajalike tegelike andmete saamist kasutada hinnangulisi andmeid.

(12)

Fondi ainulaadsust arvestades võib käesolevas määruses sätestatud investeerimisstrateegia üldpõhimõtteid ja -kriteeriume ning fondi juhtimiseeskirju olla vaja läbi vaadata üsna pea pärast nende jõustumist, kui kriisilahendusnõukogu on neid kohaldama hakanud. Selleks peaks kriisilahendusnõukogu üks aasta pärast fondi asutamist esitama määruse (EL) nr 806/2014 artikli 99 kohaselt komisjonile piisavat teavet uute eeskirjade tegeliku kohaldamise kohta.

(13)	Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016, kui fond alustab tegevust määruse (EL) nr 806/2014 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Ühtsele Kriisilahendusnõukogule (edaspidi „kriislahendusnõukogu”) eeskirjad ühtses kriisilahendusfondis (edaspidi „fond”) hoitavate summade investeerimiseks vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 75 lõikele 3.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 3 osutatud madala riskiga varast tagatise suhtes, mis ei ole koormatud mis tahes kolmandate isikute õigustega, on vabalt käsutatav ja ette nähtud kasutamiseks üksnes kriisilahendusnõukogu poolt.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „institutsionaalsed sektorid”– määruse (EÜ) nr 2223/96 A lisa punktis 1.28 määratletud institutsionaalsed sektorid;

2) „majandussektorid”– määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisas sätestatud jaod;

3) „avalik-õiguslikud isikud”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (6) artikli 1 lõikes 9 määratletud avalik-õiguslikud isikud;

4) „Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad”– Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (7) artikli 4 lõike 1 punktis 45.

Artikkel 3

Investeerimiseesmärgid

1. Kriisilahendusnõukogu järgib mõistlikku ja turvalist investeerimisstrateegiat eesmärgiga kaitsta fondis hoitavate summade väärtust ja rahuldada fondi likviidsusvajadusi. Kriisilahendusnõukogu võtab arvesse nii fondi finantssuutlikkust kui ka fondi missioonist (määratletud määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 76) tulenevaid eeldatavaid väljamakseid. Samuti arvestab ta kogu kättesaadava teabega, asjakohaste eelduste ja stressistsenaariumidega.

2. Investeerimisstrateegia peab sisaldama riskivalmiduse määratlust, kus on kvantifitseeritud võimalik suurim talutav kahjum teataval ajavahemikul ja selle tõenäosus.

3. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud summad investeeritakse kõik koos vahendite puulina, olenemata fondi riiklikeks osadeks jagunemisest, vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 77.

Artikkel 4

Investeerimiskõlblikud varad

1. Kriisilahendusnõukogu määrab varade investeerimiskõlblikkuse krediidiasutuste likviidse vara suhtes delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 7 lõigetes 2, 4, 5, 6 ning lõike 7 punktides a ja b sätestatud üldtingimuste alusel.

2. Kriisilahendusnõukogu investeerib artikli 1 lõikes 1 osutatud summad ainult sellistesse varadesse, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõikes 1, artikli 11 lõikes 1, artikli 12 lõike 1 punktides a–e ja artikli 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3. Kriisilahendusnõukogu suhtes ei kohaldata nõudeid, mis on sätestatud krediidiasutuste suhtes delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti d teises lauses ja punkti f alapunktis iii, artikli 11 lõike 1 punkti c alapunktis iii ja punkti d alapunktis v ning artikli 12 lõike 1 punkti e alapunktis ii.

4. Kriisilahendusnõukogu hindab kõlblikku vara enne sellesse investeerimist asjakohasel määral, sealhulgas selle likviidsust, krediidikvaliteeti ja artiklis 3 sätestatud investeerimiseesmärkidele vastavust. Üksiku investeeringu mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb vaadelda selle koostoimet kogu investeerimisportfelliga.

5. Kui vara muutub kõlbmatuks, vähendab kriisilahendusnõukogu järk-järgult fondi riskipositsiooni selle vara suhtes. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb kriisilahendusnõukogu seda sellisel viisil ja perioodil, mis minimeerib mis tahes mõju turuhindadele.

Artikkel 5

Portfelli koosseis

1. Kriisilahendusnõukogu täidab järgmisi fondi portfelli koosseisule esitatavaid nõudeid:

a)	vähemalt 60 % portfellist moodustavad varad, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

b)	vähemalt 30 % portfellist moodustavad varad, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktides a–e ja punktis g sätestatud nõuetele;

c)	kuni 15 % portfellist moodustavad varad, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 12 lõike 1 punktides a–e sätestatud nõuetele.

2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavad varad samaväärseks asjaomase ettevõtte alusvaradega.

Artikkel 6

Sektoripõhine hajutamine

1. Fondis hoitavad summad investeeritakse eri sektorite vahel piisavalt hajutatult.

2. Kriisilahendusnõukogu piirab riskipositsioone üksikute institutsionaalsete sektorite ja majandussektorite suhtes.

3. Kriisilahendusnõukogu arvestab sellega, et majandussektorite vaheline korrelatsioon võib lõike 2 kohaldamisega saavutatud tegelikku hajutatust vähendada.

4. Lisaks käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele piirab kriisilahendusnõukogu ka kaudseid riskipositsioone delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 7 lõikes 4 sätestatud emitentide suhtes.

Artikkel 7

Geograafiline hajutamine

1. Fondis hoitavad summad tuleb investeerida geograafiliselt hajutatult, võttes arvesse määruse (EL) nr 806/2014 artikli 60 kohaselt kriisilahendusnõukogu eelarve II osas prognoositud mis tahes kulude struktuuri ja jaotust.

2. Konkreetses osalevas liikmesriigis asutatud emitentide riskipositsioonid artiklis 4 täpsustatud investeerimiskõlblike varade suhtes väljendatuna protsendina fondi riskipositsioonide kogusummast, ei tohi moodustada enam kui samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 kohaselt saadud ex ante osamaksed korrutatuna 1,2ga.

3. Konkreetses mitteosalevas liikmesriigis või kolmandas riigis asutatud emitentide riskipositsioonid artiklis 4 täpsustatud investeerimiskõlblike varade suhtes, väljendatuna protsendina fondi riskipositsioonide kogusummast, peavad olema geograafiliselt piisavalt hajutatud, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu riigi majanduse suurus, finantsturu sügavus ja likviidsus ning täiendavad investeerimisvõimalused (sh riski hajutamiseks).

Selline riskipositsioon ei tohi mingil juhul ületada lõikes 2 sätestatud piirmäära.

Artikkel 8

Emitendi- ja emissioonipõhine hajutamine

1. Kriisilahendusnõukogu kehtestab fondis hoitavate summade ühte emissiooni investeerimise piirmääraks 30 % emissioonist. Seda piirmäära võib ületada ainult siis, kui kõnealuse investeeringu mis tahes väärtpaberikoguse ostmine annab investeeringu laadi tõttu vastava rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN koodi) täieliku omandiõiguse.

2. Kriisilahendusnõukogu kehtestab fondis hoitavate summade ühe emitendi emissioonidesse investeerimise piirmääraks 30 % tema kõigist emissioonidest.

Artikkel 9

Täiendavad hajutamiskriteeriumid

1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, püüab kriisilahendusnõukogu hajutada investeeringuid nende lõpptähtaja alusel.

2. Kriisilahendusnõukogu arvestab hajutamisel käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatut ning juhul, kui see on asjakohane, määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 3 sätestatud likviidsust ja muid tagatise tunnuseid.

Artikkel 10

Tuletisinstrumendid

1. Kriisilahendusnõukogu kasutab tuletisinstrumente ainult riskijuhtimiseks, sealhulgas tururiski ja likviidsusriski juhtimiseks. Kriisilahendusnõukogu võib võtta vastu suunised tuletisinstrumentide lubatud kasutusviiside kohta.

2. Kriisilahendusnõukogu kasutab ainult neid tuletisinstrumente, mille on kliirinud

a)	määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 või 15 kohaselt tegevusloa saanud või sama määruse artikli 25 kohaselt tunnustatud keskne vastaspool või

b)	keskpank, kui krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on riskipositsioonidele asjaomase keskpanga või tema keskvalitsuse suhtes andnud kvaliteedihinnangu, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 2 kohaselt vähemalt krediidikvaliteedi astmele 1.

3. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 7 lõikes 4 sätestatud nõuet ei kohaldata, kui kriisilahendusnõukogu kasutab tuletisinstrumentide käesoleva artikli kohaselt.

Artikkel 11

Valuuta

1. Kriisilahendusnõukogu maandab valuutariski euro või osalevate liikmesriikide muu valuuta abil, et fondi ülejäänud valuutarisk oleks väike.

2. Vajaduse korral arvestab kriisilahendusnõukogu lõikes 1 osutatud valuutadest tingitud valuutariski juhtimiseks artikli 3 lõikes 1 sätestatut.

Artikkel 12

Täiendavad üldpõhimõtted

1. Kriisilahendusnõukogu arvestab kõigi investeerimisotsuste tegemisel võimalike tagasilöökide mõjuga fondi krediidivõimelisusele, et säilitada kriisilahendusnõukogu õigused kasutada nii alternatiivseid rahastamisvahendeid (sätestatud määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 73) kui ka kohe kättesaadavaid täiendavaid rahastamisvahendeid (sätestatud määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 74).

2. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, teeb kriisilahendusnõukogu kõik fondiga seotud investeerimistehingud viisil, mis vähendab nende mõju turuhindadele ka halvenenud turutingimustes.

3. Kuna artikli 1 lõikes 1 osutatud summade kohene investeerimine või investeeringust väljumine võib turgu mõjutada, võib kriisilahendusnõukogu lubada ajutist fondi investeerimisstrateegia üldpõhimõtetest ja -kriteeriumidest kõrvalekaldumist.

Artikkel 13

Investeerimisstrateegia läbivaatamine

Kriisilahendusnõukogu vaatab investeerimisstrateegia läbi igal aastal.

Artikkel 14

Haldamine

1. Kriisilahendusnõukogu võtab vastu juhtimisraamistiku, mis sisaldab ülesannete ja vastutusalade jaotust ning vajalikke delegeerimisi, et tagada investeerimisstrateegia tõhus elluviimine.

2. Kriisilahendusnõukogu võtab vastu sisekontrollistandardid, mille kohaselt kontrollida investeerimisstrateegia, selle elluviimise ja käesolevas määruses sätestatud eeskirjade omavahelist vastavust.

3. Kriisilahendusnõukogu täitevistungil osalejad peavad hoidma täiskogu investeerimisstrateegia elluviimise tulemustega kursis.

4. Kriisilahendusnõukogu võtab vastu käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud sise-eeskirjad ja -korra.

5. Kriisilahendusnõukogu võib luua täiskogukomitee, millel on volitused aidata kriisilahendusnõukogul käesolevat määrust kohaldada.

Artikkel 15

Riskijuhtimine

1. Kriisilahendusnõukogu järgib usaldusväärse finants- ja riskijuhtimise põhimõtteid.

2. Kriisilahendusnõukogu kvantifitseerib kõik riskid, kasutades igale riskiliigile kohaseid juhtimis- ja ohjemeetmeid.

3. Et mitte tugineda liialt vaid ühele riskimeetmele, kasutab kriisilahendusnõukogu iga riskiliigi jaoks mitut riskimeedet, arvestab oleviku ja tulevikuga ning kasutab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet.

4. Et tuvastada suure riskiga valdkonnad ja hinnata finantsvapustuste koondmõju, täiendab kriisilahendusnõukogu tavapärast riskide hindamist stressitestide ja stsenaariumianalüüsiga.

Artikkel 16

Tegevuse edasiandmine

1. Kriisilahendusnõukogu täitevistungil võib otsustada, et määruse (EL) nr 806/2014 artikli 75 lõikega 3 kriisilahendusnõukogule antud konkreetsed tegevused võib täielikult või osaliselt edasi anda.

2. Kriisilahendusnõukogu võib lõikes 1 osutatud tegevused edasi anda vaid ühele või mitmele avalik-õiguslikule isikule, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangale, rahvusvahelisele avalik-õiguslikule krediidiasutusele või investeerimisühingule või liidu õiguse alusel asutatud krediidiasutusele või investeerimisühingule, kui nad on tavapäraselt selliste investeeringutega tegelenud ja ilma et see piiraks teenuseosutaja õigust osta teenust kolmandalt isikult.

3. Kriisilahendusnõukogult teenuseosutajale antavad investeerimisvolitused peavad sisaldama vähemalt kestuse, tähtpäeva, kõlblikkuse ja võrdlusanalüüsi nõuete ning teenuseosutajalt kriisilahendusnõukogule esitatava aruandluse raamistiku selget määratlust.

4. Kriisilahendusnõukogu ja teenuseosutaja vahel sõlmitav lõikes 1 osutatud tegevuste edasiandmise mis tahes leping peab sisaldama sätteid kriisilahendusnõukogu tühistamisõiguste, tegevuse edasiandmise ahelate ja teenuseosutaja kohustuste rikkumise kohta.

5. Kriisilahendusnõukogu täitevistungil osalejad teavitavad täiskogu kavandatavatest tegevuse edasiandmise otsustest.

6. Kui kriisilahendusnõukogu annab lõikes 1 osutatud tegevused osaliselt või täielikult edasi, vastutab ta endiselt täiel määral kõigi määruses (EL) nr 806/2014 ja käesolevas määruses talle pandud kohustuste täitmise eest.

7. Kui kriisilahendusnõukogu otsustab lõikes 1 osutatud mis tahes tegevuse osaliselt või täielikult edasi anda, järgib ta finantssektori parimat tegevuse edasiandmise tava.

8. Kui kriisilahendusnõukogu annab lõikes 1 osutatud tegevused osaliselt või täielikult edasi, jälgib ta alati, et

a)	tegevuse edasiandmine ei vii kriisilahendusnõukogu vastutuse delegeerimiseni;

b)	tegevuse edasiandmine ei välista kriisilahendusnõukogu vastutust, mis on sätestatud määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 45 ja artikli 46 lõikes 1, ega selle sõltumatust, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklis 47;

c)	tegevuse edasiandmise tulemusel ei võeta kriisilahendusnõukogult riskide juhtimiseks vajalikke riskijuhtimissüsteeme ja ohjevahendeid;

d)	teenuseosutaja rakendab kriisilahendusnõukogu toimepidevuse tagamise korraga samaväärset korda;

kriisilahendusnõukogu säilitab vajalikud oskused, teadmised ja ressursid, et hinnata osutatava teenuse kvaliteeti ning teenuseosutaja organisatsiooni ja kapitali adekvaatsust ning teha edasiantud funktsioonide tulemuslikku järelevalvet ja juhtida tegevuse edasiandmisega seotud riske, ning teeb kõnealuste funktsioonide üle järelevalvet ja juhib neid riske pidevalt;

f)	kriisilahendusnõukogule on edasiantud tegevustega seotud teave vahetult kättesaadav;

g)	teenuseosutaja kaitseb kriisilahendusnõukoguga seotud konfidentsiaalset teavet.

Artikkel 17

Üleminekusätted

1. Enne esimese investeerimisstrateegia vastuvõtmist võib kriisilahendusnõukogu hoiustada kõik artikli 1 lõikes 1 osutatud summad ühe või mitme liikmesriigi keskpangas.

2. Enne artikli 7 lõikes 2 nõutud osakaalude määramiseks vajalike esimeste arvutuste tegemist võib kriisilahendusnõukogu kasutada artikli 7 lõigete 2 ja 3 kohaldamiseks hinnangulisi andmeid.

Artikkel 18

Aruanne

Kriisilahendusnõukogu esitab käesoleva määruse rakendamise aruande komisjonile 31. detsembriks 2016.

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

(2) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(3) Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).